Eelnõu 434 SE muudatusettepanekud

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Ettepanekud tulumaksuseaduse ja

kogumispensionide seaduse

muutmise seaduse eelnõu 434 SE

kohta

Austatud rahanduskomisjoni esimees

Palume teha tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõus 434

SE enne eelnõu teist lugemist järgmised muudatused, mille juures on arvestatud ka pärast

eelnõu esimest lugemist turuosaliste poolt rahanduskomisjonile esitatud ettepanekutega:

1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 2 tulumaksuseaduse § 15 lõike 1 viimane lause järgmiselt:

„Väärtpaberi lunastamist ja väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse

kaotamist käsitatakse vara müügina.“.

Selgitus: Pangaliit on eelnõu menetluse käigus juhtinud tähelepanu asjaolule, et

tulumaksuseaduse sõnastuse kohaselt ei mahu väärtpaberi (nt võlakirja) lunastamine

võõrandamise mõiste alla, kuigi majanduslikus mõttes on see võõrandamisega võrreldav.

Seetõttu ei saa praegu juhul, kui väärtpaberi lunastamisel tehtav väljamakse on selle

soetamismaksumusest väiksem, tekkinud vahet võtta arvesse kahjuna, mille võrra on võimalik

vähendada muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu (TuMS § 39 alusel).

Muudatusega võrdsustatakse lisaks väärtpaberi kehtivuse kaotamisele ka väärtpaberi

lunastamine selle müümisega, mis võimaldab edaspidi ka sellisel juhul saadud kahju arvesse

võtta.

2. Täiendada eelnõu § 1 punkti 2 järel tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punkti 1 muudatusega

järgmises sõnastuses:

„1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsiooni liikmesriigis prospekti või teabedokumendi alusel avalikult väärtpaberituru

seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;".

Selgitus: tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punkti 1 kohaselt on investeerimiskonto raames

lubatud finantsvara seas muuhulgas avalikult pakutavad väärtpaberid. Avaliku pakkumise

definitsiooni puhul viitab väärtpaberituru seadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EL) 2017/1129 (edaspidi prospektimäärus). Prospektimääruse artikli 1 punktis 4 on

loetletud väärtpaberite avaliku pakkumise liigid, mille puhul ei ole prospekti avaldamise

Meie 09.10.2024 nr 5-1/4471-1

2

kohustust (näiteks, kui väärtpaberit pakutakse üksnes kutselistele investoritele või

investoritele, kes omandavad väärtpabereid vähemalt 100 000 euro eest investori kohta).

Investeerimiskonto süsteemi kehtestamise ajal oli väärtpaberite avaliku pakkumise käsitlus

väärtpaberituru seaduses kitsam kui praegune prospektimääruse lähenemine – avaliku

pakkumisena ei käsitletud muuhulgas selliseid pakkumisi, mis on suunatud väiksele ringile

investoritele (alla 150) või üksnes professionaalsetele investoritele. Alates 2019. aasta lõpust

viitab väärtpaberituru seadus aga prospektimäärusele, mille tulemusena on väärtpaberite

avaliku pakkumise käsitlus laiem, s.t pakutakse lihtsalt teatud investorite ringile piisava teabe

alusel väärtpabereid. See ei ole aga kooskõlas investeerimiskonto raames lubatud finantsvara

kontseptsiooniga, mis eeldab laiemale avalikkusele suunatust kas prospekti või muu piisavalt

detailse teabedokumendi alusel. Viimase all peetakse silmas väärtpaberituru seaduse § 15

lõikes 6 nimetatud olukorda, kus minister võib kehtestada väärtpaberiemissioonidele

vahemikus 1–8 mln eurot nö lihtsustatud nõuded väärtpaberite pakkumisele, mh võib neid

väärtpabereid sel juhul pakkuda ka jaeinvestoritele. Teabedokumendi koostamise nõuded ei

ole aga nii ranged kui prospekti omad. Seepärast lisatakse tulumaksuseaduse § 171 lõike 2

punkti 1 tingimus, et finantsvaraks kvalifitseerub üksnes selline avalikult pakutav väärtpaber,

mida pakutakse prospekti või vastava teabedokumendi alusel. Ebakõlale on eelnõu menetluse

käigus juhtinud tähelepanu Pangaliit.

3. Täiendada eelnõu §-s 1 tulumaksuseaduse § 171 lõiget 2 uue punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) punktis 1 nimetamata võlaväärtpaberit, mille on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi

residendist krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv punktis 1

nimetatud riigi residendist äriühing;".

Selgitus: krediidiasutuste emiteeritud avalikult mittekaubeldavad finantsinstrumendid

(näiteks võlakirjad) jäävad praegu investeerimiskonto raames lubatud finantsvara hulgast

välja. Samas on krediidiasutused ühed enim reguleeritud finantsasutused, kelle emiteeritud

instrumendid sobivad oma usaldusväärsuse poolest finantsvara hulka ka siis, kui need ei ole

avalikult kaubeldavad. Ettepaneku on eelnõu menetluse käigus esitanud Pangaliit.

4. Täiendada eelnõu § 1 tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punkti 6 muudatusega järgmises

sõnastuses:

„x) paragrahvi 171 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti või hetkelepingut, mille osapooleks on

punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning

mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara või valuuta või mille hind sõltub

otseselt või kaudselt valuutavahetuskurssidest ja“;“.

Selgitus: kehtiva TuMS § 171 lõike 2 punkti 6 sõnastuse kohaselt käsitatakse

investeerimiskonto raames finantsvarana üksnes selliseid tuletisinstrumente, mille alusvaraks

on lihtsustatult öeldes kas aktsia, võlakiri, investeerimisfondi osak või pangahoius. Täiendav

tingimus on veel see, et sellise tehingu saab sõlmida üksnes professionaalse osapoolega ehk

kas panga, fondivalitseja või investeerimisühinguga. Praktikas omandavad jaeinvestorid ka

selliseid tuletisinstrumente (või teevad nendega tehinguid), mille alusvaraks on valuuta või

mis on seotud valuutaga. Neid nimetatakse nn forex instrumentideks. Selliseid instrumente

investeerimiskonto finantsvara mõiste praegu ei hõlma.

3

Forex (ingl k Foreign Exchange Market, FX) on rahvusvaheline finantsasutuste vaheline

valuutavahetuse turg, mida kutsutakse sageli sularahaturuks (ingl k cash market või spot

interbank market). Forex on käibemahult kõige suurem finantsturg maailmas, samuti ka kõige

likviidsem turg, mis on põhimõtteliselt kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Forex turule

on juurdepääs ka jaeinvestoritel. Et tagada investeerimisinstrumentide võrdne kohtlemine

investeerimiskonto süsteemis, siis tehakse käesolevaga muudatus, mille kohaselt saab

edaspidi ka nn forex instrumentidega teha tehinguid ka investeerimiskonto süsteemis.

Forex turul saab tehinguid teha erinevat liiki instrumentidega – näiteks hinnavahelepingud

(CFD-lepingud), valuuta tähtpäevatehinguid (FX forwards) ja kohe täidetavad, kuid

edasilükkuva täitmistähtajaga lepingud (ingl k rolling spot contracts). Kuna aga nn spot-

tehingud ei kvalifitseeru väärtpaberituru seaduse tähenduses väärtpaberiks, siis on lisatud

tuletisinstrumendi mõiste juurde ka „hetkeleping“. Hetkeleping on defineeritud Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 7 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2.

Hetkeleping on üldjuhul valuuta konverteerimine spot-kursi ehk hetkel kehtiva kursi alusel

teiseks valuutaks.

Eelnimetatud instrumendid/lepingud kvalifitseeruvad TuMSi tähenduses finantsvaraks

üksnes siis, kui tehingu üheks osapooleks on fondivalitseja, investeerimisühing või

krediidiasutus. Sellega tagatakse, et need tehingud alluvad ka teatud ühtsustatud

investorikaitse reeglitele ja finantsjärelevalvele. Ettepaneku on eelnõu menetluse käigus

esitanud Pangaliit.

5. Täiendada eelnõu § 1 punktis 6 olevat TuMS § 171 lõike 2 punkti 10 muudatust sõnade

"krüptovara pakkuda“ järel sõnadega „või krüptovarateenust osutada".

Selgitus: Täpsustus on kohane, kuna kõnealune punkt käsitleb nii krüptovara emitente kui

ka krüptovarateenuse osutajaid.

6. Muuta eelnõu § 1 punktides 7 ja 8 olevad (erineva jõustumisajaga) tulumaksuseaduse

§ 172 lõike 2 muudatused järgmiselt:

1) punktis 7:

„(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes,

mis on saadud § 171 lõikes 2 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole investeerimisühingu

juures avatud kontolt või ühisrahastusteenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontolt

välja kantud.“;

2) punktis 8:

„(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes,

mis on saadud § 171 lõikes 2 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole investeerimisühingu

juures avatud kontolt või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallataval

platvormil avatud kontolt välja kantud.“.

Selgitus: investeerimisühing Grünfin on teinud eelnõu menetluse käigus ettepaneku, et

investeerimisühingu juures avatud kontot oleks võimalik kasutada lisaks investeerimiskontole

ka olemasoleva investeerimiskonto n-ö pikendusena, juhul kui investor soovib küll

investeerida investeerimisühingu kaudu, kuid mitte deklareerida sealset kontot

investeerimiskontona. Rahandusministeerium toetab ettepanekut.

4

7. Asendada eelnõu § 1 punktides 9 ja 10 tulumaksuseaduse § 172 lõikes 5 sõnad „valuuta

konverteerimist investeerimiskontol“ sõnadega „valuuta konverteerimist finantsvara

soetamiseks“.

Selgitus: sõna „investeerimiskontol“ välja jätmisega muudetakse valuutavahetuse

investeerimiskonto väljamakseks mitte lugemise säte paindlikumaks, et võimaldada

finantsvara soetamiseks vajaliku valuutavahetustehingu tegemist ka mõnel muul kontol.

8. Täiendada eelnõu § 1 tulumaksuseaduse § 172 muudatusega järgmises sõnastuses:

„y) paragrahvi 172 täiendatakse uue lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Võimenduslaenu ei käsitata investeerimiskonto sissemaksena ja nimetatud laenu põhiosa

tagastamist ei käsitata investeerimiskonto väljamaksena. Võimenduslaenuna käsitatakse

tehingut, millega krediidiasutus või investeerimisühing annab laenu seoses väärtpaberite ostu,

müügi, hoidmise või nendega kauplemisega.““.

Selgitus: Pangaliit on eelnõu menetluse käigus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtiv

investeerimiskonto maksustamise raamistik ei arvesta võimenduslaenu eripäraga.

Võimenduslaenu näol on tegemist väärtpaberite soetamise finantseerimisega turul noteeritud

väärtpaberite tagatisel. Võimenduslaenu raames saadud raha on võimalik kasutada vaid uute

väärtpaberite soetamiseks (mitte kontolt välja kandmiseks), kuid tulumaksuseaduse kohaselt

tuleb saadud võimenduslaenu ja selle tagastamise summad deklareerida vastavalt

investeerimiskonto sisse- ja väljamaksetena. Uus säte võimaldab sellist deklareerimist vältida

ning investeerimiskonto väljamaksena tuleks edaspidi deklareerida üksnes võimenduslaenult

tasutud intress. EL õiguses on võimenduslaen (ingl k margin lending transactions)

defineeritud nn pankade kapitalinõuete määruse 515/2013 artikli 272 punktis 3 ning sellest

definitsioonist on lähtutud ka kõnealuse sätte koostamisel.

9. Täiendada eelnõu § 1 tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 muudatusega järgmises sõnastuses:

„y) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 34 järgmises sõnastuses:

„34) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevate häiringute mõju leevendamiseks

Kaitseministeeriumi eelarvest makstavat toetust;““.

Selgitus: Kaitseministeerium on valmistanud ette toetuse maksmise Nursipalu harjutusväljast

tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks (toetuse maksab välja Võrumaa

Arenduskeskus). Toetuse eesmärk on leevendada riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks

Kaitseväe harjutusväljal läbiviidava väljaõppe tulemusel tekkivat häiringut. Toetusega

hüvitatakse eelkõige harjutusvälja mõjualasse jäävate hoonete akende ja uste helikindlamate

vastu vahetamisega kaasnev kulu, seetõttu ei ole selle tulumaksuga maksustamine

põhjendatud.

Hetkel vajab lahendust küll ainult Kaitseväe Nursipalu harjutusväljaga seotud häiringuga

seoses makstava toetuse maksustamine, kuid tulevikus ei ole välistatud toetuse maksmine ka

teistest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadest tingitud häiringute mõjude leevendamiseks.

Seetõttu sõnastatakse säte laiemalt, et maksuvabastus hõlmaks lisaks Nursipalu

harjutusväljast tingitud häiringu leevandamiseks makstavale toetusele ka teisi samalaadseid

toetusi.

Muudatust tuleks rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta oktoobri algusest, et tagada

sügisel välja makstavatele toetustelt tulumaksu kinni pidamata jätmine.

5

10. Sõnastada eelnõu § 1 punkt 13 järgmiselt:

„13) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega

seotud tasu.

(62) Krüptovara soetamismaksumusele võib juurde arvata krüptovaraga kauplemise platvormi

kasutamisega seotud tasu.“;“.

Selgitus: majanduslikult sarnaste olukordade samasuguseks kohtlemiseks peaks sarnaselt

väärtpaberikonto kasutustasuga olema võimalik arvesse võtta ka krüptovaraga kauplemise

platvormi kasutamisega seotud tasu.

11. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 15 olev tulumaksuseaduse § 39 uus lõige 12 järgmiselt:

„(12) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 171 lõike 2 punktis 9

nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel soetatud

laenunõude võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil laenunõude

võõrandamisest saadud kahju, samuti kahju, mis on saadud seoses laenunõudega, mille

ühisrahastusteenuse osutaja on samal maksustamisperioodil lootusetuks hinnanud.“.

Selgitus: eelnõus olevat sätet, mis lubab n.ö maha kantud ühisrahastuslaenuga seoses saadud

kahju maha arvata ühisrahastusplatvormi vahendusel antud laenudelt saadud intressist, tuleks

tulumaksuseaduses järjepidevuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks muuta. Arvestades, et

näiteks võlakirjaga seoses saadud väärtpaberikahju saab maha arvata üksnes väärtpaberi

võõrandamisest saadud kasust, mitte aga võlakirjalt saadud intressist, peaks samasugune

käsitlus kehtima ka ühisrahastusplatvormi kaudu antud laenu puhul.

12. Sõnastada eelnõu § 1 punktides 18 ja 19 olevad (erineva jõustumisajaga)

tulumaksuseaduse § 39 lõike 2 muudatused järgmiselt:

1) punktis 18:

„(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju

osa maha arvata lõikes 12 nimetatud kasust. Kui lõikes 12 nimetatud kahju ületab samas lõikes

nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõikes 1 nimetatud kasust. Lõigetes

1 ja 12 nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu summat,

maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata.“;

2) punktis 19:

„(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju

osa maha arvata lõigetes 12 ja 13 nimetatud kasust. Kui lõikes 12 nimetatud kahju ületab samas

lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 13 nimetatud

kasust. Kui lõikes 13 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava

kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 12 nimetatud kasust. Lõigetes 1, 12 ja 13 nimetatud kahju

summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu summat, maksustamisperioodi

maksustatavast tulust maha ei arvata.“.

Selgitus: muudatusega jäetakse sätetest välja sõna „tulu“ seoses punktis 10 esitatud

muudatusega, mille kohaselt ühisrahastusplatvormi kaudu antud laenult saadud kahju ei saa

maha arvata samasuguselt laenult saadud intressist.

6

Punktides 1, 2, 5, punkti 6 alapunktis 2 ja punkti 12 alapunktis 2 pakutud muudatused tuleks

jõustada 2025. aasta 1. jaanuaril. Ülejäänud muudatuste puhul on otstarbekas üldises korras

jõustumine koos tagasiulatuva rakendamisega alates 2024. aasta algusest. Punktis 9 toodud

muudatust tuleks rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta. 1. oktoobrist.

Pangaliit on teinud ka ettepaneku, et investeerimiskontole ja pensioni investeerimiskontole

laekuvate Eesti äriühingu dividendide puhul võiks kehtida samasugune maksukäsitlus nagu

investeerimiskontole tehtavate intressimaksete puhul ehk juhul kui väljamakse tegijat on

teavitatud, et vastav tulu laekub investeerimiskontole, sellelt tulumaksu kinni ei peetaks.

Märgime, et alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei kehti enam tulumaksuseaduse §-s 501 sätestatud

regulaarsete kasumijaotiste maksustamise kord, millega seoses ei peeta samast kuupäevast ka

residendist äriühingu makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinni.

Lisaks on mõned eelnõu 434 SE puudutavad ettepanekud1 4. septembril 2024. a.

rahanduskomisjonile saatnud kodanik M. M. Oleme nendest arvesse võtnud ettepaneku, et

eelnõu § 1 lõike 6 ehk TuMS § 171 lõike 2 punkti 10 sõnastuses oleks korrektsem kasutada

sõnastust "krüptovara pakkuda või krüptovarateenust osutada" (muudatusettepanek punktis

5).

Ühisrahastuse investeeringute finantsvara hulka lisamine on eelnõus sätestatud rakenduma

tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest, seega saab alates sellest ajast tehtud ühisrahastuse

investeeringud investeerimiskontot 2024. aasta eest deklareerides arvesse võtta.

Finantsinstrument peab vastama finantsvarale sätestatud nõuetele selle soetamise ajal ja kuna

EL ühisrahastuse määruse alusel pidid ühisrahastusteenuse pakkujad tegevusloa taotlema alles

2023. aasta novembriks, ei ole varasematel maksustamisperioodidel tehtud ühisrahastuse

investeeringuid võimalik finantsvarana käsitleda.

Samal põhjusel ei ole põhjendatud juba soetatud krüptovara finantsvaraks lugemine,

arvestades, et Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuse üle

finantsjärelevalvet ei tee ja krüptovarateenuse osutajatele hakatakse tegevuslube andma alles

2025. aastal. Seega jääb olemasolev krüptovara n.ö tavasüsteemi, kuhu aga lisandub erinevate

tehingute kasu ja kahju tasaarvestamise võimalus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Elo Haugas 5885 1332

[email protected]

Thomas Auväärt 611 3633

[email protected]

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d7b2d9a-4653-4ea1-93a2- 735721a5fe09/tulumaksuseaduse-ja-kogumispensionide-seaduse-muutmise-seadus/