Leping

1 / 5

Lisa nr 6.1

12.01.2023 sõlmitud

üürilepingule nr KPJ-4/2022-182

SISUSTUSE HANKIMISE KOKKULEPE

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi nimetatud

üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand

ja

Eesti Vabariik Prokuratuuri kaudu, registrikood 70000906, asukoht Wismari tn 7, 15188 Tallinn, mida esindab

seaduse ja põhimääruse alusel riigi peaprokurör Andres Parmas,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,

võttes arvesse, et:

1) poolte vahel on 12.01.2023 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2022-182 (edaspidi nimetatud leping), mille

kohaselt on üürnikul õigus kasutada Narva Linnas Koidula tn 3a asuvat üüripinda;

2) pooled on kokku leppinud, et üürileandja hangib üüripinnale kokkulepitud mahus vajaliku sisustuse,

leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Eesmärk ja tähtaeg

1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja korraldab üüripinnale kokkuleppe lisas nr 1 kirjeldatud sisustuse

hankimise ja paigaldamise. Sisustuse täpsem kirjeldus ja maht lepitakse poolte poolt kokku sisustuse

hankimiseks korraldatavas riigihanke alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid),

arvestades seejuures sisustuse hankimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte

kohustused ja õigused.

1.3. Üürileandja on kohustatud hankima, paigaldama ja andma sisustuse üürnikule üle hiljemalt 31.12.2024

tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid.

2. Üürileandja on kohustatud:

2.1. sisustuse hankimisel ja paigaldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest;

2.2. koostama sisustuse hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse

üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud

taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda;

2.3. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud sisustuse lahendustes ilma üürniku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;

2.4. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud sisustuse muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust

erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning sisustuse hankimist ja paigaldamist rahaliselt,

ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute

kohta põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede

äranäitamisega;

2.5. üürniku nõudmisel andma aru sisustuse hankimise ja paigaldamise käigust ning võimaldama üürniku

esindajal igal ajal teostada kontrolli sisustuse hankimise ja paigaldamise mahu ja kvaliteedi, samuti

2 / 5

kasutatavate materjalide ja detailide vastavuse üle kokkulepitud lahendustele ja kooskõlastatud

hankedokumentidele;

2.6. korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel sisustuse hankimise ja paigaldamisega

seotud küsimustes nõupidamisi ning kaasama nõupidamistele üürniku esindaja;

2.7. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale sisustuse

hankimise ja paigaldamise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega

kaasnevatest riskidest;

2.8. koostama ja säilitama sisustuse hankimist ja paigaldamist puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud

kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need

üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

3. Üürileandjal on õigus:

3.1. saada üürnikult sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;

3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi sisustuse hankimise ja paigaldamise lahenduses, juhul kui üürnik

ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe

punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või

lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega;

3.3. peatada või lõpetada sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida

kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult sisustuse hankimise ja

paigaldamisega seoses tekkiva kahju hüvitamist.

4. Üürnik on kohustatud:

4.1. esitama üürileandja nõudmisel sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul kui

lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi;

4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused

dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama

sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest

keeldumisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;

4.3. esitama sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu

teadasaamisest.

5. Üürnikul on õigus:

5.1. esitada sisustuse hankimise või paigaldamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks;

5.2. kontrollida sisustuse hankimise ja paigaldamise käiku ning nende mahu ja kvaliteedi vastavust

kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;

5.3. osaleda sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud küsimustes korraldatud nõupidamistel ja saada

nõupidamiste protokollid;

5.4. nõuda üürileandjalt sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud nõupidamiste kokkukutsumist;

5.5. nõuda sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui

üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei

lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2

toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava

toimingu või muudatuse tõttu tekkinud sisustuse hankimise ja paigaldamise kallinemist üürileandjale

hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri sisustuse kapitalikomponendi arvutamisel kapitali

algväärtuses. Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus

oleva lahenduse ümbertegemist üürileandja kulul;

3 / 5

5.6. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele kokkuleppe punktis 4.2 nimetatud vastamise tähtaja

pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise

tähtaja pikendamise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või

tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut.

6. Tähtaegade pikenemine

6.1. Üürileandja kohustub sisustuse hankima, paigaldama ning andma üürniku kasutusse üleandmise-

vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel.

6.2. Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata kokkuleppest ega

õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses hangitud sisustuse paigaldamise ja üleandmise

tähtaja edasilükkumisega, juhul kui need on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel:

6.2.1. sisustuse hankimine, paigaldamine ja üürnikule üleandmine viibib või on takistatud üürileandjast

mittesõltuvatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud

sisustuse hankimise ja paigaldamise kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.6 kohaselt

pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega

endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse täitmisega viivitamise

või pikendamise aja võrra;

6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus

või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest –

tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra;

6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad

hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud

võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg

lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või

olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud

aeg;

6.2.5. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse esitanud

pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse

mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata

põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole

hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue

riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui

kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke

hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab

üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või

seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma

vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või

selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sh eesmärgiga

vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse

või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning

hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.7. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus

või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest

4 / 5

Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse

või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning

hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.8. üürnik soovib kokkulepitud lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – pooled

lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel

täiendava tähtaja.

6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses sätestatud muu leppetrahvi

maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

6.4. üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi

kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja

edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama

ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või

6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud

tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

7. Kokkuleppe maksumus ja tasumine

7.1. Kokkuleppe alusel üürileandja poolt hangitava sisustuse eeldatav maksumus koos reserviga on 29 643

(kakskümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend kolm) eurot, millele lisandub käibemaks.

Lisaks hüvitab üürnik üürileandjale 7% (seitse protsenti) sisustuse tegelikust maksumusest üürileandja

korralduskulude katmiseks (projektijuhtimise tasu). Sisustuse täpne maksumus selgub pärast sisustuse

paigaldamist ja üürnikule üleandmist. Juhul, kui sisustuse eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab

üürileandja selle vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt üürnikuga ning pooled

sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse.

7.2. Üürnik tasub üürileandjale kokkuleppe täitmisega (sh kokkuleppe ennetähtaegse lõpetamise ning

kokkuleppe eesmärgi täitmiseks kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega ja selliste lepingute

ülesütlemisega) tehtud tegelikud kulud tingimusel, et üürileandja on tehtud kulud eelnevalt üürnikuga

kooskõlastanud. Juhul, kui üürnik keeldub vastavate otseste kulude kooskõlastamisest, ei ole üürileandjal

õigust ega kohustust vastavaid kulutusi teha. Juhul, kui selliste tegevuste/kulude teostamata jätmine

takistab kokkuleppe täitmist, ei loeta selliseid asjaolusid üürileandja poolt kokkuleppe rikkumiseks.

7.3. Pärast sisustuse paigaldamist ja üürnikule üleandmise-vastuvõtmise aktiga üleandmist, kohustub üürnik

tasuma üürileandjale sisustuse tegelikud kulud ning punktis 7.1 nimetatud üürileandja projektijuhtimise

tasu (7% sisustuse tegelikust maksumusest) ühekordse maksena üürileandja esitatud arve alusel 21

(kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates.

8. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus

8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:

8.1.1. üürnik – Indrek Tibar (tel 694 4422, e-post: indrek.tibar@prokuratuur.ee) või teda asendav isik;

8.1.2. üürileandja – Mart Salusaar (tel 5649 0190, e-post: mart.salusaar@rkas.ee) või teda asendav isik.

8.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:

8.2.1. üürnik – Mihhail Sinijärv (tel 359 2277, e-post: mihhail.sinijarv@prokuratuur.ee) või teda asendav

isik;

8.2.2. üürileandja – Kätlin Pihlak (GSM 5668 8682, e-post: katlin.pihlak@rkas.ee) või teda asendav isik.

8.3. Punktis 8.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:

8.3.1. töörühma koosolekutel osalemine ja esitatud lahenduste kooskõlastamine või lahenduste muutmiseks

põhjendatud ettepanekute tegemine;

5 / 5

8.3.2. kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine.

8.4. Volitatud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.

8.5. Kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab üürileandja.

Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnikku ette vähemalt 3 (kolm)

tööpäeva, olles sobiva aja ja koha eelnevalt üürnikuga kokku leppinud.

8.6. Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel toimunud

nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava

nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale allkirjastatud protokolli,

allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 3

(kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud

allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja

jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta.

8.7. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise

kuupäevast arvates.

Kokkuleppe lisa:

Lisa nr 1 – Sisustuse nimekiri ja eeldatav maksumus

Üürileandja Üürnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Karel Aasrand Andres Parmas

haldusteenuste direktor riigi peaprokurör

Riigi Kinnisvara AS Prokuratuur