Kirja edastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Riigikohus

Teie: 02.09.2024 nr 5-24-25/3 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-5/3911-4

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-25

Palusite oma 2.09.2024 kirjaga nr 5-24-25/3 Vabariigi Valitsuse ja regionaal- ja

põllumajandusministri arvamust Pärnu Maakohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud

normide põhiseaduspärasuse kohta.

Riigisekretäri 2.09.2024. a resolutsiooniga pandi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ülesanne esitada Vabariigi Valitsuse arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-25.

Käesoleva kirjaga esitame nii Vabariigi Valitsuse kui ka regionaal- ja põllumajandusministri

arvamuse.

I Asjaolude lühikirjeldus

Kaebaja viibis 1.04.2024. a Pärnu maakonnas Pärnu jõe paremal kaldal Sindi kärestiku

piirkonnas koordinaatidel 58º24,5437’N 24º38,8089’E, olles asetanud vette kolme konksuga

tonka (põhjaõng) eesmärgiga püüda kala.

Selle teo eest karistati kaebajat kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti 08.04.2024. a

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940024000312 KPS § 85 lg 1 alusel rahatrahviga, kuna

kaebaja rikkus otsuse kohaselt kalapüügiseadus (edaspidi ka KPS) § 10 lõiget 2 koosmõjus

regionaalministri 23.11. 2023. a määruse nr 83 § 4 lõikega 8.

KPS § 10 lõikes 2 on sätestatud: Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel

kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud

keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel

lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

Regionaalministri 23.11.2023. a määruse nr 83 § 4 lõige 8 sätestab: Pärnu maakonnas Pärnu

jõe lõigul, mis paikneb punktide 58º24.667'N, 24º39.562'E ja 58º24.765'N, 24º39.519'E

ühendavast sirgest allavoolu kuni punktide 58º24.429'N, 24º38.945'E ja 58º24.423'N,

24º38.834'E ühendava sirgeni, on 1. jaanuarist 31. detsembrini kalapüük keelatud.

Kaebaja esitas Pärnu Maakohtule 17.04.2024. a kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, kuna

Pärnu jõe paremas kaldas, Sindi kärestiku piirkonnas, keeluala tähistav märk puudub ja

vasakus kaldas Keskkonnaameti inspektori väitel olev märk ei ole paremast kaldast nähtav,

2 (8)

kuna jääb põõsaste taha. Kaebaja väitis lisaks, et internetti ta kasutada ei oska ja ajalehed tal

ei käi. Ilma märkideta ei ole tal võimalik kindlaks teha, kus keeluala lõpeb.

Pärnu Maakohus tegi 24. juulil 2024 väärteoasjas nr 4-24-1337 kohtuotsuse, millega tunnistas

põhiseadusega vastuolus olevaks regionaalministri 23.11.2023. a määruse nr 83 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024.

aastal“(edaspidi ka regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83) § 4 lõike 8 koosmõjus

kalapüügiseaduse § 85 lõikega 1 ja jättis nimetatud normid antud asja lahendamisel

kohaldamata.

Lisaks palus Pärnu Maakohus oma otsusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

õigustloova akti andmata jätmine, millega ei nõuta põhiseaduse §-st 23 tuleneva

määratlemisnõude täitmiseks kogu riigis vastavalt ametkonnalt minimaalseltki keelualade (nii

püsivate kui ajutiste) nii kaitseks kui ka karistusnormi selguse huvides informeerivate

tähistuste paigaldamist kohapeal looduses.

II Vabariigi Valitsuse ning regionaal- ja põllumajandusministri seisukoht

Oleme seisukohal, et regionaalministri 23.11.2023. a määruse nr 83 § 4 lõige 8 koosmõjus

KPS § 85 lõikega 1 on põhiseaduspärased. Selgitame järgnevalt Sindi kärestiku piirkonnas

kehtestatud püügikitsenduste olemust ja põhjendame normide põhiseaduspärasust.

Formaalne põhiseaduspärasus

Kohus küsib oma otsuses, kas regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83 on kooskõlas KPS

§ 11 lõikes 2 sätestatud volitusnormiga (PS § 3 ja § 13 nõuded), mille järgi tohib minister

kehtestada üksnes ajutisi püügipiiranguid, kui kehtestatakse faktiliselt „püsivaid piiranguid“

alates 01.12.2022.a keelualana kohas, kus taastati ajalooline kalade rändetee ning mille

taastamise püsivus antud kohal peaks olema pöördumatu.

Oleme seisukohal, et regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83 § 4 lõige 8 on kooskõlas

KPS § 11 lg 2 volitusnormiga ja ei ole vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 13. Leiame, et

tegemist on KPS tähenduses ajutise püügikitsendusega. Kuigi kalade ajalooline rändetee on

taastatud püsivalt, ei ole püügipiirangud püsivad.

KPS § 11 lg 2 sätestab, et kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kalavaru on muu hulgas ohustatud ka siis, kui

populatsiooni arvukus on madal ja varu ei suuda ennast ise taastoota. Olukorra parendamiseks

asustatakse kala noorjärgud veekogudesse ja kehtestatakse ajutised püügikitsendused. Ajutiste

püügikitsenduste eesmärk on kalavaru taastumine tasemele, mis võimaldaks püügi avamist ja

looks olukorra, kus varu suudab ennast ise taastoota. Püügikitsenduste ajutisus sõltub paljudest

erinevatest teguritest ja kindlasti ei saa väita, et ajutisena saab käsitleda ainult väga lühiajalisi

kitsendusi. Kalavaru ohustatuse korral kehtestatavad ajutised püügikitsendused peavad

tagama kalavaru taastumise, vastasel juhul oleks tegemist eesmärgipäratu piiranguga ehk

ebaproportsionaalse meetmega.

Kalavaru taastumise kontekstis saame rääkida ajutisest piirangust, mis on keskmiselt 1–3

aastat. Ka seda 1–3 aasta pikkust kitsendust ei tohiks tegelikult nö „kivisse raiuda“. Erinevate

kalaliikide taastumise võime on erinev, sõltudes paljudest erinevatest teguritest, sealhulgas

kalavaru taastumiseks soodsatest ilmastikutingimustest, veekeskkonna seisundist,

konkureerivatest liikidest, inimtegevusest jne. Seetõttu on oluline hinnata olukorda iga-

3 (8)

aastaselt ning riik ongi võtnud endale kohustuse seda teha ja kehtestada ajutised

püügikitsendused konkreetseks kalendriaastaks KPS § 11 lg 2 alusel ministri määrusega.

Esmakordselt pärast Sindi paisu eemaldamist kehtestati ajutine püügikeeld Sindi kärestiku

piirkonnas 2019. aasta juunis1 ja piirangud kehtisid kuni 2020. aasta lõpuni. Sel ajal kehtinud

piiranguala oli pikem ulatudes kärestikust ülesvoolu mitmekümne meetri kaugusele.

Pärnu jõel Sindi kärestiku lõigul, mis paikneb punktide 58º24.667'N, 24º39.562'E ja

58º24.765'N, 24º39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punktide 58º24.429'N,

24º38.945'E ja 58º24.423'N, 24º38.834'E ühendava sirgeni, kehtestati aastaringne püügikeeld

keskkonnaministri 21. novembri 2022 a määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused,

püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ § 4 lõikega 7.

Määruse seletuskirja leheküljel 4 on selgitatud püügipiirangu vajadust järgnevalt: Lisaks

Umbusi jõe keelule lisatakse määrusesse lõige 7, millega sätestatakse aastaringne

kalapüügikeeld Pärnu jõel Sindi kärestiku vahetus läheduses. Tegemist on esimese

kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões ning teadlaste seire näitab, et paljud kärestikulist jõe osa

kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel alal. Selleks, et kalad saaksid võimalikult

väikese häiringuga kudeda, on keelu seadmine sellisel lõigul vajalik. Seletuskirja leheküljel 4

on lisatud kaart keeluala piiride kohta.2

Regionaalministri 23.11.2023. a määruse nr 83 § 4 lõikega 8 pikendati 2023. aasta 1. jaanuarist

kehtinud keeldu Sindi kärestiku jõelõigul. Viidatud sätet tuleb vaadata kooskõlas määruse § 8

lõikega 2, millega sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus aastaringselt.

(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Pärnu jõgi koos oma harujõgedega moodustab Pärnu jõestiku ja on ajalooliselt olnud üks Eesti

peamisi lõhejõgesid. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri

15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ § 2 punkti 82 järgi kuulub nimistusse Pärnu jõgi alates Tarbja paisust suubumiseni

merre. Sama määruse § 2 punktide 10, 87 ja 117 järgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ka Pärnu jõkke suubuvad Esna, Reiu ja Vodja jõgi.

Regionaalministri 23.11.2023. a määruse nr 83 eelnõu seletuskirjas leheküljel 4 on selgitatud:

Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu

eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja

meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on

keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks

suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ja populatsiooni taastamiseks asustatakse jõkke

kalu. Et need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli

püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei

ole enam populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav.3

1 Keskkonnaministri 20.06.2019. a määrus nr 21 „Keskkonnaministri 23.10.2018. a määruse nr 46 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal“ muutmine

https://www.riigiteataja.ee/akt/126062019015 2 Keskkonnaministri 21.11.2022. a määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ seletuskiri

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b8592116-a634-4ca4-a2bc-8961daf388ec 3 Regionaalministri 23.11.2023.a määruse nr 83 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite

piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ seletuskiri

https://eelnoud.valitsus.ee/main#tePlEZuh

4 (8)

Seega ei ole olnud kavatsust kehtestada Sindi kärestikul püsivaid püügipiiranguid. Riik on

alates 2022. a lõpust kehtestanud KPS § 11 lg 2 alusel regionaalministri määrusega üheaegselt

nii lõhe ja meriforelli püügikeelu Pärnu jõestikus kui ka aastase kalapüügikeelu Sindi kärestiku

jõelõigul ajutise püügikitsendusena konkreetseks kalendriaastaks. Sellega võtab riik ühtlasi

endale kohustuse iga-aastaselt hinnata Sindi paisu likvideerimise järgselt lõhe, meriforelli ja

teiste siirdeliikide populatsioonide seisu.

Selleks kogub riik kalanduse riikliku andmekogumise programmi (edaspidi ka AKP

programm) raames andmeid kalandus- ja vesiviljelussektori kohta, et kasutada saadud

andmeid kalandussektoris otsuste tegemiseks nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasemel.

Kogutakse bioloogilisi andmeid kalavarude kohta kõigilt merealadelt ning mõnede

siirdeliikide (lõhe, meriforell ja angerjas) puhul ka magevee eluetapis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vastutav asutus AKP programmi elluviimise eest

ning ministeeriumi peamine lepingupartner on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Eesti

Mereinstituudi labor omab akrediteeringut järgmistele metoodikatele: "Kalastiku liigilise

koosseisu, arvukuse ja biomassi määramine" ja "Lõhilaste noorjärkude liigilise koosseisu ja

arvukuse määramine vooluveekogudes." Viimati nimetatud metoodikaga katsepüüke tehes

teevad Eesti Mereinstituudi teadlased iga-aastast kalandusseiret ka Pärnu jõel ning teadlaste

esitatud ettepanekute alusel otsustab riik ajutiste püügipiirangute puhul igal aastal, kas

piirangutega on vaja jätkata, piiranguid on vaja karmistada, leevendada või tühistada.

2019. aastal ei olnud Sindi paisu eemaldamise järgselt teada, kus kalad kogunema hakkavad.

Poolteist aastat kehtis püügipiirang jõelõigul kärestikust ülesvoolu, kuna eeldati kalade

kogunemist seal piirkonnas. Kuna seireandmed seda ei kinnitanud, kehtis nimetatud piirang

ajutiselt poolteist aastat. Hilisemad seireandmed kinnitasid kalade kogunemist kohe endise

paisu alla ehk kehtivate püügipiirangute piirkonda.

Viimased seireandmed Pärnu jõe lõheliste kohta on koondatud Eesti Mereinstituudi poolt

koostatud „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022-2024. aastal“ lõpparuandesse

2023 aasta kohta4. Viidatud dokumendi lk 49 ja 50 kajastavad lõhe ja meriforelli populatsiooni

seisundit Pärnu jões. Dokumendis kajastatud andmete järgi on Sindi kärestikul lõhe

noorjärkude osakaal üsna väike. Lõhe noorjärke on katsepüügil rohkem saadud nendelt

kärestikelt, mis jäävad Sindi kärestikust ülesvoolu.

Kui lõhe ja meriforelli kudeaeg jääb varasügisesse (septembrist kuni novembri lõpuni), siis

lisaks lõhele ja meriforellile on Sindi kärestik oluline kudepaik kevadel kudevale vimmale.

Samuti kasutab kiirevoolist kärestikulist vett kudemiseks jõesilm. Erinevatel aastaaegadel

kasutavad Sindi kärestikku erinevad kalaliigid. Alates 1996. aastast on lõhe noorkalade

seirepüüke tehtud Sindi paisu alamjooksul. Alates 2013. aastast kuni käesoleva ajani tehakse

seirepüüke viiel jõelõigul5. Lõhe puhul on noorjärkude seireandmed üsna tagasihoidlikud,

samas hinnatakse Sindi kärestikku suure tuleviku potentsiaaliga kudealaks ja teadlaste

hinnangul on vaid aja küsimus, millal vastavad näitajad paranevad.

KPS § 9 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrus nr 65

„Kalapüügieeskiri“ koondab reegleid, mis on püsivama iseloomuga ja mille vajalikkust ei

hinnata iga-aastaselt üle, nagu näiteks kalade alammõõdud, lubatud ööpäevased

püügikogused, piirangud suudmealade ja kalapääsude lähedal.

4 https://agri.ee/media/11632/download 5 Punktis 3 viidatud uuringu seireandmete Tabel 3.3.13. Lõhe noorjärkude tihedus Pärnu jões.

5 (8)

Lisaks soovime rõhutada järgmist. Isegi kui möönda, et KPS § 11 lõikes 2, sõna „ajutine“

kasutamine võimaldab mitmeid tõlgendusvõimalusi, tuleb lähtuda sellest, et normi erinevate

tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega paremini kooskõlas olevat

tõlgendust6.

Materiaalne põhiseaduspärasus

Keelunormi selgus

Pärnu Maakohus küsib oma otsuses, kas PS § 13 lg-ga 2 ja § 23 lg-ga 1 (karistusnormi piisava

määratletuse põhimõte) on kooskõlas KPS § 85 lg 1 koosmõjus regionaalministri 23.11.2023

määruse nr 83 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2024. aastal“ § 4 lg-ga 8, sealhulgas osas, mille kohaselt ei selgita

õigusloov akt piisavalt keelu sisu ega näe riigile ette kohustust tähistada looduses jõe mõlemal

kaldal minimaalselt või teatud meetrite tagant kalastuspüügi keeluala algust ja lõppu,

arvestades erinevaid sotsiaalseid gruppe ühiskonnas.

Leiame, et regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83 § 4 lg 8 selgitab piisava täpsusega

keelu sisu. KPS § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel

kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud

keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel

lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

Regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83 § 4 lg 8 sätestab keeluaja, milleks on 1.

jaanuarist 31. detsembrini ja keeluala, mis on Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul punktide

58º24.667'N, 24º39.562'E ja 58º24.765'N, 24º39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni

punktide 58º24.429'N, 24º38.945'E ja 58º24.423'N, 24º38.834'E ühendava sirgeni. Leiame, et

selle sätte sõnastus koosmõjus KPS § 85 lõikega 1, mis sätestab väärteo koosseisu on piisava

selgusega määratletud. Koordinaatide kasutamine teatud ala määratlemiseks ei ole

kalapüügivaldkonna eripära, vaid üldlevinud viis, näiteks määratakse kinnisasja asukoht läbi

koordinaatide.

Kohus märgib oma otsuses, et määruse §-s on näiteks ka keeleliselt arusaadavalt lahti

kirjutatud sätteid nagu määruse § 8 lõiked 5 ja 7:

(5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini

kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud.

(7) Esna jõel on kalapüük keelatud lähtest kuni Sargvere peakraavi suudmeni 1. jaanuarist 31.

detsembrini.

Regionaalministri 23.11.2023. a määrus nr 83 § 4 lõikega 8 Sindi kärestiku piirkonnas keeluala

reguleerimine koordinaatidega on tingitud looduslikust olukorrast, kus looduses hästi

eristatavate kindlate maamärkide (näiteks määruse § 8 lõigetes 5 ja 7 määratletud sillad või

muud looduses selgelt piiritletavad maamärgid) puudumise tõttu ei ole võimalik antud

keeluala sel viisil piiritleda. Lisaks on looduses eristuvad maamärgid eelkõige teada kohalikele

elanikele. Püügipiirangute määratlemine läbi looduses eristuvate maamärkide ei pruugi tuua

tingimata kaasa paremat õigusselgust.

Teavitamiskohustus

6 RKPJKo nr 5-23-35, p 34.

6 (8)

Pärnu Maakohus toob oma otsuses välja, et riik ei näe õigusaktiga ette kohustust tähistada

looduses jõe mõlemal kaldal ajutise kalapüügikeelu ala minimaalselt keeluala algus ja lõpp

või vajadusel teatud meetrite tagant. Oleme seisukohal, et riik võib vastavad informatiivsed

tähistused loodusesse panna vaatamata sellele, kas õigusaktiga on ette nähtud kohustus

looduses keeluala tähistada või mitte. Tegemist on hea halduse tavast lähtuva

teavitustoiminguga, mille tegemisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõiguse. Haldusorgan

kaalub üksikjuhtumi põhiselt, kas ja kuidas on kõige mõistlikum looduslikke tingimusi

arvestades isikuid informeerida kehtestatud kalapüügipiirangutest. Ülereguleerimine võib

kaasa tuua soovitud eesmärgile vastupidise efekti.

Erinevaid piiranguid kehtestatakse ajutiste püügikitsenduste määrusega väga palju. Iga

konkreetse piirangu puhul tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest. Kui looduses on olemas

selgelt identifitseeritavad maamärgid, siis mõnikord ongi mõistlik lähtuda nendest

maamärkidest. Maamärkide puudumisel aga ei ole mõistlik keeluala pikendada ulatuses, mis

ei ole eesmärgi saavutamiseks vajalik pelgalt põhjusel, et leida maamärk. See oleks selgelt

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Kui keeluala täiendav tähistamine looduses osutub vajalikuks, tuleb seda teha viisil, mis

eelduslikult tagab kõige mõistlikumalt isikute informeerituse. Sindi kärestiku püügipiirangu

keeluala perimeetris on praegu (ja oli meile teadaolevalt ka isiku poolt väärteo toimepanemise

ajal) võimalik kokku lugeda viis märki seal kehtiva püügikeelu kohta. Kolm märki paiknevad

Pärnu jõe vasakkaldal Sindi linna territooriumil, märgistades piiranguala algust, keskpaika ja

lõppu. Piirangualana määratletud jõe paremale kaldale viib piiranguala alguse lähedalt üks

sõiduvahendiga ligipääsetav tee, mille lõpus on parkla. Parkla alguses ja lõpus on kaks

kalapüügikeeldu tähistavat märki, mis on paigaldatud vabatahtlike kalakaitsjate poolt. Parklast

edasi on jõekallas raskesti ligipääsetav kuni piiranguala lõpuni.

Inimestele raskesti ligipääsetavate kohtade märgistamine looduses ei ole vajalik ega mõistlik

ning teatud juhtudel ka võimalik. Kuigi KeÜS § 38 tagab avalikult kasutatavale veekogule

juurdepääsu õiguse (kallasrada), ei ole kaldakinnisasja omanikul tingimata kohustust

eemaldada looduslikud takistused ja taluda keeluala tähistavat märgistust. Ligipääs

kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt kinnisasjalt, vaid mõistlike vahemaade

tagant7. Kui juurdepääs jõele on läbi eramaa, siis teave kalapüügi keelu kohta ongi mõistlik

panna avaliku juurdepääsutee juurde, kust igaüks veekogule ligi pääseb.

Võrdlusena võib siin välja tuua looduskaitseseaduse § 23, millega sätestatakse reeglid

kaitstava loodusobjekti tähistamiseks: kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse üksikobjekt ja

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava

loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada. Erinevalt

ajutistest püügikitsendustest on looduskaitseseaduse alusel need objektid kaitse alla võetud

püsivalt ning kitsenduste eiramine võib tuua kaasa karistuse nii väärteo kui ka kuriteo eest. Ja

ometi ei näe seadus ette lausalise tähistamise kohustust, vaid loeb mõistlikul viisil tähistamise

piisavaks.

Lisaks märgime, et lähtudes heast halduse tavast on nendest ajutistest püügipiirangutest

teavitatud avalikkust meedia vahendusel ja muul viisil. 2023. aastal on avaldatud pressiteade

ajutiste püügipiirangute kehtima hakkamisest Sindi kärestiku piirkonnas.8 Samuti on

kohalikus ajalehes avaldatud vastavasisulised artiklid 2022. aasta lõpus ja kevadel 2023.9

7 KeÜS kommenteeritud väljaanne, selgitus § 38 lg 7 kohta

https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-38 8 https://keskkonnaamet.ee/uudised/sindis-uuel-karestikualal-kalapuuk-aastaringselt-keelatud 9 https://parnu.postimees.ee/7654146/uuest-aastast-karmistuvad-puugipiirangud-sindi-karestiku-lahistel

7 (8)

Ministeeriumi poolt on määruse ettevalmistamise etapis toimunud kohtumised

harrastuskalastajate klubide esindajatega ja planeeritavad püügipiirangud on enne määruse

kehtestamist läbi räägitud. Samuti toimus klubides vajaliku info edastamine oma liikmetele

kas veebilehtedel või temaatilistes foorumites. Kohtuotsuses sõnastatud kaebaja ütluste

kohaselt, „ta soovis minna 1.aprillil 2024 kala püüdma ja ta ei tahtnud püüda kala keelualas“.

Seega on ka kaebaja tegelikult möönnud, et ta oli teadlik Sindi kärestiku püügipiirangutest ja

info kalapüügi keeluaja ja keeluala kohta oli temani jõudnud.

PS § 53 säästmiskohustus

Kohus viitab põhiseaduses §-s 9 sätestatud igaühe õigusele vabale eneseteostusele ja teeb

järelduse, et igaühel on õigus olla hobikorras harrastuskalastaja.

PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb

kasutada säästlikult. Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse

põhiprintsiibid ning normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes.10 Paragrahv

53 sätestab igaühe põhikohustuse säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud. Kuigi igaühel on õigus olla hobikorras harrastuskalastaja, peab ta

oma hobiga tegelemisel arvestama PS § 5 tuleneva põhiprintsiibiga ja § 53 tuleneva

põhikohustusega.

KeÜS § 37 lõige 6 kohaselt võib avalikult kasutatavast veekogust püüda kala ühe

lihtkäsiõngega tasuta ja püügiõigust vormistamata. Seejuures tuleb aga arvestada KPS-s või

selle alusel sätestatud piiranguid püügiaegade, püügikohtade, püütavate kalaliikide ja

püütavate kalade suuruse (keeld püüda alamõõdulisi kalu) osas.11 Igaüheõigused tagavad

avalikkusele laialdase looduskeskkonnas viibimise võimaluse, mille eesmärk on soodustada

keskkonnahoidlikku ja tervislikku vaba aja veetmist. Seejuures on aga tähtis, et igaüheõiguste

kasutamisel järgitaks erinevaist õigusaktidest looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõudeid.

Kohus on oma otsuses teinud õige järelduse, et legitiimne eesmärk ajutiste püügikitsenduste

kehtestamiseks on põhiseaduse § 5 kohaselt loodusvarade ja loodusressursside kaitse ja

säästlik kasutamine. Põhiseaduse § 5 paneb riigile kohustuse kujundada looduskeskkonna

säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim. Paratamatult kaasneb

sellega isikute õiguste piiramine keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Samas ei ole kohus

oma otsuses välja toonud, et looduskeskkonna säästmine kuulub igaühe põhikohustuste hulka

(§ 53). Paragrahv 53 sätestab isiku kaks põhikohustust, mis on suunatud parema

keskkonnaseisundi tagamisele: säästmiskohustus kui kohustus mitte tekitada kahju ja

hüvitamiskohustus kui tekitatud kahju heastamisele suunatud kohustus. Elu- ja

looduskeskkonna säästmise kohustus täidab eesmärki ära hoida keskkonnale kahju tekkimist

ja sellega ka inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi halvendamist. Selle põhikohustuse

adressaadiks on igaüks, st nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Säästmiskohustusega

seostub ka iga isiku hoolsuskohustus, teha endale selgeks enne tegevusega alustamist

erinevatest õigusaktidest looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded.

Antud juhul oli kaebaja teadlik, et Sindi kärestiku piirkonnas on kalapüük keelatud, aga ta ei

täitnud minimaalset hoolsuskohustust selgitada välja, kus püügipiirangud algavad ja lõppevad.

Kaebaja selgitab oma hoolsuskohustuse täitmata jätmist asjaoluga, et internetti ta kasutada ei

https://parnu.postimees.ee/7738626/kaart-sindi-karestikul-muudeti-puugitingimusi-rangemaks

10 PS kommenteeritud väljaanne 11 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015)

https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-37

8 (8)

oska ja lehti ei loe. Eestis on kõikide õigusaktide kehtivuse eelduseks nende avaldamine. 1.

juunist 2010. aastast kehtiv Riigi Teataja seadus sätestab § 1 lõikes 1: Riigi Teataja on Eesti

Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid. See

tähendab, et juba 14 aastat kehtib Eesti Vabariigis ühiskondlik kokkulepe, et õigusaktid

avaldatakse vaid elektrooniliselt, kuigi nendest peavad juhinduma kõik isikud, sealhulgas

need, kes internetti kasutada ei oska.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Sama: Riigikantselei

Kadri Tubli

6260 751, [email protected]