2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine

EELNÕU

23.09.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2024 nr

Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste

2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine

Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel:

1. Kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.

2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

EELNÕU

23.09.2024

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine

elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel.

§ 1. 2025. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise

aluse järgi järgmiselt:

1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses –

____;

2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliidu

kutsel – ____;

3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____;

4) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____;

5) välislepingu alusel – ____.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla

arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate

välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud

välja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.

Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.

Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama

jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest

elanikkonnast. Tähtajaliste elamislubade taotluste arv on langenud 2015. aasta tasemele. Kuna

2015. aastal oli sisserändajate suurim lubatud osakaal Eesti alalisest elanikkonnast 0,1 protsenti,

siis on põhjendatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.

VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,

kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.

Piirarvu ei kohaldata:

1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele,

2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja

3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,

sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on reguleeritud

Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:

1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;

2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;

3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;

4) Jaapani kodanikele;

5) Ühendkuningriigi kodanikele;

6) rahvusvahelise kaitse saajatele.

Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:

1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;

2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;

3) töötamiseks iduettevõttes;

4) töötamiseks õppejõuna;

5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on

vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;

6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;

7) lühiajaliseks töötamiseks;

8) töötamiseks kasvuettevõttes.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

(eva.lillemae@siseministeerium.ee) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik

Mari Neljas (mari.neljas@politsei.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv (doris.jarv@siseministeerium.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Siseministeerium soovib töötada välja ka siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu

jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi

siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114

lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada

piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise

jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvu

jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada

sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. Seega on

käesolev eelnõu seotud siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine

elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõuga.

II. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv.

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks

1298 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

 Piirarv ja selle arvutamine

Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis

ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline

elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku

elamisluba või alaline elamisõigus.

Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:

1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.

Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest.

Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2025. aasta sisserände piirarv 1298 isikut. See on

0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2024 (tabel 1).

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja

Piirivalveamet)

3

Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või

registreerimata 1 144 8491

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447

KOKKU 1 298 064

Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2023. aastaga kahanenud. 2023. aasta alalise elanikkonna

hulk oli 1 302 718 ja 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303. Võrdluses 2024. aasta alalise

elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2024 seisuga 1 298 064 ja seega 2025. aasta sisserände

piirarvuks 1298, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 4654 isiku osas

järgmiselt:

- Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on

registreerimata (2023. aastal 1 146 944, 2024. aastal 1 144 849) – kahanemine 2095

isiku võrra;

- välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2023. aastal 144 912,

2024. aastal 141 767) – kahanemine 3145 isiku võrra;

- alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2023. aastal

10 862, 2024. aastal 11 447) – kasv 585 isiku võrra.

Tabel 2. Sisserände piirarv 2015–2024 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: Politsei- ja

Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)

Aasta

sisserändajate

suurim

lubatud

osakaal Eesti

alalisest

elanikkonnast

(%)

tähtajaline elamisluba

suurim

võimalik

hulk

välja

antud kasutamata

2015

0,1

1322 1252 70

2016 1317 1317 0

2017 1317 1317 0

2018 1315 1315 0

2019 1315 1315 0

2020 1314 1282 32

2021 1315 1286 29

2022 1311 1283 28

2023 1307 1248 59

2024 1303 1011 292

Nagu aastatel 2015–2024, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2025. aastaks maksimummääras

ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral,

seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal

juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata,

anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023.

1 1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

4

aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast

kasutamata 154.

Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:

Politsei- ja Piirivalveamet)

Taotlemise

põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata

2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20222 2023 2024

(1.09)

töötamiseks

loomingulise

töötajana

25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9

erialaseks

tegevuseks

sportlase,

treeneri,

spordikohtuniku

või

sporditöötajana

24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20

välislepingu

alusel 5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3

töötamiseks

töötleva

tööstuse

valdkonnas

0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0

töötamiseks

ehituse

valdkonnas

0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0

töötamiseks

veonduse ja

laonduse

valdkonnas

0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74

ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0

töötamiseks

ajakirjanikuna 0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32

vabalt

jagamiseks 1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154

Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292

­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.

­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022

täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist

2 2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja

andmise aluse järgi järgmiselt:

 töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;

 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;

 välislepingu alusel – 1;

 ülejäänud osa vabalt.

5

sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-

vahelised sanktsioonid.

­ 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 13 töötamiseks

ajakirjanikuna.

­ 2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:

9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 20

töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu alusel,

74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks

ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 3).

Tabel 4. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga

01.09.2024)

Tähtajalise elamisloa

andmise alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2024

(01.09)

ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

töötamine 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279 1274 1246 1009

välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

Kokku 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Tabel 5. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga

01.09.2024)

Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

(01.09)

1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009

eraõiguslik juriidilise

isiku juhtorgani liige 61 46 35 39 25 34 23 7 7 12

üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930

lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0 0 0

ekspert, nõustaja või

konsultandina 101 83 69 15 12 16 14 7 1 20

välisepingu alusel

(VMS § 181 lg 1 p 3) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0

loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6

erialaseks tegevuseks

sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või

sporditöötajana

24 35 23 11 7 18 24 10 23 14

vaimuliku, nunna või

mungana 20 39 46 1 4 13 7 4 1 7

akrediteeritud

ajakirjanikuna 0 0 0 0 0 0 0 10 7 3

õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12

tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0

EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5

6

Eestis kõrgkooli

lõpetamise alusel 1 0 0 0 0 0 0 2 0 0

EL-i pikaajalise elaniku

elamisloa alusel 2 3 2 0 0 1 0 0 0 0

2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel

2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2024

(01.09)

Taotlused 5323 7883 8428 9947 9973 8711 10678 10975 9227 4702

Otsused 4927 6700 7504 8113 9088 8034 9312 9253 7691 3930

Tähtajalise elamisloa taotlused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kahanenud. Kui 2023. aasta

01.09 seisuga esitati 6382 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2024. aasta 01.09 seisuga on taotlusi

esitatud 1680 taotluse võrra vähem ehk 4702.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2023. aastal esitati 01.09

seisuga 2926 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2024 on taotlusi esitatud

997 võrra vähem ehk 1929.

Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui

01.09.2023 seisuga oli esitatud 100 taotlust, siis 01.09.2024 seisuga oli esitatud 30 taotlust vähem

ehk 70.

Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2023

esitati 22 taotlust, siis seisuga 01.09.2024 oli esitatud 4 taotluse võrra vähem ehk 18 taotlust.

Tähtajalise elamisloa andmise otsused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa väljaandmise otsuste koguarv kahanenud.

2020. aastal anti välja 8034 tähtajalist elamisluba, aastatel 2021 ja 2022 anti välja taaskord üle

9000 tähtajalise elamisloa, aga 2023. aastal anti välja 7691 tähtajalist elamisluba ning selle aasta

01.09.2024 seisuga on välja antud 3930 tähtajalist elamisluba.

Vahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus töötamiseks antud 1898-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu hulka 1009. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2627-st tähtajalisest

elamisloast 2023. aasta piirarvu alla 1246. Seega käesoleval aastal 237 võrra vähem kui 2023.

aastal.

Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 ei kuulunud ettevõtluseks antud 52-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu alla ükski elamisluba. 2023. aasta samal ajavahemikul ei kuulunud 62-st

tähtajalisest elamisloast 2023. aasta piirarvu alla üksi elamisluba. Võrdluses eelmise aastaga on

seis jäänud samaks.

7

Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus välislepingu alusel antud 11-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu alla 2. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2-st tähtajalisest elamisloast

2023. aasta piirarvu alla samuti 2. Võrdluses eelmise aastaga on seis jäänud samaks.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

IV. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole EL õigusega puutumust.

VI. Korralduse mõju

Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele

välismaalastele elamislubade välja andmist.

Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid..

VIII. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Teenusmajanduse Kojale.

1

Siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise

põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 2

alusel 2025. aasta sisserände piirarvu (edaspidi piirarv) jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise

põhjuse ja andmise aluse järgi.

Eesmärk on jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega

ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Nii on võimalik anda tähtajalisi elamis-

lube töötamiseks Eestile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud

ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.

Eelnõu on ehitatud üles analoogselt 2024. aasta piirarvu jaotuse määrusega1. Piirarvu jaotus

selgub kooskõlastusringi ettepanekute põhjal.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

(eva.lillemae@siseministeerium.ee) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna

analüütik Mari Neljas (mari.neljas@politsei.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv (doris.jarv@siseministeerium.ee).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre (heike.olmre@siseministeerium.ee, tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, kuidas jaotub 2025. aasta piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise

põhjuse ja andmise aluse järgi.

 Piirarv ja selle arvutamine

Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis

ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline

1 Siseministri 7. detsembri 2023. aasta määrus nr 24 „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa

taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“. – RT I, 13.12.2023, 3.

2

elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku

elamisluba või alaline elamisõigus.

Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:

1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.

Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest (vt tabel 1).

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei-

ja Piirivalveamet)

Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või

registreerimata 1 144 8492

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447

KOKKU 1 298 064

 Piirarvu kohaldamine

VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,

kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.

Piirarvu ei kohaldata:

1) EL-i kodanikele,

2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja

3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,

sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on

reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:

1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;

2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;

3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;

4) Jaapani kodanikele;

5) Ühendkuningriigi kodanikele;

6) rahvusvahelise kaitse saajatele.

Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:

1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;

2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;

3) töötamiseks iduettevõttes;

4) töötamiseks õppejõuna;

5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on

vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;

6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;

2 1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

3

7) lühiajaliseks töötamiseks;

8) töötamiseks kasvuettevõttes.

 Eelmiste aastate piirarv

Kui vaadelda piirarvu jaotust tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, on

näha, et valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload töötamiseks. 2023. aastal anti

tähtajaliste elamislubade piirarvust 99,84% töötamiseks, 0% ettevõtluseks ja 0,16% välis-

lepingu alusel. Seejuures anti töötamiseks enamik tähtajalisi elamislube VMS-i üldistel

tingimustel (vt tabelid 2 ja 3).

Tabel 2. Piirarvu jaotus aastatel 2021–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)

Tähtajalise

elamisloa

andmise alus

2021

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2022

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2023

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2024

(01.09)

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

ettevõtlus 7 0,5% 6 0,47% 0 0,00% 0 0,00%

töötamine 1279 99,5% 1274 99,30% 1246 99,84% 1009 99,90%

välisleping 0 0,0% 3 0,23% 2 0,16% 2 0,20%

Kokku 1286 100% 1283 100% 1248 100% 1011 100%

Tabel 3. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)

Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

(01.09)

1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009

eraõiguslik juriidilise isiku

juhtorgani liige 61 46 35 39 25 34 23 7 7 12

üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930

lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0

ekspert, nõustaja või

konsultandina 101 83 69 15 12 16 14 7 1 20

välisepingu alusel

(VMS § 181 lg 1 p 3) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0

loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6

erialaseks tegevuseks

sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või

sporditöötajana

24 35 23 11 7 18 24 10 23 14

vaimuliku, nunna või

mungana 20 39 46 1 4 13 7 4 1 7

akrediteeritud

ajakirjanikuna 0 0 0 0 0 0 0 10 7 3

õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12

tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0

EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5

4

Eestis kõrgkooli lõpetamise

alusel 1 0 0 0 0 0 0 2 0 0

EL-i pikaajalise elaniku

elamisloa alusel 2 3 2 0 0 1 0 0 0 0

2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal

detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–

2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba

aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud

ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast kasutamata 154.

­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendus-

asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.

­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022

täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist

sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-

vahelised sanktsioonid.

­ 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendus-

asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks

sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ette-

võtluseks ja 13 töötamiseks ajakirjanikuna.

­ 2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:

9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses,

20 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu

alusel, 74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks

ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 4).

Tabel 4. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:

Politsei- ja Piirivalveamet)

Taotlemise

põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata

2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20223 2023 2024

töötamiseks

loomingulise

töötajana

25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9

erialaseks

tegevuseks

sportlase,

treeneri,

spordikohtuniku

24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20

3 2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja

andmise aluse järgi järgmiselt:

 töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;

 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;

 välislepingu alusel – 1;

 ülejäänud osa vabalt.

5

või

sporditöötajana

välislepingu

alusel 5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3

töötamiseks

töötleva

tööstuse

valdkonnas

0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0

töötamiseks

ehituse

valdkonnas

0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0

töötamiseks

veonduse ja

laonduse

valdkonnas

0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74

ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0

töötamiseks

ajakirjanikuna 0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32

vabalt

jagamiseks 1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154

Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292

 2025. aasta piirarv

Selleks, et jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega,

ning tagada sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada ka 2025. aasta

piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi. Piirarvu jaotamisel

arvestatakse kooskõlastusringis esitatud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide ette-

panekute ja partneritelt saadud tagasisidega.

Analoogselt 2024. aasta piirarvuga on esialgu kavas jaotada piirarv tähtajalise elamisloa

taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt:

1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse

tähenduses – ____;

2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordiala-

liidu kutsel – ____;

3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____;

4) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____;

5) välislepingu alusel – ____.

Sarnaselt 2023. ja 2024. aasta piirarvu jaotuse määrusega ei sätestata eelnõuga, et kui loetletud

jaotuskategooriate piirmäär ei ole 30. septembriks 2025 täitunud, jaotatakse järelejäänud osa

vabalt. Seda tingimust ei lisata ka seekord, kuna see ei täida praktikas oma eesmärki. 2022.

aasta piirarvu jäägi (38) vabalt jaotamiseks võttis PPA ühendust välismaalastega, kes olid

esitanud tähtajalise elamisloa taotluse aasta alguses. Kogemus näitas, et välismaalasega ei

pruugi saada ühendust, kuna tähtajalise elamisloa taotluses esitatud kontaktandmed ei pruugi

olla enam asjakohased. Lisaks võivad olla muutunud taotlemise asjaolud, näiteks on

välismaalane vahetanud tööandjat või läinud elama teise riiki. Samuti ei ole otstarbekas kutsuda

avalikult kõiki välismaalasi üles esitama soovi korral uut tähtajalise elamisloa taotlust, sest sel

6

juhul esitatakse taotlusi oluliselt rohkem, kui piirarvu jääk võimaldab tähtajalisi elamislube

anda. See tõstab kunstlikult Politsei- ja Piirivalveameti menetluskoormust, kuigi paljudele

tähtajalist elamisluba ei anta. Kui 2025. aasta jooksul on vaja siiski piirarvu jaotust muuta, on

seda võimalik teha määrusemuudatusega.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, sest

siis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega 2025. aasta piirarv.

3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõul ei ole EL-i õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm. Välismaalased, kellele on välja antud piirarvu arvestusse kuuluv tähtajaline

elamisluba töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.

Mõju kirjeldus ja olulisus: arvestades sihtgrupi suurust, on määruse rakendamise mõju väike.

Eelnõu mõjutab piirarvu alla kuuluvaid välismaalasi, kuid ei riiva nende õigusi. Tänu sellele,

et piirarv jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, ei täitu see

täiesti juhuslikult. Piirarvu jaotuse alusel on võimalik asuda Eestisse elama välismaalastel, kes

ei konkureeri Eesti tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisaväärtust ning kelle Eestisse elama

asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega.

Eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Võimalikku

negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maandada:

 VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused, millele vastavust

hinnatakse elamisloa taotluse menetluses;

 kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning

 tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välis-

maalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, millal kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega

2025. aasta piirarv.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstus-

kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Teenusmajanduse Kojale.