Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määrust nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“

(edaspidi ka põhimäärus) muudetakse ministeeriumi sisese töö ümberkorralduse ja tegevuste

täpsustamise vajaduse tõttu. Olulisemad muudatused, mida Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“

muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) ette nähakse, on järgmised:

- täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ ja lisatakse

elanikkonnakaitse valdkond;

- täpsustakse tugiteenuste valdkonda ja lisatakse teadus-, arendus-, innovatsiooni alased

tegevused ning sisekaitselist haridust pakkuva kooli pidaja roll;

- osakondade nimedest jäetakse välja liitsõna osa „ -poliitika“, sest osakonna ülesanded

on laiemad kui vastava valdkonna poliitika kujundamine;

- täpsustakse mõne osakonna nime ja ülesandeid;

- teabehalduse ja digiteemad koondatakse erinevatest osakondadest ühte loodavasse

osakonda ning kodanikuühiskonna ja usuasjade teemad liidetakse ühte osakonda.

Eelnõus toodud muudatusetel on positiivne mõju, sest ajakohastatud põhimäärus toob selgemalt

esile Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) valdkondade tegevussuunad ning optimeerib

juhtimist SIM-is.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu (kertu.nurmsalu@siseministeerium.ee, tel 612 5084).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetama. Keeleline toimetus tehakse pärast eelnõu

kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 30. mai 2012. aasta määrust nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 27.08.2022, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse põhimäärust.

Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 1, milles on toodud SiM-i valitsemisala.

Loetellu lisatakse elanikkonnakaitse, mis on üks Siseministeeriumi koordineerimisel olev

ülesanne. Vastavasisuliselt on kavandatud täiendada ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 66

lõiget 11.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70fd3a41-edf8-45c4-a6f9-629223a43198/vabariigi-valitsuse-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ §-ga 101 ja lisatakse

ülesannete alajaotusesse elanikkonnakaitse valdkond. Elanikkonnakaitse valdkonnas

koordineerib ministeerium elanikkonnakaitse poliitika väljatöötamist, sealhulgas suunab

asjaomaste valitsusasutuste tegevust. Muudatuse tulemusel ei hakka Siseministeerium juhtima

teiste ministeeriumite valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke

arendusi, vaid koordineerib üldist elanikkonnakaitse poliitikat ning suunab asjaomaste

valitsusasutuste elanikkonnakaitse alast tegevust.

Punktiga 3 jäetakse paragrahvist 12 välja sõnad „ning õhusõiduki võime arendamise“.

Tegemist on tehnilise muudatusega, sest piirivalvevaldkonnas ei töötata välja õhusõiduki võime

arendamise poliitikat. Küll aga on õhusõidukid olulised Politsei- ja Piirivalveametile piiri

valvamises. Ministeeriumi roll on toetada nende soetamist ja haldamist, mida teeb

varahaldusosakond (vt punkti 5 lõike 15 selgitust).

Punktiga 4 sõnastatakse § 21 uuesti seetõttu, et muudatusi siseteenuste valdkonnas on mitu.

Kõigepealt nimetatakse siseteenused ümber tugiteenusteks, mis ilmestab paremini loetelus

toodud tegevusi. Muudatuse sõnastamisel on aluseks võetud Riigi Tugiteenuste Keskus, mis

pakub muu hulgas personaliarvestuse, raamatupidamise ja hankealaseid teenuseid. Seega

põhimääruse §-s 21 toodud tegevused ei ole mitte siseteenused vaid tugiteenused.

Samuti täiendatakse loetelu tugiteenustega, mida SiM täidab, kuid mida seni loetelus kajastatud

ei ole. Nendeks on teenusepõhise strateegilise planeerimise poliitika väljatöötamine (sealhulgas

teenuste juhtimine ja arendamine) ning innovatsiooni, teaduskoostöö ja sisekaitselise hariduse

alase tegevuse koordineerimine. Uue ülesandena lisandub teenusepõhise juhtimise poliitika

väljatöötamine.

Teenusepõhise strateegilise planeerimise ja juhtimise poliitika väljatöötamine on oluline nii

ministeeriumi kui kogu SiM-i valitsemisala asutustele oma juhtimissüsteemi teenusepõhiseks

viimisel ja teenuste juhtimise tegevuste realiseerimisel. Sisekaitselise kooli pidaja ülesannete

täitmise kohustus tuleb kõrgharidusseaduse § 23 lõikest 2, mille kohaselt sisekaitseline

rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Innovatsiooni ja teaduskoostöö

koordineerimisel teeb SiM koostööd nii valitsemisala asutuste kui ka teadusasutuste ja teiste

avaliku sektori asutustega. Seega SiM-il on oluline roll kõigi eelnimetatud tegevuste osas

valitsemisala üleste põhimõtete ning raamistiku kehtestamises, aga ka asutustes nõuete

elluviimise koordineerimisel, mistõttu need tegevused väärivad ootuste ja rolliselguse huvides

põhimääruses eraldi esiletoomist.

Kuna tugiteenuste valdkonnas on SiM-i kanda erinevad tegevused, siis selguse huvides

liigendatakse tegevused punktideks.

Punktis 5 antakse põhimääruse §-le 36, milles on loetletud SiM-i osakonnad ja nende

ülesanded, uus sõnastus. Muudatusi on mitu ja osad neist on mitmes lõikes korduvad. Seega

õigusselguse tagamise kaalutlustel on õigem kogu säte uuesti sõnastada. Osakonnad on

loetletud tähestikulises järjekorras.

Lõikes 1 on toodud uue loodava digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded. Uus osakond

moodustatakse praeguse info- ja varahaldusosakonna ning strateegia- ja arendusosakonna

ümberkorraldamisel ning uude osakonda koonduvad kahest eelnimetatud osakonnast eraldatud

teabehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ülesanded.

Lõikes 2 on toodud elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded, et koordineerida tervikliku

elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. Sisuliselt jätkub praeguse pääste- ja ohutuspoliitika

ülesannete täitmine, kuid edaspidi on suurem rõhk elanikkonnakaitsel. Samas lisanduvad

eelkõige järgmised tegevused:

- koostada elanikkonnakaitse strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid,

luues võimekirjeldused, sihttasemed, prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise

vajadused;

- töötada välja vajalikud õigusaktide muudatused, hinnata mõjusid;

- kujundada poliitikat elanikkonnakaitsega seotud ministeeriumide ülestes teemades nagu

elanike teadlikkus, ohuteavitus jms.

Iga ministeerium vastutab ja jääb ka pärast eelnõu määrusena kehtima hakkamist vastutama

talle VVS-iga pandud valdkondade eest, st et SiM ei hakka kujundama teiste ministeeriumide

valitsemisala poliitikat või juhtima teiste valitsemisalade tegevusi.

Lõigetes 3, 4, 9, 11 ja 16 on toodud Euroopa Liidu ja välissuhete, kommunikatsiooni-,

rahandus-, siseauditi ning välisvahendite osakonna põhiülesanded muutmatuna võrreldes

kehtiva põhimäärusega.

Lõigetes 5, 7 ja 12 on vastavate osakondade nimedest välja jäetud liitsõna osa „poliitika“,

põhiülesannetes sisulisi muudatusi ei tehta. Seejuures on poliitika kujundamine jätkuvalt

kõnealuste osakondade ülesanne, kuid arvestades, et see ei ole ainus osakonna tegevus ning

poliitika kujundamine on tervikuna ministeeriumi ülesandeks, ei ole seda vaja osakondade

nimetustes eraldi rõhutada.

Lõikes 6 on toodud kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded, mis põhinevad praeguse

sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ülesannetel. Kriisivalmiduse osakond täidab SiM-i

ülesandeid kriisireguleerimise valdkonnas:

- koordineerib kriisivalmiduse tagamist ministeeriumi valitsemisalas, sealhulgas

valitsemisala ülese olukorrateadlikkuse tagamist;

- valmistab ette ministeeriumi valitsemisala kriisideks, sealhulgas riigikaitseliste

ülesannete täitmist.

Ülesannete täitmisel teeb osakond muuhulgas ettepanekuid riikliku kriisireguleerimise poliitika

kujundamiseks ning koordineerib kriisi korral riigisisese ja rahvusvahelise

operatiivinformatsiooni kogumist ja analüüsimist.

Lõikes 8 on toodud piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded. Võrreldes kehtiva

põhimäärusega lisandub ministeeriumi osakondade töö ümberkorraldamisest lähtuvalt

põhiülesannete loetellu Eesti kodakondsusvaldkonna poliitika kujundamine. Täpsemalt on

kodakondsus-, rände- ja piirivalvevaldkonna tegevused toodud põhimääruse §-des 11-12.

Osakonna nimest on aga välja jäetud liitsõna osa „poliitika“ samal põhjusel nagu lõigete 5, 7 ja

12 selgituste juures toodu.

Lõikes 10 on tehtud rahvastiku toimingute osakonna põhiülesannetes vaid keelelised

parendused, et osakonna põhiülesannete sõnastus oleks sarnane teiste osakondadega: sõnad

„valdkonna poliitika kavandamine ja korraldamine“ asendatakse sõnadega „valdkonna poliitika

väljatöötamine ja rahvastikutoimingute alase tegevuse korraldamine“.

Lõikes 13 on täpsustatud strateegia- ja arendusosakonna ülesandeid. Võrreldes kehtiva

põhimäärusega on välja jäetud:

- varade alase poliitika väljatöötamine, mis on üle viidud varahaldusosakonna

põhiülesannete loetellu ning

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja digitaalsete andmete alase poliitika

väljatöötamine, mis on uue digi- ja teabehaldusosakonna ülesannete loetelus.

Lisanduvad ülesanded, mida tegelikult ka praegu täidetakse:

- ministeeriumi ja valitsemisala asutuste teaduskoostöö ja innovatsiooni tegevuse

koordineerimine ning

- sisekaitselise hariduse poliitika väljatöötamine ja koordineerimine.

Uue ülesandena on toodud teenusepõhise juhtimise poliitika väljatöötamine. Selle ülesande

kajastamine on vajalik, et tagada selge arusaam, kes on eestvedajaks teenusepõhise juhtimise

juurutamiseks.

Lisanduvad ülesanded on loetletud ka põhimääruse eelnõus tugiteenustena §-s 21.

Lõikes 14 on toodud usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded. Nimetatud

osakond luuakse usuasjade osakonna ning kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna

liitmisel, seejuures kodakondsuspoliitika alased tegevused on viidud üle piirivalve- ja rände

osakonda (vt punkti 5 lõike 8 selgitust). Muus osas osakondade ülesannetes muudatusi ei tehta.

Täpsemad ülesannete kirjeldused on esitatud ka põhimääruse §-s 151 ja §-s 20.

Lõikes 15 on toodud varahaldusosakonna põhiülesanded, mis põhinevad info- ja

varahaldusosakonna ülesannetel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega:

- lisatakse kliima ja varude haldamise poliitika väljatöötamine, selle rakendamise

korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning

füüsilise turvalisuse korraldamine ministeeriumis;

- tuuakse varahaldusosakonda praegu strateegia- ja arendusosakonna ülesannetena

nimetatud varade alase poliitika väljatöötamine (eelkõige kinnisvara ja transportvara, nii

õhu-, vee-, kui maismaasõidukite, poliitika);

- välja jäetakse dokumendihalduse korraldamine ja selle koordineerimine ministeeriumi

valitsemisalas, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ministeeriumis,

ministeeriumi infoturbepoliitika väljatöötamine ja rakendamine ning info- ja

kommunikatsioonisüsteemide projektide juhtimine. Teabehalduse ja info- ja

kommunikatsioonialased tegevused on edaspidi uue digi- ja teabehaldusosakonna

ülesanded (vt lõike 1 selgitust);

- riigivara valitsemise, logistilise toe (hoonete hooldus-. ja remonditööd, erinevate

sündmuste ettevalmistamine ja teenindamine, transportteenuse korraldamine jmt) ja

töökeskkonnaga (vajalikud töövahendid, invertar jmt) seotud tegevused on jätkuvalt

varahaldusosakonna ülesanded. Siseteenused on ümber nimetatud logistiliseks toeks.

Varude haldamine (ingl.k. inventory management) on logistika ja tarneahela juhtimise

valdkond, mis hõlmab varude juhtimise, varude füüsilise seisundi jälgimise ning tootenimetuste

tegelike (füüsiliste) koguste tuvastamise tegevusi. Ka kriisivalmiduse ja riigikaitseülesannete

tagamiseks vajalike materjalide sh varude koordineerimine on varude haldamise üks

tegevussuundadest.

Selleks, et ministeeriumi hoone ja selles töötavad isikud ning paiknev vara oleks kaitstud, on

oluline tagada füüsiline turvalisus. Kuigi turvalisuse tagamine on ka seni olnud ministeeriumis

korraldatud, siis ei olnud põhimääruses selgelt toodud, millise osakonna ülesanne see on.

Lõikes 17 on toodud õigusosakonna ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja

jäetud lauseosa „ja vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimine“.

Muudatus on seotud SiM-i töökorralduse muutumisega. Ministeeriumi ülesanne on jätkuvalt

tagada, et valitsemisalas oleksid ühtsed (riigi)hankealased põhimõtted. Samas puudub vajadus

valitsemisala üleselt hangete läbiviimist koordineerida või neid läbi viia, kuna iga asutus teeb

seda ise.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, 1. veebruar 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigiasutuse, st SiM korraldusele. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

Mõju ulatus teenistujatele ei ole suur. SiM-is on hetkel 184 teenistuskohta. Muudatused

puudutavad ligikaudu 15 teenistujat, eelkõige neid kelle osakonna töö korraldatakse ümber:

- kodakondsusvaldkonna teenistuja,

- usuasjade osakonna 2 teenistujat,

- kodanikuühiskonna valdkonna 2 teenistujat,

- teabehalduse valdkonna ~7 teenistujat,

- andmehalduse valdkonna teenistuja,

- infokommunikatsiooni valdkonna ~2 teenistujat,

- strateegia- ja arendusosakonna juhatajat ning praeguse info- ja varahaldusosakonna

juhatajat.

Seega arvestades ministeeriumi kogu teenistujate arvu, siis mõju ulatus ei ole suur. Osakondade

nimede täpsustamine on tehniline küsimus ja teenistujate tööülesannete jaotust sellega ei

muudeta. Edaspidi on toodud mõjud täpsemalt.

Tugiteenuste valdkonna täpsustamine

Mõju ulatus on väike, sest neid ülesandeid täidab SiM ka praegu. Samas on lisatavad

tugiteenuste valdkonna tegevused sellised, milles SiM-il on oma valitsemisala asutuste suhtes

juhtiv roll ning seetõttu on õige need ka põhimääruses kajastada. Need tegevused on strateegia-

ja arendusosakonna põhiülesanded, mis on valdavalt juba selle osakonna ülesannetes toodud.

Strateegia- ja arendusosakonnas on 11 teenistujat, arvestades SIM teenistujate koguarvu on

sihtrühm väike.

Elanikkonnakaitse valdkonna lisamine

Põhimäärust täiendatakse SiM valitsemisala elanikkonnakaitse kavandamise ja

koordineerimise ülesandega. Elanikkonnakaitse ülesande paremaks ning efektiivseks täitmiseks

kujundatakse senine pääste- ja ohutuspoliitika osakond ümber elanikkonnakaitse osakonnaks.

Muudatuse eesmärk on viia ministeeriumi struktuur senisest paremini vastavusse tänastele

ülesannetele ning luua rolliselgus. Muudatuse tulemusena vaadatakse üle osakonna senine

töökorraldus ning ülesannete jaotus, osakonda lisandub üks uus ametikoht.

Kriisikorralduse ja riigikaitseliste tegevuste korrastamine

Sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ümberkujundamisel kriisivalmiduse osakonnaks ei ole

tegemist uute ülesannete lisandumisega, vaid osakonna tegelike tegevuste selgema

sõnastamisega. Muudatusel on positiivne mõju nii Siseministeeriumile kui Siseministeeriumi

valitsemisala asutustele, võimaldades paremini edasi anda Siseministeeriumi rolli

valitsemisalas kriisideks valmisoleku loomisel ja kriiside lahendamisel. Muudatuse tulemusena

vaadatakse üle ka osakonna senine töökorraldus ning ülesannete jaotus.

Kodakondsusvaldkonna üleviimine

Kodakondsusvaldkonna liitmisel piirivalve- ja rändevaldkonnaga laieneb selle osakonna

vastutusvaldkond, samas on need valdkonnad omavahel ka praegu põimunud. Pikemas plaanis

aitab ettenähtud muudatus parandada kodakondsusvaldkonna sidusust rände-,

identiteedihalduse ja piirivalvevaldkonnaga. Tekib parem arusaam valdkonna tervikhuvidest ja

-vajadustest ning lõimitakse seotud tööprotsessid.

Teenistusülesannete muudatus ei ole nii suuremahuline, mis võiks kaasa tuua osakonna juhataja

ülesannete üle vaatamise ning ametikohale sobivuse hindamise. Muudatusega viiakse üle ka

ühe teenistuja ametikoht ühest osakonnast teise, tema ametiülesanded ei muutu.

Uute osakondade loomine

Muudatustega optimeeritakse juhtimiskorraldust SiM-is.

Esimesel juhul liidetakse usuasjade ja kodanikuühiskonna alased tegevused. Kui praegu on

mõlemas osakonnas 2 teenistujat (osakonna juhataja ja nõunik), siis muudatuse tulemusel

moodustub nende kahe osakonna põhjal üks, senisest suurem osakond. See aitab paremini

planeerida tegevusi ning suurendab sidusust usuasjade ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

Osakonna juhataja vastutusala aga laieneb: kui seni keskenduti ühe valdkonna spetsiifilistele

teemadele, siis nüüd on osakonna ülesannete seas kahe, põhimääruse § 151 ja § 20 nimetatud

valdkonna tundmine ning nende tegevuste eest vastutamine.

Teisel juhul viiakse seni kahe osakonna (strateegia- ja arendusosakonna ning praeguse info- ja

varahaldusosakonna) vahel jaotatud teabehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

alased tegevused ühte osakonda. Tekib terviklik ülevaade nii olemasolevast teabest ning info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia alastest tegevustest kui ka sellest, millised on uued suunad

ning kuidas rakendada uusi strateegiaid nendes valdkondades. Sellega kaasneb valdkondade

vahelise kommunikatsiooni ja koostöö tõhustamine, sest tegevused ei ole killustunud kahe

osakonna vahel.

Eelnõu ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne ka

täiendavaid kulusid. Juhul kui osakondade töö ümberkorraldamise tulemusena tekib vajadus

teenistuja koondamiseks, siis ettenähtud hüvitised kaetakse olemasolevate tööjõukulude arvelt.

Määruse rakendamiseks on vaja muuta nende osakondade põhimääruseid, mille nime või

ülesandeid muudetakse, vajaduse korral ka nende osakondade teenistujate ametijuhendeid.

Tegemist ei ole sisuliste muudatustega vaid täpsustustega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. aastal. Ülemineku aeg on vajalik, et:

- ette valmistada vajalikud osakondade põhimääruste ja ametijuhendite muudatused,

- järgida avaliku teenistuse seaduse § 101 toodud teenistusest vabastamisest etteteatamise

tähtaegasid või töölepingu seaduse § 97 toodud töölepingu ülesütlemise tähtaegasid.

Tähtajad on ametniku puhul vahemikus 30-90 päeva, olenevalt teenistusstaažist ning

töötaja puhul vahemikus 15-90 päeva, olenevalt töösuhte kestusest.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,

Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Rahandusministeerium

07.10.2024 nr 1-6/3032-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai

2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja

seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa:

Eelnõu 3 lehel

Seletuskiri 6 lehel

Kertu Nurmsalu 6125084

kertu.nurmsalu@siseministeerium.ee