Kiri

POLIISI NUMBER: 89351987 VÄLJAANDMISE AEG: 29.07.2024

1/4

POLIIS NR 89351987

KINDLUSTUSVÕTJA: KULTUURIMINISTEERIUM, 70000941 Suur-Karja tn 23, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

KINDLUSTUSANDJA: Salva Kindlustuse AS reg.kood 10284984 Pärnu mnt 16 10141 Tallinn, tel +372 6800 500, faks +372 6800 501, e-post [email protected]

POLIISI TURUSTAJA: Getlin Saaring, Baltic Tours Peakontor, tel: +372 6300471, e-post: [email protected] KINDLUSTUSAGENT: AKTSIASELTS BALTIC TOURS

KINDLUSTATUD ESE KINDLUSTUSTOODE KINDLUSTUSPERIOOD KINDLUSTUSMAKSE 1. Tervis, Reisitõrge, Pagas Reisikindlustus 18.09.2024 - 21.09.2024 24,81 EUR

Kokku 24,81 EUR

1. REISIKINDLUSTUS

KINDLUSTATUD ESE: Tervis, Reisitõrge, Pagas

RISKIANDMED Kehtivuspiirkond: Euroopa k.a Maroko,

Tuneesia, Iisrael, AÜE, Ukraina, Valgevene, Venemaa Euroopa osa, Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia

Perekindlustus: Ei

KINDLUSTUSSUMMAD KINDLUSTATU KOHTA Tervis (RK-20 p. 4, 9: KÜ-23 p. 14, 15, 18): 100 000 EUR Reisitõrge (RK-20 p. 5, 9: KÜ-23 p. 14, 15, 18): 640 EUR Pagas (RK-20 p. 6, 9: KÜ-23 p. 14, 15, 18): 600 EUR Rendiauto omavastutus (RK-20 p. 7, 9: KÜ-23 p. 14, 15, 18): Kindlustushuvi puudub Tsiviilvastutus (RK-20 p. 8, 9: KÜ-23 p. 14, 15, 18): Kindlustushuvi puudub

TERVISEKINDLUSTUSE KINDLUSTUSKAITSE LAIENDUSED Kõrgendatud riskiga tegevus ja füüsiline töö: Ei

REISITÕRKE KINDLUSTUSKAITSE LAIENDUSED Reisitõrke looduskatastroof, terrorism ja rahvarahutus:

Ei Ürituse ärajäämine: Ei

Streik, maksevõimetus: Ei

PAGASI KINDLUSTUSKAITSE LAIENDUSED Pagasi hilinemise kõrgendatud hüvitis: Kindlustushuvi puudub

KINDLUSTATUD ISIK: Triin Nigul, 47102074710 Reisi ärajäämise kindlustuskaitse alguskuupäev: 02.08.2024 00:00

KINDLUSTUSPERIOOD: 18.09.2024 00:00 - 21.09.2024 23:59

SOODUSTUS: Kindlustusmakse sisaldab kampaaniasoodustust 6,19 EUR (Riigiasutused).

ERITINGIMUSED: Golfireisi eritingimus Erinevalt punktis 6.4.8 ja 6.4.9 toodust on golfivarustus kindlustatud kogu pagasi kindlustussumma ulatuses.

COVID-19 haigestumisega seotud tervisekindlustuse kaitse Tervisekindlustuse alusel hüvitatakse COVID-19 (sealhulgas COVID-19 mutatsioonidest ja variatsioonidest lähtuva) haigestumise tõttu välismaal tekkinud ravikulud (kulud diagnostikale, ravimitele,haiglaravile) kuni summani 200 000 eurot. Juhul kui kindlustuslepingusse märgitud tervisekindlustuse kindlustussumma on väiksem kui 200 000 eurot, on hüvitatavate COVID-19 ravikulude maksimaalne suurus piiratud tervisekindlustuse kindlustussummaga. Samuti katame lisakulutused majutusele karantiini sattumise korral ning vajadusel uute tagasisõidupiletite maksumuse kuni 2000 eurot eeldusel, et kindlustatul on meditsiiniliselt kinnitatud COVID-19 haigestumine.

COVID-19 haigestumisega seotud reisitõrke kaitse Hüvitame kasutamata reisipaketi maksumuse juhul, kui kindlustatul diagnoositakse COVID-19 haigestumine pärast reisi ärajäämise kindlustuskaitse kehtivuse algust ning reisimine on seega vastunäidustatud.

Kindlustatu peab COVID-19 haigestumise tõendama arstitõendiga, kiirtesti tulemust kindlustusandja tõendina ei aktsepteeri.

TINGIMUSTE TÄPSUSTUS

POLIISI NUMBER: 89351987 VÄLJAANDMISE AEG: 29.07.2024

2/4

TINGIMUSTE TÄPSUSTUS Reisi ärajäämise (5.1.1) kindlustusjuhtumiks ei loeta punktis 5.2.7 loetletud põhjuseid, mille tõttu jääb kindlustatud isikul ära planeeritud reis. Reisitõrke kindlustuse punkti 5.4.3 alusel ei hüvitata eralennuki kasutamise kulusid.

TÜÜPTINGIMUSED: Reisikindlustuse tingimused (RKT-20.03) Salva Kindlustuse AS Kindlustuse Üldtingimused (KÜ-23) Kindlustuslepingule kohalduvate tüüptingimuste- ja isikuandmete töötlemise põhimõtetega on võimalik tutvuda Salva Kindlustuse AS kodulehel www.salva.ee.

POLIISI KINDLUSTUSMAKSE

KINDLUSTUSMAKSE KOKKU: 24,81 EUR MAKSEOSADE ARV: 1 TASUMISE KORD: Osamakse suurus: Tasumise tähtaeg:

24,81 EUR 29.07.2024

TINGIMUSED

KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE: Kindlustuslepingu lõpetamise tingimused on toodud võlaõigusseaduses ning kindlustuspoliisil viidatud tüüptingimustes.

KINDLUSTUSLEPINGULE KOHALDATAV ÕIGUS: Käesolevale kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust.

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD: Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse lepingus nimetatud tüüptingimuste ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustusvaidluste lepitusorgani poole aadressil Mustamäe tee 46, 10621, Tallinn (lisateave www.eksl.ee/et/lepitusorgan). Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kindlustusvaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet, lahendatakse Harju Maakohtus.

KAHJUJUHTUMIST TEAVITAMINE: Salva Kindlustuse koduleht: www.salva.ee/et/kahjukasitlus või Pärnu mnt 16 10141 Tallinn tel 6800 500 e-post [email protected]

KAHJUJUHTUMIST TEATAMISE TÄHTAEG: Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik peab kahju toimumisest, selle iseloomust ja suurusest kindlustusandjat informeerima kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult alates kahjujuhtumist teadasaamisest, hiljemalt kahjujuhtumile järgneval esimesel tööpäeval.

KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE: Kindlustusleping jõustub esimese kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud tähtaegselt, algab kindlustuskaitse kindlustusperioodil märgitud kindlustusperioodi esimesel kuupäeval. Kui esimene kindlustusmakse laekub hiljem kui 15 päeva arvates kindlustuspoliisile märgitud makse tasumise tähtpäevast, siis kindlustusleping ei jõustu ning kindlustusmakse kuulub tagastamisele. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist nende kindlustusjuhtumite eest, mis toimusid enne kindlustuslepingu jõustumist. Kindlustuslepingu mistahes muudatus jõustub poliisile märgitud kuupäevale järgneval päeval, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Esimese kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta on kätte saanud kõik kindlustuslepingule kohalduvad kindlustustingimused, ta nõustub poliisil ja tingimustes oleva teabega ning kindlustusvõtjat, kindlustatut, kindlustatud eset ja kindlustusriski puudutavad andmed on õiged. Juhul kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja poolt edastatud teabest, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjale teatama enne arve tasumist. Koos poliisiga väljastatakse kindlustusvõtjale arve esimese kindlusmakse tasumise kohta. Pooled on kokku leppinud, et arve edastatakse ainult elektroonilises vormis.

KINDLUSTATU KOHUSTUS: Kindlustusjuhtumi korral on kindlustatu nõus oma tervist puudutava meditsiinilise teabe, sh eelneva meditsiinilise seisundi kohta informatsiooni väljastamisega Salva Kindlustusele.

SIDEVAHENDI ABIL SÕLMITUD LEPINGUST TAGANEMINE: Tarbijast kindlustusvõtja võib sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Taganemise tähtaeg algab kindlustuslepingu sõlmimise päevale järgnevast päevast. Taganemise õigus ei kehti pikenevate kindlustuslepingute suhtes.

KINDLUSTUSLEPINGU ANDMED: Kindlustusleping on sõlmitud kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale edastatud teabe alusel kindlustusobjekti ja kindlustushuvi kohta. Kindlustusvõtja kinnitab, et käesoleva kindlustuslepingu sõlmimise eelselt on kindlustusandja selgitanud välja tema kindlustushuvi, tutvustanud kindlustusandja poolt pakutavaid kindlustuslahendusi ning kindlustusleping vastab kindlustusvõtja kindlustushuvile. Vahendustasu suuruseks käesoleva kindlustuslepingu sõlmimisel on 32%. Käesoleva kindlustuslepingu vahendanud kindlustusagent (AKTSIASELTS BALTIC TOURS, Jõe tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) on kantud kindlustusvahendajana Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud kindlustusagentide nimekirja (https://www.fi.ee/et /kindlustus/kindlustusvahendajad/kindlustus-0/kindlustusvahendajad). Nimetatud kodulehele on märgitud agendi poolt vahendatavad Salva Kindlustuse AS kindlustusliigid. Agent kinnitab, et tema poolt Salva Kindlustuse AS nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks väljastatud kindlustuspakkumine või kindlustuslepingu sõlmimine on kooskõlas talle Salva Kindlustuse AS poolt antud volitusega. Salva Kindlustuse AS on väljastanud agendile kinnituse, et vastutab tema vahendustegevuse eest Salva Kindlustuse AS nimel. Järelevalvet kindlustusagendi tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon, Sakala tn 4 15030. Kindlustuslepingust tulenevaid vaidlusi lahendab kohtueelselt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev lepitusorgan (https://www.lkf.ee/et /lepitusorgan).

KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISE KOHUSTUS: Kindlustusvõtja on kohustatud teavitama kindlustusandjat kõikidest poliisil esitatud andmete muutustest ning muudest teadaolevatest asjaoludest, sh asjaoludest, mis olid kindlustuslepingu sõlmimisel teada, kuid mis jäid tähelepanuta, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel. Kõik avaldused, taotlused ja seletused tuleb kindlustusandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuni andmete muutust kajastava kirjaliku teate saamiseni loeb kindlustusandja õigeks poliisil märgitud andmed.

POLIISI NUMBER: 89351987 VÄLJAANDMISE AEG: 29.07.2024

3/4

KINDLUSTUSJÄRELEVALVE: Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 Tallinn. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidega vastavuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist lepingulist vaidlust.

MIDA TEHA HAIGESTUMISE VÕI ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL: Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral palume tasuda raviarvete eest kohapeal ja hiljem esitada need Salva Kindlustusele. Kui Teil ei ole võimalik arveid tasuda, palume sellest tööpäevadel informeerida Salva Kindlustust. Vajadusel väljastame arstile garantiikirja Teie raviarvete tasumise kohta. Puhkepäevadel, öötundidel ja juhul kui Teid määratakse haiglaravile, palume sellest informeerida meditsiiniabi koordinaatorit SOS International, kes korraldab Teie raviarvete tasumise. Haiglaravi korral on SOS Internationali informeerimine kohustuslik. SOS International tel: 0045 38 48 93 20; e-mail: [email protected]

SHORT DESCRIPTION OF COVERAGE IN ENGLISH

This policy gives the following coverage: Policy number: 89351987

Territory covered:

Aland Islands (Finland), Albania, Andorra, Armenia, Azerbaijan, Austria, Belgium, Bosnia and Herzegovina, Bulgaria, Croatia, Czech Republic, Cyprus, Denmark, Faroe Islands (Denmark), Finland, France, Georgia, Germany, Gibraltar (UK), Greece, Greenland (Denmark), Hungary, Iceland, Ireland, Isle of Man (UK), Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Macedonia, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Morocco, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Serbia, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Tunisia, Ukraine, United Arab Emirates, United Kingdom, Belarus, Israel, Russia

Validity period: 18.09.2024 00:00 - 21.09.2024 23:59 Insured Persons: Triin Nigul, 47102074710 Medical costs: 100,000 EUR Travel interruption: 640 EUR Luggage insurance: 600 EUR

Pärnu maantee 16, Tallinn, Estonia, 10141

HOW TO ACT IN CASE OF AN ACCIDENT OR ILLNESS: In case of accident or illness please pay for medical services locally and then submit the invoices to Salva Kindlustus. If You are not able to pay for the medical services please contact Salva Kindlustus in European office hours (from 8:00 to 17:00 UTC+2 hours). If necessary, we will send the doctor a letter of guarantee confirming the coverage of medical treatment costs. On weekends, at night hours and if You are hospitalized, please inform SOS International who will arrange the payment of invoices. Contacting SOS International is obligatory in case of hospitalisation. SOS International tel: 0045 38 48 93 20; e-mail: [email protected]

The coverage of COVID-19 disease in health insurance This policy covers medical treatment costs (costs on diagnosis, medications, hospital treatment) related to COVID-19 disease (including mutations and variations of COVID-19) that incurred abroad up to 200 000 euros. In case the health insurance sum insured specified above in the insurance contract is less than 200 000 euros, the maximum amount of reimbursable COVID-19 medical expenses is limited to health insurance sum insured. In case the Insured is quarantined, extra accommodation and flight ticket costs are covered up to 2000 euros – provided COVID-19 disease of the insured has been medically confirmed.

The coverage of COVID-19 disease in travel interruption We will refund the cost of the unused travel package if the insured person is diagnosed with COVID-19 after the travel cancellation insurance cover comes into effect and therefore travel becomes contraindicated. The insured person must prove COVID-19 disease with a medical certificate, the insurance company does not accept the result of a rapid test as evidence.

КРАТКОЕ ОПИСАНИЕ ЗАЩИТЫ НА РУССКОМ

Данный страховой полис предоставляет следующую защиту: Номер полиса: 89351987

Территория действия:

Аландские острова (Финляндия), Албания, Андорра, Армения, Азербайджан, Австрия, Бельгия, Босния и Герцеговина, Болгария, Хорватия, Чехия, Кипр, Дания, Фарерские острова (Дания), Финляндия, Франция, Грузия, Германия, Гибралтар (Брит.), Греция, Гренландия (Дания), Венгрия, Исландия, Ирландия, Остров Мэн (Великобр.), Италия, Латвия, Лихтенштейн, Литва, Люксембург, Македония, Мальта, Молдавия, Монако, Черногория, Марокко, Нидерланды, Норвегия, Польша, Португалия, Румыния, Сербия, Словакия, Словения, Испания, Швеция, Швейцария, Тунис, Украина, ОАЭ, Великобритания, Белоруссия, Израиль, Россия

Период действия: 18.09.2024 00:00 - 21.09.2024 23:59 Застрахованные лица: Triin Nigul, 47102074710 Расходы на лечение: 100 000 EUR Прерывание путешествия: 640 EUR Страхование багажа: 600 EUR

Пярнуское шоссе д.16, г. Таллинн, Эстонская Республика, 10141

ЧТО ДЕЛАТЬ В СЛУЧАЕ БОЛЕЗНИ ИЛИ НЕСЧАСТНОГО СЛУЧАЯ: В случае болезни или несчастного случая оплатите медицинские счета на месте, а затем представьте их Salva Kindlustus. Если вы не можете оплатить счета, сообщите об этом Salva Kindlustus в рабочий день. При необходимости мы вышлем вашему врачу гарантийное письмо в отношении оплаты ваших медицинских счетов. Во время праздников, ночью и в случае госпитализации сообщите об этом координатору оказания медицинской помощи SOS International, который организует оплату ваших медицинских счетов. В случае больничного лечения информирование SOS International является обязательным. SOS International, телефон 0045 38 48 93 20; электронная почта [email protected]

POLIISI NUMBER: 89351987 VÄLJAANDMISE AEG: 29.07.2024

4/4

Страхование здоровья в связи с заболеванием COVID-19 На основании страхования здоровья возмещаются понесенные за границей медицинские расходы (расходы на диагностику, лекарства, больничное лечение) в связи с заболеванием COVID-19 (включая мутации и вариации COVID-19) в размере до 200 000 евро. Если указанная в договоре страхования сумма страхования здоровья составляет менее 200 000 евро, максимальный размер возмещаемых в связи с COVID-19 медицинских расходов ограничивается суммой страхования здоровья. Мы также покрываем дополнительные расходы на проживание в случае попадания в карантин, а также, при необходимости, новые билеты домой в размере до 2000 евро при условии, что у застрахованного есть медицинское подтверждение заболевания COVID-19.

Страховая защита от прерывания поездки в связи с заболеванием COVID-19 Мы возместим стоимость неиспользованного туристического пакета, если у застрахованного лица диагностирован COVID-19 после того, как вступает в силу страховая защита от отмены поездки, и поэтому поездка становится противопоказана. Застрахованное лицо должно доказать заболевание COVID-19 с медицинской справкой, страховая компания не принимает в качестве доказательства результат экспресс-теста.

Helista meile 6800 500 või vaata lisaks salva.ee

KÜ-23

Kehtivad alates 01.01.2023

Kindlustuse üldtingimused

KÜ-23

1. MÕISTED ..................................................................................................................................... 3

2. KINDLUSTUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TINGIMUSTE KOHALDAMINE ........................ 3

3. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA KEHTIVUS .................................................................. 4

4. SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE ......................................................................................... 5

5. KINDLUSTUSMAKSE .................................................................................................................. 5

6. KINDLUSTUSMAKSE HILINEMINE JA TASUMATA JÄTMINE ................................................... 5

7. ISIKUD, KELLE EEST KINDLUSTUSVÕTJA VASTUTAB ............................................................ 6

8. KINDLUSTUSANDJA TEAVITUSKOHUSTUS ............................................................................. 6

9. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITUSKOHUSTUS JA SELLE RIKKUMISE TAGAJÄRJED ................ 6

10. ALAKINDLUSTUS, ÜLEKINDLUSTUS, MITMEKORDNE KINDLUSTUS ..................................... 7

11. TEADETE SAATMINE ................................................................................................................. 7

12. KOLMANDA ISIKU KINDLUSTUSRISKI KINDLUSTAMINE ......................................................... 7

13. KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE .................................................................................. 7

14. KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE .......................................................................................... 8

15. OHUTUSNÕUDED....................................................................................................................... 8

16. TEGUTSEMINE KAHJUJUHTUMI KORRAL ................................................................................ 8

17. KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINNIPIDAMISED ........................................................................ 9

18. KINDLUSTUSLEPINGU TÄITMISE KOHUSTUSEST VABANEMINE ........................................ 10

19. NÕUDE ÜLEMINEK KINDLUSTUSANDJALE ............................................................................ 10

20. NÕUETE AEGUMINE ................................................................................................................ 10

21. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD .......................................................................................... 11

KÜ-23 3

1.1 Kindlustusandja on Salva Kindlustuse AS.

1.2 Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid.

1.3 Kindlustatud isik (edaspidi ka 'kindlustatu') on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski.

1.4 Soodustatud isik on isik, kes on kindlustusvõtja poolt kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul kindlustuslepingus määratud. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis vastavalt kindlustuslepingule.

1.5 Klient (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjustatud isik) on isik, kellele kindlustusandja osutab kindlustusteenust või kes on pöördunud kindlustusandja poole teenuse kasutamise eesmärgil.

1.6 Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on käesolevate tingimuste punktis 7 nimetatud isik, kellele kindlustusvõtja on kohustatud enda kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustama ning kes on kohustatud neid sarnaselt kindlustusvõtjaga täitma. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikut ei loeta kindlustuslepingu pooleks.

1.7 Kliendiandmed (sh isikuandmed) on igasugune teave, mis on kindlustusandjale kliendi kohta teatavaks saanud.

1.8 Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist või sooritada muud kindlustuslepingus ettenähtud teod.

1.9 Kindlustusperiood on kindlustuskaitse kehtivuse tähtaeg, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti.

1.10 Kindlustuse kehtivusala on kindlustuskoht või kehtivuspiirkond, kus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kehtib kindlustusandja täitmise kohustus. Kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust väljaspool kindlustuse kehtivusala toimunud juhtumite suhtes.

1.11 Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu, kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus.

1.12 Kindlustatud ese on kindlustatud isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus või kulu, mille suhtes kindlustusleping sõlmiti.

1.13 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

1.14 Poliis on kindlustusandja poolt väljastatud dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliis võib olla pealkirjastatud ka teisiti.

1.15 Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mille võrra vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust.

1.16 Kindlustushüvitis on rahasumma või mitterahaline hüvitis (nt asendamine, taastamine), millega hüvitatakse kindlustuslepingus määratud tingimustel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju.

2.1 Kindlustuslepingu tingimused on märgitud kindlustuspoliisil või teistes kindlustuslepingu osaks olevates dokumentides. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja eelnevaid tahteavaldusi, tegusid või kokkuleppeid ei loeta kindlustuslepingu osaks, kui kindlustuspoliisil või muudes kindlustuslepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti.

2.2 Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlustuslepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusvõtja ja kindlustusandja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel kindlustusliigi lisatingimustest, seejärel kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest kindlustuse üldtingimustest.

KÜ-23 4

2.3 Kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel kindlustuslepingus toodud eritähendusest.

2.4 Vaidluste korral lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.

3.1 Kindlustusleping jõustub sõlmimisel, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud muud jõustumise tingimust või tähtaega.

3.2 Kindlustuskaitse kehtib kokkulepitud ja poliisile märgitud kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti.

3.3 Kindlustusandja sõlmib tähtajalisi kindlustuslepinguid.

3.4 Tähtajaline kindlustusleping kehtib kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kokkulepitud kindlustusperioodi lõppemiseni, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut varem vastavalt kindlustuslepingust või seadusest tuleneval alusel.

3.5 Tähtajaline kindlustusleping võib olla sõlmitud kuni viieks aastaks. Eeldatakse, et pikema kui üheaastase tähtajaga kindlustusleping on jaotatud erinevateks, 1 (ühe) aastase perioodiga, kindlustusperioodideks.

3.6 Tingimuste punktis 3.5 viidatud mitmeaastase tähtajalise kindlustuslepingu iga üheaastase kindlustusperioodi möödumisel on kindlustusandjal õigus ühepoolselt muuta järgneva üheaastase kindlustusperioodi kindlustusmakse suurust Statistikaameti poolt avaldatava Tarbijahinnaindeksi (THI) 1,5 kordse muutumise võrra. Kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat hiljemalt 30 päeva enne üheaastase kindlustusperioodi lõppu järgneva kindlustusperioodi kindlustusmakse suurusest ja selle tasumise tingimustest. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping üles öelda 30 päeva jooksul pärast THI muutumise võrra korrigeeritud kindlustusmakse suuruse kohta teabe saamisest.

3.7 Kindlustusandjal on õigus küsida kliendilt või tema esindajalt isiku tuvastamiseks või esindusõiguse kontrollimiseks isikut tõendavat ja/või esindusõiguse olemasolu tõendavat dokumenti ning teha nendest dokumentidest koopiad.

3.8 Kui kindlustusandjal tekib kahtlus esitatud dokumentide või isikusamasuse õigsuses, on kindlustusandjal õigus jätta tehing tegemata või nõuda täiendavate dokumentide esitamist.

3.9 Kindlustusandjal on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt õigus otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta kindlustuslepingu sõlmib või jätab sõlmimata.

3.10 Juhul kui Eesti Vabariigi Valitsuse, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu, Suurbritannia või Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud sanktsioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osutamist, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ühepoolselt ja ette teatamata üles öelda.

3.11 Kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik on oma lepingu sõlmimise avaldusega seotud 30 päeva jooksul, arvates selle esitamisest teisele poolele.

3.12 Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtja poolt edastatud andmete alusel kindlustuspoliisi. Kindlustusleping jõustub kindlustusmakse või esimese kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud õigeaegselt, algab kindlustuskaitse kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi esimesel päeval. Kindlustuskaitse kehtib poliisil nimetatud kindlustusperioodi jooksul.

3.13 Kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja poolt edastatud teabest, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjale teatama enne kindlustusmakse tasumist. Kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub poliisil avaldatud teabega ning soovib poliisile märgitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmida.

3.14 Poliisi kadumise või hävimise korral võib kindlustusvõtja nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist.

3.15 Kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri vahendusel eeldatakse, et:

3.15.1 kindlustusmaakleri poolt on kindlustusvõtjale edastatud kindlustusandja poolt pakutavat kindlustuslepingut käsitlev lepingueelne teave, piisaval määral on selgitatud pakutava kindlustuslepinguga seonduvaid võimalusi ja erinevaid kindlustuskaitseid;

KÜ-23 5

3.15.2 vahendatava kindlustuslepingu tingimused vastavad kindlustusvõtja poolt deklareeritud kindlustushuvile, millele vastava kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusmaakleri poole pöördutud.

3.16 Kindlustusandja ei vastuta puuduliku suhtlemise eest kindlustusvõtja ja kindlustusmaakleri vahel või kindlustusmaakleri poolt kindlustusvõtja tegelikule kindlustushuvile mittevastava kindlustuslepingu sõlmimise vahendamise eest.

4.1 Soodustatud isik määratakse ja soodustatud isikut muudetakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel kindlustatu kirjalikul nõusolekul. Kindlustatu kirjalik nõusolek ei ole vajalik, kui kindlustusvõtja ja kindlustatu on sama isik.

4.2 Pärast kindlustusvõtja surma võivad kindlustusvõtja pärijad soodustatud isikut muuta kindlustatu nõusolekul.

4.3 Pärast kindlustatu surma ei või soodustatud isikut muuta. Kui kindlustuslepinguga on kindlustatule antud õigus soodustatud isiku muutmiseks, ei või kindlustatu pärijad pärast kindlustatu surma soodustatud isikut muuta.

4.4 Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude (nt kahju tahtlik tekitamine) tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud ilma õigusjärglaseta enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

5.1 Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustusmakse kindlustuslepingus ettenähtud suuruses ja tagama, et kindlustusmakse või kokkulepitud osamakse (edaspidi ka 'kindlustusmakse') laekuks kindlustusandjale kindlustuslepingus ettenähtud tähtpäevaks.

5.2 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata sellest, kas kindlustusandja on kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve.

5.3 Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustusperioodi jooksul ülesütlemisega, taganemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjale tagastatavast kindlustusmaksest kinni pidada kindlustuslepingu sõlmimise kulu.

6.1 Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest.

6.2 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. Kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimuvad pärast täiendava tähtaja möödumist. Kui kindlustusandja ei ole kindlustusmakse mittetasumise tõttu kindlustuslepingut üles öelnud, on kindlustusandjal täitmise kohustus nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimusid pärast kõigi kindlustusandjale võlgnetavate kindlustusmaksete laekumisele järgnevat päeva.

6.3 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset täiendavaks tähtajaks, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava maksetähtaja teates avaldada, et ta loeb lepingu tähtaja möödumisel ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole tähtaja jooksul makseid tasunud.

6.4 Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse, siis kindlustusandja loeb selle kõige varem tekkinud kindlustusmakse katteks, mis on kindlustusvõtjal kindlustusandja ees selle kindlustuslepingu alusel, mille eest kindlustusvõtja makse tasus.

6.5 Juhul kui kindlustusvõtjal on kohustus tasuda kindlustusandjale samaaegselt kindlustusmakseid erinevate esemete kindlustamise eest ning kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse esitatud arve alusel osaliselt, loetakse, et kindlustusmakse on jäänud kõikide kindlustatud esemete suhtes tasumata.

KÜ-23 6

7.1 Kindlusvõtja vastutab järgmiste isikute käitumise eest:

7.1.1 kindlustatu;

7.1.2 kindlustatuga koos elavad seaduslikud ja/või faktilised perekonnaliikmed;

7.1.3 kindlustatud vara valduse seaduslikult saanud isik, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud;

7.1.4 isikud, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul;

7.1.5 isikud, kes seaduse, lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima ekspluatatsiooni-, ohutus-, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid.

7.2 Kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi, pöörates kõrgendatud tähelepanu ohutusnõuete täitmise vajaduse selgitamisele.

7.3 Kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud.

Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustusandja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aadress või kindlustusandja struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massiteabevahendite kaudu.

9.1 Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel kindlustusandjale kirjalikult teatama kõigist kindlustusvõtjale teada olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel.

9.2 Kindlustusvõtja on kohustatud andma kindlustusandja küsimustele tõesed ja täielikud vastused, sh juhul, kui kindlustusvõtja arvates võis vastav asjaolu olla kindlustusandjale juba teada.

9.3 Kindlustusandja tugineb kindlustuslepingu tingimuste (sh kindlustusväärtus, kindlustussumma, kindlustusmakse jms) määramisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmetele. Kuni andmete muutust kajastava kirjaliku teate saamiseni loeb kindlustusandja õigeks kindlustusvõtja poolt varasemalt esitatud andmed.

9.4 Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama kindlustusriski suurenemisest, kindlustatud eseme võõrandamisest, kindlustatud ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest.

9.5 Kui kindlustusandjale esitatud andmed on muutunud ebaõigeks või puudulikuks või kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes, on kindlustusvõtja kohustatud neist muutustest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama.

9.6 Kindlustusandjal on õigus lähtuda kindlustusvõtja poolt kindlustatud eseme kohta toodud andmetest ja vastava kindlustusriski või kindlustatud eseme kohta kindlustusandjale saadetud teadetest ka järgnevateks kindlustusperioodideks sõlmitavate kindlustuslepingute tingimuste määramisel.

9.7 Kindlustusandja võib lepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei teatanud kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ja rikkus sellega käesolevate üldtingimuste punktis 9 sätestatud teavitamiskohustust, vältis tahtlikult olulise asjaolu teada saamist või andis selle kohta ebaõiget teavet. Nimetatud põhjusel võib lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, kui kindlustusandja sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 9 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisest.

9.8 Kindlustusandja ei või lepingust taganeda, kui kindlustusandja teadis teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; kindlustusvõtja ei olnud süüdi teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; kindlustusandja on taganemisest loobunud või asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist.

KÜ-23 7

9.9 Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktis 9 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmakse suurendamist alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmakse suurendamist ühe kuu jooksul ajast, mil kindlustusandja sai teada asjaolust, millest kindlustusvõtja talle ei teatanud.

9.10 Üldtingimuste punktis 9 sätestatu ei välista kindlustusandja õigust tühistada leping pettuse tõttu.

10.1 Alakindlustus on olukord, kus kindlustatud eseme kindlustussumma on väiksem kui selle kindlustusväärtus. Alakindlustuse korral makstakse kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

10.2 Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma või kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir ületab kindlustatud eseme kindlustusväärtuse. Ülekindlustuse korral ei hüvita kindlustusandja rohkem, kui on tegelik kahjusumma.

10.3 Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. Mitmekordse kindlustuse korral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

11.1 Kui kindlustuslepingu või seadusega on ette nähtud kindlustusvõtja teatamiskohustus, tuleb vastav teade edastada kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.2 Kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu postiaadressile või elektronposti aadressile.

12.1 Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja, on nimeliselt kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isikul õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ilma kindlustusvõtja nõusolekuta.

12.2 Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja ja kindlustatud isik on kindlustuslepingus nimeliselt määratlemata, on kindlustatud isikul õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ainult kindlustusvõtja nõusolekul.

12.3 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole kindlustusvõtjal õigust nõuda lepingu täitmist ega käsutada kindlustuslepingust tulenevaid õigusi.

13.1 Kindlustatud asja võõrandamisest (nt müük, kinkimine, vahetus jne) peavad asja võõrandaja ja omandaja kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama.

13.2 Kui kindlustatud asi võõrandatakse, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused.

13.3 Kindlustusandja suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui kindlustusandja sai teada kindlustatud asja võõrandamisest.

13.4 Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest nõuetekohaselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate võõrandamise kohta saama.

KÜ-23 8

14.1 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja eelneva kirjaliku nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.

14.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest (sh suurendamisest) viivitamata kindlustusandjale kirjalikult teatama, sh juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.

14.3 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusriski suurenemisest teatamise kohustust täitnud, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast mõistlikku aega, mille jooksul oleks kindlustusandja pidanud kindlustusriski suurenemise teate kätte saama.

14.4 Kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, rikub kindlustusriski suurendamise keeldu ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurendamist, on kindlustusandjal, arvestades rikkumise asjaolusid, õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada.

15.1 Kindlustusvõtja on kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist.

15.2 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustatud eseme suhtes täitma kõiki õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks, kahjujuhtumite ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks.

15.3 Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist ja muid kindlustatud riskide ja kindlustatud esemega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja kolmandatelt isikutelt andmeid eeltoodud asjaolude kohta.

15.4 Kindlustusandjal on õigus nõuda täiendavate ohutusnõuete täitmist. Kindlustusvõtjal on õigus alates kindlustusandja täiendavate ohutusnõuete saamisest kindlustusleping ilma etteteatamistähtajata üles öelda. Kui kindlustusvõtja ei ole hiljemalt viie päeva jooksul kindlustusandjale kirjalikult teatanud kindlustuslepingu ülesütlemisest, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu tingimusteks.

15.5 Kui kindlustusandja on täiendavate ohutusnõuete täitmiseks andnud tähtaja ja kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja lõpuks täiendavaid ohutusnõudeid täitnud, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda.

16.1 Kahjujuhtumi saabumise korral peab kindlustusvõtja tegutsema vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ja olenevalt juhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata politseile, päästeametile, raviasutusele või muule pädevale asutusele.

16.2 Kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama.

16.3 Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja juhtumi asjaolude selgitamiseks (nt aidates välja selgitada kahju võimaliku põhjuse, kahju tekitaja ja tunnistajate andmed).

16.4 Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes viie päeva jooksul, arvates kahjujuhtumi toimumisest, teha mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatused on lubatud, kui need on vältimatult vajalikud kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides. Kindlustusandjal on õigus määrata eeltoodust pikem muudatustest hoidumise tähtaeg.

16.5 Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus viivitamata anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Eelnevaga on hõlmatud ka kohustus anda kindlustusvõtjal või kahju põhjustanud isikul

KÜ-23 9

kindlustusandjale täiendavalt suulises vormis selgitusi, kui kindlustusandja peab seda vajalikuks.

16.6 Kindlustusvõtja kohustub võimaldama kindlustusandjale sündmuskoha ja kahjustatud vara ülevaatuse teostamist ning isikute, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, vahetut küsitlemist.

16.7 Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele, osalema kindlustusandja palvel sündmuskoha või kahjustunud vara ülevaatusel.

16.8 Kindlustusvõtja tagab, et isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, annavad kindlustusandjale eelnimetatud viisil tõendeid ja teavet.

16.9 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustuslepingu pool kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu ülesütlemisest üks kuu ette teatama. Enne kindlustuslepingu ülesütlemist toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kohaldatakse kindlustuslepingus sätestatut.

17.1 Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

17.2 Kui kindlustusandja täidab kindlustuslepingu rahasumma maksmise teel, ei ole kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui hüvitise saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime.

17.3 Kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandjalt täitmise kohustuse arvelt raha maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu.

17.4 Kui kindlustusandja täitmise kohustus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteo asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtuvõi vastava ametiisiku otsuse jõustumist.

17.5 Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara üleandmist kindlustusandja omandusse, samuti õigustatud isiku valdusest õigusevastaselt välja läinud vara nõudeõiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmine peatada või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse võrra vähendada.

17.6 Kui kindlustusandja on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada.

17.7 Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist VÕS § 113 sätestatud korras iga viivitatud päeva eest.

17.8 Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutus- nõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.

17.9 Varalise kahju hüvitamine võib toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub.

17.10 Kahjustunud või hävinud vara asendamise või taastamise korral on kindlustusandjal õigus määrata vara taastamise või asendamise viis ning isik, kes selle teostab.

17.11 Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus hüvitisest kinni pidada jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas

KÜ-23 10

kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Kindlustusandjal on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtja.

18.1 Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

18.1.1 kindlustusvõtja või temaga võrdustatud isik on rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus märgitud kohustust ning sellise kohustuse nõuetekohase täitmata jätmise ja kahjujuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos või rikkumine mõjutab kahju suuruse kindlaksmääramist. Samuti vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest kui tingimuste punktis 7 nimetatud kindlustusvõtjaga võrdustatud isik põhjustab kahjujuhtumi saabumise tahtlikult;

18.1.2 kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjalise operatsiooni sarnane olukord, ülestõus, mäss, rahvarahutus, streik, töökatkestus, terrorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandamine;

18.1.3 kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti juhul kui eelpool nimetatud isik on põhjustanud kahju mistahes vaimutegevuse häire tagajärjel, kus isikul puudus võimalus oma tegudest aru saada ja neid juhtida (nt olukord, kus kindlustusvõtja süütab vaimutegevuse häire tagajärjel aktiivse tegevusega enda eluruumi);

18.1.4 kindlustusjuhtumi saabumine oli seotud kindlustusvõtja, soodustatud isiku või isiku, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, poolt kuriteo tunnustega teo toimepanemise või selle varjamisega;

18.1.5 kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

18.1.6 kahju on hüvitanud muu isik.

18.2 Kindlustusandja ei hüvita käibemaksuseaduse alusel kliendile tagastamisele kuuluvaid makse, näiteks käibemaksu.

18.3 Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

19.1 Kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses.

19.2 Kui kindlustusvõtja või kindlustatu loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel.

19.3 Kui kindlustusvõtjal või kindlustatul on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal regressiõigus ainult juhul, kui vastava isiku selline vastutus on kindlustatud või kui vastav isik tekitas kahju tahtlikult.

19.4 Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustusandjat regressinõude esitamisel, esitades nõudeõiguse teostamiseks vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms.

20.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

20.2 Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitama jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmisekohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

KÜ-23 11

21.1 Kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustusvaidluste lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata (lisateave www.eksl.ee).

21.2 Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused (sh vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis) lahendatakse Harju Maakohtus.

21.3 Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidega vastavuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja ja kindlustusvõtja/kindlustatu vahelist lepingulist vaidlust.

Helista meile 6800 500 või vaata lisaks salva.ee

RKT-20.03

Kehtivad alates 01.03.2020

Reisikindlustuse tingimused

RKT-20.03

1. PÕHIMÕISTED ............................................................................................................................ 3

2. REISIKINDLUSTUSE LEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPPEMINE ................................................... 3

3. KINDLUSTUSUMMA JA KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUSE TINGIMUSED ............................... 4

4. TERVISEKINDLUSTUS ............................................................................................................... 4

5. REISITÕRKE KINDLUSTUS ........................................................................................................ 7

6. PAGASIKINDLUSTUS ............................................................................................................... 10

7. RENDIAUTO OMAVASTUTUSKINDLUSTUS ............................................................................ 12

8. REISIKINDLUSTUSE VASTUTUSKINDLUSTUS ....................................................................... 13

9. ÜLDISED VÄLISTUSED ............................................................................................................ 15

10. KINDLUSTUSVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED PÄRAST KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMIST ............................................................................................................................... 15

11. SALVA KOHUSTUSED .............................................................................................................. 15

12. KINDLUSTATU KOHUSTUSE RIKKUMISE ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED ................................ 16

13. KINDLUSTUSHÜVITISE SAAMISEKS ÕIGUSTATUD ISIK ....................................................... 16

14. ÜLDISED KAHJU HÜVITAMISE REEGLID ................................................................................ 16

15. VAIDLUSTE LAHENDAMINE ..................................................................................................... 16

RKT-20.03 3

1.1 Kindlustusandja on Salva Kindlustuse AS (edaspidi Salva), kellega kindlustusvõtja sõlmib reisikindlustuslepingu.

1.2 Kindlustusvõtja on isik, kes sõlmib Salvaga kindlustuslepingu ning kohustub tasuma kindlustusmakseid.

1.3 Kindlustatu on Eesti Vabariigi isikukoodi omav füüsiline isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustusvõtja kindlustanud.

1.4 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

1.5 Kindlustusperiood on ajavahemik, mil kindlustuskaitse kehtib.

1.6 Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus piiritletud Salva kohustuste kehtivuse tingimused. Kindlustuskaitse variantideks on tervisekindlustus, tervisekindlustuse lisakaitse, reisitõrke kindlustus, reisitõrke lisakaitse, pagasikindlustus, rendiauto omavastutuskindlustus, reisikindlustuse vastutuskindlustus. Kindlustusvõtja poolt valitud kindlustuskaitse variant märgitakse kindlustuspoliisile (edaspidi poliis).

1.7 Kehtivuspiirkond on kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, kus kindlustuskaitse kehtib.

1.8 Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumisel tekib Salval kindlustushüvitise maksmise kohustus.

1.9 Välistus on kindlustustingimustes määratletud juhtum, kahju või kulu, mis välistab või piirab kindlustushüvitise maksmise kohustust.

1.10 Kohustus on kindlustuslepingus määratletud ülesanne, toiming või käitumisjuhis, mida kindlustuslepingu pool peab järgima.

1.11 Kindlustussumma on kindlustushüvitise maksimaalne rahaline väärtus kindlustuskaitse variandi kohta. Kindlustussumma kehtib iga kindlustatu kohta eraldi. Kindlustussumma täpsustatud eeskirjad on sätestatud punktides 3.3 ja 3.4.

1.12 Hüvitispiir on lepingus määratletud kindlustussummast erinev maksimaalne hüvitise suurus. Hüvitispiir sisaldub kindlustussumma sees ega lisandu kindlustussummale. Hüvitispiir kehtib kindlustusperioodi ja iga kindlustatu kohta eraldi.

1.13 Omavastutus on kindlustuslepingus sätestatud kindel rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mis jääb kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja kanda.

1.14 Reisiks loetakse kindlustatu ajutist viibimist välismaal. Kindlustuskaitse kehtivuseks peab reis algama Eesti Vabariigist. Kui reis algab mõne muu riigi territooriumilt, peab kindlustuskaitse kehtivuseks olema kindlustuslepingu pooltel saavutatud enne kindlustuslepingu sõlmimist sellekohane kokkulepe, mille kohta tehakse märge poliisile.

1.15 Reisipakett on üheks reisiks koostatud transpordipiletite, majutuse ja muude teenuste broneeringute kogum.

1.16 Meditsiiniabi koordinaator on kindlustuslepingus märgitud juriidiline isik, kes on Salva koostöö- partner ja kes vajaduse korral korraldab kindlustusjuhtumi menetluse väljaspool Eesti Vabariiki.

1.17 Autorendiettevõte on äriühing, kelle põhiliseks majandus- ja kutsetegevuseks on autode lühiajaline üürimine (nt Avis, EuropCar, Hertz, Sixt jmt).

1.18 Rendiauto on autorendiettevõttelt lühiajaliseks kasutamiseks üüritud sõiduk.

1.19 Rentnik on kindlustatu, kes on rendiauto lühiajaliseks kasutamiseks sõlminud autorendiettevõttega üüri- või rendilepingu.

2.1 Kindlustusleping on Salva ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohta väljastatakse poliis. Kindlustusleping koosneb poliisist ja kindlustustingimustest.

2.2 Salva võimaldab kindlustusvõtjal enne kindlustuslepingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal tutvuda kindlustuslepingu osaks saavate kindlustustingimustega.

2.3 Kindlustusleping jõustub poliisi vormistamise päeval.

2.4 Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakse kokkulepitud suuruses ja tähtpäevaks.

RKT-20.03 4

2.5 Kui ühe kindlustusperioodi jooksul on vormistatud rohkem kui üks Salva reisikindlustuse leping ühe kindlustatu kohta, kohaldatakse suurema kindlustussummaga lepingut.

2.6 Kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustatu suhtes, kes asub väljaspool Eesti Vabariiki, kehtib kindlustuskaitse alates 15. päevast pärast kindlustuslepingu vormistamist, v.a juhul, kui sõlmitava lepingu kindlustusperiood algab vahetult pärast eelmise Salvaga sõlmitud reisikindlustuse lepingu kindlustusperioodi lõppu.

2.7 Kindlustuslepinguid ei sõlmita pikema perioodiga kui üks aasta. Üle 80-aastase kindlustatu kasuks ei sõlmita kindlustuslepinguid pikema perioodiga kui 21 päeva.

2.8 Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, poolte kokkuleppel või muul seaduses või kindlustuslepingus sätestatud juhul.

2.9 Kui kindlustusvõtja soovib lepingu üles öelda ning kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, tuleb tal esitada sellekohane kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus Salvale. Kasutamata kindlustusperioodi eest tagastatakse kindlustusmakse, millest on lepingu sõlmimise kulude katteks maha arvestatud 3 eurot.

2.10 Pärast kindlustusjuhtumit võivad mõlemad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingu üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult üks nädal ette teatades. Lepingu ülesütlemisel säilib Salval lepingu täitmise kohustus seoses lepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumitega.

3.1 Kindlustusvõtja valitud kindlustuskaitse kehtib kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodil. Erandiks on reisi ärajäämise kindlustuskaitse, mis algab neljandast päevast pärast kindlustuslepingu vormistamist. Reisi ärajäämise kindlustuskaitse algus märgitakse poliisile. Reisitõrke lisakaitse kehtib alates kindlustuslepingu vormistamisest.

3.2 Reisitõrke lisakaitse kehtib üksnes eeldusel, et kindlustusleping on vormistatud hiljemalt 48 tundi pärast reisipaketi esimese osa tasumist. Kui kindlustuslepingu sõlmimise kuupäeval on reisini jäänud aega 30 päeva või rohkem, võib kindlustusvõtja erandina osta reisitõrke lisakaitse Salva nõusolekul hiljem juurde.

3.3 Üheaastase kindlustusperioodiga sõlmitud piiratud kindlustuskaitsega kindlustuslepingu korral kehtib kindlustuskaitse erinevalt punktis 3.1 toodust ainult 120 reisipäeval. Kindlustuskaitsega hõlmatud päevade arvestamine algab kindlustuslepingu sõlmimisele järgnevast esimesest reisist ja lõpeb kindlustusperioodil 120 reisil oldud päeva täitumisel.

3.3.1 Üheaastase kindlustusperioodiga sõlmitud aastase ja piiratud kindlustuskaitsega kindlustuslepingu korral kehtivad kindlustussummadele alljärgnevad reeglid.

3.3.2 Tervisekindlustuse ja tervisekindlustuse lisakaitse variandi kindlustussumma kehtib kindlustusperioodi kohta. Tervisekindlustuse või tervisekindlustuse lisakaitse kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusperioodil väljamakstavad kindlustushüvitise summad liidetakse ning kindlustussumma täitumisel kindlustuskaitse lõpeb.

3.3.3 Reisitõrke kindlustuse, reisitõrke lisakaitse ja pagasikindlustuse variantide kindlustussummad kehtivad kindlustusperioodil toimunud iga kindlustusjuhtumi kohta eraldi ning väljamakstavaid kindlustushüvitise summasid kindlustusperioodil ei liideta.

3.4 Ühekordseks reisiks sõlmitud kindlustuslepingu korral kehtivad kindlustussummad reisiperioodi ajal ning väljamakstavad kindlustushüvitise summad liidetakse ja kindlustussumma täitumisel kindlustuskaitse lõpeb.

3.5 Kui reisilt Eesti Vabariiki naasmine hilineb reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, pikeneb kindlustusperiood viivituse aja võrra ja tingimusel, et leping sisaldab reisitõrke kindlustuskaitse varianti. Kindlustusperiood lõpeb igal juhul Eesti Vabariigi riigipiiri ületamisega kindlustatu poolt.

4.1 Tervisekindlustuse kindlustusjuhtumiks on:

4.1.1 ootamatu ja äge haigestumine, mis ohustab kindlustatu elu või tervist ning mille sümptomid ilmnevad esmakordselt kindlustusperioodi ajal ja mille ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi välisriigis.

RKT-20.03 5

4.1.1.1 Kindlustatu elu ja tervist ohustav kroonilise haiguse ägenemisest tingitud haigestumine eeldu- sel, et asjaomane meditsiiniline seisund ei olnud kindlustuslepingu sõlmimisel prognoositav;

4.1.2 reisil toimunud õnnetusjuhtum, mis on ootamatu, ettenägematu ja äkiline välismõjust tingitud ja kindlustatu tahtest sõltumatu tervisekahjustust tekitav sündmus, mille tagajärgede ravimiseks vajab kindlustatu arstiabi välisriigis;

4.1.3 reisil saabunud surm punktis 4.1.1 või 4.1.2 nimetatud kindlustusjuhtumi tagajärjel;

4.1.4 punktides 4.1.1-4.1.3 nimetatud kindlustusjuhtumi toimumine terrorismiakti, looduskatastroofi või rahvarahutuse tagajärjel, tekkinud kulud hüvitab Salva tingimuste alapeatüki 4.3 alusel.

4.2 Tervisekindlustuse lisakaitsed spordiga tegelemiseks ja füüsilist jõudu nõudva töö tegemiseks

4.2.1 Lisaks tervisekindlustusele on kindlustusvõtjal võimalik sõlmida kindlustusleping järgmiste tervisekindlustuse lisakaitsete saamiseks:

4.2.1.1 spordiga tegelemine;

4.2.1.2 füüsilist jõudu nõudva töö tegemine.

4.2.2 Spordiga tegelemise lisakaitse kindlustusjuhtumiks on reisil sportimise käigus kindlustatuga juhtunud, punktides 4.1.1-4.1.3 nimetatud sündmus. Sportimiseks loetakse igasugust spordiga tegelemist ning lisakaitse laieneb kõikidele spordialadele, v.a need kindlustustingimustes loetletud spordialad, millele Salva ei paku tervisekindlustuse lisakaitset (vt punkt 4.2.3).

4.2.3 Tervisekindlustuse spordiga tegelemise lisakaitse ei laiene järgmistele spordialadele ning nendega tegelemisel ei ole võimalik ennast kindlustada tervist ja elu ohustada võivate riskide vastu: mägironimine, alpinism, lennusport, langevarju- ja benji-hüpped, motosport, allveesport, sh sukeldumine sügavuseni üle 40 m, kärestikuparvesõit (rafting), ekstreemspordialad (sh jalgrattaga mäestlaskumine (downhill), jalgratta maastikusõit (freeride), jalgratta- ja rulatrikid, sööstlaskumine, koptersuusatamine (heli-skiing)), talispordi harrastamine väljaspool talispordikeskuse märgistatud radasid, poks, karate, maadlus, võitluskunstid ning muud ekstreemspordialad.

4.2.4 Tervisekindlustuse spordiga tegelemise lisakaitse ei laiene elukutselistele sportlastele. Elukutseline sportlane on isik, kes saab spordiga tegelemise eest tasu. Eeldatakse, et Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel, olümpiamängudel või auhinnarahalistel turniiridel osalev sportlane on elukutseline sportlane.

4.2.5 Füüsilist jõudu nõudva töö tegemise lisakaitse kindlustusjuhtumiks on reisil füüsilise töö tegemise käigus kindlustatuga juhtunud, punktides 4.1.1-4.1.3 nimetatud sündmus.

4.3 Tervisekindlustusjuhtumi alusel hüvitatakse järgmised vältimatud kulud:

Käesolevas alapeatükis loetletud kulud kohalduvad nii tervisekindlustusele kui ka tervisekindlustuse lisakaitsetele.

4.3.1 ambulatoorse ja haiglaravi kulud;

4.3.2 kroonilise haiguse ägenemise korral ambulatoorse ja haiglaravi kulud kuni 1500 eurot;

4.3.3 kindlustatu põhjendatud transpordikulud arstiabi saamiseks;

4.3.4 kulud arsti määratud retsepti alusel ostetud ravimitele;

4.3.5 hambaravikulud maksumusega kuni 200 eurot kindlustusperioodi kohta;

4.3.6 punktis 4.1.2 kirjeldatud õnnetusjuhtumi tõttu hävinenud või kahjustunud proteeside, kuuldeaparaatide või prillide parandamise või nende soetamise kulud kuni 100 eurot;

4.3.7 kindlustatut saatva ühe isiku põhjendatud sõidukulud soodsaimas saadaolevas hinnaklassis ja majutuskulud kuni 100 eurot päevas ning maksimaalselt 5 päeva ulatuses tingimusel, et sellele isikule on meditsiinilise personali poolt väljastatud kirjalik luba viibida koos kindlustatuga või teda saata, kui viimase tervislik seisund seda nõuab;

4.3.8 vigastatud või haige kindlustatu transpordikulud Eesti Vabariiki. Vigastatud või haige kindlustatu tagasitoimetamise vajaduse ning tagasitoimetamise tingimuste üle on õigus otsustada meditsiiniabi koordinaatoril, Salval ning tema usaldusarstil. Juhul kui Salva või meditsiiniabi koordinaator peab tagasipöördumist vajalikuks, aga kindlustatu keeldub seda tegemast, on Salval õigus keelduda hilisemate kahjude hüvitamisest;

4.3.9 välisriigis toimunud matuse kulu kuni 3000 eurot või kindlustatu surnukeha või tema tuha transpordikulud Eesti Vabariiki;

RKT-20.03 6

4.3.10 uue hilisema tagasireisiga kaasnevad mõistlikud sõidukulud soodsaimas saadaolevas hinnaklassis juhul, kui kindlustatu ei saa kindlustusjuhtumi tagajärjel kasutada olemasolevaid tagasisõidupileteid Eesti Vabariiki naasmiseks;

4.3.11 onkoloogilise haiguse esmadiagnoosi korral vajalikud kulud kuni diagnoosi määramiseni ning transpordikulud Eesti Vabariiki;

4.3.12 kindlustusjuhtumi tõttu tehtud telefonikõnede maksumus meditsiiniabi koordinaatorile või Salvale kirjalike tõendite alusel kuni 40 eurot.

4.4 Tervisekindlustuse välistused

Käesolevas alapeatükis loetletud välistused kohalduvad nii tervisekindlustusele kui ka tervisekindlustuse lisakaitsetele. Kindlustusjuhtumiks ei ole ja hüvitamisele ei kuulu:

4.4.1 kulu, mis tekib Eesti Vabariigis;

4.4.2 kulu, mis tekib välisriigis, mille kodanik kindlustatu on, v.a Eesti Vabariigis alaliselt elavad Vene Föderatsiooni, Ukraina Vabariigi ja Valgevene Vabariigi kodanikud;

4.4.3 kulu välisriigis, mis on tekkinud 30 päeva möödumisel pärast kindlustusperioodi lõppemist;

4.4.4 kulu, mis on seotud psühhiaatrilise ja psühhoneuroloogilise seisundi või haigusega (sh stressreaktsioon, depressioon, ärevushäire, paanika, hirm);

4.4.5 kosmeetilise ja plastilise operatsiooniga seotud kulu;

4.4.6 kulu, mis on seotud raseduse või sünnitusega (k.a abort), v.a vältimatu abi õnnetusjuhtumi tagajärjel;

4.4.7 kulud, mis on tekkinud sportimise või füüsilist jõudu nõudva töö tagajärjel saadud vigastuste ravi või surmaga, v.a juhul, kui oli sõlmitud tervisekindlustuse lisakaitse;

4.4.8 kulu, mis on seotud suguhaiguse või AIDS-iga ning haigusega, mis on põhjustatud HI-viiruse poolt;

4.4.9 kulu, mis on seotud enne kindlustuskaitse kehtivust diagnoositud kroonilise haiguse, haigussümptomite või varem diagnoositud haiguse ravimisega, v.a punktis 4.1.1.1 toodud juhul;

4.4.10 kulu, mis on seotud plaanilise raviga;

4.4.11 kulu, mis on seotud sanatoorsetes raviasutustes teostatud protseduuridega;

4.4.12 kahju, mis kuulub hüvitamisele kehtiva seaduse, rahvusvahelise lepingu vm õigusakti, kohustusliku või sundkindlustuse alusel;

4.4.13 kulu vaktsineerimisele ja kaitsesüstile;

4.4.14 kulu mittemeditsiinilise abi või alternatiivse meditsiini kasutamisel;

4.4.15 kulu, mis on seotud kindlustatu kodumaale tagasitoimetamisega juhul, kui selleks ei ole Salva või meditsiiniabi koordinaatori nõusolekut;

4.4.16 kulu, mis on tekkinud pärast arsti määratud abist või protseduurist loobumist kindlustatu poolt;

4.4.17 kindlustatu enesetapust ja enesetapukatsest tekkinud kahju.

4.4.18 Lisaks käesolevas alapeatükis „Tervisekindlustuse välistused“ toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele peatükis 9 „Üldised välistused“ toodud piirangud.

4.5 Kohustused enne tervisekindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist

Käesolevas alapeatükis loetletud kohustused kohalduvad nii tervisekindlustusele kui ka tervisekindlustuse lisakaitsetele.

4.5.1 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

4.5.2 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda alkohoolsete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisest tingituna.

4.5.3 Kui kindlustatu kasutab reisil transpordivahendina liikumiseks mopeedi, mootorratast või autot, siis peab kindlustatul olema selleks asjaomase kategooria kehtiv juhiluba.

4.5.4 Kindlustatu ei tohi enese elu ja tervist teadlikult ohtu seada (nt ei tohi algatada kaklust).

4.5.5 Kindlustatu ei tohi osaleda militaarteenistuses või selle õppusel.

4.5.6 Kindlustusvõtja ei tohi kindlustuslepingu sõlmimisel esitada ebaõiget teavet.

4.5.7 Kindlustatu ei tohi ära kasutada kindlustuslepingut, et sihilikult minna ennast välisriigis ravima.

4.6 Kohustused pärast tervisekindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist

Käesolevas alapeatükis loetletud kohustused kohalduvad nii tervisekindlustusele kui ka tervisekindlustuse lisakaitsetele.

RKT-20.03 7

4.6.1 Kindlustatul tuleb kasutada ainult vajalikku meditsiinilist abi diplomeeritud meditsiinilise personali poolt.

4.6.2 Juhul kui kindlustatu vajab haiglaravi, tuleb tal informeerida viivitamatult meditsiiniabi koordinaatorit või Salvat ning kooskõlastada edasised tegevused, ravi ning ravi ulatus. Kui kindlustatu tervislik seisund seda ei võimalda, teeb seda kindlustatu esindaja või teda raviv arst. Meditsiiniabi koordinaatori telefoninumbrid on märgitud poliisil.

4.6.3 Salvale, tema usaldusarstile ja meditsiiniabi koordinaatorile tuleb võimaldada juurdepääs kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile, sh isiku eelneva meditsiinilise seisundi kohta käivale teabele. Samuti on kindlustatul kohustus anda omapoolne nõusolek terviseandmete töötlemiseks nii Salvale kui ka tema koostööpartneritele.

4.6.4 Kui kindlustusjuhtum on põhjustatud liiklusõnnetusest, on kindlustatu kohustatud kutsuma sündmuskohale politsei ja võtma juhtumi kohta politseilt kinnituse, v.a juhul, kui kindlustatu tervislikku seisundit arvestades ei saaks temalt pärast liiklusõnnetuse toimumist sellise kohustuse täitmist mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt nõuda.

4.6.5 Salva sellekohasel nõudmisel on kindlustatu kohustatud taotlema Eesti Haigekassalt Euroopa ravikaardi asendussertifikaadi ning esitama selle Salvale.

4.6.6 Pärast reisilt saabumist tuleb esitada diagnoosiga arstitõend, ravi ja ravimite arved, transpordiarved, Salva sellekohasel nõudmisel Euroopa ravikaardi asendussertifikaat, vajaduse korral tõend ja/või sõidupiletid välisriigis viibimise aja kohta ning muud kahju toimumist, juhtumi asjaolusid ja kahju suurust tõendavad dokumendid.

4.6.7 Kindlustatu ei tohi esitada Salvale valeandmeid.

4.7 Alapeatükkides 4.5-4.6 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12.

5.1 Reisitõrge on reisi ärajäämine, katkemine ja reisile hilinemine.

5.1.1 Reisi ärajäämiseks loetakse broneeritud või väljaostetud reisile mitteminemist punktides 5.2.1, 5.2.2, 5.2.5 või 5.2.6 toodud põhjustel ning reisitõrke lisakaitse sõlmimise korral punktides 5.3.1- 5.3.3 toodud põhjustel.

5.1.2 Reisi katkemiseks nimetatakse juba alanud reisilt plaanivälist ennetähtaegset tagasipöördumist punktides 5.2.1, 5.2.2, 5.2.5 või 5.2.6 toodud põhjustel ning reistõrke lisakaitse sõlmimise korral punktides 5.3.1-5.3.3 toodud põhjustel.

5.1.3 Reisile hilinemiseks loetakse reisi algus- või transiitpunkti hilinemist või reisi alguse viibimist punktides 5.2.3, 5.2.4, 5.2.6 toodud põhjustel ning reistõrke lisakaitse sõlmimise korral punktides 5.3.1-5.3.3 toodud põhjustel.

5.2 Reisitõrke kindlustusjuhtumiteks on:

5.2.1 kindlustatu või temaga koos reisiva pereliikme (s.o abikaasa, elukaaslase, lapse, lapselapse, vanema, vanavanema) või kindlustatu reisikaaslase (kui reisipakett on broneeritud ja ostetud kahele) ootamatu äge haigestumine, õnnetusjuhtum või surm;

5.2.2 kindlustatu abikaasa, elukaaslase, lapse, lapselapse, abikaasa või elukaaslase lapse, vanema, vanavanema, õe, venna, ämma, äia eluohtlik terviseseisund või surm;

5.2.3 reisi algus- või transiitpunkti sõitmiseks kasutatava regulaarliinil sõitva ühistranspordivahendi (lennuk, rong, buss, laev) hilinemine või mitteväljumine tehnilise rikke, liiklusõnnetuse või ilmastikuolude tõttu (v.a looduskatastroof);

5.2.4 reisidokumendi vargus reisil olles;

5.2.5 reisi algus- või transiitpunkti sõitmiseks kasutatava isikliku sõiduvahendi sattumine liiklusõnnetusse;

5.2.6 vahetult enne reisi algust või reisi ajal kindlustatu elukohale tulekahjust, loodusõnnetusest või süüteost tekkinud kahju, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu isiklik kohalolek;

5.2.7 regulaarlendude lennuplaani muutmine lennuettevõtte poolt pärast piletite väljaostmist (v.a juhul, kui muutmine on tingitud looduskatastroofist, terrorismist, rahvarahutusest, töökatkestusest või maksevõimetusest); transpordivahendi ülebroneerimine; õhuruumi ülekoormatus.

RKT-20.03 8

5.3 Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumid

Lisaks reisitõrke kindlustusele on kindlustusvõtjal võimalik sõlmida kindlustusleping järgmiste reisitõrke lisakaitsete saamiseks, mille sõlmimise korral on kindlustusjuhtumiteks:

5.3.1 reisi ärajäämine reisi eesmärgiks olnud konverentsi, seminari, messi, kontserdi, spordivõistluse või teatrietenduse mittetoimumise tõttu;

5.3.2 reisitõrge põhjusel, et reisil või 48 tundi enne reisi algust leiab aset terrorismiakt, looduskatastroof või rahvarahutus, mille tõttu kindlustatu viibimine terrorismiakti, looduskatastroofi või rahvarahutuse toimumise piirkonnas võib kujutada ohtu kindlustatu elule või tervisele.

Terrorismiaktiks loetakse poliitilistel, usulistel või ideoloogilistel motiividel toime pandud vägivaldset tegu või muud ebaseaduslikku tegu, mille käigus ei kasutata tuuma-, keemilisi- või bioloogilisi ründevahendeid.

Looduskatastroofiks loetakse maavärinat, maalihet, vulkaanipurset, orkaani, tsunamit, üleujutust.

Rahvarahutuseks loetakse meediaväljaannetes kajastatavat suuremahulist rahva meeleavaldust välisriigi selles piirkonnas, kuhu kindlustatu planeerib sõita, ning mis takistab asjaomases piirkonnas tavapärase turismi toimimist ning on ohuks kindlustatu elule ja tervisele;

5.3.3 transpordiettevõtte või seda teenindava ettevõtte töökatkestuse (sh streigi) või reisipaketis sisalduva teenuse osutaja maksevõimetuse tõttu toimunud reisitõrge. Eelnev lisakaitse ei kohaldu reisiettevõtja maksevõimetuse tõttu tekkinud reisitõrkele.

5.4 Reisitõrke kindlustusjuhtumi alusel hüvitatavad kulud

5.4.1 Reisi ärajäämisel hüvitatakse väljaostetud või tagastamise võimaluseta tellitud ning väljaostmisele kuuluva reisipaketi selle osa maksumus, mida kindlustatul või kindlustusvõtjal ei ole õigus reisikorraldajalt või transpordiettevõttelt tagasi saada. Kui kulud majutusele on tehtud mitme isiku peale ühiselt, jagatakse kulud kõigi osalenud isikute vahel võrdselt. Hüvitatakse vaid kindlustatu huvides kantud kulud.

5.4.2 Reisi katkemise korral hüvitatakse mõistlik ja põhjendatud lisakulu, mis on seotud transpordi ja majutusega kindlustatu ennetähtaegsel tagasipöördumisel Eesti Vabariiki või reisi alguspunkti. Kui reisi katkemise põhjus ilmneb esimese 24 tunni jooksul alates kindlustusperioodi algusest, hüvitatakse ka kasutamata jäänud reisipaketi osa maksumus.

5.4.3 Reisile hilinemise korral hüvitatakse sihtpunkti jõudmiseks vajalikud täiendavad pileti ümbervahetamise kulud või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kulud soodsaimas saadaolevas hinnaklassis. Lisaks hüvitatakse ka mõistlikud ja vajalikud täiendavad ööbimiskulud. Reisi alguse viibimisel kindlustusjuhtumi tõttu hüvitatakse kindlustatu vältimatud majutuskulud, kui kindlustatu elab kaugemal kui 50 km reisi alguspunktist.

5.4.4 Kindlustusjuhtumi tõttu välisriigis reisibüroole või Salvale tehtud sidekulude maksumus hüvitatakse kuni 40 euro ulatuses ühe kindlustusperioodi kohta.

5.5 Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumi alusel hüvitatavad kulud

5.5.1 Konverentsi, seminari, messi, kontserdi, spordiürituse või teatrietenduse ärajäämisel korral hüvitatakse ürituse ajaks ja sellele vahetult eelnevale ja vahetult järgnevale päevale planeeritud transpordi- ning majutuskulud, mis on väljaostetud või tagastamise võimaluseta tellitud ning väljaostmisele kuuluvad, samuti ürituse korraldaja poolt tagastamisele mittekuuluva pileti või osalustasu kulud.

5.5.2 Looduskatastroofi, terrorismi või rahvarahutuste tõttu sõidugraafiku muutumisel või reisipaketis ettenähtud transpordi mittetoimimisel hüvitatakse lisakulud transpordile ja majutusele, mis on vajalikud sihtpunkti ja/või Eesti Vabariiki jõudmiseks. Kui eelnev ei osutu võimalikuks, siis hüvitatakse ärajäänud reisipaketi maksumus.

5.5.3 Transpordiettevõtte või seda teenindava ettevõtte töökatkestuse (sh streigi) või reisipaketis sisalduva teenuse osutaja maksevõimetuse korral hüvitatakse lisakulud transpordile ja majutusele, mis on vajalikud sihtpunkti ja/või Eesti Vabariiki jõudmiseks. Kui eelnev ei osutu võimalikuks, siis hüvitatakse ärajäänud reisipaketi maksumus.

5.6 Reisitõrke kindlustuse välistused

Käesolevas alapeatükis loetletud välistused kohalduvad nii reisitõrke kindlustusele kui ka reisitõrke lisakaitsetele. Kindlustusjuhtumiks ei ole ja hüvitamisele ei kuulu kahju järgmistel juhtudel:

RKT-20.03 9

5.6.1 reisitõrke põhjustab enne kindlustuslepingu sõlmimist või reisi ärajäämise kindlustuskaitse algust alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi kestmine;

5.6.2 reisitõrke põhjustab kindlustatu rasedus või sellest tingitud komplikatsioon või sünnitus;

5.6.3 reisitõrke põhjustab kindlustatu krooniline haigus või selle ägenemine;

5.6.4 reisitõrge on seotud psühhiaatrilise ja psühhoneuroloogilise seisundi või haigusega (sh stressreaktsioon, depressioon, ärevushäire, paanika, hirm);

5.6.5 ühe kindlustatu haigestumise, õnnetusjuhtumi või surma tõttu teiste poliisil märgitud kindlustatute poolt reisile minemata jätmine, v.a juhul, kui esinevad käesolevas punktis nimetatud peresidemed või reisikaaslus (kui reisipakett on broneeritud ja ostetud kahele);

5.6.6 kulutused kuuluvad kompenseerimisele reisitõrke eest vastutava isiku, transpordiettevõtte vms poolt;

5.6.7 kindlustatu reis kallineb reisikaaslase reisitõrke tõttu;

5.6.8 reisitõrke põhjustab reisi alguspunkti hilinemine, mille põhjuseks on kindlustatu eelmise reisi pikenemine, v.a juhul, kui eelmine reis pikenes tulenevalt käesolevate tingimuste alusel hüvitatavast tervisekindlustuse kindlustusjuhtumist;

5.6.9 reisile hilinemise või reisi katkemise tõttu kasutamata jäänud teenuste või reisipaketi osa maksumus, v.a juhul, kui reis katkeb esimese 24 tunni jooksul alates kindlustusperioodi algusest

5.6.10 reisitõrke põhjustab reisiettevõtja või reisiteenust vahendava platvormi operaatori tegevus, tegevusetus või maksevõimetus;

5.6.11 reisitõrke põhjustab muudatus tšarterliinil sõitva transpordivahendi sõidugraafikus. Juhul kui tagasilennul ei maandu tšarterlend Eesti Vabariigis, hüvitatakse tšarterliinil sõitva transpordi- vahendi hilinemisest tingitud majutuskulud välisriigis ja transpordikulud Eesti Vabariiki;

5.6.12 reisitõrke tõttu on kantud kulusid majutusele ja transpordile Eesti Vabariigis, v.a reisi alguse viibimise korral punktis 5.4.3 märgitud ulatuses;

5.6.13 reisitõrge on põhjustatud ametivõimude tegevusest, viisa mitteväljastamisest või vara sundvõõrandamisest;

5.6.14 reisitõrge on põhjustatud kindlustatu enesetapust, enesetapukatsest ning oma elu teadlikult ohtu seadmisest.

5.6.15 Lisaks käesolevas alapeatükis „Reisitõrke kindlustuse välistused“ toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele peatükis 9 „Üldised välistused“ toodud piirangud.

5.7 Kohustused enne reisitõrke kindlustusjuhtumi toimumist

Käesolevas alapeatükis loetletud kohustused kohalduvad nii reisitõrke kindlustusele kui ka reisitõrke lisakaitsetele.

5.7.1 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

5.7.2 Tuleb vältida kahju ja kulutusi, mida saaks mõistliku tegevusega ära hoida.

5.7.3 Reisi ajagraafik tuleb planeerida selliselt, et see võtaks arvesse aega reisile registreerimiseks, piiriületuseks, turvakontrolliks ning ümberistumisteks ettenähtud vajalikku miinimumaega, tavapäraseid ilmastikuolusid, liiklusolusid. Vaidluse korral lasub kindlustusvõtjal reisi ajagraafiku broneerimissüsteemidele vastavuse tõendamise kohustus.

5.7.4 Ümberistumisega lendude puhul ei tohi lendudevaheline aeg olla lühem broneerimissüsteemides sellisele ühendusele ettenähtud miinimumajast eeldusel, et lennud on märgitud samal piletil (st reis on korraldatud ühe veolepinguga) ja kahe järjestikkuse vedaja vahel on sõlmitud pagasikäitluse leping.

5.7.5 Kui lennupiletid on ostetud eraldi või samal piletil märgitud vedajate vahel ei ole sõlmitud pagasikäitluse lepingut, peab lendudevaheline aeg olema vähemalt 2 tundi. Juhul kui vahemaandumise käigus tuleb teostada piirikontrolliga piiriületus väljaspool Euroopat, peab lendudevaheline aeg olema vähemalt 3 tundi.

5.7.6 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda alkohoolsete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisest tingituna.

5.8 Kohustused pärast reisitõrke kindlustusjuhtumi toimumist

Käesolevas alapeatükis loetletud kohustused kohalduvad nii reisitõrke kindlustusele kui ka reisitõrke lisakaitsetele.

RKT-20.03 10

5.8.1 Kindlustatu peab reisi ärajäämisest teadasaamisel informeerima koheselt Salvat, asjaomast reisikorraldajat, majutusettevõtet, transpordiettevõtet ja muud teenusepakkujat asjaolust, mis takistab reisile minekut või reisi jätkamist, et reisitõrkega kaasneksid kõige väiksemad võimalikud kulud ja leppetrahvid.

5.8.2 Kui reisitõrke põhjustas isiku tervislik seisund, peab kindlustusvõtja võimaldama Salvale, tema usaldusarstile ja meditsiiniabi koordinaatorile juurdepääsu kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile, sh isiku eelneva meditsiinilise seisundi kohta käivale teabele. Samuti on kindlustatul kohustus anda omapoolne nõusolek terviseandmete töötlemiseks nii Salvale kui ka tema koostööpartneritele.

5.8.3 Salval on õigus nõuda haigestunud isiku meditsiinilist läbivaatust usaldusarsti poolt. Kindlustusvõtja peab tagama kindlustatu või muu isiku nõusoleku läbivaatuseks.

5.8.4 Kindlustatu peab reisi katkemisel koheselt teatama Salvale oma asukoha ja võimaluse korral küsima temalt juhiseid edasise tegutsemise kohta. Juhiste puudumisel peab kindlustatu käituma oma parima äranägemise järgi selliselt, nagu ta käituks olukorras, kui ta poleks kindlustatud. Reisi katkemisel tervisliku seisundi tõttu peab kindlustatu pöörduma koheselt reisi katkemise asukoha meditsiiniasutuse poole ning võtma diagnoosiga arstitõendi, mis kinnitab, et reisi jätkamine on vastunäidustatud.

5.8.5 Reisi ärajäämise või katkemise korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada diagnoosiga arstitõend (perearstilt, raviarstilt või väljatrükk patsiendiportaalist), tõend sugulussuhte kohta, kuludokument reisi maksumuse kohta, tõend selle kohta, kui palju reisi maksumusest kuulub tagastamisele reisikorraldaja või reisibüroo poolt, politsei tõend süüteo kohta ja vajaduse korral muud kahjujuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid. Reisile hilinemise korral tuleb esitada transpordiettevõtte tõend hilinemise põhjuse ja aja kohta, reisi esialgne ja asenduspilet, majutusarve, politsei tõend liiklusõnnetuse kohta ning vajaduse korral muud kahjujuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid. Liiklusummiku tõendamiseks tuleb teha ummikust foto, millelt peab olema tuvastatav foto tegemise koht ja kellaaeg.

5.8.6 Isikut tõendava dokumendi varguse korral on kindlustatu kohustatud registreerima dokumendi varguse välisriigi politseis ja esitama Salvale sellekohase tõendi.

5.8.7 Kindlustatu ei tohi esitada Salvale valeandmeid.

5.9 Alapeatükkides 5.7-5.8 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12.

6.1 Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiteks on:

6.1.1 pagasi purunemine või kahjustumine transpordiettevõtte süül;

6.1.2 pagasi kadumine transpordiettevõtte süül tingimusel, et pagasit ei ole leitud 30 päeva jooksul alates kadumise kuupäevast;

6.1.3 pagasi kadumine ajal, mil see oli teenindusettevõtte järelvalve all;

6.1.4 pagasi vargus või röövimine;

6.1.5 pagasi hilinemine sihtkohta transpordiettevõtte süül vähemalt 4 tundi alates kindlustatu saabumisest sihtkohta.

6.2 Pagasi mõiste

6.2.1 Pagasina kindlustatud esemeteks loetakse reisikohvrit, reisikotti ning selles olevaid isiklikke esemed, v.a alapeatükis 6.3. nimetatud esemed, mida ei ole võimalik pagasina kindlustada.

6.3 Pagasikindlustuse kaitse ei laiene järgmistele esemetele:

6.3.1 antiikesemed, kunstiteosed, kollektsioonid, muusikariistad;

6.3.2 väärismetalle sisaldavad esemed, vääris- ning poolvääriskivid, karusnahad, lõhnaveed ja -õlid;

6.3.3 raha, pangakaardid, raha derivaadid, väärtpaberid, piletid, isikusamasust tõendavad dokumendid (v.a pass või ID-kaart);

6.3.4 tööriistad, töövahendid, kaubad, kauba- või tootenäidised;

6.3.5 joonised, käsikirjad, reklaam- ja koolitusmaterjalid;

6.3.6 prillid, päikeseprillid, kontaktläätsed, proteesid ja meditsiinilised abivahendid;

6.3.7 mootorsõidukid, haagised, autosuvilad, paadid, nende varuosad, lisavarustus ning sisustus;

RKT-20.03 11

6.3.8 toiduained, joogid;

6.3.9 taimed, loomad;

6.3.10 mobiiltelefonid, tahvelarvutid, lugerid, droonid, kõrvklapid ning akupangad;

6.3.11 klaasist, portselanist, keraamilisest vms haprast materjalist esemed.

6.4 Pagasikindlustusjuhtumi alusel hüvitatavad kulud

Pagasikindlustusjuhtumi toimumisel arvestatakse hüvitise suurus järgmiselt.

6.4.1 Pagasi hilinemisel esmatarbekaupade soetamiseks tehtud kulutused hüvitatakse kuni 60 euro ulatuses iga hilinenud ööpäeva kohta ning maksimaalselt 3 hilinenud ööpäeva eest.

6.4.2 Pagasi kahjustumisel hüvitatakse pagasi remondikulud. Salval on õigus otsustada, kas hüvitab kindlustatule kahju rahas või remondi korraldamise kaudu.

6.4.3 Kui pagasi remontimine ei ole majanduslikult mõistlik või tehniliselt võimalik, siis loetakse see hävinuks. 30 päeva kadunud olnud või varastatud pagas loetakse hävinud pagasiks.

6.4.4 Pagasi hävimisel hüvitatakse hävinud eseme soetamise hind, millest lahutatakse maha kulum. Hävinud eseme soetamise hinda tõendab ostutšekk ning kulumit arvestatakse 10% aastas alates hävinud eseme soetamise aastast.

6.4.5 Kui pagas on hävinud ja kindlustatu ei suuda esitada hävinud pagasi soetamise ostutšekki, võetakse hüvitise maksmise aluseks kauplusest või internetikeskkonna müügiportaalidest leitav sarnase eseme ostuhind, millest lahutatakse maha kulum. Kulumit arvestatakse 10% aastas alates hävinud eseme soetamise aastast.

6.4.6 Passi või ID-kaardi varguse korral hüvitatakse asendusdokumendi muretsemiseks tehtud kulutused välisriigis kuni 120 euro ulatuses.

6.4.7 Pagasi otsimiseks tehtud põhjendatud sidekulud hüvitatakse kirjalike tõendite alusel kuni 40 euro ulatuses.

6.4.8 Ühe kindlustatud eseme hüvitispiiriks on 30% pagasikindlustuse kindlustussummast. Eeltoodud hüvitislimiiti ei kasutata kohvri ja reisikoti hüvitamisel.

6.4.9 Erinevalt punktis 6.4.8 toodust on fotoaparaatide ja videokaamerate hüvitispiiriks kuni 600 eurot komplekti kohta ning spordivahendite hüvitispiiriks on samuti 400 eurot.

6.5 Pagasikindlustuse välistused

Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiteks ei ole:

6.5.1 pagasiks oleva eseme tehniline rike või eseme loomulik kulumine tavapärase kasutamise käigus;

6.5.2 eseme kahjustumine pagasis olevate sööbivate, määrivate ainetega kokkupuutel või teravate esemete tekitatud lõikevigastuste tõttu;

6.5.3 pagasi kaotamine või maha unustamine;

6.5.4 kohvri või reisikoti kulumisest, määrdumisest ja kriimustustest tekkinud kahju;

6.5.5 pagasi hilinemine Eesti Vabariiki või kindlustatu ajutisse elukohariiki;

6.5.6 Eesti Vabariigis tehtud kulutused;

6.5.7 ametivõimude tegevusest või tegevusetusest tekkinud kahju.

6.5.8 Lisaks käesolevas alapeatükis „Reisitõrke kindlustuse välistused“ toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele peatükis 9 „Üldised välistused“ toodud piirangud.

6.6 Kohustused enne pagasikindlustusjuhtumi toimumist

6.6.1 Majutuskohtades ja transpordivahendites tuleb pagasit hoida selleks ettenähtud lukustatud ruumis; pagasit on keelatud hoida kolmandatele isikutele kättesaadavas kohas, järelevalveta mootorsõidukites, haagissuvilates või järelhaagistes. Mootorsõiduk, milles pagasit hoitakse, peab olema lukustatud ja asuma valvega parklas. Samuti peab lukustatud mootorsõidukisse jäetud pagas olema paigutatud sõidukis mittenähtavale kohale, näiteks pagasiruumi või kindlalaekasse.

6.6.2 Isiklikud dokumendid, käekellad, võtmed ja elektroonilised seadmed (foto-, video-, audiotehnika, arvutid ja nimetatud seadmete lisaseadmed) peavad olema kindlustatu pideva ja vahetu järelvalve all ja neid tuleb transportida ainult käsipagasis. Majutusasutuses tuleb eelnimetatud asju hoida seifis.

6.6.3 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

6.6.4 Tuleb vältida kahju ja kulutusi, mida saaks mõistliku tegevusega ära hoida.

RKT-20.03 12

6.6.5 Kindlustusjuhtumit ei tohi esile kutsuda alkohoolsete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisest tingituna.

6.7 Kohustused pärast pagasikindlustusjuhtumi toimumist

6.7.1 Pagasi varguse või röövimise korral tuleb viivitamatult esitada politseile avaldus juhtunu kohta ja kaotsiläinud asjade loetelu ning võtta politseilt sündmuse kohta kinnitus.

6.7.2 Pagasi kahjustumise või kadumise korral peab kindlustatu või tema esindaja võtma kahju registreerinud ettevõttelt tõendi juhtunu kohta.

6.7.3 Juhul kui pagas on saanud sedavõrd kahjustada, et selle kasutamine ei ole enam võimalik (pagas on hävinud), tuleb üksikasjalikult fotografeerida sellel esinevad kahjustused ning edastada fotod Salvale.

6.7.4 Pagasikindlustuse kahju toimumisel tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada kahjujuhtumi tekkimise eest vastutava isiku tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, politsei tõend, vältimatute tarbekaupade ostmise arved, asjade parandamise arved, fotod kahjustustest ning vajaduse korral muud kahjujuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid. Pagasi hilinemise korral tuleb esitada tõend pagasi kättesaamise aja kohta.

6.7.5 Salva nõudmisel peab kindlustatu esitama nimekirja kõigist kahjujuhtumi ajal kaotsiläinud, varastatud või kahjustunud esemetest, nende ostutšekid ning tõendama esemete kuulumist kindlustatule.

6.7.6 Kui Salva on pagasi hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju hüvitanud ja pagas leitakse üles, peab kindlustatu pagasi leidmisest Salvale esimesel võimalusel teatama.

6.7.7 Kahjustunud vara tuleb nõudmisel esitada Salvale. Kuni üleandmiseni on Salval õigus peatada hüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse võrra vähendada.

6.7.8 Kindlustatu ei tohi esitada Salvale valeandmeid.

6.8 Alapeatükkides 6.6-6.7 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12.

Rendiauto omavastutuskindlustuse esemeks on välisriigi autorendiettevõtte poolt kindlustatule rendilepingu alusel esitatud omavastutuse nõue, mis on seotud kindlustusperioodil rendiauto kahjustumise, hävimise või kadumisega alapeatükis 7.1 nimetatud sündmuse tagajärjel.

7.1 Rendiauto omavastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on:

7.1.1 välisriigis renditud sõiduki kahjustumine, hävimine või kadumine kindlustusperioodil liiklusõnnetuse, loodusõnnetuse, vandalismi, röövimise või varguse tagajärjel, mis annab autorendiettevõttele õiguse nõuda kindlustatult rendilepingus märgitud omavastutuse tasumist.

7.1.2 Kindlustusjuhtumiks ei ole:

7.1.2.1 juhtum, kus autorendiettevõte nõuab kindlustatult omavastutuse tasumist kahju eest, mis on seotud rendiauto varasemate kahjustustega;

7.1.2.2 juhtum, kus rendiauto on saanud kahjustada, hävinud või kadunud mõne muu sündmuse tagajärjel, mida ei ole nimetatud tingimuste alapeatükis 7.1;

7.1.2.3 juhtum, kus autorendiettevõte nõuab kindlustatult viivise, trahvi või leppetrahvi tasumist;

7.1.2.4 juhtum, mis on põhjustatud ametivõimude tegevusest või vara sundvõõrandamisest.

7.2 Rendiauto omavastutuskindlustusjuhtumi alusel hüvitatavad kulud:

autorendiettevõtte poolt esitatud nõudes märgitud omavastutuse osa kuni poliisil märgitud kindlustussummani.

7.3 Kohustused enne kindlustusjuhtumi toimumist

7.3.1 Rendilepingu sõlmimisel ja auto kättesaamisel on kindlustatu kohustatud tuvastama rendiauto tehnilise seisukorra ning võimalikud varasemad kahjustused rendiauto. Tuvastatud vead ja kahjustused tuleb fikseerida rendilepingus, videosalvestisel või fotodel.

7.3.2 Rendiauto kahjustumise, hävimise või kadumise vältimiseks tuleb rendiautot kasutada heaperemehelikult.

7.3.3 Rendiautot tohib juhtida vaid rendilepingus sõidukijuhina märgitud isik, kellel on asjaomase kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

RKT-20.03 13

7.3.4 Juhul kui kindlustatu ise ei kasuta renditud sõidukit, peab ta tagama, et renditud sõiduki kasutaja täidaks kõiki kindlustuslepingus toodud kohustusi. Kindlustatu vastutab sõiduki kasutaja tegevuse või tegevusetuse eest.

7.3.5 Rendiautot ei tohi juhtida haigena, üleväsinuna või reaktsioonikiirust mõjutavate ravimite, alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete mõju all olles või mistahes muus seisundis, mis takistab sõiduki ohutut juhtimist. Eelneva nõuetekohaseks täitmiseks tuleb sõidukijuhil enda seisundit hinnata nii vahetult enne sõiduki juhtimise alustamist kui ka pidevalt sõiduki juhtimise käigus. Juhul kui sõiduki juhtimise ajal tekivad mistahes haigushoole, terviserikkele või üleväsimusele viitavad tunnused, tuleb sõiduki juhtimine koheselt lõpetada. Juhul kui sõidukijuht jääb sõidukit juhtides magama või kaotab juhtides muul põhjusel teadvuse, loetakse, et isik on rikkunud käesolevas punktis sätestatud ohutusnõudeid.

7.3.6 Rendiauto juht on kohustatud järgima asjakohaste liikluskorraldusvahendite või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid.

7.3.7 Rendiautos ei tohi tekitada tuleohtlikku olukorda. Sõiduki mootoriruumi ja muude osade valgustamiseks võib kasutada ainult elektrivalgust. Sõidukis ei tohi kasutada lahtise tule allikat (sh suitsetada).

7.3.8 Rendiauto võtmeid ning muid sõiduki avamiseks ja käivitamiseks ettenähtud seadmeid ei tohi hoida sellises kohas või sellisel viisil, mis võimaldab nende kättesaamist kolmandatel isikutel (kui sõiduki võtmeid hoitakse väljaspool lukustatud kappi, peab võtmete hoidmise ruum olema suletud ja uksed lukustatud; võtmeid ei ole lubatud jätta üldkasutatavasse garderoobi vms).

7.3.9 Rendiautost lahkudes tuleb sulgeda sõiduki aknad, katuseluuk ja pakiruum ning sõiduk lukustada; tuleb rakendada sõidukile paigaldatud nõutavaid turvaseadmeid.

7.4 Kohustused pärast rendiauto omavastutuskindlustuse kindlustusjuhtumit

7.4.1 Rendiauto kahjustumise korral tuleb viivitamatult võtta ühendust autorendiettevõttega, teavitada ettevõtet juhtunust ja küsida juhiseid edasiseks käitumiseks.

7.4.2 Juhul kui rendiauto varastatakse või röövitakse, tuleb juhtunust teavitada autorendiettevõtet ja kohalikku politseid.

7.4.3 Juhul kui rendiauto saab kahjustada olukorras, kus kindlustatu ei ole vahetult auto läheduses, tuleb juhtunust teavitada kohalikku politseid.

7.4.4 Liiklusõnnetuse korral, millega kaasnevad inimvigastused, või olukorras, kus osapooled ei saavuta süülisuses kokkulepet, tuleb juhtunust teavitada kohalikku politseid.

7.4.5 Kindlustatu on kohustatud fotografeerima sündmuskoha ning rendiautole tekitatud kahjustused.

7.4.6 Kahjujuhtumi järgselt peab kindlustatu võtma kasutusele meetmed kahju vähendamiseks või edasise kahju ärahoidmiseks.

7.4.7 Kindlustatul on kohustus esitada Salvale üürilepingu koopia ja rendiauto kättesaamisel tehtud videosalvestis või fotod rendiauto seisukorrast ja võimalikest varasematest kahjustustest.

7.4.8 Kindlustatu kohustub esitama Salvale üksikasjaliku selgituse kahjujuhtumi toimumise kohta ning vajaduse korral muud kahjujuhtumi toimumist tõendavad dokumendid.

7.4.9 Salvale tuleb esitada fotod sündmuskohast ning rendiautole tekkinud kahjustustest.

7.4.10 Kindlustatu on kohustatud esitama Salvale autorendiettevõtte poolt temale esitatud nõude omavastutuse tasumiseks ning tõendi, et kindlustatu on esitatud nõude rendiettevõttele tasunud.

7.4.11 Kindlustatu ei tohi esitada Salvale valeandmeid.

7.5 Alapeatükkides 7.3-7.4 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12

8.1 Reisikindlustuse vastutuskindlustusjuhtumiks on:

8.1.1 kindlustatu poolt kolmandale isikule õigusvastase tegevuse käigus lepinguvälise kahju tekitamine, mille tagajärjel on kindlustatul seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustus.

8.1.2 Kindlustatu õigusvastane tegu peab olema toimunud reisikindlustuse lepingus määratletud territooriumil kindlustusperioodi jooksul.

RKT-20.03 14

8.1.3 Kolmandaks isikuks loetakse isikut, kes ei ole kindlustatu reisikaaslane või pereliige (s.o abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanem, vanavanem) ning kelle vara või tervis on saanud kindlustatu käitumise tagajärjel kahjustada.

8.2 Reisikindlustuse vastutuskindlustusjuhtumi alusel hüvitatavad kulud ja nende tasumise kord

8.2.1 Ravikulu – kannatanu raviasutusse toimetamise, ravimise ja ravimite soetamise põhjendatud kulu.

8.2.2 Matusekulu – surmast tulenev põhjendatud matusekulu (v.a peielaud) kuni 3000 eurot.

8.2.3 Varaline kahju – kahjustunud eseme mõistlik ja põhjendatud remondikulu, vara hävimise korral vara väärtus vahetult enne kahjujuhtumi toimumist.

8.2.4 Õigusabikulu – kohtuotsusega kindlustatult väljamõistetud kohtukulu ja/või kindlustatu poolt kantud, eelnevalt Salvaga kooskõlastatud õigusabikulu vastutuse olemasolu, kahju suuruse ja juhtumi asjaolude kindlakstegemiseks. Õigusabikulu hüvitatakse summas kuni 10% kahju suurusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

8.2.5 Hüvitis makstakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva pärast kohtulahendi jõustumist või Salva poolt nõude tõendatuks lugemist.

8.2.6 Hüvitis kantakse kindlustatu arvelduskontole pangas.

8.3 Reisikindlustuse vastutuskindlustuse välistused

Kindlustusjuhtumiks ei ole ja hüvitamisele ei kuulu:

8.3.1 kindlustatu tahtlusest, raskest hooletusest, ebaausast käitumisest, kuriteo tahtlikust toimepanemisest (sh kaklusest) tulenev nõue;

8.3.2 kindlustatu poolt alkoholi- või narkootilises joobes toime pandud sündmusest tulenev nõue;

8.3.3 kindlustatu ja tema reisikaaslaste või pereliikmete vaheline nõue;

8.3.4 kindlustatule enne kindlustuslepingu sõlmimist teadaolevast asjaolust või juba enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud sündmusest tulenev nõue;

8.3.5 kindlustatule kuuluvast või tema valduses olevast vee- või õhusõiduki või motoriseeritud maismaasõiduki kasutamisest tulenev nõue;

8.3.6 kindlustatule kui ehitise või korteri omanikule esitatud nõue;

8.3.7 kindlustatule kuuluvate või tema hoole all olevate loomade tegevusest tulenev nõue;

8.3.8 alusetust rikastumisest tulenev nõue;

8.3.9 lepingust tulenev kahjunõue (sh garantiinõue);

8.3.10 kindlustatu majandustegevusest tuleneva vastutuse nõue;

8.3.11 kindlustatule mõistetud seadusejärgse trahvi (sh liiklus- ja parkimistrahvi, avaliku korra rikkumisega seotud trahvi), viiviste, intresside nõue;

8.3.12 vääramatust jõust tulenev nõue;

8.3.13 nõue, mis kuulub hüvitamisele muu kahjukindlustuse lepingu alusel;

8.3.14 nõue, mis on esitatud rohkem kui 90 päeva pärast sellise sündmuse toimumist, millest tuleneb kindlustatu vastutus;

8.3.15 õhu, maapinna või vee saastamisest/reostamisest põhjustatud nõue;

8.3.16 militaarteenistuse või -õppuste käigus põhjustatud kahju.

8.3.17 Lisaks käesolevas alapeatükis „Reisitõrke kindlustuse välistused“ toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele peatükis 9 „Üldised välistused“ toodud piirangud.

8.4 Kohustused pärast vastutuskindlustusjuhtumi toimumist

8.4.1 Kindlustatu peab viivitamatult teatama tema vastu esitatud nõudest (sh kohtu- või kohtueelse menetluse algatamine) või muudest asjaoludest ja sündmustest, millest võib tuleneda nõue kindlustatu vastu.

8.4.2 Kindlustatu peab Salvale edastama tema vastu esitatud kahjunõude ja muud juhtumi asjaolusid tõendavad dokumendid (nt politsei või meditsiiniabi tõend, vara maksumuse kviitungid, tunnistajate ütlused vms).

8.4.3 Kui kindlustatu vastutus on ebaselge, ei tohi kindlustatu anda võlatunnistusi ega sõlmida kokkuleppeid kahju hüvitamiseks ilma Salva nõusolekuta. Kui kindlustatu annab võlatunnistuse või teostab kahju hüvitamise osaliselt või täielikult, puudub Salval kahju hüvitamise kohustus, kui Salva hinnangul ei ole kahju põhjustamine või kahjusumma suurus tõendatud.

RKT-20.03 15

8.4.4 Kindlustatu ei tohi esitada Salvale valeandmeid.

8.4.5 Alapeatükis 8.4 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12.

Lisaks iga kindlustuskaitse peatüki juures toodud välistustele kohalduvad käesolevas peatükis toodud juhtumid või kulu, mille toimumisel või tekkimisel puudub Salval kindlustushüvitise maksmise kohustus.

9.1 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille tekkimise põhjustas:

9.1.1 terrorism, rahvarahutus või looduskatastroof. Erandina ei kehti see välistuse punkt tervisekindlustuskaitse ja tervisekindlustuse lisakaitse korral. Reisitõrke puhul ei kehti see välistuse punkt lisakindlustuskaitse olemasolul;

9.1.2 massihävitusrelv, sõda või sõjalise operatsiooni sarnane olukord, riigipööre, ülestõus;

9.1.3 transpordiettevõtte või seda teenindava ettevõtte töökatkestuse, sh streik. Erandina ei kehti see välistuse punkt reisikindlustuse lisakaitse korral;

9.1.4 tuumaenergia, radioaktiivsus, pandeemia, epideemia, keskkonna saastatus.

9.2 Hüvitamisele ei kuulu:

9.2.1 kahju, mis on hüvitatud mõne teise selleks kohustatud isiku poolt;

9.2.2 enne ja pärast kindlustuskaitse kehtivust toimuvate juhtumite tagajärjel tekkinud kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele;

9.2.3 saamata jäänud tulu või mittevaraline (moraalse) kahju, sh valuraha nõue;

9.2.4 kahju, kui kindlustusleping on sõlmitud pärast kahjujuhtumi põhjustanud asjaolu ilmnemist.

Lisaks iga kindlustuskaitse peatüki juures eraldi väljatoodud kohustustele, mis tuleb täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist, tuleb täita ka käesolevas peatükis toodud kohustused.

10.1 Kindlustatul/kindlustusvõtjal tuleb Salvat kahjujuhtumist viivitamatult teavitada ning esitada mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või reisilt saabumist Salvale kirjalik kahjuavaldus.

10.2 Kindlustusjuhtumi asjaolude ja kahju suuruse tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal.

10.3 Kindlustusvõtjal/kindlustatul või tema esindajal tuleb esitada hüvitise saamiseks vajalikud dokumendid ja anda kirjalikud seletused, mille alusel peab olema võimalik kontrollitavalt kindlaks teha kahjujuhtumi toimumise asjaolud ning kulutuste suurus. Salval on õigus nõuda originaaldokumente.

10.4 Kindlustusvõtja/kindlustatu on kohustatud esitama tõesed andmed kahjujuhtumi toimumise kohta ning mitte eksitama Salvat kahju toimumise asjaolude ja/või suuruse osas. Juhul kui kindlustusvõtja või kindlustatu on kahjujuhtumi käsitluse käigus esitanud Salvale valeandmeid või takistanud muul moel kahjukäsitlust ning Salval on sellest tulenevalt tekkinud kulutused, on kindlustusvõtja või kindlustatu kohustatud tekitatud kahju hüvitama.

10.5 Kui Salva on hüvitanud kindlustatu valdusest õigusvastaselt välja läinud asja väärtuse, on kindlustatul kohustus asja leidmisest või selle asukohast teadasaamisel Salvat sellest viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada.

10.6 Peatükis 10 kirjeldatud kohustuste rikkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud peatükis 12.

11.1 Kahjuavalduse saamisel alustab Salva kahjukäsitlusega, mille käigus tehakse kindlaks, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kas ja millises ulatuses on Salval tekkinud kindlustushüvitise tasumise kohustus. Kindlustushüvitis makstakse välja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kõigi vajalike tõendite, dokumentide ja hüvitisnõude esitamist.

11.2 Kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel maksab Salva viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

RKT-20.03 16

12.1 Enne kindlustusjuhtumit rikutud kohustuse õiguslikud tagajärjed

12.1.1 Kui kindlustatu põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu, vabaneb Salva täitmise kohustusest täielikult.

12.1.2 Kui kindlustatu rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusjuhtumi toimumise ärahoidmine, on Salval õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Salva täitmise kohustusele.

12.2 Pärast kindlustusjuhtumit rikutud kohustuse õiguslikud tagajärjed

12.2.1 Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult kohustust, mida tuli täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist, vabaneb Salva täitmise kohustusest.

12.2.2 Kui kindlustusvõtja rikub raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist, ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Salva täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Salva täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.

13.1 Salval on õigus kindlustushüvitis tasuda kindlustatule või kindlustatu eest või tema nimel kulutusi teinud isikule.

13.2 Pagasi kahjustumise korral on Salval õigus tasuda kindlustushüvitis pagasit parandavale ettevõttele.

14.1 Salva hüvitab vaid kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju vastavalt kindlustuslepingule.

14.2 Olenemata kindlustusjuhtumi toimumisest on Salval õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda juhul, kui kindlustatu on rikkunud mõnda kindlustuslepingus sätestatud kohustust, mis tuli täita kas enne või pärast kindlustusjuhtumit. Lisaks võib Salva kindlustushüvitist vähendada kindlustuslepingus märgitud omavastutuse summa võrra.

14.3 Ei hüvitata kahju, mis jääb alla omavastutuse või on üle kindlustussumma. Hüvitispiiri korral on maksimaalseks väljamakse summaks kindlustuslepingus märgitud hüvitispiir.

14.4 Kui kindlustatu või kindlustusvõtja kindlustuslepingu rikkumine saab Salvale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on Salval õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt sellele, kas Salva oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

14.5 Salval on õigus pagasikahju või meditsiiniabivahendite hüvitamisel nõuda kahjustunud vara üleandmist Salvale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse Salvale üleandmiseni on Salval õigus peatada kindlustushüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse võrra vähendada.

14.6 Kindlustushüvitise maksmisega läheb kindlustatu nõudeõigus kolmandate isikute vastu Salvale üle.

14.7 Kui kindlustusvõtja või kindlustatu loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb Salva oma täitmise kohustusest ulatuses, milles kindlustatu/kindlustusvõtja oleks saanud nõuda kindlustushüvitist selle nõude või õiguse alusel.

15.1 Kindlustuslepingust tulenevad pooltevahelised vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel on poolel õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu loodud lepitusorganisse või kohtusse.

15.2 Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kõikide kindlustusandjate, sh Salva tegevuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda Salva ja kindlustatu/kindlustusvõtja vahelist lepingulist vaidlust.

Reisikindlustus Kindlustusteenuse teabedokument

Salva Kindlustuse AS

Teabedokumendis on reisikindlustuse üldine ülevaade. See ei kajasta Teie kindlustushuvist ja nõudmistest lähtuvaid kindlustuslepingu tingimusi. Lepingu

tingimused on muudes dokumentides, näiteks pakkumuses, kindlustustingimustes ja poliisil.

MIS LIIKI KINDLUSTUSEGA ON TEGEMIST?

Reisikindlustuse alusel võib kindlustada tervise, reisitõrke ning pagasi.

Tervisekindlustus katab ootamatu ja vältimatu ravikulu välisreisi ajal, reisitõrke kindlustus reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kahju ning

pagasikindlustus reisil kaasas oleva pagasi varguse, kadumise, kahjustumise või hilinemisega tekkinud kahju.

MIDA KINDLUSTATAKSE?

Lähtuvalt lepingu sõlmimisel valitud kindlustusvõimalusest

on kindlustatud:

poliisile märgitud isiku tervis. Hüvitatakse kulu

vältimatule arstiabile, meditsiinilistele uuringutele ja

teenustele välismaal. Samuti kulu retseptiravimitele

ja arstiabiga seotud transpordile;

reisitõrke tõttu kantud kulu. Reisitõrkeks on reisi

ärajäämine, katkemine või reisile hilinemine.

Reisitõrke korral hüvitatakse lisakulu majutusele ja

sihtkohta jõudmiseks vajalikule transpordile või

koduriiki tagasipöördumiseks. Reisi ärajäämisel

hüvitatakse kasutamata jäänud majutus- ja

transporditeenuse maksumus;

reisil kaasas olevad isiklikuks kasutuseks olevad

tarbeesemed. Hüvitatakse esemete varguse,

hävimise või kahjustumise läbi tekkinud kahju.

Pagasi hilinemise korral hüvitatakse

esmatarbekaupade ostmise kulu;

Tervisekindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatu

ootamatu äge haigestumine või õnnetusjuhtum, mille

tagajärjel vajab ta arstiabi või kindlustatu surm

haigestumise või õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Reisitõrkekindlustuse kindlustusjuhtumid on:

reisi katkemine või ärajäämine kindlustatu või

temaga koos reisiva pereliikme või reisikaaslase

haigestumise, õnnetusjuhtumi või surma tõttu;

reisi katkemine või ärajäämine kindlustatu pereliikme

eluohtliku seisundi või surma tõttu;

hilinemine, mis on põhjustatud regulaarliinil sõitva

ühistranspordivahendi hilinemisest või

mitteväljumisest halbade ilmaolude, tehnilise rikke

või liiklusõnnetuse tõttu;

isikliku sõiduvahendi, millega sõidetakse algus- või

transiitpunkti, sattumine liiklusõnnetusse;

regulaarlendude lennuplaani muutmine

lennuettevõtte poolt pärast piletite väljaostmist;

kindlustatu elukohale tulekahjust või süüteost

tekkinud kahju, mille tõttu on vajalik kindlustatu

kohalolek.

Pagasikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud

eseme vargus, röövimine, kadumine, kahjustumine,

hävimine või hilinemine sihtkohta transpordiettevõtte

süül, kadumine teenindusettevõtte järelevalve all.

Kindlustussumma on märgitud poliisil.

MIDA EI KINDLUSTATA?

Kindlustatud ei ole:

pagasis olevad antiikesemed, kunstiteosed, muusikariistad,

väärismetallist esemed, vääriskivid, raha, pangakaardid,

väärtpaberid, piletid, ID-kaart, pass, prillid, proteesid, meditsiinilised

abivahendid, tööriistad, kaubad, tootenäidised, mootorsõidukid,

joogid, toiduained, taimed, loomad, mobiiltelefonid, tahvelarvutid,

klaasist või muust haprast materjalist esemed;

militaarteenistuses või -õppusel osalemine.

Hüvitamisele ei kuulu näiteks:

plaanilise ravi ja taastusravi kulu;

psühhiaatrilise seisundi või haiguse (sh stress, depressioon,

ärevushäire) tõttu tekkinud reisitõrke kulu või sama diagnoosi tõttu

reisil kantud ravi kulu;

kindlustatu raseduse, sünnituse (sh abordi) või sellest tingitud

komplikatsioonide tõttu tekkinud reisitõrke kulu või reisil kantud ravi

kulu;

kroonilise haiguse või selle ägenemise tõttu tekkinud reisitõrke kulu;

alkoholi, ravimite vm ainete üledoosist või narkootiliste ainete

kasutamisest tekkinud kahju;

kulu alternatiivmeditsiinile, vabamüügi ravimitele, hambaravile, v.a

vältimatu hambaravi kulu;

järelvalveta jäetud asja varguse tõttu tekkinud kahju;

kohvri või reisikoti kulumisest, määrdumisest või kriimustustest

tekkinud kahju;

kahju, mis on tekkinud ametivõimude tegevuse tõttu;

kahju, mis on tekkinud kindlustatu õigusvastasest tegevusest, enda

teadlikust ohtuasetamisest, osalemisest kakluses;

kahju, mis on tekkinud kliendi tahtlusest või raskest hooletusest;

mittevaraline kahju või saamata jäänud tulu.

KAS KINDLUSTUSKAITSEL ON PIIRANGUID?

Kui selles ei ole lepingut sõlmides eraldi kokku lepitud, ei hüvitata

näiteks:

! riskiohtlike tegevuste või füüsilist jõudu nõudva töö käigus toimunud

haigestumise, õnnetusjuhtumi või surmaga seotud kulu;

! reisitõrkekindlustuse kahju, mis tekkis looduskatastroofi, terrorismi,

rahvarahutuste, transpordiettevõtte streigi, pankroti tõttu või

planeeritud ürituse ärajäämise tõttu.

Pagasis olnud esemete varguse või kahjustumise korral hüvitatakse:

! esmatarbekaupade kulud kuni 60 eurot päevas;

! ühe eseme kohta kuni 30% kogu pagasikindlustuse

kindlustussummast;

! foto- ja videotehnika kuni 600 eurot ning spordivahendite

maksumus kuni 400 eurot komplekti kohta.

KUS MA OLEN KINDLUSTATUD?

Kindlustus kehtib poliisil märgitud territooriumil. Lepingu sõlmimisel saab valida kindlustuse kehtivuse territooriumiks:

Põhjamaad, Läti, Leedu;

Euroopa sh Maroko, Tuneesia, Iisrael, AÜE;

Kogu maailm v.a USA, Austraalia, Türgi ja Egiptus;

Kogu maailm sh USA, Austraalia, Türgi ja Egiptus;

Venemaa;

Valgevene.

MILLISED ON MINU KOHUSTUSED?

Teie kohustus on:

̶ tasuda kindlustusmakse;

̶ teavitada kindlustusandjat riskiasjaoludest ja nende muutumisest; täita kindlustuslepingus märgitud ohutusnõudeid, sh

̶ hoida pagasit majutuskohtades ja transpordivahendites selleks ettenähtud lukustatud ruumis; pagasit on keelatud hoida võõrastele

̶ kättesaadavas kohas, järelvalveta sõidukis. Sõiduk, milles pagasit hoitakse, peab olema lukustatud ja asuma valvega parklas.

̶ Isiklikud esemed peavad olema kindlustatu pideva ja vahetu järelvalve all, foto-, video-, auditehnika ja arvuteid tuleb transportida ainult

käsipagasis. Majutusasutuses tuleb eelnimetatud esemeid hoida seifis.

Kahjujuhtumi toimumisel tuleb:

̶ juhul, kui kindlustatu vajab reisil olles haiglaravi, informeerida viivitamatult meditsiiniabi koordinaatorit või kindlustusandjat ning kooskõlastada

edasised tegevused;

̶ reisilt saabumisel esitada diagnoosiga arstitõend, ravi ja ravimite arved ja muud kahjuga seotud dokumendid;

̶ reisi ärajäämise korral informeerida viivitamatult kindlustusandjat, reisikorraldajat, majutus- või transpordiettevõtet;

̶ reisi katkemise korral koheselt teatama kindlustusandjale oma asukoha ja võimalusel küsima kindlustusandjalt juhiseid edasise tegutsemise

kohta; reisitõrke juhtumi korral esitada kindlustusandjale diagnoosiga arstitõend ning muud juhtumiga seotud tõendid;

̶ pagasi varguse või röövimise korral teatada viivitamatult politseile ja võtta politseilt sündmuse kohta kinnitus; pagasi kadumise või

kahjustumise korral võtma kahju registreerinud ettevõttelt tõend juhtunu kohta.

MILLAL JA KUIDAS MA MAKSAN?

Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on poliisil. Tavaliselt tasutakse makse pangaülekandega arve alusel.

Kui leping loetakse sõlmituks makse tasumisest, siis pakkumuses on märgitud aeg, mille jooksul tuleb makse tasuda.

MILLAL KINDLUSTUSKAITSE ALGAB JA LÕPPEB?

Kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustusperioodi möödumisel.

Kindlustuskaitse võib lõppeda enne poliisil märgitud kindlustusperioodi lõppu. Näiteks võib kindlustusandja lepingu lõpetada, kui kindlustusmakse

on tasumata.

KUIDAS SAAN KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETADA?

Lepingu lõpetamiseks tuleb esitada sooviavaldus kindlustusandjale. Tavaliselt saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada vaid kindlustusvõtja ja

kindlustusandja kokkuleppel.

Reisikindlustuse kahjujuhtumi teade

Teataja andmed

Teate esitaja ees- ja perekonnanimi Kultuuriministeerium, Kersti Telve

Isikukood 46810020254

Telefon 57875981

E-post [email protected]

Kindlustatud isikud

Kindlustatu 1: Eesnimi Triin

Kindlustatu 1: Perenimi Nigul

Kindlustatu 1: Isikukood 47102074710

Kindlustuslepingu (poliis) nr 89351987

Muud kehtivad reisikindlustuse lepingud (k.a krediitkaadi juurde kuuluvad lepingud)?

Ei

Kindlustatu 1: Eesnimi Triin

Kindlustatu 1: Perenimi Nigul

Kindlustatu 1: Isikukood 47102074710

Juhtumi kirjeldus

Juhtumi kuupäev 18.09.2024

Juhtumi kellaaeg 11:15

Juhtumi toimumise riik Eesti

Kahjujuhtum Kogu reis jäi ära

Juhtumi kirjeldus haigestumine

Reisitõrke kahju

Reisi ärajäämise põhjustas Kindlustatud isik

Kuidas olete reisi ostnud? Reis on ostetud reisibüroo vahendusel

Reisibüroo nimi Baltic Tours

Kas olete teavitanud reisibürood reisi ärajäämisest?

Jah

Millal? 2024-09-18

Kas olete saanud tagastust ärajäänud reisi / majutuse eest?

Ei

Kahju suurus

Palun sisestage kahju suurus (muu) 1: Kirjeldus

lennupiletid, majutus, summad on täpsustamisel

Kindlustushüvitise saaja andmed

Kindlustushüvitise saaja on Juriidiline isik

Kindlustushüvitise saaja nimi RAHANDUSMINISTEERIUM

Kindlustushüvitise saaja isiku /registrikood

70000941

Pangakonto EE932200221023778606

Viitenumber 2800047436

Täiendav teave