Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-3/2519-1 |
Registreeritud | 07.10.2024 |
Sünkroonitud | 08.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-1003 - Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50b8d4e5-79f8-4a86-a06f-81715ebbddda Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50b8d4e5-79f8-4a86-a06f-81715ebbddda?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel.
Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamisele; nõuded heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisele; eelnimetatud nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate
piirväärtused.
Eelnõukohase määrusega uuendatakse põhiliselt suublasse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtusi. Eelnõukohase määrusega
muudetakse määruse 2021. a 1. oktoobril jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.09.2021, 2).
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada
veekeskkonnale ohtlike ainete nimekiri, sealhulgas ained, mida peetakse konkreetse riigi
veekeskkonna kaitse seisukohast oluliseks (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained), koos
vastavate keskkonnakvaliteedi piirväärtustega. 2019. a alustati nende ainete ajakohastamise
uuringuga1, mis valmis 31. augustiks 2020. Eestis on ohtlike ainetena oluline ja asjakohane
käsitleda nii Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ohtlike ainete nimekirja
kui ka keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete
ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude
saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28) alusel koostatud Eesti
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja.
Mõlema nimekirja puhul on antud konkreetsed piirväärtused pinnaveekogumitele ning vastavad
piirväärtused on koostatud, võttes arvesse ainete liikuvust, ökotoksikoloogiliste testide tulemusi
ning üldist keskkonnafooni. Need piirväärtused kehtestati pinnaveekogumitele, kuid
pinnaveekogumite suurimaks ohtlike ainete heiteallikaks on reoveepuhastite heitvesi. Seetõttu
on vaja ajakohastada ka ohtlike ainete piirväärtused heit- ja sademeveele (eelkõige vee-
ettevõtetele ja tööstusettevõtetele, kes juhivad heit- ja sademevee otse suublasse) ja
ühiskanalisatsiooni juhitavale veele (eelkõige tööstusettevõtetele, kes juhivad vee
ühiskanalisatsiooni).
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused, lähtudes
pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete nimekirjast ja vastavatest keskkonna kvaliteedi
piirväärtustest, uuendati kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ 2 (edaspidi määrus nr 80). Nii
keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kui ka määrus nr 80
sõltuvad mõlemad asulareoveepuhastite puhastusvõimalustest ning peaksid koostöös tagama
1Sihtmäe, M., Juganson, K. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste
uuendamine. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Tallinn, 2020;
envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded. 2RT I, 12.12.2023, 8; https://www.riigiteataja.ee/akt/112122023008.
2
veekeskkonna ja seekaudu ka inimeste tervise ohutuse, ent praegu puudub neil omavaheline
kooskõla. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse ohtlike ainete nimekiri
ning viiakse piirväärtused omavahel kooskõlla.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Anni Mandel
(tel 605 1257, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu aluseks on 2021. a koostatud uuringu 3 „Ohtlike ainete piirnormide
ajakohastamine reo- ja heitvees“ tulemused. Uuringu koostamiseks moodustati eri valdkondade
esindajatest töögrupp, kuhu kuulusid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Tartu
Ülikooli esindajad. Osaliste esindajad olid järgmised isikud:
Raili Kärmas – Keskkonnaministeerium
Margus Korsjukov – Keskkonnaministeerium
Anu Kull – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Andri Haran – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ramon Nahkur – Sotsiaalministeerium
Kalmer Sokman – Eesti Keemiatööstuse Liit
Erika Sulg – Eesti Keemiatööstuse Liit
Reigo Lehtla – Eesti Linnade ja Valdade Liit
Erki Lember – Tallinna Tehnikakõrgkool
Pille Aarma – Eesti Vee-ettevõtete Liit
Jaan Madis – Paide Vesi AS
Madli Sarv – Järve Biopuhastus AS
Matthias Eichhorst – Mativesi OÜ
Olev Elmik – Võru Vesi AS
Elen Uustal – Jõgeva Veevärk OÜ
Aune Ahman – Tartu Veevärk AS
Tiina Kärner – Tallinna Vesi AS
Jelena Valtin – Tallinna Vesi AS
Mihkel Erend – Pärnu Vesi AS
Taavo Tenno – Tartu Ülikool
Markus Raudkivi – Tartu Ülikool
Siiri Velling – Tartu Ülikool
Kristel Kroon – Tartu Ülikool
Eelnõukohase määrusega tehakse muudatused, mis on seotud ohtlike ainete nimekirja ja
piirväärtuste uuendamisega, tegevuskava projekti koostamisega ohtliku aine piirväärtuse
ületamise korral ning Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühinemisega
Põllumajandus- ja Toiduametiks.
Eelnõukohase määruse § 1 esimese muudatusega asendatakse määruses
„Põllumajandusamet“ selle õiguspärase järglasega „Põllumajandus- ja
Toiduamet“ õigusselguse tagamiseks (seega tegemist ei ole sisulise muutusega, vaid tehnilise
3 Tartu Ülikool. Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Tartu, 2021.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded.
3
muudatusega).
Teise muudatusega jäetakse § 11 lõikest 2 välja viide baariumile ja selle ühenditele, lähtudes
määruse eelnõu alusuuringus tehtud ettepanekust mitte kohaldada baariumile heitvee
piirväärtust, mistõttu eemaldati baarium ja selle ühendid määruse kohaldamisalasse jäävate
ohtlike ainete nimekirjast lisas 1 ning seetõttu ei ole enam määruses vaja ka viidet, mis lubaks
loodusliku leidumisega baariumi ja selle ühendite esinemise korral suurendada fooni võrra
loasse määratavat piirväärtust. Määruse eelnõu alusuuringus leiti, et baarium on erinevalt
teistest metalliühenditest ainus, mille kehtiv heitvee piirväärtus määruses nr 61 on karmim
pinnavee omast ning baariumi puhul ei ole tegemist ei kantserogeeni ega ka bioakumuleeruva
ainega. Lisaks on täheldatud ka baariumi kõrgendatud fooni paljudes põhjavetes, mis mõjutab
otseselt ka reo- ja heitvette jõudvaid koguseid. Rahvusvaheline praktika näitab, et ka teised
naaberriigid baariumit heitvees ei reguleeri.
Kolmanda muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 4, sest lisas 1 uuendatud ohtlike
ainete nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud
konkreetne numbriline piirväärtus, mistõttu puudub vajadus määruse tasandil sätestada ohtliku
aine puudumise (st kui sisaldus jääb alla vastava metoodika määramispiiri) tuvastamiseks
konkreetne mõõteprintsiip näitaja analüüsimisel uuritavas maatriksis.
Neljanda muudatusega jäetakse § 11 lõikest 6 välja lauseosa, mis lubab jätta ohtliku aine
mitteleidumise nõude järgimata heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- või jahutusvee juhtimisel
veekogusse, kui loa omaja või taotleja esitab vastavasisulise taotluse loa andjale ning täidetakse
kõik selle lõike punktides sätestatud tingimused. Kuivõrd lisas 1 uuendatud ohtlike ainete
nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud
konkreetne numbriline piirväärtus, siis ei ole sel lauseosal enam sisulist tähendust.
Viienda muudatusega jäetakse § 11 lõikest 9 välja ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel loa
andja kaalutlusõigus nõuda § 11 lõike 6 punktis 3 nimetatud tegevuskava projekti koostamist
loa omajalt või taotlejalt juhul, kui loa taotleja või omaja rakendab tööstusheite seaduse mõistes
parimat võimalikku tehnikat. Lisaks ei pea enam muudatuse kohaselt ohtlike ainete
piirväärtuste ületamisel loa omaja ega taotleja parima võimaliku tehnika rakendamisel täitma §
11 lõike 6 punkti 1 kohast tõendamiskohustust (st enam ei pea parimat võimalikku tehnikat
rakendades loa andjale tõendama, et ohtlike ainete piirväärtuste kohene täitmine ei ole sotsiaal-
majanduslikel põhjustel võimalik). Arvestades, et tööstusheite seaduse kohaselt on parim
võimalik tehnika praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et
vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet (sh ohtlike ainete) ja selle mõju
keskkonnale tervikuna, siis täiendavalt tegevuskava projekti koostamine ja sotsiaal-
majanduslike põhjuste tõendamine on ebaotstarbekas. Ka teistes riikides lähtutakse parima
võimaliku tehnika rakendamisel parimat võimalikku tehnikat käsitlevates järeldustes
kirjeldatud saavutatavatest heitetasemetest.
Kuuenda muudatusega jäetakse määruse § 13 lõikest 1 välja lauseosa, mille kohaselt koostab
loa taotleja või loa omaja määruse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks tegevuskava
projekti kuueks aastaks nende ainete kohta, mida määruse lisa 1 kohaselt heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- või jahutusvees leiduda ei või (st kui sisaldus jääb alla vastava metoodika
määramispiiri), kuna lisas 1 uuendatud ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste käsitluse järgi
on kõikidele ainetele ja ühenditele määratud konkreetne numbriline piirväärtus ning praegu on
lubades tegevuskava projekti koostamise nõue määratud valdavalt 12 aastaks (19-st kehtivast
tegevuskava projektist 17 on koostatud 12 aastaks ning vaid kaks tegevuskava projekti kuueks
aastaks).
4
Edaspidi jääb loa andjale kaalutlusruum otsustamaks, kui pikaks ajaks peab loa omaja või loa
taotleja tegevuskava projekti koostama, arvestades, et maksimaalne tähtaeg tegevuskava
projekti koostamiseks on kuni kaksteist aastat. Teatud juhtumitel on põhjendatud maksimaalse
kaheteistkümneaastase ülempiiri kehtestamine, kuid sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib olla
põhjendatud ka lühem tähtaeg, kui muudatuste rakendamine on võimalik kiiremini. Loa andja
kaalutlusruum tähtaja määramisel tagab suurema paindlikkuse selle nõude rakendamisel.
Seitsmenda muudatusega jäetakse § 13 lõikest 5 välja viide baariumile ja selle ühenditele,
sest lähtudes määruse eelnõu alusuuringus tehtud ettepanekust baariumile heitvee piirväärtust
mitte kohaldada, jäeti baarium ja selle ühendid määruse kohaldamisalasse jäävate ohtlike ainete
nimekirjast välja.
Kaheksanda muudatusega muudetakse määruse lisa 1 tervikuna.
Tabelit 1 täpsustatakse ühealuseliste ja kahealuseliste fenoolide ning naftasaaduste määramise
osas. Ühealuseliste fenoolide ainerühmast tuleb määrata fenooli, o-kresooli, m-kresooli, p-
kresooli, 2,3-dimetüülfenooli, 2,6-dimetüülfenooli, 3,4-dimetüülfenooli ning 3,5-
dimetüülfenooli, mille tulemused summeritakse. Kahealuseliste fenoolide korral tuleb määrata
vaid resortsinooli. Naftasaaduste korral määratakse süsivesinike C10–C40 summa. Tabelis 1
saastenäitajaid, piirväärtusi ja reovee puhastusastmeid ei muudetud. Selguse huvides on lisatud
tabelile 1 ka pealkiri.
Lisa 1 tabelis 2 uuendatakse ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtusi alusuuringus tehtud
ettepanekute põhjal. Erinevalt seni kehtinud määruse nr 61 lisa 1 tabelist 2 on muudetud tabelis
2 seatud konkreetsed numbrilised piirväärtused kõikidele nimekirjas olevatele ohtlikele ainetele,
mistõttu ei ole enam vaja määruses sätestada aine puudumise tuvastamiseks kasutatavat
mõõteprintsiipi. Selguse huvides on lisatud tabelile 2 ka pealkiri.
Ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste uuendamisel lähtuti pinnaveekogumites reguleeritud
ohtlike ainete nimekirjast ja vastavatest keskkonna kvaliteedi piirväärtustest (nii Euroopa Liidu
ülesest kui ka Eesti vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast ja piirväärtustest). Määruse
eelnõu kohase ohtlike ainete nimekirja laiendamine muudele ainetele kui pinnaveekogumites
reguleeritud ohtlikele ainetele ei ole praegu asjakohane. Kui tulevikus hinnatakse prioriteetsed
ohtlikud ained uuesti Euroopa Liidu tasandil ning vesikonnaspetsiifilised ohtlikud ained
liikmesriigi ehk Eesti tasandil ning määratakse uued keskkonna kvaliteedi piirväärtused
pinnaveekogumitele, siis saab uute pinnaveekogumite seisundit ohustavate ohtlike ainete
ilmnemisel praegu määruse eelnõus esitatud ohtlike ainete nimekirja vastavalt täiendada ja
piirväärtusi uuendada. Praegu ei ole see põhjendatud.
Euroopa Liidu üleses ohtlike ainete nimekirjas on päris palju ka selliseid aineid, mida Eesti
tööstuses üldse ei kasutata ega leidu seega ka Eesti vesikeskkonnas. Lisaks, isegi kui
tööstusettevõtted oma tegevuses enam osasid ohtlikke aineid ei kasuta või on neid keelatud
kasutada, siis heitvette võivad need ikkagi sattuda mujalt (nt prügilad). Määruse eelnõu kohase
ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste uuendamise aluseks olnud Tartu Ülikooli uuringus
kirjeldati pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete maksimaalsed lubatavad
kontsentratsioonid heitvees, lähtudes põhimõttest, et puhastusprotsessi läbinud suublasse
juhitav heitvesi ei ohustaks pinnaveekogumi seisundit. Seega alusuuringu koostamisel arvestati,
et piirväärtuste mõningane tõus ei tohi pinnaveekogumite seisundit halvemaks muuta. Kui siiski
tekib oht pinnaveekogumite seisundile, siis on loa andjal õigus määrata rangemad piirväärtused
veeseaduse §-de 47 ja 132 alusel. Alusuuringu kohaselt ei ole pinnaveekogumites reguleeritud
ohtlikke aineid siiski valdavalt juba praegu heitvees tuvastatud (sh neid aineid, mis seni pidid
jääma alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri).
5
Seni alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri jääma pidanud ohtlike ainete (st prioriteetsete
ohtlike ainete) piirväärtuste mõningane tõstmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu veepoliitika
raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ohtlike ainete nimekirja kuuluvate prioriteetsete ohtlike aine
normidega, kuna uute piirväärtuste kehtestamisel on arvestatud pinnaveekogumites
reguleeritud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ning põhimõtet, et uued piirväärtused ei tohi
põhjustada pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete piirväärtuste ületamist. Ka eelnõu
kohaselt on uute piirväärtustega prioriteetsete ohtlike ainete veekeskkonda juhtimine tegelikult
piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise
eesmärgil. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ on Eestis üle võetud
veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Veeseaduse § 125 lõike 3 kohaselt on prioriteetse ohtliku
aine suublasse juhtimine lubatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Loa andja peab
märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab
prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees.
Määruse eelnõu kohaste ohtlike ainete (eriti nende ainete, mis seni pidid jääma alla vastava
mõõteprintsiibi määramispiiri) piirväärtuste mõningase tõstmise puhul on oluline arvestada, et
laborite masinapargi võimalused ning analüüsitäpsus on ajaga pidevalt paranenud (lisaks
varieerub see laborite vahel, tekitades ebavõrdsust). Praeguseks on enamike ühendite
avastamispiirid juba nii madalad, et heitveele on seetõttu rakendunud ebamõistlikud piirangud.
Eelnõukohase määruse § 2 kohaselt viiakse enne eelnõukohase määruse jõustumist antud load
määruse nõuetega kooskõlla aasta jooksul määruse jõustumisest arvates, et tagada loa andjale
piisav üleminekuaeg lubade muutmiseks. Loa muutmise määruse nõuetega kooskõlla viimiseks
algatab loa andja, sest antud määruse tasandil ei ole võimalik seada kohustust loa omajale loa
muutmise taotluse esitamiseks. Kuivõrd loa omajal võib olla vajadus ajakohastada tegelikke
ohtlikke aineid ja nende piirväärtusi, mille kohta loa andjal puudub praegu informatsioon, siis
loa andja võib teha ka vastavasisulise teavituse, millega kutsub loa omajaid ise oma luba
muutma.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tegemist on riigisisese
õigusaktiga, mille eesmärk on kontrollida ja piirata ohtlike ainete voogusid, mida juhitakse
suublasse.
Eelnõukohasel määrusel on puutumus veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ, kuna
sõltuvalt tööstuses ja tootmises kasutatavatest või tekkivatest ohtlikest ainetest kasvab ka risk,
et heit- või sademevee kaudu jõuavad ohtlikud ained suublaks olevatesse veekogudesse.
Määruse eelnõul on puutumus ka üle-euroopaliste ohtlike ainete keskkonnakvaliteedi
direktiiviga 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses
veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega ning reo- ja heitvee kvaliteedinäitajatega, mis
tulenevad asulareovee puhastamise direktiivist 91/271/EMÜ. Lisaks on määruse eelnõul
puutumus tööstusreovee ja -heitvee kvaliteedinäitajate ja nõuetega tööstusheidete (saastuse
kompleksse vältimise ja kontrolli) direktiivi 2010/75/EL alusel. Kaudne puutumus on määruse
eelnõul ka saasteainete heite- ja ülekanderegistri direktiiviga EÜ 166/2006, mille lisas 2 on
esitatud tööstusreovee ning üle 100 000 ie olmereoveepuhastite jaoks erinevate saasteainete
aastased heitkogused, mille ületamisel on vaja heitkogused raporteerida ja registrisse kanda.
4. Määruse mõju
Määrus mõjutab kõige enam vee-erikasutajaid, kes juhivad suublasse ohtlikke aineid. Need on
6
eelkõige vee-ettevõtjad, kes osutavad reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.
Vee-ettevõtjaid on Eestis kokku ligi 150, kuid tööstus- ja tootmisettevõtetest tarbijaid, kust
juhitakse ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid, on vee-ettevõtetel alla 50%. Eelkõige tegelevad
vee-ettevõtetest ohtlike ainete puhastamisega linnalised reoveepuhastid, mida on hinnanguliselt
60–70. Lisaks mõjutavad muudatused ka tööstus- ja tootmisettevõtjatest vee-erikasutajaid, kes
ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga ning juhivad ühiskanalisatsioonist eraldi oma
süsteemidega heit- ja sademevee otse suublasse, ning ka vee-erikasutajaid, kelle tegevus on
seotud jahutus-, kaevandus- ja karjäärivee suublasse juhtimisega. Veekasutust reguleerivaid
aruandekohustusega lubasid on 2023. a veearuandluse järgi 1508, millest 772 on seotud heitvee,
sademe- ja drenaaživee, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisega, ent samas
neis kõigis ei ole reguleeritud suublasse ohtlike ainete juhtimist. Osadel ettevõtetel on ka mitu
veekasutust reguleerivat luba.
Muudatused (piirväärtuste osaline leevendamine) ei mõjuta keskkonnaseisundit negatiivselt,
sest uued ohtlike ainete piirväärtused kasutatud vee suublasse juhtimisel arvestavad sellega, et
pinnaveekogumites ei tekiks probleemi ohtlike ainete piirväärtuste ületamisega. Lisaks on
veeseaduse §-de 47 ja 132 alusel loa andjal alati õigus kehtestada veeloa või kompleksloaga
rangemad heite piirväärtused, kui ilmneb, et ei saavutata veekaitse eesmärke.
Määrusega on kavandatud võtta loa andjalt kaalutlusõigus nõuda tööstusheite seaduse alusel
parimat võimalikku tehnikat rakendavalt ettevõttelt ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel
tegevuskava projekti koostamist ning sotsiaal-majanduslike põhjuste tõendamist. Arvestades,
et tööstusheite seaduse kohaselt on parim võimalik tehnika tehnilise arendustegevuse ning
selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase, et
vältida või vähendada heidet (sh ohtlike ainete heidet), siis saab eeldada, et seda rakendades on
tagatud vähemalt kõrge keskkonnakaitse tase. Nii tegevuskava projekt koos sotsiaal-
majanduslike põhjustega kui ka parim võimalik tehnika on mõlemad oma eesmärgilt suunatud
saasteainete (sh ohtlike ainete) heidete vähendamisele. Seega kompleksloa kohuslased liiguvad
parimat võimalikku tehnikat rakendades niikuinii ohtlike ainete heidete vähendamise suunas
(ka parim võimalik tehnika on ajas muutuv) ning lisameetmete rakendamine tegevuskava
projekti koostamise ja sotsiaal-majanduslike põhjuste tõendamisena on ebamõistlik ning
eesmärgilt dubleeriv. Veeloaga ettevõtetel, mis tööstusheite seaduse alusel parimat võimalikku
tehnikat ei rakenda, tuleb ohtliku aine piirväärtuse ületamisel ka edaspidi loa andja nõudmisel
koostada tegevuskava projekt koos sotsiaal-majanduslike põhjustega. Seega tegemist ei ole
ebavõrdse kohtlemisega kompleksloa kohustustega ettevõtete ning veeloaga ettevõtete vahel.
Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju keskkonnaseisundile, sest ka parimat võimalikku
tehnikat rakendaval käitisel tuleb edaspidi tagada ja tõendada, et käitisest väljuva kasutatud vee
veekogusse juhtimine ei põhjusta veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud ohtliku aine
pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool segunemispiirkonda.
Keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamise ohu korral on alati võimalik käitisele määratud
heite piirväärtusi muuta rangemaks, nagu näeb ette ka tööstusheite seaduse põhimõte, mille
kohaselt on vajaduse korral võimalik seada ka rangemad nõuded, kui parim võimalik tehnika
ette näeb, et tagada normatiivide täitmine. Lisaks on endiselt võimalik loa andjal rangemaid
heite piirväärtusi määrata ka veeseaduse § 47 ja § 132 alusel, kui ilmneb oht veekaitse
eesmärkide saavutamisele. Tegemist on ka halduskoormust vähendava muudatusega, kuivõrd
kompleksloa kohustusega käitised, mis rakendavad parimat võimalikku tehnikat, ei pea enam
ohtliku aine piirväärtuse ületamisel koostama ja esitama loa andjale tegevuskava projekti koos
sotsiaal-majanduslike põhjustega ning loa andjal väheneb sellega ka tegevuskava projektide
ülevaatamisest tingitud koormus.
Määrus vähendab mõningast ebavõrdsust loa omajate/taotlejate vahel näiteks ka seetõttu, et
7
edaspidi on kõikidel ohtlikel ainetel konkreetne numbriline piirväärtus, mistõttu sama
piirväärtus kohaldub kõigile (kaob ära labori analüüsitäpsuse mõju piirväärtusele). Seni kehtis
osade ainete (st prioriteetsete ohtlike ainete) puhul alla vastava mõõteprintsiibi määramispiiri
jäämise nõue, ent kuna erinevate laborite vahel analüüsitäpsus varieerub, siis tekitas see
ebavõrdsust.
Määrus mõjutab ka Keskkonnaametit, kel tuleb uuenenud ohtlike ainete nimekirja ja
piirväärtuste kohaselt uuendada veeheidet reguleerivad load. Kuna edaspidi on kõikidel ohtlikel
ainetel konkreetne numbriline piirväärtus, siis on loa andjal edaspidi selgem, kuidas seni alla
vastava mõõteprintsiibi määramispiiri jääma pidanud ohtlike ainete piirväärtusi
keskkonnakaitselubades märkida ning veesaastetasu arvestada.
Ohtlike ainete piirväärtuste muutmise, ennekõike tsingi piirväärtuse tõusu tõttu võivad
mõnevõrra väheneda ohtlike ainete eest makstavad vee saastetasud. 2021.–2023. a andmete
põhjal on vähenemine kuni 7500 eurot aastas. Lisaks arvestades, et ohtlike ainete saastetasu
moodustab 2021.–2023. a andmete põhjal 2,7–2,9% kogu vee saastetasust (ca 4 miljonit eurot
aastas), siis on muutus väga marginaalne. Ja kuna keskkonnatasude seaduse § 20 lõike 1 punkti
8 kohaselt tõusevad iga aasta ca 15% ohtlike ainete saastetasumäärad ühe tonni väljutamisel
veekogusse, põhjavette või pinnasesse, siis kokkuvõttes laekub riigieelarvesse mõnevõrra
rohkem saastetasu kui 2024. a. Arvestades, et piirväärtused valdavalt suurenevad (ehk olukord
muutub loa omajale soodsamas suunas), veesaastetasud deklareeritakse kvartalis viimase loa
versiooni alusel ning mõju on ainult ohtliku aine piirväärtuse ületamisel (põhiliselt sademevee
väljalaskude puhul), siis on kokkuvõttes mõju saastetasudele ka väike.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, kuna ohtlike ainete heited kasutatud vee
suublasse juhtimisel olid juba varem reguleeritud määruses nr 61 ning kehtestatava määrusega
vaid mõnevõrra lühendati ohtlike ainete nimekirja (uusi ohtlikke aineid nimekirja ei lisandunud)
ning uuendati piirväärtusi (valdavalt jäävad piirväärtuseks kas samaks või tõusevad). Kuna
ohtlike ainete nimekiri ei pikenenud ja ka edaspidi ei ole ohtlike ainete nimekirja puhul
kohustuslik täisnimekirja seire kohaldamine (ohtlike ainete seirenõuded määratakse konkreetse
vee päritolu ja riskihinnangu põhjal), siis eeldatavasti ei muutu muudatuste tõttu oluliselt
ettevõtete seirekulud ja seega ka laborite tulud.
Ohtlike ainete piirväärtuste muutumisega kaasnevaid muutuseid veesaastetasude laekumises on
analüüsitud 4. peatükis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamisele
Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Määruse
eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-
ettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Viru Keemia
Grupp AS-ile, Eesti Turbaliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Mäetööstuse
Ettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.
1
EELNÕU
23.09.2024
TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2024 nr
Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel.
§1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „Põllumajandusamet“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“
vastavas käändes;
2) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Loodusliku leidumisega ainete, nagu vask, tsink ja nende ühendid ning fluoriidid, esinemise
korral võib loa andja isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele piirväärtuse seadmisel lähtuda
võetava vee looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loasse määratavat piirväärtust.
Eelnimetatud erand märgitakse loas aine piirväärtusena.“;
3) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi võib ületada heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- või jahutusvee juhtimisel veekogusse, kui loa omaja või taotleja esitab
vastavasisulise taotluse loa andjale ning täidetakse kõik järgmised tingimused:
1) loa omaja või taotleja tõendab, et nõuete kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel
võimalik;
2) loa omaja või taotleja esitab loa andjale ettepaneku ohtliku aine või ainete segunemispiirkonna
kohta, sealhulgas kirjeldab selle määramise metoodikat ja märgib segunemispiirkonna paiknemise
kaardil;
3) loa omaja või taotleja koostab nõuete täitmiseks tegevuskava projekti ja esitab selle loa andjale;
4) loa omaja või taotleja tagab ja tõendab regulaarse seirega, et heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
või jahutusvee veekogusse juhtimine ei põhjusta veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud ohtliku
2
aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool segunemispiirkonda, välja
arvatud juhul, kui veekogus ületatakse ohtliku aine sisalduse piirväärtus fooni tõttu.“;
5) paragrahvi 11 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui loa omaja või taotleja rakendab tööstusheite seaduse mõistes parimat võimalikku tehnikat,
ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1 ja 3.“;
6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks koostab loa taotleja või loa omaja
tegevuskava projekti kuni kaheteistkümneks aastaks.“;
7) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui segunemispiirkond on moodustatud loodusliku leidumisega ainete, nagu vask, tsink ja nende
ühendid ning fluoriidid, suure sisalduse tõttu heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- või jahutusvees ja
heite koheseks vähendamiseks puuduvad loa omajal sotsiaal-majanduslikult põhjendatud meetmed,
võib loa andja otsusel tegevuskavas piirduda segunemispiirkonna seirega.“;
8) lisas 1 asendatakse kogu tekstiosa järgmise tekstiosaga:
Tabel 1. Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed
Saastenäitaja Reoveekogumisala koormus:
alla 300 ie 300–1999 ie 2000–9999 ie 10 000–99 999
ie
100 000 ja
enam ie
mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3 mg/l2 %3
Biokeemiline
hapnikutarve
(BHT7)
40 - 25 80 15 80 15 80 15 80
Keemiline
hapnikutarve
(KHT)
150 - 125 75 125 75 125 75 125 75
Üldfosfor (Püld) - - 2 70 1 80 0,5 90 0,5 90
Üldlämmastik
(Nüld)
- - 60 30 45 30 15 80 10 80
Heljum (HA) 35 70 35 70 25 80 15 90 15 90
Kohalduvad kõigile väljalaskmetele:
mg/l2 %3
Ühealuselised
fenoolid8
0,1 75
Kahealuselised
fenoolid9
15 70
Naftasaadused
(süsivesinike
C10–C40 summa)
1 75
Vesinikeksponent
(pH)
6-94
Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva keemia-, tselluloosi-, puidu-
või
toiduainetööstuse heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee korral:
mg/l2 %3
BHT7
süvamerelasu
korral
125 80
KHT 250 75
3
KHT
süvamerelasu
korral
1250 70
Püld 5 2 80
HA süvamerelasu
korral
50 70
Nüld süvamerelasu
korral6
15 75
Nüld 7 75 75
Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva tekstiilitööstuse heitveelaskme
kaudu
suublasse juhitava heitvee korral:
mg/l2 %3
KHT 160 75
Erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva naftatööstuse heitveelaskme
kaudu
suublasse juhitava heitvee korral:
mg/l2 %3
Naftasaadused
(süsivesinike
C10–C40 summa)
5 75
2 Saastenäitaja piirväärtus. 3 Reovee puhastusaste. 4 Negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). 5 Kohaldub ka prügila heitveele. 6 Ei kohaldu keemiatööstuste heitvee väljalaskmetele. 7 Kohaldub üksnes keemiatööstuste või prügila heitvee väljalaskmetele. 8 Ühealuseliste fenoolide ainerühmast määratakse kaheksa fenoolset ühendit (fenool, CASi nr 108-95-2; o-kresool,
CASi nr 95-48-7; m-kresool, CASi nr 108-39-4; p-kresool, CASi nr 106-44-5; 2,3-dimetüülfenool, CASi nr 526-75-
0; 2,6-dimetüülfenool, CASi nr 576-26-1; 3,4-dimetüülfenool, CASi nr 95-65-8; 3,5-dimetüülfenool, CASi nr 108-
68-9), mille tulemused summeeritakse. Tabelis on esitatud summaarne piirväärtus. 9 Kahealuseliste fenoolide ainerühmast määratakse resortsinooli (CASi nr 108-46-3).
Tabel 2. Ohtlike ainetena liigituvate saastenäitajate piirväärtused
Nr Ohtlik aine CASi nr10 µg/l11
1 Alakloor 15972-60-8 0,7
2 Antratseen 120-12-7 0,1
3 Atrasiin 1912-24-9 2
4 Benseen 71-43-2 50
5 Bromodifenüüleetrid12 - 0,14
6 Kaadmium ja selle ühendid 7440-43-9 5
7 Süsiniktetrakloriid 56-23-5 12
8 Kloroalkaanid, C10-13 85535-84-8 1,4
9 Klorofenvinfoss 470-90-6 0,3
10 Kloropürifoss
(etüülkloropürifoss)
2921-88-2 0,1
11 Tsüklodieenpestitsiidid:
(aldriin, dieldriin, endriin,
isodriin)
- 0,01
12 DDT13 kokku - 0,025
13 1,2-dikloroetaan 107-06-2 10
14 Diklorometaan 75-09-2 20
4
15 Di(2-etüül-heksüül)ftalaat
(DEHP)
117-81-7 1,3
16 Diuroon 330-54-1 1,8
17 Endosulfaan 115-29-7 0,01
18 Heksaklorobenseen 118-74-1 0,05
19 Heksaklorobutadieen 87-68-3 0,6
20 Heksaklorotsükloheksaan 608-73-1 0,04
21 Isoproturoon 34123-59-6 1
22 Plii ja selle ühendid 7439-92-1 14
23 Elavhõbe ja selle ühendid 7439-97-6 1
24 Naftaleen 91-20-3 130
25 Nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 34
26 Nonüülfenoolid14 - 2
27 Oktüülfenoolid15 - 0,1
28 Pentaklorobenseen 608-93-5 0,007
29 Pentaklorofenool 87-86-5 1
30 Polüaromaatsed süsivesinikud
(PAH)16
- 0,27
31 Simasiin 122-34-9 4
32 Tetrakloroetüleen 127-18-4 10
33 Trikloroetüleen 79-01-6 10
34 Tributüültina ühendid17 - 0,0015
35 Triklorobenseenid 12002-48-1 0,4
36 Triklorometaan (kloroform) 67-66-3 2,5
37 Trifluraliin 1582-09-8 0,03
38 Dikofool 115-32-2 0,0013
39 Perfluorooktaansulfoonhape ja
selle derivaadid (PFOS)
1763-23-1 36
40 Kinoksüfeen 124495-18-7 2,7
41 Aklonifeen 74070-46-5 0,12
42 Bifenoks 42576-02-3 0,04
43 Tsübutriin 28159-98-0 0,016
44 Tsüpermetriin18 52315-07-8 0,0006
45 Diklorofoss 62-73-7 0,0007
46 Heksabromotsüklododekaanid
(HBCDD)19
- 0,5
47 Heptakloor ja
heptakloorepoksiid
76-44-8/ 1024-57-3 0,03
48 Terbutriin 886-50-0 0,34
49 Arseen ja selle ühendid 7440-38-2 1022
50 Kroom ja selle ühendid 7440-47-3 50
51 Tsink ja selle ühendid 7440-66-6 20021
52 Vask ja selle ühendid 7440-50-8 5021
53 Fluoriidid20 - 150021
10 CASi number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number. 11 Ohtliku aine piirväärtus, mida väljendatakse kogukontsentratsioonina veeproovi üldmahus. 12 Üksnes tetra-, penta-, heksa- ja heptabromodifenüüleeter (CASi numbrid vastavalt 40088-47-9, 32534-81-9, 36483-
60-0, 68928-80-3). 13 DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; ELi nr 200–
024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789–02-6; ELi nr 212-332-5), 1,1-dikloro-
2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; ELi nr 200–784-6) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan
(CASi nr 72-54-8; ELi nr 200-783-0) summa. 14 Nonüülfenool (CASi nr 25154-52-3, ELi nr 246-672-0), sealhulgas isomeerid 4-nonüülfenool (CASi nr 104-40-5,
ELi nr 203-199-4) ja 4-nonüülfenool (hargnenud) (CASi nr 84852-15-3, ELi nr 284-325-5).
5
15 Oktüülfenool (CASi nr 1806-26-4, ELi nr 217-302-5), sealhulgas isomeer 4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)-fenool
(CASi nr 140-66-9, ELi nr 205-426-2). 16 Määratakse benso(a)püreeni (CASi nr 50-32-8, EÜ nr 200-028-5). 17 Määratakse tributüültina-katiooni (CASi nr 36643-28-4). 18 CAS 52315-07-8 viitab tsüpermetriini, alfa-tsüpermetriini (CASi nr 67375-30-8), beeta-tsüpermetriini (CASi nr
65731-84-2), tetra-tsüpermetriini (CASi nr 71697-59-1) ja tseeta-tsüpermetriini (CASi nr 52315-07-8)
isomeersegule. 19 Viitab järgmistele ainetele: 1,3,5,7,9,11-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 25637-99-4), 1,2,5,6,9,10-
heksabromotsüklododekaan (CASi nr 3194-55-6), α-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-50-6), β-
heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-51-7) ja γ-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-52-8). 20 Ainerühma piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga ISO 10359-1 või samaväärse
meetodiga. Piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis. 21 Loa andja võib isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele piirväärtuse seadmisel lähtuda võetava vee
looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loas määratavat piirväärtust. Erand märgitakse loas kui ainele
kehtestatud piirväärtus. 22 Kui heite põhjustajaks on jääkreostusobjekt, mille likvideerimise eest vastutajat pole võimalik kindlaks teha, jääb loa
andjale kaalutlusõigus piirväärtuse määramise suhtes.
§ 2. Rakendussäte
Enne käesoleva määruse jõustumist antud keskkonnakaitseload viiakse määruse nõuetega kooskõlla
aasta jooksul määruse jõustumisest arvates.
Vladimir Svet
Minister Keit Kasemets
Kantsler
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
07.10.2024 nr 1-4/24/4772
Taristuministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Keskkonnaministri
8. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust
kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-
ettevõtete Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Viru Keemia Grupp AS,
Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Toiduainetööstuse Liit
Anni Mandel, 605 1257