Viljandimaa Põhja-Sakala vald Suure-Jaani linn Jaama tänav T1 , Tallinna tn 16b , Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu esitamine seisukoha saamiseks

PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

Lembitu pst 42

Suure-Jaani

71502 Viljandi maakond

Telefon: 435 5444

e-post: [email protected]

www.pohja-sakala.ee

Registrikood 77000463

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] 07.10.2024 nr 7-1/16-2

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

esitamine seisukoha saamiseks

Planeerimisseaduse § 128 lg 8 ja § 142 lg 2 alusel teatame, et Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.09.2024 otsusega nr 245 algatati Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b,

Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 2300 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda

võimalusi planeeringualale elamu püstitamiseks. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna

elamuehituse kavandamisel soovitakse planeeringualal muuta valla üldplaneeringuga

kavandatut. Üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest soovitakse loobuda ja maa-alal

soovitakse arendada elamuehitust.

Võimalike uuringute läbiviimise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajadust.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala

Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatamise otsus on lisatud kirjale. Dokumentidega saab tutvuda ka valla

veebilehel: https://www.pohja-sakala.ee/detailplaneering.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) vajadust. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Põhja-Sakala Vallavalitsuse poolt on koostatud KSH eelhinnang eesmärgiga selgitada välja

kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja kaaluda KSH

algatamise vajadust. Eelhinnangu tulemusel on jõutud seisukohale, et keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajadus puudub.

Käesolevaga esitame KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu Teile

seisukoha saamiseks.

2

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Karel Tölp

vallavanem

Lisad:

1. Põhja-Sakala Vallavolikogu 26.09.2024 otsus nr 245;

2. Põhja-Sakala Vallavolikogu otsuse „Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b,

Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;

3. Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.

Kaja Notta

510 6794

[email protected]

1

Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a

ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Oktoober 2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus 3

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 7

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9

6. Asjaomaste asutuste seisukohad 11

7. Kokkuvõte 11

3

1. Sissejuhatus

Põhja-Sakala Vallavolikogu 26.09.2024 otsusega nr 245 algatati Suure-Jaani linnas Jaama

tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi

planeeringualale elamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

muutmiseks. Üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest loobutakse ja maa-alal

soovitakse arendada elamuehitust.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 p-le 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajadust lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 4

ja 5 sätestatud asjakohastest kriteeriumitest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis

tehakse muudatusi.

KSH on asjaomaste asutuste ja avalikkuse osalusel korraldatav hindamine strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks. KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise

keskkonnakaitse tagamine ja säästliku arengu edendamine.

Käesolev eelhinnang KSH vajaduse kohta on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas

detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega võib kaasneda olulisi

keskkonnamõjusid, millest tulenevalt otsustatakse KSH läbiviimise vajadus.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg

6.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab Põhja-Sakala

Vallavolikogu.

Detailplaneeringu koostamist korraldab Põhja-Sakala Vallavalitsus.

4

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale (Joonis 1)

elamu püstitamiseks ja planeeringuala katastriüksuste liitmine. Katastriüksuste praegune

sihtotstarve (transpordimaa ja sihtotstarbeta maa) soovitakse muuta elamumaaks.

Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus

nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka planeeringualale jääva Jaama tänav T1 katastriüksuse.

Kapi tänav kavandati juba Suure-Jaani Linnavolikogu 27.08.1998 määrusega nr 19

kehtestatud Suure-Jaani kesklinna detailplaneeringuga. Tänaseks ei ole Kapi tänavat rajatud ja

Suure-Jaani kesklinna detailplaneering tunnistati kehtetuks Põhja-Sakala Vallavolikogu

28.04.2022 otsusega nr 59 (pärast valla üldplaneeringu kehtestamist). Planeeringu koostamise

korraldaja soovib üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest loobuda ja arendada

planeeringualal elamuehitust.

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: planeeringuala kruntideks jaotamine,

hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike

tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine ning teised planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased

ülesanded.

Detailplaneering on kehtestamise järgselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

5

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardist. Planeeringuala _____

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Põhja-Sakala valla arengukavas 2023-2030 on välja toodud, et vallale kuuluv elamufond on

killustatud ja halva kvaliteediga, samuti on kinnisvara osas suur turutõrge, see omakorda seab

halvemasse seisu valla ettevõtluse, sest töökäsi jääb puudu. Plaanis on alustada Suure-Jaanis

elamuarendust ridaelamu ja paarismaja planeerimise ja vajadusel ka ehitamisega, võimalusel

koostöös kohalike ettevõtjate/tööandjatega. Selleks on taotletud riigilt maad. Arengukava

tegevuskava taristu ja elukeskkond valdkonna tegevusena on ette nähtud elamumajanduse

arendamine Suure-Jaani linnas.

Detailplaneeringu koostamine praegu kasutuseta maaüksusele elamu ehitamise eesmärgil

toetab arengukava eesmärgi elluviimist, kasutamata maa-alale antakse otstarbekam kasutus

ning loodust ja maastikku kavandatav tegevus ei kahjusta.

Kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga.

Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Suure-Jaani linn Põhja-Viljandimaa

piirkondliku keskusena linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse

kompaktus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus,

ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Viljandi

6

maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks üleriigilise planeeringu „Eesti

2030+“ põhimõtted, mille kohaselt linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb

tähelepanu pöörata nende kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni

kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele.

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb asustuse suunamisel tagada ja parendada

elamisvõimalusi olemasolevates asulates, hoida linnade ja muude asulate kompaktsust,

arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud alasid ning

hooneid uuesti kasutusele võttes.

Maakonnaplaneeringu alusel asub Suure-Jaani linn väärtusliku maastiku alal, kus hoonestuse

planeerimisel säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede-

ja tänavate võrgu struktuuri ning ehitustraditsioonidega, uute ehitiste kavandamisel arvestada

antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega asustuse suunamise

seisukohalt, samuti ei kavandata väärtuslikule maastikule negatiivset mõju avaldavaid

tegevusi.

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022

otsusega nr 42) järgi jääb planeeringuala segaotstarbega maa-alale ja transpordi maa-alale

(Joonis 2).

Segaotstarbega maa-alal on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri, puhke ja

vaba aja veetmise ning muude nendega sobivate maakasutuse juhtotstarvetega maa-alad.

Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja

selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud

kõrvalotstarbed: äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-

ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tootmise maa-ala.

Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, kuna planeeritavale alale jääb osa

üldplaneeringuga kavandatud Kapi tänavast (Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringuga kavandatud transpordi maa-ala (Kapi

tänav) muutmine elamu maa-alaks.

Üldplaneeringu muutmine on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud, kuna:

• planeeritud Kapi tänavat pole 26 aasta jooksul selle esialgsest kavandamisest rajatud;

• planeeringu koostamise korraldaja on teinud otsuse tänava rajamisest loobuda;

• kasutuseta maa-ala saab otstarbeka kasutuse;

• kavandatav elamuehitus on kooskõlas Põhja-Sakala valla arengukavaga 2023-2030;

• planeeringuala on taotletud riigilt elamuarenduseks vajaliku maana;

• tegevus sobitub otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda.

7

Joonis 2. Väljavõte Põhja-Sakala valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punase

joonega. Viirutus tähistab segaotstarbega maa-ala ja halliga on tähistatud transpordi maa-

ala.

Kavandatava tegevusega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeritav ala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas.

Planeeringuala suurus ligikaudu 2300 m2.

Planeeringualale jäävad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused:

• Jaama tänav T1 (katastritunnus 61501:001:0823, transpordimaa);

• Tallinna tn 16b (katastritunnus 61501:001:0539, sihtotstarbeta maa);

• Tallinna tn 18a (katastritunnus 61501:001:0819, sihtotstarbeta maa);

• Aia tn 2 (katastritunnus 61501:001:0820, sihtotstarbeta maa);,

• 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035, transpordimaa).

Planeeringuala piirneb elamumaa sihtotstarbega kinnisasjadega Tallinna tn 16 (katastritunnus

76001:001:0280), Tallinna tn 18 (katastritunnus 76001:001:0450) ja Aia tn 4 (katastritunnus

76001:001:0250) ja riigiteega 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee.

Planeeringuala on hoonestamata. Ala on kasutamata rohumaa, osaliselt kaetud

puittaimestikuga.

Kavandataval planeeringualal ja piirnevatel katastriüksustel kehtivad detailplaneeringud

puuduvad.

Juurdepääs elamukrundile Tallinna tänavalt lahendatakse 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4

(76001:001:0035, transpordimaa) katastriüksuselt.

Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Maaüksustel puuduvad olemasolevad tehnovõrgud. Võimalus on liituda ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga vastavalt Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise

eeskirjale. Soojavarustus lahendatakse lokaalselt.

8

Planeeringualal kitsendusi põhjustavad objektid:

• riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani tee;

• riigitee 24116 Suure-Jaani–Olustvere tee;

• sideehitised vid 109548836, vid 52643554, vid 109550629, vid 45620637 (Telia Eesti

AS);

• veetorustik, reoveetorustik (AS Põhja-Sakala Haldus).

Joonis 3. Planeeringuala kitsendused. Aluskaart: Maa-amet

Planeeritav maa-ala asub vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Põhja-

Sakala valla üldplaneeringule väärtusliku maastiku alal.

Suure-Jaani paisjärv jääb planeeringualast ca 150 m kaugusele.

Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmetel ei jää planeeringualale ja selle lähedusse

kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim kaitstav

loodusobjekt (Lõhavere metsapark) jääb ca 1,3 km kaugusele.

9

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei jää planeeringualale ja vahetusse

lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (kihelkonnakooli hoone, kirik)

jäävad ca 250 m kaugusele.

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringu elluviimisega mõjutavad pinnast hoonestuse ja teenindavate rajatiste

püstitamisega seonduv ehitustegevus ning pinnasesse juhitav sademevesi. Ehitiste rajamisel

tuleb vältida liigset pinnase eemaldamist või lisamist. Ehitustööde käigus võib mõju pinnasele

avalduda ka kütuse- või määrdeainete avariilise lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab järgima

keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste, hoidmisel ja kasutamisel. Võimalikult

palju tuleb pöörata tähelepanu avariiolukordade vältimisele. Reostuse tekkimisel rakendada

viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevuse käigus

olulist mõju pinnasele.

Planeeringuala jääb vastavalt Põhja-sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK)

arendamise kavale 2020-2032 ÜVK alale Suure-Jaani linnas. Olemasolev veetorustik,

reoveetorustik ja sademeveetorustik asuvad Tallinna tänaval. ÜVK trassidega liitumine oleks

tiheasustusalal nii veevarustuse kui ka kanalisatsiooni osas väikseima keskkonnamõjuga

lahendus. Arvestades planeeringuala suurust ja asukohta on võimalik lahendada reo- ja

sademevee käitlus ilma olulist keskkonnamõju avaldamata.

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning

lokaalsed (võimalik tolm, sõidukite liiklus jms).

Elamu soojusvarustus on otstarbekas lahendada lokaalküttel, konkreetse kütteliigi kasutamine

lahendatakse ehitusprojektis. Planeeringu elluviimisega ei ole oodata piirkonna õhukvaliteedi

halvenemist.

Ehitamisel tekivad ehitusjäätmed, samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke

hoonete kasutusperioodil. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja

valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu alal ei asu keskkonda saastavaid ega jääkreostus objekte.

Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on

peamiselt seotud ehitusaegse häiringuga ja lokaalse iseloomuga.

5.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis seaks ohtu inimese tervise või vara.

Hoonete ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike avariiohtudega

ning neid vältida. Ehitamisel on oluline pidada kinni ohutusnõuetest. Ehitustöödega kaasnev

mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita

väljaspool asukoha territooriumi.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis lubaksid eeldada ohtlike ainete, kemikaalide,

kiirgusallikate vms seotud avariiolukordade teket. Arvestades planeeringu mahtu võib

tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise tõenäosust pidada madalaks.

10

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid keskkonna või inimese

taluvusvõimet ületavaid keskkonnahäiringud (nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, jäätmed),

mistõttu võib ohtu keskkonnale pidada minimaalseks.

5.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatava mõju avaldub planeeringuala piires. Ehitamise ajal võib

mõju (müra, tolm, vibratsioon, lõhn) ulatuda ka lähiümbrusse, kuid see on lühiajaline.

Ehitamise lõppemisel ei ilmne eeldatavalt negatiivse mõju piirnevatele kinnisasjadele ega

ümbritsevale keskkonnale.

5.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeritav maa-ala asub vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Põhja-

Sakala valla üldplaneeringule väärtusliku maastiku alal. Uute ehitiste kavandamisel tuleb

arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga ning tuleb jälgida, et

uuendus ei rikuks maastiku üldilmet. Planeeringuala asub olemasolevate elamute vahelisel

alal. Planeeringuga kavandatav ei riku olemasoleva hoonestuse terviklikkust, vaateid

väärtuslikele elementidele (kirik, paisjärv) ega linna üldilmet.

Planeeringuga kavandatav ei kahjustata kultuuripärandi objekte, sest need ei asu ei alal ega

vahetus läheduses.

Planeeringu elluviimisel antakse kasutamata maa-alale otstarbekam kasutus ning loodust ja

maastikku kavandatavad tegevused ei kahjusta.

Planeeringu elluviimisel tekib seni kasutuseta maaüksustele korrastatud maa-ala, mille

hoonestamine toob piirkonda uusi elanikke.

5.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringualale ja selle lähedusse ei jää kaitsealasid ega hoiualasid, ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Planeeringualale ega selle

vahetus lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000

võrgustiku alale ei avaldata.

5.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised (ehitusaegsed)

ja lokaalse iseloomuga.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate

samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa

mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata.

Kavandatav tegevusega ei kaasne mõjusid, mis tooks kaasa pöördumatuid negatiivseid

keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

11

6. Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel tuleb arvestada asjakohaste asutuste

seisukohtadega.

Põhja-Sakala Vallavalitsus küsis KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukoha asjaomastelt asutustelt:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet.

7. Kokkuvõte

KSH eelhinnangu käigus analüüsiti olemasolevale infole tuginedes asjakohaseid

keskkonnamõjusid.

Arvestades kavandatud tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel olulist keskkonnamõju.

KSH läbiviimine ei ole vajalik, kuna:

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju detailplaneeringuala

looduskeskkonnale ega sellega piirnevale alale;

• tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaaste, jäätmeteke, müra, vibratsioon;

• kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara;

• planeeritava ala vahetus läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000

alasid.

Kui planeeringu koostamisel ilmneb vajadus täiendavate uuringute järele, tuleb vastavate

uuringute tulemustega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel ja elluviimisel.

Koostaja:

Kaja Notta

planeeringuspetsialist

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Suure-Jaani 26. september 2024 nr 245

Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale elamu

püstitamiseks.

Planeeringuala, pindalaga ligikaudu 2300 m2, hõlmab Jaama tänav T1 katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0823, transpordimaa, 876 m2), Tallinna tn 16b katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0539, sihtotstarbeta maa, 271 m2), Tallinna tn 18a katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0819, sihtotstarbeta maa, 401 m2), Aia tn 2 katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0820, sihtotstarbeta maa, 620 m2) ja osaliselt 24124 Viljandi–Suure-

Jaani tee T4 katastriüksust (katastritunnus 76001:001:0035, transpordimaa).

Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

24.03.2022 otsusega nr 42) jäävad planeeringualal olevad Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia

tn 2 katastriüksused segaotstarbega maa-alale ja Jaama tänav T1 katastriüksus transpordi maa-

alale.

Segaotstarbega maa-ala on ala, kus on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri,

puhke ja vaba aja veetmise ning muude nendega sobivate maakasutuse juhtotstarvetega maa-alad.

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle

maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.

Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus

nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka Jaama tänav T1 katastriüksuse. Kapi tänav kavandati juba

Suure-Jaani Linnavolikogu 27.08.1998 määrusega nr 19 kehtestatud Suure-Jaani kesklinna

detailplaneeringuga. Tänaseks ei ole Kapi tänavat rajatud ja Suure-Jaani kesklinna

detailplaneering tunnistati kehtetuks Põhja-Sakala Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 59

(pärast valla üldplaneeringu kehtestamist).

Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 näeb ette taristu ja elukeskkonna valdkonna tegevusena

elamumajanduse arendamise Suure-Jaani linnas.

Planeeringu koostamise korraldaja soovib uue tänava rajamisest loobuda ja arendada

planeeringualal elamuehitust. Elamuarenduse teema oli arutlusel Põhja-Sakala Vallavolikogu

eelarve- ja majanduskomisjoni 15.11.2023 istungil. Vastavalt eelarve-ja majanduskomisjoni

15.11.2023 istungi protokollile ei toeta komisjon tänava rajamist, vaid uue detailplaneeringu

koostamist elamuehituseks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse hinnangul

põhjendatud, kuna planeeringutega kavandatud Kapi tänavat pole tänaseni rajatud ja planeeringu

2

koostamise korraldaja soovib selle rajamisest loobuda. Kavandatav elamuehitus sobitub otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse1 § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajadust.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala

Vallavalitsus. Detailplaneeringu kehtestaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 1,

§ 125 lg 1 punkti 1, § 126 lg 1, § 127 lg 1 ja lg 2, § 128 lg 1, lg 5, lg 6, lg 7 ja lg 8, § 142 lg 1

punkti 1 ja lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 § 33 lg 2 punkti

3, Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 42 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

ülesannete täitmine Põhja-Sakala vallas“ § 5 punkti 5 ning Põhja-Sakala valla üldplaneeringut,

1. Algatada Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1 (katastritunnus 61501:001:0823), Tallinna tn 16b

(katastritunnus 61501:001:0539), Tallinna tn 18a (katastritunnus 61501:001:0819) ja Aia tn 2

(katastritunnus 61501:001:0820) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2300 m2.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (otsuse Lisa). Juhul kui detailplaneeringu

koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu eesmärgi

saavutamist ja Põhja-Sakala Vallavalitsus nõustub muudatustega, siis ei kuulu detailplaneeringu

algatamise otsuse lisa muutmisele.

4. Detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajadust.

5. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes, valla veebilehel, ajalehtedes Sakala ja Leole ning teavitada detailplaneeringu

koostamise algatamisest valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering

käsitleb ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

allkirjastatud digitaalselt

Aino Viinapuu

vallavolikogu esimees

3

Lisa

Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.09.2024 otsusele nr 245

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale elamu püstitamiseks.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna elamuehituse kavandamisel soovitakse

planeeringualal muuta valla üldplaneeringuga kavandatut. Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama

tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka

planeeringualale jääva Jaama tänav T1 katastriüksuse.

2. Planeeringuala

Planeeringuala, suurusega ligikaudu 2300 m2, asukohaskeem on toodud joonisel 1.

Planeeringualale jäävad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused: Jaama tänav T1

(katastritunnus 61501:001:0823), Tallinna tn 16b (katastritunnus 61501:001:0539), Tallinna tn 18a

(katastritunnus 61501:001:0819) ja Aia tn 2 (katastritunnus 61501:001:0820), 24124 Viljandi -

Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035).

Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringuala asub tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus.

Planeeringualal kehtib Põhja-Sakala valla üldplaneering (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

24.03.2022 otsusega nr 42). Planeeringualal ei kehti detailplaneeringuid.

Planeeringualal kitsendusi põhjustavad objektid:

• riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani tee;

• riigitee 24116 Suure-Jaani–Olustvere tee;

• sideehitised vid 109548836, vid 52643554, vid 109550629, vid 45620637 (Telia Eesti AS);

• veetorustik, reoveetorustik (AS Põhja-Sakala Haldus).

4

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

Planeeringuala ___

3. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded:

3.1 planeeringuala kruntideks jaotamine;

3.2 hoonestusala määramine;

3.3 ehitusõiguse määramine;

3.4 detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;

3.6 ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;

3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

3.9 kuja määramine;

3.10 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

3.11 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

3.12 servituutide seadmise vajaduse märkimine;

3.13 muud punktides 3.1-3.12 toodud ülesannetega seonduvad ülesanded.

5

Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku huviga ning

kaasatavate huvidega.

Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda

mahtude, proportsioonide ja materjalide poolest ning väärtustama ümbritsevat ruumi.

4. Arvestamisele kuuluvad õigusaktid ja dokumendid:

4.1 Ehitusseadustik1;

4.2 Planeerimisseadus;

4.3 Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.10.2023 määrusega nr 55);

4.4 Põhja-Sakala valla üldplaneering (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022

otsusega nr 42);

4.5 Landverk OÜ töö nr T2213 „Riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 21,270 – 22,505

Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“;

4.6 Transpordiameti 22.08.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13483-2 väljastatud seisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

4.7 Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032

(kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 122);

4.8 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

4.9 Muud asjakohased õigusaktid ja dokumendid.

5. Detailplaneeringu vormistamine

5.1 Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele

ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise informatsioonita ning moodustama

terviku järgmistest põhiosadest:

5.1.1 Seletuskiri;

5.1.2 Joonised:

• detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav (olemasolevat

situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetiline alusplaan;

• planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs (naaberkinnistute maakasutus ja neil asuvad

ehitised);

• detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis;

• detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

• vajadusel muud joonised.

5.1.3 Lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

5.2 Detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu muutmise analüüsi ja põhjendust ning

üldplaneeringusse kantavate muudatuste kirjeldust. Detailplaneeringu koosseisus esitada

üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

6. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse isikud planeerimisseaduse § 127

lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud alustel:

6.1 Transpordiamet;

6.2 Keskkonnaamet;

6.3 Päästeamet;

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

6.5 Tehnovõrkude valdajad (Telia Eesti AS, AS Suure-Jaani Haldus);

6.6 Planeeringuala piirinaabrid;

6.7 Teised asutused ja isikud, keda võib planeeringulahendus puudutada ja isikud, kes

avaldavad soovi olla kaasatud;

6

6.8 Avalikkus.

7. Vajalikud uuringud:

7.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on vajalik olemasolevat situatsiooni (sh

tehnovõrgud) kajastav geodeetiline alusplaan. Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab

vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 kehtestatud topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavatele nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma

planeeringuala ja selle lähiümbrust.

7.2 Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks.

7.3 Uuringud, mis on vajalikud detailplaneeringu ülesannete lahendamiseks.

8. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

8.1 Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks hiljemalt ühe aasta jooksul alates algatamisest.

8.2 Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kahe aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

Lembitu pst 42

Suure-Jaani

71502 Viljandi maakond

Telefon: 435 5444

e-post: [email protected]

www.pohja-sakala.ee

Registrikood 77000463

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] 07.10.2024 nr 7-1/16-2

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

esitamine seisukoha saamiseks

Planeerimisseaduse § 128 lg 8 ja § 142 lg 2 alusel teatame, et Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.09.2024 otsusega nr 245 algatati Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b,

Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 2300 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda

võimalusi planeeringualale elamu püstitamiseks. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna

elamuehituse kavandamisel soovitakse planeeringualal muuta valla üldplaneeringuga

kavandatut. Üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest soovitakse loobuda ja maa-alal

soovitakse arendada elamuehitust.

Võimalike uuringute läbiviimise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajadust.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala

Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatamise otsus on lisatud kirjale. Dokumentidega saab tutvuda ka valla

veebilehel: https://www.pohja-sakala.ee/detailplaneering.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) vajadust. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Põhja-Sakala Vallavalitsuse poolt on koostatud KSH eelhinnang eesmärgiga selgitada välja

kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja kaaluda KSH

algatamise vajadust. Eelhinnangu tulemusel on jõutud seisukohale, et keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajadus puudub.

Käesolevaga esitame KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu Teile

seisukoha saamiseks.

2

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Karel Tölp

vallavanem

Lisad:

1. Põhja-Sakala Vallavolikogu 26.09.2024 otsus nr 245;

2. Põhja-Sakala Vallavolikogu otsuse „Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b,

Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;

3. Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.

Kaja Notta

510 6794

[email protected]

1

Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a

ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Oktoober 2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus 3

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 7

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9

6. Asjaomaste asutuste seisukohad 11

7. Kokkuvõte 11

3

1. Sissejuhatus

Põhja-Sakala Vallavolikogu 26.09.2024 otsusega nr 245 algatati Suure-Jaani linnas Jaama

tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2 katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi

planeeringualale elamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

muutmiseks. Üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest loobutakse ja maa-alal

soovitakse arendada elamuehitust.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 p-le 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajadust lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 4

ja 5 sätestatud asjakohastest kriteeriumitest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis

tehakse muudatusi.

KSH on asjaomaste asutuste ja avalikkuse osalusel korraldatav hindamine strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks. KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise

keskkonnakaitse tagamine ja säästliku arengu edendamine.

Käesolev eelhinnang KSH vajaduse kohta on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas

detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega võib kaasneda olulisi

keskkonnamõjusid, millest tulenevalt otsustatakse KSH läbiviimise vajadus.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg

6.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab Põhja-Sakala

Vallavolikogu.

Detailplaneeringu koostamist korraldab Põhja-Sakala Vallavalitsus.

4

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale (Joonis 1)

elamu püstitamiseks ja planeeringuala katastriüksuste liitmine. Katastriüksuste praegune

sihtotstarve (transpordimaa ja sihtotstarbeta maa) soovitakse muuta elamumaaks.

Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus

nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka planeeringualale jääva Jaama tänav T1 katastriüksuse.

Kapi tänav kavandati juba Suure-Jaani Linnavolikogu 27.08.1998 määrusega nr 19

kehtestatud Suure-Jaani kesklinna detailplaneeringuga. Tänaseks ei ole Kapi tänavat rajatud ja

Suure-Jaani kesklinna detailplaneering tunnistati kehtetuks Põhja-Sakala Vallavolikogu

28.04.2022 otsusega nr 59 (pärast valla üldplaneeringu kehtestamist). Planeeringu koostamise

korraldaja soovib üldplaneeringuga kavandatud tänava rajamisest loobuda ja arendada

planeeringualal elamuehitust.

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: planeeringuala kruntideks jaotamine,

hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike

tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine ning teised planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased

ülesanded.

Detailplaneering on kehtestamise järgselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

5

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardist. Planeeringuala _____

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Põhja-Sakala valla arengukavas 2023-2030 on välja toodud, et vallale kuuluv elamufond on

killustatud ja halva kvaliteediga, samuti on kinnisvara osas suur turutõrge, see omakorda seab

halvemasse seisu valla ettevõtluse, sest töökäsi jääb puudu. Plaanis on alustada Suure-Jaanis

elamuarendust ridaelamu ja paarismaja planeerimise ja vajadusel ka ehitamisega, võimalusel

koostöös kohalike ettevõtjate/tööandjatega. Selleks on taotletud riigilt maad. Arengukava

tegevuskava taristu ja elukeskkond valdkonna tegevusena on ette nähtud elamumajanduse

arendamine Suure-Jaani linnas.

Detailplaneeringu koostamine praegu kasutuseta maaüksusele elamu ehitamise eesmärgil

toetab arengukava eesmärgi elluviimist, kasutamata maa-alale antakse otstarbekam kasutus

ning loodust ja maastikku kavandatav tegevus ei kahjusta.

Kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga.

Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Suure-Jaani linn Põhja-Viljandimaa

piirkondliku keskusena linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse

kompaktus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus,

ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Viljandi

6

maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks üleriigilise planeeringu „Eesti

2030+“ põhimõtted, mille kohaselt linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb

tähelepanu pöörata nende kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni

kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele.

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb asustuse suunamisel tagada ja parendada

elamisvõimalusi olemasolevates asulates, hoida linnade ja muude asulate kompaktsust,

arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud alasid ning

hooneid uuesti kasutusele võttes.

Maakonnaplaneeringu alusel asub Suure-Jaani linn väärtusliku maastiku alal, kus hoonestuse

planeerimisel säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede-

ja tänavate võrgu struktuuri ning ehitustraditsioonidega, uute ehitiste kavandamisel arvestada

antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega asustuse suunamise

seisukohalt, samuti ei kavandata väärtuslikule maastikule negatiivset mõju avaldavaid

tegevusi.

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022

otsusega nr 42) järgi jääb planeeringuala segaotstarbega maa-alale ja transpordi maa-alale

(Joonis 2).

Segaotstarbega maa-alal on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri, puhke ja

vaba aja veetmise ning muude nendega sobivate maakasutuse juhtotstarvetega maa-alad.

Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja

selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud

kõrvalotstarbed: äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-

ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tootmise maa-ala.

Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, kuna planeeritavale alale jääb osa

üldplaneeringuga kavandatud Kapi tänavast (Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringuga kavandatud transpordi maa-ala (Kapi

tänav) muutmine elamu maa-alaks.

Üldplaneeringu muutmine on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud, kuna:

• planeeritud Kapi tänavat pole 26 aasta jooksul selle esialgsest kavandamisest rajatud;

• planeeringu koostamise korraldaja on teinud otsuse tänava rajamisest loobuda;

• kasutuseta maa-ala saab otstarbeka kasutuse;

• kavandatav elamuehitus on kooskõlas Põhja-Sakala valla arengukavaga 2023-2030;

• planeeringuala on taotletud riigilt elamuarenduseks vajaliku maana;

• tegevus sobitub otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda.

7

Joonis 2. Väljavõte Põhja-Sakala valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punase

joonega. Viirutus tähistab segaotstarbega maa-ala ja halliga on tähistatud transpordi maa-

ala.

Kavandatava tegevusega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeritav ala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas.

Planeeringuala suurus ligikaudu 2300 m2.

Planeeringualale jäävad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused:

• Jaama tänav T1 (katastritunnus 61501:001:0823, transpordimaa);

• Tallinna tn 16b (katastritunnus 61501:001:0539, sihtotstarbeta maa);

• Tallinna tn 18a (katastritunnus 61501:001:0819, sihtotstarbeta maa);

• Aia tn 2 (katastritunnus 61501:001:0820, sihtotstarbeta maa);,

• 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035, transpordimaa).

Planeeringuala piirneb elamumaa sihtotstarbega kinnisasjadega Tallinna tn 16 (katastritunnus

76001:001:0280), Tallinna tn 18 (katastritunnus 76001:001:0450) ja Aia tn 4 (katastritunnus

76001:001:0250) ja riigiteega 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee.

Planeeringuala on hoonestamata. Ala on kasutamata rohumaa, osaliselt kaetud

puittaimestikuga.

Kavandataval planeeringualal ja piirnevatel katastriüksustel kehtivad detailplaneeringud

puuduvad.

Juurdepääs elamukrundile Tallinna tänavalt lahendatakse 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4

(76001:001:0035, transpordimaa) katastriüksuselt.

Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Maaüksustel puuduvad olemasolevad tehnovõrgud. Võimalus on liituda ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga vastavalt Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise

eeskirjale. Soojavarustus lahendatakse lokaalselt.

8

Planeeringualal kitsendusi põhjustavad objektid:

• riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani tee;

• riigitee 24116 Suure-Jaani–Olustvere tee;

• sideehitised vid 109548836, vid 52643554, vid 109550629, vid 45620637 (Telia Eesti

AS);

• veetorustik, reoveetorustik (AS Põhja-Sakala Haldus).

Joonis 3. Planeeringuala kitsendused. Aluskaart: Maa-amet

Planeeritav maa-ala asub vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Põhja-

Sakala valla üldplaneeringule väärtusliku maastiku alal.

Suure-Jaani paisjärv jääb planeeringualast ca 150 m kaugusele.

Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmetel ei jää planeeringualale ja selle lähedusse

kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim kaitstav

loodusobjekt (Lõhavere metsapark) jääb ca 1,3 km kaugusele.

9

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei jää planeeringualale ja vahetusse

lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (kihelkonnakooli hoone, kirik)

jäävad ca 250 m kaugusele.

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringu elluviimisega mõjutavad pinnast hoonestuse ja teenindavate rajatiste

püstitamisega seonduv ehitustegevus ning pinnasesse juhitav sademevesi. Ehitiste rajamisel

tuleb vältida liigset pinnase eemaldamist või lisamist. Ehitustööde käigus võib mõju pinnasele

avalduda ka kütuse- või määrdeainete avariilise lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab järgima

keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste, hoidmisel ja kasutamisel. Võimalikult

palju tuleb pöörata tähelepanu avariiolukordade vältimisele. Reostuse tekkimisel rakendada

viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevuse käigus

olulist mõju pinnasele.

Planeeringuala jääb vastavalt Põhja-sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK)

arendamise kavale 2020-2032 ÜVK alale Suure-Jaani linnas. Olemasolev veetorustik,

reoveetorustik ja sademeveetorustik asuvad Tallinna tänaval. ÜVK trassidega liitumine oleks

tiheasustusalal nii veevarustuse kui ka kanalisatsiooni osas väikseima keskkonnamõjuga

lahendus. Arvestades planeeringuala suurust ja asukohta on võimalik lahendada reo- ja

sademevee käitlus ilma olulist keskkonnamõju avaldamata.

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning

lokaalsed (võimalik tolm, sõidukite liiklus jms).

Elamu soojusvarustus on otstarbekas lahendada lokaalküttel, konkreetse kütteliigi kasutamine

lahendatakse ehitusprojektis. Planeeringu elluviimisega ei ole oodata piirkonna õhukvaliteedi

halvenemist.

Ehitamisel tekivad ehitusjäätmed, samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke

hoonete kasutusperioodil. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja

valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu alal ei asu keskkonda saastavaid ega jääkreostus objekte.

Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on

peamiselt seotud ehitusaegse häiringuga ja lokaalse iseloomuga.

5.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis seaks ohtu inimese tervise või vara.

Hoonete ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike avariiohtudega

ning neid vältida. Ehitamisel on oluline pidada kinni ohutusnõuetest. Ehitustöödega kaasnev

mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita

väljaspool asukoha territooriumi.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis lubaksid eeldada ohtlike ainete, kemikaalide,

kiirgusallikate vms seotud avariiolukordade teket. Arvestades planeeringu mahtu võib

tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise tõenäosust pidada madalaks.

10

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid keskkonna või inimese

taluvusvõimet ületavaid keskkonnahäiringud (nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, jäätmed),

mistõttu võib ohtu keskkonnale pidada minimaalseks.

5.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatava mõju avaldub planeeringuala piires. Ehitamise ajal võib

mõju (müra, tolm, vibratsioon, lõhn) ulatuda ka lähiümbrusse, kuid see on lühiajaline.

Ehitamise lõppemisel ei ilmne eeldatavalt negatiivse mõju piirnevatele kinnisasjadele ega

ümbritsevale keskkonnale.

5.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeritav maa-ala asub vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Põhja-

Sakala valla üldplaneeringule väärtusliku maastiku alal. Uute ehitiste kavandamisel tuleb

arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga ning tuleb jälgida, et

uuendus ei rikuks maastiku üldilmet. Planeeringuala asub olemasolevate elamute vahelisel

alal. Planeeringuga kavandatav ei riku olemasoleva hoonestuse terviklikkust, vaateid

väärtuslikele elementidele (kirik, paisjärv) ega linna üldilmet.

Planeeringuga kavandatav ei kahjustata kultuuripärandi objekte, sest need ei asu ei alal ega

vahetus läheduses.

Planeeringu elluviimisel antakse kasutamata maa-alale otstarbekam kasutus ning loodust ja

maastikku kavandatavad tegevused ei kahjusta.

Planeeringu elluviimisel tekib seni kasutuseta maaüksustele korrastatud maa-ala, mille

hoonestamine toob piirkonda uusi elanikke.

5.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringualale ja selle lähedusse ei jää kaitsealasid ega hoiualasid, ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Planeeringualale ega selle

vahetus lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000

võrgustiku alale ei avaldata.

5.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised (ehitusaegsed)

ja lokaalse iseloomuga.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate

samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa

mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata.

Kavandatav tegevusega ei kaasne mõjusid, mis tooks kaasa pöördumatuid negatiivseid

keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

11

6. Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel tuleb arvestada asjakohaste asutuste

seisukohtadega.

Põhja-Sakala Vallavalitsus küsis KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukoha asjaomastelt asutustelt:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet.

7. Kokkuvõte

KSH eelhinnangu käigus analüüsiti olemasolevale infole tuginedes asjakohaseid

keskkonnamõjusid.

Arvestades kavandatud tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel olulist keskkonnamõju.

KSH läbiviimine ei ole vajalik, kuna:

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju detailplaneeringuala

looduskeskkonnale ega sellega piirnevale alale;

• tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaaste, jäätmeteke, müra, vibratsioon;

• kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara;

• planeeritava ala vahetus läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000

alasid.

Kui planeeringu koostamisel ilmneb vajadus täiendavate uuringute järele, tuleb vastavate

uuringute tulemustega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel ja elluviimisel.

Koostaja:

Kaja Notta

planeeringuspetsialist

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Suure-Jaani 26. september 2024 nr 245

Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1, Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia tn 2

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale elamu

püstitamiseks.

Planeeringuala, pindalaga ligikaudu 2300 m2, hõlmab Jaama tänav T1 katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0823, transpordimaa, 876 m2), Tallinna tn 16b katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0539, sihtotstarbeta maa, 271 m2), Tallinna tn 18a katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0819, sihtotstarbeta maa, 401 m2), Aia tn 2 katastriüksust

(katastritunnus 61501:001:0820, sihtotstarbeta maa, 620 m2) ja osaliselt 24124 Viljandi–Suure-

Jaani tee T4 katastriüksust (katastritunnus 76001:001:0035, transpordimaa).

Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

24.03.2022 otsusega nr 42) jäävad planeeringualal olevad Tallinna tn 16b, Tallinna tn 18a ja Aia

tn 2 katastriüksused segaotstarbega maa-alale ja Jaama tänav T1 katastriüksus transpordi maa-

alale.

Segaotstarbega maa-ala on ala, kus on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri,

puhke ja vaba aja veetmise ning muude nendega sobivate maakasutuse juhtotstarvetega maa-alad.

Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle

maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.

Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus

nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka Jaama tänav T1 katastriüksuse. Kapi tänav kavandati juba

Suure-Jaani Linnavolikogu 27.08.1998 määrusega nr 19 kehtestatud Suure-Jaani kesklinna

detailplaneeringuga. Tänaseks ei ole Kapi tänavat rajatud ja Suure-Jaani kesklinna

detailplaneering tunnistati kehtetuks Põhja-Sakala Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 59

(pärast valla üldplaneeringu kehtestamist).

Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 näeb ette taristu ja elukeskkonna valdkonna tegevusena

elamumajanduse arendamise Suure-Jaani linnas.

Planeeringu koostamise korraldaja soovib uue tänava rajamisest loobuda ja arendada

planeeringualal elamuehitust. Elamuarenduse teema oli arutlusel Põhja-Sakala Vallavolikogu

eelarve- ja majanduskomisjoni 15.11.2023 istungil. Vastavalt eelarve-ja majanduskomisjoni

15.11.2023 istungi protokollile ei toeta komisjon tänava rajamist, vaid uue detailplaneeringu

koostamist elamuehituseks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse hinnangul

põhjendatud, kuna planeeringutega kavandatud Kapi tänavat pole tänaseni rajatud ja planeeringu

2

koostamise korraldaja soovib selle rajamisest loobuda. Kavandatav elamuehitus sobitub otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse1 § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajadust.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala

Vallavalitsus. Detailplaneeringu kehtestaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 1,

§ 125 lg 1 punkti 1, § 126 lg 1, § 127 lg 1 ja lg 2, § 128 lg 1, lg 5, lg 6, lg 7 ja lg 8, § 142 lg 1

punkti 1 ja lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 § 33 lg 2 punkti

3, Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 42 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

ülesannete täitmine Põhja-Sakala vallas“ § 5 punkti 5 ning Põhja-Sakala valla üldplaneeringut,

1. Algatada Suure-Jaani linnas Jaama tänav T1 (katastritunnus 61501:001:0823), Tallinna tn 16b

(katastritunnus 61501:001:0539), Tallinna tn 18a (katastritunnus 61501:001:0819) ja Aia tn 2

(katastritunnus 61501:001:0820) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2300 m2.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (otsuse Lisa). Juhul kui detailplaneeringu

koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu eesmärgi

saavutamist ja Põhja-Sakala Vallavalitsus nõustub muudatustega, siis ei kuulu detailplaneeringu

algatamise otsuse lisa muutmisele.

4. Detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajadust.

5. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes, valla veebilehel, ajalehtedes Sakala ja Leole ning teavitada detailplaneeringu

koostamise algatamisest valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering

käsitleb ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

allkirjastatud digitaalselt

Aino Viinapuu

vallavolikogu esimees

3

Lisa

Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.09.2024 otsusele nr 245

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale elamu püstitamiseks.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna elamuehituse kavandamisel soovitakse

planeeringualal muuta valla üldplaneeringuga kavandatut. Üldplaneeringuga on kavandatud Jaama

tänava pikendus Lembitu puiesteeni (üldplaneeringus nimetatud Kapi tänav), mis hõlmaks ka

planeeringualale jääva Jaama tänav T1 katastriüksuse.

2. Planeeringuala

Planeeringuala, suurusega ligikaudu 2300 m2, asukohaskeem on toodud joonisel 1.

Planeeringualale jäävad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused: Jaama tänav T1

(katastritunnus 61501:001:0823), Tallinna tn 16b (katastritunnus 61501:001:0539), Tallinna tn 18a

(katastritunnus 61501:001:0819) ja Aia tn 2 (katastritunnus 61501:001:0820), 24124 Viljandi -

Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035).

Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringuala asub tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus.

Planeeringualal kehtib Põhja-Sakala valla üldplaneering (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

24.03.2022 otsusega nr 42). Planeeringualal ei kehti detailplaneeringuid.

Planeeringualal kitsendusi põhjustavad objektid:

• riigitee 24124 Viljandi–Suure-Jaani tee;

• riigitee 24116 Suure-Jaani–Olustvere tee;

• sideehitised vid 109548836, vid 52643554, vid 109550629, vid 45620637 (Telia Eesti AS);

• veetorustik, reoveetorustik (AS Põhja-Sakala Haldus).

4

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

Planeeringuala ___

3. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded:

3.1 planeeringuala kruntideks jaotamine;

3.2 hoonestusala määramine;

3.3 ehitusõiguse määramine;

3.4 detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;

3.6 ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;

3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

3.9 kuja määramine;

3.10 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

3.11 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

3.12 servituutide seadmise vajaduse märkimine;

3.13 muud punktides 3.1-3.12 toodud ülesannetega seonduvad ülesanded.

5

Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku huviga ning

kaasatavate huvidega.

Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda

mahtude, proportsioonide ja materjalide poolest ning väärtustama ümbritsevat ruumi.

4. Arvestamisele kuuluvad õigusaktid ja dokumendid:

4.1 Ehitusseadustik1;

4.2 Planeerimisseadus;

4.3 Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu

26.10.2023 määrusega nr 55);

4.4 Põhja-Sakala valla üldplaneering (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022

otsusega nr 42);

4.5 Landverk OÜ töö nr T2213 „Riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 21,270 – 22,505

Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“;

4.6 Transpordiameti 22.08.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13483-2 väljastatud seisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

4.7 Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032

(kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 122);

4.8 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

4.9 Muud asjakohased õigusaktid ja dokumendid.

5. Detailplaneeringu vormistamine

5.1 Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele

ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise informatsioonita ning moodustama

terviku järgmistest põhiosadest:

5.1.1 Seletuskiri;

5.1.2 Joonised:

• detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav (olemasolevat

situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetiline alusplaan;

• planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs (naaberkinnistute maakasutus ja neil asuvad

ehitised);

• detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis;

• detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

• vajadusel muud joonised.

5.1.3 Lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

5.2 Detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu muutmise analüüsi ja põhjendust ning

üldplaneeringusse kantavate muudatuste kirjeldust. Detailplaneeringu koosseisus esitada

üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

6. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse isikud planeerimisseaduse § 127

lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud alustel:

6.1 Transpordiamet;

6.2 Keskkonnaamet;

6.3 Päästeamet;

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

6.5 Tehnovõrkude valdajad (Telia Eesti AS, AS Suure-Jaani Haldus);

6.6 Planeeringuala piirinaabrid;

6.7 Teised asutused ja isikud, keda võib planeeringulahendus puudutada ja isikud, kes

avaldavad soovi olla kaasatud;

6

6.8 Avalikkus.

7. Vajalikud uuringud:

7.1 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on vajalik olemasolevat situatsiooni (sh

tehnovõrgud) kajastav geodeetiline alusplaan. Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab

vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 kehtestatud topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavatele nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma

planeeringuala ja selle lähiümbrust.

7.2 Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks.

7.3 Uuringud, mis on vajalikud detailplaneeringu ülesannete lahendamiseks.

8. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

8.1 Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks hiljemalt ühe aasta jooksul alates algatamisest.

8.2 Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kahe aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.