Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/2491-1 ERITINGIMUSED

Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht, Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkiri nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES ministri 3.10.2024 käskkirjast nr 66 - Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 09.01.2024 käskkirja nr 9"Sotsiaalministeeriumi 2024. aasta eelarve toetuste loetelu" muutmine ning toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist viia läbi EU Kids Online III uuringulaine Eestis ning toetuse saaja poolt 23.09.2024. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 107 775,5 (sada seitse tuhat seitsesada seitsekümmend viis)

eurot ja viiskümmend senti (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust EU Kids Online III uuringulaine läbiviimiseks Eestis. Toetuse

kasutamise täpsem kirjeldus on toetuse saaja 23.09 taotluses. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2025.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on Leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine

3.1. Toetuse kasutamise perioodid on: 3.1.1. 1.08-31.12 2024 3.1.2. 1.01-31.12 2025 3.2. Toetuse saaja esitab I toetuse kasutamise (tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne)

aruande hiljemalt 20. jaanuaril 2025 ning toetuse kasutamise lõpparuande 20. jaanuaril 2026. 3.3. Toetuse kasutamise aruanded esitatakse vormis, mis võimaldavad võrrelda eelarve täitmist ja

tegevuste elluviimist taotlusega. 3.4. Lõpparuande esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus

esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Triinu Täht,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Iiris Tuvi,

e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse saaja 23.09 taotlus.

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

2

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil https://www.sm.ee/lepingute-

uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need

on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja

üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 5342 0639 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

3

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________

1

TAOTLUS

EU Kids Online’i III uuringulaine Eestis

EU Kids Online III survey in Estonia

Sotsiaalministeeriumi kontaktisik: Triinu Täht, [email protected]

Taotleja: Tartu Ülikool

Taotleja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Taotleja kontaktisik: Iiris Tuvi, [email protected]

2

Lühikokkuvõte

EU Kids Online’i (EUKO2024) projekti eesmärk on uurida ja analüüsida Eesti kooliealiste laste (vanus

10-17 eluaastat) internetitegevusi, nendega seotud võimalusi ja riske ning vaimset heaolu oluliste

ühiskondlike muutuste ja tehnoloogiliste arengute kontekstis. Eesmärk on tihedalt seotud mitme

riikliku arengukavaga, teiste seas vaimse tervise ja heaolu valdkonna riiklike dokumentidega ja

käimasoleva Laste Vaimse Tervise uuringuga. EU Kids Online’i III uuringulaine teostab Eestis Tartu

Ülikool (ühiskonnateaduste instituut ja psühholoogia instituut) ja küsitlusfirma (sisseostetav teenus).

Kavandatav uuring koosneb kahest alauuringust. Kvantitatiivne küsitlusuuring hõlmab 10–16-aastaseid

üldhariduskoolide õpilasi, valim (eesmärgina N=2520) koostatakse koolide põhiselt. Küsitlusuuring

teostatakse koolitunni ajal arvutis isetäidetava ankeetküsitluse meetodil. Väikesemahulise

kvalitatiivuuringu käigus intervjueeritakse 11-17-aastaseid noori (N=15). Uuringu tulemusena

töötatakse välja: 1) viimaseid tehnoloogilisi arenguid arvestav meediakasutuse ja vaimse heaolu

küsimustik, millega uuritakse laste internetitegevusi ning digitehnoloogia ja -teenuste kasutamises

toimunud muutusi; 2) generatiivse AI kasutamisega seonduvat puudutav intervjuukava; 3) antakse

kogutud andmetest ülevaade ning tehakse järeldused. Uuring annab sisendi ennetus- ja

teavitustegevuste ja teenuste ning vaimse heaoluga seotud sekkumiste planeerimiseks.

Lühikokkuvõte inglise keeles

The objective of the EU Kids Online (EUKO2024) project is to investigate and analyze the online

activities, associated opportunities and risks, and mental well-being of school-aged children in Estonia

(ages 10-17) within the context of significant societal changes and technological developments. This

aim is closely aligned with several national development plans, including national documents in the

field of mental health and well-being, and the ongoing Children’s Mental Health study. The third wave

of the EU Kids Online survey in Estonia is conducted by the University of Tartu (Institute of Social

Studies and Institute of Psychology) and a survey company (outsourced service). The planned study

consists of two sub-studies. The quantitative survey includes students aged 10–16 from general

education schools, with a target sample size of N=2520, selected based on schools. The survey will be

administered during school lesson using a self-completed questionnaire on a computer. The smaller-

scale qualitative study will involve interviews with 11-17-year-old youths (N=15). The study outcomes

will include: 1) a questionnaire on media use and mental well-being considering the latest

technological developments, aimed at investigating children’s online activities and changes in the use

of digital technology and services; 2) an interview protocol concerning the use of generative AI; 3) an

overview and conclusions based on the collected data. The study will provide input for planning

prevention and awareness activities and services, as well as interventions related to mental well-

being.

Tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust

Käesoleva projekti eesmärgid on anda küsitlusuuringu tulemuste alusel ülevaatlik pilt Eesti laste ja

noorte veebitegevustes toimunud muutustest võrreldes EU Kids Online’i varasemate (2010 ja 2018)

uuringulainetega, koguda andmed, mis võimaldavad rahvusvahelist võrdlust Euroopa riikide vaheliste

sarnasuste ja erinevuste leidmiseks (rahvusvaheliste võrdluste tegemine raportisse ei jõua, sest selleks

ajaks pole kõik riigid oma andmeid veel koguda jõudnud), uurida veebikommunikatsiooniga seotud

ühiskondlikke muutuseid ja arenguid ning tuua välja võimalikud seosed meediakasutuse ja laste

3

vaimse heaolu vahel. Need eesmärgid on tihedalt seotud mitme riikliku arengukava ning vaimse

tervise ja heaolu valdkonna riiklike dokumentidega (nt Heaolu arengukava 2023–2030 (alaeesmärk 1 ja

2); Vaimse tervise roheline raamat, Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026; Eesti 2035;

Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035; Noorte valdkonna arengukava aastani 2035).

Hetkel on käimas Laste Vaimse Tervise uuring, mille käigus kaardistatakse laste vaimse tervise

probleeme ning võimalusi neid ennetada ja tuvastada. Planeeritava EUKO2024 uuringu käigus

kogutakse andmeid, mis täiendavad Laste Vaimse Tervise uuringu tulemusi ja võimaldavad laste

veebitegevustega seonduvaid probleeme kindlaks teha ning töötada välja meetmeid nende

ennetamiseks . EUKO2024 uuringu tulemused aitavad hinnata Eesti laste seas meediakeskkonnast

tulenevate riskidega seotud abivajadusi, digitaalset kirjaoskust ning olemasolevate

teavituskampaaniate ja teenuste piisavust. Lisaks on kogutavad andmed võrreldavad sarnaste

andmetega mujal maailmas.

Eestis on EU Kids Online’i uuringut varem tehtud 2010. aastal (25 EU riigis) ning 2018. aastal (19 EU

riigis) [1,2,3], mil uuriti 9–17-aastaste laste ja noorte internetikasutusega seonduvaid riske ja võimalusi

(küsitleti 1000 last ja 1000 lapsevanemat). Saadud andmed on andnud olulist sisendit Eesti

poliitikaloomesse ning aidanud kujundada tulemuste põhiseid sekkumismeetmeid (nt Targalt

Internetis projekti tegevusi).

Riiklikest strateegiadokumentidest tuleneb vajadus, et ka lapsed käituksid internetis arukalt, hoolivalt

ja ausalt, osaledes samas uuendusmeelse, inimkeskse ja usaldusväärse riigi toimimises. Eesti riik

vastutab samas kõigi vajadustega arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna eest (Eesti 2035),

mille lahutamatuks osaks on tänapäeval saanud digitaalne meedia ja tehnoloogia. Digitehnoloogia

kasutussagedus ning ohtude tajumine muutub vanusega [2] ning toimuda võivad ka muud olulised

muudatused. Selleks, et välja selgitada, kui arukalt, hoolivalt ja ausalt toimetavad lapsed

internetikeskkonnas, sisaldab uuring laste ja noorte veebitegevuste ajalist võrdlust (ja võimaldab ka

rahvusvahelist võrdlust) märkimisväärsete muutuste väljaselgitamiseks.

Meediategevustele suunatud ankeediküsimused on enamasti vanuserühmade kaupa võrreldavad, kuid

mõned vaimse heaolu alased indikaatorid võivad olla eagrupispetsiifilised, mistõttu vanusegruppide

võrdlemine ei pruugi olla võimalik. Samas on vanuserühmad üldise vaimse heaolu osas vähemalt

teatud määral võrreldavad. Uuringutest on teada, et ka algkoolilapsed on võimelised adekvaatselt

vastama küsimustele eluga rahulolu ning üldise heaolu kohta [4,6].

Heaolu arengukavas 2023–2030 seisab, et „Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise

hõlbustamiseks vajavad lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt

seksuaalvägivalla puhul) ja ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ohvritele pakutavate

tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine, et ressursse otstarbekamalt kasutada.“ Selleks

on vaja välja selgitada, kuivõrd ohustatud on meie lapsed veebikeskkonnas ning milline on nende

teadlikkus abi saamise võimalusest. Samuti sellest, kui varmad nad on abi küsima ning millist abi nad

juba saavad. Kooskõlas Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia ja lastegarantii algatusega, mis on

suunatud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste võrdsete võimaluste edendamisele,

pöörab ka EU Kids Online’i uuring tähelepanu laste heaolu erinevatele tahkudele, mh perede

majanduslikule toimetulekule (laste hinnang pere elustandardile), digiseadmete ja interneti

kättesaadavusele, aga ka internetikasutuse vanemliku vahendamise viisidele ning laste omavahelistele

suhetele ja õigustele digimaailmas. Suure valimiga kooliküsitluse raames jõuab EU Kids Online’i uuring

nii heal kui kehvemal järjel, nii säilenõtkete kui ka haavatavamate (madalama subjektiivse või vaimse

heaoluga) lasteni, et anda kõigile valimisse sattuvatele noortele kodanikele võrdne võimalus oma hääl

kuuldavaks teha.

4

Planeeritava uuringu andmed panustavad ka Heaolu arengukava 2023–2030 alapeatüki 2 järgnevasse

väljakutsesse „Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega

inimesed, samuti noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Tööjõus osalemise määra

tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.“

Uuringu andmed annavad aimu, millistele digitaalse tehnoloogiaga seotud riskiteguritele ja oskustele

suunata tähelepanu noorte puhul, sest digitehnoloogiate kiire areng ja digioskused on otseselt seotud

tööturu arengutega.

Eesmärgi täitmiseks planeeritakse EUKO2024 raames:

1) Koostada ja eestindada küsitlusankeet ning seda piloteerida, et anda ülevaade

küsitlusuuringuga hõlmatava vanusegrupi praegusest digitaalse meedia kasutamisest,

internetiriskidest ja turvalist internetikasutust toetavatest teguritest. Selleks tuleb koostöös

rahvusvahelise konsortsiumiga kaasajastada ja kohandada olemasolev uuringuinstrument,

mida kasutati ka eelmiste uuringulainete küsitluse läbiviimiseks.

2) Viia läbi küsitlusuuring (sh koostada küsitlusuuringu andmebaas) ning analüüsida andmeid.

3) Koostada ja läbi viia väikesemahuline kvalitatiivuuring selle kohta, kuidas lapsed ja noored

(vanuses 11–17) kasutavad generatiivset tehisintellekti ja kuidas AI kasutamisse suhtuvad.

4) Formuleerida projekti tegevuste käigus põhitulemused ja -järeldused Eesti laste

internetikasutuse, sellega seonduvate riskide ja võimaluste, digioskuste ja vaimse heaolu

kohta.

EUKO2024 läbiviijad on tegelenud laste ja noorte uuringute korraldamisega juba aastaid tipptasemel:

1) Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut: Veronika Kalmus, Andra Siibak, Kadri Soo, Signe

Opermann;

2) Tartu Ülikooli psühholoogia instituut: Iiris Tuvi;

3) Kooliküstlustes kogenud küsitlusfirma, mis teostab küsitlusuuringu koolides, hõlmates kuni

200 klassi (4.–10. kl). Uuringukutse saadetakse koolidesse, et hõlmata esialgsesse valimisse ca

4000 last, eesmärk on saada kokku 2520 vastajat.

Uurimisrühma liikmete täpsem kirjeldus ning pädevused on näha Uurimisrühma pädevuste alaosas.

Kavandatav uuring koosneb kolmest omavahel seotud etapist, mis on kirjeldatud allpool koos iga

uurimisetapi täitmise eest vastutavate organisatsioonide nimetamisega (etappide jaotused on näha ka

taotluse Uuringu aja- ja tegevuskava osas):

I uurimisetapp: Küsitlusuuringu ja generatiivse AI kvalitatiivse uuringu metoodika väljatöötamine –

põhjalikumad selgitused I uurimisetapi kavas. Küsitlusuuringu puhul lähtume varasemate

uuringulainete küsimustest, millest osad kaasajastatakse ja millele lisatakse uusi küsimusi. Vaimse

heaolu teemadel eelistame erinevate rahvusvaheliselt valideeritud laiale vanuserühmale sobivate

küsimustike kasutamist (nt Warwick-Edinburghi vaimse heaolu skaala) [4]. Küsimustikke eeltestitakse

(piloteeritakse) eesti keeles, keskendudes küsimustest arusaamisele ja testimisaja pikkusele (peab

koos uuringu tutvustusega mahtuma 45-minutilise koolitunni sisse). Piloteerimise alusel on võimalik

küsimustikku lühendada ja sõnastust parandada. Rahvusvaheline küsimustik koosneb kõigile riikidele

kohustuslikest moodulitest ja valikmoodulitest, mida iga riik saab rakendada vastavalt vajadusele ja

võimalustele nii, et ankeet kogupikkuses ei ületaks 45 minutit. Kõikidele riikidele kohustuslikud

moodulid tagavad andmete võrreldavuse osalevate Euroopa riikide lõikes.

5

Generatiivse AI kasutamise ning sellesse suhtumise alase kvalitatiivse uuringu (küsitlusuuringust

sõltumatu valim) ettevalmistused rahvusvahelises konsortsiumis ja TÜ uurimisrühmas on juba alanud

(intervjuukava koostamine, küsitlusuuringust erineva eraldi kvalitatiivse uuringu eetikakomitee

kooskõlastuse taotluse kirjutamine jms). Avakoosolekul on ka taotluse toetajal võimalik rääkida kaasa

uuringu metoodika osas, kuid seda siiski vaid detailides ja ettepanekutena rahvusvahelisele

konsortsiumile. Vastutavad täitjad Eestis: TÜ ühiskonnateaduste instituut ja psühholoogia instituut.

II uurimisetapp: Küsitlusuuringu ja kvalitatiivuuringu läbiviimine – põhjalikumad selgitused II

uurimisetapi kavas. Küsitlusuuringu andmed kogutakse isikustamata kujul suurelt ja võimalikult

esinduslikult valimilt, et tagada üldistatavus ja võrdlusvõimalus sotsiaal-demograafiliste rühmade

lõikes. Kvalitatiivuuringu andmed kogutakse isikustatud kujul. Mõlema uuringu valimid on teineteisest

sõltumatud. Vastutavad täitjad: TÜ ja küsitlusfirma.

III uurimisetapp: Uuringu andmete analüüs ja järeldused Eesti laste meediakasutuse kohta.

Vastutavad täitjad: TÜ ühiskonnateaduste instituut ja psühholoogia instituut.

Uuringu tulemusena töötatakse koos EU Kids Online’i konsortsiumiga välja kaasajastatud laste

meediakasutuse ja veebitegevuste (hõlmab ka AI kasutamise küsitluse osa, mis ei ole intervjuu)

küsimustik, mis sobib laste uurimiseks Euroopa riikides vanusegrupis 10–16 aastat. Uuringu tulemused

annavad sisendi internetikasutuse ohtude ennetuse, vaimse heaolu teenuste ja sekkumiste

planeerimiseks ning poliitikate kujundamiseks. Tuleb arvestada, et uuring ei võimalda täpselt hinnata

vaimse tervise probleemide esinemist ja ulatust tulenevalt uuringu fookusest, kuid hõlmab siiski

vaimset heaolu digimaailmas tegutsemisel. Samuti tuleb arvestada, et enesekohane küsitlus ei ole just

nooremate laste puhul vaimse tervisega seotud riskide hindamiseks piisavalt täpne vahend. Nende

riskide täpsemaks hindamiseks nooremas vanusegrupis oleks vaja kasutada täiendavaid meetodeid,

sealhulgas intervjuud ja vanemate põhjalikumat küsitlemist. Laste Vaimse Tervise uuringu kogemuse

kohaselt ei võimalda sellised meetodid aga jõuda üldpopulatsiooni suhtes esindusliku valimini.

Esimene etapp: küsitlusuuringu ja generatiivse AI kvalitatiivse uuringu

metoodika väljatöötamine

Küsitlusuuringu metoodika väljatöötamisel on aluseks eelmiste uuringulainete küsitlusankeedi analüüs

koos rahvusvahelise konsortsiumiga EU Kids Online, aktuaalsete teemakohaste teadusartiklite analüüs

ning Eestis seni läbi viidud uuringud. Uuringu eesmärke piirab ajakava ja eelarve, millest tulenevalt:

1. Keskendume vanuserühmale, kelle kognitiivne areng (sh lugemisoskus) on piisav, et vastata

küsimustikule kõrvalise abita (v.a minimaalne standardne juhendamine), ning välja jäävad 11.–12.

klassid. Seega hõlmab uuring 4.–10. klasside õpilasi.

2. Et uuringutulemuste analüüsiks ja raporti kirjutamiseks jääks aega, alustame andmekogumist kohe

pärast eetikakomitee kooskõlastuste saamist andmete kogumiseks, eeldatavasti 2024. aasta

novembris. Kõik ettevalmistused tuleb teha 2024. aasta jooksul.

3. Küsitluse valim on koolipõhine, kuna rahvastikupõhise valimi puhul (st kui valimiraam oleks

vastavas vanuses elanikud rahvastikuregistris) oleks uuringu teostamine kordades töömahukam ja

kulukam (alustada tuleks nõusolekulehtede saatmisest vanematele kas postiga (postikulu) või e-

postiga; meeldetuletuste saatmine ning nõusolekulehtede laekumise ootamine), lisanduks logistilisi

probleeme (alaealise vastaja privaatsuse tagamine; kõigil alaealistel ei pruugi olla e-postiaadressi või

nad ei jälgi seda). Küsitluse koostamiseks ja läbiviimiseks koolides on vajalik eetikakomitee

kooskõlastus, aega võtab koolidega suhtlemine, neile meeldetuletuste saatmine ja vastuste ootamine.

6

Arvestades projekti ajakava ja teostatavust, ei saa seetõttu osalevate koolide arv olla väga suur.

Koolide arvu on vaja piirata ajakava tõttu ka seepärast, et nt 100 õpilase küsitlemine ühes koolis on

optimaalsem kui sama arvu õpilaste küsitlemine 10 eri koolis. See tähendab, et suurematel

tavakoolidel on suurem tõenäosus sattuda valimisse ning väga väikesed koolid jäävad suurema

tõenäosusega uuringust välja, mis on paratamatu, arvestades ajakava ja eelarvet.

4. Uuringus kasutatav küsitlusmeetod on kirjalik (arvutis iseseisvalt täidetav) ankeetküsitlus, mis

tehakse vastajatele kättesaadavaks internetivõrgus.

Küsitlusuuringu valimi koostamine ja protseduurid

2024. aasta EU Kids Online’i uuring korraldatakse kooliküsitlusena, mille üldkogumi moodustavad

aastatel 2009–2015 sündinud Eesti lapsed (vanuses 10–16 aastat). Küsitlusuuringu valimi koostamise

põhimõtted on EU Kids Online’i konsortsiumi poolt kokku lepitud järgmiselt: valimisse kuuluvad koolid,

mis valitakse juhuslikult, arvestades kooli suurust, õppekeelt ja piirkonda. Kuna EU Kids Online’i

konsortsium jättis piirkondade arvestamisel igale osalevale riigile vabad käed, siis lähtume samadest

piirkondadest, mis on välja toodud LVTU lähteülesandes: 1. Harjumaa, sh eraldi (2.) Tallinn; 3. Lääne-

Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond); 4. Kesk-Eesti (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond); 5. Ida-

Virumaa; 6. Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond), sh eraldi (7.) Tartu linn.

Igas piirkonnas koostatakse koolide järjestus arvestades koolitüüpi (põhiharidus; põhi- ja keskharidus;

keskharidus) ja kooli suurust (suuremal koolil on suurem tõenäosus sattuda järjestuses ettepoole).

Koolidega võetakse ühendust nõusoleku saamise eesmärgil selle järjestuse alusel, igast piirkonnast

ootame osalema vähemalt 4-5 kooli; koolide lõplik arv sõltub nende suurusest ja vanuserühmade

esindatusest. Küsitluse nn efektiivne valim on 2520 last; kooliküsitluse puhul tuleb selle saavutamiseks

hõlmata esialgsesse valimisse ca 4000 õpilast, kes moodustavad projekti otsese sihtrühma. Valimi

moodustamiseks peaks uuringus osalema vähemalt 55 kooli õpilased, igast koolist kuuluks valimisse

kolm klassi (igast klassist keskmiselt 24 õpilast). Osalevad klassid valitakse juhuslikult nii, et igas

piirkonnas oleks vanuserühmade esindatus ligikaudu võrdne. Kahes piirkonnas (Tallinn ja Ida-Virumaa)

arvestatakse ka erineva õppekeelega koolide esindatust valimis.

Koolijuhile saadetakse uuringus osalemise kutse, milles selgitatakse uuringu eesmärke, läbiviimise

vahendeid ja viisi. Kool on eraldi vastutav töötleja õpilaste isikuandmete töötlemise osas seonduvalt

uuringu eesmärgiga. Kui kool on kirjalikult (e-mailis või digiallkirjastatud vabalt vormistatud failis)

andnud nõusoleku küsitlusuuringus osalemiseks, siis on kool see, kes haldab lastega kontakteerumist.

TÜ uurijad ja küsitlusfirma töötajad ei tea, kes on vastajad ja koguvad anonüümseid andmeid.

Valimisse sattunud klassides saadavad klassijuhatajad kooli suhtlusplatvormi (Stuudium, eKool vms)

kaudu kõigepealt välja üldise teabelehe õpilastele ja nende vanematele koos uuringu tutvustusega;

lapsevanem teavitab uuringus keeldumisest klassijuhatajat. Klassijuhataja edastab küsitlejale ainult

uuringust keeldujate arvu. Laps osaleb uuringus, kui tema ise ja ta vanem(ad) on osalemisega nõus

(vanem ei ole saatnud infot keeldumise kohta). Lastevanematele saadetakse 2-3 päeva enne küsitluse

toimumise päeva kooli suhtluskanali kaudu meeldetuletus, sh võimaluse kohta lapse osalemist mitte

lubada. Küsitlus toimub klassiruumis ühe koolitunni (45 min) jooksul; uuringus osalemisest loobunud

õpilastele palutakse õpetajal selleks ajaks anda iseseisev töö.

Küsitluse jaoks kasutatakse kooli või uuringufirma tahvelarvuteid, mis vähendab võimalust, et

kaasõpilased saaksid kellegi vastuseid näha.

Küsitlus viiakse läbi turvalises veebikeskkonnas, mida haldab küsitlusfirma. Välitöödest ja valimist

ülevaate koostamiseks kogutakse isikustamata kujul infot küsitluse päeval puudunud ja küsitlusest

7

keeldunud laste arvu kohta, samuti nende laste arvu kohta, kelle vanemad ei nõustunud laste

osalemisega uuringus. Pärast küsitluse lõppemist teostab küsitlusfirma andmete esmase kontrolli ja

puhastamise lähtudes puhastamise põhimõtete protokollist.

Küsimustiku teemad

Lapse küsimustiku kohustuslik moodul koosneb demograafilisest tunnustest (sugu, sünniaasta ja -kuu,

erivajadus üldiselt, mitte spetsiifiliselt) ning vastaja hinnangust pere finantsilise olukorra kohta (valik

lühikirjeldusi, mille seast valitakse peret kõige täpsemini iseloomustav). Järgnevad küsimused interneti

kättesaadavuse, digivahendite kasutamise ja veebitegevuste, internetis veedetud aja ja nn ekraaniaja,

AI kasutamise, digioskuste ja -teadmiste, toimetulekustrateegiate, riskikogemuste (sh veebikiusamine,

seksuaalse, häiriva ja kahjuliku sisu ning vihakõnega kokku puutumine), sotsiaalmeedia kasutamise ja

veebis mängimise kohta. Samuti on esindatud küsimused interneti liigkasutamise, privaatsuse

rikkumise, turvatunde ja murede kohta, mis lastel võivad esineda. Eraldi küsimuste plokid on ka

vanemliku vahendamise, koolielu, laste omavaheliste suhete, üldise käitumise ja subjektiivse heaolu

ning informeerituse ja suhtumise kohta tulevikutehnoloogiasse. Küsitlusuuringus vabatekstilisi

vastuseid ei küsita. Samuti ei küsita lapse klassi, kooli, kooli piirkonda Eestis, lapse elukohta ega muid

isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Lapse küsimustiku koostamise kaalutlused:

1. Võimalusel kasutada juba varem eelnevates uuringulainetes kasutatud rahvusvahelise konsortsiumi

poolt välja töötatud ja analüüsitud küsimusi, mis võimaldavad tulemusi võrrelda eelmiste

uuringulainetega ning teiste rahvusvaheliste uuringutega.

2. Valikmooduleid lisatakse juhul, kui nendele vastamise eeldatav aeg mahub 40 minuti piiresse.

Valikmoodulite/-küsimuste teemad on: internetis veedetud aja võrdlus nädala sees ja

nädalavahetusel; AI kasutamise/mittekasutamise põhjused; uute sõpradega suhtlemine

sotsiaalmeedias; seksuaalse sisuga kujutiste nägemine ja tunded, mis selle järel valdavad, samuti

seksuaalse sisuga kokku puutumise platvormid ja teenused; illegaalne ja hälbeline käitumine;

sotsiaalne enesekindlus ja suhted eakaaslastega; laste õigused digimaailmas.

3. Eesmärk on uuritavatelt küsida internetikasutuse ja vaimse heaolu positiivsete kui ka negatiivsete

aspektide kohta, nt uurida mõningaid digitaalses keskkonnas või digitehnoloogia kasutamisega

seonduvaid probleeme, teadlikkust probleemidest ja riskikäitumisest.

4. Vaimse heaolu uurimisel eelistatakse valideeritud küsimustikke, mille puhul on teada seosed

tegelike probleemide esinemise tõenäosusega.

Ankeedi koostamisel lähtutakse varasemate uuringulainete tulemustest ning arvestatakse

pilootuuringu tulemustega.

Piloteerimine Küsimustikku piloteeritakse rahvusvahelises konsortsiumis hiljemalt augusti alguses. Igas uuringuriigis

kaasatakse pilootuuringusse vähemalt neli last. Eestis testime selles etapis iseäranis uute küsimuste

sõnastuse arusaadavust (eesti keeles) ning küsimustiku täitmisele keskmiselt kuluvat aega (peaks

mahtuma 40 minuti piiresse).

Pilootuuringusse kaasame lapsi mugavusvalimi põhimõttel. Pilootuuringu viivad läbi konsortsiumisse

kuuluvad teadlased TÜ ühiskonnateaduste instituudist ja psühholoogia instituudist.

Generatiivse AI kasutamise kvalitatiivse uuringu eesmärgid ja metodoloogia

8

AI-põhine tehnoloogia on muutunud osaks meie kõigi elust, nii täiskasvanute kui laste puhul. Sellega

puututakse kokku nt kuulates muusikat või vaadates videoid, mida soovitussüsteem soovitab;

nutikõlarite (Amazon Echo, Google Home jne), meelelahutustehnoloogia kasutamisel (nutitelerid,

nutikad helisüsteemid, Mänguasjade Internet jne), kodutehnika (nutikad pesumasinad,

robottolmuimejad jne) ning turvasensorite ja -kaamerate kasutamisel [6]. Noorte seas tehtud

generatiivse AI kasutamise uuringud viitavad mitmetele murekohtadele alates ebasobiva sisuga kokku

puutumisest/selle loomisest ja eksamipettustest kuni privaatsuse rikkumise, automaatse

klassifitseerimise ja andmepõhise otsustamise kahjulike tagajärgedeni välja. Plaanitav kvalitatiivne

võrdlusuuring panustab teaduslikku debatti laste kogemuste, ootuste, hirmude, kujutluste ja

arusaamade kaardistamise kaudu.

Eesmärgid:

• Kaardistada kasutusmustrid (õppimine, tervis, meelelahutus, kommunikatsioon);

• identifitseerida laste AI-põhise tehnoloogia kastutamise võimalused ja riskid;

• mõista laste ja noorte teadmisi, arusaamu ja muresid, mis on seotud AI-põhise tehnoloogiaga,

et selgitada välja digioskuste lüngad;

• täiendada küsitlusuuringu andmeid AI kasutamise, sellega seotud arusaamade, teadmiste ja

oskuste kohta.

Valim: 15 11– 17-aastast noort, kes ei osale küsitlusuuringus (ehk moodustavad eraldi valimi)

ja on juba (aeg-ajalt) kasutanud vestluslikku või visuaalset generatiivset AI-d.

Meetod: silmast silma toimuvad poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Intervjuud

audiosalvestatakse ja seejärel transkribeeritakse. Intervjuukava on rahvusvahelises

konsortsiumis välja töötatud, kuid küsimuste järjekord võib intervjuu käigus varieeruda,

samuti võib ette tulla täiendavaid täpsustavaid küsimusi. Uuringus osalemiseks on vajalik

lapsevanema aktiivne nõusolek nende noorte puhul, kes on alla 15 aasta vanad.

Kvalitatiivuuringu jaoks taotletakse koos rahvusvahelise konsortsiumi liikmetega

eetikakomitee kooskõlastus.

Teine etapp: küsitlusuuringu ja kvalitatiivuuringu läbiviimine

Küsitlus (eelistame veebipõhist küsitlust, mis on ajaliselt paindlikum, koolidele mugavam ja võimaldab

koguda kohe digitaalseid andmeid) viiakse läbi koolides, mis on sattunud uuringu valimisse ning mille

juhtkond on nõus küsitluse läbiviimiseks oma õpilaste hulgas.

Kui uuringule on saadud eetikakomitee kooskõlastus, kutsutakse valimisse sattunud koolis küsitluses

osalema õpilased alates 4. klassist (v.a gümnaasiumiosa 11.-12. klassid). Uuringusse kutsutud

õpilastele ja nende vanematele saadetakse kooli kommunikatsioonikanali (Stuudium, eKool vms)

kaudu uuringus osalemise infoleht (sisaldab uuringu ja selle eesmärkide tutvustust, samuti

uuringumeeskonna kontakte) ning digitaalne uuringust keeldumise vorm.

Küsitlus toimub ühe akadeemilise tunni jooksul klassiruumis, kus küsitleja jagab välja tahvelarvutid.

Andmed ei salvestu tahvelarvutisse, vaid salvestuvad küsitlusplatvormi kaudu pilve. Tahvelarvuti ja

seda kasutava õpilase seost ei koguta ega salvestata. Küsitlejatel ei ole ka muul viisil ligipääsu õpilaste

isikuandmetele. Uuringupäeval vastavad veebiküsitlusele vaid need õpilased, kes on nõus uuringus

osalema ja kelle vanemad ei ole osalemist keelanud. Uuringuga mittenõustunud õpilastele palutakse

õpetajal anda iseseisev töö.

9

Lapsed vastavad ankeedile unikaalse uuringukoodi alusel, st ei sisesta uuringukeskkonda oma nime

ega kontaktandmeid.

Veebikeskkonnas tekib õpilaste küsitluse vastustest isikustamata andmete andmebaas.

Andmekogumise ning andmete kontrolli ja puhastamise järel laetakse andmebaas TÜ serverisse ning

kustutatakse uuringufirma küsitluskeskkonnast. Andmestikke säilitatakse turvalises TÜ serveris

piiratud ligipääsuga kaustas. Uurimisrühm tagab, et ligipääs andmetele on ainult projektiga otseselt

seotud inimestel.

Taotluse toetajale ning teistele projekti partneritele edastatakse küsitluse andmestikud isikustamata

kujul.

Küsitlustulemuste anonüümsete andmete analüüsis keskendutakse meediakasutuse indikaatoritele

ning seostele vaimse heaoluga, analüüsitakse riske ja positiivseid tegureid. Eraldi tähelepanu

pööratakse küsitlustulemuste võrdlevale analüüsile (vanuse-, soo- ja keelerühmades). Aruandes

esitatakse ühe- ja kahemõõtmeline kirjeldav statistiline analüüs ning seoseanalüüsid.

UURINGU EETILISED ASPEKTID

Uuringut korraldades peetakse silmas osalevate laste ja noorte autonoomiat ja õigusi (osalemine

on vabatahtlik, osalemisest on võimalik loobuda mis tahes etapis). Selleks võetakse ette järgmised

sammud:

1) informeeritakse lapsi ja nende seaduslikku esindajat (lapsevanem või hooldaja)

igakülgselt uuringust enne selle algust ja selles osalemise tähendusest;

2) informeeritakse lapsi rahvusvahelise teadlaste konsortsiumi poolt koostatud

eestikeelse animeeritud video abil nende õigusest uuringus osaleda või

osalemisest keelduda https://www.youtube.com/watch?v=eLDxtbVcQHs ;

3) uuringus osalemise põhiliseks eelduseks on osaleja enda informeeritud

nõusolek.

• Konfidentsiaalsus. Uuringu kooliküsitluse osas ei koguta ega töödelda isikuandmeid, kogutud

andmeid hoitakse anonüümsel kujul. Anonüümsus on tagatud selle kaudu, et küsitlejad ei

kogu laste otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ja ei tekitata uuringukoode. Samuti ei

küsita küsimustikus isikut tuvastada võimaldavaid küsimusi (nt ei küsita kooli nime, piirkonda,

lapse klassi, lapse elukoha aadressi ega ühtegi muud isikut tuvastada võimaldavat küsimust).

Anonüümsus on tagatud ka valimi suuruse ning valimi juhuslikustamise kaudu. Küsitlusankeedi

anonüümsusele vastavus arutatakse läbi ka eetikakommiteega peale küsitlusankeedi

valmimist, et tagada ankeediga kogutavate andmete anoüümsus. Veebipõhiselt küsimustike

täitmisel IP aadresse ei salvestata uuringu andmebaasi. Andmete edastamiseks andmed

krüpteeritakse. Kvalitatiivses uuringus (kooliküsitlusest sõltumatu väike valim, N=15)

kogutakse ja töödeldakse isikustatud andmeid. Kvalitatiivse uuringu andmete vastutav töötleja

on TÜ.

• Mittekahjustamise printsiip. Uuringuks nõusoleku andnud uuritavad täidavad küsimustiku

ühe koolitunni jooksul. Küsimuse täitmisel tekkiv vaimne pingutus on piiratud koolitunni

pikkusega ja ei erine olulisel määral tavapärasest tegevusest. Küsimustiku koostamisel on

võetud arvesse õpilaste vanust, küsimustiku maht ja sisu vastavad õpilaste vanusele ja on neile

mõistetavad ja jõukohased. Uuritavate jaoks ebamugavatele küsimustele ei ole kohustust

vastata. Uuringuga ei kaasne invasiivseid protseduure. Uuringus osalemisest ei teki

uuritavatele mingit kahju.

10

• Otsene/kaudne kasu. Uuritavad ei saa uuringus osalemisest otsest (materiaalset) kasu.

Kasu võib olla kaudne, kuna 1) ankeediküsimustele tuleb endast lähtuvalt vastata, mille

käigus mõeldakse läbi nii internetikasutuse, suhete, heaolu jms seotud aspektid ning

võimalused nende parandamiseks, mistõttu võib uuringus osalemine olla kasulik; 2) uuring

pakub sisendit eeskätt teaduspõhisele ennetustööle, millest saab kasu kogu ühiskond, sh

ka uuritavad lapsed ja noored.

Kolmas etapp: tulemuste analüüs, järelduste ja soovituste tegemine

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemuste analüüsi põhjal valmib projekti lõpparuanne

(sisuosa ca 50 lk), mis sisaldab ka soovitusi Eesti laste ja noorte interneti- ja generatiivse AI

kasutamise targemaks ja turvalisemaks muutmiseks ning tehnoloogia kasutusega seotud vaimse

heaolu edendamiseks, samuti selle valdkonna edasiseks uurimiseks. Lõpparuannet tutvustame

hübriidvormis toimuval avalikul üritusel, kuhu kutsume ka koolide esindajad. Lisaks püüame

saavutada võimalikult suurt meediatähelepanu - avaldame ürituse kohta pressiteate, haarame kinni

võimalustest kirjutada populaarteaduslikke artikleid ja esineda raadios või televisioonis. Projekti

käigus värskendame TÜ EUKO uurimisrühma veebilehte ja teeme asjakohaseid postitusi

sotsiaalmeedias. Pärast projekti lõppu valmivad (sh koostöös EUKO rahvusvahelise võrgustiku

teadlastega) teadusartiklid ja konverentsiettekanded.

1. RISKIANALÜÜS

Võimalik risk

Maandamisviis Vastutaja

Raskused uuringu läbiviimiseks vajalike lubade (eetikakomitee kooskõlastus) taotlemisel

Alustame taotluste koostamisega kohe pärast lepingu sõlmimist; eeltöid (uuringuplaan, põhjendused) on juba alustatud. Konsortsiumil on lai kogemuste pagas empiiriliste uuringute korraldamisel.

TÜ ühiskonnateaduste instituut ja psühholoogia instituut

Uuringu läbiviimiseks vajalike

eetikakomitee kooskõlastuste

ajaline viibimine

Oleme arvestanud sellega, et koostame võimalikult detailsed ja korrektsed taotlused eetikakomiteedele, sest konsortsiumil on piisavalt kogemusi sarnaste uuringute eetikakomitee lubade koostamises. Varasema kogemuse kohaselt ei pruugi kooskõlastusi saada kuu aja jooksul (nagu on arvestatud ajakavas); nõutavate täpsustuste tegemine võib võtta kauem aega. Sel juhul on vajalik projekti ajakava muutmine, lõpp- ja vahearuannete tähtaegade pikendamine.

TÜ projektijuht

Kvantitatiivse küsitlusuuringu madal vastamismäär

Vajaliku uuringuvõimsuse tagamiseks on uuringu valim (vajalik vastajate arv) n=2520. Uuringus osalemine toimub veebiküsitluse vormis. Küsitlus viiakse läbi TÜ koostatud valimis esindatud koolides. Esialgne valim hõlmab kokku ligikaudu 4000 õpilast ehk umbes 200 klassi 65 koolist. Osad õpilased võivad

TÜ, küsitlusfirma

11

küsitluspäeval koolist puududa, osad võivad osalemisest keelduda või nende vanemad keelata lapsel uuringus osalemise. Varasemate samalaadsete küsitluste vastamismäär aastatel 2010–2018 on jäänud ligikaudu 1050 õpilase juurde. TÜ suhtleb valimisse sobivate koolide

juhtkonnaga nende üldise nõusoleku

saamiseks uuringus osalemisel. Seejuures võib

piisava arvu koolide nõusse saamine osutuda

ajamahukamaks kui algselt planeeritud

(vajadusel tuleb koole juurde värvata). See

võib pikendada uuringu läbiviimise aega ning

sel juhul on vajalik projekti ajakava muutmine,

lõpp- ja vahearuannete tähtaegade

pikendamine.

Lapse uuringus osalemist keelavate lastevanemate suur osakaal

Varasemate uuringute puhul on lapse

osalemist otseselt keelavate lapsevanemate

arv olnud võrdlemisi väike, kuid keeldumiste

määr ei ole siiski täielikult ette ennustatav. .

Juhul kui keeldujate arv osutub

ennenägematutel asjaoludel oodatust

kõrgemaks, võib uute osalejate värbamine

pikendada uuringu läbiviimise aega ning sel

juhul on vajalik projekti ajakava muutmine,

lõpp- ja vahearuannete tähtaegade

pikendamine.

TÜ projektijuht, projekti assistent, küsitlusfirma

Covid-19 pandeemia uus laine või muu ulatuslik või üleriigiline viiruspuhang, mis raskendab laste füüsilist osalemist kooliküsitluses ja silmast silma toimuval intervjuul (gen. AI kasutamise alauuringus).

Küsitlemine toimub distantsõppe olukorras veebitunni vormis, kasutades videokõne rakendusi (nt Zoom vms). Konsortsiumil on sarnane kogemus 2020. aastal toimunud ySKILLS-i uuringu kooliküsitlustega. Intervjuud toimuvad Zoomis vms platvormil.

TÜ, küsitlusfirma

2. UURINGU AJA- JA TEGEVUSKAVA

Projekti ettevalmistavad tegevused (seminarid, uuringuprotseduuri kirjelduse, küsitlusankeedi ja

kvalitatiivse intervjuu kava esmaste versioonide väljatöötamine) algasid rahvusvahelises võrgustikus ja

TÜ uurimisrühmas juba 2024. aasta märtsis. Taotletav projekt algab eelduslikult 2024. aasta augustis

ning lõpparuande esitamise tähtaeg on 2025. aasta detsembris. Projekti tulemusi tutvustatakse

hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist.

Tegevus Partner Aeg

1. etapp - projekti algusest kuni I vahearuande vastuvõtmiseni2 –

Küsitlusuuringu ja generatiivse AI kvalitatiivse uuringu

metoodika väljatöötamine

august-detsember

2024

12

1.1 Projektijuhtimine TÜ august-detsember

1.2 Avakoosolek (lepitakse kokku koos taotluse toetajaga,

millised valikmoodulid valida küsitlusuuringusse)

TÜ,

küsitlusfirma,

taotluse

toetaja oktoobri algus

1.3 Küsitlusuuringu metoodika väljatöötamine: küsimustiku

koostamine koos rahvusvahelise konsortsiumiga; valimi ja

uuringukava koostamine TÜ

august-september

1.4 EUKO konsortsiumi kohtumine Ljubljanas TÜ Septembri lõpp

1.5 Küsitlusuuringu ankeedi tõlkimine eesti keelde ja vene

keelde TÜ oktoober

1.6 Küsitlusuuringu ankeedi piloteerimine eesti keeles TÜ oktoober

1.7 Generatiivse AI kasutamise kvalitatiivuuringu metoodika

väljatöötamine koos rahvusvahelise konsortsiumiga ja

kooskõlastamine eetikakomiteega

TÜ august-november

1.8 Küsitlusuuringu kooskõlastamine eetikakomiteega TÜ november

1.9 Uurimisrühma veebilehe uuendamine ja kommunikatsioon TÜ september-

detsember

1.10 I vahearuande (uuringu metoodikaraport) esitamine TÜ detsember

2. etapp – I vahearuande vastuvõtmisest kuni II vahearuande

vastuvõtmiseni4 - Uuringuandmete kogumine detsember 2025-

mai 2025

2.1 Projektijuhtimine TÜ jaanuar-mai

2.2 Koolide uuringusse värbamine (pärast eetikakomitee

kooskõlastuse saamist) TÜ

detsember-jaanuar

2.3 Küsitlusuuringu teostamine koolides Küsitlusfirma Jaanuar-märts

2.4 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu teostamine: 10

individuaalintervjuud ja 1 fookusgrupiintervjuu (valimisse kuulub

kokku ca 15 last)

TÜ jaanuar-veebruar

13

2.5 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu andmete kodeerimine TÜ veebruar-märts

2.6 Küsitlusuuringu andmete kontrollimine ja puhastamine Küsitlusfirma aprill

2.7 II uurimisetapi vaheraport (raport andmete kogumisest,

vastajate arvudest piirkondade jt tunnuste lõikes, esialgsed

tähelepanekud kvalitatiivuuringu andmetest) tähtaeg

TÜ mai

2.8 I ja II vaheraporti arutelu koosolek TÜ, taotluse

toetaja mai 2025 keskpaik

3. etapp – II vahearuande vastuvõtmisest lõpparuande

esitlemiseni8 - Uuringutulemuste analüüs ja tutvustamine juuni - detsember

2025

3.1 Projektijuhtimine TÜ juuni-detsember

3.2 Küsitlusuuringu andmete analüüs TÜ mai-juuni

3.3 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu andmete analüüs TÜ aprill-juuni

3.4 Lõpparuande mustandi koostamine TÜ august-oktoober

3.5 Lõpparuande märkuste tegemine taotluse toetaja poolt oktoober

3.6 Lõpparuande täiendamine TÜ november

3.7 Lõpparuande keeletoimetamine ja küljendamine (pdf) TÜ november

3.8 Lõpparuande esitamine TÜ novembri lõpp

3.9 Lõpparuande tutvustamine taotluse toetajale (koosolek

Zoomis) TÜ detsembri algus

3.10 Lõpparuande esitluskonverents (sh ülekanne Zoomis

uuringus osalenud koolide esindajatele) TÜ veebruar 2026

3. UURIMISRÜHMA PÄDEVUSED

Uurimisrühma liikme nimi ja teaduskraad

Institutsioon, mida esindab

Roll projektis Varasemad asjakohased projektid

ETISE profiili link

Iiris Tuvi (PhD) TÜ psühholoogia instituudi teadur

projektijuht 1.Tampere Ülikooli üks esindaja EU Kids Online rahvusvahelises konsortsiumi rakendusprojektis “CORE – Lapsed internetis: teadus ja tõendid. Teadmusbaas lastest ja noortest digimaailmas" (1.01.2020-

https://www.etis.e e/CV/Iiris_Tuvi/est/

14

31.12.2022) 2.projektijuht projektis LVTU “Laste vaimse tervise uuring” (22.06.2023 - 28.02.2025)

Veronika Kalmus TÜ ühiskonna- teaduste instituudi sotsioloogia professor

Vastutav täitja

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma juht (aastast 2007), koordineerinud I ja II küsitluslaine korraldamist Eestis; olnud mitme teemakohase rahvusvahelise projekti (ySKILLS, CO:RE, PlatFAMs, CATCH-EyoU) Eesti uurimisrühma juht, lisaks mitme teemaga seotud Eesti teadusprojekti juht

https://www.etis.e e/CV/Veronika_Kal mus/est/

Kadri Soo TÜ ühiskonna- teaduste instituudi sotsiaalse heaolu lektor

Põhitäitja Panustanud EU Kids Online’i

uuringu II küsitluslaine

läbiviimisse, analüüsinud EUKO I

ja II laine uuringute andmeid.

Rahvusvahelise laste heaolu

uuringu Children’s Worlds

(ISCWeB) uurimisrühma liige.

Korraldanud ISCWeB uuringuid

Eestis 2018. ja 2021. aastal.

https://www.etis.e e/CV/Kadri_Soo/es t/

Signe Opermann TÜ ühiskonna- teaduste instituudi meedia- sotsioloogia teadur

Põhitäitja Tegelenud meediapõlvkondade (sh noorte meediakasutajate) uurimisega alates 2010. aastast. EU Kids Online'i Eesti uurimisrühma liige alates 2022. aastast ning aidanud ette valmistada 2024. aasta uuringulainet. Olnud mitme teemakohase rahvusvahelise projekti (ySKILLS, CO:RE, PlatFAMs) Eesti uurimisrühma liige.

https://www.etis.e e/CV/Signe_Operm ann/est/

Andra Siibak TÜ ühiskonna- teaduste instituudi meedia- uuringute professor

Põhitäitja Tegelenud laste ja noorte interneti ja digitehnoloogiate teemadega alates aastast 2005. EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma liige (aastast 2008), aidanud korraldada I ja II küsitluslaine läbiviimist Eestis; olnud mitme teemakohase rahvusvahelise projekti (CO:RE, PlatFAMs) Eesti uurimisrühma liige.

https://www.etis.e e/CV/Andra_Siibak /est/

1 TÜ ühiskonna- teaduste

assistent tudeng

15

instituut

1 TÜ psühholoogia instituut

assistent tudeng

Viited:

[1] Kalmus, V. (2013). Laste turvalisus uues meediakeskkonnas. Heidmets, M. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2012/2013: Eesti maailmas (83-85). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

[2] Sukk, M., Soo, K., Kalmus, V., (toim.), Kurvits, R. (toim.), Siibak, A. (toim.) (2018). EU Kids Online'i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. 1−66. DOI: 10.13140/RG.2.2.32549.55526.

[3] Kalmus, V., Tambaum, T., Abuladze, L. (2023). Digivahendite kasutamine, digioskused ja vaimne heaolu. Sisask, M.; Konstabel, K.; Kutsar, D.; Sooväli-Sepping, H.; Tiidenberg, K.; Pärna, K. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2023. (235−250). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.

[4] Konstabel, K., Narusson, D., Konstabel, K. (2016). Hindamisvahendite kohandamine laste heaolu ja vaimse tervisega seotud riskide varajaseks märkamiseks., Tartu.

[5] Clarke, A., Putz, R., Friede, T., Ashdown, J., Adi, Y., Martin, S., Flynn, P., Blake, A., Stewart- Brown, S. & Platt, S. (2010). Warwick-Edinburgh mental well-being scale (WEMWBS) acceptability and validation in English and Scottish secondary school students (The WAVES Project). NHS Health Scotland; http://www.healthscotland.scot/media/1720/16796- wavesfinalreport.pdf.

[6] Mascheroni, G. & Siibak, A. (2021). Datafied childhoods: data practices and imaginaries in children's lives. New York: Peter Lang.

Taotluse eelarve Projektitaotlus „EU Kids Online’i III uuringulaine Eestis“.

1

Taotleja üldandmed

Taotleja ärinimi Tartu Ülikool

Taotleja registrikood 74001073

Taotleja juriidiline aadress Ülikooli 18

Taotleja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Iiris Tuvi, [email protected], +37253401664

Uuringu eelarve peamiste kululiikide lõikes

Kululiik Ühik Ühiku hind

Ühi ku arv

KOKKU eurot

1.etapp - projekti algusest kuni I vahearuande vastuvõtmiseni

1.1 Projekti juhtimine kuu 2958.31 3

8,874.93

1.2 Küsitlusuuringu metoodika väljatöötamine:

küsimustiku koostamine koos rahvusvahelise

konsortsiumiga; valimi ja uuringukava

koostamine

nädal 923.34 7

6,463.38

1.3 Küsitlusuuringu ankeedi tõlkimine eesti

keelde nädal 923.34

0.7

8

720.21

1.4 Küsitlusuuringu ankeedi piloteerimine eesti

keeles nädal 923.34 2

1,846.68

1.5 Küsitlusuuringu ankeedi tõlkimine vene

keelde nädal 923.34

0.7

8

720.21

1.6 EUKO konsortsiumi kohtumisel esinemise

ettevalmistus ja osalemine Ljubljanas lähetus 2695.35 1

2,695.35

1.7 Generatiivse AI kasutamise kvalitatiivuuringu metoodika väljatöötamine

nädal 923.34 8

7,386.72

1.8 Küsitlusuuringu eetikakomitee taotluse

koostamine nädal 923.34 2.5

2,308.35

1.9 I vahearuande (uuringu

metoodikaraporti) koostamine nädal 923.34 3

2,770.02

1.10 I etapi üldkulu

8,446.46 2.etapp – I vahearuande vastuvõtmisest kuni II vahearuande vastuvõtmiseni

2.1 Projekti juhtimine kuu 2936.24 2 5872.48

2.2 Küsitlusuuringu läbiviimine koolides,

andmete puhastamine, kodeerimine klass 50 200 10000

2.3 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu

läbiviimine: intervjuud lastega (15 last) nädal 923.34 6 5540.04

2.4 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu andmete

kodeerimine nädal 923.34 6 5540.04

2.5 II uurimisülesande vaheraport (raport andmete

kogumisest, vastajate arvudest piirkondade t

tunnuste lõikes, esialgsed tähelepanekud kval

nädal 923.34 2 1846.68

Taotluse eelarve Projektitaotlus „EU Kids Online’i III uuringulaine Eestis“.

2

uuringu andmetest)

2.6 I ja II vaheraporti arutelu koosoleku

ettevalmistus nädal 923.32 1 923.32

2.7 II etapi üldkulu 7430.64 3.etapp – II uurimisülesandest lõpparuande vastuvõtmiseniError! Reference source not found.

3.1 Projekti juhtimine kuu 441.54 10 4415.4

3.2 Küsitlusuuringu andmete analüüs kuu 1900.25 3 5700.75

3.3 Generatiivse AI kvalitatiivuuringu andmete

analüüs kuu 1900.25 3 5700.75

3.4 Lõpparuande mustandi koostamine kuu 1900.25 2 3800.5

3.5 Lõpparuande täiendamine kuu 1900.25 1 1900.25

3.6 Lõpparuande keeletoimetamine ja

küljendamine (pdf) lk 5 50 250

3.7 Lõpparuande tutvustamine taotluse toetajale

(koosolek Zoomis) nädal 472.18 1 472.18

3.8 Lõpparuande esitlemise (sh koolidele) üritus

nii konverentsina kui Zoomis (kus saaksid osaleda

koolide esindajad samuti)

nädal 472.17 1 472.17

3.9 III etapi üldkulu (20%) 5678.00

Taotluse maksumus 107 775,50

1. Kinnitame, et taotluse maksumus sisaldab kõiki tasusid ning taotleja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule taotluse tehnilise kirjelduse alusel tehtava töö eest.