Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine

1

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel.

Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamisele; nõuded heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisele; eelnimetatud nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate

piirväärtused.

Eelnõukohase määrusega uuendatakse põhiliselt suublasse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtusi. Eelnõukohase määrusega

muudetakse määruse 2021. a 1. oktoobril jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.09.2021, 2).

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada

veekeskkonnale ohtlike ainete nimekiri, sealhulgas ained, mida peetakse konkreetse riigi

veekeskkonna kaitse seisukohast oluliseks (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained), koos

vastavate keskkonnakvaliteedi piirväärtustega. 2019. a alustati nende ainete ajakohastamise

uuringuga1, mis valmis 31. augustiks 2020. Eestis on ohtlike ainetena oluline ja asjakohane

käsitleda nii Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ohtlike ainete nimekirja

kui ka keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete

ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude

saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28) alusel koostatud Eesti

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja.

Mõlema nimekirja puhul on antud konkreetsed piirväärtused pinnaveekogumitele ning vastavad

piirväärtused on koostatud, võttes arvesse ainete liikuvust, ökotoksikoloogiliste testide tulemusi

ning üldist keskkonnafooni. Need piirväärtused kehtestati pinnaveekogumitele, kuid

pinnaveekogumite suurimaks ohtlike ainete heiteallikaks on reoveepuhastite heitvesi. Seetõttu

on vaja ajakohastada ka ohtlike ainete piirväärtused heit- ja sademeveele (eelkõige vee-

ettevõtetele ja tööstusettevõtetele, kes juhivad heit- ja sademevee otse suublasse) ja

ühiskanalisatsiooni juhitavale veele (eelkõige tööstusettevõtetele, kes juhivad vee

ühiskanalisatsiooni).

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused, lähtudes

pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete nimekirjast ja vastavatest keskkonna kvaliteedi

piirväärtustest, uuendati kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni

juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ 2 (edaspidi määrus nr 80). Nii

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kui ka määrus nr 80

sõltuvad mõlemad asulareoveepuhastite puhastusvõimalustest ning peaksid koostöös tagama

1Sihtmäe, M., Juganson, K. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste

uuendamine. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Tallinn, 2020;

envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded. 2RT I, 12.12.2023, 8; https://www.riigiteataja.ee/akt/112122023008.

2

veekeskkonna ja seekaudu ka inimeste tervise ohutuse, ent praegu puudub neil omavaheline

kooskõla. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse ohtlike ainete nimekiri

ning viiakse piirväärtused omavahel kooskõlla.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Anni Mandel

(tel 605 1257, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013,

[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu aluseks on 2021. a koostatud uuringu 3 „Ohtlike ainete piirnormide

ajakohastamine reo- ja heitvees“ tulemused. Uuringu koostamiseks moodustati eri valdkondade

esindajatest töögrupp, kuhu kuulusid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti

Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Tartu

Ülikooli esindajad. Osaliste esindajad olid järgmised isikud:

Raili Kärmas – Keskkonnaministeerium

Margus Korsjukov – Keskkonnaministeerium

Anu Kull – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Andri Haran – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ramon Nahkur – Sotsiaalministeerium

Kalmer Sokman – Eesti Keemiatööstuse Liit

Erika Sulg – Eesti Keemiatööstuse Liit

Reigo Lehtla – Eesti Linnade ja Valdade Liit

Erki Lember – Tallinna Tehnikakõrgkool

Pille Aarma – Eesti Vee-ettevõtete Liit

Jaan Madis – Paide Vesi AS

Madli Sarv – Järve Biopuhastus AS

Matthias Eichhorst – Mativesi OÜ

Olev Elmik – Võru Vesi AS

Elen Uustal – Jõgeva Veevärk OÜ

Aune Ahman – Tartu Veevärk AS

Tiina Kärner – Tallinna Vesi AS

Jelena Valtin – Tallinna Vesi AS

Mihkel Erend – Pärnu Vesi AS

Taavo Tenno – Tartu Ülikool

Markus Raudkivi – Tartu Ülikool

Siiri Velling – Tartu Ülikool

Kristel Kroon – Tartu Ülikool

Eelnõukohase määrusega tehakse muudatused, mis on seotud ohtlike ainete nimekirja ja

piirväärtuste uuendamisega, tegevuskava projekti koostamisega ohtliku aine piirväärtuse

ületamise korral ning Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühinemisega

Põllumajandus- ja Toiduametiks.

Eelnõukohase määruse § 1 esimese muudatusega asendatakse määruses

„Põllumajandusamet“ selle õiguspärase järglasega „Põllumajandus- ja

Toiduamet“ õigusselguse tagamiseks (seega tegemist ei ole sisulise muutusega, vaid tehnilise

3 Tartu Ülikool. Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Tartu, 2021.

https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded.

3

muudatusega).

Teise muudatusega jäetakse § 11 lõikest 2 välja viide baariumile ja selle ühenditele, lähtudes

määruse eelnõu alusuuringus tehtud ettepanekust mitte kohaldada baariumile heitvee

piirväärtust, mistõttu eemaldati baarium ja selle ühendid määruse kohaldamisalasse jäävate

ohtlike ainete nimekirjast lisas 1 ning seetõttu ei ole enam määruses vaja ka viidet, mis lubaks

loodusliku leidumisega baariumi ja selle ühendite esinemise korral suurendada fooni võrra

loasse määratavat piirväärtust. Määruse eelnõu alusuuringus leiti, et baarium on erinevalt

teistest metalliühenditest ainus, mille kehtiv heitvee piirväärtus määruses nr 61 on karmim

pinnavee omast ning baariumi puhul ei ole tegemist ei kantserogeeni ega ka bioakumuleeruva

ainega. Lisaks on täheldatud ka baariumi kõrgendatud fooni paljudes põhjavetes, mis mõjutab

otseselt ka reo- ja heitvette jõudvaid koguseid. Rahvusvaheline praktika näitab, et ka teised

naaberriigid baariumit heitvees ei reguleeri.

Kolmanda muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 4, sest lisas 1 uuendatud ohtlike

ainete nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud

konkreetne numbriline piirväärtus, mistõttu puudub vajadus määruse tasandil sätestada ohtliku

aine puudumise (st kui sisaldus jääb alla vastava metoodika määramispiiri) tuvastamiseks

konkreetne mõõteprintsiip näitaja analüüsimisel uuritavas maatriksis.

Neljanda muudatusega jäetakse § 11 lõikest 6 välja lauseosa, mis lubab jätta ohtliku aine

mitteleidumise nõude järgimata heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- või jahutusvee juhtimisel

veekogusse, kui loa omaja või taotleja esitab vastavasisulise taotluse loa andjale ning täidetakse

kõik selle lõike punktides sätestatud tingimused. Kuivõrd lisas 1 uuendatud ohtlike ainete

nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud

konkreetne numbriline piirväärtus, siis ei ole sel lauseosal enam sisulist tähendust.

Viienda muudatusega jäetakse § 11 lõikest 9 välja ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel loa

andja kaalutlusõigus nõuda § 11 lõike 6 punktis 3 nimetatud tegevuskava projekti koostamist

loa omajalt või taotlejalt juhul, kui loa taotleja või omaja rakendab tööstusheite seaduse mõistes

parimat võimalikku tehnikat. Lisaks ei pea enam muudatuse kohaselt ohtlike ainete

piirväärtuste ületamisel loa omaja ega taotleja parima võimaliku tehnika rakendamisel täitma §

11 lõike 6 punkti 1 kohast tõendamiskohustust (st enam ei pea parimat võimalikku tehnikat

rakendades loa andjale tõendama, et ohtlike ainete piirväärtuste kohene täitmine ei ole sotsiaal-

majanduslikel põhjustel võimalik). Arvestades, et tööstusheite seaduse kohaselt on parim

võimalik tehnika praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et

vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet (sh ohtlike ainete) ja selle mõju

keskkonnale tervikuna, siis täiendavalt tegevuskava projekti koostamine ja sotsiaal-

majanduslike põhjuste tõendamine on ebaotstarbekas. Ka teistes riikides lähtutakse parima

võimaliku tehnika rakendamisel parimat võimalikku tehnikat käsitlevates järeldustes

kirjeldatud saavutatavatest heitetasemetest.

Kuuenda muudatusega jäetakse määruse § 13 lõikest 1 välja lauseosa, mille kohaselt koostab

loa taotleja või loa omaja määruse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks tegevuskava

projekti kuueks aastaks nende ainete kohta, mida määruse lisa 1 kohaselt heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- või jahutusvees leiduda ei või (st kui sisaldus jääb alla vastava metoodika

määramispiiri), kuna lisas 1 uuendatud ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi

on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud konkreetne numbriline piirväärtus ning praegu on

lubades tegevuskava projekti koostamise nõue määratud valdavalt 12 aastaks (19-st kehtivast

tegevuskava projektist 17 on koostatud 12 aastaks ning vaid kaks tegevuskava projekti kuueks

aastaks).

4

Edaspidi jääb loa andjale kaalutlusruum otsustamaks, kui pikaks ajaks peab loa omaja või loa

taotleja tegevuskava projekti koostama, arvestades, et maksimaalne tähtaeg tegevuskava

projekti koostamiseks on kuni kaksteist aastat. Teatud juhtumitel on põhjendatud maksimaalse

kaheteistkümneaastase ülempiiri kehtestamine, kuid sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib olla

põhjendatud ka lühem tähtaeg, kui muudatuste rakendamine on võimalik kiiremini. Loa andja

kaalutlusruum tähtaja määramisel tagab suurema paindlikkuse selle nõude rakendamisel.

Seitsmenda muudatusega jäetakse § 13 lõikest 5 välja viide baariumile ja selle ühenditele,

sest lähtudes määruse eelnõu alusuuringus tehtud ettepanekust baariumile heitvee piirväärtust

mitte kohaldada, jäeti baarium ja selle ühendid määruse kohaldamisalasse jäävate ohtlike ainete

nimekirjast välja.

Kaheksanda muudatusega muudetakse määruse lisa 1 tervikuna.

Tabelit 1 täpsustatakse ühealuseliste ja kahealuseliste fenoolide ning naftasaaduste määramise

osas. Ühealuseliste fenoolide ainerühmast tuleb määrata fenooli, o-kresooli, m-kresooli, p-

kresooli, 2,3-dimetüülfenooli, 2,6-dimetüülfenooli, 3,4-dimetüülfenooli ning 3,5-

dimetüülfenooli, mille tulemused summeritakse. Kahealuseliste fenoolide korral tuleb määrata

vaid resortsinooli. Naftasaaduste korral määratakse süsivesinike C10–C40 summa. Tabelis 1

saastenäitajaid, piirväärtusi ja reovee puhastusastmeid ei muudetud. Selguse huvides on lisatud

tabelile 1 ka pealkiri.

Lisa 1 tabelis 2 uuendatakse ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtusi alusuuringus tehtud

ettepanekute põhjal. Erinevalt seni kehtinud määruse nr 61 lisa 1 tabelist 2 on muudetud tabelis

2 seatud konkreetsed numbrilised piirväärtused kõikidele nimekirjas olevatele ohtlikele ainetele,

mistõttu ei ole enam vaja määruses sätestada aine puudumise tuvastamiseks kasutatavat

mõõteprintsiipi. Selguse huvides on lisatud tabelile 2 ka pealkiri.

Ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste uuendamisel lähtuti pinnaveekogumites reguleeritud

ohtlike ainete nimekirjast ja vastavatest keskkonna kvaliteedi piirväärtustest (nii Euroopa Liidu

ülesest kui ka Eesti vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast ja piirväärtustest). Määruse

eelnõu kohase ohtlike ainete nimekirja laiendamine muudele ainetele kui pinnaveekogumites

reguleeritud ohtlikele ainetele ei ole praegu asjakohane. Kui tulevikus hinnatakse prioriteetsed

ohtlikud ained uuesti Euroopa Liidu tasandil ning vesikonnaspetsiifilised ohtlikud ained

liikmesriigi ehk Eesti tasandil ning määratakse uued keskkonna kvaliteedi piirväärtused

pinnaveekogumitele, siis saab uute pinnaveekogumite seisundit ohustavate ohtlike ainete

ilmnemisel praegu määruse eelnõus esitatud ohtlike ainete nimekirja vastavalt täiendada ja

piirväärtusi uuendada. Praegu ei ole see põhjendatud.

Euroopa Liidu üleses ohtlike ainete nimekirjas on päris palju ka selliseid aineid, mida Eesti

tööstuses üldse ei kasutata ega leidu seega ka Eesti vesikeskkonnas. Lisaks, isegi kui

tööstusettevõtted oma tegevuses enam osasid ohtlikke aineid ei kasuta või on neid keelatud

kasutada, siis heitvette võivad need ikkagi sattuda mujalt (nt prügilad). Määruse eelnõu kohase

ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste uuendamise aluseks olnud Tartu Ülikooli uuringus

kirjeldati pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete maksimaalsed lubatavad

kontsentratsioonid heitvees, lähtudes põhimõttest, et puhastusprotsessi läbinud suublasse

juhitav heitvesi ei ohustaks pinnaveekogumi seisundit. Seega alusuuringu koostamisel arvestati,

et piirväärtuste mõningane tõus ei tohi pinnaveekogumite seisundit halvemaks muuta. Kui siiski

tekib oht pinnaveekogumite seisundile, siis on loa andjal õigus määrata rangemad piirväärtused

veeseaduse §-de 47 ja 132 alusel. Alusuuringu kohaselt ei ole pinnaveekogumites reguleeritud

ohtlikke aineid siiski valdavalt juba praegu heitvees tuvastatud (sh neid aineid, mis seni pidid

jääma alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri).

5

Seni alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri jääma pidanud ohtlike ainete (st prioriteetsete

ohtlike ainete) piirväärtuste mõningane tõstmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu veepoliitika

raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ohtlike ainete nimekirja kuuluvate prioriteetsete ohtlike aine

normidega, kuna uute piirväärtuste kehtestamisel on arvestatud pinnaveekogumites

reguleeritud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ning põhimõtet, et uued piirväärtused ei tohi

põhjustada pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete piirväärtuste ületamist. Ka eelnõu

kohaselt on uute piirväärtustega prioriteetsete ohtlike ainete veekeskkonda juhtimine tegelikult

piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise

eesmärgil. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ on Eestis üle võetud

veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Veeseaduse § 125 lõike 3 kohaselt on prioriteetse ohtliku

aine suublasse juhtimine lubatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Loa andja peab

märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab

prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees.

Määruse eelnõu kohaste ohtlike ainete (eriti nende ainete, mis seni pidid jääma alla vastava

mõõteprintsiibi määramispiiri) piirväärtuste mõningase tõstmise puhul on oluline arvestada, et

laborite masinapargi võimalused ning analüüsitäpsus on ajaga pidevalt paranenud (lisaks

varieerub see laborite vahel, tekitades ebavõrdsust). Praeguseks on enamike ühendite

avastamispiirid juba nii madalad, et heitveele on seetõttu rakendunud ebamõistlikud piirangud.

Eelnõukohase määruse § 2 kohaselt viiakse enne eelnõukohase määruse jõustumist antud load

määruse nõuetega kooskõlla aasta jooksul määruse jõustumisest arvates, et tagada loa andjale

piisav üleminekuaeg lubade muutmiseks. Loa muutmise määruse nõuetega kooskõlla viimiseks

algatab loa andja, sest antud määruse tasandil ei ole võimalik seada kohustust loa omajale loa

muutmise taotluse esitamiseks. Kuivõrd loa omajal võib olla vajadus ajakohastada tegelikke

ohtlikke aineid ja nende piirväärtusi, mille kohta loa andjal puudub praegu informatsioon, siis

loa andja võib teha ka vastavasisulise teavituse, millega kutsub loa omajaid ise oma luba

muutma.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tegemist on riigisisese

õigusaktiga, mille eesmärk on kontrollida ja piirata ohtlike ainete voogusid, mida juhitakse

suublasse.

Eelnõukohasel määrusel on puutumus veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ, kuna

sõltuvalt tööstuses ja tootmises kasutatavatest või tekkivatest ohtlikest ainetest kasvab ka risk,

et heit- või sademevee kaudu jõuavad ohtlikud ained suublaks olevatesse veekogudesse.

Määruse eelnõul on puutumus ka üle-euroopaliste ohtlike ainete keskkonnakvaliteedi

direktiiviga 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses

veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega ning reo- ja heitvee kvaliteedinäitajatega, mis

tulenevad asulareovee puhastamise direktiivist 91/271/EMÜ. Lisaks on määruse eelnõul

puutumus tööstusreovee ja -heitvee kvaliteedinäitajate ja nõuetega tööstusheidete (saastuse

kompleksse vältimise ja kontrolli) direktiivi 2010/75/EL alusel. Kaudne puutumus on määruse

eelnõul ka saasteainete heite- ja ülekanderegistri direktiiviga EÜ 166/2006, mille lisas 2 on

esitatud tööstusreovee ning üle 100 000 ie olmereoveepuhastite jaoks erinevate saasteainete

aastased heitkogused, mille ületamisel on vaja heitkogused raporteerida ja registrisse kanda.

4. Määruse mõju

Määrus mõjutab kõige enam vee-erikasutajaid, kes juhivad suublasse ohtlikke aineid. Need on

6

eelkõige vee-ettevõtjad, kes osutavad reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.

Vee-ettevõtjaid on Eestis kokku ligi 150, kuid tööstus- ja tootmisettevõtetest tarbijaid, kust

juhitakse ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid, on vee-ettevõtetel alla 50%. Eelkõige tegelevad

vee-ettevõtetest ohtlike ainete puhastamisega linnalised reoveepuhastid, mida on hinnanguliselt

60–70. Lisaks mõjutavad muudatused ka tööstus- ja tootmisettevõtjatest vee-erikasutajaid, kes

ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga ning juhivad ühiskanalisatsioonist eraldi oma

süsteemidega heit- ja sademevee otse suublasse, ning ka vee-erikasutajaid, kelle tegevus on

seotud jahutus-, kaevandus- ja karjäärivee suublasse juhtimisega. Veekasutust reguleerivaid

aruandekohustusega lubasid on 2023. a veearuandluse järgi 1508, millest 772 on seotud heitvee,

sademe- ja drenaaživee, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisega, ent samas

neis kõigis ei ole reguleeritud suublasse ohtlike ainete juhtimist. Osadel ettevõtetel on ka mitu

veekasutust reguleerivat luba.

Muudatused (piirväärtuste osaline leevendamine) ei mõjuta keskkonnaseisundit negatiivselt,

sest uued ohtlike ainete piirväärtused kasutatud vee suublasse juhtimisel arvestavad sellega, et

pinnaveekogumites ei tekiks probleemi ohtlike ainete piirväärtuste ületamisega. Lisaks on

veeseaduse §-de 47 ja 132 alusel loa andjal alati õigus kehtestada veeloa või kompleksloaga

rangemad heite piirväärtused, kui ilmneb, et ei saavutata veekaitse eesmärke.

Määrusega on kavandatud võtta loa andjalt kaalutlusõigus nõuda tööstusheite seaduse alusel

parimat võimalikku tehnikat rakendavalt ettevõttelt ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel

tegevuskava projekti koostamist ning sotsiaal-majanduslike põhjuste tõendamist. Arvestades,

et tööstusheite seaduse kohaselt on parim võimalik tehnika tehnilise arendustegevuse ning

selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase, et

vältida või vähendada heidet (sh ohtlike ainete heidet), siis saab eeldada, et seda rakendades on

tagatud vähemalt kõrge keskkonnakaitse tase. Nii tegevuskava projekt koos sotsiaal-

majanduslike põhjustega kui ka parim võimalik tehnika on mõlemad oma eesmärgilt suunatud

saasteainete (sh ohtlike ainete) heidete vähendamisele. Seega kompleksloa kohuslased liiguvad

parimat võimalikku tehnikat rakendades niikuinii ohtlike ainete heidete vähendamise suunas

(ka parim võimalik tehnika on ajas muutuv) ning lisameetmete rakendamine tegevuskava

projekti koostamise ja sotsiaal-majanduslike põhjuste tõendamisena on ebamõistlik ning

eesmärgilt dubleeriv. Veeloaga ettevõtetel, mis tööstusheite seaduse alusel parimat võimalikku

tehnikat ei rakenda, tuleb ohtliku aine piirväärtuse ületamisel ka edaspidi loa andja nõudmisel

koostada tegevuskava projekt koos sotsiaal-majanduslike põhjustega. Seega tegemist ei ole

ebavõrdse kohtlemisega kompleksloa kohustustega ettevõtete ning veeloaga ettevõtete vahel.

Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju keskkonnaseisundile, sest ka parimat võimalikku

tehnikat rakendaval käitisel tuleb edaspidi tagada ja tõendada, et käitisest väljuva kasutatud vee

veekogusse juhtimine ei põhjusta veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud ohtliku aine

pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool segunemispiirkonda.

Keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamise ohu korral on alati võimalik käitisele määratud

heite piirväärtusi muuta rangemaks, nagu näeb ette ka tööstusheite seaduse põhimõte, mille

kohaselt on vajaduse korral võimalik seada ka rangemad nõuded, kui parim võimalik tehnika

ette näeb, et tagada normatiivide täitmine. Lisaks on endiselt võimalik loa andjal rangemaid

heite piirväärtusi määrata ka veeseaduse § 47 ja § 132 alusel, kui ilmneb oht veekaitse

eesmärkide saavutamisele. Tegemist on ka halduskoormust vähendava muudatusega, kuivõrd

kompleksloa kohustusega käitised, mis rakendavad parimat võimalikku tehnikat, ei pea enam

ohtliku aine piirväärtuse ületamisel koostama ja esitama loa andjale tegevuskava projekti koos

sotsiaal-majanduslike põhjustega ning loa andjal väheneb sellega ka tegevuskava projektide

ülevaatamisest tingitud koormus.

Määrus vähendab mõningast ebavõrdsust loa omajate/taotlejate vahel näiteks ka seetõttu, et

7

edaspidi on kõikidel ohtlikel ainetel konkreetne numbriline piirväärtus, mistõttu sama

piirväärtus kohaldub kõigile (kaob ära labori analüüsitäpsuse mõju piirväärtusele). Seni kehtis

osade ainete (st prioriteetsete ohtlike ainete) puhul alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri

jäämise nõue, ent kuna erinevate laborite vahel analüüsitäpsus varieerub, siis tekitas see

ebavõrdsust.

Määrus mõjutab ka Keskkonnaametit, kel tuleb uuenenud ohtlike ainete nimekirja ja

piirväärtuste kohaselt uuendada veeheidet reguleerivad load. Kuna edaspidi on kõikidel ohtlikel

ainetel konkreetne numbriline piirväärtus, siis on loa andjal edaspidi selgem, kuidas seni alla

vastava mõõteprintsiibi määramispiiri jääma pidanud ohtlike ainete piirväärtusi

keskkonnakaitselubades märkida ning veesaastetasu arvestada.

Ohtlike ainete piirväärtuste muutmise, ennekõike tsingi piirväärtuse tõusu tõttu võivad

mõnevõrra väheneda ohtlike ainete eest makstavad vee saastetasud. 2021.–2023. a andmete

põhjal on vähenemine kuni 7500 eurot aastas. Lisaks arvestades, et ohtlike ainete saastetasu

moodustab 2021.–2023. a andmete põhjal 2,7–2,9% kogu vee saastetasust (ca 4 miljonit eurot

aastas), siis on muutus väga marginaalne. Ja kuna keskkonnatasude seaduse § 20 lõike 1 punkti

8 kohaselt tõusevad iga aasta ca 15% ohtlike ainete saastetasumäärad ühe tonni väljutamisel

veekogusse, põhjavette või pinnasesse, siis kokkuvõttes laekub riigieelarvesse mõnevõrra

rohkem saastetasu kui 2024. a. Arvestades, et piirväärtused valdavalt suurenevad (ehk olukord

muutub loa omajale soodsamas suunas), veesaastetasud deklareeritakse kvartalis viimase loa

versiooni alusel ning mõju on ainult ohtliku aine piirväärtuse ületamisel (põhiliselt sademevee

väljalaskude puhul), siis on kokkuvõttes mõju saastetasudele ka väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, kuna ohtlike ainete heited kasutatud vee

suublasse juhtimisel olid juba varem reguleeritud määruses nr 61 ning kehtestatava määrusega

vaid mõnevõrra lühendati ohtlike ainete nimekirja (uusi ohtlikke aineid nimekirja ei lisandunud)

ning uuendati piirväärtusi (valdavalt jäävad piirväärtuseks kas samaks või tõusevad). Kuna

ohtlike ainete nimekiri ei pikenenud ja ka edaspidi ei ole ohtlike ainete nimekirja puhul

kohustuslik täisnimekirja seire kohaldamine (ohtlike ainete seirenõuded määratakse konkreetse

vee päritolu ja riskihinnangu põhjal), siis eeldatavasti ei muutu muudatuste tõttu oluliselt

ettevõtete seirekulud ja seega ka laborite tulud.

Ohtlike ainete piirväärtuste muutumisega kaasnevaid muutuseid veesaastetasude laekumises on

analüüsitud 4. peatükis.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamisele

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Määruse

eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-

ettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Viru Keemia

Grupp AS-ile, Eesti Turbaliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Mäetööstuse

Ettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.

1

EELNÕU

23.09.2024

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel.

§1. Määruse muutmine

Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõna „Põllumajandusamet“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“

vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Loodusliku leidumisega ainete, nagu vask, tsink ja nende ühendid ning fluoriidid, esinemise

korral võib loa andja isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele piirväärtuse seadmisel lähtuda

võetava vee looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loasse määratavat piirväärtust.

Eelnimetatud erand märgitakse loas aine piirväärtusena.“;

3) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi võib ületada heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- või jahutusvee juhtimisel veekogusse, kui loa omaja või taotleja esitab

vastavasisulise taotluse loa andjale ning täidetakse kõik järgmised tingimused:

1) loa omaja või taotleja tõendab, et nõuete kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel

võimalik;

2) loa omaja või taotleja esitab loa andjale ettepaneku ohtliku aine või ainete segunemispiirkonna

kohta, sealhulgas kirjeldab selle määramise metoodikat ja märgib segunemispiirkonna paiknemise

kaardil;

3) loa omaja või taotleja koostab nõuete täitmiseks tegevuskava projekti ja esitab selle loa andjale;

4) loa omaja või taotleja tagab ja tõendab regulaarse seirega, et heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

või jahutusvee veekogusse juhtimine ei põhjusta veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud ohtliku

2

aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool segunemispiirkonda, välja

arvatud juhul, kui veekogus ületatakse ohtliku aine sisalduse piirväärtus fooni tõttu.“;

5) paragrahvi 11 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui loa omaja või taotleja rakendab tööstusheite seaduse mõistes parimat võimalikku tehnikat,

ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1 ja 3.“;

6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks koostab loa taotleja või loa omaja

tegevuskava projekti kuni kaheteistkümneks aastaks.“;

7) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui segunemispiirkond on moodustatud loodusliku leidumisega ainete, nagu vask, tsink ja nende

ühendid ning fluoriidid, suure sisalduse tõttu heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- või jahutusvees ja

heite koheseks vähendamiseks puuduvad loa omajal sotsiaal-majanduslikult põhjendatud meetmed,

võib loa andja otsusel tegevuskavas piirduda segunemispiirkonna seirega.“;

8) lisas 1 asendatakse kogu tekstiosa järgmise tekstiosaga:

Tabel 1. Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

Saastenäitaja Reoveekogumisala koormus:

alla 300 ie 300–1999 ie 2000–9999 ie 10 000–99 999

ie

100 000 ja

enam ie

mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3

Biokeemiline

hapnikutarve

(BHT7)

40 - 25 80 15 80 15 80 15 80

Keemiline

hapnikutarve

(KHT)

150 - 125 75 125 75 125 75 125 75

Üldfosfor (Püld) - - 2 70 1 80 0,5 90 0,5 90

Üldlämmastik

(Nüld)

- - 60 30 45 30 15 80 10 80

Heljum (HA) 35 70 35 70 25 80 15 90 15 90

Kohalduvad kõigile väljalaskmetele:

mg/l2 %3

Ühealuselised

fenoolid8

0,1 75

Kahealuselised

fenoolid9

15 70

Naftasaadused

(süsivesinike

C10–C40 summa)

1 75

Vesinikeksponent

(pH)

6-94

Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva keemia-, tselluloosi-, puidu-

või

toiduainetööstuse heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee korral:

mg/l2 %3

BHT7

süvamerelasu

korral

125 80

KHT 250 75

3

KHT

süvamerelasu

korral

1250 70

Püld 5 2 80

HA süvamerelasu

korral

50 70

Nüld süvamerelasu

korral6

15 75

Nüld 7 75 75

Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva tekstiilitööstuse heitveelaskme

kaudu

suublasse juhitava heitvee korral:

mg/l2 %3

KHT 160 75

Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva naftatööstuse heitveelaskme

kaudu

suublasse juhitava heitvee korral:

mg/l2 %3

Naftasaadused

(süsivesinike

C10–C40 summa)

5 75

2 Saastenäitaja piirväärtus. 3 Reovee puhastusaste. 4 Negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). 5 Kohaldub ka prügila heitveele. 6 Ei kohaldu keemiatööstuste heitvee väljalaskmetele. 7 Kohaldub üksnes keemiatööstuste või prügila heitvee väljalaskmetele. 8 Ühealuseliste fenoolide ainerühmast määratakse kaheksa fenoolset ühendit (fenool, CASi nr 108-95-2; o-kresool,

CASi nr 95-48-7; m-kresool, CASi nr 108-39-4; p-kresool, CASi nr 106-44-5; 2,3-dimetüülfenool, CASi nr 526-75-

0; 2,6-dimetüülfenool, CASi nr 576-26-1; 3,4-dimetüülfenool, CASi nr 95-65-8; 3,5-dimetüülfenool, CASi nr 108-

68-9), mille tulemused summeeritakse. Tabelis on esitatud summaarne piirväärtus. 9 Kahealuseliste fenoolide ainerühmast määratakse resortsinooli (CASi nr 108-46-3).

Tabel 2. Ohtlike ainetena liigituvate saastenäitajate piirväärtused

Nr Ohtlik aine CASi nr10 µg/l11

1 Alakloor15972-60-80,7

2 Antratseen 120-12-7 0,1

3 Atrasiin 1912-24-9 2

4 Benseen 71-43-2 50

5 Bromodifenüüleetrid12 - 0,14

6 Kaadmium ja selle ühendid 7440-43-9 5

7 Süsiniktetrakloriid 56-23-5 12

8 Kloroalkaanid, C10-13 85535-84-8 1,4

9 Klorofenvinfoss 470-90-6 0,3

10 Kloropürifoss

(etüülkloropürifoss)

2921-88-2 0,1

11 Tsüklodieenpestitsiidid:

(aldriin, dieldriin, endriin,

isodriin)

- 0,01

12 DDT13 kokku - 0,025

13 1,2-dikloroetaan 107-06-2 10

14 Diklorometaan 75-09-2 20

4

15 Di(2-etüül-heksüül)ftalaat

(DEHP)

117-81-7 1,3

16 Diuroon 330-54-1 1,8

17 Endosulfaan 115-29-7 0,01

18 Heksaklorobenseen 118-74-1 0,05

19 Heksaklorobutadieen 87-68-3 0,6

20 Heksaklorotsükloheksaan 608-73-1 0,04

21 Isoproturoon 34123-59-6 1

22 Plii ja selle ühendid 7439-92-1 14

23 Elavhõbe ja selle ühendid 7439-97-6 1

24 Naftaleen 91-20-3 130

25 Nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 34

26 Nonüülfenoolid14 - 2

27 Oktüülfenoolid15 - 0,1

28 Pentaklorobenseen 608-93-5 0,007

29 Pentaklorofenool 87-86-5 1

30 Polüaromaatsed süsivesinikud

(PAH)16

- 0,27

31 Simasiin 122-34-9 4

32 Tetrakloroetüleen 127-18-4 10

33 Trikloroetüleen 79-01-6 10

34 Tributüültina ühendid17 - 0,0015

35 Triklorobenseenid 12002-48-1 0,4

36 Triklorometaan (kloroform) 67-66-3 2,5

37 Trifluraliin 1582-09-8 0,03

38 Dikofool 115-32-2 0,0013

39 Perfluorooktaansulfoonhape ja

selle derivaadid (PFOS)

1763-23-1 36

40 Kinoksüfeen 124495-18-7 2,7

41 Aklonifeen 74070-46-5 0,12

42 Bifenoks 42576-02-3 0,04

43 Tsübutriin 28159-98-0 0,016

44 Tsüpermetriin18 52315-07-8 0,0006

45 Diklorofoss 62-73-7 0,0007

46 Heksabromotsüklododekaanid

(HBCDD)19

- 0,5

47 Heptakloor ja

heptakloorepoksiid

76-44-8/ 1024-57-3 0,03

48 Terbutriin 886-50-0 0,34

49 Arseen ja selle ühendid 7440-38-2 1022

50 Kroom ja selle ühendid 7440-47-3 50

51 Tsink ja selle ühendid 7440-66-6 20021

52 Vask ja selle ühendid 7440-50-8 5021

53 Fluoriidid20 - 150021

10 CASi number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number. 11 Ohtliku aine piirväärtus, mida väljendatakse kogukontsentratsioonina veeproovi üldmahus. 12 Üksnes tetra-, penta-, heksa- ja heptabromodifenüüleeter (CASi numbrid vastavalt 40088-47-9, 32534-81-9, 36483-

60-0, 68928-80-3). 13 DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; ELi nr 200–

024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789–02-6; ELi nr 212-332-5), 1,1-dikloro-

2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; ELi nr 200–784-6) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan

(CASi nr 72-54-8; ELi nr 200-783-0) summa. 14 Nonüülfenool (CASi nr 25154-52-3, ELi nr 246-672-0), sealhulgas isomeerid 4-nonüülfenool (CASi nr 104-40-5,

ELi nr 203-199-4) ja 4-nonüülfenool (hargnenud) (CASi nr 84852-15-3, ELi nr 284-325-5).

5

15 Oktüülfenool (CASi nr 1806-26-4, ELi nr 217-302-5), sealhulgas isomeer 4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)-fenool

(CASi nr 140-66-9, ELi nr 205-426-2). 16 Määratakse benso(a)püreeni (CASi nr 50-32-8, EÜ nr 200-028-5). 17 Määratakse tributüültina-katiooni (CASi nr 36643-28-4). 18 CAS 52315-07-8 viitab tsüpermetriini, alfa-tsüpermetriini (CASi nr 67375-30-8), beeta-tsüpermetriini (CASi nr

65731-84-2), tetra-tsüpermetriini (CASi nr 71697-59-1) ja tseeta-tsüpermetriini (CASi nr 52315-07-8)

isomeersegule. 19 Viitab järgmistele ainetele: 1,3,5,7,9,11-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 25637-99-4), 1,2,5,6,9,10-

heksabromotsüklododekaan (CASi nr 3194-55-6), α-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-50-6), β-

heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-51-7) ja γ-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-52-8). 20 Ainerühma piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga ISO 10359-1 või samaväärse

meetodiga. Piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis. 21 Loa andja võib isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele piirväärtuse seadmisel lähtuda võetava vee

looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loas määratavat piirväärtust. Erand märgitakse loas kui ainele

kehtestatud piirväärtus. 22 Kui heite põhjustajaks on jääkreostusobjekt, mille likvideerimise eest vastutajat pole võimalik kindlaks teha, jääb loa

andjale kaalutlusõigus piirväärtuse määramise suhtes.

§ 2. Rakendussäte

Enne käesoleva määruse jõustumist antud keskkonnakaitseload viiakse määruse nõuetega kooskõlla

aasta jooksul määruse jõustumisest arvates.

Vladimir Svet

Minister Keit Kasemets

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

07.10.2024 nr 1-4/24/4772

Taristuministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Keskkonnaministri

8. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust

kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-

ettevõtete Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Viru Keemia Grupp AS,

Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Toiduainetööstuse Liit

Anni Mandel, 605 1257

[email protected]