Arvamuse avaldamine

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

1. Õige on eesmärk, et riik peab vastama esitatud pöördumistele võimalikult kiiresti ja

kvaliteetselt.

2. Kui seadusandja määrab seaduses ise kindlaks konkreetse tähtaja, siis võtab ta ühtlasi

rakendajalt kaalutlusõiguse. See on Riigikogu enda väärtus- ja kaalutlusotsus valdkondlikuks

lahenduseks. Tähtaeg määratakse seadustes endas kindlaks eelkõige siis, kui tegemist on

põhiõiguste ja -vabaduste olulise küsimusega ning Riigikogu soovib ära hoida õiguste

rikkumist. Riigikogu kehtestatud üldisel pöördumistele vastamise tähtajal on ühtlasi prioriteet

kõikide teiste riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuste asutuste jt tegevuste ees, mille lahendamisel

ei ole seadustes tähtaega kindlaks määratud või on pikem tähtaeg. Eelnõu järgi tuleb

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastata 15 kalendripäeva jooksul, kui tähtaja pikendamist ei

õigusta eriline vajadus lähtuvalt vastamise keerukusest. Riigikohtus avaldati kahtlust, kas

selline prioriseerimine on kõikidel juhtudel õige, kuna nt seaduse selgitamisest võib olla

konkreetsel ajahetkel olulisem hoopis mõni muu tegevus.

Seetõttu pole eelnõu uue lühikese vastamistähtaja jõustudes välistatud elulised juhtumid, kui

on ilmselge, et 15-kalendripäevase vastamiskohustuse täitmise tulemus ei ole kõikidel

võrdlusjuhtudel sisuliselt hea ja õiglane. Näiteks kui selgitustaotlusele vastamist tuleb tähtaja

tõttu eelistada mõne hüve saamiseks esitatud taotluse lahendamisele, mõne ohutõrje või

rikkumise kõrvaldamise olukorrale või olulise poliitilise prioriteedi elluviimisele. Kui sellises

olukorras tõstab ametnik märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise töö seadusest tuleneva

tähtaja tõttu esimeseks, võivad mõne teise inimese, ettevõtte vm isiku osas tehtavad olulised

otsustused nihkuda edasi. See omakorda võib nende õiguseid ja huve kahjustada ning vastu

töötada PS §-s 14 sätestatud riigi kohustusele oma tegevusi õigesti prioriseerida ning valida iga

juhtumi vajadustele vastavat menetlust ja korraldust (lahendada eluline juhtum kiiresti ja

sobival viisil). See tähendab ühtlasi kohustust lahendada tavapärasest kiiremini kiiret lahendust

vajavad olukorrad (seda iseäranis olukorras, kus on oht riivata PS §-s 10 sätestatud

inimväärikust).

Lühikese vastamistähtaja tõttu võib kannatada vastuste kvaliteet. Seaduse võimalus

vastamistähtaega pikendada on väike ja erandlik ning kõikidel juhtudel tuleb eraldi tuvastada,

kas tegemist on vastamise keerukusest lähtudes erilise vajadusega. Näiteks on õiguskantsler

selgitanud, et seadus ei võimalda vastamise tähtaja pikendamist põhjendada asutuses valitseva

keerulise olukorraga, näiteks sellega, et pole piisavalt inimesi ega rahalisi ressursse (24.10.2022

nr 7-4/221279/2205524). Seega võib vaid 15-kalendripäevase lühikese vastamistähtajaga

kaasneda soovimatu ja negatiivne tagajärg, kus vastused on praegusega võrreldes napimad,

üldsõnalisemad ja vähem sisukad. See omakorda võib kokkuvõttes hoopis põhiseaduse §-s 46

sätestatud põhiõiguse teostamisele pärssivalt mõjuda.

3. Iseenesest piisab juba kehtivast nõudlikust lahendusest, mis kohustab vastama viivitamatult,

kuid annab mõnevõrra paindlikuma võimaluse konkreetse asutuse tööd korraldada. Sh mõnes

olukorras eelistada nt sotsiaalkaitse, planeeringu, tegevusloa vms põhiõiguse kaitseks vajalikku

otsustust seaduse või määruse sätte selgitamisele. Seda mõistetavalt lubatud 30 kalendripäeva

jooksul. Teisisõnu ei tohi ükski ametnik tõlgendada MSVS § 6 kohustust kui võimalust vastata

30 kalendripäeva jooksul, vaid õige on nõudlik tõlgendus, et igale pöördumisele tuleb vastata

viivitamatult.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

2/2

Õige on seletuskirjas toodu, et riik ei tohi pöördumistele vastamisel viivitada. Lisaks MSVS-ile

nõuavad seda ka haldusmenetluse seaduse § 5 lg-d 2 („Haldusmenetlus viiakse läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.“) ja 4 („Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid

mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.“). Samuti tuleb arvestada

sama seaduse § 4 lg 2 kaalutlusõiguse kasutamise nõuetega („Kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.“). Ükski ametnik ei pea seega ootama ega

tohigi oodata vastamistähtaja viimast päeva, kui saab kiiremini või kui pöördujal on tõsine

mure.

Kiiremaks ja mõistlikumaks tegutsemiseks pole vaja seadust muuta ega maksimaalselt

lubatavat vastamistähtaega lühendada, vaid vajaduse korral tuleb korrigeerida

vastamispraktikat. Praktikat saab parandada ka järelevalvega. Nii on näiteks õiguskantsler

korduvalt juhtinud tähelepanu vastamise tähtaegadele ja kvaliteedile

(nt 23.10.2023 nr 7-4/231101/2305387, 10.04.2023 nr 7 -5/230464/2301924, 13.03.2023

nr 7-5/230374/2301348, 07.09.2023 nr 7-5/231171/2304568, 15.05.2019 nr 6-4/190643/1902

484, 2007. a kontrollkäik).

Kui pöördumisele ei vastata, siis on võimalik ka kohustamiskaebusega halduskohtusse

pöörduda.

4. Eelnõu jõustudes pole välistatud, et mõnevõrra suureneb vaidlustamise, sh õiguskantsleri

või kohtu poole pöördumiste arv (iga 15 kalendripäeva ületav aeg, kui ei esine erandlikke

asjaolusid, on õigusvastane viivitus). Seda mõju ei ole seletuskirjas toodud, kuid on samuti

oluline silmas pidada.

5. Juhime tähelepanu praktikas korduvalt tekkinud probleemidele, kui pöördujad

kuritarvitavad oma teabe ja selgituste küsimise õiguseid. Harvad ei ole juhud, kui riigi- ning

valdade ja linnade asutuste poole pöördutakse samas küsimuses korduvalt või lausa alusetult.

Samuti on pöördumisi, mille sõnastus on riiki või ametnikke alavääristav või lausa

ebatsensuurne. Sisutud või pahatahtlikud pöördumised suurendavad ebamõistlikult asutuste

töökoormust. Seetõttu võiks seadusandja mõelda ka selle probleemi olemasolule ja

lahendustele. Ühe võimalusena võib kaaluda, kas lisada MSVS § 5 lg-sse 9 võimalus kaaluda,

kas jätta pöördumistele vastamata, kui see on korduv ehk varasemaga samasisuline, või MSVS

§ 4 lg 2 punktides 3 ja 4 kirjeldatud analoogsetel juhtudel: „ 3) isik on agressiivne ning käitub

heade kommete vastaselt; 4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud.“.

6. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mõistlikule

ettepanekule eristada juhtumeid, millele saab või ei saa vastata lihtsalt ja kiiresti. Nõustume, et

pöördumistele vastamine, mis nõuab teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist

(MSVS § 2 lg 2 p 1), s.t mis on töömahukas, võibki sisulise vajaduse tõttu kauem aega võtta.

Vastuse kvaliteet on suurema kaaluga kui nõue, et vastata tuleb ilmtingimata ja jäigalt seaduses

sisalduva aja jooksul. Arutelus mööndi samas, et piiri tõmbamine lihtsa ja keerulise pöördumise

vahel ei pruugi olla alati lihtne ja üheselt selge.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu Kantselei

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga

edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Teie 18.09.2024 nr

Meie 09.10.2024 nr 6-6/24-44