Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

1

KINNITATUD

09.10.2024 käskkirjaga nr 1652

KAPLANI ERIALAKURSUS

KURSUSEKAVA

 

Kursuse koodKursuse nimetus

Kursuse eest vastutav üksus

24-EK0039

Kaplani erialakursus

Sissejuhatus:

Kaplani erialakursuse eesmärk on anda erialane baasväljaõpe kaplanitele teenistuseks Kaitseväes ja Kaitseliidus. Kursusel omandatu võimaldab kaplanil täita ametikoha ülesandeid rahu- ja sõjaajal ning rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Kaplani ülesandeks on toetada enda rollist lähtuvalt üksuse lahingvalmiduse saavutamist ja alalhoidmist.

Sihtgrupp:

Kaitseväe reservkaplani või Kaitseliidu kaplani ametikohal olevad või ametikohale määramist taotlevad Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ordineeritud vaimulikud ja vaimulikukandidaadid.

Teemad ja maht akadeemilistes tundides:

Teema

Tundide arv

1. Sissejuhatavad teemad

4

2. Kaplani teenimise alused

14

3. Kaplan lahinguvalmiduse saavutamisel

31

4. Kaplan lahinguvalmiduse alalhoidmisel

24

5. Kaplan langenute ja hukkunute eest hoolitsemisel

24

6. Kaplan kogukonnas

17

7. Muud tegevused

4

8. Reservaeg

2

Kokku

120

Läbiviimine:

Kursus viiakse läbi kolme kuni nelja päeva pikkuste sessioonidena kontaktõppe vormis ja iseseisva õppe vormis (kokku neli kuni viis sessiooni). Kursuse läbiviijad kooskõlastatakse Kaitseväe peakaplaniga, et tagada professionaalne isikkoosseis.

Väljastatavad dokumendid:

Kaplani erialakursuse täies mahus läbimisel väljastatakse kursuslasele kursusekava läbimise kohta lõputunnistus, lõpetamise märk ja märgi tunnistus.

Mõisted ja lühendid:

EKN – Eesti Kirikute Nõukogu

KapEK – kaplani erialakursus

LogK – Logistikakool

ToTeKe – Toetusteenuste keskus

TVJ – Toetuse väejuhatus

TVJ Toetusteenuste keskus Kaplaniteenistus

Nõuded kursuse alustamiseks1) Eesti kodakondsus

2) Teoloogiline kõrgharidus või selle omandamine

3) Huvi militaarvaldkonna vastu ja soov teenida kaplanina

4) Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskiriku vaimulik või vaimuliku kandidaat

Kursuse põhieesmärk1. Ülesanne: Kaplan toetab erialase tegevusega üksuse lahingvalmiduse saavutamist ja alalhoidmist.

2. Tingimused:

2.1. Abivahendid: Erialased vahendid (nt välialtarikomplekt, stoola) tagab kaplaniteenistus.

2.2. Piirangud: Iseseisvalt. Administratiivne alluvus üksuse ülemale, erialane koordinatsioon peakaplaniga.

2.3. Keskkond: Administratiivtingimused ja lahingteeninduse kontekst tavapärasel Eesti maastikul kaasa arvatud asustatud aladel, sõltumata aastaajast ja valgustingimustest nii rahu kui sõjaajal.

3. Standardid:

a. Planeerib oma erialast tegevust, lähtudes ülema kavatsusest ja arvestades määratud üksuse teenistusrütmi ning isikkoosseisu vajadusi.

b. Osaleb operatsioonides erialase pädevusega, toetades isikkoosseisu kaitsetahet ja võitlusmoraali.

c. Tagab isikkoosseisu liikmetele hingehoidlikud vestlused ja vastavalt vajadusele usulise teenimise.

 

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Ülesanne: Planeerib oma erialast tegevust, lähtudes ülema kavatsusest ja arvestades määratud üksuse teenistusrütmi ning isikkoosseisu vajadusi.

Tingimused:

Abivahendid: Administratiivvahendid tagab üksus, erialavarustuse kaplaniteenistus.

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuajal üksuse administratiivtaristu (S1 poolt eraldatud töökohal). Õppuste ja operatsiooni ajal üksuse paiknemisala välitingimused.

Standardid:

a. On valmis võtma initsiatiivi oma tegevuse korraldamisel.

b. Saab aru kaplani rollist militaarkeskkonnas.

c. Oskab koostada tegevuskava, mis kohaldub üksuse teenistusrütmiga.

d. Teab kaplani tegevust reguleerivaid õigusakte.

e. Mõistab militaarkeskkonna piiranguid ja eripärasid.

f. Teab kaplani rolli kaitseväe väärtuste ja traditsioonide hoidmisel nii kaitseväes, kogukonnas kui rahvusvahelises koostöös· On tutvunud kaplani tegevust reguleerivate alusdokumentidega.

· On teadlik militaarkeskkonna piirangutest

· Oskab nimetada ja kirjeldada kaplani peamisi tegevusi üksuses

· Kirjalik test

2. Ülesanne: Osaleb operatsioonides erialase pädevusega toetades isikkoosseisu kaitsetahet ja võitlusmoraali.

Tingimused:

Abivahendid: Erialavarustus vastavalt koosseisu- ja varustustabelile.

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuajal üksuse administratiivtaristul (S1 poolt eraldatud töökohal); õppuste ja operatsiooni ajal üksuse paiknemisala välitingimused.

Standardid:

a. Teab militaarorganisatsiooni toimimise ja sõjalise planeerimise põhialuseid.

b. Teab kaplanitoetuse lisa (Religious Support ANNEX) sisu ja eesmärki.

c. Teab operatsiooni käigus tekkivate stressorite mõju võitlustahtele ja moraalile.

d. Tunneb ja oskab tuvastada lahingus enamlevinud psüühikahäirete ja stressi sümptomeid.

e. Teab langenute hooldusega seotud peamisi tegevusi (usulised rituaalid, leinatoetus, matuste läbiviimine, operatsioonialas paiknevate matusealade kaardistamine jne) ja kaplani rollist selles.· Teab käsu ülesehitust.

· Saab aru kaplanitoetuse käsu lisast (Religious Support ANNEX).

· Teab, kuidas esmaselt reageerida sõja psühholoogilistele mõjudele.

· Nimetab ja kirjeldab kaplani peamisi tegevusi langenute hooldusel.

· Teab kaitseväelise matuse ülesehitust.

· Grupitöö

· Kirjalik test

3. Ülesanne: Tagab isikkoosseisu liikmetele hingehoidlikud vestlused ja vastavalt vajadusele usulise teenimise.

Tingimused:

Abivahendid: Puuduvad.

Piirangud: Juhendamine puudub.

Keskkond: Rahuajal üksuse administratiivtaristul, õppuste ja operatsiooni ajal üksuse paiknemisala.

Standardid:

a. Pakub isikkoosseisule hingehoidlikku tuge, võimaldades hingehoidlikku vestlust ning haavatutele ja surijatele hingehoidlikku toetust.

b. Oskab viia läbi usulisi talitusi vastavalt oma konfessiooni usutunnistusele (armulaud, ristimine, pihti jne) militaarkeskkonnas

c. Oskab läbi viia väljaelamisvestlusi kriisi või sõja korral.

d. Teab teisi kaitseväe tugiteenuseid (psühholoogia ja sotsiaalteenistus) ja oskab kaasuda kriisijuhtumi korral erialase pädevusega. · On kursis hingehoiu peamiste meetoditega.

· Oskab pakkuda hingehoidlikku tuge haavatutele ja surijatele.

· Teab väljaelamisvestluse kriteeriume ja oskab seda läbi viia.

· Oskab militaarkeskonna eripäradega arvestades viia läbi usulisi talitusi.

· On teadlik peamistest kaitseväes ja Kaitseliidus tähistatavatest tähtpäevadest ja kaplani rollist traditsioonide hoidmisel.· Rollimäng

· Kirjalik test

· Harjutus

· Grupitöö

 

Kursuse jagunemine

1. Sissejuhatavad teemad

Iseseisev õpe 1

Loeng 3

Sissejuhatavate ainete eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade:

· piirangutest, millega nad peavad arvestama liikudes Kaitseväe julgeolekualal;

· kaitseväelist käitumist ja meediaga (sotsiaalmeedia kasutamine, pildistamine kaitseväe territooriumil, intervjuude andmine jne) suhtlemist reguleerivatest õigusaktidest.

Väljaõppel on oluline tutvustada alateemat reguleerivaid õigusakte, eeskirju, juhendeid ja parimaid praktikaid.1.a.

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine-

sh hindekriteeriumid-

2. Kaplani teenimise alused

Iseseisev õpe 4

Loeng 10

Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade kaplaniteenistuse ajaloolisest kujunemisest, kaplaniteenistuse teoloogilistest lähtekohtadest, sh kaplaniteenistuste mudelitest erinevates riikides, religioosse toetuse (Religious Support) põhiprintsiipidest NATO liikmesriikides ja oikumeenilise koostöö printsiipidest Eestis.

Kaplaniks valmistumisel on oluline:

1. Olla teadlik kaplaniteenistuse ülesehitusest ja nende kohast kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuris, mistõttu tuleb kursusel osalejatele tutvustada laiemalt kaitseväele ja Kaitseliidule püstitatud ülesandeid ja eesmärke riigikaitses.

2. Teada õigusakte ja regulatsioone, millel on puutumus kaplani teenimisega ja mis raamistavad õigusruumi, milles kaplanid tegutsevad (EV Põhiseadus, kirikute ja koguduste seadus, EKN ja Vabariigi valitsuse ühishuvide protokoll, KV Kaplanteenistuse kontseptisoon)

3. Olla kursis rahvusvaheliste lepingutega, mis puudutavad kaplani tegevust operatsiooni piirkonnas (Genfi ja Haagi konventsioonid) ja samuti teada sõjaõiguse ning rahvusvahelise õiguse põhialuseid.

4. Teada kaplaniteenistuse põhiväärtusi, mis loovad kaplanite teenimisele ühtse väärtusruumi.1.a.-f.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine

3. Kaplan lahinguvalmiduse saavutamisel

Iseseisev õpe 4

Loeng 21

Harjutus 6

Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade ja kinnistada pastoraalsed oskused tegutsemaks kaplanina üksuses lahingvalmiduse saavutamisel. On oluline, et kaplan selle alateema loenguid läbides omandab baasteadmised ja esmased oskused tegutsemaks määratud üksuse juures ja täitma talle pandud ülesandeid. Kaplani ülesanded lahingvalmiduse saavutamisel seisnevad peamiselt rahuaja tegevustest järgmiste valdkondadena:

1. Kaplan üksuses. Selle teema käsitlemisel tutvustatakse esmalt õppuritele kaplani rolli üksuses ja peamist teenimisfunktsiooni, milleks on kohaloluga teenimine (ministry of presence). Kaplanina tegutsemise eelduseks on üksuse ootuste ja vajaduste väljaselgitamine, koostöö tugiteenuste ja võtmeisikutega sel määral, et kaplani tegevus toetuks usalduslikule ja efektiivsele koostööle, mis on orienteeritud üksuse ja ülema toetamiseks eriala pädevuste piires.

2. Religioosne teenimine. Usuvabaduse tagamiseks tuleb kaplanil tagada soovijatele osalemine usutalitustel kas operatsiooni alal või lähimas kultushoones. Kaplan peab olema valmis viima läbi oikumeenilist välipalvust või -teenistust ning teisi vaimulikke talitusi militaarkeskkonnas, sh korraldama soovijatele religioonialast õpetust (sh ristimis- ja leeriõpetus jms).

3. Traditsioonide hoidmine. Kaitseväes väljakujunenud traditsioonide ja tseremooniate hoidmisel on kaplanil oluline ja toetav roll. Kaplan peab olema valmis panustama vastavalt olukorrale ja vajadusele tseremooniate ettevalmistamises ja läbiviimisel, mistõttu on oluline, et kaplan mõistab kaitseväe traditsioonide ja kaitseväeliste tseremooniate tähendust ja rolli kaitseväes ja mõju kaitseväelastele.

4. Üksuse väljaõppe toetamine. Lähtuvalt oma eriala spetsiifikast, peab kaplan olema valmis panustama väljaõppes eetika, moraali ja religiooni teemal koolituse või loengute andmisega, arvestades, et sellel on oluline mõju kaitsetahtele ja võitlusvõimele.

5. Kaplan õppusel. Kaplani roll õppusel on toetada üksust ülesande täitmisel, mistõttu on kriitiliselt oluline, et kaplan suudab lugeda õppuse käsku, saab aru selle ülesehitusest ja oskab oma tööd sellest lähtuvalt planeerida ja korraldada. See eeldab baasteadmisi staabi töökorraldusest ning kaplani rollist ja ülesannetest staabis ning oma teenimisvaldkonna iseseisvat kavandamist.

2.a.-e

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test, aktiivne osalemine grupitöös.

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine ja osaletud grupitöös.

4. Kaplan lahinguvalmiduse alalhoidmisel

Iseseisev õpe 2

Loeng 16

Harjutus 6 Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade ja pädevused tegutseda üksuses kaplanina lahingvalmiduse alal hoidmisel. See alateema keskendub tegevustele kriisi- ja sõjaaja tingimustes. Alateema loenguid läbides tuleb kaplanil omandada baasteadmised ja esmased oskused, et sekkuda vaimse tervise probleemide korral, nõustada abivajajat, osaleda kriisihaldamise meeskonnas ja viia läbi hingehoiu tööd kriisi- ja sõjaajal, RSO-l ja muudes eriolukordades. Peamised valdkonnad selles alateemas on:

1. Sõja ja lahingtegevuse psühholoogilised mõjud sõdurile, ülemale ja ühiskonnale. Kriisi juhtumitel või sõjalise konflikti tekkides on kaplan esimene spetsialist (ennekõike manööverüksustes), kelle poole saab vaimse tervise murede korral pöörduda ja kes saab esmaselt reageerida. Seetõttu on oluline, et kaplan tunneb enam levinud stressi sümptomeid (ärevus- ja kohanemishäired, unehäired, sõltuvushäired, depressioon). Selle valdkonna koolitust viivad läbi kaitseväe psühholoogid.

2. Kaplan nõustajana. Tutvumine peamiste nõustamise baastehnikatega ja nõustatava eneseabi võtetega

3. Kaplan kriisihaldamise meeskonnas. Loengus tutvustatakse peamisi kaitseväe teenistuses ettetulevaid kriise ning viiakse ennast kurssi kriisireageerimise protseduuride ja praktikatega kaitseväes ning Kaitseliidus.

4. Vaimulik nõustamine, hingehoid ja talitused sõja ajal: Kaplani pakub religioosset tuge läbi nõustamise, hingehoidlike vestluste ja usuliste talituste (sakramentide) vastavalt operatsiooni olukorrale ning abivajaja maailmavaatele ja vajadustele. Siinkohal on oluline tutvustada õppuritele peamisi kaplani teenimise lähtekohti, milleks on: 1) Kaplan teenib kõiki kaitseväelasi sõltumata nende usulisest kuuluvusest või mitte kuuluvusest; 2) Juhul kui kaplan ei saa oma uskkondliku kuuluvuse tõttu abivajajat aidata, siis on see kaplani vastutus leida abivajajale parim sobiv lahendus. Kuna kaplan on ordineeritud vaimulik, siis on tal õigus jagada sakramente või viia läbi sh ka erakorralisi vaimulikke talitusi (hädaristimine, hädalaulatus jne) lahinguväljal, et toetada võitlejaid, haavatuid ja surijaid.

2.a.-f.

3.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test. Aktiivne osalemine grupitöös, rollimängus ja harjutustes.

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine. Panustab grupitöö valmimisse, osaleb rollimängus ja harjutustes.

5. Kaplan langenute ja hukkunute eest hoolitsemisel

Iseseisev õpe 2

Loeng 16

Harjutus 6Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade ja pädevused tegutseda üksuses kaplanina langenute ja hukkunute eest hoolitsemisel. See alateema keskendub tegevustele nii rahu- kui sõjaaja tingimustes. Alateema loenguid läbides omandab kaplan baasteadmised ja esmased oskused, et sekkuda surmaga või raske kehavigastusega lõppenud vahejuhtumi puhul, pakkuda leinatoetust, viia läbi kaitseväeline matus, osaleda sõjas langenute hooldamisega seotud tegevustes ning tagada langenute ja hukkunute mälestuse hoidmine.

1. Surmaga lõppenud vahejuhtumile reageerimine üksuses: Õppuritele tutvustatakse, kuidas toimub leinatoetuse organiseerimine isikoosseisule ja ülema toetamine, millised on olulised printsiibid surmateate viimisel omastele ning kuidas toetada leinajaid leina väljendamise traditsioonide kaudu.

2. Leinatoetus langenu ja hukkunu omastele: Õppur saab ülevaate viisidest, kuidas kaitseväeliste matuste korral toimub lähedaste toetamine matustel ning pärast matuseid.

3. Kaitseväelase / Kaitseliidu liikme matus: Õppurile antakse ülevaade sõjaväelistest auavaldustest matustel ning tutvustatakse kaplani ülesanded matuse korraldamisel.

4. Sõja ajal (lahingus) langenute eest hoolitsemine: Õppurile antakse detailne ülevaade juhendist "Langenute hoolduse kontseptsioon", protsessikirjeldus "Langenute hoolduse etapid ja toimingud" ning korratakse peamisi võtteid leinatoetuse osutamisel isikoosseisule. Tutvustatakse välimatuse korraldamise etappe ja täpsustatakse kaplani toetuse osa nendes.

5. Langenute ja hukkunute mälestuse hoidmine üksuses: Õppurile antakse ülevaade senistest mälestuse hoidmisega seotud traditsioonidest. Selgitatakse kaplani rolli langenute mälestamisega seotud tegevustes ning võtteid ja viise, kuidas luua ja hoida operatsioonil langenute mälestust.

2.e.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine

6. Kaplan kogukonnas

Iseseisev õpe 2

Loeng 9

Harjutus 6Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade ja pädevused tegutseda üksuses kaplanina, kellel on olukorrateadlikkus ning ülevaade võimalustest ja rollidest, milles kaplan saab ametialaselt panustada. See alateema keskendub tegevustele rahuaja tingimustes. Alateema raames läbitakse alljärgnevad teemad:

1. Kaplan kohalikus kogukonnas: Antakse ülevaade riiklike tähtpäevade tseremooniast kogukonna mälupaigas, samuti viisidest, kuidas toimub erinevates sõdades langenute meeles pidamine.

2. Kaplani rollid ohvitserina, reservväelasena, kaitseliitlasena: Antakse ülevaade Kaitseväe ja Kaitseliidu väärtustest ning ohvitserieetika ja käitumisreeglitest.

3. Kaplan oikumeenilises kogukonnas: Tutvustatakse kirikute koostööd Eesti tasandil ja EKN raames ning kaplani koostööd kohalike kogudustega.

4. Kaplanite rahvusvaheline kogukond ja koostöö: Antakse ülevaade kaplaniteenistustest mujal maailmas ning tutvustakse kaplanite rahvusvahelise koostöö traditsioone.

5. Eesti kaitsejõudude kaplanite kogukond: Antakse ülevaade Eesti kaplanite traditsioonidest, Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris ja MTÜ Kaplanite ühingu tegevusest.1.f.

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine

7. Muud tegevused

Arvestus 3

Loeng 1Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele ülevaade kursuse administratiivkorraldusest ja juhiseid praktilisteks harjutusteks ning arvestuse (test) sooritamiseks.

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemiseks sooritavad õppurid kirjaliku testi, mis koosneb valikvastustega küsimustest ja avatud küsimustest, mis eeldavad vastaja poolt pikemat arutelu või lahenduskäigu kirjeldamist.Seos alaeesmärgiga

Kõik

HindamineMitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKirjalik teoreetiline test

sh hindekriteeriumidTesti lävendi 60% ületamine

8. Reservaeg

Iseseisev õpe 2

Alateema eesmärk on anda kursusel osalejatele varuaeg täiendavate väljaõppe eesmärkide saavutamiseks.Seos alaeesmärgiga

Vastavalt vajadusele

HindamineEi hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine-

sh hindekriteeriumid-

 

ÕppemeetodidLoeng, iseseisev õpe, harjutus, juhendamine, grupitöö, rollimäng

HindamismeetodidMooduli hinne kujuneb kirjaliku teooriatesti põhjal vt Lisa 1 Kaplani erialakursuse test (näidis)

Lõimitud teemadAntud erialakursus ei ole seotud teiste kursustega, kuid on eelduseks edaspidi kaplani eriala täiendkursusele pääsemiseks.

Kursuse läbivad teemad on:

· kaplani roll – kaplan toetab oma rollist lähtuvalt isikkoosseisu moraali, psüühilist vastupanuvõimet ja eetilist võimekust üksuse lahinguvalmiduse saavutamisel ning alalhoidmisel nii rahu- kui sõjaajal;

· kaplani ülesanded – kaplani peamised tegevused, milleks on teenimine kohaloluga, hingehoidliku toe pakkumine, usuliste talituste läbiviimine, kriisisekkumine, leinatoetuse pakkumine jne;

· militaarkeskkond – ala või piirkond, kus tegevus on korraldatud KV ja KL määrustike alusel;

· hingehoid – kaplani vaimuliku rollist tulenevad tegevused, mis on suunatud üksuse vaimse tervise ja heaolu toetamisele.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineHindamine on kursuse jooksul kujundav ja kursuse lõpetamisel mitteeristav. Mooduli lõpphinne kujuneb kirjaliku teooriatesti põhjal.

sh lävendHinde „arvestatud“ aluseks on osalemine vähemalt 80% ulatuses loengutes ja teooriatesti läbimine (lävendi 60% ületamine).

ÕppematerjalidViited:

1) Usuvabaduse tagamine Kaitseliidus ja Kaitseliidu kaplaniteenistuse kontseptsioon (Kaitseliidu ülema 20.07.2021 käskkiri nr K-0-13/21/14385U).

2) Kaplaniteenistuse kontseptsioon (Kaitseväe juhataja 29.06.2022 käskkiri nr 1100).

3) Kaplani ametikoha kirjeldus (16.06.2023).

4) Sõjaväelise väljaõppe eeskiri (Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkiri nr 1379).

Kasutatava õppevara loend:

1) A Handbook of Chaplaincy Studies: Understanding Spiritual Care in Public Places (2015). Ed Christofer Swift, Mark Cobb and Andrew Todd. Routledge, Oxon

2) A Ministry of Presence: Chaplaincy, Spiritual Care, and the Law (2014). Fallers Sullivan. University of Chicago Press, Chicago and London.

3) Eesti kaitseväe laulu- ja palveraamat (1997). Toimetaja Ilmar Kiviloo. Eesti Kaitsejõudude peakaplan.

4) Eesti Kaitseväe Maaväe Lahingtegevuse alused (2010/2019). Koostaja Enno Mõts. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

5) Eestimaa kaitsja palveraamat (2022).

6) Kaitseliidu langenute hoolduse juhend (2024)

7) Kaitseliidu matusejuhend (2024)

8) Kaitseväelise matuse juhend (Kaitseväe juhataja 21.01.2021 käskkiri nr 22).

9) Langenute hoolduse juhend (Kaitseväe juhataja 26.10.2022 käskkiri nr 1808).

10) Maakaitse käsiraamat (2021). Koostaja Rene Toomse. Kaitseliit.

11) Nõmmik, T. (2005). Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

12) Paenurm, P. (2018). Kaitseväe kaplan ja kirik. Eesti Kirik, 28/29.

13) Surmateate edastamine (2009). Kaitseväe kaplaniteenistus.

LISA 1. Kaplani erialakursuse test (näidis).

Kõikide valikute ja kirjelduste eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Test loetakse positiivselt sooritatuks, kui saadakse punktisumma, mis ületab 60 p.

nrKüsimusVastuste valikud (tõmba õigele valikule ring ümber):

NB! vastused, mis vajavad protsessi või tegevuste kirjeldusi, võib kirjutada testilehe vabale küljele, märkides juurde küsimuse nr.

1

Millised õigusaktid ja lepingud reguleerivad või raamistavad kaplani tegevust:

(iga õige valik annab ühe punkti)

a. Genfi ja Haagi konventsioonid

b. Eesti Vabariigi Põhiseadus

c. Kirikute ja koguduste seadus

d. Kaitseväe sisemäärustik ja eetikakoodeks

e. Eesti Kirikute Nõukogu ja Vabariigi valitsuse ühishuvide protokoll

2

Nimeta kaplani ülesanded üksuse lahingvalmiduse saavutamisel:

(iga õige valik annab ühe punkti)

a. „kohaloluga“ teenimine

b. religioosne teenimine

c. traditsioonide hoidmine

d. üksuse väljaõppe toetamine

e. osaleb lahingstressi maandamisel

3

Millistest dokumentidest kaplan lähtub oma tegevuse planeerimisel:

(iga õige valik annab ühe punkti) a. Kaitseväe matuse juhend

b. Religious Support ANNEX

c. Välimatuse raport

d. Elutoetuse ja väliteenistuse ettekanne

e. Peakaplani juhis kaplanitele

4Milliseid tegevusi peab kaplan läbi viima üksuse lahingvalmiduse alalhoidmisel:

(iga õige valik annab ühe punkti)a. pakub religioosset tuge

b. hindama sõja psühholoogilisi mõjusid

c. kasutama nõustamise baastehnikaid ja nõustama abivajajat

d. osalema kriisihaldamise meeskonnas

e. korraldama väljaelamisvestlusi kriisi korral

f. viib läbi hingehoidlike vestlusi

5

Kirjelda milline on kaplani roll üksuse kaitsetahte ja moraali hoidmisel?

(võimalik on saada kuni 10 punkti)

6Millised üksused kuuluvad kaitseväe sõjaaja koosseisu?

(iga õige valik annab ühe punkti)a. Kaitseliit

b. Erioperaatorite brigaad

c. Eesti diviis

d. Merevägi

e. Õhuvägi

f. Kübervägi

g. Toetuse väejuhatus

7

Vali välja kaplani peamised ülesanded surmaga lõppenud kriitilise vahejuhtumi korral:

(õigete valikute korral on võimalik saada kokku 3 p.)

a. anda võimalusel esmaabi

b. osaleda kriisikomisjonis

c. pakkuda leinatoetust

d. teha koostööd teiste tugiteenustega

e. surmateate edastamine

8

Milliste kaitseväe tugistruktuuridega teeb kaplan koostööd üksuses:

(õigete valikute korral on võimalik saada kokku 3 p.)a. psühholoogiateenistus

b. sotsiaalteenistus

c. rehabilitatsiooniteenistus

d. Toetusteenuste keskus

9Millised on pataljoni kaplani peamised tegevused lahingolukorras:

(iga õige valik annab ühe punkti)a. toetab allüksuse lahingusse saatmist

b. viib läbi väliteenistusi/palvusi

c. külastab eesliini üksusi

d. viib läbi välimatuseid

e. toetab ülemat üksuse moraali ja kaitsetahte hoidmisel

f. toetab allüksust lahingstressi maandamisel koostöös teiste tugiteenustega

g. külastab surnuid

h. hoiab kontakti haavatute ja surijate peredega

i. panustab langenutega seotud tegevustes

j. korraldab mälestusteenistusi

10Nimeta enimlevinud stressisümptomid

(võimalik on saada kuni 9 p)

11Vali kuidas tuleb tegutseda, kui on ilmnenud kaasvõitleja vaimse tervise häired:

(iga õige valik annab ühe punkti)a. helistada nõu küsimiseks 112

b. kutsuda kiirabi

c. hindab ise vaimse tervise seisundit ja sellest lähtudes planeerib edasisi tegevusi

d. pöörduda perearsti poole

e. võta kontakti psühholoogiateenistusega

f. anda midagi magusat, et tõsta kannatanu veresuhkru taset

12Kirjelda millega peab kaplan arvestama, kui tal palutakse pidada palvus või kõne kaitseväelisel tseremoonial

(võimalik on saada kuni 10 p.)

13

Too välja langenute hoolduse etapid:

(iga õige valik annab ühe punkti)

1) …

2) …

3) …

14

KL kaplanina saad kõne, et sinu koduüksuse võitleja on leitud üksinda relvaga; asjaolude selginemisel ilmneb, et tegu on suitsiidiga.

Palun kirjelda oma edasisi tegevusi:

(võimalik on saada kuni 4 punkti)

15

Nimeta põhiline erinevus kaitseväelase hukkumise ja langemise määratlemisel?

(võimalik on saada kuni 2 punkti)

16

Vastavalt kaitseväe logistika eeskirjale toimub matmine kolmel meetodil, nimeta need:

(iga õige valik annab ühe punkti)

a. üksuse või allüksuse matus (välimatus operatsiooni piirkonnas)

b. matmine kalmistule operatsiooni tsoonis

c. langenute üleandmine omastele ja koos abiga koduste matuste korraldamisel

d. surnukeha kremeerimisega haiguste vältimiseks

e. ei pea tegema midagi, sest langenud ei ole logistiline prioriteet võrreldes haavatutega

17

Kuidas tuleb edastada surmateade kaitseväelase surma korral?

(õige valik annab ühe punkti) a. ametliku kirjana, sh käskkirja koopia lisamisega

b. erandjuhul sms teel, sh käskkirja nr jms

c. teate kohaleviimisega

18

Millise erialaspetsialisti poole võivad lähedased kaitseväes pöörduda kaitseväelase surma korral, et saada informatsiooni matusetoetuse ja kompensatsiooni saamiseks:

(vali üks vastus)

(õige valik annab ühe punkti)

a. Kaitseväe sotsiaaltöötaja

b. Kaitseväe protokolli- ja visiitide jaoskond

c. Üksuse ülem

d. Kaitseväe juhataja

19

Üksusega liitub reservväelane, kes pöördub kaplani poole murega: ta on teenistuses olles avastanud, et relvateenistus on temale siiski vastuvõetamatu ja inimeselt elu võtmine igal juhul vale!

Millist nõu annad sõdurile ja kuidas toetad ülemat olukorral lahendamisel?

(võimalik on saada kuni 8 punkti)

20

Loetle kaitseväe ja kaitseliidu põhiväärtused?

(võimalik on saada kuni 11 p.)

2

KÄSKKIRI

Paldiski 09.10.2024 nr 1652

Kursusekava kinnitamine

Kaitseväe juhataja 25.01.2024 käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimäärus“ § 6 lg 2, Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine" p 19, 20, 45.4 alusel ja seoses teenistusliku vajadusega

1. Kinnitan kaplanite eriala kursusekava (lisatud).

2. Käskkiri teha teatavaks toetuse väejuhatuse logistikakoolile, Kaitseväe struktuuriüksuste ülematele ja Kaitseliidu peastaabile.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Erki Soo

Kolonelleitnant

Toetuse väejuhatuse ülem