Dokumendiregister | Põhja Ringkonnaprokuratuur |
Viit | PRP-15/24/4751 |
Registreeritud | 08.10.2024 |
Sünkroonitud | 09.10.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | PRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ilona Litvinova (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.10.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231752588
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx (xxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 03.06.2024
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231752588, mille esemeks on
Xxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske
tervisekahjustus.
Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxxle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on
järgmine.
03.06.2023 kella 20:24 ajal juhtis Xxxxx Harju maakonnas Viimsi vallas Randvere külas
mööda Randvere teed mootorsõidukit Toyota Highlander, reg.märk XXXXXX. Liikudes
Kaevuaia tee poolt Kibuvitsa tee poole ning sooritades Randvere tee 199 juures peateelt
vasakpööret G. H. Schüdlöffeli teele, ei veendunud tema manöövri ohutuses ning sõitis ette
peateel otse mööda Randvere teed Kibuvitsa tee poolt Kaevuaia tee poole liikunud jalgrattale
xxxxx, mida juhtis Xxxxxx (xxxxxx). Selle tagajärjel sai Xxxxxx raske tervisekahjustuse,
mille ravi on kestusega üle nelja kuu.
Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse
(edaspidi ka LS) sätteid:
a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima
liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama
liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega
ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või
kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
c) LS § 17 lg 5 p 3, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või
tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui
liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,
manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista
või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
Seega pani Xxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,
millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava
suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS
§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus
kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse
alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud
tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle
toimepanemises süüdi.
Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole
kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.
Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb
ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad
karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise
kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on
toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid
rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske
tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga
väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.
21.08.2024 toimunud ülekuulamisel keeldus kahtlustatav ütlusi andmast. Ent kaitsja poolt
prokurörile edastatud elektroonilisest kirjavahetusest kahtlustatava ja kannatanu vahel ilmneb,
et xxxx elas lxxxxx väga raskelt üle. Oma kirjas soovib kahtlustatav kannatanule kiiret
paranemist ning avaldab lootust, et kannatanu saab naasta oma senise elu juurde. 08.10.2024
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, avaldas
kahtlustatav taaskord, et mootorsõiduki juhina pidi ta olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik,
tegema kõik endast oleneva, et kahju ei tekiks, ning väljendas kahetsust selle üle, et kannatanu
sai liiklusõnnetuses tõsiselt viga.
Eespool toodut võib prokuröri hinnangul käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust
kergendava asjaoluna, mis vähendab kahtlustatava süüd.
Kahtlustatav on varem xxx xxxxx, samuti ei olnud xxxx xxx xxxx otstarbekuse tõttu xxxxx
kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole xxxxx suhtes muid uusi xxxxxxx alustatud. Ka ei
ole kahtlustataval xxxxx xxxxxx. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat
kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida
uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid
saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka
üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta
negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt
reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale
õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma
enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt
xxxxx Xxxxxxi kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot.
Xxxxxx menetluse käigus xxxxxx ei esitanud. Xxxxx tekitatud varalise ja mittevaralise kahju
hüvitas xxxxxxx kindlustusselts. Lisaks sellele saavutasid pooled 18.09.2024 kokkuleppe
(lisatud kriminaalasja toimikusse), mille kohaselt võttis kahtlustatav endale kohustuse maksta
kannatanule mittevaralise kahju hüvitisena veel 500 eurot. 20.09.2024 oli summa tasutud.
Seega on kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitatud.
Kannatanule on prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise
olemus ning tema on sellest aru saanud.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole
kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud
kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks
avalik menetlushuvi.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231752588 menetlus.
2. Kohustada Xxxxxt maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt 08.04.2025.
3. Kohustada Xxxxxt hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku
ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX-xxxxx) maksumus 155 eurot hiljemalt 08.04.2025.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei
kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- 1 DVD-plaat „Meie Pood“ kaupluse videosalvestistega ning 1 DVD-plaat
sündmuskoha, mootorsõiduki ja jalgratta fotodega jätta kriminaalasja materjalide
juurde.
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb
teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.
7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Andrei
Svištšile makstud tasu jääb kahtlustatava Xxxxx kanda; muude menetluskulude
hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3.
Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel
kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,
muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud
kannatanu ravikulud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale
Xxxxxle allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu
Xxxxxxile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Ilona Litvinova
Ringkonnaprokurör
Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse
lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses
loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas
kriminaalasjas uuendamisele.
___________________________________________________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)