Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23,
15076 Tallinn
[email protected]
Meie 04.10.2024 KL 125-24
Muinsuskaitseseaduse järelhindamise seisukohad
17. septembril kohtusid Andry Krass ja Ivo Lambing Kultuurimisisteeriumis Muinsuskaitseseaduse järelhindamise koosolekul. Tagasisides soovime välja tuua olulisemad kitsaskohad ja vastuolud üldisemalt ning konkreetsemalt seaduste tasandil.
1. Üldisemad seisukohad:
• 10 aastat tagasi alanud MK reform ei ole soovitud tulemust andnud. Kui eesmärgiks oli näoga omaniku poole pööramine, siis omanikud seda ei tunneta. Isegi vastupidi, sest MK eritingimused määrab riik ja omanik ei saa valida nende koostajat. Mida piiratumad on omanikud oma valikute tegemisel riiklike piirangute tõttu, seda halvemaid otsuseid saavad nad teha ja see on kahjulik ka ehitismälestiste taastamisele ning säilimisele. MK eritingimuste tegijat peab saama omanik valida, riigi ülesandeks peaks olema selle kinni maksmine 100%.
• Seadus on tööriist ja oluline on, kuidas sellega tegelikult tööd tehakse. Elu näitab, et MKA ametnikud vaatavad väga paljudele MuKs-i sätete täitmisele tegelikult läbi sõrmede. Seadust, mida isegi MKA ametnikud ei täida, ei tohi olemas olla! Seaduse vastavaks muutmine reaalsusele peaks toimuma koostöös Omanike Keskliiduga.
• MuKs ei taga omandi piirangutega kaasneva riivega proportsioonis olevat hüvitiste süsteemi. MuKs-i tuleb kirja panna, et omanik saab nõuda muinsuskaitsealuse objekti sundvõõrandamist hüvitise eest. Avariiliste objektide, millele ei anta piisavalt restaureerimistoetusi, või teiste objektide, mille puhul omandipiirangud ja riiklikud hüvitised pole omavahel tasakaalus, sundvõõrandamise õiguse nõudmine peab olema riigile siduv.
• MK tegevuslubade/pädevustunnistuste süsteem on düsfunktsionaalne ja mõjub halvavalt ehituspärandi taastamisele. Tegevuslubadega teenusepakkujate vahel ei toimu vaba konkurentsi, mis muudab hinnad ebamõislikult kalliks tellijale ja kuna headel meistritel on järjekorrad aastatepikkused, siis töid tegema saab valida reaalselt halbade ja väga halbade meistrite vahel, kes vastavad nõuetele. Mõnele tööle pole piisavalt sobivaid meistreid Eestis ja kuna neid välismaalt kaasata ei tohi, siis muudab see restaureerimistööd võimatuks. MK tegevuslubade süsteem tuleks koheselt kaotada ja kvaliteedi tagamine anda järelevalve kätte. Kui soovitakse välja töötada toimiv tegevuslubade süsteem, siis tuleb pädevuste hindamine anda MKA asemel näiteks Kutsekojale. Kuni seda pole, siis tuleb usaldada rohkem omanikku ja järelvalvet.
• Reformi läbiviijad pole täitnud Riigikogu antud suunist kaotada topelt haldusmenetlus ja vähendada bürokraatiat. Selle asemel on tekitatud 5 erineva kaitsekategooriaga (A-C tüüpi
kaitsed ja eraldiseisvalt mälestis ning maa-alune osa) loodud õiguslik rägastik, milles iseseisvalt orienteerumine on omanikul võimatu. See on omanikule koormav ja tuleks kaotada.
• MuKs-i järelhindamise käigus on selgunud, et olukorra parandamiseks ei piisa peenhäälestusest, vaid vaja on suuremaid muudatusi, mis eeldavad seaduse avamist!
2. Konkreetsete tähtaegadega seotud eesmärkidest on täitmata:
a) mälestiste liikide kooskõlla viimine muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste liigitusega. Vastavalt MuKS § 92 oli eesmärgi täitmise tähtaeg 2022. aasta 1. jaanuar;
b) kultuurimälestiste registri andmete vastavusse viimine muinsuskaitseseaduse nõuetega. Vastavalt MuKS § 93 oli eesmärgi täitmise tähtaeg 2022. aasta 1. jaanuar;
c) Muinsuskaitsealade kaitsekorrad kehtestatakse või lõpetatakse nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesolevaks hetkeks on kehtestamata või lõpetamata on Rebala, Tallinna, Valga, Võru ja Viljandi muinsuskaitsealade kaitsekorrad. Vastavalt MuKS § 93 oli eesmärgi tähtaeg 2023 aasta 01.mai.
Muinsuskaitseseaduse alusel toimuvat teatise- või loamenetlust ei ole ühildatud ehitusseadustikus või maaparandusseaduses ettenähtud teatise- või loamenetlusega, millise suunise andis Riigikogu MuKS § 1 lg-s 2.
Kokkuvõtteks:
17. juuli ooseolekul pidid Eesti Omanike Keskliidu esindajad tunnistama Kultuuriministeeriumi poolset suhtumist, et EOKL-il puudub õigus ehitismälestiste omanikke esindada. Mitmed meie sisulised ettepanekud olukorra parandamiseks lükati Mihkel Kaevatsi poolt tagasi neid sisuliselt kaalumata. Peame sellist suhtumist äärmiselt kahetsusväärseks ja hetkel tundub, et kui 10 aastat tagasi algas uue muinsuskaitseseaduse väljatöötamine loosungiga, et näoga tuleb pöörduda omanike poole, siis praegu soovitakse koduomanikke ignoreerida ja nende õiguste ja huvide kaitseks tegutsevat katusorganisatsiooni tühistada.
Lugupidamisega,
Ivo Lambing
EOKL juhatuse liige