Kiri

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 1

OBJEKTI AADRESS: PROOSA, PAUNKÜLA KÜLA,

KOSE VALD, HARJU MAAKOND

OBJEKTI NIMETUS: ÜKSIKELAMU

PROJEKTEERIMISFAAS: EELPROJEKT

TELLIJA: Rene Leisson OMANIK: Jane Vaarik

TÖÖ NR : 0185 MAI 2024

ÜKSIKELAMU ÜMBEREHITUS

Eelprojekt

Joonest OÜ Vana-Kalamaja 8-12, 10412 TALLINN TEL +372 52 08 229 E-mail: [email protected] Reg. nr. 12943149, EEP003513, PT 609/2012 volitatud arhitekt, tase 7 Kadri Randoja / allkirjastatud digitaalselt /

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 2

Sisukord I SELETUSKIRI 1. Üldosa 1.1 Sissejuhatus 1.2 Üldandmed 2. Asendiplaan 2.1 Vastavus lähteandmetele 2.2 Olemasolev olukord 2.3 Asendiplaani lahendus 2.4 Vertikaalplaneering 2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.6 Teed ja platsid 2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.8 Maa-ala tehnilised andmed 3. Arhitektuur 3.1 Ehitise üldandmed 3.2 Arhitektuurne üldlahendus 3.3 Hoone konstruktsioon ja pinnakatted 4. Tuleohutus 5. Keskkonnanõuded 6. Küte ja ventilatsioon 7. Veevarustus ja kanalisatsioon 8. Elekter ja nõrkvool 9. Side 10. Energiatõhusus II LISA

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 3

III JOONISED 0185_EP_AS-4-01_ Asendiplaan M 1:500

0185_EP_AR-5-01_Vundamendi-plaan M 1:50

0185_EP_AR-5-02_PLAAN M 1:50

0185_EP_AR-5-03_KATUSE-PLAAN M 1:50

0185_EP_AR-6-01_LOIGE 1-1 M 1:50

0185_EP_AR-6-02_VAADE-POHJAST M 1:50

0185_EP_AR-6-03_VAADE-IDAST M 1:50

0185_EP_AR-6-04_VAADE-LOUNAST M 1:50

0185_EP_AR-6-05_VAADE-LAANEST M 1:50

0185_EP_AR-8-01_AVATAITED M 1:50

1.1 Üldosa 1.1 Sissejuhatus Eelprojekt on koostatud Kose valda, Paunküla külasse, Proosa kinnistule olemasoleva elamu ümberehitamiseks.

Asendiplaani aluseks on ajakohane A GEO OÜ poolt koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan, töö nr 24037. Geodeetilise töö tegemise aeg: 19.04.2024.

Eelprojekt sisaldab elamu arhitektuur-ehituslikku osa.

Koostatud eelprojekti dokumentatsioon on aluseks ehituse peatöövõtu ja alltöövõtjate leidmiseks ning ehitosloa taotlemiseks.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 4

1.2 Üldandmed Hoone nimetus: Üksikelamu Ehitustegevus: Üksikelamu ümberehitamine Omanik: Jane Vaarik Allika maja krt 9, Jäneda küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa tel. (+372) 566 52 251 e-post : [email protected] Kinnistu: Proosa, Paunküla küla, Kose vald, Harju maakond

katastriüksuse tunnus 36302:001:0560

Arhitektuurse osa projekteerija:

Projekteerija: Tarmo Õunapuu Tel: +372 566 25 663 e-post: [email protected] ja

Joonest OÜ Vana-Kalamaja 8-12, 10412 TALLINN tel. +372 52 08 229 e-post [email protected] Kadri Randoja – volitatud arhitekt, tase 7 EAL

1.3 Aluseks võetud õigusaktid, ehitusnormid ja eeskirjad - Eesti standard EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded - RT I, 11.02.2015 Ehitusseadustik - RT I, 28.01.2015 Planeerimisseadus - Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus - Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus. - Eesti standard EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid”. - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”. - EVS 842:2003. Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - ET-kartoteek osa ET-1 - ET-kartoteek osa ET-2 - ET-kartoteek osa ET-3 - ET-2 0506-0676 - Tarindi RYL 2000 ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid. - Majandus- ja taristuministri määrus 01.01.2023 a. nr. 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded”. - Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0607 - Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ET-1 0106-0175

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 5

- Majandus- ja taristuministr 11.12.2018 määrus nr 63 ”Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹”.

- Majandus- ja tarituminister 05.06.2015 määrus nr 57 ”Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused”.

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile¹”. - Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal“.

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. - Ehitusseadustiku § 13 lg (2) - Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik

ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.

- Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“).

- Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). 3.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.“

- Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt: - Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele - Eesti Vabariigis kehtivatele (eel) normidele ja standarditele - Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele - Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele - Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele - Tellija soovidele Hoone elueaks on prognoositud ET‐1 0113‐0189 kohaselt 50 aastat. Hoonesiseste tehnovõrkude elaueaks on 30 ja välisvõrkude elueaks on 40 aastat. 2. ASENDIPLAAN 2.1 Vastavus lähteandmetele

Asendiplaani aluseks on ajakohane A GEO OÜ poolt koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan, töö nr 24037. Geodeetilise töö tegemise aeg: 19.04.2024. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 Paiknemine Olemasolev elamu paikneb Proosa kinnistu (14 174m2) keskel. Elamu lõunapoolselt alalt kulgeb läbi kinnistu Pirita jõgi ning jõest lõunapool katab kogu kinnistut metsamassiiv. Proosa kinnistu naaberkinnistuteks on põhjas Paunküla-Vetla tee, lõunas Sepa kinnistu ja Jõe-Eriku kinnistu ning loodepoolsel alal Mardi kinnistu.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 6

2.2.1.1 Asukohaskeem Asukohaskeem 1

Asukohaskeem 2

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 7

2.2.2 Olemasolev hoonestus Ehitisregistri andmetel asub Proosa kinnistul elamu (120587243).

2.2.3 Olemasolev reljeef Olemasolev maapinna reljeef on langusega põhjapoolt lõuna suunas kuni Pirita jõeni. Kõrgusmärkide vahemik jääb maapinnal ABS +67.15-+63.49ABS.

2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistul paikneb põllumassiiv/murukattega pind elamust põhjapoolsemal alal ning looduslik taimestik ning kõrghaljastus Pirita jõega piirneval alal ja ka jõest lõunapool, kus asub mets. 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on tagatud põhjapoolsemalt alalt 11207 Paunküla-Vetla teelt. Vt Asendiplaan.

2.2.6. Ehitusgeoloogia Puudub. 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus Ümberehitatav elamu paikneb 1.4174 hektarilise kinnistu keskel. Kinnistule planeeritakse ka abihoone, mis asub planeeritavast elamust põhjapoolsel alal. Elamust idapool asub ka väliköök koos puitterrassi ja maakeldriga. (vt ASENDIPLAAN).

2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus Ümberehitus on üheetapiline. 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused. Olemasolev maapinna reljeef on langusega põhjapoolt lõuna suunas kuni Pirita jõeni. Kõrgusmärkide vahemik jääb maapinnal ABS +67.15-+63.49ABS.

Ümberehitatava elamu alune osa planeeritakse täiendavalt ehitustegevuse käigus. Säilitatakse elamu lõuna- ja läänepoolne vundament. Elamu põhjapoolse ja lõunapoolse vundamendi juures oleva maapinna kõrguste vahe on 700mm, mida mõningaselt ühtlustatakse. Hoone põranda pind planeeritakse pinnaga 0.00=+65.60ABS.

Elamu ümbruses olevat maapinda tõstetakse mõningal määral ümber elamu perimeetri, et parendada pinnasevee loomulikku äravoolu. (vt. ASENDIPLAAN).

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone absoluutkõrguseks maapinnast 5.1 meetrit ( +70.70ABS).

2.4.3 Sademevee käitlemine Sadevesi immutatakse kinnistul loomulikul viisil. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele, sh teemaa-alale, on keelatud. Drenaazi ei planeerita.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 8

2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

2.5.1 Parkimine Parkimine toimub omal krundil, 2 parkimiskohta. 2.6 TEED JA PLATSID 2.6.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdepääs on tagatud põhjapoolsemalt alalt 11207 Paunküla-Vetla teelt. Vt Asendiplaan.

2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid Kinnistule planeeritakse sissesõidutee ja kinnistusisesed teed kruuskattega. 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul paikneb põllumassiiv ja looduslik taimestik ning kõrghaljastus. Teostatakse kaeve- ja pinnasetöid, mis puudutavad ümberehitatava elamu ja sellega seotud rajatiste ehitamist (vt ASENDIPLAAN).

2.7.2 Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus Haljastus, sh kõrghaljastus lahendatakse kinnistu omaniku kinnistu tulevase planeerimise järgselt.

2.7.3 Väikevormid Puuduvad. 2.7.4 Piire Ei planeerita.

2.7.5 Väravad

Ei planeerita.

2.7.6 Jäätmekäitlus Ehitamisperioodi jooksul tekib jäätmeid vähem kui 1m3 päevas ja vähem kui 20m3 kogu ehitusperioodi jooksul.

Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlikke jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Jäätmete kogumine ja vedu toimub vastvalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele, Kose valla jäätmehoolduseeskirjale ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.

Jäätmenimistu on kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määrusega nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/113122019010.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 9

2.7.7 Heakord ehitustegevuse ajal

Tagada, et ehitustööde ajal ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi kehtestatud müra ja vibratsiooni osas.

2.7.8 Prügikonteinerid Prügikonteinerite plats paikneb kinnistul sissesõidutee vahetusläheduses. Vt Asendiplaan. 2.8 MAA-ALA TEHNILISED NÄITAJAD KRUNDI PINDALA 1.4174 ha SIHTOTSTARVE Elamumaa 100% 3. ARHITEKTUUR 3.1. Hoone üldandmed

Funktsioon Elamu

Pikkus 12.9 m

Laius 8.3 m

Hoone katuseharja kõrgus maapinnast 5.1 m

Hoone sügavus 0 m

3.2.Hoone tehnilised näitajad EHITISEALUNE PIND 107.7 m² SULETUD BRUTOPIND 107.7 m² SULETUD NETOPIND 85.4 m² ELURUUMI PIND 85.4 m² TEHNOPIND - m² ÜLDKASUTATAV PIND - KÖETAV PIND 85.4 m² RÕDU JA LODŽA PIND - MAHT 486.2 m³ KORRUSELISUS 1 TULEPÜSIVUSKLASS TP3 HOONE ABSOLUUTNE KÕRGUS +70.50ABS

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 10

3.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.2.1 Asendiplaaniline idee Ümberehitatav elamu paikneb Proosa kinnistu jõeäärsel alal. (vt. ASENDIPLAAN).

3.2.2 Hoone arengu perspektiivid Hoone elueaks on prognoositud ET‐1 0113‐0189 kohaselt 50 aastat.

3.2.3 Arhitektuurne üldkontseptsioon Arhitektuuri aluseks on 23 kraadilise madala täiskelpkatusega ühekorruseline horisontaallaudisega elamu. Elamu fassaad on planeeritud horisontaallaudisega, mis imiteerib palkhoonet. Oluliseks aspektiks on lisaks loodusesse sobivusega ka hoone soojuspidavus.

Kinnistule planeeritakse puurkaev. Küte on planeeritud tahkeküttepliidi ja õhkvesisoojuspumbaga, mis kütavad akumulatsioonipaaki ja koos radiaatoreid. Kanalisatsioon lahendatakse biopuhasti ja imbväljakuga.

Elamusse planeeritakse avar elutuba-söögituba-avatud köök, kolm tuba, garderoob, esik ja wc+dušš.. Peasissepääs asub põhjapoolsel fassaadil.

Hoone värvilahendusena kasutatakse loodusega harmoneeruvat hallikaid põhitooni, (RAL 7004 – Signal Grey) ning tumehalli kontrastvärvi RAL 7016 – Anthracite Grey. Puitelemendid, nagu nurgalauad, akna karniisid planeeritakse valged.

Katusekatteks on tumehall kivikatus.

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Hoone üldised konstruktiivsete osade koodeksid ja normdokumendid

- EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 – Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

- EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019- Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.

- EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013- Kivikonstruktsioonide projekteerimine.

- EVS-EN 1996-3:2006/AC:2009- Kivikonstruktsioonide projekteerimine. 3.3.1 KOORMUSED Koormuste arvutus peab toimuma vastavalt EVS-EN 1990:2002- „Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused” standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt: Kasuskoormused 1,5 Omakaalukoormused 1,2

3.3.1.1 Kasuskoormused Klass A (eluruumid) üldiselt qk=2,0kN/m2, Qk=2,0kN Klass H (katused, kalle ≤ 20°) qk=0,75kN/m2, Qk=1,5kN (katused, kalle ≥ 40º) qk=0,00kN/m2, Qk=1,5kN

3.3.1.2 Omakaalukoormused Arvutada vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja lähtudes

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 11

EPN 1.2.3 normist või EVS-EN 1991-1-1-„Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

3.3.1.3 Lumekoormus Arvutada vastavalt normile EPN 1.2.5 või standardile EVS-EN 1991-1-3:2016 – Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

3.3.1.4 Tuulekoormus leitakse vastavalt normile EPN 1.2.6 või standardile EVS-EN 1991-1- 4/A1:2010/NA:2010: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kehtiv alates 05.11.2007.

3.3.2 Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded Ei projekteerita.

3.3.3 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Vt. joonised AR-5-02, AR-6-01.

3.3.4.1 Nõuded välis-ja sisepiirete heliisolatsioonile Arvestades, et hoone vahetus läheduses ei ole suuri liiklusmagistraale, et esitata kõrgendatud nõudeid väliseinte ja akende heliisolatsioonile.

3.3.4 Vundamendid Projekteeritav plaatvundament (AR-5-01). Elamu ümberehitusel säilitatakse osaliselt vundament lõunapoolsel ning ida- ja läänepoolsel küljel. Ülejäänud hoone vundament planeeritakse plaatvundamendina.

Selgitus ja kirjeldus olemasoleva vundamendi kasutamiseks.

Maapinnakõrguse erinevus olemasoleva elamu põhja ja lõunaküljel on ~600mm. Olemasolevat lintvundamenti kasutatakse elamu kõrgema sokli osas vastavalt maapinna kõrguseni, kus saab jätkata planeeritava plaatvundamendiga.

Olemasolev vundament on betooni ja maakivi seguga suhteliselt heas seisus olev tarind. Säilitatav vundamendi väliskiht armeeritakse, looditakse ning betoneeritakse. Säilitatava vundamendi pealmine kiht armeeritakse, looditakse ning tõstetakse samale kõrgusele, kus jätkub uus plaatvundament, mis asub hoone madala sokliga planeeritaval alal. Armeering ja säilitatava vundamendi ja planeeritava plaatvundamendi betoontaldmik seotakse ankurdusarmatuuriga, mis täpsustatakse konstruktiivse osa projektis või lahendatakse töövõtja poolt. Säilitatava vundamendi väliskiht soojustatakse sarnaselt plaatvundamendiga EPS100 polüstüreenplaadiga. Vt ka joonis AR-6-01 ja AR-5-01.

3.3.5 Põrandad pinnasel Vt. joonis AR-6-01.

3.3.6 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Vertikaalsed kandekonstruktsioonid: Kandvad välisseinad - Bauroc 375. Horisontaalsed kandekonstruktsioonid: puit Projekti täpsem konstruktiivne lahendus teostatakse järgmises projekti staadiumis või töövõtja poolt.

3.3.7 Trepid Puuduvad

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 12

3.3.8 Vahelaed Puuduvad 3.3.9 Katused, katuslaed. 23 kraadine puitfermlahendusega täiskelpkatus.

3.3.10 Välisseinad. vt. joonis AR-5-02, AR-6-01.

3.3.11 Siseseinad. Siseseinad on planeeritud 100mm puitkarkassseintena kahepoolse kipsplaatkattega. Viimistlus vastavalt sisekujundusprojektile.

3.3.12 Avatäited, nende soojustehnilised näitajad 3x klaaspaketiga PVC raamil aknad. Puitkonstruktsioonis välisuks. Avatäidete soojustustehnilised näitajad vastavalt tootja tehnilistele tingimustele.

Avatäidete spetsifikatsioon koostatakse EVS 932:2017 kohaselt põhiprojekti mahus.

3.3.13 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid.

Puuduvad. 4 TULEOHUTUSNÕUDED 4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu  Eesti Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus  Eesti standard EVS EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus.  Eesti standard EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid”.  Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”.  Majandus- ja taristuministri määrus 01.01.2023 a. nr. 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded”.  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehtusprojektile“.  Siseministri 01.01.2023 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

4.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv Hoones viibivate inimeste tõenäoline maksimaalne arv: 4

4.3 Hoone kasutusviis – ELAMU- I kasutusviis

4.4 Hoone tuleohutusklass – TP-3

4.5 Eripõlemiskoormus – <600 MJ/m2

4.6 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused – Kandekonstruktsioonidele tulepüsivusaja nõudeid ei esitata (TP-3 klassi hoone).

4.7 Korruste arv – 1

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 13

4.8 Põrandate klass – -

4.9 Seinte ja lagede tuletundlikus – D-s2,d2.

4.10 Tehnlise ruumi seinte ja lae tuletundlikus – B-s1,d0

4.11 Tehnilise ruumi põranda tuletundlikus – DFL-s1

4.12 Välisseina tuletundlikkused:

4.12.1 Õhutuspilu sisepind – D-s2,d2 (TP-3 puhul d2 nõuet ei ole)

4.12.2 Välisseina välispind – D-d2

4.12.3 Õhutuspilu välispind – D-d2

4..12.4 Soojustussüsteem – D-d0

4.13 Kasutatava pööningu põrand – DFL-s1

4.14 Terrassipõranda tuletundlikkus peab olema vähemalt - Dfl-s1.

4.15 Katusekatte klass – Broof (t2) .

4.16 Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass – eraldi sektsioonid puuduvad.

4.17 Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus Läbi peaukse ning läbi avanevate akende kaudu.

4.18 Suitsuärastus, paiskpinnad – suitsuärastus hoonest toimub loomulikul tõmbel avatavate akende ja uste kaudu.

4.19 Tuleohutusabinõud hoones Vingugaasiandur on kohustuslik al 01.03.2021. Alus: majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p 1, 5, 14. Hoonesse paigaldada suitsuandurid ja varustada vähemalt ühe 6 kg pulberkustutiga. Tuleohtusnõuded vastavalt EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.

Katuslaele (pööningule) pääseb teenindusluugi kaudu, mis asub esikus. Teenindusluugi minimaalsed avamõõdud peavad olema 600x800mm.

4.20 Kütteseadmete ja teiste seadmete ohutus Elamu soojavarustus on lahendatud tahkeküttepliidiga ning õhkvesi soojuspumbaga, mis kütab radiaatoreid. Paigaldatav kahereziimiline akumulatsioonipaak-boiler, mille suurus lahendatakse eriosade projektis, paikneb tehnoruumis. Tahkeküttepliidi temperatuuriklass peab olema madalam kui korstna temperatuuriklass.

4.21 Tuletõrje veevõtukohad Lähim hüdrant asub Kose vahetusläheduses Tartu maanteel ~8 km kaugusel VID 5196. Kinnistu lõunapoolset ala läbib ka Pirita jõgi.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 14

4.22 Ehitise tulepüsivusklassid Hoone tulepüsivusklass on TP-3.

4.23 Tuleohutuskujad Lähiümbruses hooned puuduvad. Hoonete vaheline kaugus teistest kinnistute hoonetest on rohkem kui 8 meetrit. 4.24 Kaablite tuletundlikkus: Dca-s2,d2. 4.25 Evakuatsiooniteed ja ligipääsud Läbi peaukse ja läbi avanevate akende.

Katustele pääseb idapoolsele küljele planeeritavate monteeritavate katuseredelite kaudu. Vt Katuse plaan.

4.26 Temperatuuriklassid Pliidile planeeritav temperatuuri klass: T400

Tahkeküttepliidi temperatuuriklass ei tohi ületada temperatuuriklassi T400. Korstende temperatuuriklassid peavad olema suuremad kui T400.

4.27 Lisa märkused ja selgitused: Küttesüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

Korstna ehitamisel jälgida ohutuskujasid. Korstna pinnatemperatuur ei tohi ületada 80 kraadi. Tuleohutusnõuetest tulenevalt läbiminekul vahelaest või katusest korstna välispinna ja põlevate materjalide vaheline kaugus olema minimaalselt s = 100 mm. Vahemik tuleb täita standardi kohase materjaliga.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 15

Korstna läbiviigud ehitise osadest tuleb teostada vastavalt korstna tootja juhistele. Korstna läbiviigud tarinditest projekteeritakse ja tihendatakse nii, et korstna ja selle eriosade soojuspaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist kahjustamata.

Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, nt mineraalvillaga, mahukaaluga min 100 kg/m3 ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600.

Korstna läbiviik vahe- ja katuslaest, mille pikkus on tavapärasest suurem (üle 200mm) ja korstna tootja ei ole andnud täpsemaid juhiseid läbiviigu teostamiseks, tuleb ‹T400 temperatuuriklassiga korstna läbiviik pikkusega 200mm kuni 400mm isoleerida minimaalselt 1,5-kordse ja läbiviik pikkusega 400mm kuni 600mm min 2- kordse nii paksu isolatsioonimaterjali kihiga, kui on ette nähtud tavatingimustes paigaldamiseks.

Korstnapits peab ulatuma katusest min 900mm kõrgemale.

Tahke kütusega köetava kütteseadme kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põranda puhul mittepõlev kate (nt plekk, kivi, klaas vms) järgnevate mõõtudega: - uksega kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 100mm kummalegi poole ja koldesuust 400mm eemale, arvestades kolde esiservast; - ukseta kolde puhul 150mm mõlemale poole ja vähemalt 750mm kolde esiservast eemale; - kui koldel on esiservas 50mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750mm, siis peab mittepõlev põrandakate ulatuma koldesuu esiservast min 600mm eemale.

Kütteseadmete paigaldaja peab omama vastavat kutsealast spetsifikatsiooni.

Igasse ruumi ette näha 1 suitsuandur. Suitsuanduri patareisid kontrollida regulaarselt ning vajadusel asendada uutega.

Hoonele on soovituslik rajada piksekaitse.

Ventilatsiooni ohutus tagatakse EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid nõuete täitmisega Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus: Kõik KV-süsteemide püstikud paigaldatakse selleks ette nähtud tehnilistesse šahtidesse.

Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2- s1,d0 tuletundlikkusele.

Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

5 KESKKONNA NÕUDED 5.1 Tervisekaitsenormide loetelu - Rahvatervise seadus; - EVS 842:2003. Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal“.

5.1 Keskkonnamõjud Hoone rajamine ei ole keskkonnaohtlik, ega tekita märkimisväärset saastet. Tehiskeskkond on projekteeritud vastavalt normidele.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 16

5.2 Keskkonnakaitsemeetmed Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse nõudmisi. Ehitustegevusega loodusele avaldatavat mõju minimaliseerida.

5.3 Haljastuse taastamine Peale ehitustegevuse teostamist taastatakse kasvupinnas.

5.4 .1Ehitusjäätmed

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

5.4.2 Jäätmekava

Kose valla jäätmehoolduseeskiri ja info jäätmete liigituste kohta on leitav aadressilt: https://www.kosevald.ee/jaatmemajandus

Jäätmete käitlejad on leitavad: https://www.kosevald.ee/kose-jaatmepunkt. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

Kasvupinnas.

Ehitustegevusel planeeritava lintvundamendi ja laiendatava sissesõidutee ning parkla alt eemaldatakse ainult kasvupinnas, mis planeeritakse samal kinnistul, tõstes vähesel määral hoone ümber olevat pinnast ning mõningal määral kogu kinnistu piires. Kogu kinnistu heakorrastatakse. Pinnasest tulevatest kividest planeeritakse teha kiviktaimlad ja/või kujundatakse aed vastavalt omaniku soovile. Vajadusel kasutakse pinnasesõelumist, et haljastusprotsess kinnistul oleks võimalikult kvaliteetne.

Ehitustegevuse käigus tekkivate ehitusjäätmete orienteeruvad kogused:

1. 17 01 01 - Betoon: 0,6m3

2. 17 04 05 – Raud ja teras (armatuur, katuseplekk): 0.2m3

3. 17 02 01 - Puit: 5m3

4. 17 02 03 - Plastid - Kile ja plastikjäätmed: 0,3

5. 17 09 03* - Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht) – 0,4m3

6. 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* - 0,8m3.

7. 17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 0,3m3.

8. 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 0,3m3

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 17

Käitlemistoimingud

Tekkivad jäätmed sorteerida vastavalt jäätmekoodile ning transporditakse vastavat luba omavale ettevõttele, jäätmejaama.

Puidumaterjal, mis on töötlemata, taaskasutatakse kohapeal ja ülejäänud antakse luba/registreeringut omavale jäätmekäitlejale.

Puidumaterjal, mis on töödeldud ja keskkonda saastav, tuleb anda üle luba/registreeringut omavale jäätmekäitlejale.

5.5 Radoon Radooniriski kaardi järgi jääb Paunküla küla radoonirisk vahemikku 150-200kBq/m3 (mis on ohtlik). Radooni kaitsemeetmeid peaks rakendama alates 50 k Bq/m3. Vajalik on rakendada radoonikaitse meetmeid.

Rajada elamu põrand ja sokkel taoliselt, et moodustuks ühtne õhutihe radoonitõke ning vajalik tuulutus (radoonikaevud). Radoonitõkke kohti läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad.

Radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes- EVS 840:2017.

5.6 Ruumide sisekliima Ei projekteerita. Vastavalt tellija soovile.

5.7 Hoone sisearhitektuur Ei projekteerita. Vastav projekt teostatakse vajadusel eraldiseisva tööna. 6 KÜTE JA VENTILATSIOON

Eelprojekti mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Vastav projekt paigaldustöödeks teostatakse eraldiseisva tööna.

6.1 KÜTE

Küttesüsteemi ehitamisel juhinduda standarditest:

- EVS 812-3:2018 Osa 3: Küttesüsteemid (kehtiv alates 02.04.2018).

- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine (kehtiv alates 18.04.2022).

6.1.1. Üldandmed Elamu soojavarustus on lahendatud tahkeküttepliidiga ja õhkvesi soojuspumbaga. Kasutatakse radiaatorkütet. Paigaldatav kahereziimiline akumulatsioonipaak-boiler, mille suurus lahendatakse eriosade projektis. 6.1.2. Soojusvarustus Vastav projekt paigaldustöödeks teostatakse eraldiseisva tööna.

KÜTTESÜSTEEMID

Vastav projekt paigaldustöödeks teostatakse eraldiseisva tööna.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 18

6.2 VENTILATSIOON Hoone ventilatsioon FRESH klappidega ning akende mikrotuulutusega. 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Eelprojekti mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Vastav projekt paigaldustöödeks või liitumisprojekti koostamiseks teostatakse eraldiseisva tööna.

Vt lisajoonis Asendiplaan AS-01. Juhendid kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks. Projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele: - EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“ (kehtiv alates 01.04.2022) - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ (kehtiv alates 01.04.2022) - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ (kehtiv alates 01.06.2021) - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ (kehtiv alates 01.06.2021) - EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 „Veearvestid . Osa 2 Paigaldus ja kasutamistingimused.“ 7.1Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid; 7.2Veevarustus Kinnistule planeeritakse puurkaev, vt Asendiplaan. Puurkaevu rajamiseks on nõutav ehitusluba. (EhS ptk 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022008). Puurkaev projekteeritakse antud projektist eraldiseisvalt ning valmib enne kasutusloa taotlemist. 7.3Veemõõdusõlm Puudub 7.4Sooja vee süsteem Soe vesi saadakse kaherežiimsest akumulatsioonipaagist- boilerist (suurus täpsustatakse edaspidises projekteerimise staadiumis). 7.5Kastmisvee süsteem Eraldi veesõlme kastmisvee jaoks projekteeritud ei ole, kuid vastava projekti koostamisel jätta selleks võimalus. 7.6Reoveekanalisatsioon Planeeritakse biopuhasti+imbväljak, vt Asendiplaan. 7.7.1 Arvutuslik vooluhulk Ei projekteerita. 7.7.2 Puhastusseadmed Ei projekteerita. 7.7.3 Sajuveekanalisatsioon Ei projekteerita. 7.7.4 Drenaaž Puudub. Sadevesi immutatakse kinnistul loomulikul teel.

8. ELEKTER JA NÕRKVOOL Olemasolev elektriliitumine on olemas.

9. SIDE Antud projekt ei käsitle.

Elamu eelprojekt Joonest OÜ

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr 0185, 25.05.2024 19

10. ENERGIATÕHUSUS Hoonele on arvutatud energiamärgis (vt LISA). Arvutuslik energiatõhususarv on 170 kWh (m2a).

Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutusest on lähtutud järgmistest algnäitajatest: Välisseinte soojaajuhtivus – 0.20 W(m²K) Katuslae soojajuhtivus - 0.09 W(m²K) Põrand pinnasel soojajuhtivus - 0.10 W(m²K) Akende, rõduuste/uste soojajuhtivus - 0.9 W(m²K) Välisuks- 1.0 W (m²K) Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhkupidavaks. Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Hoone energiavarustus on keskkonnasõbralik ja taastuv. Eramu küttesüsteem on radiaatorküttega tahkeküttepliidi ja õhkvesi soojuspumbaga.

Harju maakond, Kose vald, Paunküla küla, Proosa

Arhitekt:

Tellija:

Joonise nr:Töö nr: Projekti staadium:

Joonise nimetus

Aadress:

Objekti nimetus

ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE PÜSTITAMINE. EELPROJEKT

1:500

Kadri Randoja

0185

Kuupäev:

15.05.2024

Rene Leisson

Mõõtkava:

EP

Joonest OÜ I Reg nr 12943149 I Vana-Kalamaja 8-12 I 10412 Tallinn I [email protected]

Projekteerija

Tarmo Õunapuu

ASENDIPLAAN

AS-4-01

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.08.2024 EHR menetlus 434733

Meie 06.08.2024 nr 7.1-2/24/13520-2

Paunküla, Proosa kinnistu elamu ja garaaži

ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Esitasite meile kooskõlastamiseks Kose valla Paunküla Proosa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus

nr 434733, EHR kood nr 120587243 elamu ja nr 121424450 garaaž). Kinnistu (katastritunnus

36302:001:0560) asub riigitee nr 11207 Paunküla-Vetla tee (edaspidi riigitee) km 1,76-1,90

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ja garaaži ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Joonest OÜ projekt

„Üksikelamu ümberehitus“ (töö nr 0185). Meile teadaolevalt ei ole kinnistule väljastatud

projekteerimistingimusi.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 99 lg

3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Kinnistule on teeomaniku nõusolekuta rajatud riigitee km 1,80 asukohta ristumiskoht.

Ristumiskoha rajamine (ka ajaloolise ning kasutusest välja langenud ristumiskoha

taastamine) on Transpordiameti haldusmenetlus. Sellest tulenevalt saab ristumiskoha

rajamine riigiteele (sh asukoha ja parameetrite valik) toimuda üksnes kokkuleppel

Transpordiametiga ning kooskõlas meie nõuetega. Ristumiskoht tuleb seadustada enne

ehitusloa uuesti kooskõlastamiseks esitamist. Huvitatud isikul (kinnistu omanikul või

volitatud esindajal) saata digitaalselt allkirjastatud taotlus kõnealuse ristumiskoha nõuete

väljastamiseks [email protected]. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime

huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu enne kinnistule kavandatavate hoonete

või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. 2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 3. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, heki vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast. 4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kuna tegemist on Maa-ameti kaardirakenduse järgi olemasoleva vundamendiga, anname nõusoleku ehitada ehitusloakohustuslik hoone teekaitsevööndisse olemasoleva vundamendi asukohale. Ehitisregistri järgi ei ole garaaži asukohas lammutatud hoone märget. Märgime, et kõnelause hoone ehitusalune pinnalaotus peab jääma oma kinnisasjale ega tohi ulatuda riigitee alusele maale. Juhul, kui garaaž ehitatakse uuele vundamendile või paigutust muudetakse võrreldes olemasolevaga, tuleb hoone projekteerida riigitee katte servast vähemalt 10 meetri kaugusele, millega on tagatud ristumiskohtade nähtavus,

2 (2)

riigitee vaba ruum ja sobilik kaugus külgnevatele ohtudele reageerimiseks. Garaaž on sobilik rajada riigiteest kaugemale, et selle ehitamise ja korrashoiu tööd oleksid võimalik teha väljaspool riigiteealust maad.

5. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kavandatav ristumiskoht ning nähtavuskolmnurk (3x190 m) vastavalt normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Ristumiskoha laiuseks projekteerida kuni 4,5 m, mis vastab üksikelamu tüüpse mahasõidu laiusele.

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Eelnevast tulenevalt korrigeerida puurkaevu asukohta.

10. Seletuskirjas ei ole kajastatud projekteeritud abihoone (garaaži) infot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 27.09.2024

Meie 07.10.2024 nr 7.1-2/24/13520-4

Proosa kinnistu elamu ja garaaži ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Esitasite teistkordselt Transpordiametile kooskõlastamiseks Kose valla Paunküla Proosa kinnistu

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 434733, EHR kood nr 120587243 elamu ja nr 121424450 garaaž).

Kinnistu (katastritunnus 36302:001:0560) asub riigitee nr 11207 Paunküla-Vetla tee (edaspidi

riigitee) km 1,76-1,90 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ja garaaži ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Joonest OÜ projekt

„Üksikelamu ümberehitus“ (töö nr 0185).

Oleme kirjaga 06.08.2024 nr 7.1-2/24/13520-2 on esitanud märkused ehitusloa eelnõule ( EHR

menetlus nr 434733). Projekti koostamisel on tähelepanuta jäänud kõnealuses kirjas esitatud

nõuded (edaspidi nõuded) punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 8, § 44 p 1, p 4, p 5, § 70 lg 2

ja lg 3, § 71 lg 1 ja lg 2 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgnevate puuduste

tõttu.

1. Kinnistule on teeomaniku nõusolekuta rajatud riigitee km 1,80 asukohta ristumiskoht.

Ristumiskoha rajamine (ka ajaloolise ning kasutusest välja langenud ristumiskoha taastamine)

on Transpordiameti haldusmenetlus. Sellest tulenevalt saab ristumiskoha rajamine riigiteele

(sh asukoha ja parameetrite valik) toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning

kooskõlas meie nõuetega. Ristumiskoht tuleb seadustada enne ehitusloa uuesti

kooskõlastamiseks esitamist. Huvitatud isikul (kinnistu omanikul või volitatud esindajal)

saata digitaalselt allkirjastatud taotlus kõnealuse ristumiskoha nõuete väljastamiseks

[email protected]. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga

ristumiskoha ehitamise lepingu enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa

eelnõu kooskõlastamist. Meile teadaolevalt ei ole käesolevaks ajaks huvitatud isiku poolt

esitatud taotlust ristumiskoha nõuete väljastamiseks. 2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 3. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, heki vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

2 (2)

5. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kavandatav ristumiskoht ning

nähtavuskolmnurk (3x190 m) vastavalt normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Ristumiskoha laiuseks projekteerida kuni 4,5 m, mis vastab

üksikelamu tüüpse mahasõidu laiusele.

6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Parkimiskohad

näidata asendiplaanil. 7. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta

tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a.

määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. 8. Projekti joonistel näidata ja seletuskirjas esitada projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad

ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele

maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Omapuhasti rajamisel arvestada 31.07.2019

määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. Transpordiameti 06.08.2024 kiri nr 7.1-2/24/13520-2 2. 0185_EP_AR-3-01_v02_SELETUSKIRI.pdf 3. 0185_EP_AS-4-01_ASENDIPLAAN.pdf

Rita Źereen

5120275, [email protected]