Surma tuvastamine.
Käesolev tegevusjuhis käsitleb surma tuvastamist, surnu kirjeldamist sündmuskohal ning surmast teavitamist.
Taaselustamise vajaduse korral rakendub juhis taaselustamine kliinilisest surmast.
Surm loetakse saabunuks, kui vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud peaaju kõigi funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine.
Väljaspool haiglat surnud isiku surma fakti tuvastab arst või kiirabibrigaadi juht.
Surmatunnused
Kindlad surmatunnused on väliselt nähtavad eluga mittesobivad vigastused ning surmajärgsete muutuste olemasolu. Varajased surmajärgsed muutused on koolnulaigud, koolnukangestus, pindmine kuivamine ning jahtumine. Hilised surmajärgsed muutused on roiskumine, kõdunemine, mumifitseerumine, rasvvahastumine ning turvastumine.
Surnu kirjeldamine sündmuskohal
1. Teadvuse puudumine ja pupillide reaktsioonide puudumine, spontaanse hingamise ning vereringe puudumine.
2. Surnukeha avastamise koht ja asjaolud: kodus, mujal; hoones sees või väljas; tuba soe/kütmata. Kes avastas surnukeha, millal?
3. Surnukeha asend ja poos leidmise hetkel: selili, kõhuli, vasakul/paremal küljel, ripub, istuvas asendis, muu. Pea on otse/parema/vasaku õla poole kaldu, käed-jalad on sirged/kõverdatud jne. Kui kiirabi muudab surnukeha asendit, siis tuleb see märkida kiirabikaardile.
NB! Poomine
• poodud/pooduna st kellegi teise poolt poodud
• poonud/poonuna st tegi seda ise
4. Surmatunnuste kirjeldamine:
• koolnulaikute asukoht, värvus ning kahvatumine nt koolnulaigud kehatüve ja jäsemete tagapinnal/kehatüve alaosas ja jäsemete distaalsetes osades ringjalt; koolnulaigud tumesinised, sõrmega vajutades kahvatuvad/ei kahvatu;
• koolnukangestuse olemasolu ja asukoht nt koolnukangestus lõuas (kujuneb kolme tunniga) kätes (kujuneb kuue tunniga) jalgades (kujuneb üheksa tunniga);
• pindmine kuivamine sh silma sarvkest ja limaskestad nt sarvkest tuhm, kuiv/huuled kuivad;
• temperatuur nt jahe/käega katsudes soe/riietega katmata kehaosad külmad jne;
• hiliste surmatunnuste olemasolu.
5. Nähtavate vigastuste ja määrdumiste kirjeldamine: vigastuse nimetus, paiknemine, mõõtmed, kuju, verevalumite värvus, vere või teiste ainete jäljed kehal.
6. Lühidalt surnul seljas olevate riiete kirjeldus.
Teavita Häirekeskust kui:
• Kiirabi arvates põhjustas surma võimalik kuritegu
• Surma põhjustas välispõhjus (trauma, liiklusõnnetus, kukkumine, vägivald, temperatuuri toime, elektrilöök, mürgistus, poomine, uppumine jm)
• surnut ei ole võimalik tuvastada
• esinevad hilised surmajärgsed muutused (surnukeha on lagunenud)
Võimaliku kuriteo kahtlusel taga sündmuskoha puutumatus kuni politsei saabumiseni!
Surmajuhtumi dokumenteerimine
Kiirabi koostab surmajuhtumi kohta kiirabikaardi, dokumenteerib surma fakti e-kiirabi vastavas osas – Tervise Infosüsteemi tekib surmateatis.
Surnu isik tuvastatakse vaid fotoga isikut tõendava dokumendi alusel!
E-kiirabi kaardist teeb kiirabi surnu transpordiks väljaprindi, mis antakse kas surnu sugulastele matusebüroo transpordiks või politseile kohtuekspertiisi transpordiks.
Surnu transport ja lähedaste / ametiasutuste teavitamine
Kui surma põhjus ei eelda politsei kaasamist ja surnul on kohapeal lähedased, korraldavad nemad surnu transpordi surnukuuri (matusebüroo). Vajadusel võib kiirabi kaasata politsei surnu lähedaste leidmiseks.
Kui surma põhjus ei eelda politsei kaasamist, aga surnul ei ole lähedasi või asub surnukeha avalikus kohas, kutsub kiirabi surnu transpordi teostamiseks antud valla või linna lepingulise surnu transpordi teostaja. Transpordi eest tasub kohalik omavalitsus. Surnu lähedaste teavitamine on kiirabi kohustus. Vajadusel kaasab kiirabi politsei lähedaste leidmiseks. Kui lähedasi leida ei õnnestu, teavitab kiirabi kohalikku omavalitsust. Vajadusel kaasab kiirabi politsei surnu vara säilimiseks (valveta eluruum).
Kui surm on saabunud kuriteo, välisfaktori tagajärjel, surnu on tuvastamata või surnukeha lagunenud, korraldab surnud isiku lähedaste teavitamise ja surnu transpordi politsei.
Kui surnud isik on välismaalane, teavitab kiirabi välisministeeriumit.
[email protected].
Kui koheselt ei ole võimalik elektroonilist kiirabikaarti vormistada ning TIS-i saata (tehniline tõrge vm probleem), siis tuleb seda teha esimesel võimalusel (e-kiirabi koostab e-surmateatise). Kiirabi surmateatise ja/või lahangu andmete põhjal koostab surnu perearst surma põhjuse tõendi.
Kasutatud kirjandus
1. Kohtuarstiteadus, Tallinn, 2007
2. Surma põhjuse tuvastamise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/SPTS
§ 3 Surma fakti tuvastamine
§ 5 Surmast teavitamine
§ 6 Surnu omaste ja tema seadusliku esindaja teavitamine
3. Surma dokumenteerimine ja andmevahetus muutuvad digitaalseks. Perearst, mai 2019