Riigikogu liikme kirjalik küsimus

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 07.10.2024 / 2-3/15-156; Riigikantselei / 07.10.2024 / 7-1.2/24-01531

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus justiits- ja digimintrile (KK 156)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.

Tähtaeg: 21.10.2024

Lisainfo: Kert Kingo küsimus prokuratuuri tegevuse kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 07.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

04.10.2024

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Seoses prokuratuuri tegevusega

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuuriseaduse kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus, mis juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja

tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile

pandud ülesandeid. Sama seadus sätestab, et prokuratuur tegutseb, lähtudes

prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest ning prokurör

tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.

Kuigi seadus seab prokuröridele, kui riigi esindajatele, kohustuse tagada menetluste

seaduslikkus ning tegutseda ainult seaduse alusel, on ometigi erinevad kohtud tuvastanud ja

pidanud vajalikuks oma otsustes ära märkida prokuröride poolt toime pandud rikkumisi.

Viimaste aastate jooksul on kohtud välja toonud prokuröride, sh riigiprokuröride järgnevad

rikkumised:

▪ Juuni 2020 Harju Maakohus - kohtunik taandas kriminaalasja menetlusest kaks prokuröri.

Kohtuniku hinnangul käitusid riiklikud süüdistajad lubamatult erapoolikult ja kaitseõigust

riivavalt.

▪ Oktoober 2021 Harju Maakohus - kohtunik taandas kriminaalasja menetlusest juhtiva

riigiprokuröri.

Kohus asus seisukohale, et juhtiv riigiprokurör rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas

kahtlustatavat, vassis kohtule ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus märkis, et

juhtiv riigiprokurör käitus ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Kohtu hinnangul oli

taunitav see, et prokurör oma viga ei tunnistanud, seda üritati ilustada ja kinni mätsida.

▪ Mai 2022 Tartu Ringkonnakohus - kohtunik tunnistas prokuratuuri jälitustoimingu loa

õigusvastaseks.

Kohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada

jälitustoiminguks loa andmise vältimatut vajalikkust.

2

▪ Juuni 2022 Riigikohus – kohus asus oma otsuses seisukohale, et kriminaalmenetluses

riigiprokurörid esitasid valeandmeid, võltsisid menetlusdokumente, kasutasid võltsitud

menetlusdokumente, takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist

ja lõid kunstlikult tõendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegelikke asjaolusid.

▪ September 2022 Tallinna ringkonnakohus - kohus leidis, et juhtiv riigiprokurör läks

lubamatu tõendiga liiale survestades kangekaelselt kohtunikku nõustuma lubamatu tõendi

kasutamisega. Juhtiv riigiprokurör teadis ise väga hästi, et kohus ei saa esitatavat tõendit

vastu võtta, sest seda keelab otsesõnu seadus, kuid ta püüdis kangekaelselt kohut survestada

seda siiski tegema.

Kohus märkis: "On raske mõista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu süüdistusi

konstrueerib."

▪ Detsember 2022 Riigikohus - eeluurimise ajal (prokurör juhib kohtueelset menetlust!) tegi

politsei kuriteo matkimise käigus pommiähvarduse menetlusaluse isiku kodule, et saaks

panna sinna salaja pealtkuulamisseadmed.

Kohus leidis, et nimetatud jälitustegevus oli mitte üksnes lubamatu, vaid ka inimväärikust

alandav ja tekitas kahju süüdistatavatele.

▪ Veebruar 2023 Tartu Maakohus - süüdistav pool kustutas tõendi ära. Võeti ära salvestus,

anti tagasi tühi ketas ja öeldi, et pole olnud. Pärast ilmnes, et ikka oli. Prokuratuur ei olnud

nõus salvestise taastamisega, kohus andis lõpuks loa ja süüdistatav taastas salvestise, mis oli

oluliseks tõendiks tema süütuse tõendamisel.

▪ Mai 2023 Harju Maakohus - kohtunik taandas tunnistajat hirmutanud prokuröri.

Kohus tuvastas, et prokurör viis läbi ebaseadusliku ülekuulamise ehk survestas kaitse

tunnistajat telefoni teel.

On põhjendatud uskuda, et need avalikuks tulnud rikkumised pole ainukesed ja paljud

prokuröride poolt toime pandud seaduserikkumised on jäänud varjatuks.

Seoses eeltooduga ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 147 palun

Teil vastata järgmistele küsimustele:

1. Vastavalt prokuratuuri põhimäärusele peab riigi peaprokurör tagama sisekontrolli süsteemi

rakendamise prokuratuuris (§ 8 lg 2 p 20). Kas prokuratuuri järelevalveosakond on

eelnimetatud rikkumiste osas algatanud järelevalvemenetlused? Mida võeti seadust

rikkunud prokuröride suhtes ette?

2. Mitu menetlust on prokuratuuri järelevalve osakonnas, mille juht on Dilaila Nahkur –

Tammiksaar, seadusi rikkunud prokuröride osas alustatud? Millised on olnud menetluse

otsused?

3. Milliste tegevustega on riigi peaprokurör Andres Parmas täitnud talle seadusega pandud

ülesannet ja taganud, et prokuratuur tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud

õigusaktidest ning prokurör tegutseb ainult seaduse alusel?

3

4. Mitu teenistusliku järelevalvemenetlust1 on peaprokurör Andres Parmas oma ametiajal

seadust rikkunud prokuröride osas alustanud?

5. Kuidas on seaduseid rikkunud prokurörid vastutanud seadusvastase tegevuse eest? Milles

vastutus on seisnenud?

6. Kuidas ühilduvad aastate pikkused ja ressursimahukad alusetud ja poliitilise taustaga

menetlused (nt Kajar Lemberi kaasus) eelarve otstarbeka kasutamise põhimõttega? Kas

miljonitesse ulatuva maksumaksja raha alusetu raiskamise osas on alustatud

järelevalvemenetlusi? Mitu, mis ajal ja kelle suhtes?

7. Kui Te nimetate Eesti Vabariiki õigusriigiks, siis kuidas sobituvad „õigusriigi“ mõistega

seadust (regulaarselt) rikkuvad prokurörid?

8. Kas prokurör, kes ise seadusi rikub on sobiv jätkama töötamist riigi esindajana ja teiste

süüdistajana? Kuidas see ühtib „õigusriigi“ põhimõtetega?

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kert Kingo

[email protected]

Vastavalt RKKTS § 148 lõikele 1 vastab küsimuse adressaat küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva

jooksul selle edastamisest arvates.

1 Prokuratuuri põhimäärus § 8 lg 2 p 16 (määrab ametnikele distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja

korras) ja p 19 (teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris).

Taimar Peterkop

Riigikantselei

.10.2024 nr 2-3/15-156

Kirjaliku küsimuse edastamine

Austatud riigisekretär

Edastan Teile Riigikogu liikme Kert Kingo esitatud kirjaliku küsimuse justiits- ja digiminister

Liisa-Ly Pakostale.

Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHXi kaudu

digitaalselt allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]