Eelnõu kooskõlastamiseks

LISA 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks

täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“

Ühikuhinnad

1. Ühikuhindu kasutatakse stipendiumite suuruse arvestamisel järgmiselt:

Stipendiumi liik Ühikuhinna kasutamine

Välisõpingute

stipendium • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse

kahekordse määra alusel (p 2.1.)

• stipendiumist kaetakse vastava sihtriigi elamistoetus vastavalt p 2.3 määra alusel

Õpirände stipendium

• stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse määra alusel (p 2.1.)

• stipendiumist kaetakse elamistoetus vastavalt p 2.2 määra alusel

EUI stipendium • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse kahekordse määra alusel (p 2.1.)

• stipendiumist kaetakse elamistoetus 1470 eurot kuus

2. Ühikuhindade tüübid ja määrad

2.1.Sõidutoetus

Ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestis kui välisriigis algavaid reise. Sõidutoetuse

standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 7 astet:

Distants linnast linna* Toetus edasi-tagasi reisi kohta

kuni 99,9 70 eurot

100 – 499 km 180 eurot

500 – 1999 km 275 eurot

2000 – 2999 km 360 eurot

3000 – 3999 km 530 eurot

4000 – 7999 km 820 eurot

8000 või enam km 1500 eurot

*Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud

veebipõhist kalkulaatorit:

http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm

2.2. Õpirände elamistoetus

Õpirände stipendiumi elamistoetuse ühikuhind kehtestatakse päeva kohta ja makstakse

välismaal toimuva ürituse toimumise päevade eest. Ühikuhinnal kasutatakse kahte astet:

Õpirände kestus Toetus 1 öö kohta

1-14 päeva 120€

15 või enam päeva 80€

2.3. Välisõpingute stipendiumi elamistoetus

Välisõpingute stipendiumi ühikuhind kehtestatakse kuu kohta. Elamistoetuse

ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt järgmiselt:

Piirkond Riik Ühikuhinna kuumäär

eurodes

Grupp A Fääri Saared, Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani

1470

Grupp B Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Fidži, Hispaania, Holland, Ida-Timor, Itaalia, Kanada, Kreeka, Küpros, Malta, Paapua Uus-Guinea, Portugal, Prantsusmaa, Saalomoni Saared, Saksamaa, Samoa, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vanuatu

1170

Grupp C Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Boliivia, Botswana, Brasiilia, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Comoros, Costa Rica, Côte d'Ivoire, Djibouti, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Eritrea, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Gambia, Ghana, Gruusia, Guajaana, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Hiina Rahvavabariik, Honduras, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Jaapan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kolumbia, Kongo DV, Kongo Vabariik, Korea Vabariik (L-Korea), Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Libeeria, Liibanon, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Pakistan, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Rwanda, Sambia, Saudi Araabia, Senegal, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Svaasimaa Kuningriik, Zimbabwe, Tadžikistan, Tai, Taiwan, Tansaania, Togo, Trinidad ja Tobago, Tšaad, Tšiili, Tuneesia, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Venezuela, Vietnam

990

Grupp D Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja- Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

810

EELNÕU 11.03.2024

MÄÄRUS

nr

Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks

ja erialaseks täiendamiseks antavate

stipendiumite andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse väliskõrgkooli magistri- ja doktoriõppe üliõpilasele, Eesti kõrgkooli doktorandile ja arst-residendile ning Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandile stipendiumi

taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.

§ 2. Stipendiumite liigid

Käesoleva määruse alusel antavad stipendiumid:

1) Kristjan Jaagu nimeline välisõpingute stipendium (edaspidi välisõpingute stipendium); 2) Kristjan Jaagu nimeline õpirände stipendium (edaspidi õpirände stipendium);

3) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium. § 3. Stipendiumi andja

(1) Stipendiumite andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

(2) Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise

üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel stipendiumi tagasinõudmine.

(3) Ametil on õigus vajadusel moodustada vastava stipendiumi nõukogu ning kaasata erialaeksperte, kes esitavad oma ettepanekud ja nõuanded ametile.

§ 4. Välisõpingute ja õpirände stipendiumi taotlusvoor

(1) Välisõpingute stipendiumi andmiseks kuulutab amet välja taotlusvooru üks kord aastas ja õpirände stipendiumi andmiseks neli korda aastas.

2

(2) Välisõpingute stipendiumi ja õpirände stipendiumi saab taotleda kõikides õppe- ja teadusvaldkondades.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium võib seada valdkondlikke prioriteete välisõpingute stipendiumi taotlusvooruks.

(4) Taotlusvooru avamisest, tähtajast, eelarvest ja taotluse esitamise viisist teavitab amet oma

veebilehel vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtaega. (5) Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühes taotlusvoorus.

(6) Taotlus esitatakse eesti keeles taotluse vormil. Taotlusega koos esitatud dokumendid

võivad olla esitatud eesti keeles või võõrkeeles koos lisatud eestikeelse tõlkega.

2. peatükk

Välisõpingute stipendium

1. jagu

Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 5. Välisõpingute stipendiumi eesmärk

(1) Välisõpingute stipendiumi andmise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega

kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, kõrgkoolides ning teadus- ja arendusasutuses.

(2) Välisõpingute stipendiumiga toetatakse doktoriõppe õpinguid väliskõrgkoolis. Magistriõppe õpinguid toetatakse väliskõrgkooli õppekavadel vaid valdkondades mida Eestis

õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase väliskõrgkoolis on Eesti kõrgkoolidest kõrgem.

§ 6. Nõuded taotlejale

Välisõpingute stipendiumi võib taotleda isik, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või omab Eestis alalist

elamisõigust; 2) oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel; 3) on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli

sisseastumisavalduse magistri- või doktoriõppes õppimiseks.

§ 7. Välisõpingute stipendiumi taotlus

(1) Välisõpingute stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks taotluse ameti veebilehel

avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avanemisest.

(2) Välisõpingute stipendiumi taotlemiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud ning allkirjastatud taotlusvorm, mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) taotleja üldandmed (isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne);

2) välisõpingute andmed sh õppeaasta kestus; 3) õppemaksu suurus, kui õppetöö on tasuline;

4) §-s 17 nimetatud plaan töötamiskohustuse täitmiseks ja info töötamiskohustusega seotud väljavaadete kohta, mida kavatsetakse peale õppimise lõpetamist teha; 5) paragrahv 9 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse

hindamiseks, andmed varasemate õpingute kohta, avaldatud publikatsioonid jne;

3

6) stipendiumi taotlemise motivatsioon ning vajadusel täiendavad dokumendid kõrgema stipendiumi määraks.

(3) Paragrahv 6 ja § 7 lõikes 2 nimetatud info tõendamiseks lisatakse järgmised dokumendid või nende koopiad: 1) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava

dokumendi koopia; 2) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust,

keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia; 3) väliskõrgkooli vastuvõtmist või õppimist tõendava dokumendi koopia või kui taotlus on esitatud enne väliskõrgkooli vastuvõtmist, siis andmed, mis tõendavad väliskõrgkoolile

sisseastumisavalduse esitamist; 4) õppemaksu tasumise kohustust ja õppemaksu suurust tõendavad andmed või koopia

dokumendist, mis tõendab nimetatud andmeid, kui õppetöö on tasuline; 5) doktoriõppeks stipendiumi taotledes doktoritöö uurimistöö plaan; 6) magistriõppeks stipendiumi taotledes väljavõte väliskõrgkooli magistriõppe õppekava

õppeainetest või valikmoodulitest koos selgitusega, milliseid õppeaineid või valikmooduleid kavatsetakse õppekavast valida;

7) eelmise või praeguse kõrgharidusastme juhendaja või olulise õppejõu või Eesti teadus- ja arendusasutuse töötaja soovituskiri välisõpinguteks; 8) koopia alaealise lapse sünnitõendist või koopia kohtulahendist, mis tõendab

asendushooldusele määramist või koopia kohtulahendist, mis tõendab eestkostja peres elamis või koopia osalisest või puuduvast töövõimest, kui taotletakse paragrahvi 11 lõikes 4 nimetatud alusel elamistoetust kõrgemas määras

(4) Välisõpingute stipendiumi taotluses tuleb kinnitada, et välisõpingute stipendiumi taotluses

toodud õppemaksu osa ei hüvitata teistest rahastamisallikatest. (5) Ametil on õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

2. jagu

Taotluse menetlemine ja hindamine

§ 8. Taotluse menetlemine

(1) Välisõpingute stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja

ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Välisõpingute taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva alates taotlusvooru

sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega pikendada. (3) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks võib amet anda stipendiumi

taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 9. Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine

(1) Stipendiumi taotluste hindamine algab vastu võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse ning dokumentide kontrollist. Edasisele hindamisele ja paremusjärjestuse

koostamisele esitatakse üksnes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.

(2) Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine toimub

kahes etapis:

4

1) nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine vastavalt lõikes 4 ja käesoleva määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumitele, mis annab 60% kokkuvõtvast hindest;

2) intervjuuvoor, mis annab 40% kokkuvõtvast hindest. (3) Taotluste hindamisel moodustatakse doktoriõppe ja magistriõppe stipendiumi taotlustest

eraldi pingerida.

(4) Lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö tase; 2) väliskõrgkooli valiku põhjendus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe puhul

valitud eriala õppimise võimalus Eestis; 3) omandatava eriala rakendatavus Eestis;

4) õpinguplaanide läbimõeldus. (5) Lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel moodustatakse pingerida nendest, kes

pääsevad edasi intervjuuvooru. Intervjuuvooru pääsevad taotlejad, kelle iga lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on vähemalt 50% maksimaalsest võimalikust hindest. Taotluste

hindamise teises etapis hindab taotlejaid ameti poolt kokku kutsutud intervjuukomisjon. (6) Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 80%

maksimaalsest võimalikust hindest. (7) Intervjuude käigus hinnatakse taotleja motivatsiooni vastavalt tema õpinguplaanidele ja

hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ning valmisolekut täita tagasitulemise kohustust.

(8) Stipendiumi taotluste hindamiseks ning intervjuude läbi viimiseks moodustab amet stipendiumi nõukogu hindamise protsessi hõlbustamiseks, sealhulgas kaasates vajadusel

eksperte ning kinnitab selle töökorra.

§ 10. Välisõpingute taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord

(1) Amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise arvestades §-s 9 toimunud

hindamise tulemusi, kokkuvõtva hinde alusel moodustatud paremusjärjestust ning stipendiumi maksmiseks eraldatud eelarveliste vahendite võimalusi.

(2) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

3. jagu

Välisõpingute stipendiumi komponendid ja maksmine

§ 11. Välisõpingute stipendium

(1) Välisõpingute stipendium koosneb elamistoetusest, reisitoetusest ja vajadusel õppemaksu

toetusest. Kui taotleja vastab lõikes 4 toodud tingimustele, makstakse elamistoetuse kõrgemat määra. Elamis- ja sõidutoetuse ühikuhinnad on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(2) Täiskoormusega väliskõrgkooli asukohariigis õppetöös osaledes arvestatakse elamistoetust 12 kuu kohta. Välisõpingute perioodil osakoormusega õppesse üle minnes jagatakse

täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetus proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta.

5

(3) Välisõpingute stipendiumi sõidutoetuse määr on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2 vastavalt stipendiaadi Eesti elukoha ja väliskõrgkooli asukoha vahelisele distantsile,

välisõpingute puhul makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra. Distantsi arvutamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht omavalitsuse täpsusega.

(4) Elamistoetuse kõrgem määr on 250 eurot kuus (edaspidi elamistoetuse kõrgem määr), mis arvestatakse juurde elamistoetusele, kui taotleja tõendab ühte järgmist asjaolu:

1) taotlejal on alaealine laps või 2) taotleja on osalise või puuduva töövõimega või 3) taotleja on asendushooldusteenusel viibinud või eestkostja peres elanud või

4) taotlejal on tuvastatud puue.

(5) Elamistoetuse kõrgemat määra maksta ühe lõikes 4 nimetatud asjaolu esinemisel ja tõendamisel. Elamistoetuse kõrgema määra saamiseks tuleb tõendavad dokumendid esitada ka pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui koos taotlusega esitatud dokument kaotab

kehtivuse või kui pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist soovitakse kõrgemat määra, kuna on tuvastatud lõikes 4 olev olukord. Hilisemal kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel

arvestatakse ja makstakse elamistoetuse kõrgemat määra alates järgmisest stipendiumi maksest.

(6) Elamistoetuse kõrgemat määra makstakse ühe lõikes 4 nimetatud tingimuse alusel. Mitme tingimuse üheaegselt esinemisel peab taotleja valima, millise tingimuse alusel kõrgemat elamistoetuse määra taotletakse. Elamistoetuse kõrgem määr otsustatakse stipendiumi taotluse

rahuldamise otsusega ning hilisemalt on võimalik taotleda täiendavat elamistoetuse kõrgemat määra õppeaasta alguses, kui selleks on tekkinud alus. Õppeaasta kestel kõrgema määra otsust

ei tehta ning tagantjärgi kõrgemat määra ei maksta. (7) Välisõpingute stipendiumi õppemaksu toetust tasutakse vaid juhul, kui väliskõrgkool on

kehtestanud õppemaksu ja üliõpilane on esitanud vastava taotluse stipendiumi taotlusvormis, ning lisanud kinnituse õppemaksu suuruse kohta (väliskõrgkooli kinnituskiri või arve).

Maksimaalselt on õppemaksu toetuse ülempiir 10 000 eurot õppeaastas. (8) Õppemaksu toetuse suurust võib välisõpingute kestel suurendada põhjendatud taotluse

esitamisel enne õppeaasta algust, kuid mitte üle lõikes 7 nimetatud piirmäära.

§ 12. Välisõpingute stipendiumi maksmine

(1) Välisõpingute stipendiumi täiskoormusega õppes makstakse nominaalse õppeaja jooksul,

kuid doktoriõppes mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppes mitte rohkem kui 24 kuu eest.

(2) Stipendiumi saaja kohustub välisõpingud lõpetama õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

(3) Välisõpingute stipendiumi väljamaksed tehakse 2 korda aastas. Maksed tehakse jooksva õppeaasta kohta ning täpsema stipendiumi maksetega seotud korra kinnitab amet. Kui õpinguid

on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, siis tagasiulatuvalt stipendiumi maksmist ei toimu. Täpsem stipendiumi maksetega seotud kord kehtestab amet käskkirjaga.

(4) Väliõpingute stipendiumi maksmine peatatakse õppe- ja teadustöös mitteosalemise ajaks. Akadeemilisele puhkusele jäämisest, õppe- ja teadustöös mitteosalemisest tuleb ametit

teavitada 30 kalendripäeva jooksul selle algusest ning esitada väliskõrgkooli kinnitus akadeemilisel puhkusel viibimise kohta.

6

(5) Välisõpingute alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ning lõikes 2 nimetatud õppeaja pikenemisest kohustub stipendiumi saaja ametit viivitamata teavitama ja

esitama vajadusel dokumentaalsed tõendid. (6) Välisõpingute stipendiumi õppemaksu toetuse maksmine toimub ettemaksuna ühe õppeaasta kohta. Esimene makse õppeaasta eest makstakse 30 päeva jooksul pärast taotluse

rahuldamist. Taotlejale, kes ei olnud taotlust esitades väliskõrgkooli immatrikuleeritud, on makse tegemise eelduseks väliskõrgkooli kinnitus väliskõrgkooli vastu võtmise kohta.

Õppemaksu toetuse tasumise eelduseks on väliskõrgkooli õppemaksu suurust tõendav dokument. Iga järgmise õppeaasta kohta tehakse makse 30 päeva jooksul pärast paragrahv 14 lõikes 1 nimetatud aruande ja väliskõrgkooli kinnituskirja saamist väliskõrgkoolis õppetöös

osalemise kohta. (7) Väliõpingute stipendiumi maksmist ei toimu akadeemilise puhkuse ajal ja õppetöös mitteosalemise korral.

4. jagu

Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused

§ 13. Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused

Välisõpingute stipendiumi saamisega võtab stipendiumi saaja järgmised kohustused:

1) õppida vastaval õppekaval, millele on stipendiumi taotletud , ning lõpetada välisõpingud hiljemalt õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul; 2) esitada iga-aastaselt aruanne ning peale õpingute lõpetamist lõpparuanne vastavalt §-le 14;

3) asuda tööle Eestis vastavalt §-s 15 sätestatule; 4) tagastama kogu välisõpinguteks väljamakstud stipendium vastavalt § 16 sätestatule, kui ei

täida punktis 1 või 3 sätestatud kohustusi.

§ 14. Aruande esitamine

(1) Käesoleva määruse § 12 lõikes 6 nimetatud makse järgselt on stipendiumi saaja kohustatud

esitama igal õppeaastal hiljemalt 1. oktoobriks aruande, mis koosneb väliskõrgkooli kinnituskirjast väliskõrgkoolis õppetöös osalemise kohta, doktoriõppes väliskõrgkooli juhendaja kinnitusega ülevaatest õppeaasta jooksul tehtud tööst ja magistriõppes õppetulemuste

väljavõttest. Stipendiumi saaja on kohustatud esitama hiljemalt 1. oktoobriks õppeaasta kohta aruande ka juhul, kui stipendiumi maksmise periood on lõppenud, kuid õpingud veel kestavad.

(2) Magistri- või doktoriõppe lõpetamise järgselt kohustub stipendiumi saaja esitama 90 päeva jooksul vormikohase lõpparuande, millele lisatakse diplomi koopia või väliskõrgkooli

kinnituskiri magistri- või doktoriõppe lõpetamise kohta ja eestikeelne kokkuvõte magistri- või doktoritööst.

§ 15. Töötamiskohustus

(1) Stipendiumi saaja kohustub ühe aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist asuma tööle (edaspidi tööleasumiskohustus) ja töötama Eestis erialale ja kvalifikatsioonile vastaval töö- või

ametikohal doktoriõppe lõpetamisel kolm aastat ning magistriõppe lõpetamisel kaks aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (0,5 kohaga) (edaspidi töötamiskohustus). Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda eelpool nimetatud

kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.

(2) Lõikes 1 nimetatud tööleasumiskohustuse algusaega arvestatakse magistri- või doktoriõppe lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast.

7

(3) Lõikes 1 nimetatud töötamiskohustuse täitmise võib peatada: 1) alla 3-aastase lapse hooldamisega seotud ajaks või aja- või asendusteenistuse täitmise ajaks;

2) magistriõppe lõpetamise järgselt väliskõrgkoolis doktoriõppes õppimise ajaks kuni neljaks aastaks; 3) väliskõrgkoolis järeldoktorantuuri läbimisega seoses kuni kolmeks aastaks.

(4) Töötamiskohustuse täitmise peatamiseks teavitab stipendiumi saaja ametit viivitamata ja

tõendab lõikes 3 nimetatud asjaolu esinemist. (5) Stipendiumi saaja kohustub ametile esitama 30 kalendripäeva jooksul alates

töötamiskohustusele vastavale kohale tööle asumisest, tööaega ning erialale ja kvalifikatsioonile vastavust tõendavad dokumendid .

(6) Stipendiumi saaja kohustub ametile esitama 90 kalendripäeva jooksul pärast töötamiskohustuse lõppemist töötamiskohustuse lõpparuande ja täitmist tõendavad

dokumendid.

§ 16. Välisõpingute stipendiumi tagasimaksmine

(1) Stipendiumi saaja kohustub tagastama välisõpinguteks saadud stipendiumi, kui:

1) katkestab välisõpingud; 2) välisõpingud kestavad üle õppekava kahekordse nominaalkestuse; 3) ei täida tööleasumis- või töötamiskohustust.

(2) Stipendiumi saaja kohustub õppetöös mitteosalemisel tagastama õppeaasta kohta

väljamakstud stipendiumi selle aja eest, kui ta õppetöös ei osalenud. (3) Stipendiumi saaja kohustub tagastama õppemaksuks saadud stipendiumi osa, kui selgub, et

õppemaksu sama osa tasumiseks on saadud toetust teistest rahastusallikatest.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva summa arvestus algab järgevast kalendrikuust, kui ilmneb stipendiumi saaja mittevastavus stipendiumi saamise ja maksmise tingimusele.

(5) Välisõpinguteks saadud stipendium tuleb maksta tagasi tagasimaksmise teatise esitamisest alates kogu tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses ühekordse maksena või kuni nelja aasta

jooksul maksegraafiku alusel. Maksegraafiku saamiseks tuleb stipendiumi saajal esitada vastav avaldus ametile.

(6) Kui tagasinõue toimub lõike 1 punktis 3 nimetatud põhjusel ja tagasimaksmise perioodil asutakse töötamiskohustust täitma, võib järelejäänud tagasimakse kohustuse asendada

proportsionaalselt järelejäänud töötamiskohustuse ajaga. (7) Välisõpinguteks väljamakstud stipendiumi ei ole kohustatud stipendiumi saaja tagastama

puuduva töövõime tuvastamise korral või tema lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral, kui nimetatud asjaolu tuvastati stipendiumi saamise järgselt.

(8) Stipendiumi saaja surma korral lõpevad käesolevast määrusest tulenevad stipendiumi andja

nõuded.

3. peatükk

Õpirände stipendium

1. jagu

8

Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 17. Õpirände stipendiumi eesmärk

(1) Õpirände stipendiumi andmise eesmärk on Eesti kõrgkoolide doktorantide ja arst-

residentide rahvusvahelise koostöö suurendamine rahvusvahelistes teadusprojektides osalemiseks, õpiteede mitmekesistamiseks, õppe- ja teadustöö kvaliteedi tõstmiseks ning

rahvusvahelise suhtluse võimekuse tõstmiseks. (2) Õpirände stipendiumiga toetatakse välisriigis kohapeal kuni 30 päeva kestval õppe- ja

teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses aktiivsel viisil osalemist, mis algab kõige varem 30 päeva enne ja mitte

hiljem kui 6 kuud pärast taotlusvooru lõppemise kuupäeva. § 18. Taotleja

(1) Õpirände stipendiumi saavad taotleda:

1) Eesti kõrgkooli doktorant; 2) Eesti kõrgkooli arst-resident; 3) käeoleva määruse 2. peatükis nimetatud välisõpingute stipendiumi saaja, kes on

immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse; 4) käeoleva määruse 4. peatükis nimetatud Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi saaja, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse,

5) taotleja, kellel puuduvad ameti ees varasemad täitmata kohustused, sh ei ole jäetud esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded.

(2) Õpirände stipendiumi taotlejale esitatavad nõuded: 1) eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel;

2) õppe- ja teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses aktiivsel viisil osalemine.

§ 19. Stipendiumi taotlus

(1) Stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks vormikohase taotluse ameti veebilehel avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru avanemisest. Kui taotluskeskkonna

töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

(2) Stipendiumi taotlemiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud ning allkirjastatud taotlusvorm, mis sisaldab järgmiseid andmeid:

1) taotleja üldandmed (isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne); 2) õpirände osalemisega seotud andmed sh kestus; 3) ürituse osavõtutasu hüvitamise vajadus;

4) paragrahv 21 lõikes 2 ja käesoleva määruse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse hindamiseks.

(3) Paragrahv 18 ja § 19 lõikes 2 nimetatud info tõendamiseks lisatakse järgmised dokumendid või nende koopiad:

1) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia, kui taotleja ei ole omandatud põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles;

2) Eesti kõrgkoolis õppimist tõendav dokument (kui seda ei saa andmebaasidest); 3) õpirände toimumist tõendav kutse, teave üritusele registreerimisest või registreerimiskinnitus või teave selle toimumise kohta või õpirände korraldaja kinnitus, mis arvestab taotleja osalemist

õpirändes;

9

4) teave konverentsi korraldajale konverentsil esitatava ettekande saatmise kohta ja konverentsi korraldaja kinnitus ettekande vastuvõtmise kohta, kui taotleja osaleb konverentsil;

5) teadus- või uurimistöö juhendaja allkirjastatud tegevusplaan õpirände kohta, kui õpiränne toimub seoses teadus- või uurimistööga ning üritusel osalemise korral ajakava või ülevaade üritusest;

6) ürituse osavõtutasu hüvitamise taotlemisel osavõtutasu suurust tõendav dokument või kui taotleja on osavõtutasu tasunud, siis selle tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto

väljavõte või teave ürituse kohta kehtestatud osavõtutasudest. (4) Ametil on õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

2. jagu

Taotluste menetlemine ja hindamine

§ 20. Taotluse menetlemine

(1) Õpirände stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja

taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Õpirände stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega

pikendada.

(3) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks võib amet anda stipendiumi taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 21. Stipendiumi taotluse hindamine

(1) Stipendiumi taotluste hindamine algab vastu võetud stipendiumi taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning dokumentide kontrollist. Edasisele hindamisele ja paremusjärjestuse

koostamisele esitatakse üksnes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.

(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine viiakse läbi vastavalt lõikes 3 ja käesoleva määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumitele.

(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) õpirände läbimõeldus – 45 % koondhindest; 2) õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle – 45 % koondhindest; 3) õpirände laiem mõju kõrgkoolile või teadusasutusele – 10 % koondhindest.

(4) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud

keskmisest. (5) Hindajate koondhinnete alusel moodustatakse kõikidest taotlejatest pingerida.

(6) Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul eelistatakse taotlejat järgmises järjestuses: 1) taotlejat, kelle taotlus sai lõike 3 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema

hinde; 2) taotlejat, kelle taotlus sai lõike 3 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde;

3) õppevaldkonna esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud;

10

4) kõrgkooli esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud ; 5) taotlejat, kelle taotletava toetuse summa on väiksem.

(7) Stipendiumi taotluste hindamiseks moodustab amet hindamiskomisjoni ning kinnitab selle töökorra, kaasates vajadusel eksperte.

§ 22. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise arvestades §-s 21 toimunud hindamise tulemusi, kokkuvõtva hinde alusel moodustatud paremusjärjestust ning stipendiumi maksmiseks eraldatud eelarveliste vahendite võimalusi.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluse koondhindeks on vähem kui 80% koondhinde maksimumsummast; 3) paragrahvi 21 lõikes 5 nimetatud pingerea alusel ei mahu taotlus eelarvesse.

(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt

5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

3. jagu

Õpirände stipendiumi suurus ja maksmine

§ 23. Õpirände stipendium

(1) Õpirände stipendiumi suurus sõltub õpirände toimumise asukohast ja õpirändele kuluvast

perioodist (päevadest), arvestades õpirände sõidu- ja elamistoetuse määrasid ning ürituse osavõtutasu suurust. Elamis- ja sõidutoetuse ühikuhinnad on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(2) Õpirände sõidutoetuseks arvestatakse ühekordne sõidutoetuse määr vastavalt ürituse

toimumiskohale ning elamistoetuseks arvestatakse õpirände toimumisaja järgi vastavalt käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud ühikuhindadele.

(3) Ürituse osavõtutasu toetatakse kuni 400 euro ulatuses. Osavõtutasu makstakse stipendiumi saajale ettemaksena õpirände korraldaja arve või osavõtutasu suurust tõendava dokumendi

alusel. § 24. Õpirände stipendiumi määramine ja maksmine

(1) Õpirände stipendium määratakse taotluses nimetatud õpirändes osalemiseks.

(2) Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saaja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Stipendiumi makset ei tehta isikutele, kellel on

ameti ees täitmata varasemaid kohustusi, sh esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded. Kui taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on makse tegemise eelduseks §-s 14 või §-s 26 lõikes 2

nimetatud dokumendi esitamise kohustus ja seda ei ole esitatud enne taotluse rahuldamise otsust, makstakse õpirände stipendium 21 kalendripäeva jooksul alates dokumendi esitamisest.

(3) Taotluses esitatud toetuse summat pärast taotluse rahuldamist ei suurendata. Stipendiumi summat on õigus põhjendatud juhul vähendada.

(4) Ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas.

11

4. jagu

Õpirände stipendiumi saaja kohustused

§ 25. Õpirände stipendiumi saaja kohustused

(1) Stipendiumi saaja on kohustatud osalema taotluses nimetatud üritusel või muus erialases tegevuses ja esitama aruande õpirändes osalemise kohta vastavalt §-le 28 lõikele 1. Paragrahv 29 lõikes 1 toodud juhtudel on stipendiumi saaja kohustatud õpirände stipendiumi täielikult või

osaliselt tagasi maksma.

(2) Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud õpirände toimumisaja muutumisest ning õpirände alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ametit viivitamata teavitama ja tõendama takistava asjaolu esinemist.

§ 26. Aruande esitamine

(1) Õpirände stipendiumi saaja kohustub esitama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast õpirändes osalemist vormikohase aruande, mis koosneb eestikeelsest kokkuvõttest õpirände eesmärgi

täitmise kohta, õpirändes osalemist tõendavast dokumendist, milleks võib olla õpirändesertifikaat, tunnistus, kinnituskiri vms ning osavõtutasu tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte, kui osavõtutasu maksti ettemaksena.

(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel stipendiumi saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne aruande esitamise tähtaja saabumist. § 27. Õpirände stipendiumi tagasimaksmine

(1) Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud õpirände stipendiumi täielikult või osaliselt tagasi

maksma järgmistel juhtudel: 1) õpirändes ei osaletud; 2) õpiränne ei toimunud 6 kuu jooksul alates ajast, mil see pidi algama;

3) aruannet ei esitatud või aruanne lükati tagasi. 4) õpirände periood oli ettenähtud ajast lühem,

5) ettemaksena makstud osavõtutasu oli suurem, kui osavõtutasu maksmist tõendaval dokumendil viidatud summa.

(2) Stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi tagasi maksma 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasimakse nõude võib ajatada stipendiumi saaja taotluse alusel, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta.

(4) Tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui stipendiumi saamise järgselt tuvastati stipendiumi

saajal puuduv töövõime või tema lapsel raske või sügav puue. (5) Stipendiumi saaja surma korral lõpevad käesolevast määrusest tulenevad stipendiumi andja

nõuded.

4. peatükk

Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendium

§ 28. Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium

12

(1) Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi (edaspidi EUI stipendium) andmise

eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, Eesti kõrgkoolides ning teadus- ja arendusasutuses.

(2) EUI stipendiumi andmise aluseks on Euroopa Ülikool-Instituudi (edaspidi Instituut)

asutamise konventsioon, mis loodi Euroopa Ühenduse liikmesriikide poolt ning millega Eesti on ühinenud.

§ 29. Nõuded EUI stipendiumi taotlejale

(1) EUI stipendiumi võivad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud, Eestis alalise elamisõigusega viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad isikud, kes on vastu võetud Eestile eraldatud kvoodi raames Instituudi doktoriõppesse.

(2) Instituuti vastuvõetud stipendiaat peab esitama ametile stipendiumi saamiseks

vormikohase taotluse vastavalt ameti määratud tähtajale. § 30. Nõuded taotlusele

(1) EUI stipendiumi taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja üldandmed sh alus kõrgemaks elamistoetuseks;

2) doktoriõppe nominaalkestus ja õppeaasta kestus; 3) õppemaksu suurus.

(2) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid : 1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad

rahvasikuregistrist; 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava

dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist; 3) õppemaksu suurust tõendav dokument; 4) kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel, kinnitus § 33 lõikes 5 nimetatud ühe vastavuse

kohta.

§ 31. EUI stipendiumi määr ja maksmine

(1) Instituudis õppimiseks makstakse stipendiaadile EUI stipendiumi, mis koosneb

elamistoetusest, reisitoetusest ja õppemaksu toetusest. EUI doktorant saab taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui selleks on alus vastavalt § 11 lõikele 4.

(2) EUI stipendiumi elamistoetuse määr ühes kuus on 1470 eurot ja seda makstakse välisriigis viibimise perioodil.

(3) EUI doktorandile makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra. Sõidutoetuse

ühikuhind on kehtestatudkäesoleva määruse lisas 2. (4) Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuud.

(5) Kui stipendiaadil on doktoriõpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööst

(sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, on tal võimalus taotleda lisaks õpirände stipendiumi.

13

(6) Neljandal doktoriõppe aastal maksab stipendiaadile stipendiumi Instituut. Juhul, kui Instituudi poolt makstav elamistoetus on väiksem kui ameti poolt makstav stipendium, võib

stipendiaat taotleda vahe hüvitamist ameti poolt. (7) Elamistoetuse kõrgema määra saamise tingimused on sätestatud käesoleva määruse § 11

lõigetes 4 - 6.

(8) Õppemaksu hüvitamise aluseks on Instituudi poolt väljastatud arve, kus on toodud stipendiaadi andmed ja õppeaasta, mille eest arve on esitatud.

(9) Instituut esitab arve ametile ning amet teostab makse otse Instituudile.

§ 32. EUI stipendiumi saaja kohustused ja õigused

(1) Stipendiumi saaja kohustused on sätestatud käesoleva määruse teise peatüki 4 jaos

paragrahvides 13 - 16.

(2) Stipendiumi saaja kohustub tagastama EUI stipendiumi täielikult või osaliselt vastavalt § 16 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) stipendiaadi õppe- ja teadustöö tulemused ei vasta Instituudis kehtestatud õppekoormuse

nõuetele; 2) stipendiaat ei ole stipendiumi kasutanud sihipäraselt; 3) stipendiumi aruanded või kuludokumendid ei ole esitatud õigeaegselt.

(3) Õpingute ajal on stipendiaadil õigus taotleda akadeemilist puhkust ning doktoritöö kaitsmise

tähtaja pikendamist. Akadeemilisele puhkusele jäämisest peab stipendiaat ametit teavitama hiljemalt 30 päeva pärast puhkusele jäämist. Akadeemilise puhkuse ajal stipendiumi ei maksta.

(4) Doktoritöö kaitsmise tähtaega on võimalik kokkuleppel ametiga pikendada maksimaalselt kahe aasta võrra ilma määratud stipendiumi perioodi pikenemiseta.

§ 33. Stipendiumi aruande esitamine

Aruande esitamis kohustus on sätestatud §-s 14. Lisaks on EUI stipendiumi kohustatud iga õppeaasta keskel, hiljemalt 1. veebruariks esitama ametile Instituudi poolt väljastatud

kinnituskirja jätkuva õppimise kohta, mis on teise stipendiumi osamakse ülekandmise aluseks.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 34 . Määruse rakendamine

2024. aastal kuulutatakse õpirände stipendiumi taotlusvoor välja 3 korda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ hm@hm.ee/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Rektorite Nõukogu

Eesti Üliõpilaskondade Liit kõrgkoolid

12.03.2024 nr 8-1/24/1299

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Maarja-Liisa Vahi

735 0297 Maarja-Liisa.Vahi@hm.ee

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate

stipendiumite andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Haridus- ja teadusministri määrus „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks

täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu eesmärgiks on reguleerida stipendiumite andmist välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks. Stipendiumite andmine toimub kahe põhilise

stipendiumi liigina ja neid on antud varasemalt haridus- ja teadusministri käskkirja ning Haridus- ja Noorteameti juhendite alusel.

Määruse üheks eesmärgiks on täita haridusvaldkonna arengukavas ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas toodud eesmärke.

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning

toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Arengukavas seatakse eesmärgiks, et 2035. aastal on lühiajalises õpirändes osalenud 15% bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanutest. Tegevussuund p 1.3 kohaselt tuleb õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse

kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiema tuntuse tagamiseks edendada õppejõudude ja üliõpilaste rahvusvahelistumist ning õpirännet.

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021-2035 üldeesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Oluliseks peetakse mh teaduse kõrge

taseme hoidmist, teadusasutuste ja teadlaskonna arengu tagamist, rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi, teadmussiirde võimekuse kasvatamist, TAI ühiskondliku ja majandusliku mõju tugevdamist ja kõrgema lisandväärtuse loomist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamise

tegevussuuna kohaselt on oluline pakkuda teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse toetamise ja tipptasemel rahvusvaheliste partneritega koostöö tegemise ja

teadmusvõrgustikes osalemise võimaluste kaudu. Määrus kehtestatakse kahe volitusnormi alusel, kuna stipendiaatide sihtgrupp on suurem, kui

ainult Eesti kõrgkoolides õppivad üliõpilased. Kõrgharidusseaduse § 15 lg 4 annab volitusnormi  haridus- ja teadusministrile üliõpilaste riiklike stipendiumite määramise

üldtingimuste kehtestamiseks. Antud volitusnorm on kehtestatud paragrahvis, mis reguleerib üliõpilaste õiguseid ja kohustusi ning kohaldub kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele. Antud volitusnormi on seega võimalik kohaldada stipendiaatidele, kes on immatrikuleeritud Eesti

kõrgkooli ning kes antud õpingute raames suunduvad välisriiki ennast täiendama, kuna see on osa Eesti kõrgkooli õppest.

Antud volitusnorm aga ei kata kogu määruse sihtgruppi. Seega tuleb rakendada ka teist alust ehk riigieelarve seaduse § 531 lõiget 1. Vastavalt antud sättele  kehtestab minister määrusega

tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks,

kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Vastavalt volitusnormile on oluline, et seda peab toetama riigisisene toetusprogramm, mille alusel antud stipendiumiprogrammi ellu viia. Antud juhul on selline programm haridus- ja teadusministri

30.12.2022 käskkirjaga nr 364 kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026

programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ haridus- ja noorteprogramm 2023-2026. Vastavalt programmi meetmes 1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus tegevuses 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine on ette

nähtud, et õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Selle

tulemusena saavutatakse Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpirände suurenemine. Stipendiumiprogrammide vahendid on ette nähtud Haridus- ja Noorteameti eelarves. Tuginedes eelnevale, saab võtta määruse kehtestamise aluseks lisaks

kõrgharidusseadusele ka riigieelarve seaduse volitusnormi, kuna osa stipendiaatide sihtgrupist jääks muidu välja. Nendeks on välisõpingute stipendiumi ja Euroopa Ülikool-Instituudi

üliõpilased, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli. Eelnõu ettevalmistamiseks moodustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja

Noorteameti koostöös töögrupp. Töögrupp analüüsis seni kehtinud Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi tingimusi, võttes ükshaaval lauale kõik programmi erinevad

komponendid ning kaaludes nende otstarbekust, vajalikkust ning uusi võimalusi stipendiumi maksmisel. Senise praktika põhjal selgitati välja stipendiumi jätkamise vajalikkus ning analüüsiti erinevaid stipendiumi andmisega seotud probleeme. Töögrupp käis koos perioodil

mai kuni november 2023. a ning sellesse kuulusid Haridus- ja Noorteameti esindajad Heli Aru- Chabilan (töögrupi juht), Carmen Raudsepp, Marilyn Fridolin, Kristel Aasmaa ning Haridus-

ja Teadusministeeriumi esindajad Kai Treier, Sigrid Vaher, Maarja-Liisa Vahi. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning

elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (735 0263; sigrid.vaher@hm.ee) ja sama osakonna peaekspert Kai Treier (735 0742; kai.treier@hm.ee)

ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (735 0297; maarja-liisa.vahi@hm.ee). Eelnõu on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Noorteameti vastavate spetsialistidega: rahvusvahelistumise osakonna juhataja Heli Aru-

Chabilan (628 5885; heli.aru-chabilan@harno.ee), sama osakonna stipendiumite ja toetuste büroo juhataja Carmen Raudsepp (730 0121; carmen.raudsepp@harno.ee) ja vanemspetsialist i

Marilyn Fridolin (699 9397, marilyn.fridolin@harno.ee) ning kesksete teenuste osakonna õiguse- ja hangetebüroo jurist Kristel Aasmaa (735 0597; kristel.aasmaa@harno.ee).

2. Eelnõu taust, erinevad hetkel antavad välisriikide stipendiumid, sisu ja võrdlev

analüüs

2.1 Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi taust Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik programm. Programmi peamiseks eesmärgiks on olnud tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja

lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. Lisaks kraadiõppurite, noorteadlaste ja õppejõudude õpiteede mitmekesistamisele tugevdada nende kaudu toimuva rahvusvahelise teadmussiirde toel Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse ja teadustöö kvaliteeti ning tõsta lõpetajate

konkurentsivõimet tööturul. Riiklikul tasandil oli seatud eesmärk, et 10% üliõpilastel on õpirände kogemus1, kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on eesmärgiks 15%2.

Sihtrühmaks on olnud õppe- ja teadustöös silmapaistvalt edukad bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid, doktorandid, arst-residendid ning noorteadlased ja õppejõud. Noorteadlaseks või

õppejõuks loetakse teadlane või õppejõud, kes ei ole taotlemise hetkel vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.

1 Eesti elukestva õppe strateegia 2020.

https://www.haridusfoorum.ee/images/haridusstrateegia/Eesti_elukestva_oppe_strateegia_loplik.pdf 2 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna -are

Programmi raames on antud stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, pikemateks välisõpinguteks ning tervikliku õppeastme läbimiseks välisülikoolis.

Vahetusõppe ja lühiajaliste välislähetuste taotlusi on vastu võetud alates 2003. aastast,

tasemeõppe stipendiumile sai esimest korda kandideerida 2004. aastal. Alates 2012. aastast liideti programmi koosseisu varasema nimetusega riikliku koolitustellimuse stipendium doktoriõpinguteks välismaal, mis kannab nime Kristjan Jaagu kraadiõpe välismaal ja mille

raames on võimalik taotleda stipendiumi doktoriõppeks ja Eestis mitte õpetatavatel erialadel magistriõppeks.

Stipendiumiprogrammi senised alategevused:

Välislähetused – Toetatakse lühiajalisi, kuni 30 päeva kestvaid õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi, mille eesmärgiks on osaleda erialasel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal

või muus erialases tegevuses, mis on seotud stipendiaadi õpingutega või ametialase tegevusega kõrgkoolis või teadus- ja arendusasutuses. • Suurem osa toetuse saajatest on doktorandid, kes osalevad konverentsil ettekandega (nii

suuline kui posterettekanne). • 5 viimase õppeaasta jooksul on rahastatud kokku 425 lähetust.

• Kõige enam on toimunud viimase 5 aasta jooksul lähetusi Saksamaale (35 korda). Järgnevad USA (30), Prantsusmaa (30) ja Itaalia (30) ning Soome (29) ja Suurbritannia (29). Ühtekokku on toimunud lühiajalist õpirännet 65 riiki.

Vahetusõpingud – stipendiumiga toetatakse 30 päeva kuni üks õppeaasta kestvaid

vahetusõpinguid või praktikat. Praktika peab olema Eesti kõrgkooli õppekava osa ning toimuma vastuvõtvas asutuses. Stipendiaatideks võivad olla Eesti kõrgkoolide magistrandid ja doktorandid, kes soovivad osa õpingutest välismaal läbida. Taotlusi saab esitada kaks korda

aastas.

Kraadiõpe välismaal – stipendiumit saavad taotleda kõik, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist Eestis tööle asuma. Taotlusi saab esitada üks kord aastas.

Tabel 1. Rahastatud ja mitterahastatud taotlused. Andmed: Harno

2.2 Haridus- ja Noorteameti antavad stipendiumid välisriigis õppimiseks

Vastavalt Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) põhimääruse § 6 lõike 2 punktile 17 on ameti ülesandeks anda ja vahendada haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnustusi. Amet vahendab erinevaid stipendiumivõimalusi, mille toel on võimalik minna

välismaale konverentsile, koolitusele, õppida semester ja/või õppeaasta välisriigis, sooritada praktika välisriigis või omandada terve kraad mõnes välisülikoolis.

Lisaks pakuvad välisriigid väga erinevaid stipendiumivõimalusi. Hetkel vahendab Harno välismaal õppimiseks ja töötamiseks järgmisi stipendiume:

Rahastatud ja mitterahastatud

taotlused 18/19 19/20 20/21 21/22 22/23*

KOKKU

loobunud 20 73 16 3 9 121

lõpetatud 109 108 14 39 155 425

mitte toetada 88 102 9 28 122 349

KOKKU 217 283 39 70 286 895

*esialgsed andmed

1) Erasmus+ Euroopa-sisene ja üleilmne õpiränne; 2) Kristjan Jaagu stipendiumid; 3) Nordplus Põhja- ja Baltimaade vaheline õpiränne;

4) Noore õpetlase stipendium; 5) Euroopa Ülikooli-Instituudi stipendium.

1) Erasmus+ õpiränne on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm 2021–2027. Programmi võimalusi saavad kasutada lasteaiad, koolid, kutsekoolid, kõrgkoolid,

noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, solidaarsusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, koolitusettevõtted, katusorganisatsioonid,

erialaliidud, MTÜ-d, muuseumid, raamatukogud, vabahariduskoolid jne. Kõrghariduse õpirändeprojektid võimaldavad kõrgkoolidel saata oma üliõpilasi vahetusõpingutele ja välispraktikatele ning töötajaid teistesse riikidesse õpetama või koolitusele.

Programmi üldeesmärk on toetada elukestva õppe abil inimeste hariduslikku, kutsealast ja

isiklikku arengut haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas nii Euroopas kui ka mujal, soodustades seeläbi kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, innovatsiooni, Euroopa identiteedi tugevdamist ja kodanikuaktiivsust. Sel viisil

on programm peamine vahend Euroopa haridusruumi loomisel, pidades silmas, et sellega toetatakse Euroopa strateegilist koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas selle aluseks olevate

valdkondlike tegevuskavadega. Samuti edendatakse sellega noortepoliitikaalast koostööd ELi noortestrateegia 2019–2027 alusel ning arendatakse Euroopa mõõdet spordis.

Õpiränne toimub partnerülikoolide vaheliste lepingute alusel ja lepingud sõlmitakse keskselt (kolmeks aastaks) üleilmse õpirände taotluses rahastuse saanud ülikoolidega. Üleilmse

õpirände aastane eelarve on ca 1,8 mln eurot (Eesti jaoks eraldatud eelarve). Õpirändeks esitab taotlusi umbes 10 kõrgkooli kaheksateistkümnest ning üldjuhul ka kõik taotlused rahuldatakse. Erasmus+ puhul kõige enam minnakse Soome, Saksamaale, Hispaaniasse. Viie viimase aasta

statistika põhjal saab öelda, et töötajate õpirändes osalemise % on suurem kui EUs keskmiselt. Erasmus+ ülikoolid, kuhu Eestis ikka minnakse, on mainekad ülikoolid. Kõikide partnerite

tudengid kandideerivad sisse pääsemise nimel. Ülikoolid tõstavad õpirände teadlikkust ise, E+ tsentraalselt seda ei tee. Eesti õpirändes osaleja

keskmine vanus on EUst oluliselt kõrgem (EUs 21, Eestis 25), st on ka õpirändesse minekuks elulised probleemid (töö, pere jne). Euroopa Komisjon arvab, et Erasmus+ kogemus on

inimesele suur boonus ja oluline töökogemuse jaoks. 2) Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on 2003. aastal algatatud koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga ning Sihtasutusega Archimedes, alates 2020. aastast on elluviijaks Haridus- ja Noorteamet. Siiani olid programmi tingimused kinnitatud haridus- ja teadusministri

käskkirjaga. Täpsemalt on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.1. 3) Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja

tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii üld-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on suunatud hariduse ja elukestva

õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. 4) Noore õpetlase stipendium (NÕS) on Eesti ettevõtjate ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi koostöös väljaantav stipendium. Stipendiumi eesmärgiks on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte bakalaureuseõpinguid välisriigi tunnustatud

kõrgkoolides ning suurendada rahvusvahelise kogemusega spetsialistide osakaalu Eestis. Stipendiumiga rõhutatakse piireületavat õppimiskultuuri, millel on läbi aegade olnud euroopalikus traditsioonis oluline koht. Stipendium koosneb õpingute alguses makstavast

ühekordsest stardirahast. Stipendium antakse eesmärgil, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks, vastupidisel juhul käsitletakse stipendiumit laenuna.

5) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium toetab doktorante, kes on vastu võetud Euroopa Ülikool-Instituudi (edaspidi Instituut) doktoriõppesse. Õpingud toimuvad Itaalias, Firenzes.

Euroopa Ülikool-Instituuti õppima asumiseks avaneb konkurss igal aastal novembrikuus lõpptähtajaga jaanuaris. European University Institute'i (Euroopa Ülikool-Instituut) lõid Instituudi asutamise konventsiooni alusel Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Eesti ühines

konventsiooniga 3. detsembril 2005. aastal. Programmi tutvustamisega ja stipendiumi välja maksmisega tegeleb Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo.

Seega on Harno poolt välisriikides õppimiseks antavaid stipendiumeid mitmeid, kuid tegemist ei ole samaks eesmärgiks või samadel alustel antavate stipendiumitega. Kõigil stipendiumitel

on erinev eesmärk ja sihtgrupp.

2.3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist, milles sätestatakse määruse üldpõhimõtted, välisõpingute

stipendiumi, õpirände stipendiumi, Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi andmise tingimused ja rakendussätted.

1. peatükk Üldsätted

Paragrahvid 1-3

Määruse eesmärgiks on luua alused välisriigis magistri- ja doktoriõppes õppides stipendiumi

maksmiseks. Selleks kehtestatakse määruses erinevad stipendiumi liigid, mis on seni olnud kehtestatud haridus- ja teadusministri käskkirjade alusel. Stipendiumide andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

Käesoleva määruse alusel antavad stipendiumid:

1) Kristjan Jaagu nimeline välisõpingute stipendium (edaspidi välisõpingute stipendium); 2) Kristjan Jaagu nimeline õpirände stipendium (edaspidi õpirände stipendium); 3) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium (edaspidi EUI stipendium).

Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste

menetlemine, taotluste hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel tagasinõudmine.

Selleks, et otsustusprotsess ja stipendiaatide valik oleks objektiivne ning kaasatud oleks vastava

valdkonna eksperdid, antakse ametile õigus vajadusel kaasata ja kokku kutsuda rakendamise tõhustamiseks vastava stipendiumi nõukogu ning kaasata erialaeksperte, kes esitavad oma ettepanekud ja nõuanded ametile. Hindamisekspertidele antakse ette täpsed valikukriteeriumid,

mille alusel antakse hindepunkte ja mille tulemusel koostatakse pingerida võimalikest kandidaatidest. Seni kehtinud regulatsioonide alusel juhis mobiilsusprogrammi Kristjan Jaagu

programmi nõukogu, kuhu kuulusid kõrgkoolide, ministeeriumi, tööandjate ja elluviija esindajad ning akadeemilised eksperdid.

Paragrahv 4

Stipendiumide andmiseks on ameti ülesandeks vastavate vahendite olemasolul kuulutada välja

välisõpingute stipendiumi taotlusvoor üks kord aastas ja õpirände stipendiumi andmiseks taotlusvoor neli korda aastas. Stipendiumi on võimalik taotleda kõikides õppe- ja teadusvaldkondades.

Tulenevalt keeleseadusest on eesti riigikeel eesti keel ja seega tuleb ka taotlused ametile esitada eesti keeles. Nõutud lisad võivad olla esitatud ka originaalkeeles, kuid lisatud peab olema nende dokumentide tõlge eesti keelde.

Haridus- ja Teadusministeerium võib seada valdkondlike prioriteete välisõpingute stipendiumi

taotlusvooruks kui teatud valdkonnas on vastaval aastal oluline seada prioriteete, näiteks tulenevalt tööjõuvajadusest või muudest riiklikest prioriteetidest.

Taotlusvooru avamisest, tähtajast, eelarvest ja taotluse esitamise viisist teavitab amet oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtaega, mis annab võimaluse

taotlejatele enne taotluse esitamist tutvuda taotlusvooru tingimustega ning nõutud dokumentide, sh taotlusvormi näidisega ja lisadega. Senisele praktikale toetudes on vähemalt 30 päeva piisav aeg taotlejatele, lisaks on vähenenud võrreldes senise praktikaga ka nõutavate

lisadokumentide maht. Taotlusvormi näidis võimaldab ühtlasi soovijatel ettevalmistamisega algust teha enne taotlusvooru väljakuulutamist. Vooru pikendamine tooks kaasa tulemuste

teadasaamise aja pikenemise. Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühes taotlusvoorus. Kuna taotlusvoorude eelarved on

piiratud ning arvestades taotlejate hulka, ei ole mõistlik lubada ühel taotlejal mitut taotlust esitada. Seega, seatakse vastav piirang, et anda enamatele taotlejatele võimalus stipendiumi

saamiseks. 2. peatükk Välisõpingute stipendium

1. jagu. Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahvid 5 – 7

Stipendiumiga toetatakse magistri- ja doktoriõppe õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides. Stipendium määratakse kogu õppeperioodiks (alates stipendiumi määramise semestrist).

Stipendiumi saavad taotleda õppurid, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe

õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist asuma tööle vastavale magistri- või doktorikraadi nõudvale ametikohale Eestis. Välismaal võib õppida nii täis- kui osakoormusega õppes.

Õpinguteks magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mille spetsialistide järele

on oodata Eesti tööjõuturul suurenenud nõudlust ning mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on väliskõrgkoolis silmapaistval tasemel.

Välisõpingute stipendiumi võib taotleda isik, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või omab Eestis alalist

elamisõigust; 2) oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel; 3) on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli

sisseastumisavalduse magistri- või doktoriõppes õppimiseks.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada ameti kodulehel avaldatud vormil taotlus ning lisada sinna juurde vajalikud dokumendid. Taotluse esitamine toimub vastavalt ameti kodulehel avalikustatud viisil. Taotlus peab olema allkirjastatud, et kinnitada dokumendis esitatud

andmete tõesust.

Välisõpingute stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised andmed: 1) taotleja üldandmed - nimi,isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne; 2) välisõpingute andmed - kas taotletakse magistri- või doktoriõppeks stipendiumi, milline on

õppevorm ja -koormus, õppeaasta kestus, õppe toimumise asukoht jne;

3) õppemaksu suurus, kui õppetöö on tasuline – kui õppetöö ei ole tasuline, siis õppetasu ei hüvitata. Kui õppetöö on tasuline, on õppemaksu hüvitamise maksimumpiiriks 10 000 eurot aastas;

4) info töötamiskohustusega seotud väljavaadete ja plaanide kohta, mida plaanitakse peale kõrgkooli lõpetamist teha – stipendiumi saamisel on üheks kohustuseks stipendiaadil asuda

peale õpingute lõpetamist Eestis tööle. Selleks, et seda kohustust teadvustada juba enne õpingute alustamist ja stipendiumi taotlemisel, tuleb taotluses ära näidata, milline on plaan peale õpinguid ning kuidas ja kus plaanitakse omandatavaid teadmisi rakendada;

5) paragrahv 9 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse hindamiseks – taotluste hindamine toimub määruses toodud ja ameti kodulehel

avalikustatud hindamiskriteeriumite alusel. Selleks, et oleks võimalik hinnata õpitava eriala vajalikkust ja seost Eestiga, tuleb see välja tuua stipendiumi taotluses;

6) stipendiumi taotlemise motivatsioon ning vajadusel täiendavad dokumendid kõrgema

stipendiumi määra taotlemiseks – ehk tuleb esitada motivatsioonikirjeldus, miks antud eriala ei ole võimalik Eesti õppida ja miks seda soovitakse õppida ning kuidas seda

plaanitakse tulevikus Eesti hüvanguks rakendada. Lisaks on määruses toodud võimalus teatud juhtudel kõrgema stipendiumi määra taotlemiseks ning ka see tuleb avalduses välja tuua.

Lisaks taotlusele tuleb lisada ka vajadusel dokumendid või nende koopiad, kui need on

vajalikud: 1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia; 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava

dokumendi koopia; 3) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust,

keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia; 4) väliskõrgkooli vastuvõtmist või õppimist tõendava dokumendi koopia või kui taotlus on

esitatud enne väliskõrgkooli vastuvõtmist, siis andmed, mis tõendavad väliskõrgkoolile

sisseastumisavalduse esitamist; 5) õppemaksu suurust tõendav dokument, kui õppetöö on tasuline;

6) doktoriõppeks stipendiumi taotledes doktoritöö uurimistöö plaan; 7) magistriõppeks stipendiumi taotledes väljavõte väliskõrgkooli magistriõppe õppekava

õppeainetest või valikmoodulitest koos selgitusega, milliseid õppeaineid või

valikmooduleid kavatsetakse õppekavast valida; 8) eelmise või praeguse kõrgharidusastme juhendaja või olulise õppejõu või Eesti teadus- ja

arendusasutuse töötaja soovituskiri välisõpinguteks. Vajadusel on ametil õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks või

ka puuduolevaid dokumente, mis on jäetud esitamata koos taotlusega.

2, jagu. Taotluse menetlemine ja hindamine

Paragrahvid 8 - 10

Välisõpingute stipendiumi taotluse menetlemine koosneb erinevatest etappidest, kus edasi pääseb vaid juhul, kui nõuetele on vastatud eelmises etapis. Esmalt toimub taotluse

vastuvõtmine, kus amet kontrollib, kas kõik esitatud andmed on korrektsed ning vajalikud lisad esitatud. Hinnatakse, kas on vaja paluda täiendavaid materjale, tõlkeid või mingis osas taotlust täiendada, misjärel taotlejad saavad vajadusel veel taotlust korrigeerida või täpsustada.

Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks annab amet stipendiumi taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi

vaatamata. Kui kõik on korrektne, edastatakse taotlus järgmisesse etappi ehk nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisse. Taotluseid hinnatakse vastavalt

hindamiskriteeriumites toodud nõuetele ning vastavalt neile kogunevad ka punktid. Taotluste

arv menetluse ajakava oluliselt ei mõjuta. Ühele hindajatele saadetavate taotluste hulk on ameti poolt optimeeritud, kuid hindajatele, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt, tuleb anda piisavalt aega taotlustesse süvenemiseks ja hinnangute põhjendamiseks. See etapp on kõige pikem ja

põhjalikum ning selle käigus selguvad, kes pääsevad edasi intervjuuvooru. Ajakava mõjutab intervjuude ajastamine sh intervjuukomisjoni võimalus leida ühine sobilik aeg. Seniste

kogemuste baasil võivad intervjuud võtta vähemalt ühe tööpäeva või ka kauem. Lõpuks toimub taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmise otsustamine vastavalt toimunud hindamisele.

Kokkuvõttes on välisõpingute taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega

pikendada. Pikendamise vajadus sõltub eelkõige taotlejate poolt toodud andmetes, kas kõik on õigeaegselt ja korrektselt esitatud, vajadusest täiendavaid tõendeid koguda, vaiete lahendamisest võimalik pikendamise vajadus jne.

Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine toimub

järgmiselt: 1) esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine vastavalt lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitele, mis annab 60% kokkuvõtvast hindest;

2) intervjuuvoor, mis annab 40% kokkuvõtvast hindest.

Seega annab 60% kokkuvõtvast hindest kõigepealt dokumentide hindamine ning nende alusel koostatakse paremusjärjestus, kes pääsevad edasi intervjuule. Hindamise aluseks on järgmised hindamiskriteeriumid:

1) väliskõrgkooli õppe- või teadustöö tase – väliskõrgkoolid on väga erinevad ja väga erineva tasemega, seega vaadatakse ka kõrgkooli üldist taset ning eelistatakse nn tugevamaid

kõrgkoole, kes on enam tunnustatud rahvusvahelisel tasemel; 2) väliskõrgkooli valiku põhjendus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe puhul

valitud eriala õppimise võimalus Eestis– magistriõppes on võimalik õppima suunduda

üksnes erialadele, mida Eesti ei ole võimalik õppida. Seega, tuleb hindamiskriteeriumite alusel hinnata, kas antud eriala on võimalik Eestis õppida ning kui on võimalik õppida, siis

miks on valitud vastav väliskõrgkool ja mille poolest on see eelistatud õppimise koht; 3) omandatava eriala rakendatavus Eestis– kuidas on võimalik edaspidi antud eriala Eesti

tööturul rakendada. Stipendiumi andmisel on üheks kohustuseks peale õpingute lõpetamist

töötada Eesti heaks, siis peab olema juba õppima kandideerides nägemus, kuhu ja mis viisil plaanitakse tulevikus tööle suunduda ;

4) õpinguplaanide läbimõeldus. –. Eelpoolnimetatud hindamiskriteeriumite alusel moodustatakse pingerida nendest, kes pääsevad

edasi intervjuuvooru. Intervjuuvooru pääsevad taotlejad, kelle taotluste iga lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinde osakaal on vähemalt 50% maksimumist. Alla 80%

maksimumpunktidest saadud taotlused jäetakse rahuldamata. Intervjuude käigus hinnatakse taotleja motivatsiooni vastavalt tema õpinguplaanidele ja

hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ning valmisolekut täita tagasitulemise kohustust. Senise kogemuse põhjal annab ca 15 minutiline lühiintervjuu

komisjoni liikmetele selgema ettekujutuse taotleja eesmärkidest ja plaanidest ning taotlejad reastatakse intervjuude põhjal konsensuslikult. Intervjuu käigus hinnatakse nii stipendium taotleja motivatsiooni õppida kui ka soovi hilisemalt Eestisse asuda tööle. Ühtlasi on vajalik

intervjuuvoor selgitamaks välja koostatud dokumentide autentsus arvestades tänapäevaseid IA võimalusi. Kokkuvõtvast hindest moodustab intervjuu tulemus 40%.

Amet võib moodustada hindamise protsessi hõlbustamiseks (taotluste hindamiseks ning intervjuude läbi viimiseks) stipendiumi nõukogu, sealhulgas kaasates vajadusel eksperte ning

kinnitab nõukogu töökorra.

Peale taotluste hindamist, intervjuude läbiviimist ning paremusjärjestuse koostamist otsustab amet taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise. Arvesse võetakse ka taotlusvooru

eelarvelisi vahendeid.

3. jagu. Välisõpingute stipendiumi komponendid ja maksmine

Paragrahvid 11 - 12

Välisõpingute stipendiumi suurus sõltub erinevatest komponentidest, millest kokkuvõttes kujuneb lõplik väljamaksmisele kuuluv stipendiumi summa. Seega ei ole võimalik ühte kindlat

summat määruses nimetada, kuna see sõltub järgmistest asjaoludest: 1. kus asub väliskõrgkool ehk riik, kuhu suundutakse õppima; 2. kui pikk on õppe nominaalaeg, õppekava kestusest sõltub ka stipendiumi suurus;

3. kas õpingud on tasulised. Kui üliõpilane peab maksma õppemaksu, siis lisandu stipendiumile õppemaksutoetus.

Elamistoetust arvestatakse 12 kuu kohta kuna stipendiaat vajab elamist ka perioodil, kui ei toimu aktiivne õppetöö, kuid samal ajal tuleb tasuda elamisega seotud kulusid. Kui õppetöö

toimub aga osakoormusega, siis jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud stipendiumi summa proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta. Seda põhjusel, et stipendium on antud

eesmärgil, et stipendiaat osaleb aktiivselt õppetöös ning täidab õppekava täiskoormusega, et õpingud lõpeksid nominaalse õppeaja jooksul. Elamistoetus makstakse ka juhul kui õppetöö vormiks on veebipõhine õpe, õppetöös on võimalik osaleda ka elades Eestis ehk kui stipendiaat

ei ela väliskõrgkooli asukohariigis.

Teatud juhtudel on õigus saada ka kõrgemat elamistoetuse määra. Kõrgem elamistoetuse määr on ettenähtud nn vähemkindlustatud sihtgrupile, kellel võivad olla seoses õppimisega suuremad kulud ning samas väiksem võimalus õppima asuda väliskõrgkooli. Elamistoetuse kõrgem määr

on 250 eurot, mis liidetakse elamistoetusele vastavas sihtriigis. Üheks sihtgrupiks on alaealiste laste vanemad, kellel võivad seoses õppima asumisega teise riiki kaasnevad täiendavad kulud

laste kaasavõtmisel, nt reisimisega seotud kulud, ravikindlustus, suurem elamiskulu jne. Teiseks sihtgrupiks on üliõpilased, kellel on vähenenud töövõime (osalise või puuduva töövõimega üliõpilane), kolmandaks sihtgrupiks on asendushooldusteenusel viibinud või

eestkostja peres elanud taotlejad ning neljandaks taotlejad, kelle on tuvastatud puue ehk üliõpilased, kelle ei ole võimalik õpingute kõrvalt lisa teenida või see on raskendatud ning

võimalik, et ka juba enne õpinguid on olnud keeruline leida rahalisi võimalusi väliskõrgkooli õppima minemiseks. Eelkõige on mõeldud kõrgem elamismäär seega üliõpilastele, kellel on tervisega seotud probleemid või suurenenud kulutused ning sellega seoses võib see seada

üliõpilase keerulisemasse olukorda võrreldes teiste stipendiaatidega. Elamistoetuse kõrgema määr aitab tagada võrdse ja õiglase juurdepääsu ning võimalused võimalikele osalejatele,

olenemata nende taustast ning kasvatab võimalusi neid kaasata Selleks, et oleks võimalik saada kõrgemat elamistoetust , tuleb seda taotlemisel märkida ning

lisada juurde vajalikud tõendavad dokumendid.

Stipendiaadil, kes vastab mitmele § 11 lõikes 4 toodud tingimusele (nt on alaealise lapse vanem ja samas on tervislikud erivajadused), siis tuleb valida üks alus, mille alusel taotletakse ja mida soovitakse tõendada. Kõrgemat määra mitmekordselt ei maksta ja mitme aluse korral sed a ei

korrutata. Üldjuhul stipendiumi suurust õpingute käigus ei suurendata, kuid elamistoetuse kõrgemat määra on võimalik taotleda ka õpingute käigus, kuid selle otsust muudetakse vaid

kord aastas enne uue õppeaasta algust. Hilisemal kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel arvestatakse ja makstakse elamistoetuse kõrgemat määra alates järgmisest stipendiumi maksest. Ühtlasi peab stipendiaat jälgima, et kõrgema stipendiumimäära maksmiseks olev alus

nt puude tõend, peab kehtima kogu taotletava stipendiumi perioodi jooksul või kui seda uuendatakse, siis teavitama sellest ametit.

Välisõpingute stipendiumi täiskoormusega õppes makstakse üldjuhul õppekava nominaalse kestuse jooksul. See tähendab, et stipendiumi arvestus toimub õppekava nominaalkestuse

kuude alusel. Doktoriõppe õppekaval, mis üldjuhul on kuni 4-aastased, makstakse stipendiumi mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppe õppekaval mitte rohkem kui 24 kuu eest, kuna magistriõppekavad on üldjuhul 2-aastased.

Kui õppeava täitmine ei lähe plaanipärastelt ja õpingud kestavad kauem, siis on lubatud õpingud

lõpetada ka pikema aja jooksul ehk õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Siiski tuleb arvestada, et stipendiumi maksmine toimub vaid õppekava nominaalkestuse ajal ning pikendatud õppeajal stipendiumi ei maksta.

Välisõpingute stipendiumi makstakse õppeaasta kaupa ehk makse tehakse õppeaasta alguses.

Kui õpinguid on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, siis tagasiulatuva aja eest maksmist ei toimu. Seega enne taotluse rahuldamise otsust tehtud kulusid ei hüvitata ja eelneva õppeperioodi eest stipendiumi ei maksta. Samuti ei ole õigust stipendiumile, kui ollakse

akadeemilisel puhkusel. Selleks, et ei tekiks hilisemat tagasimakse kohustust, tuleb ametit esimesel võimalusel teavitada akadeemilisele puhkusele jäämisest ja õppe- ja teadustöös

mitteosalemisest. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et juba väljamakstud stipendiumi summa tuleb tagasi maksta. Samuti tuleb ametit teavitada esimesel võimalusel, kui ei ole võimalik välisõpinguid alustada, jätkata juba alustatud õpingutega, või kui on asjaolusid, mis

raskendavad õpinguid lõpetamast ja oma kohustusi täitmast.

Stipendiumi üheks osaks võib olla ka õppemaksu toetuse tasumine, kui see on kõrgkooli poolt kehtestatud. See tuleb selgelt välja tuua juba taotlust esitades. Õppemaksu toetuse tasumise aluseks on väliskõrgkooli poolt esitatud arve või kõrgkoolipoolne kinnitus õppemaksu suuruse

kohta. Maksimaalselt on õppemaksu toetamise ülempiiriks 10 000 eurot õppeaastas. Kuna sageli tõstavad kõrgkoolid iga-aastaselt ka õppemaksu, siis on võimalik taotleda ka õppemaksu

toetuse suuruse tõstmist, kuid hüvitatav summa peab siiski jääma õppeaastas 10 000 euro piiridesse. 10 000 eurot ületav õppemaksu osa tuleb tasuda üliõpilasel endal või taotleda toetust mujalt.

Õppemaks toetust makstakse stipendiumi saajale ühe õppeaasta kohta ettemaksena. Ettemakse

aluseks on väliskõrgkooli arve või kinnitus õppemaksu suuruse kohta. Kui õppemaksu toetus on ettemaksena kantud üle stipend iaadile ja stipendiaat ei täida stipendiumi saamise kohustusi, tuleb ettemakstud summa ametile tagasi maksta.

4. jagu. Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused

Paragrahvid 13 – 16

Stipendiumi saamisega kaasnevad stipendiumi saajale teatud kohustused. Kui on tehtud otsus

taotluse rahuldamise kohta, siis kaasnevad stipendiumi vastuvõtmisega stipendiumi saajale käesolevast määrusest tulenevad kohustused, mis hõlmavad ka perioodi peale õpingute

lõpetamist. Seega on väga oluline juhtida stipendiumi saajate tähelepanu, et stipendiumi saamise kohustuste täitmata jätmisel tuleb stipendium tagasi maksta. Nendeks kohustusteks on:

1. Asuda õppima õppekavale, millele stipendiumi taotleti, ning lõpetada õpingud hiljemalt kahekordse nominaalkestuse jooksul. Stipendiumi makstakse eesmärgiga, et stipendiumi

saaja läbiks välisõpingud väliskõrgkoolis, seega tuleb kindlasti alustatud õpingud lõpetada. 2. Aruannete esitamise kohustus: iga-aastase aruande ja lõpparuande esitamise kohustus

õpingutes edenemise kohta (sh õppetulemuste väljavõte magistriõppes, juhendaja kinnitus

doktoriõppes), kokkuvõte õpingute lõputööst jne.

3. Töötamiskohustus Eestis - see on pikaaegne kohustus, millega tuleb stipendiumi saamisel arvestada. Töötamiskohustuse eesmärgiks on, et omandatud teadmisi rakendataks Eestis ning Eesti riigi majanduse ja teaduse arenguks. Kuna stipendium välisriigis õppimiseks on

küllaltki suur, on riik huvitatud, et omandatud teadmisi rakendataks Eestis, et teadmisi jagatakse edasi siinsetele üliõpilastele, antakse panus eesti majanduse, teaduse, hariduse jne

arenguks. Seega on stipendiumi saamise üheks oluliseks kohustuseks peale lõpetamist tulla tagasi ja asuda siin tööle vähemalt osalise koormusega.

4. Juhul kui neid eelnevaid punkte ei suudeta või ei taheta täita, siis peab stipendiumi saaja

arvestama kohustusega tagastada kogu saadud summa.

Aruande esitamine Stipendiumi saajal on kohustus esitada igal õppeaastal hiljemalt 1. oktoobriks aruanne, mis koosneb väliskõrgkooli kinnituskirjast õppetöös osalemise kohta, doktoriõppes väliskõrgkooli

juhendaja kinnitusega ülevaatest õppeaasta jooksul tehtud tööst ja magistriõppes õppetulemuste väljavõttest. Aruanne tuleb esitada ka juhul, kui stipendiumi enam ei maksta ehk nominaalne

õppeaeg on ületatud, kuid õpingud veel jätkuvad . Kuna õpingute järgselt on kohustus asuda tööle, siis on vaja teada, kas stipendiumi saaja veel õpib või peab asuma oma töötamiskohustust täitma.

Peale magistri- või doktoriõppe lõpetamist kohustub stipendiumi saaja esitama 90 päeva

jooksul vormikohase lõpparuande, millele lisatakse diplomi koopia või väliskõrgkooli kinnituskiri magistri- või doktorikraadi omistamise kohta ja eestikeelsest magistri- või doktoritöö kokkuvõttest.

Töötamiskohustus

Üks väga oluline kohustus, mis kaasneb stipendiumi saamisega, on stipendiumi saaja kohustus ühe aasta jooksul pärast doktori- või magistrikraadi saamist asuda tööle oma erialale ja kvalifikatsioonile vastaval ametikohal Eestis. Doktoriõppe lõpetanu peab töötama erialale ja

kvalifikatsioonile vastaval töökohal Eestis 3 aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 0,5 koormusega ning magistriõppe lõpetanu vähemalt 2 aastat. Töötamiskohustus koormusega

vähemalt 0,5 kohta annab võimaluse soovi korral jätkata töötamist või õpinguid ka välisriigis, kuid siiski anda panus Eesti riigi heaks. Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda nimetatud kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Samas on lubatud

antud perioodil töökohta vahetada või muuta, kuid oluline on, et kohustus täidetakse peale õpingute lõpetamist. Töötamiskohustuse täitmata jätmisel tuleb saadud stipendium tagasi

maksta. Teatud juhtudel on võimalik taotleda töötamiskohustuse peatamist, kui selleks esinevad järgmised asjaolud:

1) alla 3-aastase lapse hooldamiseks või kaitseväekohustuse täitmiseks; 2) magistrikaadi omandamise järgselt väliskõrgkooli doktoriõppes õppimise ajaks;

3) väliskõrgkoolis järeldoktorantuuri läbimiseks kuni kolmeks aastaks. Siiski on tegemist töötamiskohustuse peatumisega ja kui peatumise alus on ära langenud ning

alust peatumiseks ei ole, tuleb jätkata oma kohustust. Selleks, et ei tekiks tagasimaksekohustust, tuleb ametit viivitamata teavitada asjaoludest, mis ei võimalda töötamiskohustuse täitmist.

Stipendiumi tagasimaksmine

Juhul kui stipendiumi saaja siiski ei saa või ei suuda täita stipendiumi saamise tingimusi ehk ei

lõpeta õpinguid, õpingud kestavad üle kahekordse nominaalkestuse, ei asu tööle ja ei tööta nõutud viisil nõutud aja, siis tekib kohustus stipendiumi tagasi maksmiseks.

Tagasimaksmisele kuuluva summa arvestus algab järgevast kalendrikuust, kui ilmneb stipendiumi saaja mittevastavus stipendiumi saamise ja maksmise tingimusele. Kuigi

stipendium makstakse korraga ühe ettemaksena, siis tuleb stipendiumi saajal arvestada sellega,

et juhul kui stipendiumi tingimusi ei täida, tuleb asuda kohe stipendiumi tagasi maksma. Küll on võimalik taotleda tagasimaksete tegemist maksegraafiku alusel, kui tegemist on suure summaga. Tagasimakse periood ei või ületada 4 aastat.

Juhul, kui stipendiumi saaja asub töötamiskohustust täitma hiljem, tagasimaksete perioodil, siis

saab taotleda maksmata osa asendamist proportsionaalselt töötamise kohustusega. Teatud juhtudel on võimalik taotleda stipendiumi tagasimaksmise kohustusest vabastamist.

Selleks on kindlad juhud ehk kui stipendiumi saajal on tuvastatud puuduv töövõime või tema lapsel on tuvastatud raske või sügav puue. Oluline on siiski, et need asjaolud tuvastati peale

stipendiumi saamist. Juhul, kui puue oli tuvastatud enne stipendiumi saamist, siis sel põhjusel kustutamist taotleda ei ole võimalik.

Tegemist ei ole sellise nõudega, mida antakse üle pärijatele, ehk stipendiumi saaja surma korral nõuded lõppevad.

3. peatükk. Õpirände stipendium

1. jagu. Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahvid 17- 19

Õpirände stipendiumiga toetatakse doktorantide ja arst-residentide lühiajalisi õppetööga seotud välisreise. Näiteks: konverentsil osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, töö kraaditöö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid,

suvekoolid jne. Korraga toetatakse kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist. Stipendiumi andmise eesmärk on toetada siiski aktiivsel viisil osalemist ehk eeldatakse, et konverentsil

osaledes ei piisa üksnes kuulamisest vaid näiteks esinetakse konverentsil ettekandega, viiakse läbi töötuba, osaletakse paneeli arutelul vms. Välisreis peab algama mitte enne kui 30 päeva ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotlusvooru lõppemise kuupäeva.

Stipendiumi taotlejateks võivad olla Eesti kõrgkooli doktorandid ja arst-residendid. Samuti on

õigus stipendiumi taotleda käesoleva määruse välisõpingute stipendiumi saajal, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse, ja EUI stipendiumi saajal, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse.

Õpirände stipendiumi taotlejale esitatavaks täiendavaks nõudeks on eesti keele oskus vähemalt

B1-tasemel. Riikliku stipendiumiga toetataks eelkõige Eesti inimeste rahvusvahelistumise võimalusi ja neid, kes on pühendunud teadmiste toomisele Eestisse. Seniste kogemuste ja arutelude põhjal on antud võimalus taotleda stipendiumi doktorantidel ja arst- residentidel, kes

on oma akadeemilise karjääri ja elu Eestiga sidunud, mille väljenduseks võiks olla eesti keele oskus alg-kesktasemel.

Amet ei kontrolli taotleja (eelkõige välisõpingute stipendiumi taotleja) võõrkeeleoskust, sest sisseastumistingimused, mis näevad ette ka keelenõude konkreetseks õppekavaks, kehtestab

vastuvõttev väliskõrgkool. Küll aga kontrollib amet üliõpilase vastuvõtmist väliskõrgkooli õppekavale, mis on kinnituseks, et taotleja on täitnud ülikoolipoolsed nõuded vastuvõtuks.

Samuti on vajalik taotleja aktiivses rollis osalemine õppe- ja teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses. Aktiivseks rolliks peetakse eelkõige seda, et tegemist ei ole pelgalt kuulaja rollis osalemisega, vaid et seal

esinetakse ettekandega, aidatakse ette valmistada üritust, viiakse läbi mõni seminar või töötuba jne.

Taotluses tuleb esitada kõik määruses nimetatud andmed ja lisad ning vajadusel on ametil õigus küsida täiendavaid dokumente või lisasid.

2. jagu. Taotluse menetlemine ja hindamine

Paragrahvid 20 – 22

Õpirände stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste

hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Sarnaselt välisõpingute stipendiumi menetlemisega kontrollib amet esmalt esitatud taotluste ja esitatud andmete õigsust ning olemasolu. Seega hinnatakse, kas taotlus vastab nõuetele. Sellele

järgnevalt saadetakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused hindamisele ning lõpuks toimub otsustamine ehk taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine.

Taotluse hindamine

Taotlused hinnatakse vastavalt määruses toodud hindamiskriteeriumitele mis on täpsemalt

toodud ka määruse lisas 1 ning moodustatakse neist paremusjärjestus. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) õpirände läbimõeldus – 45 % koondhindest;

2) õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle – 45 % koondhindest; 3) õpirände laiem mõju kõrgkoolile või teadusasutusele – 10 % koondhindest.

Stipendiumi taotluste hindamiseks, et oleks tagatud laiem ekspertide poolne hindamine ja objektiivsus, võib amet moodustada hindamiskomisjoni.

Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

Hindamise käigus tekib pingerida, mille alusel selguvad stipendiaadid. Stipendiaatide arv sõltub sellest, kui suur on vastavaks aastaks ettenähtud eelarve. Pingeritta pääsevad üksnes need taotlejad, kes saavad koondhindeks kokku vähemalt 80% võimalikest punktidest.

Õpirände stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega

pikendada.

3. jagu. Õpirände stipendiumi suurus ja maksmine

Paragrahvid 23 – 24

Õpirände stipendiumi suurus sõltub õpirände toimumise asukohast ja õpirändele kuluvast ajast, arvestades õpirände sõidu- ja individuaaltoetuse määrasid ning ürituse osavõtutasu suurust. Seega analoogselt välisõpingute stipendiumile ei ole võimalik ka antud juhul täpset stipendiumi

summat määruses nimetada. Määratakse üksnes ühikuhinnad, mille alusel kujuneb stipendiumi summa.

Õpirände sõidutoetus arvestatakse üliõpilase kõrgkooli asukohast õpirände toimumiskohta vastavalt määruse lisas kehtestatud sõidutoetuse ühikuhinnale.

Õpirände individuaaltoetust arvestatakse välisriigis toimuva õpirände toimumisaja järgi järgmiselt:

1) 1 kuni 14 päeva - 120 eurot päevas; 2) 15 või enam päeva - 80 eurot päevas.

Kui tegemist on vähem kui kahenädalase reisiga, siis makstakse elamistoetust 120 eurot päeva

eest. Pikema õpirände korral on määraks 80 eurot päevas. Elamistoetuse abil on võimalik stipendiaadil katta oma elamiskulud, vajadusel reisikindlustus jms kulud.

Lisaks on võimalik vajadusel taotleda ürituse osavõtutasu tasumist. Siiski on see piiratud maksimumsummaga, milleks on 400 eurot. Osavõtutasu makstakse stipendiumi saajale

ettemaksena õpirände korraldaja arve või osavõtutasu suurust tõendava dokumendi alusel.

Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saajale 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Oluline on siiski, et isikul ei ole varasemalt jäänud ametile esitamata aruandeid

või muid kohustusi. Sellisel juhul on õigus ametil jätta makse tegemata ja taotlus rahuldamata või teha makse alles peale kohustuse täitmist stipendiumi saaja poolt.

Juhul kui selgub, et õpiränne kestab kauem, näiteks pikendatakse konverentsi toimumise aega või osutub vajalikuks kauem viibida välisriigis, siis pikendatud päevade osas uut taotlust esitada

ei ole võimalik ja toetust ei suurendata. Seega lähtutakse stipendiumi maksmisel üksnes taotluses esitatud päevade arvust.

4. jagu. Stipendiumi saaja kohustused

Paragrahvid 25-27

Analoogselt välisõpingute stipendiumiga on ka õpirände stipendiumi saajal kohustus peale

stipendiumi saamist stipendium tagasi maksta täielikult või osaliselt, kui: 1) õpirändes ei osaletud; 2) õpiränne ei toimunud 6 kuu jooksul alates ajast, mil see pidi algama;

3) aruannet ei esitatud või aruanne lükati tagasi; 4) õpiränne toimus õpirändeks ettenähtud ajast lühemalt, vähem õpirändes viibitud päevade

eest individuaaltoetuse arvestuse alusel; 5) ettemaksena makstud osavõtutasu oli suurem, kui osavõtutasu maksmist tõendavatel

dokumentidel viidatud summa.

Ametit tuleb ühtlasi teavitada, kui õpirände aeg on muutunud või kui on esinenud takistavaid

asjaolusid, mis on seganud õpirände alustamist, jätkamist või lõpetamist. Aruande esitamine

Iga õpirändes osaleja on kohustatud esitama õpirände kohta ka aruande. Seda hiljemalt 1 kuu jooksul. Sinna tuleb lisada eestikeelne kokkuvõte eesmärgi täitmise kohta, õpirändes osalemist

tõendavatest dokumentidest, milleks võib olla õpirändes osalemist tõendav sertifikaat, tunnistus, kinnituskiri vms ning osavõtutasu tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte, kui osavõtutasu maksti ettemaksena.

Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel stipendiumi saaja taotluse alusel

pikendada, kui pikendamise taotlus on esitatud enne aruande esitamise tähtaja saabumist. Kuid juhul, kui aruannet siiski ei esitata, tekib tagasimakse kohustus.

4.peatükk

Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium

Paragrahvid 28-33

European University Institute'i (Euroopa Ülikool-Instituut) lõid Instituudi asutamise

konventsiooni alusel Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Eesti ühines konventsiooniga3 3. detsembril 2005. aastal. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, stipendiumi

tutvustamisega ja välja maksmisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet. Stipendiumi saamiseks peab doktorant olema esmalt vastuvõetud EUI-sse. Selleks peab

doktorantuuri astuja esitama hiljemalt 31. jaanuariks taotluse otse Instituudile. Lisaks tuleb esitada motivatsioonikiri, milles tuleb kirjeldada õpingute rahastamisest saadavat kasu Eesti

riigile ja õpingutejärgse töötamiskavatsuse seotust Eestiga. Täpsem info

3 Euroopa Ülikool-Instituudi asutamise konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/964202.

EUI kodulehel4. Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi (edaspidi EUI stipendium) andmise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, Eesti kõrgkoolides ning teadus- ja

arendusasutuses.

Stipendiumi võivad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud, Eestis alalise elamisõigusega viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad isikud, kes on vastu võetud Eestile eraldatud kvoodi raames Instituudi doktoriõppesse (edaspidi

doktorant või stipendiaat). Doktorandid, kellele on määratud stipendium, peavad pärast Instituudi lõpetamist kandideerima esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul

oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis ja valituks osutumise korral töötama seal vähemalt kolm aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (0,5 kohaga).

Instituuti vastuvõtmiseks esitab doktorant Instituudi poolt seatud tähtajaks taotluse otse

Instituudile, kes teostab doktorantide valiku, kaasates hindamisprotsessi ka Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos taotlusega otse Instituudile. Instituuti vastuvõtmise otsustab Instituudi sisseastumiskomisjon kooskõlas

Instituudi asutamise konventsiooni ja Instituudi kõrgema nõukogu vastuvõetud eeskirjadega arvestades võimaluste piires Haridus- ja Teadusministeeriumi poolsete ettepanekutega.

Instituut edastab väljavalitud doktorandi andmed ametile kirjalikult.

Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuud . Euroopa

Ülikooli Instituudi (edaspidi ka EUI) doktorandi stipendiumi tõstetakse 1080 eurolt kuus 1470 euroni kuus (Lisas 1 punktis 2.3 Grupi A toetusmäär), mis vastab EUI poolt makstava

stipendiumi määrale (1440 eurot kuus) alates EUI 2024/2025. õa taotlusvoorust. Täiendavaid vahendeid stipendiumi määra tõstmiseks Harnole ei eraldata, vaid seda peaks tegema olemasolevate vahendite võimaluste piires.

EUI doktorandile makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra, mis annad stipendiaadile

paindliku võimaluse reisivajaduste katmiseks. Kui stipendiaadil on doktoriõpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööst (sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, on tal võimalus taotleda lisaks õpirände stipendiumi.

Neljandal doktoriõppe aastal amet doktorandile stipendiumi elamiskulu osa ei maksa, kuna

neljandal õppeaastal maksab doktorandile stipendiumi Instituut. Juhul kui Instituudi poolt makstav stipendium on väiksem kui ameti poolt makstav stipendium, võib doktorant taotleda vahe hüvitamist ameti poolt.

Sarnaselt KJ välisõpingute stipendiumi saajale on teatud juhtudel on õigus aga saada ka

kõrgemat elamistoetuse määra. Kõrgem elamistoetuse määr on ettenähtud sihtgrupile, kellel võivad olla seoses õppimisega suuremad kulud ning samas väiksem võimalus õppima asuda väliskõrgkooli. Stipendiaadil on võimalik taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui ta vastab

vähemalt ühele § 11 lõikes 4 toodud tingimustest. Elamistoetuse kõrgema määra saamiseks esitab taotleja taotluses vastavad andmed ning lisab

tõendava dokumendi või dokumendi koopia või väljavõtte rahvastikuregistrist (lapse puhul). Elamistoetuse kõrgemat määra on võimalik taotleda üks kord õppeaasta alguses.

Stipendiumi kasutamise tingimused

Doktorandi peamine kohustus on eelkõige lõpetada alustatud õpingud ja kaitsta doktoritöö.

Lisaks tuleb esitada selle kohta vastavad lõpetamist tõendavad dokumendid ja kokkuvõte doktoritööst.

4 Euroopa Ülikool-Instituudi doktoriõppe programm https://www.eui.eu/en/services/academic-service/doctoral-

programme

Doktorandil on õigus ka akadeemilisele puhkusele, kuid sellest tuleb ametit teavitada ja selle aja eest stipendiumi ei maksta. Küll pikeneb selle võrra aeg, mille jooksul tuleb õpingud

lõpetada ja asuda tööle.

Analoogselt välisõpingute stipendiumiga on ka peale EUI stipendiumi saamist ja õpingute lõpetamist kohustus naasta Eestisse ja asuda siin vähemalt osalise koormusega tööle. Stipendiaat on kohustatud kandideerima ühe aasta jooksul pärast Instituudi lõpetamist oma

erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale. Kokku tuleb töötada kvalifikatsioonile vastaval ametikohal vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

jooksul (0,5 kohaga) vähemalt 3 aastat. Kui stipendiaat ei asu nõutud aja jooksul pärast doktorikraadi saamist Eestisse tööle vastavalt

kokkuleppele ja ei täida töötamiskohustust kohustub ta ametile tagastama kogu saadud stipendiumi. Tagasimaksegraafiku kinnitab amet.

Stipendiumi saaja kohustub tagastama EUI stipendiumi täielikult või osaliselt, kui stipendiaat katkestab välisõpingud , tema õppe- ja teadustöö tulemused ei vasta Instituudis kehtestatud

õppekoormuse nõuetele, ta ei ole stipendiumi kasutanud sihipäraselt, stipendiumi aruanded või kuludokumendid ei ole esitatud õigeaegselt.

Stipendiumi aruande esitamine

Stipendiaat on kohustatud ametit teavitama ja hoidma kursis oma õpingutega. Seega tuleb

esitada selle kohta iga-aastaselt aruanne ning kinnituskiri, et õpingud jätkuvad.

Juhul kui aruannet ei esitata pärast korduvaid meeldetuletusi või kui selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine, on ametil õigus stipendium osaliselt või täies mahus tagasi küsida.

5. peatükk

Rakendussätted

Kristjan Jaagu stipendiumi ja Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi on makstud juba aastaid. Seni on toimunud stipendiumi maksmine ministri käskkirja ja Harno juhendite alusel ning

stipendiaatidega sõlmitud lepingute alusel. Kõik need lepingud jäävad kehtima ning nende alusel kohustuvad senised stipendiumi saajad oma kohustused ka lõpuni täitma. Kuna lepingud

ei ole sõlmitud käesoleva määruse alusel siis ei tooda neid ka selle määruse rakendussätetesse, kuid kohustused säilivad. Antud määrusega kehtestatud tingimuste alusel hakatakse stipendiumi andma alates 2024. aastast.

Rakendusättesse on toodud aga erand 2024. aasta kohta, kuna määrus ei jõustu aasta algusest,

siis kuulutatakse üleminekuaastal 4 taotlusvooru asemel õpirändes välja 3 õpirände vooru. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesolev määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määrusega võimaldatakse stipendiumite andmist välisriigis õppimiseks. Sellega suurendatakse rahvusvahelise õpirände võimalusi ja kogemuste omandamist rahvusvaheliselt. Tulemusena

suureneb kvalifitseeritud töötajate hulk, kes on omandanud teadmisi, mida ei ole võimalik omandada Eestis ning mida rakendatakse Eesti heaks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab Harno poolt vastavate taotlusvormide, juhendite ja taotlusvoorudeks vajalike dokumentide ettevalmistamist ja koostamist. Lisaks tehniliste

lahenduste leidmist taotlusvooru avamiseks ja taotluste menetlemiseks. Vajadusel ka hindamiskomisjoni kokkukutsumisega seotud tegevused ja kulutused.

Eelarvelised vahendid on Harnos ettenähtud ja arvestatud, kuna tegemist on juba pikka aega väljaantud stipendiumitega. Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavaid kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrust jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele.

Lisaks esitatakse määrus arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ning kõrgkoolidele.

Margus Haidak

kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja