Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Merily Rool

Forales OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud Merily Rool

Edastasite 1-Koolitus MTÜ lepingulise esindajana 03.10.2024 Rahandusministeeriumile

taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks (edaspidi ka järelevalveteade) seoses Eesti

Töötukassa (edaspidi ka hankija) poolt korraldatava sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega

riigihankega „Eesti keele A2 ja B1 taseme veebikoolitus“ (viitenumber 284727, edaspidi:

riigihange).

Järelevalveteate p-des 2 - 6 selgitate, et hankija on riigihanke alusdokumendi punktis 3.4 (lisas

1) sätestanud tingimuse, mille kohaselt „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS

§ 95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui

pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva

asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega

tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis

arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest

arvates st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Selgitate, et riigihanke

alusdokumendi p 3.4 sättega hankija sisuliselt määratles, et ei kohalda RHS § 95 lg 5

olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu on hankija riigihanke

alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis tulenevad mitte üksnes

siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn

vabatahtlikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ei ole automaatselt ja otse kohaldatavad

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (RHS § 126 ja vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 137-

18/197419, p 10). Kui aga hankija neid valib rakendada – nagu hankija seda riigihanke

alusdokumendis on teinud – siis ei ole õigus neid sisuliselt muuta. Kõrvaldamise alused on

midagi, mis ei ole hankija sisustada sellisel kujul, vaid need kehtivad direktiivis ja

riigihangete seaduses sätestatud kujul ja hankijal on võimalused neid kas rakendada või mitte.

Hankemenetlusest kõrvaldamise alused kohalduvad seaduse alusel kõikides

hankemenetlustes, sõltumata sellest, kas hankija on neile RHAD-s viidanud. RHS ei näe

hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste

täiendamiseks, muutmiseks ega nende vahel valiku tegemiseks (RHS kommenteeritud

väljaanne, RHS § 95 kommentaar 6). Eelnevast tulenevalt taotleb 1-koolitus MTÜ riigihanke

Teie 03.10.2024

Meie 08.10.2024 nr 12.2-1/4393-2

2

dokumenti p 3.4 tühiseks tunnistamist järelevalve raames järgmises osas: „/…/ (v.a RHS § 95

lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus,

mis on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud

menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus,

kriminaalmenetlus), siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest,

vaid aluse esinemisest arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“

Arvestades, et hanke pakkumuste tähtaeg saabub lähiajal, tuleks järelevalve läbi viia esimesel

võimalusel. 1-koolitus MTÜ on teinud hankijale ka teabevahetuse kaudu ettepaneku tingimust

muuta, kuid sellele vastamise tähtaeg saabub hiljem, kui pakkumuste esitamise tähtaeg.

Samuti ei ole võimalik enam käesoleval hetkel vaidlustada riigihanke alusdokumente.

Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihangete järelevalve

teostamisel on sätestatud RHS-i 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

RHS-is sätestatud järelevalvemeedet rakendada.

Eelnimetatud üldisest Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalvepädevusest sätestab

eriregulatsiooni halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 4.

HKTS §-st 13 lg-st 4 tuleneb, et RHS-i 9. peatükis sätestatud riigihangete järelevalvet ei

kohaldata juhul, kui riigihange korraldatakse HKTS-i alusel isikule haldusülesande täitmiseks

volitamise halduslepingu sõlmimiseks. Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise

halduslepingu sõlmimisel juhindutakse RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest

ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS-is sätestatud erisusi (HKTS § 13 lg 1).

Riigihanke dokumendi p 1.6. kohaselt sõlmitakse riigihanke tulemusena elektroonilises

vormis digitaalselt allkirjastatuna RD lisa 3 kohane hankeleping (haldusleping). RD lisa 3

(tööturukoolituse haldusleping) p 4.3.1. kohaselt on teenuse osutaja kohustatud /…/ olema

täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning vajadusel

omama tegevusluba, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav teenuse osutamiseks.

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on riigihankega seotud vaidlustusasjas nr 188-

24/28472 tehtud otsuse (03.10.2024) p-des 3 ja 4 märkinud järgmist: „ (p 3) Vaidlusaluse

riigihanke esemest nähtuvalt on tegemist tööturukoolituse tellimisega. Tööturumeetmete

seaduse (edaspidi TöMS) § 5 lg 1 kohaselt korraldab Hankija tööturumeetmete pakkumist ja

pakub tööturumeetmeid. TöMS § 13 lg 1 kohaselt nähakse tööturumeetmete hulka kuuluvad

tööturuteenused ja -toetused ette tööhõiveprogrammis. TöMS § 6 lg 6 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. a määruse nr 92 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“1 (edaspidi

THP) § 7 lg 6 p-i 1 kohaselt hõlmab oskuste arendamise tööturumeede tööturukoolitust. TöMS

§ 6 lg 9 kohaselt võib Hankija tööturuteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu, kui see on

sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. THP § 23 lg 4 kohaselt sõlmib

Hankija tööturukoolituse läbiviimiseks halduslepingu. Seega ei sõlmi Hankija riigihanke

tulemusel tööturukoolituse korraldamiseks hankelepingut RHS §-i 8 tähenduses vaid

halduslepingu halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses. (p 4) Vastavalt HKTS-i §

13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise

tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-is 13 sätestatud erisusi.

HKTS § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud halduslepingute suhtes RHS

8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis reguleerivad

vaidlustusmenetlust vaidlustuskomisjonis). Seega kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi

eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu vaidlustusmenetlust

3

reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu Vaidlustaja esitatud vaidlustuse menetlemine

vaidlustuskomisjoni pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel.“

Rahandusministeerium nõustub VAKO käsitlusega, mille kohaselt on riigihange korraldatud

eesmärgiga sõlmida riigihanke tulemusena haldusleping HKTS-i mõttes. Seetõttu puudub

Rahandusministeeriumil RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus riigihanke suhtes

tulenevalt HKTS §-st 13 lg-st 4.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamise kaalumise võimatusele, peame vajalikuks

selgitada väidetava RHS-i rikkumise kohta järgmist.

RHS § 126 lg 2 kohaselt võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke

alusdokumentides erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest kui RHS 3. peatüki

(Erihangete kord) 2. jaos (Sotsiaal- ja eriteenused) ettenähtud sätetest.

Lähtudes RHS §-st 126 lg-st 2 sätestas hankija riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 pakkuja

kõrvaldamise aluste kontrollimise regulatsiooni mh RHS § 95 lg 4 p 4 ja lg 5 alusel.

RHS § 95 lg 4 p 4 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe

küsitavaks.

RHS § 95 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lõike 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke

menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või

aluse esinemisest arvates.

RHS § 95 lg 4 p 4 regulatsiooni aluseks on direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg 4 punkt c,

mille kohaselt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest

kõrvale, kui avaliku sektori hankija suudab mis tahes asjakohaste vahenditega tõendada, et

ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe

küsitavaks. Vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-le 7, mis on RHS § 95 lg 5

regulatsiooni aluseks, ei tohi sama artikli lõikes 4 osutatud juhtumite puhul kõrvaldamise

periood olla pikem kui kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast.

Euroopa Kohus (edaspidi EK) on leidnud, et olukorras, kus teo eest, mis kujutab endast

direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alust, määrati karistus pädeva

asutuse otsusega, mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja

millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikes 7

nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestada alates selle otsuse kuupäevast (vt. EK otsus

nr C-124/17, punkt 38).

Seega, kuna EK selgitas otsuses nr C-124/17 (p-s 38), et direktiivi 2014/24 artiklis 57 lõikes 7

nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestatakse alates [pädeva asutuse] otsuse

kuupäevast, ei ole riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 sätestatud regulatsioon, mille sõnastus

erineb RHS §-s 95 lg-s 5 sätestatud õigusnormi sõnastusest, sisulises vastuolus RHS §-s 95

lg-s 5 sätestatuga.

Juhime tähelepanu, et EK otsuses nr C-124/17 (p-s 38) antud tõlgendusest tuleb lähtuda ka

teiste RHS §-s 95 lg-s 5 viidatud kõrvaldamise aluste kohaldamisel.

4

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TöMS § 6 lg 9, TöMS-i alusel kehtestatud

tööhõiveprogrammi §-st 23 lg-st 4 ja HKTS §-st 13 lg-st 4 teatame, et

Rahandusministeeriumil puudub RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus Eesti

Töötukassa sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Eesti keele A2 ja B1

taseme veebikoolitus“ õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna riigihange viiakse läbi

halduslepingu sõlmimiseks HKTS tähenduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Madli Juhani 5693 8905

[email protected]