Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE)

Vabariigi Valitsus

.10.2024 nr 1-1/15-520/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 7. oktoobril algatatud

riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU Riigieelarve seaduse muutmise seadus

§ l. Riigieelarve seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 26 löige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 26 täiendatakse löigetega 51, 52, 53, 54, 55järgmises sönastuses:

,,(5') Riigieelarves liigendatakse pöhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumi valitsemisala tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende olemasolul administratiivselt riigiasutuste kaupa käesoleva paragrahvi löigetes 52- 55 esitatud viisil.

•>1,(52) Tulud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) maksua j a sotsiaalkindlustusmaksed; 2) riigilöivud; 3) tuludmajandustegevusest; 4) uuri- ja renditulud, öiguste muugitulu, muu toodete ja teenuste muiik; 5) saadud kodumaine toetus; 6) saadud välistoetus; 7) tulud pöhivara ja varude muugist; 8) trahvid ja muud varalised karistused; 9) keskkonnatasud, saastetasud; 10) muud tegevustulud; ll)tulemosalustelt; 12) tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; 13) muud finantstulud.

(53) Kulud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) tööjöukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

(54) Investeeringud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) materiaalseja immateriaalse pöhivara soetused; 2) käibemaksukulu pöhivara soetustelt;

osalused rahvusvahelistes

(5 ) Finantseerimistehingud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) luhiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunöuded;

3) osalused avaliku sektori-ja sidusuksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh organisatsioonides 5) fmantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine Rijgikogu Kantseiei 6) laenukohustised; ^^^ .Ö^/ÖJ

v"t2^2tl^'-"

7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt."

(5 ) Käesoleva paragrahvi löike 5 alusel liigendatud kulud esitatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 toodudjaotusele voi detailsemalt kooskölas eelarveklassifikaatoriga.";

3) paragrahvi 26 löige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 26 löige 7 teist laust täiendataksejärgmises sönastuses:

,,Kui käesoleva paragrahvi löike 52,53alusel liigendatud toetuse voi kulu maksumus on 500 000 eurot voi rohkem liigendatakse toetus voi kulu täiendavalt selle otstarbe alusel, väljä arvatud juhul, kui toetus voi kulu pole liigendatav";

5) paragrahvi 26 löikes 8 asendada tekstiosa ,,5" tekstiosaga ,„ 5 , 52, 53, 54 ja 5 ;

6) paragrahvi 31 löikest 3 jätta väljä sönad: "voi tegevuspöhiselt";

7) paragrahv 38 löiget l täiendada teise lausegajärgmises sönastuses: ,,Seletuskirja lisas esitatakse ministeeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondadeja programmi tegevuste kaupa."i(

8) paragrahv 56 löikest l jäetakse väljä tekstiosa: „ ,tulemusvaldkondadejaprogrammi tegevuste";

9) paragrahvi 59' lg 2 teisest lausestjätta väljä tekstiosaa: ,,tulemusvaldkondadeja programmi tegevuste vahelistjaotust ning" ja „ , tulemusvaldkonna voi programmi."

§ 2. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2025. aasta l.jaanuarilja seda kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon .̂ oktoober 2024

Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus

Eelnöuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik uleminek kulu- ehk sisendipöhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspöhine valjuna jääks alles uksnes seletuskirja lisasse. Pöhiseaduse §115 kohaselt vötab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi köigi tulude ja kulude eelarve. Käesolev tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema väljä toodud riigi köik tulud ja kulud nende majandusliku sisujärgi ja asutiste kaupa. See omakorda annab vöimaluse am saada maksumaksja raha proportsionaalsest kasutusest - kui palju ennustatavalt laekub raha näiteks maksudelt ja riigivaralt, kui suured on kulutused erinevatele toetustele, pensionidele, tervishoiususteemile ja köigile teistele valdkondadele. Viimastel aastatel kasutusele vöetud tegevuspöhine eelarve ei vasta mainitud nöueteleja pöhiseadusele ega taida ka praeguse valitsuse koalitsioonileppe eesmärke, mille kohaselt parandatakse riigieelarve läbipaistvust juba alates 2025. aastast. Tegevuspöhist eelarvet on kritiseerinud nii öiguskantsler Ulle Madise kui riigikontrolör Janar Holm. Kulupöhisele eelarvele uleminek tagaks lisaks läbipaistvusele ka Riigikogu rolli suurenemist eelarve arutlusel, mis on omakorda oigusriigi uks olulisemaid printsiipe. Samuti distsiplineeriks antud muudatus ministeeriumeid, aidates vältida olukordi, kus avastatakse kumneid miljoneid, teadmata nende otstarbest.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Seadusena kehtestatud aastaeelarve peab panema maksumaksja raha kasutamisele kontrollitavad piiriä. Kehtiv riigieelarve baasseadus ei kohusta enam esitama aastaeelarvet, milles on köik riigi tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa. See aga tähendab, et pole voimalik kulude otstarbekust hinnata ega valikuid teha mi, nagu pöhiseadus ette näeb ning riigikogu roll nöuab. Kui riigieelarve on sedavörd suure uldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhuja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulisuse pöhimötet (PS § 3) ning tagatud pole vöimude lahusus ega vöimuhamde vaheline tasakaal (PS § 4).

Riigieelarve koostamisel tuleb arvestada riigivalitsemise läbipaistvuse ja eelarvemenetluse avalikkuse printsiibiga. Läbipaistvuse printsiip on seotud eelarve arusaadavusega: eelarve, mis ei ole läbipaistev, ei saa olla ka arusaadav. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et avalikkusel oleks vöimalus teostada kontrolli raha kasutamise ule. Avalikkuse kontroll saab töhusalt toimida aga uksnes siis, kui eelarve on amsaadav. Vastasel juhul ei ole valijatel voimalik kontrollida valimislubaduste täitmist voi poliitilisi otsuste möju eelarve kujunemisele, olgu selleks uute maksude kehtestamine voi kärped.

Kulupöhine eelarvestamine on näiteks Soomes, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas. Saksamaal on tehtud jöupingutusi eelarveprotsessi veelgi läbipaistvamaks muutmiseks, sealhulgas digitaalsete platvormide ja avatud andmete kasutuselevött. Hollandis oli kasutusel tulemuslikkuse eelarvestamise mudel, kuid see vähendas eelarve läbipaistvust kulude osas, kuna detailne kululiigendus jäi tagaplaanile. Pärast kriitikat tehti muudatusi, et suurendada kulude läbipaistvust, kombineerides kulupöhist ja tulemuslikkuse eelarvestamist. See aitas parandada nii eelarve arusaadavust kui ka parlamentaarset kontrolli.

Rootsi kasutab kulupöhist eelarvestamist koos tulemusindikaatoritega. See vöimaldab jälgida nii kulusid kui ka saavutatud tulemusi. Eelarve esitlus on selge ja detailne, vöimaldades parlamendil teha pöhjalikke analuuse.

Antud eelnöuga soovitakse tagada kulu- ehk sisendipöhisele eelarvele uleminek, tulemusvaldkonnadja - indikaatorid oleksid esitatud seletuskirja lisas.

RES täiendamine löigetega 51, 52 , 53, 54, 55. Käesoleva eelnöuga tunnistatakse kehtetuks sätted, millega riigieelarves liigendatati kulusid tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa. Selles asemel sätestatakse kindlad kulu-, tulu, investeeringutejafinantseerimistehingute read, mis peavad olema riigieelarves iga riigiasutuse puhui väljä toodud. Aluseks on voetud rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 5 ,,Eelarveklassifikaator" lisa 4. Selle alusel tulusid liigendatakse:

l) maksua j a sotsiaalkindlustusmaksed; 2) riigilöivud; 3) tulud majandustegevusest; 4) uuri- ja renditulud, öiguste muugitulu, muu toodete ja teenuste muuk; 5) saadud kodumaine toetus; 6) saadud välistoetus; 7) tulud pöhivara j a vamde muugist; 8) trahvid ja muud varalised karistused; 9) keskkonnatasud, saastetasud; 10) muud tegevustulud; ll)tulemosalustelt; 12) tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; 13) muud finantstulud.

Kulusid liigendatakse: l)tööjöukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Investeeringuid liigendatakse:

l) materiaalseja immateriaalse pöhivara soetused; 2) käibemaksukulu pöhivara soetustelt;

Finantseerimistehinguid liigendatakse: l) luhiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunöuded;

3) osalused avaliku sektori-ja sidusuksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 5) finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine

<,<.

6) laenukohustised; 7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt."

Lisaks lisatakse eelnöusse täpsustus, mille kohaselt, kui liigendatud toetuse voi kulu maksumus on 500 000 eurot voi rohkem liigendatakse toetus voi kulu täiendavalt selle otstarbe alusel. Käesolev sate lisab riigieelarvele labipaistvust j a arusaavust ning ennetab olukorda, kus esitatakse uldised tulu- ja kuluread täpsema selgitusteta. Vähemalt 500 000 euro suuruse kulu voi toetuse puhui tuleb seda täiendavalt liigendada, kirjutades lahti, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see möeldud. Juhul, kui on kulu, mi da pole vöimalik kuidagi liigendada 500 000 euroni (nt tanki ost), tuleb see kulurida vaga konkreetse selgitusega eraldi väljä tuua.

Lisaks viiakse käesoleva eelnöuga ministeeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa ule seletuskirja lisasse. Koosmöjus eelnevate muudatustega saab sellega tagatud, et riigieelarve seaduses endas esitatakse läbipaistvalt ja arusaadavalt köik kulu- ja tuluread, mille vastuvötmisel kohustuvad ministeeriume neidjärgima, ning seletuskirjas saab hinnata ministeeriumide tulemusvaldkondi ja programmi tegevusi ning nende uldist täitmist.

3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnou on kooskölas Euroapa Liidu öigusega.

5. Seaduse möjud Eelnöu tulemusel muutub riigieelarve tulu- ja kulupöhiseks, mis täidab riigieelarve läbipaistvuse ja avalikkuse printsiipi. Ministeeriumide valitsemisalades hakatakse detailselt väljä tooma ko iki tulu- ja kuluridasid, mis vöimaldavad paremini analuusida maksumaksja raha kasutamise otstarbekust ja proportsionaalsust. Riigikogu liikmetel tekib vöimalus esitada muudatusettepanekuid ning osaleda riigieelarve menetlemise ja otsustamise protsessis, nagu pöhiseadus seda ette näeb.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too.

7. Seaduse jöustumine Kuivörd pöhiseaduse kohaselt esitatakse riigieelarve Riigikogule kolm kuud enne eelarveaasta algust, ei ole vöimalik käesolevat seadust kohaldada 2025. aasta riigieelarve suhtes, kuivörd see tähendaks uue eelarve esitamist PS sätestatud tähtaega rikkudes. Seetöttu seaduse jöustumise tähtajaks määratakse l. jaanuar 2025. aastaja seadust kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes.

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon J.oktoober2024

Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.10.2024 / 1-1/15-520; Riigikantselei / 09.10.2024 / 2-5/24-01554

Resolutsiooni teema: Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE)

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 24.10.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 31.10.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-1017.

Kontroll: Diana Mölder

Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 09.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.