Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
Viit | 1.1-18/11-1 |
Registreeritud | 07.10.2024 |
Sünkroonitud | 10.10.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine ja töökorraldamine. Siseaudit |
Sari | 1.1-18 Kirjavahetus juhtimise ja koostöö küsimustes siseriiklike koostööpartneritega |
Toimik | 1.1-18/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnavolikogu Kantselei |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnavolikogu Kantselei |
Vastutaja | Kristel-Liis Kaunismaa (Põhja prefektuur, teabebüroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vastavalt varasemale kokkuleppele edastame vastused 22.08.2024.aastal Tallinna
Linnavolikogus Põhja prefekt Ats Kübarsepa ettekandele järgnenud küsimustele, mille osas
kinnitati, et laekub kirjalik tagasiside. Välja on toodud nii küsija nimi, selle sisu ning tagasiside
küsimusele.
Helle-Moonika Helme: Kui palju on liiklusrikkumisi jagamisteenuste nt Bolt jm firmade
poolt, palun tuua välja ka rendiautode kasutajad.
Sarnast võrdlevat statistikat politsei ei oma. Info liiklusõnnetuste kohta, mis toimuvad
jagamisteenuseid kasutatavate autodega on kättesaadav Liikluskindlustusfondist. Infot
jagamisteenuse kasutajate arvu kohta saab jagamisteenust pakkuvatelt firmadelt.
Manuela Pihlap: Tallinn on viimastel aastatel koostöös politsei ja MuPoga kaardistanud kohti
(Balti jaam, Pae promenaad, vanalinnas mõned kohad), kuhu kogunetakse, kus tarbitakse
alkoholi, kuhu liiguvad kodutud. Lepiti kokku, et linnaosad sõlmivad turvaettevõtetega
lepinguid. Kas selline koostöö on tulemuslik, kas seda saab kuidagi mõõta?
Kaardistamise tulemusel saame linnaosade kaupa välja tuua enam ohtlikud kohad sh ka
piirkonnad, kus kohalikud elanikud võivad tajuda ebaturvalist keskkonda. Politsei seirab
järjepidevalt süütegude toimepanemise kohti ja aegu. Nimetatu annab meile indikatsiooni,
kuidas politseijõudusid rakendada. Oleme ka nimetatud piirkondades töötavatel turvafirmadelt
palunud perioodilist kokkuvõtet, sh nende poolt tehtud tegevustest ja tähelepanekutest. Politsei
hinnangul on turvafirmade kaasamine tõhus meede. Politseiressurssi nö kinni hoida ühes
kindlas piirkonnas patrullimiseks ei ole mõistlik ega täna ka võimalik. Seeläbi saab kohapeal
olev turvafirma reageerida operatiivselt, täita ka ennetavat meedet ning on ka politsei ja MuPo
jaoks väga toetav partner.
Ivan Makarov: Raadiku kvartali juhtum, kus ema koos kolme lapsega oli väidetavalt
kiusamise ohver ja pidi seetõttu lahkuma teise maakonda. Kuidas on olukord praegu selles
piirkonnas?
Raadiku piirkond ei ole politsei vaates kuidagi kriminogeensem või väljakutseterohkem kui
mõni teine Tallinna piirkond või linnaosa laiemalt. Inimestevahelised konfliktid leiavad aset
paraku kõikjal. Kui politsei saab sellekohase väljakutse, siis me neid konflikte ka lahendame.
Paraku ei ole ka politsei võimuses inimesi alati sellel määral lepitada, et nad suudaks tekkinud
konfliktile vaatamata rahumeelselt endist elukorraldust jätkata. Konkreetse loo kohta
täpsemaid andmeid me edastada ei saa.
Urmas Mardi: Noored ja alkohol. Kas jäävad sagedasti alkoholiga vahele? Kas on
tõusutrendis?
Süütegude statistika näitab, et alaealiste alkoholiga seotud süüteod on viimase viie aasta lõikes
vähenenud. Kui 2020.aasta 8 kuu jooksul registreeriti 181 alkoholiga seotud süütegu, siis
2024.aasta 8 kuu jooksul registreeriti 69 alkoholiga seotud süütegu. Kui seirata aastat täpsemalt
kuude lõikes, siis suvekuud (juuni, juuli, august) on need kuud aastas, kus alaealised panevad
alkoholiga seotud süütegusid toime kõige enam. Tervisearengu Instituut kordab 2024. aastal
Eesti koolinoorte seas läbiviidavat uimastite tarvitamise uuringut (ESPAD), mille tulemused
avaldatakse 2025.aastal. Antud uuring peaks andma sisulise ülevaate alkoholi tarbimise
trendidest noorte hulgas.
Harri Kingo: Noorte poolt alkoholi kättesaadavus. Kas on palju menetluses, kus keegi müüja
või mõni kaubandusettevõte on eeskirju rikkunud. Mis on karistus? Kas see tendents, et
noortele alkoholi müüakse on tõusutrendis või languses?
Uuringud kinnitavad, et umbes pooltel kordadel ei küsi müüjad noorelt dokumenti ja 70 %
juhtudest ei kontrollita iseteeninduskassades alkoholi ostnud isiku dokumente ega vanust
(Tervisearengu Instituut 2022 “ Testostlemise uuring“). Kauplused ei ole ainus murekoht.
Alkoholi alaealisele ostavad sageli ka seltskonnas olevad täisealised sõbrad, võõrad
täiskasvanud ja ka lapsevanemad ise. Karistada saab nii kaupmeest kui ka täisealist, kes
alaealisele alkoholi edasi annab. Politsei viib kontrolltehinguid läbi eelneva info põhjal, st meil
peab olema kahtlus, et konkreetses kaupluses alaealisele alkoholi müüakse. Anname reegleid
rikkunud kaupluse ja müüja kohta info edasi Tallinna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse
osakonnale, kes saab oma menetlusega kauplusega edasi töötada. On kauplusi, kus rikkumine
pannakse toime korduvalt, aga on ka neid kohti, kus uusi rikkumisi ei tuvastata.
Mihhail Kõlvart: Noorte kuritegevus. Kas on mingit dünaamikat? Arvestades Põhja-Euroopas
toimuvat, mis vahel meile hilinemisega jõuab.
Jälgime noorte kuritegevuse trende, eelkõige meie lähinaabrite Soome, Rootsi, Läti ja Leedu
poolt vaadatuna. Paljuski on kuritegevus (värbamine, kokkulepped, mõjutamine, kaasamine)
nö kolinud internetikeskkonda. See on ka valdkond, kuhu politsei täna enam panustab. Oleme
suurendanud veebipolitseinike arvu. Veebis töötamise võimekus on ka abipolitseinikel ja
eeldame ka piirkonnapolitseinikelt oskust märgata sarnaselt tänaval toimuvale ka
veebikeskkonnas toimuvat. Panustame eelkõige läbi sotsiaalmeedia, erinevate kogukondade,
sh nö kraadime noorte meelsust, oleme pidanud vajalikuks ka sekkumisi läbi viia. Jälgime
noorte kampades toimuvat. Murekohaks on kujunenud, et kampadesse kogunevad väga
erinevas vanuses noored. Näiteks võib samas seltskonnas liikuda 7-10- aastane laps ja 21-
aastane noor inimene. See on pinnas, kus vähemkogenenud õpivad uusi käitumismalle jne.
Tallinnas on politsei väga heaks partneriks MONO tänavatööd tegevad noored.
Joel Jesse: Kui suur on järelevalvemaht liiklusjärelevalve osas võrreldes varasemate
aastatega, on seal langused/tõusud?
Liiklusjärelevalve maht on aastate lõikes Põhja prefektuuris olnud samas mahus. Eesmärk on
teha nö tarka tööd, st panustame ressurssi vastavalt ohuhinnangule, ohtlikele lõikudele ning
probleemkohtadele liikluses.
Urmas Mardi: Kui sagedasti korteriühistud politsei poole pöörduvad, nt öörahu rikkumise
osas?
Öörahu rikkumisega seotud väljakutsete arv on aastate lõikes vähenenud. Kui 2020. aastal oli
selliseid väljakutseid üle 3000, siis 2024. aastal natuke üle 2000 juhtumi. Korteriga seotud
öörahu väljakutseid 2024. aasta 8 kuu jooksul on olnud natuke alla 1000 ja ka antud arv on
aastate lõikes vähenenud.
Lugupidamisega
Ats Kübarsepp
Politseikolonelleitnant
Põhja prefektuur
prefekt
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Elfi Nobel
Tallinna Linnavolikogu Kantselei
Meie 07.10.2024 nr 1.1-18/11-1
Kirjalikud vastused Tallinna
Linnavolikogus prefekt Ats Kübarsepale
esitatud küsimustele.
Vastavalt varasemale kokkuleppele edastame vastused 22.08.2024. aastal Tallinna
Linnavolikogus Põhja prefekt Ats Kübarsepa ettekandele järgnenud küsimustele, mille osas
kinnitati, et laekub kirjalik tagasiside. Välja on toodud küsija nimi, küsimuse sisu ning
tagasiside küsimusele. Palume vastused edastada kõigile Tallinna Volikogu liikmetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ats Kübarsepp
politseikolonelleitnant
Põhja prefektuur
prefekt
Lisa: Prefekt Ats Kübarsepa vastused kahel lehel
Kristel-Liis Kaunismaa, 6123116, [email protected]