TNVS eelnõu

1

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

selgitav sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse toote nõutele vastavuse seadust (edaspidi TNVS) ning sellega: 1)

tagatakse kooskõla Euroopa Liidu õigusega; ja 2) ajakohastatakse akrediteerimistasude

regulatsiooni.

Esimene punkt on tingitud sellest, et TNVS võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu üldise

tooteohutuse direktiivi (EL direktiiv 2001/95/EÜ), mis edaspidi muutub otsekohalduvaks

määruseks (EL määrus 2023/988). Kuna siseriiklik õigus ei või Euroopa Liidu otsekohalduvat

õigust dubleerida, siis eelnõuga eemaldatakse TNVS-st vastavad sätted ning need asendatakse

asjakohaste viidetega ELi õigusele.

Teine punkt ajakohastab Eesti Akrediteerimiskeskusele (EAK) esitatud

vastavushindamisasutuste1 akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada

kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Muudatused lahendavad

olukorda, kus osad akrediteerimistaotluse läbivaatamised on tasustatud ja osad mitte. Edaspidi

tuleb maksta igat liiki taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning

akrediteerimise tunnitasu hulka arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja

tehnilise ülevaatuse tegija töö, mis samuti on seotud hindamisega. Praegu kaetakse

eelnimetatud tegevustest tekkivad kulud kõikide klientide makstavast aastatasudest. Samas on

mõlemad tegevused seotud konkreetse kliendiga ja tuleks arvata iga kliendiga seotud tasude

sisse.

1 Akrediteeritud asutusi on ca 220, kelle hulka kuuluvad ka riigieelarvelised asutused, nagu Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, Maaelu Teadmuskeskus.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

09.10.2024 nr 2-2/2529-1

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile „Toote nõutele vastavuse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisadega;

3) eelnõu selgitav sisukokkuvõte.

Risto Jõgi

+372 639 7681 [email protected]

1

Toote nõutele vastavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Eelnõu kooskõlastamise I-ring:

Märkus Kommentaar

Rahandusministeerium Eelnõu seletuskirjas on toodud,

et määruse rakendamine võib

kaasa tuua kulusid

riigieelarvele, kuid ei ole

selgelt väljendatud, kas ja kui

palju ning kas katteallikas on

olemas või mitte. Seetõttu

palume seletuskirja punkti 7

täiendada järgmiselt: „Kehtivas

riigi eelarvestrateegias ei ole

eelnõuga kaasnevate kuludega

arvestatud. Eelnõu heaks

kiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises

riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt

valitsusele koondatava info

alusel. Juhul kui lisavahendeid

ei eraldata, tuleb kulud katta

vastava valitsemisala

eelarvest."

Arvestatud. Seletuskirja

punkti 7 lisati vastav lõik.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriu

m

Seletuskirja punkti 6 (seaduse

mõjud) kohaselt on eelnõus

kavandatavad

akrediteerimistasude

muudatused vähese mõjuga.

Juhime tähelepanu, et

kavandatavate muudatuste

mõju sõltub paljuski

akrediteerimisulatusest ja

sellest, kui palju on laboril vaja

muudatusi teha. Suurematel

laboritel (nt Riigi

Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus) võib

Mitte arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

Praegu esitavad mitmed

laborid muudatuste taotlusi

läbimõtlemata, kuna teenus

on tasuta. Tihti ei ole

muudatused vajalikud või

ajakriitilised. Edaspidi

saavad taotlejad mitme

muudatuse koondamisega

ühte taotlusse ja taotluse

vajaduse esitamise parema

läbimõtlemisega

vähendada taotluste hulka.

2

see olla päris märkimisväärne

ja mõju akrediteerimisega

seotud kuludele on arvestatav.

Seetõttu ei saa pidada

akrediteerimistasude

muudatusi vähese mõjuga

muudatusteks. Palume

seletuskirja punkti 6 vastavalt

muuta.

Hindamistasude

optimeerimiseks on EAK

hakanud enne iga-aastast

järelevalvevisiiti

akrediteeritavatele meelde

tuletama, et nad vaataksid

oma akrediteerimisulatuse

muutmise vajaduse üle, et

kõigi ressursi paremaks

kasutamiseks ühendada

iga-aastane visiit ja

akrediteerimisulatuse

muutmine ühte tegevusse.

Transpordiamet Transpordiametile saadeti

arvamuse andmiseks toote

nõuetele vastavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu ja

seletuskiri. Transpordiametil ei

ole saadetule täpsustusi.

Võetud teadmiseks.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

tänab võimaluse eest avaldada

arvamust toote nõuetele

vastavuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Annan teada,

et Kaubanduskojal ei ole

eelnõu kohta täiendavaid

kommentaare.

Võetud teadmiseks.

Justiitsministeerium Ettepanekud ja märkused EN

kohta:

1. § 1 p 2 – ettepanek

asendada „§-d 7, 8“

järgmisega „§-d 7 ja 8“.

Arvestatud. Parandus

tehtud.

2. § 1 p 4 – märkus „Kuna

artikkel 7 reguleerib

"ohutusnõuetele vastamise

eeldusi", kas vajab samuti

nimetamist?“

Arvestatud. Sättesse lisatud

sõna „eeldustest“ lähtudes.

3. § 1 p 5 – ettepanek

asendada „2019/1020“

järgmisega „(EL)

2019/1020“.

Arvestatud. Muudatus

tehtud.

4. § 1 p 6 – ettepanek

asendada „2019/515“

järgmisega „(EL)

2019/515“.

Arvestatud. Muudatus

tehtud.

3

5. § 1 p 9 – ettepanek

asendada „Ettevõtja“

järgmisega „Ettevõtjale“.

Arvestatud. Muudatus

tehtud.

6. § 1 p 9 – märkus „Kas

mõlemale kohalduvad

mõlemas peatükis

sätestatud nõuded või ühele

ühed, teisele

teised/mõlemad?“

Arvestatud. Eelnõus on

täpsustatud, et „ettevõtjale“

kohalduvad GPSRi III

peatüki sätted ning

„internetipõhistele

kauplemiskohtadele“ IV

peatüki sätted.

7. § 1 p 11 – märkus, et sõna

„laiendamise“ asemel sobib

paremini „juhul“ vms.

Arvestatud. Eelnõu

muudetud.

8. § 1 p 14 ja p 15 – sõna

„akrediteerimise“ juurde

kommentaar: „Või

akrediteerija, et

akrediteerimise tasu, mille

üks komponent on

(akrediteerimise/akrediteeri

ja) tunnitasu oleksid

selgemini eristatavad?

Samas tekib küsimus, et

kui peaassesori asemel võib

akrediteerimist teha

edaspidi ükskõik kes SK-s

nimetatutest, siis miks on

hindajal (assessor) ja

akrediteerimisel/akrediteeri

jal erinev hind? Palun seda

asjaolu SK-s selgitada.“

Arvestatud. Eelnõu ja

seletuskirja täiendatud.

Muudatuse eesmärk on

eristada paremini

erialaassessori (väline

hindaja) ja akrediteerija

(peaassessor,

akrediteerimisjuht,

tehniline ülevaataja)

tasusid. Sisuliselt ei muutu

akrediteerimist tegevate

isikute pädevused, mis on

kindlaks määratud määruse

EL 765/2008

harmoneeritud standardis

ISO 17011. Akrediteerija

tegevusele on kindlaks

määratud tunnihind (TNVS

§ 383 lg 3). Välise

erialaassessoriga

saavutatakse tasus

kokkulepe (TNVS § 383 lg

2).

9. § 1 p 17 – märkus

„Artikkel 25 kohustab

liikmesriike kontaktpunkti

nimetama, mis on

riigisisene muudatus.

Ohtlikest toodetest

teavitamist reguleerib art

26, seega viitest art-le 26

peaks siinkohal piisama.“

Arvestatud. Muudatus

tehtud.

Ettepanekud ja märkused SK

kohta:

10. Lk 3 – seaduse eesmärk -

märkus „toitu imiteeriva

Arvestatud. Seletuskirja

lisati viide direktiivile ning

4

toote direktiiv“ kohta

„Palume täpsustada,

milliseid tooteid on silmas

peetud ja kellele

regulatsioon täpsemalt

kohaldub.“

selgitus, et tegemist on

tarbijatele suunatud

toodetega, mis ei ole

toiduained, aga on kujult,

lõhnalt, värvilt, välimuselt,

pakendilt, märgistuselt,

mahult või suuruselt

sellised, et on tõenäoline,

et tarbijad, eriti lapsed

võivad neid ekslikult

toiduaineks pidada ja

seetõttu suhu panna või

imeda või alla neelata, mis

võib olla ohtlik ning

põhjustada näiteks

lämbumist, mürgitust või

seedetrakti lõhkemist või

ummistumist (direktiivi

artikkel 2 lg 2).

11. Lk 3 – seaduse eesmärk -

märkus „uue tehnoloogiaga

seotud toodete ohtude“

kohta „Milles siin

muudatus võrreldes

varasemaga seisneb?

Palume seletuskirjas

lähemalt selgitada.“

Arvestatud. Seletuskirja on

lisatud kirjeldus, mida selle

all konkreetselt mõeldud

on ehk, et selle kohta

öeldakse ELi õiguses

sõnaselgelt, et toote

ohutuse hindamisel tuleb

juhul, kui toote olemus

seda nõuab, kindlasti

arvestada ka asjakohaste

küberturvalisuse riskidega,

mis on vajalikud toote

kaitsmiseks välismõju,

sealhulgas pahatahtlike

kolmandate isikute eest,

kui selline mõju võib

vähendada toote ohutust,

sealhulgas omavahelise

ühenduse võimalikku

katkemist. Samuti öeldakse

sõnaselgelt, et juhul kui

toote olemus seda nõuab,

siis tuleb arvestada ka toote

arenemis-, õppimis- ja

prognoosimisfunktsioonide

ga seotut. Seletuskirjas on

laiendatud ka muid

muudatuste eesmärgiga

seotud punkte.

12. Lk 3 – seaduse eesmärk -

märkus „Konkreetsed

Arvestatud. Mõeldud on

lisanduvaid kohustusi,

5

tooteohutusega seotud

kohustused nii ettevõtjatele

kui ka internetipõhiste

kauplemiskohtade

pakkujatele“ kohta „Kas

siin on mõeldud

lisanduvaid kohustusi?“

kuna ka täna on ettevõtjatel

konkreetseid

tooteohutusega seotud

kohustusi. Sama kehtib ka

internetipõhiste pakkujate

kohta. Vastavat osa

seletuskirjas täpsustati selle

märkuse pinnalt.

13. Lk 3 – seaduse eesmärk -

märkus p 2.2 kohta

„Palume täpsustada,

missuguseid tooteid tuleb

akrediteerida?“

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Akrediteerimise objektiks

on vastavushindamisasutus

ja tema

vastavushindamistegevus

mingis konkreetses

kindlaks määratud ulatuses.

Tooteid ei akrediteerita.

Määruse EL 765/2008 art 2

p 10 järgi on

akrediteerimine riikliku

akrediteerimisasutuse

(Eestis EAK)

vastavushindamisasutuse

atesteerimine. See tõendab

tema vastavust

kindlaksmääratud

vastavushindamisülesande

täitmiseks harmoneeritud

standardi põhjal

kehtestatud nõuetele ja

vajaduse korral mis tahes

lisanõuetele, sealhulgas

asjaomaste valdkondlike

normide alusel kehtestatud

nõuetele. Akrediteerimine

on teatud juhtudel

sätestatud kohustusena

õigusaktis ja kasutatakse ka

vabatahtlikult pädevuse

tõendamiseks. Toodete

korral on nõutud

vastavushindamine ja seda

tegevad

vastavushindamisasutused

peavad olema

akrediteeritud 32 Euroopa

liidu toodetele nõudeid

esitava õigusaktiga, näiteks

masinate, ehitus- ja

elektroonika toodete korral.

6

14. Lk 3 – seaduse eesmärk -

märkus „uushindamise“

kohta „Mida siin on

mõeldud?“

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud (p 3.1.7).

15. Lk 6 – p 3.1.6 - märkus

lause „Võrreldes senisega

lisandub ettevõtjatele rida

lisakohustusi

internetimüügi ja õnnetuste

info kogumisega“ kohta

„Nimetada need

kohustused.“

Mittearvestatud. Seletuskiri

juba nimetab need

kohustused. Kogu järgnev

tekst, mis järgneb viidatud

lausele, käsitleb nimetatud

aspekti.

16. Lk 7 – p 3.1.7 - märkus

lause „Praegu on olukord,

kus osa

akrediteerimistaotluste

läbivaatamise eest tuleb

tasuda ja osade eest mitte“

kohta „Täpsustada, milliste

taotluste eest tuleb tasuda,

milliste eest mitte.“

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

17. Lk 10 – seaduse mõjud –

märkus „Palume sihtrühma

määratlemisel olla täpsem

ja esitada sihtrühma suurus

arvuliselt. Vastavalt

Mõjude hindamise

metoodikale tuleb iga

muudatuse puhul hinnata

ka mõju ulatust (ehk kas ja

kuidas peab sihtrühm

edaspidi oma käitumist

kohandama), mõju

avaldumise sagedust (kui

tihti sihtrühm muudatusega

kokku puutub) ning

ebasoovitavate mõjude

riski. Palume seletuskirja

vastavalt täiendada.“

Arvestatud. Seaduse

mõjude peatükki on

täiendatud nii sihtrühmade

suuruse kui ka võimalike

mõjude hinnangutega.

18. Lk 10 – seaduse mõjud –

märkus „Kuidas õiguslik

killustatus kulu tekitab?“

Arvestatud. Seletuskirja on

täpsustatud. Välja on

toodud, et vastavat kulu on

hinnanud Euroopa

Komisjon oma

mõjuanalüüsis ning on

täpsustatud, et ELi siseturu

vaates tuleneb kulu

erinevast rakendamisest ja

nõuete kohaldamisest.

Ettevõtjatele tähendab see

7

seda, et põhimõtteliselt

tuleb iga LRi turu jaoks

oma toodet nõuetekohaselt

kohandada.

19. Lk 10 – seaduse mõjud –

märkus „mõne ettevõtja“

juurde „Kelle? Kui paljude

ettevõtete jaoks

täpsemalt?“

Arvestatud. Seletuskirjas

on täpsustatud ja eraldi

välja toodud olulisemad

muudatused ja see, keda

muudatused täpsemalt

mõjutavad ja kuidas.

20. Lk 10 – seaduse mõjud –

märkus „Palume

põhjalikumalt hinnata

internetipõhiste

kauplejatele avalduvat

mõju - mis võrreldes

varasemaga nende jaoks

muutub?“

Arvestatud.

Internetipõhistele

kauplejatele avalduv

võimalik mõju on eraldi

välja toodud ning lisatud

on lisakohustuste kirjeldus.

21. Lk 10 – seaduse mõjud –

märkus „Kas toodete

lõpphinnad muudatuse

tulemusel ei tõuse?“

Arvestatud. Seletuskirja on

lisatud muudatuste

eeldatav mõju tarbijatele.

Euroopa Komisjoni

koostatud mõjuhinnangu

järeldus on, et lõpphinnad

ei muutu.

22. Lk 11 – seaduse mõjud –

märkus „Vastavalt HÕNTE

§ 46 lg 1 tuleb määratleda

vastavad mõjuvaldkonnad.

Palume hinnata Eesti

Akrediteerimiskeskusele

avalduvaid mõjusid

valdkonna ,,mõju

riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele''

all. Lisaks tuleb selle all

kirjeldada ka Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve

Ametile avalduvat mõju.“

EAK osa on SK-s

täiendatud

23. Lk 11 – seaduse mõjud –

märkus EAK-ga seoses

„Kui palju on selles

asutuses töötajaid, keda

muudatus mõjutab?“

Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja.

24. Lk 11 – kulud/tulud –

märkus lause „Eeldatavasti

suureneb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti

koormus, mis võib olla

tingitud muuhulgas

Arvestatud. TTJA +

Terviseameti võimalikku

mõju on seletuskirjas

täiendavalt kirjeldatud ja

hinnatud.

8

kiirhoiatussüsteemis

parandusmeetmetest

lühema aja jooksul

teavitamisest“ kohta

„Palume kirjeldada seda

mõju peatükis 6.“

25. Lk 12 – rakendusaktid –

märkus „EN § 1 punktis 2

tunnistatakse kehtetuks

TNVS 5 lg 7, mis sisaldab

volitusnormi, mille alusel

on antud määrus

"Tulemasina ohutusnõuded

ja nõuetele vastavuse

tõendamine". Vastavalt

HÕNTE § 48 lg 3 punktile

3 esitatakse seletuskirja

osas "Rakendusaktid"

volitusnormi kehtetuks

muutumise või

tunnistamise korral

kehtetuks muutuvate

määruste loetelu koos Riigi

Teataja linkidega nendele

määrustele. Palun vajalik

teave esitada.“

Arvestatud. Seletuskirja on

selles osas täiendatud.

26. Lk 12 – rakendusaktid –

märkus lause „Seaduse

rakendamine ei nõua eraldi

rakendusakte“ kohta „Uute

rakendusaktide

kehtestamist?“

Arvestatud. Seletuskirja

sõnastust on muudetud.

27. Lk 12 – seaduse jõustumine

– märkus lause

„Akrediteerimisega seotud

sätted jõustuvad üldises

korras„ kohta „HÕNTE §

49 kohaselt põhjendatakse

seletuskirja osas "Seaduse

jõustumine" eelnõu

seadusena või selle sätte

jõustumise tähtpäeva

valikut ja seaduse või selle

sätte kehtivusaega.

Normitehnika käsiraamatu

kommentaar § 49 kohta

täpsustab, et jõustumisaja

valikut on vaja põhjendada

ka juhul, kui seadus on

kavandatud jõustuma

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on

täiendatud.

9

üldkorras, sest see

võimaldab eelnõu koostajal

selgitada, et kavandatud on

piisav aeg eeltöödeks ja

normidega tutvumiseks.

Palun lisada põhjendus

üldkorras jõustumise

kohta.“

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Anname teada, et oleme oma

kommentaarid ja ettepanekud

eelnõu kohta edastanud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriu

mi esindajale Risto Jõgi 25.

märtsil 2024.

1. § 1 p 2 – märkus „Näide:

juhul kui ettevõte impordib

kasutatud ja

veekahjustustega ATV

(masinadirektiivi alla

minev) ning ütleb, et seda

on vaja parandada, kas

sellisel juhul siis TNVS

enam ei kohalduks?“

Võetud teadmiseks. ATV

on harmoneeritud

valdkonna toode

(eriregulatsioon), mistõttu

lähtuda tuleb

masinadirektiivist. Üldise

tooteohutuse nõuded

saavad kohalduda üksnes

osas, mida eriregulatsioon

ei käsitle (GPSR art 2 lg 1).

2. TNVS mõisted – ettepanek

lisada järgmised mõisted

„15) internetipõhine

kauplemiskoht –

veebiliides kauglepingu

sõlmimiseks kauplejaga

16) internetipõhise

kauplemiskoha pakkuja –

vahendusteenuse osutaja,

kes kasutab veebiliidest,

mis võimaldab tarbijatel

sõlmida kauplejatega

kauglepinguid toodete

müügiks; vahendusteenuse

osutaja, kes kasutab

veebiliidest, mis võimaldab

tarbijatel sõlmida

kauplejatega kauglepinguid

toodete müügiks

17) kaugleping – kaupleja

ja tarbija vahel sõlmitud

leping, mis sõlmitakse

organiseeritud kaugmüügi-

või teenuste osutamise

Mittearvestatud. Ettepanek

on vastuolus HÕNTE-ga

(vt all viiteid) ning on

ebavajalik. Viidatud

terminid on TNVSi lisatud

TNVSi § 4 lg 2

muudatusega, millega

öeldaks, et kohalduvad ka

GPSRi mõisted. Selline

lähenemine vastab HÕNTE

nõuetele ning on ka

asjakohasem, kuna viidatud

mõisteid kasutatakse

TNVSis vaid ühes kohas ja

sealgi viitena GPSRile,

mistõttu kõrvalekalle

HÕNTEst ei ole

põhjendatud:

„§ 18. Termini määratlemine

(2) Euroopa Liidu õigusega

seotud seaduseelnõus

kasutatavad terminid peavad

olema kooskõlas Euroopa Liidu

õiguses kasutusel olevate

10

skeemi alusel ilma kaupleja

ja tarbija üheaegse füüsilise

kohalolekuta, kasutades

eranditult kas üht või mitut

kaugsidevahendit kuni ja

kaasa arvatud ajani, millal

leping sõlmitakse;“

terminitega ning eelnõus neid

üldjuhul enam ei määratleta.

(7) Kui eelnõusse sobiv termin on

juba teises seaduses

määratletud, siis õigusselguse

eesmärgil võib viidata sellele

seadusele, mille tähenduses

terminit kasutatakse.“

3. TNVS § 29 – tegevusluba –

märkus „Tuleks ette näha

riigilõiv

vastavushidamisasutuse

tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest. RLS §

344 ei ole asjakohane

lahendus.“

Mittearvestatud.

Muudatus nõuab eelnevat

mõjude hindamist ja

väljatöötamiskavatsust,

mida eelnõu EL õiguse

ülevõtmise ajakriitilisuse

tõttu ei jõua teha.

4. TNVS § 29 lg 1 p-d 2 ja 3

– tegevusluba – märkus

„Taotlusega esitatavate

dokumentide ja nõutud

andmete põhjal ei ole

võimalik hinnata §-s 28 ja

vastavas direktiivis esitatud

nõuete täitmist. Näiteks

punktid 5 ja 6. Lisaks on

direktiivides/määrustes

kohati täiendavaid

erinõudeid teavitatavale

asutusele. Näiteks on

direktiiv 2014/90 osas

EMSA tõlgendus, et

vaatamata akrediteeringule

peab ikkagi teavitav asutus

kõikide nõuete täitmist

kontrollima ja seda

regulaarselt. MSÜS näeb

ette taotluse esitamise läbi

Eesti teabevärava (MTR),

kuid see võimalda ainult

akrediteerimistunnistuse ja

kindlustuse esitamist

manusena.“

Mittearvestatud.

Enamikus valdkondades ei

ole vaja lisaks

akrediteeringule

kontrollida ka dokumente

(nt TNVS § 28 lg 1 p 5 ja

6), mida on hinnatud

akrediteerimise käigus,

mistõttu ei ole seda nõuet

laiendada kõigile

tegevuslubadele. Vajaduse

korral saab amet küsida

taotlejalt juurde dokumente

(MSÜS § 19 lg 6). Samuti

on võimalik tegevusloa

menetluse kiirendamiseks

varem koostatud juhendite

abil taotlejaid suunata koos

taotlusega asjakohaseid

dokumente esitama.

Eesti teabevärava kaudu

taotluste esitamise saab

lahendada tehniliste

lahendustega ja seadust

muuta ei ole vaja.

5. TNVS § 32 – tegevusluba –

märkus „Teavitatud asutuse

tegevusõiguse peatamise

(ja peatumise) tingimused

taastada.“

Mittearvestatud.

MSÜSi § 43 alusel on

võimalik tegevusluba

peatada. Seetõttu puudub

vajadus sätteid TNVSis

dubleerida.

6. TNVS § 33 lg 3 –

tegevusluba – märkus

Mittearvestatud.

11

„Õigusakt ei käsitle

tegevusloa lõppemist.

Ei ole selge, mida peab

ettevõtja tegema kui

ettevõtte tegevusluba

tähtaegselt lõppeb

tulenevalt akrediteeringu

kehtivusest.“

Tegevusloa kehtetuks

tunnistamise alused on

MSÜSi §-s 39, sh lg 2 p 2,

mille alusel saab kehtiva

akrediteeringu puudumisel

tegevusloa kehtetuks

tunnistada.

Akrediteeringu kehtivus on

MSÜSi järgi kontrolliese,

mille täimine on ettevõtja

hoolsuskohustus (MSÜS §

29) ja MSÜSi § 30 alusel

on loaomanikul kohustus

teatada muudatustest.

7. TNVS § 50 lg 5 p 3 –

„raadioseade“ - märkus

„kõik teised tootegrupid on

mitmuses,“

Arvestatud. Eelnõusse on

lisatud sellekohane

muudatusettepanek.

8. TNVS § 50 lg 5 p 10 –

kinnispakid - märkus

„Kinnispakkide direktiivi

(76/211/EMÜ) ei ole

viidatud seaduse lõpus. Ka

näiteks 75/107/EMÜ

Measuring Container

Bottles on puudu. Miks

osad direktiivid on MõõteS

juures ja siin pole ja osad

on mõlemas?“

Arvestatud. TNVSi ei võta

üle viidatud kinnispakkide

direktiivi või

mõõtemahutite direktiivi

nõudeid. Need nõuded on

üle võetud

mõõteseadusega. Küll aga

on õige märkus, et

puuduolevas osas (nt

riskid) kohaldub TNVS kui

üldseadus. Samas

üldseaduste, nt KorSi,

HMSi ja VTMSi

normitehnilistes viidetes ei

tooda välja ELi õigusakte,

millele need kohalduvad..

Samal kaalutlusel on

loobutud ka olmevee

kvaliteeti käsitleva

direktiivi nimetamisest

TNVSi normitehnilises

märkuses, kuna selle

direktiivi nõuded võetaks

siiski üle veeseadusega,

kuigi reguleerimata osades

kohaldub ka TNVS.

9. TNVS § 50 lg 5 p 11 –

kodumasinad,

soojusseadmed ja seadised

- märkus „Selle seadmete

loetelu asemel oleks

mõistlik kasutada EL

Arvestatud. Eelnõu on

täiendatud.

12

õiguses olevat terminit -

energiamõjuga tooted (vt

EUROOPA

PARLAMENDI JA

NÕUKOGU MÄÄRUS

(EL) 2017/1369,art 2)“

10. TNVS § 56 lg 7 – testimise

kulud – märkus „Kas siia

ehk võiks väikese täienduse

lisada, et ekspertiisi kulud

hüvitab ettevõtja kelle

käest proov võeti vms.

Meil on järelevalve

praktikas tulnud vaidlusi

näiteks kauplusest võetud

proovi osas, et konkreetne

ettevõtja kelle käest proov

võeti ei taha ekspertiisikulu

maksta vaid palub see sisse

nõuda maaletoojalt või

hulgimüüjalt. Tihtipeale

oleme ka ise küsimuse ees,

et kes seda kulu siis

hüvitama lõpuks peaks?

Sätte sõnastuse järgi oleme

praegu siiski lähtunud

sellest, et ettevõtja kus

toode võeti ja kelle osas

menetlus alustati, hüvitab

ka kulud.“

Mitte arvestatud. ELi

õigus, millel viidatud

TNVSi säte põhineb, ei

kitsenda kulude

sissenõudmist selliselt.

Viidatud TNVSi sätte

aluseks on EL määruse

2019/1020 artikkel 15,

mille lõige 1 ütleb:

„Liikmesriigid võivad

lubada oma

turujärelevalveasutustel

nõuda asjaomaselt

ettevõtjalt sisse kõik kulud,

mida nõuetele

mittevastavuse

kõrvaldamiseks võetud

meetmed on neile

tekitanud.“

11. TNVS § 57 lg 4 – toote

turule laskmise

kitsendustest ja

turujärelevalve käigus

kogutud teabest Euroopa

Komisjoni teavitamise kord

- märkus „Seda määrust

oleks ka vaja uuendada“.

Arvestatud. Viidatud

määruse kavand on lisatud

eelnõu seletuskirjale.

12. TNVS § 58 lg 3 – kasutaja

– märkus „Kas kasutaja

mõiste on ka kuskil

defineeritud? mis vahe on

kasutajal ja lõppkasutajal?

Ehk piisab ainult ühest

kasutajast.“

Arvestatud. Eelnõu on

täiendatud. Õige termin on

lõppkasutaja.

13. TNVS § 58 lg 5 –

sunniraha – märkus „Kas ei

oleks mõeldav sunniraha

ülemmäära tõsta,

arvestades majanduskasvu

Mittearvestatud. Selline

muudatus nõuab VTK

koostamist. Lisaks

puuduvad andmed, mis

viitavad, et olemasolev

13

ja inflatsiooni. Viimati

tõsteti 2011 seda summat.

Nt kemikaaliseaduses,

meditsiiniseadme seaduses

ja biotsiidiseaduses on

sunniraha ülemmäär 32

000. Mõte selles, et ehk

selline summa paneks

ettevõtted kiiremini

tegutsema.“

sunniraha ülemmäär ei

oleks piisavalt motiveeriv.

Ühtlasi, suuremad

trahvimäärad viidatud

seadustes on õigustatud,

kuna nendes valdkondades

realiseeruv risk

(kemikaalid,

meditsiiniseadmed,

biotsiidid) on

märkimisväärselt suurem.

14. TNVS § 61 – vastutus –

ettepanek lisada karistus

„Surma, tervise- või

varakahjustuse põhjustanud

toote turule laskmine või

turul kättesaadavaks

tegemine“. Eesmärk -

lisada punkt, mis

võimaldaks võtta isiku

vastutusele kahju tekkimise

momendist, mitte ostu-

müügi kuupäevast (VTM 2

aastat) ja oleks otseselt

seoses nõuetele

mittevastava tootega.“

Mittearvestatud. Ettepanek

dubleeriks sisult kehtivat

karistusseadustikku.

KarSi § 409.Tehnilise

normi nõuetele

mittevastava toote

valmistamine, töötlemine

ja turustamine

(1) Tehnilise normi

nõuetele mittevastava toote

valmistamise, töötlemise

või turustamise eest, kui

sellega on põhjustatud oht

inimese elule või tervisele

või keskkonnale, –

karistatakse rahalise

karistuse või kuni

kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle

on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise

karistusega.

Eelnõu kooskõlastamise II-ring:

Justiitsministeerium 1. § 1 p 1, 8 ja 20 – ettepanek

asendada sõna „ja“ sõnaga

„ning“.

Arvestatud.

2. § 1 p 3 – ettepanek muuta

lisatava EL määruse viite

asukohta selliselt, et EL

määrused oleksid nimetatud

kronoloogilises järjekorras,

st viimasena vastu võetud

määrus kõige lõpus.

Arvestatud.

14

3. § 1 p 4 – ettepanek

täpsustada teksti selliselt, et

tekstis oleks toodud sõna-

sõnalt viidatud artiklite

pealkirjad.

Arvestatud.

4. § 1 p 5 – ettepanek lisada

uus EL määruse viide pärast

tekstiosa „(EL) 2019/1020“,

mitte „(EL) 2019/515“.

Mittearvestatud. § 1 p 5

muudatusvormel

täiendab samaaegselt nii

TNVS § 10 lõike 1 teist

lauset kui ka TNVS § 10

lõiget 2. TNVS § 10

lõikes 2 ei ole tekstiosa

„(EL) 2019/1020“,

mistõttu

muudatusvormel

muutuks arvestamise

korral valeks.

5. § 1 p 10 – ettepanek muuta

sõnastust selliselt, et

omastav täiend oleks koos

põhisõnaga ehk „muutmise

taotluse läbivaatamise eest“.

Arvestatud.

6. § 1 p 12 – ettepanek

täpsustada tekstis, et

„akrediteerija“ korral on

tegemist

„akrediteerimisasutuse

määratud akrediteerijaga

(edaspidi akrediteerija)“.

Arvestatud.

7. § 1 p 17 – ettepanek

kasutada EL määruse viite

sõnastuses sellist sõnastust

nagu kasutatakse viidatavas

määruses, st mitte

„peatükkide IV-VIII“ vaid

„IV-VIII peatüki“ kohaselt.

Arvestatud.

8. § 1 p 21 – kas lõike 1

muutmisel on paragrahvi

pealkiri "Teavitamine toote

turule laskmise kitsendustest

ning turujärelevalve käigus

kogutud teabest" ja sisu

omavahel kooskõlas või

vajab peakiri samuti

muutmist? Samuti räägib lg

2 teavitamisel kohaldatud

kitsenduste põhjendamisest.

Kas ohtlikest toodetest

teavitamist ja toote turule

Selgitame.

Sisu ja pealkiri on

omavahel kooskõlas ja

pealkiri muutmist ei vaja.

TNVS § 57 hõlmab

endas nii ohtlikest

toodetest teavitamist (lg

1, 2, 3, 4), kui ka

nõuetele mittevastavatest

toodetest teavitamist läbi

ICSMSi (lg 5). Nõutele

mittevastav toode, nt

15

laskmise kitsendusi saab

samatähenduslikuks pidada?

puudused märgistuses

või juhendites, ei

tähenda, et toode on

ohtlik. Sellistest

toodetest läbi ELi

kiirhoiatussüsteemi teisi

teavitama ei pea, küll aga

tuleb selline teave lisada

nn ICSMSi, mis on ELi

ülene turujärelevalve

infosüsteem, kuhu tuleb

märkida ka järelevalve

tulem ning juhul kui see

sisaldab kitsendusi (nt

ettekirjutus), siis ka see.

9. § 1 p 22 – ettepanek

asendada muutmiskäsk

„tekstiosa“ muutmiskäsuga

„sõna“.

Mittearvestatud.

Lisaks muudetavale

sõnale on

muutmiskäsuga

hõlmatud ka sõnale

eelnev koma, mistõttu

„tekstiosa“ on antud

juhul kohasem

muutmiskäsk.

1

Toote nõutele vastavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Toote turule laskmise kitsendustest

Euroopa Komisjoni teavitamise kord

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse ohtlikest toodetest Euroopa Komisjoni teavitamise kord Euroopa

Liidu kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ ja määratakse riiklik kontaktpunkt, mis vastutab

teadete täielikkuse kontrollimise ja nende Euroopa Komisjonile valideerimiseks esitamise eest

ning komisjoniga suhtlemise eest.

(2) Käesolevat teavitamise korda ei kohaldata, kui teavitamise protseduur on ette nähtud teises

õigusaktis.

§ 2. Teabe edastamine

(1) Riiklik kontaktpunkt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988, milles

käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu

direktiiv 87/357/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L135, 23.05.2023, lk 1–50), artikli 25

lõike 2 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Teised õigusaktides ja turujärelevalveasutuste põhimäärustes sätestatud korras

turujärelevalvet teostavad ametid ja inspektsioonid on kohustatud regulaarselt vahetama

omavahel teavet turujärelevalve käigus nende tuvastatud ohtlikest toodetest. Nimetatud teave

tuleb viivitamata edastada ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(3) Teabe edastamisel Euroopa Komisjonile tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2023/988 artiklites 25 ja 26 sätestatud nõuetest.

§ 3. Toote põhjustatava tõsise ohu tõttu soovituslike, kokkuleppeliste või kohustuslike

meetmete rakendamisest teavitamine infosüsteemi „Safety Gate“ kaudu

(1) Kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada ettevõtjate suhtes toote

põhjustatava tõsise ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid,

millega nähakse ette eritingimusi sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral,

teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet igast sellisest juhust viivitamata, hiljemalt

neljandal päeval pärast meetmete rakendamist infosüsteemi „Safety Gate“ kaudu. Viivitamata

tuleb teavitada ka rakendatud meetmete muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

2

(2) Sõltumata asjaolust, kas lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, võivad turujärelevalveasutused

enne selliste meetmete rakendamist edastada Euroopa Komisjonile Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kaudu kogu nende käsutuses oleva teabe tõsise ohu olemasolu kohta.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Komisjonile toote kohta

vähemalt järgmise teabe:

1) toote identifitseerimiseks vajalik teave;

2) tootega seotud ohu kirjeldus, kaasa arvatud nende katsetuste ja analüüside tulemused, mis

on olulised tootega seotud ohu hindamisel;

3) teave rakendatud või rakendatavate meetmete olemuse ja kestuse kohta;

4) teave toote levitajate turustusahela kohta, kui selline teave on olemas.

(4) Kui Euroopa Komisjoni on toote põhjustatavast võimalikust tõsisest ohust teavitatud lõike 2

kohaselt enne meetmete rakendamist, tuleb Euroopa Komisjonile esialgsest teavitamisest

arvates 45 päeva jooksul teatada, kas edastatud teave kinnitatakse esitatud kujul või seda

täiendatakse.

§ 5. Teavitamise korraldamiseks teabe kogumine

(1) Pärast ohtu kujutava toote tuvastamist võtab turujärelevalveasutus viivitamata ühendust

asjaomase toote tootja, importija või levitajaga, et saada temalt selgitusi ja teavet toote kohta.

Turujärelevalveasutus hangib viivitamata võimalikult palju teavet toote ja sellega seotud ohu

kohta.

(2) Oma pädevuse piires tegutsevad turujärelevalveasutused edastavad viivitamata ja igal juhul

mitte hiljem kui [teisel] tööpäeval pärast meetme rakendamist Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile tuvastatud ohtliku toote ja sellega seotud ohu kohta kogutud teabe, teatades

ühtlasi, milliseid meetmeid on toote suhtes rakendatud või kavatsetakse rakendada, või tehes

ettepanekuid vajalike meetmete rakendamiseks.

§ 6. Euroopa Komisjonilt teabe vastuvõtmine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab Euroopa Komisjonilt teavet teises riigis

turujärelevalve käigus tuvastatud ohtliku toote kohta, samuti tõsist ohtu tekitava toote kohta,

mida imporditakse Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda või mida eksporditakse neist,

kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjonilt saadud teabes

kirjeldatud toote võimalikku turustamist Eesti territooriumil või edastab selle teabe

kontrollimiseks asjaomasele turujärelevalveasutusele ning vajaduse korral teavitab avalikkust.

(2) Euroopa Komisjonilt saadud teabe alusel Eesti territooriumil tuvastatud ohtliku toote suhtes

rakendab turujärelevalveasutus meetmeid toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõike 2

kohaselt.

(3) Lõikes 1 nimetatud teabe saamise korral Euroopa Komisjonilt tuleb Euroopa Komisjonile

teatada:

1) kas toodet on turustatud Eesti territooriumil;

2) milliseid meetmeid võib Eesti turujärelevalveasutus asjaomase toote suhtes rakendada,

nimetades põhjused, sealhulgas kõik teistsugused riskihinnangud või muud asjaolud, mis

õigustavad sellist otsust, eriti meetmete rakendamata jätmist või järelkontrolli puudumist;

3) muu asjakohane lisateave, mille turujärelevalveasutus on nimetatud ohu kohta saanud,

sealhulgas kõigi tehtud katsete või analüüside tulemused;

4) viivitamata punktis 2 sätestatud meetmete muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

3

§ 7. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus nr 122 „Toote turule laskmise kitsendustest

Euroopa Komisjoni teavitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 13. detsembril 2024. a.

1

EELNÕU

02.08.2024

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44)“

tekstiosaga „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988, milles

käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu

direktiiv 87/357/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1–50)“;

2) paragrahvi 3 lõiked 2–4, § 5 lõige 7, §-d 7 ja 8, § 11 lõiked 2–7, §-d 12 ja 13, § 49 lõiked 2

ja 3 ning § 57 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2019/1020“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2023/988“;

4) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole võimalik toote ohutust eeldada,

hinnatakse selle ohutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 artiklites

6–8 sätestatud ohutuse hindamise kriteeriumitest, üldisele ohutusnõudele vastamise eeldusest

ja toote ohutuse hindamisel arvestatavatest lisaelementidest lähtudes.“;

5) paragrahvi 10 lõike 1 teist lauset ja lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(EL) 2019/515“

tekstiosaga „, (EL) nr 2023/988“;

6) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ettevõtja“ sõnadega „ja

internetipõhise kauplemiskoha pakkuja“;

7) paragrahvi 11 pealkirjas asendatakse sõna „Tootja“ sõnadega „Ettevõtja ja internetipõhise

kauplemiskoha pakkuja“;

8) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtjale kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988

III peatükis ning internetipõhise kauplemiskoha pakkujale IV peatükis sätestatud nõudeid.“;

9) paragrahvi 382 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „esmase“;

10) paragrahvi 382 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) akrediteeritud akrediteerimisulatuse muutmise taotluse läbivaatamise eest 100 eurot, välja

arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;“;

11) paragrahvi 382 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2

12) paragrahvi 383 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „ja hindajate (edaspidi assessor)“

tekstiosaga „, akrediteerimisasutuse määratud akrediteerija (edaspidi akrediteerija) tunnitasu ja

valdkondliku hindaja (edaspidi eraialaassesor)“;

13) paragrahvi 383 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „Assessori“ sõnaga

„Erialaassessori“;

14) paragrahvi 383 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „assessori“ sõnaga „erialaassessori“;

15) paragrahvi 383 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Akrediteerija tunnitasu suurus on kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt

kehtestatud tunnitasu alammäär. Eesti akrediteerimisasutus kehtestab igal aastal akrediteerija

tunnitasu konkreetse määra..“;

16) paragrahvi 383 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „assessori“;

17) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 IV–VIII peatüki kohaselt ning

harmoneerimata valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 V ja

VII peatüki ning käesoleva seaduse kohaselt.“;

18) paragrahvi 50 lõike 5 punktis 3 asendatakse sõna „raadioseade“ sõnaga „raadioseadmed“;

19) paragrahvi 50 lõike 5 punktis 11 asendatakse tekstiosa „kodumasinad, soojusseadmed ja

seadised“ tekstiosaga „energiamõjuga tooted“;

20) paragrahvi 531 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 artikli 23 lõikes 1“;

21) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlikest toodetest teavitatakse Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 artikli 26 kohaselt.“;

22) paragrahvi 58 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kasutajate“;

23) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosad „Nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 49–50);“ ning

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11,

15.01.2002, lk 4–17), muudetud määrustega (EÜ) nr 765/2008 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–

47) ja (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–8, 17, 20, 21 ja 23 jõustuvad 2024. aasta 13. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–16 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

3

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.08.2024

Toote nõutele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise eelnõu koostati selleks, et viia seadus kooskõlla

Euroopa Liidu õigusega ja ajakohastada akrediteerimistasud.

1.1.1. Euroopa Liidu õigusega kooskõla tagamine

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus1 jõustus 2. juunil 2023. aastal. See määrus (edaspidi

ELi üldine tooteohutuse määrus või GPSR) asendab alates 2024. aasta 13. detsembrist üldise

tooteohutuse direktiivi2 ja toitu imiteeriva toote direktiivi3. Nimetatud direktiivid on Eesti

õigusesse üle võetud toote nõutele vastavuse seadusega4. Direktiivide nõuded asenduvad

otsekohalduva määruse nõuetega, mistõttu tuleb toote nõutele vastavuse seadusest jätta välja

sätted, mis dubleerivad ELi üldise tooteohutuse määruse sätteid. Euroopa Liidu määruse vahetu

õigusmõjuga sätteid ei ole vaja korrata riigisiseses õiguses (n-ö paralleelne õigusloome) ning

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on see üldjuhul ka keelatud.5 Toote nõuetele vastavuse

seaduse terviklikkuse ja järjepidevuse huvides asendatakse dubleerivad sätted viidetega ELi

üldise tooteohutuse määrusele.

Üldine tooteohutuse määrus ajakohastab Euroopa Liidu tooteohutuse õigusraamistikku ja

käsitleb muu hulgas ka digitaliseerimisest tingitud tooteohutuse riske, näiteks tuleb edaspidi

tõsisemalt tegeleda toodete küberturvalisuse ning veebimüügi spetsiifikaga seotud ohtudega.

Üldine tooteohutuse määrus nõuab, et kõik ELi turgudel olevad tarbekaubad oleksid ohutud,

ning kehtestab ettevõtjatele kohustusi selle tagamiseks. See kehtib tavatarbijatele suunatud

tööstustoodetele (inglise keeles non-food products) ja kõigile müügikanalitele. Üldine

tooteohutuse määrus tagab nn turvavõrgu toodetega seotud selliste riskide jaoks, mida ei

reguleerita teiste spetsiifilisemate ELi õigusaktidega.

1.1.2. Akrediteerimistasusid käsitlevate sätete ajakohastamine

Akrediteerimistaotluse läbivaatamise ja tunnitasu aluseid ajakohastatakse, et tagada kõikide

akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Edaspidi tuleb maksta igat liiki

taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning akrediteerimise tunnitasu hulka

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). 3 ELi Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49). 4 RT I, 03.02.2023, 11. 5 EKo 10.10.1973, 34/73 – Variola, p 9 jj; J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn: Juura 2006, lk 271; A. Laurand. PSTS. § 2. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023, lõik 128.

2

arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja tehnilise ülevaatuse tegija töö,

mis samuti on seotud hindamisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja ELi üldise tooteohutuse määrusega seotud muudatused koostasid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna toote ohutuse ja

tarbijakaitse nõunik Risto Jõgi ([email protected], tel 5885 1209) ning akrediteerimisega

seotud muudatused sama osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa

([email protected], tel 625 6391). Keeleliselt kontrollis eelnõu ja seletuskirja

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna nõunik Ragnar Kass.

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse toote nõuetele vastavuse seaduse redaktsiooni RT I,

03.02.2023, 11.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb ELi õiguse

rakendamist. Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud märkimisväärset mõju,

kuna muudatuste aluseks olev üldine tooteohutuse määrus kehtiks otsekohalduvuse tõttu ka

ilma nende muudatusteta. Kõnealusest ELi määrusest tingitud muudatusi arutati

huvigruppidega 2021. aastal Eesti seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kiitis Eesti

seisukohad heaks 18.11.2021.6

Akrediteerimistasudega seotud muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud

märkimisväärset mõju.

Eelnõukohase seadusega muudetakse toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust.

Välja jäetakse viited tühistamisele minevatele direktiividele ning lisatakse viide ühele uuele

direktiivile.

Eelnõu seadusena jõustumisel muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2010. a määrust nr 122

„Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“7 ning volitusnormi

kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri

16.09.2010. a määrus nr 65 „Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine“ (RT

I 2010, 66, 498)8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus põhiseaduse § 73

kohaselt.

6 https://www.valitsus.ee/uudised/valitsuse-1811-istungi-kommenteeritud-paevakord. Seisukohad leitavad siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf9988c4-5163-494f-b9a6- 99169e2c5d85?activity=3#EDROoAmb. 7 RT I, 10.04.2019, 15. 8 RT I 2010, 66, 498.

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostati eelkõige selleks, et viia Eesti õigus kooskõlla ELi üldise tooteohutuse

määrusega, jättes toote nõuetele vastavuse seadusest välja sätted, mis dubleerivad viidatud ELi

määrust, ning tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad muudatused, mis tulenevad ELi üldise tooteohutuse

määrusest (punkt 2.1), ning akrediteerimisega seotud muudatused (punkt 2.2).

2.1. ELi üldise tooteohutuse määruse ülevaade

ELi üldine tooteohutuse määrus on ELi tooteohutuse õigusraamistiku uus oluline vahend,

millega asendatakse üldine tooteohutuse direktiiv9 ja toitu imiteeriva toote direktiiv10. Sellega

ajakohastatakse ELi üldine tooteohutuse õigusraamistik ja vastatakse uutele probleemidele,

mida majanduse digitaliseerimine on kaasa toonud.

ELi üldise tooteohutuse määrusega nõutakse, et kõik ELi turgudel olevad tarbekaubad on

ohutud, ning kehtestatakse ettevõtjatele konkreetsed kohustused selle tagamiseks. Määrust

kohaldatakse toiduks mittekasutatavatele toodetele ja kõigile müügikanalitele. ELi üldise

tooteohutuse määrusega on ette nähtud turvavõrk selliste riskide jaoks, mida ei reguleerita

muude ELi õigusaktidega.

Eesmärgid:

 tagada kõigi toodete, sealhulgas uue tehnoloogiaga seotud toodete ohutus – selleks

öeldakse edaspidi sõnaselgelt, et toote ohutuse hindamisel tuleb juhul, kui toote olemus

seda nõuab, kindlasti arvestada ka asjakohaste küberturvalisuse riskidega, mis on

vajalikud toote kaitsmiseks välismõju, sealhulgas pahatahtlike kolmandate isikute eest,

kui selline mõju võib vähendada toote ohutust, sealhulgas omavahelise ühenduse

võimalikku katkemist. Samuti öeldakse sõnaselgelt, et juhul kui toote olemus seda

nõuab, tuleb arvestada ka toote arenemis-, õppimis- ja prognoosimisfunktsioonidega;11

 lahendada internetimüügi kasvust ja eelkõige internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu

tekkivaid probleeme – näiteks nõue, et internetimüügi kuulutustes oleks selgelt välja

toodud sama info, mille tarbija leiab üldjuhul tavapoest: tootja, toote pilt ning tootel

olevad hoiatused ja ohutusteave.12 Samuti nõue internetipõhiste kauplemiskohtade

pakkujatele, et nad looksid nii tarbijatele kui ka liikmesriikide turujärelevalveasutustele

ühtse kontaktpunkti, kelle poole probleemi korral pöörduda;13

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). 10 ELi Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49). Direktiiv reguleerib selliseid tarbijatele suunatud tooted, mis ei ole toiduained, aga on kujult, lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult toiduaineks pidada ja seetõttu suhu panna või imeda või alla neelata, mis võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks lämbumist, mürgitust või seedetrakti lõhkemist või ummistumist (direktiivi artikli 2 lg 2). Edaspidi on vastavad tooted hõlmatud GPSRiga (vt art 6 lõike 1 punkti f alapunkti i). 11 GSPR artikli 6 lõike 1 punktid g ja h. 12 GPSR artikkel 19. 13 GPSR artikli 22 lõiked 1 ja 2.

4

 tagada nõuete parem jõustamine ning tõhusam ja ühtlasem turujärelevalve – selleks

kehtestatakse minimaalsed turujärelevalveasutuste järelevalveõigused, nagu

veebipoodide mahavõtmine või kontrollostude tegemine;14

 parandada tarbijate käes olevate ohtlike toodete tagasinõudmise tõhusust – selleks

luuakse ühtne toodete tagasinõudmiste teavitusvorm („recall notice“) ning

kehtestatakse kohustus tagada tarbijale tõhus, tasuta ja õigeaegne õiguskaitsevahendi

kasutamine, nagu vigase toote parandamine, selle asendamine või väärtuse

hüvitamine.15

2.2. Akrediteerimistasude ajakohastamine

Akrediteerimine on katse- ja kalibreerimislaborite, tasemekatsetuste korraldajate,

sertifitseerimis- ning inspekteerimisasutuste ja EMAS (Eco - Management and Audit Scheme –

Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem) ning KHG

(kasvuhoonegaaside) tõendajate vastavuse hindamine ja tõendamine asjakohaste

vastavushindamisasutuste kompetentsuskriteeriumeid kehtestavate rahvusvaheliste standardite

nõuetele. Akrediteerimise taotlemine on vabatahtlik, välja arvetud juhul, kui see on õigusaktis

seatud teatud tegevusalal tegutsemise eelduseks, ja toimub asutuse sellekohase taotluse alusel.

Näiteks peavad olema akrediteeritud vastavushindamisasutused, mis tõendavad masinate,

elektri- ja ehitustoodete vastavust ELi õigusaktides sätestatud nõuetele. Kehtiva õiguse alusel

vaadatakse osa akrediteerimistaotlusi läbi tasu eest, osa mitte. Samal ajal kasutab Eesti

Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK) tööjõudu, seega ka aega ja raha kõikide taotluste

läbivaatamiseks. Tasustamata on uushindamise ja juba akrediteeritud ulatuses tehtavate

muudatuste taotlused. Lisaks on hindamise tunnitasu seotud ainult peaassessori tööga ja

tasustamata on otsuse tegija töö, mille eest tasutakse kõikide klientide makstavast aastatasust.

Samas on otsuse tegemine otse seotud hindamisega ja see tuleks arvata iga kliendiga seotud

tasude sisse. Eelnõukohase seadusega lahendatakse mõlemad eelnimetatud küsimused.

Muudatused tagavad akrediteerimistasude parema läbipaistvuse ja õiglasema määramise.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) muutmine

3.1.1. Toote mõiste (TNVSi § 3)

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse TNVSi § 3 lõiget 1 (toode) ning tunnistatakse

kehtetuks lõige 2 (harmoneerimata toode), lõige 3 (antiikese) ja lõige 4 (remonti või taastamist

vajav toode). Muudatused loovad õigusselguse, tekitamata sisulisi muutusi, sest üldise

tooteohutuse direktiiviga seotud toote mõisted asendatakse ELi üldise tooteohutuse määruses

sätestatud mõistetega.

Muudatustega ühendatakse TNVSi § 3 lõiked 1 ja 2, millest esimene ütleb, mis on

harmoneeritud toode, ja teine seda, mis on harmoneerimata toode. Kuna mõlemad mõisted on

edaspidi sisustatud otsekohalduvate ELi määrustega, tuuakse mõisted ühte lõiku ning nende

sisustamisel tehakse viide asjakohastele ELi määrustele.

Teiseks tunnistatakse kehtetuks TNVSi § 3 lõiked 3 ja 4. Lõige 3 ütleb, et toote nõuded ei

kohaldu antiikesemetele, ning lõige 4, et teatud juhtudel ehk olukorras, kus tarbijale on sellest

varem teatatud, ei kohaldu toote nõuded remonti ega taastamist vajavale tootele. Sama asja

14 GPSR artikkel 23. 15 GPSR artiklid 36 ja 37.

5

ütlevad ka ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 2 lõike 2 punkt i (antiikesemed) ja artikli 2

lõige 3 (parandamist või taastamist vajavad tooted).

3.1.2. Mõisted (TNVSi § 4)

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse TNVSi § 4 lõikesse 2 viide ELi üldise tooteohutuse määrusele.

Täiendus on vajalik, sest eelnõu kasutab ettevõtjate üldiste kohustuste sätestamisel (TNVSi

2. peatüki 2. jagu) ELi üldise tooteohutuse määruse mõisteid, nagu ettevõtja ning

internetipõhise kauplemiskoha pakkuja.

ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 3 punkti 13 kohaselt on ettevõtja tootja, volitatud

esindaja, importija, levitaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või mõni muu füüsiline või

juriidiline isik, kes peab kooskõlas selle määrusega täitma kohustusi, mis on seotud toodete

tootmise ja nende turul kättesaadavaks tegemisega.

ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 3 punkti 14 kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha

pakkuja vahendusteenuse osutaja, kes kasutab veebiliidest, mis võimaldab tarbijatel sõlmida

kauplejatega kauglepinguid toodete ostuks.

3.1.3. Volitusnorm üldise tooteohutuse direktiivi kohaste Euroopa Komisjoni otsuste

rakendamiseks (TNVSi § 5 lg 7)

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TNVSi § 5 lõige 7, mis sätestab volitusnormi,

mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega tootele lisanõudeid

olukorras, kus Euroopa Komisjon on juba üldise tooteohutuse direktiivi alusel vastu võtnud

täpsustavaid otsuseid.

Muudatus loob õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest edaspidi on Euroopa

Komisjoni sellekohased otsused ELi üldise tooteohutuse määruse alusel otsekohalduvad ja

seega ei nõua eraldi riigisisest ülevõtmist.

ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 28 kohaselt võib Euroopa Komisjon, kui ta saab teada

tootest või mõnest tootekategooriast või -rühmast, mis kätkeb tõsist riski tarbijate tervisele ja

kaitstusele, omal algatusel või liikmesriikide taotlusel võtta rakendusaktidega asjakohaseid

meetmeid, mis on kohandatud olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele, kui:

1) riskiga ei saa tegeleda toote, tootekategooria või -rühma ohutuse probleemi olemuse tõttu

sellele tootele kohaldatavas liidu eriomases õigusvaldkonnas ette nähtud mõnes muus

menetluses viisil, mis vastab juhtumi tõsidusele ja kiireloomulisusele;

2) riski saab tulemuslikult kõrvaldada ainult liidu tasandil kohaldatavate asjakohaste

meetmetega, et tagada tarbijate tervise ja kaitstuse järjekindel ja kõrge tase ning siseturu

nõuetekohane toimimine.

Nende vahendite hulgas võivad olla meetmed, millega keelatakse, peatatakse või piiratakse

selliste toodete turule laskmine või turul kättesaadavaks tegemine või sätestatakse nende

vastavushindamise või turustamise eritingimused, et tagada tarbijate kaitstuse kõrge tase.

TNVSi § 5 lõike 7 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 2010. aastal kehtestanud

määruse „Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine“16. Selle määruse

aluseks on Euroopa Komisjoni 2007. a otsus, mille kehtivust on aja jooksul pikendatud mitu

16 RT I 2010, 66, 498.

6

korda, kuid mis kaotas siiski kehtivuse 2017. a, sest ELi vastavasisulise standardi jõustumisega

kadus vajadus sellise otsuse järele.17 TNVSist volitusnormi väljajätmisel muutub samal ajal ka

kehtetuks viidatud riigisisene määrus.

3.1.4. Ohutuse eeldamine ja hindamine (TNVSi §-d 6–8)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 4 muudetakse TNVSi § 6 lõiget 3 (ohutuse eeldamine) ning

tunnistatakse kehtetuks §-d 7 ja 8 (ohutuse kindlaksmääramine ja eksitava välimusega ohtlik

toode). Muudatused loovad õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest muudatustega

asendatakse harmoneerimata toodete ohutuse hindamise eeldused ELi üldise tooteohutuse

määruse nõuetega. TNVSi § 6 lõikesse 3 lisatakse viide ELi üldise tooteohutuse määruse

artiklitele 6–8, mis reguleerivad edaspidi toote ohutuse hindamise kriteeriume ning ohutuse

eeldamise tingimusi.

Üldjoontes tuleb ohutust eeldada olukorras, kus toode vastab mõnele ELi õigusaktile, Euroopa

standardile või Euroopa standardi puudumise korral riigisisestele tervisekaitse- või

ohutusnõuetele.18 Kui selliseid standardeid ega riiklikke nõudeid ei ole, tuleb ohutuse

hindamisel arvestada toote omadusi, sealhulgas (eksitavat) välimust, disainilahendust, koostist,

pakendit, küberturvalisuse omadusi ning kokkupanekujuhendit ning asjakohastel juhtudel

paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendit.19 Hinnata tuleb ka toote esitlusviisi, märgistust,

hoiatusi ja juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ning toodet kasutavate tarbijate kategooriaid,

hinnates eelkõige riske haavatavatele tarbijatele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed.

Euroopa standardite või riiklike nõuete puudumise korral tuleb ohutuse hindamisel võimaluse

korral lähtuda ka muudest kui Euroopa standarditest, näiteks rahvusvahelistest või riiklikest

standarditest või Euroopa Komisjoni sellekohastest soovitustest või suunistest. Samuti võib

lähtuda ka rahvusvahelistest lepingutest, vabatahtlikest sertifitseerimissüsteemidest,

tunnustatud teadusasutuste ja ekspertide arvamustest, tööstusharu hea tava reeglitest, tarbija

põhjendatud ootustest ohutuse suhtes.20

3.1.5. Toote kontaktpunkt (TNVSi § 10)

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TNVSi § 10 lõikeid 1 ja 2 viitega ELi üldise tooteohutuse

määrusele. Muudatused loovad õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest kohustus

anda ettevõtjatele teavet kehtivate nõuete kohta tuleb otse ELi üldise tooteohutuse määrusest.21

Eestis on toote kontaktpunktiks määratud TNVSi § 10 lõike 2 kohaselt Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Toodete kontaktpunkt annab ettevõtjatele infot toodetele kehtestatud tehniliste normide ja

vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktid vastavad

päringutele 15 tööpäeva jooksul ning tasuta. Eesti toodete kontaktpunktiga saab ühendust võtta

vabas vormis eesti ja inglise keeles e-posti aadressil [email protected]

17 Euroopa Komisjoni otsus nr 2007/231/EC. Vt lähemalt Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs (Brussels, 30.6.2021 – SWD(2021) 168 final), lisa 5, lk 40–41. 18 GPSR artikkel 7. 19 GPSR artikkel 6. 20 GPSR artikkel 8. 21 GPSR artikli 17 lõige 2. 22 https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/piiriuelene-ettevotlus/kaupade-vaba-liikumine-ja-toodete-kontaktpunkt.

7

3.1.6. Ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate üldised kohustused (TNVSi

§-d 11–13)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 8 tunnistatakse kehtetuks TNVSi §-s 11 sätestatud tootja

kohustused, §-s 12 sätestatud levitaja kohustused ja §-s 13 sätestatud turujärelevalveasutuste

teavitamise kohustused, sest need kohustused kattuvad ELi üldise tooteohutuse määruse

samasisuliste otsekohalduvate sätetega. Selle asemel tehakse TNVSi § 11 lõikes 1 viide

asjakohastele ELi üldise tooteohutuse määruse sätetele: määruse III ja IV peatükile. Nende

muudatuste alusel täpsustatakse ka eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 seaduse 2. peatüki 2. jao ning

§ 11 pealkirja, et need vastaksid sisule.

ELi üldise tooteohutuse määruse III peatükk sätestab ettevõtjate üldised kohustused. Eelkõige

peavad ettevõtjad tagama, et ELi turule toodud tooted on ohutud ning toodetega on kaasas teave,

mis võimaldab teha kindlaks nende päritolu, ja sisaldab kirjeldust, kas ja kuidas on võimalikke

riske hinnatud. Võrreldes senisega lisandub ettevõtjatele rida lisakohustusi internetimüügi ja

õnnetuste info kogumisega. Näiteks, internetimüügi korral peavad kolmanda riigi tootjad

tagama, et probleemide tekkimisel on tarbijatel ja turujärelevalveasutustel ELis asutatud

volitatud isik, kelle poole pöörduda ning kes jälgib, et ELi turule suunatud toodetega on kaasas

nõuetekohane dokumentatsioon, toote ja tootja teave, juhised ja ohutusteave.23 See nõue on

mõeldud eelkõige sellisteks olukordadeks, kus kaupa müüakse tarbijale otse veebi kaudu –

vahel ei ole importööri, edasimüüjat, esindust vms. Samavõrd oluline täiendus on nõue, et

internetimüügi kuulutustes oleks selgelt välja toodud sama info, mille tarbija leiab üldjuhul

tavapoest: tootja, toote pilt ning tootel olevad hoiatused ja ohutusteave.24 Ühtlasi tekib tootjatel

kohustus teavitada tema toodetega seotud õnnetustest turujärelevalveasutusi ja ka tarbijaid.25

See võimaldab eelduslikult edaspidi probleemidele kiiremini reageerida ja neid ennetada.

ELi üldise tooteohutuse määruse IV peatükis reguleeritakse internetipõhiste kauplemiskohtade

(inglise keeles „online marketplaces“) tegevust ja sätestatakse nende erikohustused. Leitakse,

et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel on tarneahelas tähtis ülesanne, sest need

võimaldavad ettevõtjatel jõuda suurema arvu tarbijateni, seega on neil oluline koht ka

tooteohutuse süsteemis26. Näiteks, internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid looma

nii tarbijatele kui ka liikmesriikide turujärelevalveasutustele ühtse kontaktpunkti, kelle poole

probleemi korral pöörduda.27 See tagab, et müügil olevad ohtlikuks tunnistatud tooted

tuvastatakse kiiresti ja kõrvaldatakse müügilt.28 Samavõrd tähtis on internetipõhise

kauplemiskoha kohustus tagada, et tema süsteemi müügikuulutustel on minimaalne nõutud

müügiinfo ehk info tootja ja toote kohta ning muu vajalik märgistus (hoiatused, ohutusteave).29

See ei tähenda, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid vastutama selle teabe

23 GPSR artikkel 16. Vt lisaks põhjenduspunkt 21: „Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu tarbijatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu tarbijatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa saata, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli, maksevahendeid, liikmesriigi vääringu või mõnes liikmesriigis registreeritud domeeninime kasutamist. Internetimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja veebiliides on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on tarbija asu- või elukoht.“ 24 GPSR artikkel 19. 25 GPSR artikkel 20. 26 GPSR põhjenduspunkt 45. 27 GPSR artikli 22 lõiked 1 ja 2. 28 GPSR artikli 22 lõige 4. 29 GPSR artikli 22 lõige 7.

8

täielikkuse, õigsuse ja täpsuse kontrollimise eest, toodete jälgitavuse tagamine on siiski

asjaomase kaupleja ülesanne.30

3.1.7. Akrediteerimistaotluse läbivaatamise tasu (TNVSi § 382)

Eelnõu § 1 punktidega 9–11 muudetakse § 382 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2.

Praegu on tasustatud esmase ja akrediteerimisulatuse laiendamise, välja arvatud juba

akrediteeritud vastavushindamisskeemi või katsevaldkonna piires, akrediteerimise taotluste

läbivaatamine, kuid ei ole tasustatud uushindamise ja juba akrediteeritud valdkonnas

akrediteerimisulatuse muutmise, sealhulgas laiendamise taotluste läbivaatamine. Akrediteering

antakse viieks aastaks. Kui asutus soovib pärast viit aastast edasi olla akrediteeritud, esitab ta

taotluse uushindamiseks, mis tähendab mahukamat ja suurema ulatusega hindamist, kui on iga-

aastane järelevalve viieaastase akrediteerimisperioodi jooksul. Nimetatud taotluste

läbivaatamine on kaetud akrediteerimisasutuse (Eesti Akrediteerimisekeskuse – EAK) teiste

vahendite arvelt. See tähendab, et tegelikult tasuvad kõik akrediteeritavad tasustamata taotluste

läbivaatamise kulu ühiselt. Akrediteerimine toimub mittetulunduslikel alustel. Tasu määramise

põhimõtted kehtestati 2016. aastal ja need kehtivad senini. Praegu on olukord, kus osa

akrediteerimistaotluste läbivaatamise eest tuleb tasuda ja osade eest mitte. Kuid kõigi taotluste

läbivaatamine tähendab akrediteerimisasutusele aja- ja rahakulu, mistõttu on põhjendatud

kehtestada kõigi akrediteerimistaotluste läbivaatamise eest tasu. See aitab vähendada ka

läbimõtlemata taotluste esitamise arvu või juba esitatud taotluste korduvat muutmist pärast

esialgse taotluse esitamist.

TNVSi § 382 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sätestatakse akrediteerimise taotluse läbivaatamise

tasuks 300 eurot. Kehtiva lõike 1 alusel on EAK-l võimalik võtta tasu vaid esmase

akrediteerimise taotluse läbivaatamise eest, kuna TNVSi § 382 lõike 1 punktis 1 on nimetatud

esmane akrediteerimistaotlus ja jäetud märkimata uushindamise taotlus. Nii esmase kui ka

uushindamise akrediteeringu algatamiseks tuleb esitada akrediteerimistaotlus. Uushindamise

taotluse läbivaatamine nõuab ligikaudu samas mahus tööd, kui nõuab esmase akrediteerimise

taotluse läbivaatamine. Seetõttu on asjakohane rakendada esmahindamise taotlusega samas

suurusjärgus tasu ka uushindamise taotluste läbivaatamisele – 300 eurot. Aastas esitatakse

EAK-le keskmiselt 40 uushindamise taotlust. Taotluse tasu moodustab kogu uushindamise

tegevuse hinnast ca 7%.

TNVSi § 382 lõikesse 1 lisatakse punkt 21 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2, et lisada tasustatud

tööde hulka ka juba akrediteeritud akrediteerimisulatuses tehtavate muudatuste, sealhulgas

ulatuse laienduste taotluste läbivaatamine. Akrediteerimisulatus on spetsiifiline

vastavushindamisülesanne, milleks akrediteeringut taotletakse või akrediteering on antud.

Kehtiva TNVSi § 382 lõike 2 alusel ei võta EAK tasu selliste akrediteerimistaotluste eest,

millega klient soovib teha laiendusi juba akrediteeritud vastavushindamisülesande –

vastavushindamisskeemi või katsevaldkonna piires. Sellised muudatused võivad olla näiteks

uute metoodikate lisamine valdkonda, valdkonna laiendamine uutele alamvaldkondadele,

vastavushindamisskeemide laiendamine uutele sektorgruppidele, tegevusalade objektidele,

kategooriatele. Samuti ei ole TNVSi § 382 lõikes 1 nimetatud akrediteerimisulatuse muul moel

muutmise taotluste läbivaatamist. Akrediteerimisulatuse muutmise võivad tuua kaasa näiteks

muudatused normdokumendi, meetodi, standardi, tööjuhendi, protseduuri, skeemi

versioonides; tegevuskohtades; hinnatavates seadmetes. Samuti tuleks käsitada ulatuse

muutmisena akrediteerimisulatuse kitsendamist, kui juba akrediteeritud ulatuses soovitakse

millestki loobuda. Kõikide eelnimetatud taotluste läbivaatamine nõuab EAK-lt aega, raha ja

30 GPSR põhjenduspunkt 58.

9

töötajaid. Akrediteerimisulatuse laiendamisel tuleb EAK-l hinnata taotluse läbivaatamisel

hindamiseks vajalikke ressursse, kuna sel juhul järgneb taotleja täiendav hindamine.

Akrediteerimisulatuse muude muudatuste taotluse läbivaatamisel ei ole vaja hindamiseks

vajalikke ressursse hinnata, sest üldjuhul ei järgne reaalselt hindamist ja tehakse vaid

muudatused dokumentides. Seetõttu on juba akrediteeritud akrediteerimisulatuse laiendamise

taotluse läbivaatamine 200 eurot ja muude muudatuste taotluse läbivaatamine 100 eurot. Aastas

esitatakse juba akrediteeritud akrediteerimisulatuses laiendamise taotlusi ligikaudu 50 ja

muutmise (sh kitsendamise) taotlusi ligikaudu 60.

3.1.8. Akrediteerimise ja erialase pädevuse hindamise tunnitasu (TNVSi § 383)

Eelnõu § 1 punktidega 12–16 muudetakse § 383 lõikeid 1–4, et selgemalt sätestada

akrediteerimisel osalevad hindajad ja nende tasud. Hindajad saab jagada kahte peamisse rühma:

akrediteerijad ja valdkondlikud hindajad ehk erialaassessorid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 383 lõike 1 teise lause sõnastust, et selgemalt eristada

hindajad akrediteerijaks ja valdkondlikuks hindajaks ehk erialaassessoriks. Akrediteerija on

üldjuhul EAK töötaja, kes juhib hindamist ja vastutab hindamise eest. Erialaassessor on väline

hindaja, kes hindab konkreetse valdkonna sisupoolt. Erialaassessori tasu sõltub temaga

saavutatud kokkuleppest (lõige 2). Kui Eestis puudub teatud valdkonna erialaassessor, tuleb

leida isik välismaalt. Samuti on eri valdkondades ekspertide ootused tasudele erinevad. Kindla

tunnitasu määramisel puudub paindlikkus ja seetõttu ei ole võimalik määrata erialaassessoritele

kindlat tunnitasu ning tasu lepitakse iga erialaassessoriga eraldi kokku. Akrediteerija tasu

kriteeriumid on sätestatud lõikes 3. Tasu määramise üldpõhimõtteid eelnõus ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 383 lõiget 3 selliselt, et praegune peaassessori tunnitasu

laieneks ka erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise otsuse tegemisele. Akrediteerimisel

ja erialase pädevuse hindamisel peab osalema akrediteerimis- või hindamisprotsessis lisaks

hindamise eest vastutavale hindajale ehk peaassessorile ka teisi EAK töötajaid (näiteks

akrediteerimis- või hindamisotsuse tegija, vajaduse korral tehnilise ülevaatuse tegija). Praegu

arveldab EAK kliendiga üksnes peaassessori pädevusega isikute hindamisele kulutatud aja eest.

Samuti on tehnilist ülevaatust teinud peamiselt peaassessor ja see aeg on samuti tunnitasu sisse

arvatud. Akrediteerimisotsuse tegemine sisaldab esma-, uus- ja laiendushindamiste korral ka

tehnilist ülevaatust ning kõikide otsuste kooskõlastamist akrediteerimisjuhi poolt. Seega on

konkreetsesse hindamisprotsessi kaasatud paljudel juhtudel rohkem EAK töötajaid kui vaid

peaassessor. Ka nende isikute tehtava hindamise kulu oleks õiglane arveldada konkreetses

hindamises hinnatava kliendiga, mitte arvestada kõikide klientide makstavatest aastatasudest.

EAK kasutab piiratud mahus väliseid peaassessoreid ja tehniliste ülevaatuste tegemiseks

väliseid eksperte, kelle tasustamine käib samadel alustel EAK töötajatega. Akrediteerimisega

tegelevate isikute rollid ja pädevus ei muutu, sest muudatusega ei anta ühelegi isikule pädevust

juurde ega võeta ära. Muutub vaid tasude määramise ja arvestamise kord. TNVSi § 383 ei

sisalda praegu selgeid reegleid, kuidas ja mis alustel nimetatud isikutega peaks arveldama.

Seetõttu täpsustatakse lõiget 3, täiendades hindamises osalevate nende EAK töötajate ringi,

kelle tööd arvestatakse samuti akrediteerimise tunnitasu alusel § 383 lõike 3 kohaselt. Lisaks

EAK akrediteerijatele osalevad akrediteerimise hindamisprotsessis erialase pädevusega EAK-

s mittetöötavad koosseisuvälised erialaassessorid, kelle tasustamine lepitakse kokku iga

erialaassessoriga eraldi (TNVS § 383 lg 2) ja seda ei muudeta. Kuna edaspidi kasutatakse

hindamise eest vastutava isiku korral sõna „akrediteerija“, siis on sättest välja jäetud täpsustus,

et sättes nimetatud tunnitasu määra ei rakendata eriala assessorite tasudele. Muudatusega on

akrediteerimistasu määramine edaspidi läbipaistvam ja tasu suurus klientidele ei muutu.

10

Eelnõu punktidega 13, 14 ja 16 tehtavad muudatused on tehnilised ja tulevad hindajate rollide

selgemast eristamisest. Sisulisi muudatusi tasude määramisel need punktid ei sisalda.

3.1.9. Turujärelevalve korraldamine (TNVSi § 49)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 17 muudetakse TNVSi § 49 lõiget 1 ning jäetakse välja lõiked 2

ja 3, mis näevad ette erisuse ELi harmoneeritud ja harmoneerimata toodete järelevalves.

ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 23 kohaselt ühtlustatakse ELis harmoneerimata toodete

turujärelevalve korraldus ELi harmoneeritud valdkonna järelevalve korraldusega (nn EL

määrus nr 2019/1020), mistõttu edaspidi ei ole sellist vahet järelevalves vaja teha. Ühtlasi loob

muudatus õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest TNVSi turujärelevalve sätted ei tee

juba praegu sisulist vahet harmoneeritud või harmoneerimata toodete valdkonnal.

3.1.10. Turujärelevalve valdkonnad (TNVS § 50)

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse TNVSi § 50 lõiget 5, mis ütleb, et Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalveamet teostab järelevalvet muuhulgas järgmiste toodete üle: raadioseade

(punkt 5) ning kodumasinad, soojusseadmed ja seadised, samuti nende energiatõhususe,

energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete üle (punkt 11). Muudatuste eesmärk on õigusselguse

tagamine ja selgem vastavus ELi õigusele.

Kuivõrd muud tootevaldkonnad lõikes 5 on nimetatud mitmuses, siis muudetakse ka sõna

„raadioseade“ vastavalt ehk „raadioseadmed“.

ELi õigus kasutab energiatõhususe, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete kehtestamisel

terminit „energiamõjuga toode“, mistõttu seaduses asendatakse viide kodumasinatele,

soojusseadmetele ja seadistele üldisema tootevaldkonna nimetusega ehk „energiamõjuga

toode“. Energiamärgistuse nõuete korral on „energiamõjuga toode“ defineeritud ELi määruse

2017/1369 artikli 2 punktis 1, kus on öeldud, et „energiamõjuga toode“ on kaup või süsteem,

mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis lastakse turule või võetakse kasutusele,

sealhulgas kauba või süsteemi osad, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis on

klientide jaoks turule lastud või kasutusele võetud ning mis on ette nähtud toodetesse

paigaldamiseks.“31 Ökodisaini nõuete korral on „energiamõjuga toode“ defineeritud EL

direktiivi 2009/125/EÜ artikli 2 punktis 1, kus on öeldud, et „energiamõjuga toode“ on mis

tahes kaup, millel on selle kasutamisajal mõju energiatarbimisele, mis lastakse turule ja/või

võetakse kasutusele, sealhulgas osad, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi reguleerimisalasse

kuuluvasse energiamõjuga tootesse paigaldamiseks, ning mis on lõppkasutaja jaoks turule

lastud ja/või kasutusele võetud üksikosadena, mille keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida“.32

3.1.11. Piiriülese koostöö ühtne kontaktasutus (TNVS § 531 lg 2)

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVSi sätet, mis volitab majandus- ja

infotehnoloogiaministrit (valdkonna eest vastutav minister) nimetama, kes riigisiseselt täidab

Eestis ühtse kontaktasutuse ülesandeid harmoneeritud toodete valdkonnas. Sättesse lisatakse

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369, 4. juuli 2017, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198 28.7.2017, lk 1). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285 31.10.2009, lk 10).

11

viide ELi üldise tooteohutuse määruse samasisulisele sättele, mis nõuab ka harmoneerimata

valdkonnas ühtse kontaktasutuse nimetamist.33

Ühtne kontaktasutus vastutab riigis turujärelevalveasutuste ja tolli kooskõlastatud seisukoha

esindamise eest Euroopa Liidu süsteemis. Ühtne kontaktasutus aitab ka liikmesriikide

turujärelevalveasutustel piiriüleselt koostööd teha.34

Harmoneeritud toodete valdkonnas on Eesti ühtseks kontaktasutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.35 Arvestades ülesannete olemuslikku kattuvust, on plaanis

sama asutus nimetada ka harmoneerimata toodete valdkonna kontaktasutuseks.

3.1.12. Toote turule laskmise kitsendustest ning turujärelevalve käigus kogutud teabe teatamise

kord (TNVSi § 57)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 21 muudetakse TNVSi § 57 lõiget 1 ning tunnistatakse kehtetuks

lõiked 2 ja 3 (ohtlikest toodetest teavitamine). Muudatuse tõttu muudetakse ka TNVSi § 57

lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse 26.08.2010. a määrust nr 122.36 Määruse kavand on lisatud

seletuskirjale (vt lisa 1).

Senised üldise tooteohutuse direktiivi kiirhoiatussüsteemi teavitamiskohustused asenduvad

otsekohalduvate ELi üldise tooteohutuse määruse sätetega (artiklid 25 ja 26), mistõttu

dubleerivad sätted nii TNVSis kui ka selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses

asendatakse viidetega üldise tooteohutuse määrusele.

Siiski on ELi üldise tooteohutuse määruse asjakohastes artiklites sätteid, mis ei ole

otsekohaldatavad ja nõuavad seega riigisiseses õiguses täpsustamist. Näiteks nõuab artikli 25

lõige 2, et iga liikmesriik nimetaks riikliku kontaktpunkti, mis vastutab vähemalt teadete

täielikkuse kontrollimise ja nende komisjonile esitamise ning komisjoniga suhtlemise eest,

lähtudes artikli 26 lõigetest 1–6. Samuti seavad artikli 26 lõiked 1–3 ja 5–6 kohustusi

liikmesriigile, mitte otse turujärelevalveasutustele, mistõttu on endiselt vaja riigisisest korda,

mis reguleeriks teavituste esitamist.

Praegu on selline kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 122, mis muu hulgas

nimetab riiklikuks kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.37 Selle

määruse sätted viiakse vastavusse ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 26 lõigetes 1–6

sätestatud nõuetega. Ühtlasi täpsustatakse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

riiklik kontaktpunkt ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 25 lõike 2 kohaselt.

3.1.13. Lõppkasutajate kaasamine ohtlike toodete tagasinõudmiste korral (TNVS § 58)

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse TNVSi § 58 lõiget 3, mis sätestab kohustuse soodustada

toote tagasinõudmise korral toote levitajate, kasutajate ja lõppkasutajate osavõttu. Muudatus on

mõeldud õigusselguse tagamiseks.

Tekstist jäetakse välja sõna „kasutajate“, kuivõrd see on hõlmatud „lõppkasutaja“ mõistega.

„Lõppkasutaja“ on defineeritud ELi määruse 2019/1020 artikli 3 punktis 21, mille kohaselt on

33 GPSR artikli 23 lõige 1. 34 GPSR artikli 23 lõige 1 koostoimes ELi määruse 2019/1020 artikli 10 lõikega 4. 35 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 02.11.2021 käskkiri nr 221. 36 RT I, 10.04.2019, 15. 37 RT I, 10.04.2019, 15, § 2 lõige 1.

12

lõppkasutaja füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode

kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või

kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames.

Tavapäraselt tehakse toote nõuete valdkonnas vahet lõppkasutajal (ingl end-user) ja tarbijal

(ingl consumer), kus lõppkasutaja tähendab nii nn tavatarbijat kui ka professionaalset kasutajat.

Mõned toodete valdkonnad on reguleeritud selliselt, et nõuded kehtivad üksnes nendele

toodetele, mis on mõeldud tarbijale.38 Teistel juhtudel on nõuded aga kehtestatud mõlemale

rühmale sõltumata kasutusvaldkonnast.39 Muudetav TNVSi säte käsitleb tagasinõudmist (ingl

recall), mis sõltuvalt tootest, mida turult tagasi kutsutakse, võib tähendada üksnes tarbijatele

mõeldud tooteid või ka professionaalseks kasutamiseks mõeldud tooteid.

3.1.14. Normitehnilised viited

Eelnõu § 1 punktiga 23 jäetakse TNVSi normitehnilisest viitest välja viited direktiividele

87/357/EMÜ (eksitava välimusega tooteid käsitlev direktiiv) ja 2001/95/EÜ (üldise

tooteohutuse direktiiv), sest ELi üldise tooteohutuse määruse artikli 50 lõige 1 tühistab need

alates 13.12.2024.

3.2. Seaduse jõustumine

Eelnõukohase seaduse § 1 punktid 1–8, 17, 20, 21 ja 23 jõustuvad 2024. aasta 13. detsembril

kooskõlas ELi üldise tooteohutuse määruse artikliga 51.

Akrediteerimistasudega seotud seaduse § 1 punktid 9–16 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, mis

annab piisava aja EAK-le ettevalmistuste tegemiseks ja tema klientidele uute

tasustamisreeglitega tutvumiseks.

Muud seaduse § 1 punktid ehk punktid 18, 19 ja 22 jõustuvad üldises korras, kuivõrd tegemist

on kehtiva õigusteksti normitehniliste parandustega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse üksnes TNVSi ja ELi üldise tooteohutuse määruse terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu üks eesmärkidest on viia TNVS kooskõlla ELi üldise tooteohutuse määrusega, jättes

seadusest välja ELi määrust dubleerivad sätted.

6. Seaduse mõjud

ELi üldise tooteohutuse määruse alusel tehtavad seadusemuudatused korrastavad Eesti

õiguskorda ja loovad õigusselguse, mistõttu need muudatused eraldiseisvalt ei too kaasa

märkimisväärseid mõjusid. Küll aga kaasneb mõjusid otsekohalduvast määrusest endast ning

akrediteerimistasudega seotud muudatustest.

Alljärgnevalt tuuakse välja ELi üldise tooteohutuse määrusega seotud muudatuste mõjud

(punkt 6.1) ning akrediteerimistasude muudatustega seotud mõjud (punkt 6.2).

38 Nt üldised tooteohutuse nõuded, ökodisaini nõuded, tekstiiltoodete ja jalatsite märgistamise nõuded jne. 39 Nt nõuded masinatele, kemikaalidele, pürotehnikale jne.

13

6.1. ELi üldise tooteohutuse määruse mõjud

6.1.1. Mõju ettevõtjatele

Mõju ettevõtjatele on kokkuvõttes oluline, kuna üldine tooteohutuse määrus mõjutab

kohaldamisala tõttu suurt hulka ettevõtjaid (nii tootjaid, importijaid kui ka levitajaid), sest

määrus käsitleb kõiki ELi turule tulevaid tarbijatele suunatud tööstustooteid. Lisaks on mõju

sage, kuna see mõjutab ettevõtjate igapäevast toimetamist. Eestis on ühtekokku ca 23 000 hulgi-

ja jaekaubandusega tegelevat ettevõtet.40 Kuna viidatud andmed sisaldavad ka ettevõtteid, kes

müüvad ka pooltooteid (mitte tarbijale suunatud tooteid), toiduainetööstust (mis on ELi üldise

tooteohutuse määruse reguleerimisalast väljas) ja teenuseid (mootorsõidukite ja mootorrataste

rent), on puudutatud ettevõtete arv mõnevõrra väiksem.

On hinnatud, et EL27 ettevõtjate kulud suurenevad uute nõuete tõttu ca 200 miljoni euro võrra,

mis moodustab ettevõtete käibest hinnanguliselt 0,02%.41 Need kulud on seotud ettevõtete

kohustustega peamiselt veebimüügi, uute tehnoloogiatoodete müügi ja ohtlike toodete

tagasinõudmise nõuete muutumise ja/või täpsustumisega.42 Ettevõtjad on hinnanud, et uued

nõuded mõjutavad enamjaolt rohkem tootjaid kui hulgimüüjaid või jaemüüjaid.43 Lisaks

kuludele on hinnatud, et uute reeglitega kaasneb ettevõtjatele ka kokkuhoid suurusjärgus 59

miljonit eurot aastas, mis tuleneb õigusliku killustatuse vähenemisest, mis on tingitud LRide

erinevast direktiivi kohaldamisest44, mis omakorda tähendab, et piiriüleselt müüvad ettevõtjad

peavad kohandama nii oma toodet kui ka tegevust sihtriikide eripära järgi. Võrreldes

direktiiviga muudab määrus erinevad tõlgendusvõimalused märkimisväärselt ahtamaks, kuna

27-st LRi seadustekstist jääb järele üks ELi-ülene õigustekst.

Eesti tootjate hinnanguline kulu. Statistikaameti kogutud andmetel oli Eesti töötleva tööstuse

müügimaht 2022. a kokku ca 19 miljardit eurot, millest näiteks väikeettevõtjate (alla 50 töötaja)

müügimaht moodustas 5,4 miljardit, keskmiste (üle 50, alla 250 töötaja) müügimaht 8,5

miljardit ning suurettevõtjate (üle 250 töötaja) müügimaht oli 5,1 miljardit.45 Kui arvestada

mõju suuruseks 0,02% käibest ning sellega, et enamik töötleva tööstuse ettevõtetest on

väikeettevõtted (alla 50 töötaja, 8970 ettevõtet 9435-st), kelle müügimaht kokku oli 5,4

miljardit, teeb see ühe väikeettevõtte kohta arvutatult kulukasvuks ca 120 eurot aastas.46 Sellest

arvust tuleks maha arvata võimalik kulude kokkuhoid piiriüleses kaubanduses (kui seda on),

sest ELi ühtsed reeglid vähendavad killustatust ning vajadust arvestada riikide erinõuetega.

Kokkuvõttes, kuigi ettevõtjate kulud mõnevõrra suurenevad, siis kogumina on hinnatud, et

mõju on suhteliselt väike, kuna üldised tooteohutusega seotud kulud, sealhulgas regulatiivse

vastavuse kulud, moodustavad ettevõtete käibest ainult väga piiratud osa.47

40 Statistikaamet. ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED | Tegevusala (EMTAK 2008) ning Aasta. Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont. 2023. 41 European Commission (2021). Impact Assessment accompanying the Proposal for a Regulation on general product safety. Brussels, 30.6.2021, SWD(2021) 168 final, lk 55. 42 European Commission (2021). Executive Summary of the Impact Assessment Report accompanying the Proposal for a Regulation on general product safety. Brussels, 30.6.2021, SWD(2021) 169 final, lk 3. 43 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 56. 44 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 56. 45 Statistikaamet. Tööstuse valdkonnaleht. Vt https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/toostus. 46 5,4 miljardit korda 0,02% jagatud 8970. 47 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 66-67.

14

Alljärgnevalt on käsitletud olulisemaid muudatusi ja nende võimalikke mõjusid.

6.1.1.1.Toote üldnõuete muudatuste mõju

Uued tehnoloogiad ehk küberturvalisuse ja tehisintellekti riskide hindamise nõue juhul, kui

spetsiifilisemaid nõuded puuduvad.48 Sellised spetsiifilisemad nõuded on näiteks

raadioseadmete kohta raadioseadmete direktiivis. Ka kehtiva õiguse kohaselt peavad tootjad

hindama oma tootega seotud riske, arvestades muuhulgas kõnealuses sektoris toodete ohutuse

suhtes kehtivaid häid toimimistavasid, tehnika ja tehnoloogia taset ning tarbija põhjendatud

ootuseid ohutuse suhtes.49 Kui senimaani võis näiteks toote küberturbe riskide hindamata

jätmist põhjendada sellekohase õigusliku kohustuse ebaselgusega, siis edaspidi see ebaselgus

kaob, kuna küberturve on sõnaselgelt nimetatud kriteeriumina, mida asjakohastel juhtudel tuleb

riskide hindamisel vaadata. Ühtlasi, kohustus on hinnata võimalikke riske ning maandada neid

ehk nõue ei keelusta tooteid, kus küberturve ei ole tagatud, vaid nõuab seda üksnes asjakohastel

ja põhjendatud juhtudel. Seetõttu võib muudatusega kaasnevat mõju pidada pigem väikeseks.

Nõudest on mõjutatud eelkõige internetiga ühendatud toodete tootjad, kuna nemad peavad

hindama oma tootega seotud võimalikke riske. Riske tuleb hinnata enne uue tootega turule

tulemist, mistõttu võib mõju sagedust pidada pigem keskmiseks. 2022. a andmetel oli Eestis

arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise, elektriseadmete tootmise ja mujal

liigitamata masinate ja seadmete tootmisega seotud ca 500 ettevõtet.50

6.1.1.2. Ettevõtjate üldiste nõuete muudatuste mõju

Tehnilise dokumentatsiooni koostamise nõue.51 Nõudest on mõjutatud üksnes tootjad. Tootjad

peavad edaspidi kõikidel juhtudel koostama turule lastavate toodete kohta tehnilise

dokumentatsiooni, mis peab sisaldama toodete ohutuse tõendamiseks vajalikku teavet. Praegu

on tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus tootekategooriate põhjal ja see on nõutud

toodetel, kus kehtivad erinõuded, nagu mänguasjad, kemikaalid, elektroonikatooted jne.

Tehniline dokumentatsioon peab põhinema tootja tehtud riskianalüüsil. Esitatava teabe hulk

peab olema proportsionaalne toote keerukuse ja tootja tuvastatud võimalike riskidega. Eelkõige

peavad tootjad esitama toote üldise kirjelduse ja selle ohutuse hindamiseks vajalikud

elemendid. Keeruka või võimalikke riske kätkeva toote puhul võib vaja minna toote

põhjalikumat kirjeldust. Sellistel juhtudel tuleb lisada ka kõnealuste riskide analüüs ning riskide

maandamiseks või kõrvaldamiseks valitud tehniliste lahenduste kirjeldus. Kui toode vastab

Euroopa standarditele või muudele tingimustele, tuleb esitada ka asjakohaste standardite

loetelu.52 Nõude mõju sagedust saab hinnata keskmiseks, sest dokumentatsioon tuleb koostada

korra enne uute tootega turule tulemist. Mõju võib pidada väikeseks, kuna tootjal on juba praegu

kohustus hinnata oma tootega seotud riske enne, kui sellega turule tuleb. Nõude järgi

vormistatakse riskihinnang kirjalikult.

Õnnetuste info kogumise kohustus.53 Nõudest on mõjutatud eelkõige tootjad, kuivõrd kohustus

koguda oma tootega seotud õnnetuste ja kaebuste infot lasub neil. Samas kui tootja jätab

kohustuse täitmata, liigub vastutus kolmanda riigi tootja puhul edasi importijale. Nõue on a)

teha avalikult kättesaadavaks kontaktpunkt, kuhu tarbijad saaksid sellekohast infot esitada, ning

48 GPSR artikli 6 lg 1 punktid g ja h. 49 Vt direktiiv 2001/95/EÜ artikli 3 lõike 3 punkt 3. 50 Statistikaamet. Tööstuse valdkonnaleht. Vt https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/toostus. 51 GPSR artikli 9 lg 2. 52 GPSR põhjenduspunkt 33. 53 GPSR artikli 9 lg-d 11-13.

15

b) pidada laekunud info ja võetud sammude kohta siseregistrit. Viis, kuidas infot talletada, on

jäetud lahtiseks. Seetõttu võib nõude mõju pidada väikeseks, kuna see on ettevõtja enda

otsustada, millisel viisil ta sellist infot talletab. Nõude mõju sagedust võib pidada keskmiseks,

kuna kontaktpunktide loomine on ühekordne ettevõtmine, millele järgneb küll pidev kohustus

nimetatud andmeid koguda ja talletada.

ELis asutatud vastutava isiku määramise kohustus.54 Mõned väljaspool ELi asuvad ettevõtted,

kes müüvad tooteid veebi kaudu (ilma importijata või vaheisikuteta), kannaksid kulusid

vastutava isiku määramisega. On hinnatud, et enamikul regulaarselt ELi müüvatel ettevõtetel

on juba tarneahela osana äripartner ELis, kes vastab probleemide korral turujärelevalveasutuste

küsimustele ja astub samme mittesobivate toodete turult eemaldamiseks. Otse ELi tarbijatele

müüvatele ettevõtetele lisanduks kulud eelkõige sellise kontaktisiku leidmisest, kes suudaks

täita näiteks volitatud esindaja või importija rolli, ning vastava lepingu sõlmimisest. Aastatasud

oleksid hinnanguliselt umbes 360–1500 eurot ettevõtte kohta sõltuvalt toote keerukusest.55

Tagasinõudmistega (ingl recall) seotud nõuded.56 Euroopa Komisjoni hinnangul on praegu

tarbijate käes ca 1,3 miljardi euro väärtusest tagasi kutsutud ohtlikke tooteid. Hinnanguliselt

tähendab see, et ohtude realiseerumisega kaasneb ligikaudu 378 miljonit eurot kulu ELi

ühiskonnale nii tervishoiukulude, tootlikkuse kaotuste kui ka elukvaliteedi halvenemise tõttu.57

Euroopa Komisjon on OECD tagasinõudmisi käsitleva uuringu põhjal hinnanud, et ohtlikuks

kuulutatud toodete tagastamise protsent on väga väike.58 Uued tagasinõudmistega seotud

kohustused on väikese mõjuga, sest puudutatud on üksnes need ettevõtjad, kes on turule toonud

ohtikke tooteid ja kelle ülesanne on need turult tagasi koguda. Teiseks näevad nõuded ette

üksnes kohustusliku infokogumi, mida tagasinõudmiste teadetes tuleb kindlasti esitada.59

Nimetatud teabekogumit võib pidada elementaarseks infoks, mida võiks tavapäraselt eeldada

selliste teadete korral. Kolmandaks, ettevõtjate abistamiseks luuakse tagasikutsumise teate ELi

vorm koos eeltäidetud väljadega, mida ettevõtjatel on lihtne kasutada.

6.1.1.3. Mõju veebikauplejatele

Uutest nõuetest oleks puudutatud kõik veebikauplejad. Kuivõrd Eestil puuduvad konkreetsed

numbrid veebikauplejate arvu kohta, siis on puudutatud ettevõtete arv antud hinnanguliselt ja

see on suurusjärgus 5346 ettevõtet.60

Veebikauplejaid mõjutab kohustus tagada, et kogu tootele märgitud ohutusteave on

veebipakkumises kättesaadav samamoodi, nagu see on füüsilises poes. On hinnatud, et uute

nõuete täitmise kulud oleksid väga piiratud, kuna nõutud teave ei lähe kaugemale pakendil

olevast ja seega on veebikauplejale lihtsasti kättesaadav.61 Küll aga nõuavad uued kohustused

54 GPSR artikkel 16. 55 European Commission (2017). Impact Asessment Report Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council laying down rules and procedures for compliance with and enforcement of Union harmonisation legislation on products. Brussels, 19.12.2017, SWD(2017) 466 final, lk 61. 56 GPSR art-d 36 ja 37. 57 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 17. 58 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 16. 59 Vt GPSR artikkel 36. 60 Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. a hulgi- ja jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid 23 653. Eurostati andmeil oli veebimüügi osakaal Eesti ettevõtete seas 2022. a 22,6%, vt E-commerce statistics - Statistics Explained (europa.eu). 22,6% 23 653-st on 5 346. 61 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 57.

16

seda, et mõned veebipoed, kes praegu kogu infot toote kohta müügipakkumistes ei esita (näiteks

toote pilt või toote ohutusinfo), teevad oma kodulehed ümber.

6.1.1.4. Mõju internetipõhistele kauplemiskohtadele

Internetipõhiseks kauplemiskohad on näiteks sellised platvormid nagu booking.com, Amazon,

eBay. Eestis osta.ee, Kaup24, Yaga.ee, Turg, Buduaar jt.62 Eestis tegutseb ühtekokku 14

müügiplatvormi, kuid mikro- ja väikeettevõtjad on kohustustest vabastatud, mistõttu

kohustused on üksnes eelmainitud viiel ettevõttel.

Lisanduvad nõuded internetipõhistele kauplemiskohtadele peegeldavad sisu poolest 2018.

aastal suurte rahvusvaheliste veebiplatvormidega kokkulepitud vabatahtlikke kohustusi63, mis

on praeguseks end igati õigustanud, kuivõrd ainuüksi vahemikus 1. juuni 2023 kuni

30. november 2023 eemaldati selle alusel ELi turule suunatud ca 100 000 müügipakkumist64.

Internetipõhiste kauplemiskohtade kohustused sisaldaks kontaktpunkti loomist nii

turujärelevalveasustustele kui ka tarbijatele ohtlikest toodetest teavitamiseks, samuti kohustust

eemaldada oma platvormilt neile teadaolevad ohtlikud tooted kahe tööpäeva jooksul pärast

turujärelevalveasutustelt sellekohase korralduse saamist. Samuti peavad platvormid oma

müügikeskkonna kujundama selliselt, et müügipakkumised sisaldaks nõutud infot, nagu tootja

andmed, tootel olevad hoiatused või ohutusteave, toodet tuvastada võimaldav teave (sealhulgas

pilt, tüüp või muu tootetähis) jne. Ohtlike toodete tagasinõudmise korral tekib ka kohustus

aidata tootjal koguda selliseid tooteid kokku või edastada ohuhoiatusi, teavitades tootjat

tarbijatest, kellele toode on nende kaudu jõudnud.65

On hinnatud, et lisanduvate nõuetega seotud kulud peaksid siiski olema madalad, kuna enamik

kohustusi puudutavad spetsiaalselt tooteohutuse jaoks mõeldud nn teavitamise ja tegutsemise

(nn notice and takedown) menetlust, mis tähendab ettevõtjate kohustust reageerida

turujärelevalveasutustelt laekunud infole.66

6.1.2. Mõju tarbijatele

Nõuded puudutavad kõiki tarbijaid. ELi määruse mõju tarbijatele on positiivne. Tarbijatele on

oluline, et ELi turul müüdavad tooted oleksid neile ohutud. ELi määrus tugevdab tarbijate

tervise ja ohutuse kaitset ning edendab nende õigust teabele. Samuti tõhustatakse

turujärelevalvet ning tagatakse harmoneeritud ja harmoneerimata toodete suhtes kohaldatavate

normide parem vastavus. ELi tarbijad oleksid seega paremini kaitstud toodetest põhjustatud

õnnetuste (praegu hinnanguliselt 11,5 miljardit eurot aastas) ja vigastuste eest (praegu

hinnanguliselt 6,7 miljardit eurot aastas).67 Hinnanguline tarbijakahju ELis peaks määruse

62 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (2021), lk 7. 63 Nn „Product Safety Pledge“, vt lisainfot https://commission.europa.eu/business-economy-euro/product- safety-and-requirements/product-safety/product-safety-pledge_en?prefLang=et&etrans=et. 64 Vt „10th Progress report on the implementation of the Product Safety Pledge“, lk 2. NB! Nimetatud arv 100 000 ei tähenda tingimata tegelikult eemaldatud kaupu, sest tihtilugu kauplejad müüvad sama kaupa mitmel platvormil ning kasutavad ka samu ladusid/varusid. Näiteks võivad üht ja sama toodet loetleda korraga mitu müüjat ühel turuplatsi ning samal ajal võib see olla ka loetletud erinevatel turuplatsidel. 65 Vt GPSR artikkel 22. 66 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 51. 67 European Commission (2021). Executive Summary of the Impact Assessment Report, op.cit., lk 3. „See arv hõlmab tervishoiuteenuste kasutamisega seotud kulusid, tootlikkuse kaotusi, elukvaliteedi langust, enneaegse surma kulusid, mis on seotud tarbijatoodete vigastustega (nii harmoneeritud kui ka mitteharmoneeritud) Euroopa Liidus“ vt lähemalt European Commission (2021). Impact Asessment Report, lk 10.

17

rakendamise esimesel aastal vähenema ligikaudu 1 miljardi euro võrra ja järgmisel kümnendil

ligikaudu 5,5 miljardi euro võrra.68

Tarbijahindadele ja valikute tegemisele ei oodata märkimisväärseid mõjusid, kuna ettevõtete

üldised tooteohutusega seotud kulud, sealhulgas regulatiivse vastavuse kulud, moodustavad

ettevõtete käibest ainult väga piiratud osa69, seega toodete lõpphind uute nõuete tõttu ei tõuse.

6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Üldise tooteohutuse ehk harmoneerimata tarbijatoodete üle teeb turujärelevalvet peamiselt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning terviseohtude üle teeb järelevalvet

Terviseamet. Samas kohalduvad üldnõuded kõikidele toodetele (kui erinõuded ei ütle teisiti) ja

seega on puudutatud ka teised turujärelevalveasutused: Keskkonnaamet, Transpordiamet ja

Veterinaar- ja Toiduamet.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kellel lasub praeguse direktiivi

nõuete järelevalve põhiraskus, võib vajada lisavahendeid, et tulla toime järelevalvega ja

kohaneda uute nõuetega. Näiteks uue tehnoloogiaga seotud riskide hindamine suurendab

eeldatavasti ELi liikmesriikides vajadust spetsialistide ja ekspertide järele, et kontrollida uute

tehnoloogiatega seotud toodete ohutust.70 Samas ei ole toodete turg kunagi statsionaarne ning

on pidevas muutumises, seda nii toodete iseloomu (nutikamad tooted) kui ka müügiviisi

(veebimüügi kasv) poolest. Turujärelevalve peab nende muudatustega kaasas käima ja oma

tegevust ja prioriteete ajas muutma. Ühtlasi, tootjatele seatud nõue hinnata asjakohastel juhtudel

oma küberturbe riske või tehisintellekti rakendamisega seotud riske ei ole sisult uus, vaid

tegemist on konkretiseeritud nõudega.71 Kuigi uute toodete järelevalveressursi suurendamise

vajadus ei tulene ainult uutest regulatiivsetest nõuetest, vaid pigem turudünaamikast, on oluline

märkida, et uute tehnoloogiliste lahenduste turule tulek nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi,

mida praegused ressursid ja teadmised ei kata. Seetõttu tuleb ressursse suurendada, et vastata

nii turu kui ka õigusaktide nõuetele. Turujärelevalvet peaks samas hõlbustama tootjate edasine

kohustus kirjeldada oma tootega seotud küberturbe ja tehisintellekti riske ning nende riskide

maandamise meetmeid ka toote tehnilises dokumentatsioonis. Samuti peaks turujärelevalvet

hõlbustama ELis asutatud vastutava isiku nõue, kuivõrd see a) annab järelevalveasusutele

kohapealse kontakti, kelle poole järelevalve käigus pöörduda ja kellelt vajalikku infot küsida,

ning b) sarnaselt CE-märgisele võimaldab järelevalveasutustel lihtsamini tuvastada, kas

välismaine tootja on ELi nõuetega kursis. Veebimüügi järelevalvet hõlbustab nõue

veebimüüjatele, et nad esitaksid oma müügipakkumiste juures kogu toote pakendil oleva

vajaliku info, nagu tootja, vastutava isiku jms andmed, ohuteave, toote pilt, toote seerianumber

jms. Samuti sellised lisanõuded nagu keeld takistada turujärelevalveasutuste nn

veebikraapimist ohtlike toodete tuvastamise eesmärgil või kohustus eemaldada ohtlikuks

tunnistatud toode kahe tööpäeva jooksul sellesisulise korralduse saamisest arvates.72 Seega,

lisaks nendele nõuetele, mida kontrollida, lisandub ka rida nõudeid, mis peaks järelevalvet

hõlbustama.

Toote kontaktpunkti kohustuse mõju. Riiklikele toote kontaktpunktidele, mille kohustust täidab

Eestis TTJA, lisandub kohustus anda ettevõtjatele küsimise peale teavet ELi üldise

tooteohutuse määruse rakendamise ja riiklike tooteohutusnormide kohta. Teave rakendamise

68 European Commission (2021). Executive Summary of the Impact Assessment Report, op.cit., lk 3. 69 European Commission (2021). Impact Assessment, op.cit., lk 66-67. 70 Eesti VV seisukohad – seletuskiri. Vt viide nr 6. 71 Vt seletuskirja punkti 6.1.1.1. 72 Vt GPSR artikli 22 lõike 12 punkt g.

18

kohta tähendab eelkõige seda, kuidas järelevalveasutused asjassepuutuvaid norme tõlgendavad.

Selle kohustuse lisandumise mõju saab pidada minimaalseks. Toote kontaktpunkt on Eestis

olemas ning toimiv. Riiklike nõuete olemasolu ja selgitamise kohustus on toote kontaktpunktil

juba praegu.

Euroopa Komisjon on hinnanud, et selgemate ja ühtsemate reeglite tõttu võidavad EL27

turujärelevalveasutused 0,7 miljonit eurot aastas. Samas on hinnatud, et EL27 asutustele

lisandub kulusid suurusjärgus 6,7 miljonit eurot.73 Kui EU27 lisakulu on hinnatud 6,7 miljoni

euro peale ja võitu 0,7 peale, siis ühe LRi kohta tähendab see lisakulu ca 220 000 eurot aastas.74

Kahjuks ei tule Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsist välja, kuidas sellise summani jõuti, kuivõrd

on suur vahe, kas riigis tegutseb viis turujärelevalveasutust nagu Eestis või 93+ nagu

Saksamaal75. TTJA ja Terviseameti hinnangul on kahe ameti peale kokku üldise tooteohutuse

direktiivi nõuete järelevalvesse suunatud ca 0,8 ametikohta. Lisades ka masinate,

raadioseadmete, nõrkvooluelektroonika, droonide ja ka mänguasjade tootegrupid, kus uute

tehnoloogiatega seotud riskid (küberturvalisus, tehisintellekti kasutus ja vaimne tervis) võiksid

enim kõne alla tulla, siis on nende tootegruppide järelevalvesse suunatud hinnanguliselt kokku

4,3 ametikohta.

TTJA on hinnanud, et nende töökoormus võib muudatuste tõttu oluliselt suureneda, kuivõrd see

kehtestab senisest detailsemaid nõudeid, mille järgimise üle nad peavad järelevalvet tegema.

Kuigi uute toodete järelevalveks ressursi suurendamise vajadus ei tule ainult uutest nõuetest,

vaid ka turudünaamikast, on oluline märkida, et uute tehnoloogiliste lahenduste turule tulek

nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida praegune ressursside olemasolu ja teadmised ei kata.

Seetõttu on vaja vahendeid suurendada, et vastata nii turumuutustele kui ka uutele nõuetele.

Hinnatakse, et töökoormust võivad eelkõige mõjutada:

a) selgemad reeglid uutele tehnoloogilistele lahendustele nõuvad senisest enam tähelepanu

pööramist nii küberturbele kui ka muudele uutele riskidele, mida erireeglid ei käsitle.

Uut tüüpi riskid nõuavad omakorda uusi teadmisi ja uue pädevusmudeli ülesehitamist

ja kompetentsi loomist;

b) e-kaubanduse kiire kasv ja keerukam profiil nõuab uut lähenemist, kuna e-kaubandus ei

piirdu tänapäeval enam tavapärase e-kauplusega, vaid arvestama peab ka välismaiste

veebiplatvormidega, nagu eBay, Temu jne, ning ka sotsiaalmeedia platvormidel, nagu

Facebook, Tik-Tok, Youtube, tehtava müügiga;

c) e-kaubanduse kasvuga kaasneb ka enam piiriülest järelevalvealast koostööd;

d) ettevõtjate ja ka tarbijate teavitamine uutest reeglitest. Eelkõige võib alguses

ettevõtjatele väljakutseks osutuda uute veebimüügi infonõuete teadvustamine.

TTJA viis 2023.a-l toote ohutuse valdkonnas (nii harmoneeritud kui ka harmoneerimata tooted)

läbi 895 menetlust, millest 212 ehk 24% menetleti praeguse ELi üldise tooteohutuse direktiivi

nõuete alusel, mida uus määrus asendama hakkab.

6.2. Akrediteerimistasude muudatuse mõjud

Mõju majandusele ja turuosalistele. Akrediteerimistasude muudatused on vähese majandusliku

mõjuga EAK-le ja tema klientidele ning on vajalikud hinnastamise läbipaistvuse ja selguse

73 European Commission (2021). Executive Summary of the Impact Assessment Report, op.cit., lk 3 ja 4. 74 (6,7 - 0,7) / 27 = 0,22 miljonit. 75 Harmoneeritud valdkonna kohta on Saksamaa välja toonud 93 ametit, kuid harmoneerimata valdkonna kohta andmed puuduvad. Nimekiri DE ametitest leitav siit - https://webgate.ec.europa.eu/icsms/public/authoritySearch.jsp?locale=en.

19

tagamiseks. Akrediteeritud asutusi on ca 220, kelle hulka kuuluvad ka riigieelarvelised

asutused, nagu Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Ravimiamet, Keskkonnaamet,

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. Taotluse kõikide

liikide tasustamine mõjutab enim uushindamist (aastas keskmiselt 40) vajavaid kliente, kelle

jaoks tõuseb uushindamise tasu keskmiselt 7% (on 300 eurot). Uushindamine on vajalik viis

aastat pärast esmast hindamist ja edaspidi iga viie aasta järel. Akrediteerimisulatust muudetakse

kliendi vajadustest lähtudes ja selliseid taotlusi on aastas keskmiselt 110. Muutmise taotluste

arv tõenäoliselt väheneb, kuna tasu lisandumisel hakkavad kliendid kaaluma muudatustaotluste

esitamise otstarbekust, näiteks kogudes mitu muudatust pikema aja peale kokku. Samuti on

EAK täheldanud, et mõned kliendid esitavad läbimõtlemata muutmistaotlusi, näiteks mitu

sarnast muudatust eraldi või sama muudatuse kohta mitu erinevat muudatust lühikese aja

jooksul, kuna praegu on teenus tasuta.

EAK on sel aastal hakanud enne iga-aastast järelevalvevisiiti klientidele meelde tuletama, et

nad vaataksid oma akrediteerimisulatuse muutmise vajaduse üle, et kõigi ressursi paremaks

kasutamiseks ühendada iga-aastane visiit ja akrediteerimisulatuse muutmine üheks tegevuseks.

Kokku mõjutab see muudatus u 160 klienti aastas. Akrediteerimise hindamise otsusele kulub

üldjuhul 1–2 tundi, keerulisemate hindamiste korral rohkem. Akrediteerimise tunnitasu on

2024. aastal 55 eurot. Hindamise kogutasu on üldjuhul 2000–3000 eurot, keerulisemate

hindamise korral rohkem. Seetõttu ei ole akrediteerimise tunnitasu muudatus EAK klientidele

märkimisväärse mõjuga.

Akrediteerimine on samas mittetulunduslik tegevus ja hinnastamise aluste ülevaatamine ei

muuda tegevust kasumlikumaks, vaid parandab teenuse tasustamise läbipaistvust ja võib

vähendada ebavajalikku tööd EAK-l. Kui ei muudetaks hinnastamise aluseid seaduse tasandil,

tuleks ka edaspidi katta mittetasustatud akrediteerimistaotluste läbivaatamine ja

hindamisotsuste tegemine akrediteerimise aastatasudest, mille määrasid tuleb vajaduse põhjal

lähiajal ajakohastada. See tähendab muuhulgas, et klientidel ei ole võimalik mõjutada oma tasu

suurust ja kõik maksavad proportsionaalselt rohkem hoolimata sellest, kas klient esitab ühe,

mitu või mitte ühtegi taotlust aastast. Taotluse kõikide liikide tasustamisega saavad kliendid ise

mõjutada makstava tasu suurust, kaaludes muutmisvajadust ja liites mitu muutmisvajadust ühte

taotlusse. Seega EAK eelarvet see muudatus otseselt ei suurenda. Lisaks ei ole tasude aluste

muutmata jätmine õiglane kõikide nende klientide suhtes, kes peavad taotluse läbivaatamise

tasu maksma. EAK muude akrediteerimistegevuste mahtu ja klientide muid

akrediteerimistasusid arvestades on eelnimetatud muudatuse mõju vähene.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Akrediteerimistasude

ajakohastamisel on vähene mõju EAK-le, kus töötab 2024. aasta aprilli seisuga 13 inimest.

Akrediteerimistasude määramise muudatustega suureneb EAK eelarve tasustavate taotluse

liikide lisamisega hinnanguliselt 20 000 eurot aastas ja akrediteerija tunnitasu süsteemi

muutmisest hindamistasud samas mahus. Samas ei ole sellel muudatusel kogu EAK eelarvele

märkimisväärset mõju. Peamine mõju on tasude õiglasem ja läbipaistvam määramine. Vähesel

määrab mõjutavad muudatused vajadust tõsta aastatasusid, mille arvelt kaetakse praegu

eelnimetatud tegevused.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

ELi üldise tooteohutuse määrusega seotud seadusemuudatused korrastavad Eesti õiguskorda

ning loovad õigusselguse, mistõttu seadus ise ei too kaasa märkimisväärseid kulusid ega tulusid

riigile ega kohalikule omavalitsusele. Küll aga kaasneb mõjusid otsekohalduvast ELi üldise

tooteohutuse määrusest.

20

TTJA, kellel lasub praeguse direktiivi nõuete järelevalve põhiraskus, võib vajada lisavahendeid,

et tulla toime järelevalvega ning kohaneda uute nõuetega. Näiteks uuest tehnoloogiast

tulenevate riskide hindamisega (küberturvalisuse riskid, tehisintellekti rakendamise riskid või

vaimse tervise riskid) suureneb eeldatavasti vajadus spetsialistide ja ekspertide järele, et

kontrollida uute tehnoloogiatega seotud toodete ohutust. Samas arvestades turu suundumusi (nn

nutikamad ja tehniliselt keerulisemad tooted, veebimüügi kasv)76, siis on raske hinnata, kas

mõju tuleb ajakohastatud nõuetest või vajadusest liikuda turusuundumustega kaasas. Pigem on

uued nõuded sellised, mis aitavad hõlbustada turujärelevalveasutuste tööd ning tagavad

ettevõtjatele selguse neile kehtestatud ootuste kohta. Näiteks küberturbe ja ka vaimse tervise

riskide hindamine on üldnõudena kohustuslik ka praegu, kuigi see ei tule sõnaselgelt toote

ohutuse seadustest välja.77 Edaspidi see ebaselgus kaob ja sellega väheneb ka võimalus ametite

sellekohast tööd vaidlustada, samuti loob see ettevõtjatele selguse, mida neilt oodatakse,

mistõttu on vähem sellekohaseid puudujääke. Samamoodi on käsiteldavad lisanduvad nõuded

ettevõtjatele tehnilise dokumentatsiooni, veebimüügi, õnnetuste info kogumise ja

tagasinõudmiste kohta.78 Seetõttu ei saa öelda, et ajakohastatud ELi üldise tooteohutuse nõuete

tõttu turujärelevalveasutuste ressursivajadus märkimisväärselt kasvab, küll aga on näha, et

turusuundumused viitavad sellele, et näiteks uute tehnoloogiate ja veebimüügi kasvu tõttu tuleb

nende riskide hindamisele aina enam tähelepanu pöörata ja see nõuab kas sisemiste rõhuasetuste

ümberseadmist või lisaraha eraldamist uute ülesannetega toimetulemiseks. TTJA on hinnanud,

et EL määruse nõuetekohaseks rakendamiseks ja kohustuste täitmiseks tuleks ette näha kaks

uut ametikohta kuluga suurusjärgus 90 000 – 100 000 eurot aastas. Siinkohal on vajalik

täpsustada, et selles hinnangus on lähtutud üksnes ELi üldise tooteohutuse määruse üldnõuetest,

mis kohalduvad juhul, kui erinõuded puuduvad (nn turvavõrk). Lähiajal on ELi tasemel

lisandumas erinõudeid toodete küberturbele (Cyber Resilience Act79) ja tehisintellekti

kasutamisele (Artificial Intelligence Act80). Nende rakendamise mõjusid hinnatakse eraldi

vastavate õigusaktide ülevõtmise käigus. Eelpool nimetatud kaks täiendavat ametikohta seoses

ELi üldise tooteohutuse määruse üldnõuetega võimaldaksid TTJA-l järelevalvega katta senisest

suuremat hulka tooteid ja veebimüüki. TTJA-l ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid

omavahenditest, mistõttu taotletakse TTJA-le täiendavaid vahendeid 2026-2029 riigieelarve

protsessi käigus. Kulukasvu kõrval tuleb hinnata ka mõju riigile tervikuna ning on hinnatud, et

ohtlike toodete osakaalu vähenemise tõttu vähenevad EL27 ühiskonna kui terviku kulud

suurusjärgus 5,5 miljardit eurot järgmise kümne aasta jooksul.81 Sellesse summasse on

arvestatud nii ravikulud kui ka muud kulud nagu toote enda väärtuse kadu, vigastustest tingitud

tootlikkuse vähenemine, elukvaliteedi halvenemine ja enneaegsete surmade kulu. Aasta peale

taandatuna oleks kokkuhoid sellises arvestuses seega 0,55 miljardit eurot. Rahvastiku suurust

arvesse võttes võiks öelda, et Eesti ühiskonna kulukokkuhoid oleks seega ca 1,65 miljonit eurot

aastas.82

76 nt aastal 2019 oli üle maailma ühendatud seadmeid 14,2 miljardit, mis peaks aastaks 2025 tõusma 25 miljardini ning aastal 2002 ostis vaid 9% eurooplastest veebis, samas kui täna ostab üle 70% neist veebipoest. Vt European Commission (2021). Impact Asessment, op.cit., lk-d 11 ja 14. 77 nt ELis on konsensus, et tervis mõistena hõlmab ka vaimset tervist, kuigi üldise tooteohutuse senised nõuded seda otsesõnu välja ei ütle. Vt kasvõi rahvatervise seaduse § 2 punkt 2 – „tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine“ või laiemalt WHO sellekohast käsitlust – https://www.who.int/about/accountability/governance/constitution. 78 selle kohta vt veel punktis 6.1.3 kirjutatut. 79 https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-europe-fit-for-the-digital-age/file-european-cyber- resilience-act. 80 https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-europe-fit-for-the-digital-age/file-regulation-on- artificial-intelligence. 81 European Commission (2021). Executive Summary of the Impact Assessment Report, op.cit., lk 3. 82 0,3% EL27-st.

21

Akrediteerimistasude muudatustega suureneb EAK eelarve tasustavate taotluste lisamisega

hinnanguliselt 20 000 eurot aastas ja tunnitasu muutmisega hindamistasud samas mahus. Samas

ei ole muudatusel kogu EAK eelarvele märkimisväärset mõju. Peamine mõju on tasude

õiglasem ja läbipaistvam määramine. Vähesel määral mõjutavad muudatused vajadust tõsta

aastatasusid, mille arvel kaetakse siin käsitletud tegevused.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate kuludega arvestatud.

Nende kulude rahastamisvõimalusi arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessis selle teabe alusel, mille koostab Rahandusministeerium valitsusele. Kui

lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist. Küll aga tuleb muudatuste

põhjal ajakohastada TNVSi § 57 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26.08.2010 määrust

nr 122, mis sätestab toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise korra

ja nendest teavitava turujärelevalveasutuse.83 Asjakohased muudatused esitatakse määruse

kavandis, mis on seletuskirja lisas 1.

Seadusega tunnistatakse kehtetuks TNVSi § 5 lõige 7, mis sätestab volitusnormi, mis

võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega tootele lisanõudeid

olukorras, kus Euroopa Komisjon on juba üldise tooteohutuse direktiivi alusel vastu võtnud

täpsustavaid otsuseid. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja

kommunikatsiooniministri 16.09.2010. a määrus nr 65 „Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele

vastavuse tõendamine“ (RT I 2010, 66, 498).84

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumise ajaks on enamjaolt planeeritud ELi üldise tooteohutuse määruse

rakendumise kuupäev ehk 2024. aasta 13. detsember. Akrediteerimist käsitlevad sätted

jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal, mis annab piisava aja EAK-le ettevalmistuste tegemiseks ja

tema klientidele uute tasustamisreeglitega tutvumiseks. Samuti annab pikem jõustumisaeg

klientidele võimaluse soovi korral esitada vajalikud muutmistaotlused enne muudatuse

jõustumist. Muud tehnilise iseloomuga muudatused jõustuvad tavapärases korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning

Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Terviseametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile, SA-le Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile.

Arvamusi ja ettepanekuid esitasid Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Justiitsministeerium ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enamik tagasisidest

puudutas seletuskirja, eelkõige selle mõjuanalüüsi osa. Justiitsministeerium ja Tarbijakaitse- ja

83 RT I, 10.04.2019, 15. 84 RT I 2010, 66, 498.

22

Tehnilise Järelevalve Amet tegid ettepanekuid eelnõu sõnastuse parandamiseks ja

täiendamiseks. Suures osas on tehtud arvamuste ja ettepanekutega arvestatud. Täpsemalt saab

arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute kohta lugeda seletuskirja lisast nr 2.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)