Kiri

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Hindamine ja hindamiskriteeriumid

Riigihange „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst

põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“

1. Hindamiskriteeriumid

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel.

Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Hindamiskriteerium Osakaal

Pakkumuse kogumaksumus 15 punkti

Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja

sisust 40 punkti

Pakkuja arusaam ja nägemus uuringu

metoodikast 30 punkti

Uuringu läbiviimise detailne aja- ja

tegevuskava 10 punkti

Uuringu koostamise käigus esineda võivate

riskide analüüs ja maandamise meetmed 5 punkti

Täpsemad hindamiskriteeriumid ning väärtuspunktide kirjeldus:

Hindamiskriteerium Kirjeldus

Pakkumuse kogumaksumus

(maksimaalselt 15 punkti) 15 punkti – maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse

pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud

käibemaksuta töö maksumus on madalaim. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse töölehel

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud

valemi järgi. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise

komakohani.

Pakkuja nägemus uuringu

eesmärkidest ja sisust

(maksimaalselt 40 punkti)

40 punkti – 1) uuringu eesmärgid on selgelt ja

põhjalikult lahti mõtestatud;

2) uuringu sisu (tegevused, uurimisküsimused) on

pakkuja poolt selgelt ja põhjalikult lahti mõtestatud;

3) pakkuja nägemus uuringu läbiviimisest vastab uuringu

tellija tehnilises kirjelduses kirjeldatud ootustele;

4) uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused on omavahelises seoses;

5) pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/muudatusi, mis

annavad uuringule lisandväärtust ning pakkumuses

esitatu ületab hankija ootusi1.

1 Nimetatud dokumendis „tehniline kirjeldus“

35 punkti – 35 punkti antakse, kui 1 komponent 40

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

30 punkti – 30 punkti antakse, kui 2 komponenti 40

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20 punkti – 20 punkti antakse, kui 3 komponenti 40

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 punkti – 10 punkti antakse, kui 4 komponenti 40

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

1 punkti – 1 punkt antakse, kui 5 komponenti 40 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest on täidetud

osaliselt.

0 punkti – 0 punkti antakse, kui 5 komponenti 40 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud.

Pakkuja arusaam ja

nägemus uuringu

metoodikast (maksimaalselt

30 punkti)

30 punkti – 1) metoodikad ja nendest tulenevad

tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt;

2) pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud

metoodikaga on võimalik täita püstitatud eesmärke;

3) pakkuja on pakkunud lisalahendusi (näiteks

täiendavate uurimismetoodikate või andmete

kasutamine) uuringu eesmärkide täitmiseks ja need on

selgelt põhjendatud ning võimaldavad hankija hinnangul

uuringu eesmärke efektiivsemalt saavutada.

20 punkti – 20 punkti antakse, kui 1 komponent 30

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 punkti – 10 punkti antakse, kui 2 komponenti 30

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

1 punkt – 1 punkt antakse, kui 3 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest on täidetud

osaliselt.

0 punkti – 0 punkti antakse, kui 3 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud.

Uuringu läbiviimise

detailne aja- ja tegevuskava

(maksimaalselt 10 punkti)

10 punkti – 1) aja- ja tegevuskava on esitatud ning on

loogilises järjestuses, sh on arvestatud Andmekaitse

Inspektsiooni ja eetikakomitee menetluste läbiviimise

tähtaegadega;

2) tegevused on nädalase täpsusega lahti kirjutatud

(tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb

märkida kui mitu nädalat);

3) iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d),

vastutaja(d), kaasatavate isikute ring (sihtrühm,

huvigrupid, tellija jt) ja tegevuse maksumus;

4) pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik

hankelepingut täita vastavalt lepingu tingimustele ja

tähtaegadele.

5 puntki – 5 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 10

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

1 punkt – 1 punkt antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 10

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest on täidetud

osaliselt või, kui 3 komponenti 10 punkti kirjelduses

nimetatud komponentidest ei ole täidetud.

0 punkti – 0 punkti antakse, kui 4 komponenti 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud.

Uuringu koostamise käigus

esineda võivate riskide

analüüs ja maandamise

meetmed (maksimaalselt 5

punkti)

5 punkti – 1) riskide kirjeldus on põhjalik ja

läbimõeldud, sh arvestatud on Andmekaitse

Inspektsiooni ja eetikakomitee lubade menetlusega

seotud riskidega;

2) riskide maandamismeetmed on läbi mõeldud,

realistlikud ja toetavad uuringu eesmärkide saavutamist

etteantud ajaraamis;

3) kirjeldusse on lisatud riskide ennetamise ja

maandamise eest vastutavad isikud.

3 punkti – 3 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 5

punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

1 punkt – 1 punkt antakse, kui 3 komponenti 5 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest on täidetud

osaliselt.

0 punkti – 0 punkti antakse, kui 3 komponenti 5 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud.

2. Pakkumuste hindamine

2.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis

selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud

hindamiskriteeriumite alusel.

2.2. Esitatud pakkumust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt

konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni

liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

2.3. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest

ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi

hindajate poolt allkirjastatud.

2.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.

Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

2.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

2.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks

pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus uuringu eesmärgist ja sisust“

eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus uuringu eesmärgist

ja sisust“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on

omistatud kriteeriumi „Pakkuja arusaam ja nägemus uuringu metoodikast“ eest suurim arv

väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja arusaam ja nägemus uuringu metoodikast“

eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks

liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel

liisuheitmise juures viibida.

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

02.10.2024 nr 5-6/2465-1

Uuringu „Tööst põhjustatud haiguste ja

kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi

uuring“ tellimine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste

diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi

uuring“ CPV koodiga 73110000 – 6 „Uurimistöö teenused“ (edaspidi uuring).

2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud uuringu läbiviimise alusdokumendid (lisatud).

3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõuniku Eneken Sepa.

Uuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh

kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud uuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas

pakkujate kvalifitseerimiseks, esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste

hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Eneken Sepa, töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik.

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1. Seili Suder, töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja;

4.2.2. Eva Põldis, töösuhete ja töökeskkonna osakonna töökeskkonna juht;

4.2.3. Ingel Kadarik, töövaldkonna andmete nõunik.

2

5. Uuring „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi rakendusuuring“ finantseeritakse

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem

Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega

ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus

ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja

hoidmine“ toetuse andmise tingimuste "Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks"

vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot.

Valitud hankemenetluse liigi ja otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale

võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete

vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Seili Suder

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Riigihanke „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning

tööstpõhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring"

(viitenumber 284816) alusdokumentide üldosa

Sisukord

1. Üldteave……………………………………………………………………………. 2

2. Pakkumuste hindamine…………………………………………………………… 3

3. Hankepass ja volikirjad …………………………..................................................... 3

4. Selgitused.………………………………………...................................................... 4

5. Pakkumuste avamine..…………………………….................................................... 4

6. Pakkumuste vastavus ….…………………………………………………………… 4

7. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ………………………………...................5

8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine…………………………………………………5

9. Ärisaladus ……………………………………………………………..................... 5

10. Hankelepingu sõlmimine……………………………………………..…………… 5

2

1. Üldteave

1.1 Hanke „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst

põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ hanke korraldajaks on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija).

1.2. Riigihanke eest vastutav isik: Eneken Sepa, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik, telefon:

5875 9696; e-post: [email protected].

1.3. Riigihanke eesmärk on tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise

ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuringu (edaspidi

uuring) tellimine. Uuringu kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendis „Tehniline

kirjeldus“.

1.4. Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR), mis tähendab, et kogu

riigihankega seotud hankija ja ettevõtjate/pakkujate vaheline teabevahetus, samuti

riigihankele pakkumuse esitamine toimub RHR-s.

1.5. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht

on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riik).

1.6. Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat

RHAD üldosa, kõiki RHR-s avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja

dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele antud

selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse

koostamiseks.

1.7. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste

ülevõtmist.

1.8. Riigihange ei ole jagatud osadeks. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest

hankeesemeks olev uuring koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest, mistõttu on

tervikliku uuringu tagamiseks oluline, et hankelepingut täidaks läbivalt üks uuringu

teostaja.

1.9. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95

lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada

tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut.

1.10. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes

2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile

vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille

hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale,

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2. Pakkumuse hindamine

2.1 Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

2.2. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on toodud RHAD-s

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, hindamismetoodika RHAD-s

„Hindamise metoodika“.

2.3. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse

välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud

hindamiskriteeriumite alusel.

3

2.4.Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus,

millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus uuringu eesmärgist ja sisust“ eest

suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus uuringu

eesmärgist ja sisust“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks

pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja arusaam ja nägemus uuringu

metoodikast“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja arusaam

ja nägemus uuringu metoodikast“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab

hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt

väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

2.5. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja keeldub lepingu sõlmimisest

hankija mitteolenevatel põhjustel, hindab hankija kõiki pakkumusi uuesti ning tunnistab

edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamise

kriteeriumite alusel majanduslikult soodsam.

3. Hankepass ja volikirjad

3.1. Pakkuja esitab RHS 95 lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste

puudumise ja kvalifitseerimise tingimuste täitmise kohta kinnitused ja andmed

hankepassis.

3.2. Kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks peab pakkuja olema riigihanke algamisele

(hanketeate avaldamise kuupäev) eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt kaks

hankeesemele sarnast töö-, sotsiaal- või tervisepoliitika uuringu või analüüsi teostamise

lepingut maksumusega vähemalt 50 000 eurot kumbki leping. Hankeesemele sarnane

töö on töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuring või analüüs, milles on kasutatud

kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning analüüsitud

sotsiaalmajanduslikku mõju. Pakkuja võib tõendada hankeesemele sarnase töö tegemist

läbi erinevate uuringute, mis kombineeritult vastavad eelpool kirjeldatule. Pakkuja peab

esitama tõendina kinnituse ja andmed (eelkõige nimetus, sisukokkuvõtte, tellija nimi,

maksumus, kestvus) täidetud lepingute kohta hankepassis.

3.3. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada

välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa äriühingu

suhtes.

3.4. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle

vahenditele tuginetakse (RHS § 103).

3.5. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik

või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku

esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“).

3.6. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt.

Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning raamlepingu sõlmimise

ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud esindaja

(vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise

pakkumusega.

3.7. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu

täitmise eest solidaarselt.

4. Selgitused

4.1 Hanketingimuste kohta saab selgitusi kirjalikul pöördumisel läbi RHR-i

teabevahetuse rubriigi.

4.2 Esitatud selgitustaotlusele vastab hankija kolme tööpäeva jooksul, tähtaja kulgemine

algab selgitustaotluse kätte saamisest järgmisel tööpäeval. Hankija ei ole kohustatud

RHAD-dega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja

pakkumuse esitamise tähtaja vahele ei jää vähemalt kuut päeva (RHS § 46 lg 2).

4.3 Hankija annab selgitusi eesti keeles.

4

5. Pakkumuse esitamine

5.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu aadressil

https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud

riigihangete registris hanke üldandmete lehele.

5.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele,

sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt.

Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal

kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

5.3. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses

tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest.

5.4. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.

5.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

5.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või

pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada

elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete

registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega.

5.7. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud.

6. Pakkumuste vastavus

6.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHAD-des esitatud nõuetele.

6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHAD-des

esitatud tingimustega.

6.3. Hankija võib pakkumuse tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldumisi RHAD-des esitatud tingimustest.

6.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa

Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille

kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene

Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja,

juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega.

6.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

7. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

7.1 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

7.1.1. kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused

ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust;

7.1.2. kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;

7.1.3. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

7.1.4. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise

kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,

mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise

RHAD-des sätestatud tingimustel.

8.2.Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine

on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

5

9. Ärisaladus

Pakkuja märgib RHR vormil „Vastavustingimused“ milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust.

10. Hankelepingu sõlmimine Edukas pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama

allkirjastatud hankelepingu kolme tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates.

Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud hankelepingut hankijale kolme tööpäeva

jooksul, on hankijal õigus jätkata hankemenetlust RHS §-s 119 sätestatud korras.

1

Kinnitatud osakonnajuhataja

otsusega

Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Tehniline kirjeldus

1. Uuringu teema

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning seega on üha olulisem hoida inimesi

tervena ja aktiivsena võimalikult kaua tööturul. Riigi seisukohast on seega oluline tööealise

elanikkonna tervise kaitse ja töövõime säilitamine. Siiski esineb erinevaid tervisekahjustusi või

muid tegureid, mis takistavad osaliselt või täielikult inimese osalemist tööturul. Arvestades, et

inimesed viibivad suure aja oma elust töökeskkonnas, on üheks inimese tervisekahjustuste ja

seetõttu töölt eemal viibimise põhjuseks töökeskkonnas esinevad ohud. Seetõttu on oluline

tegeleda tööga seotud tervisekahjustuste ennetamisega ning luua tööandjatele ja töötajatele

tugevam motivatsioon ennetada töövõimekao tekkimist turvalise töökeskkonna tagamisega1.

Sama oluline on juba esinenud tervisekahjustusega varakult, efektiivselt ja terviklikult

tegelemine, eesmärgiga tagada inimesele inimväärne elu, sh toetades tema naasmist tööturule.

Tänane tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH)

diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-ed, TPH-d ja tööõnnetused)

kahjuhüvitamise süsteem on puudulik. KH-ed on aladiagnoositud – KH-te diagnoosimine on

pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud

tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH

diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat

diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite

ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei

ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda

tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise

maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on

pikk, kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi

SKA) poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid

murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja

osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust

vanaduspensioniealistel).

Aastakümnete jooksul on üritatud leida tööõnnetuste (edaspidi TÕ) ja KH poolt põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi

(näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise

kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse

1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018.

aastal. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.

2

väljatöötamise kavatsus2, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei

jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja

Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe3 sooduspensionite reformimiseks, mille raames

lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh

kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et uut hüvitamise toetust hakatakse

rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise

lõpukuupäevast4.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: 1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise

probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused; 2) kaardistada tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused

ning analüüsida nende mõjusid. Käesoleva uuringu fookusest jäävad välja hüvitised ja

teenused, mis on tagatud riiklikust süsteemist, st haigushüvitised, raviteenused (sh

retseptiravimite kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused,

sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja toitjakaotuspension. Samuti jäävad käesolevast uuringust

välja töötervishoiule ja tööohutusele suunatud ennetustegevused.

2. Kehtiv regulatsioon ja probleemikirjeldus

Töökeskkonnas võivad töötajad olla ohustatud viie ohugrupi – füüsikaliste, füsioloogiliste,

keemiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete – ohuteguritest, mis võivad aja jooksul

põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS)

kohaselt on tööst põhjustatud tervisekahjustuseks TÕ, KH ja TPH.

TÕ on TTOS § 22 lõike 1 esimese lause kohaselt töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus

tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval

vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

KH on TTOS § 23 lõike 1 kohaselt haigus, mille on põhjustanud KH-te loetelus nimetatud

töökeskkonna ohutegur või töö laad.

TPH on TTOS § 23 lõike 3 kohaselt töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta

KH-ks.

Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti, millele soovitakse käesoleva

uuringuga leida lahendusi.

TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad

TTOS § 23 lõike 5 kohaselt diagnoosib TPH ja KH töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja

terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.

Praktikas diagnoosib Eestis KH-eid peamiselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja

2 Eelnõude infosüsteem. Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus. 10.07.2018. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/182e8828-f557-4706-8115-69a664720c40. 3 Hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks. Sotsiaalministeerium. 02.05.2022. Kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-05/sooduspensionite_hea_tahte_kokkulepe.pdf. 4 31. detsember 2030.

3

töötervishoiu keskus (edaspidi PERH), kelle poole pöördumiseks väljastab perearst,

töötervishoiuarst või eriarst töötajale vastavasisulise saatekirja. PERH-i poolt läbiviidavate

KH-te ja TPH-de ekspertiiside läbiviimist rahastab riik PERH-ga sõlmitud töövõtulepingu

alusel.

2023. aastal diagnoositi Eestis vaid 13 uut KH-st ning 38 TPH-d5. Kui võrrelda 10 aasta taguse

statistikaga, siis 2013. aastal diagnoositi 56 kutsehaigestumist ning 190 tööst põhjustatud

haigestumist6, mis näitab et KH-te ja TPH-de diagnoosimine on langustrendis.

KH-te ja TPH-de diagnoosimise langus ei pruugi olla seotud paremate ja ohutumate

töötingimustega, kuna Tööinspektsiooni7 järelevalve andmetel esineb töökeskkonnas jätkuvalt

rikkumisi, vaid näiteks haiguste tööga seotuse tõendamise keerukusega. Näiteks ei ole Eestis

kordagi kutsevähki diagnoositud, kuivõrd seda on raske tööga seostada.8 2023. aasta

veebruaris Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud analüüsi „Hinnanguline

kutsevähijuhtude arv Eestis9“ tulemustest selgus, et umbes 780 (11% kogu vähijuhtumite

diagnoosist) juhtu aastas diagnoositavatest vähijuhtumistest saab seostada riskiteguritega,

millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud. 2021. aastal aga

diagnoositi Euroopa Liidus 3258 uut kutsevähi juhtumit, mis näitab, et diagnoosimine võib olla

keeruline, aga mitte võimatu.10

Lisaks on tööga seotud haiguste (TPH ja KH) määratlus TTOS-s küsitav ning praktikas on

tõusetunud küsimus, mis on TTOS-is kasutatava mõiste „tööga seotud haigus11“ eesmärk ja kas

seda võiks samuti haigestumise korral diagnoosina määrata. Lisaks on töötervishoiuarstid

juhtinud tähelepanu, et kehtiv regulatsioon on ebaselge ja põhjustab arusaamatusi, kuna puudub

KH ja TPH sisuline ja selgelt eristatav vahe.

Alljärgnevalt on täpsemalt kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud KH-te

diagnoosimise probleemkohti:

 KH-te diagnoosimine on keeruline ja aeganõudev protsess – KH-d kujunevad välja

üldjuhul aastate jooksul – näiteks kutsevähk võib avalduda alles 30 aastat pärast kokkupuudet

ohuteguriga. Töökeskkonna riskid, mis võivad põhjustada kutsehaigestumist, võivad olla

esinenud mitme tööandja ja erineva ajaperioodi jooksul, mis raskendab kutsehaigestumise

seostamist kindla tööandjaga. Lisaks võib KH-t diagnoosival töötervishoiuarstil olla raske

seostada tekkinud haigust mitmekümne aasta taguste töötingimustega, kuivõrd ettevõtte

tehnoloogia ja riskid võivad olla ajas muutunud ning perioodi kohta, mil haigestumine aset

leidis, ei pruugi olla asjakohast dokumentatsiooni (näiteks töökoha riskid ja nende

maandamismeetmed). KH diagnoosimist võivad raskendada ka näiteks ebakvaliteetsed

5 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsioon. Kättesaadav:

https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 6 Tööõnnetused, kutsehaigestumised, tööst põhjustatud haigestumised tabelina 1995-2023. Tööinspektsioon.

Statistika. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/T%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetused%2C%20kutsehaigestumised%2C%20t%C3%B6%C3%B6st%20p%

C3%B5hjustatud%20haigestumised%20tabelina%201995-2023.xlsx. 7 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 8 Kutsevähi ennetamine käib mitmel rindel. Tööelu portaal. 25.10.2023. Kättesaadav:

https://tooelu.ee/et/uudised/1089/kutsevahi-ennetamine-kaib-mitmel-rindel. 9 Samas. 10 Eurostat. Occupational cancers in the EU: a closer look. 18 December 2023. Kättesaadav:

https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-eurostat-news/w/ddn-20231218-1. 11 TTOS § 23 lõike 2 kohaselt on tööga seotud haigus kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

4

riskianalüüsid, millest tulenevalt puudub ülevaade, milliste ohuteguritega töötajad oma töös

kokku puutuvad / on kokku puutunud (näiteks on kaardistamata töökohal kasutatavad

keemilised ohutegurid). Samuti võib töötervishoiuarstidel olla keeruline hinnata, et haiguse

põhjustas(id) just töökeskkonnas esinevad ohutegurid mitte töökeskkonna välised aspektid

(näiteks geneetilised tegurid, eraelulised traumad), millest tulenevalt võidakse registreerida

haigestumine paljudel juhtudel üldhaigestumise, mitte KH-na. Lisaks tähendab KH

diagnoosimine võimalikku kohtumenetluses osalemist, mis võib vähendada arsti motivatsiooni

KH diagnoosida.

 On küsitav, kas töötervishoiuarsti väljaõpe tagab piisavad teadmised KH-te

diagnoosimiseks ning KH diagnoosimise protsessis on raskendatud teiste

tervishoiuteenuse osutajate kaasamine – töötervishoiuarstid on uuringu Tellijale

peegeldanud tagasisidena, et neil ei ole alati võimalik kaasata KH diagnoosimise protsessi eri

valdkonna tervishoiuteenuse osutajaid (näiteks psühhiaatreid, onkolooge), kuivõrd

erialaeksperdid on üle koormatud ning sellest tulenevalt on nende kaasamine raskendatud või

on erialaekspertide vastuvõtu järjekorrad pikad. Lisaks on töötervishoiuarstid peegeldanud, et

erialaekspertidel on samuti keeruline tuvastada, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga.

See aga tähendab, et töötervishoiuarstidel võib jääda võimalik KH diagnoos määramata.

 Perearstid ei seosta inimese tervisemuret tööga ja töötervishoiuarsti ning

esmatasandi tervishoiu vaheline koostöö on puudulik – töötervishoiuarstid ja perearstid ei

suhtle omavahel piisavalt töötaja tööst põhjustatud terviseprobleemide esinemise korral12,

mistõttu võivad jääda KH-d ja TPH-d diagnoosimata. Samuti on praktikas tekkinud küsimusi,

kas ja kui palju pööravad perearstid tähelepanu töötaja terviseprobleemide esinemisel seostele

töökeskkonna aspektidega13, millest tulenevalt ei suunata töötajaid võimaliku KH või TPH

kahtluse korral töötervishoiuarsti vastuvõtule.

 KH diagnoosimise korral ei erine hüvitised oluliselt üldhaigestumise hüvitistest –

KH korral sarnaselt üldhaigestumisele on töötajal õigus saada riigilt haigushüvitist,

raviteenuseid, retseptiravimeid ning töövõimetoetust. Erinevalt üldhaigestumisest annab KH

diagnoos töötajale võimaluse saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist teisest

haiguspäevast 100% ulatuses (ravikindlustuse seaduse § 54 lõige 1 punkt 6 ja § 56 lõige 13).

Tööandja tajub seega KH diagnoosimisest tulenevat mõju alles siis, kui töötaja, kellel KH

diagnoositi, nõuab tööandjalt tervisekahjustustest tulenevalt kahjude (näiteks täiendavate

ravikulude või sissetuleku languse) hüvitamist. Olukorras, kui tööandja endal süüd ei näe ning

ta keeldub nõude hüvitamisest, on töötajal võimalus pöörduda nõudega tööandja vastu

kohtusse. Kohtusse pöördumise protsess on aga pikk, kulukas ja aeganõudev ning praktikas on

töötajaid, kes kohtusse pöörduvad, vähe. Seega võib tekkida olukord, kus tööandja midagi

töötajale ei hüvita, KH-e diagnoosimisest tajutav mõju on minimaalne ning töökeskkonna

parandamisega edasiste tervisekahjude vältimiseks ei tegeleta.

 Töötajad ei ole teadlikud tervisekontrolli eesmärgist, ei soovi, et neil KH

diagnoositakse või esinevad muud tegurid (nt ühiskondlikud hoiakud), mille tõttu oma

tervisemuredest ei räägita – töötajad pelgavad KH-e diagnoosi tõttu töökohal

12 Tervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

RAKE ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Juuli 2020. Kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-

05/TTU_L%C3%B5pparuanne_ISBN.pdf. 13 Samas.

5

stigmatiseerimist, töö kaotamist või lisapingeid ning seetõttu ei anna töötervishoiuarstile teada,

et neil üldse esineb terviseprobleeme, mis võib olla tööst põhjustatud14.

Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud TPH käsitlusega seotud

probleemkohti:

 TPH diagnoosimisest ei teavitata tööandjaid – TTOS § 23 lõike 5 kohaselt

diagnoosib töötajal TPH töötervishoiuarst. Diagnoosi määramiseks teeb töötervishoiuarst

kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude

ja töö laadi kohta, sh nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja

töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ning vestleb tööandja ja töötajaga, vajaduse korral

külastab töökeskkonda või küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid. Kuigi enne lõpliku

diagnoosi määramist küsib töötervishoiuarst tööandjalt erinevaid andmeid töötaja töökoha ja

töö laadi kohta, siis lõplikust diagnoosist TTOS-i kohaselt töötervishoiuarstid tööandjat ei

teavita.

Lähtuvalt eeltoodust on töötaja otsustada, kas ta teavitab tööandjat, et töötervishoiuarst

diagnoosis tal TPH või mitte. Tööandja teavitamine TPH-st on tavapäraselt seotud olukorraga,

kus haigus takistab töötajal tööülesannete täitmist või töötajal on tekkinud kahju (näiteks kulud

raviteenustele, mida riik ei kompenseeri) ning ta soovib tööandjalt TPH tõttu tekkinud kahju

hüvitamist. Töötajad ei pruugi töö kaotamise hirmus või mõnel muul põhjusel tööandjat TPH

diagnoosimisest teavitada. Pigem jätkab töötaja töötamist samadel tingimustel, mis viib

omakorda selleni, et haigus süveneb ning TPH muutub aastate möödumisel KH-ks.

TTOS-i eesmärk kehtiva regulatsiooni loomisel oli kaitsta töötajaid töökohal esineda võiva

häbimärgistamise või koondamise eest, kui töötajal diagnoositakse TPH. Praktikas tõstatab

eeltoodu küsimuse, kas see on jätkuvalt eesmärgipärane, arvestades asjaolu, et tööandjal ei ole

mitte kuidagi võimalik analüüsida, kas ja mida oleks töökeskkonna ja korralduse muutmiseks

vaja teha, et töötajate tervis ei saaks kahjustada, ning seejuures vältida töötaja, kellel määrati

TPH diagnoos, tervisekahjustuse süvenemist.

 TI ei uuri TPH-sid – TTOS § 23 lõike 7 kohaselt teavitab töötervishoiuarst määratud

TPH diagnoosist TI-d. TPH andmeid võetakse arvesse iga-aastase TI järelevalve valimi15

planeerimisel. Muid jätkutegevusi seoses TPH-ga aga TTOS-i kohaselt ei kaasne ning TI TPH-

sid ei uuri16, mis on praktikas tõstatanud küsimuse, mis on TI teavitamise eesmärk.

 TPH-de diagnoosimise rahastamine on puudulik – TPH-de ekspertiisi läbiviimine on

riigi rahastatud vaid PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Kui ekspertiisi viivad läbi

töötervishoiuarstid väljaspool PERH-i, siis peaks ekspertiisi eest tasuma tööandja, mis tähendab

tööandjale üldjuhul suuremaid kulusid. Kui tööandja keeldub ekspertiisi rahastamisest

suurenevate kulude vm tõttu, on töötajal endal võimalus ekspertiisi eest tasuda. Lisaks on

töötervishoiuarstil võimalus väljastada töötajale saatekiri PERH-i kutsehaiguste ja

töötervishoiu keskusesse TPH diagnoosimiseks. See aga tähendab töötaja n-ö jooksutamist

ühest asutusest teise, kuigi tegelikkuses võib kohalikul töötervishoiuarstil olla endal võimekust

14 Samas. 15 Tööinspektsioon koostab igal aastal järelevalve valimi, kus on loetelud ettevõtted, keda planeeritakse

konkreetsel aastal kontrollida. Valimi koostamisel võetakse arvesse näiteks ettevõtte riskitaset, toimunud TÕ,

diagnoositud KH ja TPH, riskianalüüsi olemasolu. 16 TTOS-i kohaselt ei teavitada tööandjat töötajale määratud TPH diagnoosist, mistõttu ei ole kehtiva

regulatsiooniga seatud TI-le samuti kohustust uurida TPH-sid, sest muidu ei kannaks tööandja mitteteavitamine

oma hetke eesmärki.

6

ja oskust TPH ekspertiisi läbiviimiseks. Seega võivad osad TPH-d jääda diagnoosimata, sest

puudub rahastus ekspertiisi läbiviimiseks (tööandja keeldub täiendavate tegevuste eest

maksmast ja töötajal ei ole rahalist võimekust).

Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi praktikas ilmnenud

mõningad probleemkohad

TTOS-i kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest tööandjalt

hüvitist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS)17 sätestatud ulatuses, kui tööandja on rikkunud

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning sellest tulenevalt on tekkinud töötajal

tervisekahjustus. Kahju hüvitamise eesmärk võlaõigusseaduse kohaselt on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1).

Kahjuhüvitise nõude korral tuleks töötajal leppida tööandjaga kokku kahjuhüvitise põhimõtetes

– millised kahjud tööandja hüvitab, mis ulatuses, kui sageli ja kui pika ajaperioodi jooksul jms.

Olukorras, kus töötaja ja tööandja ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on töötajal

õigus pöörduda hüvitise nõudega kohtusse.

Kui tööandja, kes on töötaja TÕ või KH tekkimisega seotud, on õigusjärglaseta likvideeritud,

on töötajal TTOS § 242 lõike 1 kohaselt õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poole, kes hüvitab18 sissetuleku vähenemisest,

täiendavatest ravikuludest ja toitja kaotusest tingitud kahju. Kehtiva õiguse kohaselt TPH

tagajärjel tekkinud kahju SKA ei hüvita.

Kehtivas kahjuhüvitamise süsteemis on aga alljärgnevad probleemid:

 Töötaja ei saa tööandjalt, kes on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tekkimisega

seotud, alati (õiglast) kahjuhüvitist – tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine

sõltub suuresti töötaja ja tööandja kokkuleppest. Hüvitise summa võib olla võrdne kahjuga,

kuid võib olla ka oluliselt väiksem, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku väiksemas summas.

Olukorras, kus tööandjad aga enda tegevusel/tegevusetusel seost tekkinud tervisekahjuga ei näe

või ei ole nõus kahjuhüvitise maksmisega, tuleb töötajal pöörduda vastavasisulise nõudega

kohtusse. Kohtusse pöördumine on aga pikk, kulukas ja aeganõudev protsess, mistõttu töötajad

sellest tihtipeale loobuvad ja jäävad kahju hüvitisest sootuks ilma.

 Kehtiv tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteem ei paku tööandjale piisavaid

majanduslikke stiimuleid töökeskkonda panustada ja seeläbi tööst põhjustatud

tervisekahjustuse ennetusega tegeleda19 – tööandja maksukoormus ei sõltu ettevõtte

riskitasemest, sest sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi on ühetaolised ega sõltu ettevõtte

töökeskkonna olukorrast ega tööst põhjustatud tervisekahjustuste arvust. Lisaks puudub

tööandjal kohustus maksta haigushüvitist TÕ-se ja KH-se esinemise korral erinevalt

17 Võlaõigusseaduse §130 - Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,

sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju,

sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 18 TTOS § 242 lõige 2 kohaselt hüvitab SKA 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või

kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud kahju, kui isik on läbinud töövõime hindamise

Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 19 Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus.

Kättesaadav: Microsoft Word - TSP_T\366\366v\365ime_30.11.2015finald2.03.2016 (mkm.ee).

7

üldhaigestumisest (sh TPH-st), mille korral on tööandjal kohustus maksta hüvitist töötaja

haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Seega võib tööandjatel puududa täiendav stiimul

ohutusse töökeskkonda ja töötervishoidu panustamiseks.

 Puuduvad ühtsed kahjuhüvitise maksmise põhimõtted tööandjale ja SKA-le –

inimesi, kes saavad kahjuhüvitist tööandjalt ja inimesi, kes saavad kahjuhüvitist SKA-lt, ei

kohelda ühetaoliselt, kuna kahjuhüvitise maksmise osas puuduvad ühtsed põhimõtted. Samuti

on praktikas tekitanud vaidlusi SKA kahjuhüvitise maksmise osas täpsema regulatsiooni

puudumine (näiteks kahjuhüvitise suuruse arvutamise põhimõtted, inimese omaosaluse/süü

hindamine, vanaduspensioniealistele kahjuhüvitise maksmise põhimõtted, KH-st/TÕ-st

tingitud töövõime kaotuse tuvastamise metoodika jms).

 Ettevõtte pankroti- või likvideerimismenetluse ajal ei pruugi töötaja kahjuhüvitist

saada – ajal, kui ettevõttes toimub pankroti- või likvideerimismenetlus, võib tekkida olukord,

kus tööandjal ei ole finantsvahendite puudumise tõttu võimalik töötajale tööst põhjustatud

tervisekahjustuse eest kahjuhüvitist maksta. Seega võib töötaja jääda mitmeteks kuudeks ilma

õigustatud kahjuhüvitisest. Lisaks ei lähe sel ajal TÕ-sest või KH-sest tekkinud kahjuhüvitise

nõue üle SKA-le ning SKA ei hüvita töötajale hiljem perioodi, mis tööandjal jäi

finantsvahendite puudumise tõttu töötajale pankroti- või likvideerimismenetluse protsessi ajal

maksmata.

 SKA hüvitab tööõnnetusest või kutsehaigestumisest tingitud varalise kahju vaid

töötaja osalise või puuduva töövõime korral – TTOS § 242 lõike 2 kohaselt hüvitab SKA

TÕ-sest või KH-sest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud varalise kahju vaid siis, kui isik

on läbinud töövõime hindamise Töötukassas ning tal on tuvastatud puuduv või osaline

töövõime. Peale Töötukassa töövõime hindamist tuvastab SKA ekspertiis kutsehaigusest

tingitud töövõime kaotuse või töövigastuse suuruse protsendi. Kahjuhüvitist makstakse kuni

Töötukassa poolt tuvastatud puuduva või osalise töövõime kestuse lõpuni. Praktikas on aga

probleemiks, et Töötukassa töövõime hindamise raames ei vaadata seost TÕ-se või KH-ga. Nii

võidakse hinnata täielikult töövõimeliseks inimene, kes tegelikult ei saa enam näiteks KH-st

tulenevalt endisel töökohal töötamist jätkata (ehk töötajale on tekkinud kahju), kuivõrd teisi

töid saaks töötaja jätkuvalt teha. TTOS-i kohaselt SKA sellisel juhul juhtumit edasi ei menetle,

töötajal KH-st või TÕ-st tekkinud töövõime kaotust ei tuvasta ning töötaja jääb ilma

kahjuhüvitistest.

3. Uurimisküsimused

Uuringu koostamisel tuleb:

1) analüüsida ja valideerida TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise probleemkohti;

2) pakkuda võimalikke lahendusi probleemide lahendamiseks;

3) hinnata lahenduste võimalikke sotsiaalseid ja majanduslike mõjusid erinevatele

osapooltele (näiteks töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid, TI, SKA), mõju

riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele.

Kahjuhüvitamist puudutavate probleemkohtade lahendamiseks tuleb:

1) välja töötada alternatiivsed lahendused (näiteks uue riikliku toetuse/kahjuhüvitise

loomine, olemasoleva SKA kahjuhüvitise süsteemi ümberkujundamine, tööandja

makstava kahjuhüvitise täpsem regulatsioon/põhimõtted vms);

8

2) analüüsida ja välja töötada ettepanekud SKA kahjuhüvitise maksmise süsteemi

probleemkohtade lahendamiseks (juhuks kui süsteemi terviku ümberkujundamine

mingitel põhjustel ei peaks realiseeruma).

Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele.

Eesti olukorra analüüs

Uuring peab hõlmama Eesti KH/TPH diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuse

kahjuhüvitise protsessi ja praktika analüüsi tööst tingitud terviseprobleemi tekkimisest kuni

TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamiseni20.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühm:

Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühma analüüs (eelkõige sugu, vanus, haridus,

ametikohad, tegevusvaldkonnad, töökohtade maakonnad, tervisekahjustuse diagnoos (kas KH,

TPH või TÕ)), tööhõive staatus enne ja pärast diagnoosi saamist, teave, kas töötaja jätkas

töötamist samal ametikohal ja samadel töötingimustel, mis põhjustas KH või TPH ning kui

paljudel on Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kui paljud on hinnatud

töövõimeliseks).

2) TPH ja KH diagnoosimine

1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused

a) Kas kehtiv KH ja TPH käsitlus Eesti õiguses (sh haiguste definitsioon TTOS-s) on

eesmärgipärane21 ehk töötajate tervisekahjustuse süvenemist vähendava mõjuga

ning kas ja mil viisil peaks KH ja TPH käsitlust/regulatsiooni muutma?

b) Millised on TPH ja KH diagnoosimisega seotud peamised probleemid22?

Probleemide kaardistamisel tuleb vaadata töötaja teekonda terviseprobleemi

tekkimisest kuni TPH/KH diagnoosi määramiseni ning teekonnal esineda võivaid

probleeme. Sealjuures tuleks kaardistada erinevad teekonnad (näiteks inimene

alustab terviseprobleemi esinemisel tervisekontrolli perearsti või töötervishoiuarsti

või eriarsti juurest ning jõuab KH/TPH diagnoosimiseni PERH-s).

c) Kas ja kuivõrd on KH-d ja TPH-d aladiagnoositud, sh tuues välja, millistel

põhjustel? Kui palju hinnanguliselt jääb KH-id ja TPH-sid diagnoosimata ehk mis

on aladiagnoosimise ulatus, sh millistes diagnoosigruppides ja milliste

ohuteguritega seonduvalt on aladiagnoosimine suurim (st haigestumised loetakse

üldhaigestumise alla)?

d) Milline on töötervishoiuarsti ja tööandja/perearsti/eriarsti vaheline koostöö TPH ja

KH diagnoosimise protsessis, sh tuues välja, mis on koostöö tugevused ja

nõrkused?

e) Kas töötervishoiu eriala residentuur annab arstile piisavad oskused ja teadmised KH

ja TPH diagnoosimiseks, sh kas eriarstide/perearstide eriala residentuur annab

20 Uuringu fookusest jäävad välja riiklikud hüvitised/teenused, st haigushüvitised, raviteenused (sh retseptiravimite

kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused, sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja

toitjakaotuspension. 21 Eesmärgid – tuvastada töötajate terviseprobleemid võimalikult varakult; vältida tervisekahjustuse edasist

süvenemist, sh kujunemist kutsehaiguseks; muuta töökeskkond töötajate jaoks ohutumaks jms. 22 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud TPH ja KH diagnoosimise

probleeme ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas esinevaid probleeme.

9

piisavad teadmised, et luua seosest töötaja tervisekahjustuse ja töökeskkonna

ohutegurite vahel?

2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused:

a) Mis oleksid vajalikud tegevused, et KH ja TPH diagnoosimisega seotud probleeme,

sh aladiagnoosimist, vähendada?

b) Kuidas muuta KH ja TPH diagnoosimise protsess osapoolte23 jaoks senisest

efektiivsemaks, arusaadavamaks ja läbipaistvamaks (näiteks, et oleks üheselt selge,

milliseid dokumente ja asjaolusid diagnoosimisel arvesse võeti ning kuidas otsuseni

jõuti)?

c) Kuidas parandada perearsti/eriarsti ja töötervishoiuarsti koostööd, et perearst/eriarst

tahaks ja oskaks märgata tervisemure seost tööga ning suunaks inimesi

töötervishoiuarsti vastuvõtule?

d) Kuidas parandada töötervishoiuarsti ja tööandja vahelist koostööd KH

diagnoosimise järgselt, et tööandja saaks võtta töökeskkonnas kasutusele

asjakohaseid meetmeid töökeskkonna parandamiseks?

e) Millised peaksid olema töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja kohustuslikud

jätkutegevused (sh koostöö) kui töötervishoiuarst on diagnoosinud TPH?

f) Mis ulatuses peaks TI uurima TPH-sid, sh mis peaksid olema TI uurimise tulemid

ja võimalikud jätkutegevused?

3. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine

1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused:

a) Mis on tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi peamised

murekohad24?

b) Kas ja mis ulatuses kehtiv tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise

süsteem täidab oma eesmärke25, sh kas ja mil määral aitab kehtiv kahjuhüvitise

süsteem tagada töötajale inimväärse elu ja võimaluse naasta ohutusse

töökeskkonda?

c) Kas tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise süsteemis on tööandja panus

piisav, sh kas see on piisavalt motiveeriv, et tööandja panustaks töökeskkonna ja

tööohutuse parandamisse määral, mis tagaks töötajate tervise kaitse?

d) Kas kehtiv SKA poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise süsteem

on eesmärgipärane? Millised on süsteemi peamised kitsaskohad?

2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused:

a) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi uurimisküsimused.

a. Milline peaks olema kahjuhüvitise süsteem, et see: 1) motiveeriks tööandjaid

panustama töökeskkonna ohutusse ning töötaja tervise hoidmisesse, eesmärgiga

ennetada töötajate tervisekahjustuste teket ja 2) tagaks töötajale kiire ja õiglase

hüvitamise? Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus

kahjuhüvitise maksmise korral?

23 Tööandjate, töötajate, Tööinspektsiooni, töötervishoiuarstide, perearstide ja eriarstide. 24 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud tööst põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas

esinevaid probleeme. 25 Katab töötajale kulud, mis on tekkinud tervisekahjust (näiteks täiendavad ravikulud).

10

b. Milline peaks olema kahjuhüvitise saajate sihtrühm? Kas ja kuidas

ühtlustada/laiendada kahjuhüvitamise saamise õigust nendele isikutele, kellel ei

ole kehtiva süsteemi kohaselt õigus tööst põhjustatud kahjuhüvitisele?26 c. Millistel tingimustel peaks töötajal tekkima õigus kahjuhüvitisele ehk mis

peaksid olema kahjuhüvitise maksmise eeldused27? Näiteks, kas õigus

kahjuhüvitisele peaks olema TÕ, KH kui ka TPH korral samadel tingimustel ja

ulatuses?

d. Millest lähtuvalt tuleks hinnata, kas töötajale on tööst põhjustatud

tervisekahjustuse tagajärjel kahju tekkinud28? Näiteks, kuidas hinnata, kas

pensioniealiste tervisekahjustus on põhjustatud tööst või on tegemist vanusega

kaasnevate terviseprobleemidega?

e. Millist kahju (näiteks sissetuleku langus, täiendavad ravikulud, ravimid,

abivahendid vms) ja mis ulatuses tuleks töötajale kahjuhüvitise raames

hüvitada? Lisaks analüüsida, millise perioodi eest ja kui pika aja vältel tuleks

töötajale kahjuhüvitist maksta?

f. Kuidas ja mis ulatuses võtta kahjuhüvitamise maksmisel arvesse

tööandja/töötaja süü ulatust? Näiteks, kas ja mil määral peaks kahjuhüvitise

suurus sõltuma sellest, kas töötaja jätkab tööd ametikohal, mis on tervist

kahjustav ning on põhjuseks KH-e tekkimisel?

g. Kuidas ja kelle poolt peaks olema läbi viidud TÕ-st, TPH-st ja KH-st tingitud

töövõime languse ulatuse tuvastamine?

h. Kas ja mil viisil tuleks kahjuhüvitise määramisel võtta aluseks Töötukassa

töövõime hindamise tulemusi?

i. Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise

rahastamise süsteem?

b) SKA kahjuhüvitise uurimisküsimused.29

a. Kas, mis hetkest ja mis ulatuses peaks riik tööandjalt kahjuhüvitise maksmise

üle võtma?

b. Kas ja mis ulatuses peaks riik maksma töötajale kahjuhüvitist aja eest, mil

ettevõttes toimus pankroti- või likvideerimismenetlus, kuid tööandjal ei olnud

selle aja jooksul võimalik töötajale kokkulepitud kahjuhüvitist maksta?

c. Kas ja mis ulatuses peaks riik kahjuhüvitist maksma juhul, kui töötaja ei ole

tööandjalt enne ettevõtte likvideerimist kahjuhüvitamist nõudnud?

d. Millised kulud ja mis ulatuses tuleks riigil töötajatele kahju korral hüvitada?

Milliste andmete ja metoodikate alusel tuleks kahjuhüvitise suurust arvutada ja

kahjuhüvitist määrata?

26 Näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatele, töövõtu- või käsunduslepingu alusel tööd tegevatele isikutele. Ehk neile,

kellel TTOS-i kohaselt ei registreerita TÕ-st või ei diagnoosita KH-st või TPH-d, sh kellel ei ole õigust pöörduda

tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral SKA poole kahjuhüvitise nõudega. 27 Näiteks samal ametikohal töö jätkamine ei ole enam võimalik, töötajal on tuvastatud töövõime langus, mis on

seotud diagnoositud KH, TPH või TÕ-ga ning eeltoodust lähtuvalt on töötajal tekkinud täiendavad (ravi)kulud,

mida riik ei hüvita. 28 Näiteks töötajal diagnoositi KH-s 10 aastat tagasi, sissetulek pärast KH diagnoosimist ei ole langenud, sh ei ole

töötaja sel ajaperioodil täiendavaid ravikulusid või muid teenuseid vajanud. Siis aga lõpetab töötaja töötamise,

läheb vanaduspensionile ning nõuab kahju hüvitamist kuna sissetulek on langenud (tuginedes 10 aasta tagusele

KH diagnoosile). Kuidas sellisel juhul hinnata, kas sissetuleku langus on seotud KH-se diagnoosiga või mitte. 29 Küsimused puudutavad kehtiva SKA kahjuhüvitise süsteemi rakendamisel tekkinud probleemide osas võimalike

lahenduste leidmist.

11

e. Kas ja mis ulatuses ning kui pikalt tuleks maksta kahjuhüvitist

vanaduspensioniealistele?

c) Kuidas tagada töötajatele tööst põhjustatud tervisekahjustuse tulemusel tekkinud

kahjude ühetaoline hüvitamine juhul, kui osadele inimestele maksab kahjuhüvitist

tööandja, aga teistele riik (tööandja likvideerimise korral)?

Euroopa Liidu liikmesriikide praktika kaardistamine

Eestis esinevate KH ja TPH diagnoosimise probleemide ja võimalike lahenduste

väljatöötamiseks kaardistavad uuringu tegijad vähemalt kolme Euroopa Liidu (EL)

liikmesriigi praktikat, seejuures analüüsides, mis on nendes riikides KH ja TPH

diagnoosimise protsess ning kas ja millised lahendused oleksid rakendatavad Eesti kontekstis.

Riigid tuleb valida nende EL liikmesriikide hulgast, kes on EL-s KH ja TPH diagnoosimisel

edukad (kus on kõige rohkem diagnoose kas suhtarvuna elanikkonna kohta või arvuliselt

kokku), sh tuleb võimalusel eelistada riike, kelle lähenemised diagnoosimise protsessi on

erinevad.

KH ja TPH diagnoosimise uurimisküsimused:

1) Millised on riikides KH ja TPH diagnoosimise praktikad ja protsessid?

a) Milline on riikides KH ja TPH diagnoosimisel patsiendi teekond terviseprobleemide

tekkimisest kuni KH ja TPH diagnoosimiseni?

b) Kuidas toimub töötervishoiuarstide koostöö teiste ekspertidega KH ja TPH

diagnoosimise protsessis?

c) Milline on KH ja TPH diagnoosimise süsteemi rahastus?

d) Kuidas toimub töökeskkonna ja KH/TPH põhjusliku seose tuvastamine, milline on

töötervishoiuarsti ja tööandja vaheline koostöö KH ja TPH diagnoosimise protsessis?

e) Kas ja millistele juhendmaterjalidele ning väljaõppele töötervishoiuarstid toetuvad

KH ja TPH diagnoosimisel?

2) Kuidas diagnoositakse kutsevähki ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud tööga

seotud haigusi?

Lisaks leiab uuringu tegija vajadusel asjakohaseid näiteid Euroopa liidu liikmesriikide

praktikast tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise osas, mis on abiks uuringu

lahenduste väljatöötamisel.

Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke uurimisküsimusi 10% ulatuses,

eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise

tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks.

4. Uuringu sihtrühm ja metoodika

Uuringu peamiseks sihtrühmaks on töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid,

Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tervisekassa.

Kaasatavateks partneriteks on eelkõige SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja

töötervishoiu keskus, Eesti Kutsehaigete Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Sotsiaalministeerium, Eesti Perearstide Selts, Tartu

Ülikooli Arstiteaduskond.

12

Vajadusel kaasata täiendavalt näiteks Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti

Psühholoogide Liit.

Sihtrühma ja kaasatavaid partnereid kaasatakse uuringu tegijate poolt eelkõige kutsehaiguste ja

tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste

kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohtade ning võimalike lahenduse välja selgitamiseks ja

valideerimiseks.

Uuringu koostamise metoodika:

 Dokumendianalüüs – peab hõlmama Eesti õigusaktide, kohtulahendite ja uuringute (sh

teadusuuringute) analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka varasemad sellel teemal

tehtud uuringud, analüüsid jms (näiteks Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt 2015. aastal

koostatud uuring „Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus“,

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsused ja memod seoses tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse

loomisega).

Lisaks analüüsitakse Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat. Uuringu koostamisel võetakse

eeskujuks vähemalt kolme Euroopa Liidu liikmesriigi30 KH ja TPH diagnoosimise protsess.

Pakkuja peab pakkumuses põhjendama, mille alusel ta plaanib valida riigid, kelle süsteem

eeskujuks võetakse. Lõplikud riigid, kelle praktika/protsess uuringu koostamisel aluseks

võetakse, kooskõlastatakse Tellijaga.

 Andmeanalüüs – viiakse läbi kirjeldav statistika sihtrühma kohta, KH ja TPH

probleemide kaardistamiseks ja aladiagnoosimise hindamiseks, kahjuhüvitise süsteemi kulude

hindamiseks jms. Andmeanalüüsis tuleb aluseks võtta vähemalt viimase 10 aasta andmed.

Uuringu tegija kasutab andmeanalüüsi läbiviimiseks näiteks Tervisekassa, Töötukassa,

Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja muude asjakohaste allikate

andmeid.

Isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete, töötlemiseks on vaja taotleda Andmekaitse

Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja eetikakomitee luba. Taotluse eetikakomiteele ning ka AKI-le

rakendusuuringu loa saamiseks esitab Tellija, kuid taotluste vormi(d) täidab uuringu teostaja.

Pakkuja peab arvestama eelpool nimetatud lubade taotlemisele kuluva ajaga nii uuringu

ajakavas kui vastavate tööde maksumuses.

 Intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja/või kaasatavate

partneritega – praktikas esinevate probleemide kaardistamiseks ning võimalike lahenduste

leidmiseks (st uurimisküsimustele vastamiseks) viib uuringu tegija läbi intervjuud ja/või

fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija kooskõlastab

intervjuu küsimused ja/või fookusgrupi kohtumise teemad Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt

kolm tööpäeva enne intervjuu/fookusgrupi kohtumise läbiviimist. Samuti kooskõlastatakse

Tellijaga intervjuudes/fookusgruppides osalejad.

 Küsitlus töötajate seas, kellel on diagnoositud KH ja TPH – selgitamaks välja, kas

töötajad jätkasid pärast KH või TPH diagnoosi töö tegemist samal ametikohal ja samadel

töötingimustel, viiakse läbi küsitlus töötajate seas. Valim peab olema piisava suurusega, et see

võimaldaks tulemusi üldistada kõikidele töötajatele, kellel on KH või TPH diagnoositud.

Uuringu tegija peab pakkumuses välja tooma valimi suuruse koos põhjendustega. Küsitluse

ankeedid töötab välja uuringu tegija ja kooskõlastab Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt kolm

tööpäeva enne küsitluse edastamist töötajatele.

30 Liikmesriikide valimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et Eestil on valitud liikmesriikide diagnoosimise protsessist

midagi õppida ja võimalusel praktikas kasutusele võtta.

13

 Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu koostamise raames tuleb

uuringu tegijal töötada välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust ja

mõjusid. Uuringu koostamise käigus tuleb analüüsida ja lahendusi pakkuda TPH-de ja KH-te

diagnoosimise ja jätkutegevuste ning tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise

süsteemi osas. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi lahenduste osas

tuleb lahendusi pakkuda üldise terviksüsteemi ning SKA poolt makstava kahjuhüvitise

võimaliku muutmise osas. Võimalikud lahendused peavad sisaldama mõjuanalüüsi, sh mõju

riigieelarvele.

Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid

arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud.

Pakkuja ülesanne on pakkumuses esitada nägemus uuringu koostamise metoodikast lähtuvalt

uuringu eesmärgist. Pakkuja peab pakkumuses metoodika valikuid põhjendama.

Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke metoodikat 10% ulatuses,

eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise

tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks.

5. Uuringu tulem

Töö tulemusena valmib TPH ja KH-e diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste

uuring, milles tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohad, võimalikud lahendused ning

nende mõjud osapooltele.

Uuring peab olema vormistatud korrektselt ja viimistletud, sh peab olema keeleliselt toimetatud

ning esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc) ja mittemuudetavas (soovitatavalt

.pdf) formaadis. Uuring koostatakse eesti keeles ning lisaks peab uuring sisaldama inglise

keelset kokkuvõtet uuringu sisust, lahendusettepanekutest ja mõjudest. Uuring lisatakse

uuringu tegija poolt Eesti Teadusinfosüsteemi (etis.ee).

Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks

kohtumiste protokollid). Kõiki koosolekuid, sh fookusgrupi kohtumisi protokollib uuringu

tegija ning edastab kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumise toimumisest Tellijale.

Uuringu tegija esitleb töö tulemusi kuni kolmel kohtumisel Tellijale, sihtrühmale ning

vajadusel kaastavatele partneritele. Esitlus toimub vastavalt kokkuleppele veebis või füüsilise

kohtumisena ning kohtumise korraldab uuringu tegija. Juhul, kui üritus toimub füüsilisel kujul,

siis Tellija tagab ürituse ruumid. Uuringu tegija edastab Tellijale vähemalt kolm tööpäeva enne

kohtumise toimumist eelnevaks tutvumiseks elektrooniliselt materjalid, mida kohtumisel

tutvustatakse.

Lisaks peab uuringu tegija tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, s.h

välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise. Uuringu tegija

peab pakkumust tehes arvestama teada olevate andmekaitse nõuetega ja õigusaktidega.

6. Nõuded uuringu tegija meeskonnale

14

Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise meeskonna, kuhu

kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kaks analüütikut, kes osalevad isiklikult

hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis, kui ta vastab liikmele

kehtestatud nõuetele.

Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele:

1. projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise kogemus vähemalt

kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60

kuu jooksul;

2. analüütikud peavad olema osalenud käesoleva riigihanke algamisele vahetult eelneva

36 kuu jooksul vähemalt kahes töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringut- ja/või

analüüsi läbiviivas meeskonnas analüütikuna;

3. meeskonnal peavad olema teadmised Eesti töötervishoiu, tööohutuse ja tervishoiu

valdkonnas ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel31;

4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või

sellele vastav kvalifikatsioon).

Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastustab uuringu ja selle

etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest.

Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi viia läbi analüüsi ja

koostada uuringut, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele.

Analüütikud vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate andmeallikate ja

analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid andmeanalüüse, vastutavad ja tegelevad

kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti.

Analüütikud tagavad, et uuringus välja toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja

Eesti olusid arvestades rakendatavad.

Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata

esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud:

1) töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringute ja/või analüüside andmed (eelkõige nimetus,

sisukokkuvõtte, tellija nimi, maksumus, kestvus), kus on analüütik pakkumuse esitamise

ettepanekule eelneva 36 kuu jooksul osalenud;

2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus;

3) kirjeldus, kuidas on omandatud teadmised Eesti töötervishoiu ja tööohutuse ning tervishoiu

valdkonnast ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel, võimalusel edastada

teadmiste omandamist kinnitavad dokumentide koopiad (näiteks koolituste läbimist kinnitavad

dokumendid). Lisaks esitab pakkuja iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate

dokumentide koopia(d).

Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka täiendavaid toetavaid liikmeid, et tagada

piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab

meeskonda täiendavaid toetavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid,

vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele.

31 Erinevad meeskonnaliikmed võivad omada erinevaid teadmisi, kuid kombineeritult peavad olema nimetatud

teadmiste kriteeriumid täidetud.

15

Meeskonnaliikmete (projektijuht, analüütik) vahetuse korral võetakse uue liikme (projektijuht,

analüütik) kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele eelnevad perioodid.

CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel pakkuja

meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega.

Pakkujal tuleb pakkumuses esitada pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust, pakkuja

arusaam ja nägemus uuringu metoodikast, uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava,

uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed,

pakkumuse maksumus, meeskonnaliikmete CV-d ja haridust tõendavate dokumentide

koopia(d).

7. Uuringu koostamise ajakava

Hankelepingu alusel tehtav töö peab tellijale olema üle antud ja tellija poolt vastu võetud

hiljemalt 64 nädalal arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pärast

hankelepingu sõlmimist toimub avakohtumine uuringu tegija ja Tellija vahel.

Avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu

sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik

või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Avakohtumisel lepitakse

seejuures kokku regulaarsed kohtumised Tellija ja uuringu tegija vahel ning kohtumiste vorm

(veebi teel või füüsiline kohtumine). Lisaks on Tellijal ja uuringu teostaja esindajal õigus teha

ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Kohtumised uuringu Tellija ja

tegija vahel toimuvad ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku

ei lepita teisiti (näiteks võib kohtumine toimuda kokkuleppel veebi teel) ning protokollitakse

uuringu tegija poolt.

Uuring viiakse läbi kolmes etapis:

 I etapp – kaardistatakse Eesti hetkeolukord ja Euroopa Liidu liikmesriikide praktika, sh

viiakse läbi küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised hetkeolukorra ja probleemide

kaardistamiseks. Esimese etapi lõpus (20. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija I vahearuande

Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel

paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele32 korraldatakse kohtumine

sihtrühma ja huvigruppidega I etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks.

Uuringu tegija poolt paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi tööde üleandmine-

vastuvõtmine ja väljamakse 40% uuringu eelarvest.

 II etapp – töötatakse välja lahendused, toimuvad intervjuud ja/või fookusgrupi

kohtumised, sh vastavalt vajadusele valideeritakse lahendusi sihtrühma ja huvigruppidega.

Teise etapi lõpus (44. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija II vahearuande Tellijale, millele

järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste

tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele korraldatakse kohtumine sihtrühma ja

huvigruppidega II etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks.

Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine ja

väljamakse 40% uuringu eelarvest.

32 Vajadust hinnatakse selles ja järgnevates etappides koostöös Tellijaga.

16

 III etapp – analüüsitakse võimalike lahenduste mõjusid. 56. nädala lõpuks esitab

uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu

tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele

korraldatakse kohtumine sihtrühma ja huvigruppidega III etapi tööde tulemuse tutvustamiseks

ja tagasiside saamiseks. Kaheksa nädala jooksul, pärast uuringu lõpparuande esitamist Tellijale,

tutvustab uuringu tegija Tellijale, sihtrühmale ja vajadusel kaastavatele partneritele kuni kolmel

kohtumisel uuringu tulemusi. Kolmas etapp lõppeb III etapi tööde üleandmise-vastuvõtmisega

ja väljamaksega 20% uuringu eelarvest. Lepingu lõpp on hiljemalt 64. nädala lõpuks.

Pakkumuses tuleb esitada detailne aja- ja tegevuskava tegevuste lõikes nädalase täpsusega,

arvestades uuringu esitamise ja tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas

tuleb seejuures välja tuua: 1) millal ja mis osas oodatakse Tellija panust; 2) millal esitatakse

koostamisel olev uuring Tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks; 3) millal viiakse läbi

küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised; 4) millal taotletakse AKI ja

eetikakomitee luba; 5) millal viiakse läbi lõpliku uuringu tutvustamise kohtumised.

Uuringu koostamise ajakava:

I vahearuande esitamine Hiljemalt 20. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist

II vahearuande esitamine Hiljemalt 44. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist

III etapi lõpp, lõpparuande esitamine Hiljemalt 56. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist.

Lõpparuande tutvustamine kuni kolmel

kohtumisel

Hiljemalt 56. – 64. nädalal pärast

hankelepingu sõlmimist.

III etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine Hiljemalt 64. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist.

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2465-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),

ja

….., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise

ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades

sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses,

mis on käesoleva lepingu lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (viitenumber 284816) tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete

ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme

21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise tingimuste

"Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks" vahenditest.

2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö üleandmine toimub

üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel.

2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu alusdokumentides

sätestatule (lisa 1 ja 2).

2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste

vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta

lepingutingimustele.

2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei

esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö üleandmisel

ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 2.5.2.

nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa

sõnadega/ eurot, millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.2.1. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.2.2. II etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.2.3. III etapi tööde eest 20% punktis 3.1. nimetatud tasust.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Eneken Sepa, telefon +372 5875 9696, e-post [email protected]

või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris) sh tehniline

kirjeldus;

5.1.2. Lisa 2. töövõtja pakkumus;

5.1.3. Lisa 3. üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“

(vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi

Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/

(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu

„……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas

/……/ (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________

(volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema

pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Tööst põhjustatud haiguste ja

kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi uuring“ (284816) pakkumust ja muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

____________________

(volitaja digitaalne allkiri)

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki riigihanke „________“ (viitenumber 284816) hankemenetlusega

ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/