Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamisest

Riigikogu liige Mart Maastik

[email protected]

Teie 10.09.2024 nr

Meie 08.10.2024 nr 16-4/241463/2405727

Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamisest

Austatud Riigikogu liige Mart Maastik

Palusite analüüsida, kas siseminister tõlgendas Teile antud vastuses Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse (RKKTS) ja õiguskantsleri seaduse sätete omavahelist koostoimet õigesti. Küsimus

puudutab Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamise regulatsiooni RKKTS-is. Ühtlasi

palusite kontrollida, kas asjassepuutuvad normid vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS).

Siseminister keeldus Teie esitatud küsimustele sisuliselt vastamast riigisaladuse kaitsele viidates.

Sellega seoses asusite seisukohale, et Teie küsimustele vastamine ei eeldanud riigisaladuse

avaldamist. Põhjendasite seda sellega, et enamik siseministrile esitatud küsimusi eeldas numbrilist

vastust ja ülejäänud küsimused „jah“ või „ei“ vastust. Tutvunud Teie küsimuste ja oodatavate

vastuste iseloomuga, selgitan, et Teie soovitud vastus, kui seda lugeda koos küsimusega, siiski

saab olla riigisaladus ja selle avaldamine võib seada ohtu Eesti julgeoleku. Valdkond, mille kohta

küsimused esitasite, ei ole parlamentaarse kontrolli alt väljas. Riigikogu julgeolekuasutuste

järelevalve erikomisjon saab ka neid küsimusi uurida.

Kui vastamast keeldutakse riigisaladuse kaitsele viidates, siis tuleb lühidalt selgitada, milline

küsimus salastatud teavet puudutab ja millisel õiguslikul alusel see teave salastatud on. See

tähendab, et kirjalikus vastuses tuleb viidata võimalikult täpselt riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadusele. Selles osas on siseministri vastus puudulik. Saadan talle siinse vastuse

koopia.

Riigikogu teostatav parlamentaarne järelevalve on demokraatlikus õigusriigis väga oluline abinõu

täidesaatva võimu tegevuse õiguspärasuse tagamiseks, seda ka riigisaladust hõlmavates

valdkondades. Parlamentaarne järelevalve peab olema korraldatud viisil, mis arvestab kõiki

põhiseadusega kaitstud väärtusi.

RKKTS § 148 lõige 2 näeb ette, et Riigikogu esimees teeb Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

antud vastuse teatavaks ka kõigile teistele Riigikogu liikmetele. RKKTS-is ei ole sellist sätet, mille

alusel saaks jätta kirjalikule küsimusele vastamata, kui küsimus sisaldab riigisaladust.

Riigikogu istungil infotunnis küsimustele vastamise kohta sätestab aga RKKTS § 146 lõige 9, et

valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus on seotud riigisaladusega või

kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut.

2

Leian, et RKKTS § 146 lõiget 9 saab analoogia alusel kohaldada ka kirjalikule küsimusele

vastamisel. Seega võib minister vastamisest keelduda, kui vastus sisaldab riigisaladust.

RKKTS-i kohaselt saab Riigikogu riigisaladust sisaldavates küsimustes parlamentaarset kontrolli

teostada Riigikogu komisjoni istungil, kuid sealjuures ei kanta riigisaladust komisjoni istungi

protokolli (§ 39 lg 3). Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 19 lõikes 1 on sätestatud, et

Riigikogu liige võib saada riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu juhul, kui ta vajab

seda oma kohustuste täitmiseks. Seega, kui Riigikogu liige täidab Riigikogus kohustusi, mille

täitmine eeldab riigisaladuse teadmist, tuleb talle see teave anda (v.a juhul, kui kohaldub mõni

RKLS-i samas paragrahvis sätestatud erand). Eelkõige on see nii juhul, kui Riigikogu liige kuulub

komisjoni, mille pädevuses oleva küsimuse lahendamine eeldab vastava teabe saamist (seega on

antud juhul asjakohane ministri vastuse viide Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjoni pädevusele).

Riigikogu liikme kohustuse täitmiseks vajalikku riigisaladust ei saa aga avaldada kirjalikule

küsimusele antavas vastuses (vähemalt senikaua kui kehtib RKKTS § 148 lõige 2, mis tähendab,

et riigisaladus saaks teatavaks ka neile Riigikogu liikmetele, kelle kohustuste täitmisega see seotud

ei ole).

Näiteks ka Saksamaa Liitvabariigi seaduste kohaselt ei pea kõik parlamendiliikmed saama

salastatud teabele ühtmoodi juurdepääsu. Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusega on kooskõlas, kui

teatud teabele saavad juurdepääsu ainult kindla parlamendikomisjoni liikmed (vt Saksamaa

Liitvabariigi konstitutsioonikohtu 14.01.1986 otsus; BVerfGE 70, 324).

Leian, et nõnda on RKKTS-is ja RKLS-is saavutatud kohane tasakaal ühelt poolt parlamentaarse

järelevalve ja teiselt poolt riigisaladuse avaldamisega ohustatud põhiseaduslikku järku väärtuste

vahel ning vastuolu põhiseadusega ei ole. See järeldus ei välista võimalust, et RKKTS-iga

sätestatakse Riigikogu liikmetele veel soodsam lahendus, kui vastanduvaid väärtusi on sealjuures

hoolikalt kaalutud.

Loodan, et neist selgitustest on abi. Riigikogu liikmena on Teil võimalik algatada kirjalikule

küsimusele ja arupärimisele vastamise regulatsiooni täpsustav eelnõu.

RKKTS-is ei ole § 146 lõikega 9 võrreldavat sätet, mida saaks analoogia alusel kohaldada juhul,

kui kirjalikule küsimusele vastates on vaja kaitsta eraisikute põhiõigusi (v.a juhul, kui see teave

juhtub ühtlasi olema riigisaladus või salastatud välisteave). 2020. aastal Riigikogu

põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas juhtisin tähelepanu, et selles osas tuleks seadusi parandada.

Seda ei ole seni tehtud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: siseminister Lauri Läänemets; Riigikogu juhatus

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]