Räpinas Vabaduse 2 Olerexi tankla liitumise projekti LC1168 kooskõlastuse taotlus









TELLIJA:
Elektrilevi OÜ
TÖÖPROJEKT

















AS Aqua Marina Räpina Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumine.
Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa



Vastutav spetsialist:
Enn Kraav

Tel. 53 359520

E-post: [email protected]








Nr.
LC1168









Tartu
September 2024


1. Sisukord

1. Seletuskiri. 3
1.1. Üldandmed. 3
1.2.Tehniline lahendus
1.2.1. Alajaam AJ 15605 ja sidumine 10 kV ja 0,4 kV võrguga. 3
1.2.2.Maandamine ja maanduspaigaldis. 6
1.2.3.Tähistused. 6
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine 6
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve. 7
4. Käidujuhend. 7

2. Töömahud ja spetsifikatsioonid
2.1. Materjalide spetsifikatsioon 9

3. Lisad
3.1. Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 464653 AS Aqua Marina Vabaduse tn. 2, Räpina linn, Põlvamaa, Elektriautode laadimistaristu liitumine.
3.2. Elektrilevi OÜ lähteülesande asendiplaan
3.3. Kooskõlastused

6. Graafiline osa.
Jrk. nr
Joonise nimetus
Mõõtkava, vorming
Joon. nr.
Faili nimetus
1
Asendiplaan
1:500/A1
1

LC1168Vabaduse2_TP_EL-4-01_Asendiplaan.dwg

2
10 kV võrgu skeem
A3
2
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-01_10kV-Skeem.dwg
3
Alaj. AJ15605 skeem
A3
3
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-02_AJ skeem.dwg
4
0,4 kV võrgu skeem
A3
4
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-01_04kV-Skeem.dwg
5
Liitumiskilbi LK229014 skeem
A4
5
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-04_LK-skeem.dwg
6
Alajaama paigaldusjoonis
A4
6
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-05_AJ-paigaldus.dwg
7
Alajaama maandus- paigaldise põhimõtteskeem
A4
7
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-06_AJ-maandus.dwg
8
Räpina II 10 kV liini skeem
A3
8
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-07_Räpina II 10 kV skeem.dwg
9
Ristumine Räpina-Aravu teega km. 0,19
A3
9
LC1168Vabaduse2_TP_EL-4-04_Ristumine Räpina-Aravu teega km. 0,19.dwg



1. Seletuskiri
1.1. Üldandmed

Käesolevas elektrivarustuse projektis lahendatakse Põlvamaal Räpina linnas Vabaduse tn. 2 asuva AS Aqua Marinale kuuluva Olerexi tanklas elektriautode laadimistaristu liitumisühendus ja sellega seotud 0,4 kV ja 10 kV võrgu ümberehitus.
Projekti mahus sisalduvad järgmised tööd:
• Uue 10/0,4 kV komplektalajaama ehitus ja sidumine 10kV võrguga
• Uue alajaama sidumine 0,4 kV võrguga.
• Vabaduse tn. 2 asuva Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumiskilbi komplekteerimine ja paigaldus

Projekteerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 464653 AS Aqua Marina Vabaduse tn. 2, Räpina linn, Põlvamaa, Elektriautode laadimistaristu liitumine.

Elektripaigaldise projekti koostamisel on arvestatud järgmiste eeskirjade nõudeid:
1. EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
2. EVS-EN 61936-1:2021: Tugevvoolupaigaldised ninivahelduvpingega üle 1 kV.
3.. EVS-HD 60364-4-43:2017: Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
4. EVS-EN 50110-1:2023: „Elektripaigaldiste käit”.
5. EVS-HD 60364-5-52:2017: Madalpingelised elekripaigaldised. Osa 5.52 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikusüsteemid.
6. Elektrilevi OÜ (0,4-20 kV) võrgustandardid ja juhendmaterjalid
7. P393: Nõuded keskpinge mastilülituspunktide, keskpinge kaablivõrgu harukilpide, lõpumuhvide, alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste ehituseks.
8. Ehitusseadus.
9. Seadme ohutuse seadus.
Tööde teostajal tuleb peale tööde lõpetamist üle anda liini pass koos vajalike dokumentidega ja joonis digitaalkujul Elektrilevi OÜ-le.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad olema uued ja omama Eestis kasutamist lubavat sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.


1.2. Tehniline lahendus
1.2.1.Alajaam AJ 15605 ja sidumine 10 kV ja 0,4 kV võrguga.

Projekteeritud 10/0,4 kV komplektalajaamaks AJ15605 on planeeritud kasutada tüüpset tehasetootelist metallkestaga välisteenindusega Harju Elektri alajaama HEKA 1VM630, tüüp 1, skeem B, trafoga 630 kVA. Alajaama paigaldada kaoarvesti ja kontsentraator. Projekteeritud alajaam paigaldada vastavalt ettevalmistatud ja tasandatud killustikalusele vastavalt asendiplaanile ja alajaama paigaldusjoonistele, (vt joonised nr. 1 ja 6), arvestades olemasoleva maapinna kõrgusjooni ning asendiplaanil näidatud kaugusi kõrvalolevatest objektidest.
Uue alajaama toide on projekteeritud Räpina 35/10 kV alajaama Räpina II 10 kV fiidrilt alajaama nr. AJ9045 juurest. Paigaldada 10 kV kaablid AHXAMK-W 3*120/35 KPL240052 ja KPL240053 ühises trassis vastavalt joonisele, (vt. Asendiplaan, joonis nr. 1), alajaama AJ9045 juurest projekteeritud alajaamani AJ15605. Alajaama AJ9045-KEK-i alajaama vahelisele 10 kV kaablile nr. 0310041 teha joonisel märgitud kohas sisselõige ja kaabel KPL240052 ühendada jätkumuhviga KEK-i kaabliga nr. 0310041. Kaabli 0310041 alajaama AJ9045 poolne ots ühendada lahti ja demonteerida ning vabanenud kaitsetorusse tõmmata uus kaabel KPL240053 ning ühendada vabanenud fiidrisse K01KOL.
Kaablid paigaldada vastavalt joonisel 1 toodud asendiplaanile põhiliselt puurimise teel joonisel märgitud sügavusele. kogu pikkuses kaitsetorus D=160 mm. Kaablite otstele teha otsamuhvid ja ühendada nurkpistikutega uue alajaamade 10 kV jaotlatesse. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga (alajaamas kasutada toru otste tihendamiseks tulekindlat ehitusvahtu, mille tulepüsivuspiir on >2h). Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Paigaldada kaablitähispostid joonisel märgitud kohtadesse.
Projekteeritud kaablite otsamuhvid ankurdada jaotusseadme külge. Montaažtööd teha kooskõlas kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega.
Paigaldada nõutud tähistused vastavalt kehtivale ELV standardile P346 “Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded”.
Alajaama maanduspaigaldis ehitada välja vastavalt Elektrilevi normidele ja nõuetele. Projekteeritud alajaama 10 kV toide on kavandatud Räpina 35/10 kV alajaama 10 kV võrgust, kus mahtuvuslik maaühendusvool ei ületa 10 A. Vastavalt sellele on alajaamale projekteeritud maanduspaigaldis, mis peab tagama maandusimpedantsi Rm<5 om [50V / 10A = 5 ] (vt. joonised . nr. 1 ja nr. 6.
Komplekteerida liitumiskilp LK229014 vastavalt joonisel nr. 5 toodud skeemile ja paigaldada Vabaduse 2 kinnistule joonisel nr. 1 näidatud kohta. Kilbile ehitada maanduspaigaldis ja potentsiaalitasanduskontuur, maanduspaigaldis ühendada alajaama maandusega. Liitumiskilbi toiteks paigaldada alajaamast kaabel AXPK 4G240. Liitumiskilbist viia tarbija suunas reservtoru D=110 mm tarbija kaabli jaoks, toru otsad sulgeda korgiga.
0,4 kV võrgu sidumiseks uue alajaamaga paigaldada ühises trassis kaks kaablit AXPK 4G240 MPL426709 ja MPL426712 jaotuskilpide JK49490 ja JK49491 vahelise ühenduskaablini,nr. 126592, (vt. joonis nr. 1 „Asendiplaan“). Kaablisse teha sisselõige ja projekteeritud kaablid kaablid ühendada jätkumuhvide abil olemasoleva kaabliga. Jaotuskilpides JK49490 ja JK49491 uuendada kaablite tähised vastavalt muutunud skeemile.
Puuritavad lõigud ja paigaldussügavused on näidatud joonisel nr. 1. Puuritavates lõikudes, ristumistel kraavidega ja nende all ning tee mulde all kasutada kaitsetoru rõngasjäikusega 1250 N, teemaal lahtise kaeve korral 750 N, mujal haljasalal 450 N.
Kaablite paigaldamisel järgida järgmisi paigalduskujasid:
Paralleelkulgemistel:
Kaugus olemasolevatest töötavatest kaablitest vähemalt 0,3-0,5m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest soovitavalt 1 m;
Kaugus sidetrassist – soovitavalt 1,0 m, minimaalne lubatav kaugus on 0,3 m
Kaugus gaasitrassist – vähemalt 1 m
Kaugus ehitistest vähemalt 1,0m.
Kaugus puudest – 2,0 m
Ristumistel:
Kaugus olemasolevatest side- ja elektrikaablitest vähemalt 0,2m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest vähemalt 0,3m;
Kaugus gaasitrassist vähemalt 0,5 m, soovitavalt kaabel paigaldada gaasitrassi alt.
Kaugus sidetrassist vähemalt 0,3 m
Ristumistel sidetrasside ja gaasitrassiga paigaldada kaabel üldjuhul nende alt.
Ristuvatele allmaarajatistele lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna.


1.2.3. Maandamine ja maanduspaigaldised.

Projekteeritud elektriseadmete ohutus on tagatud:
• valitud seadmete ja materjalidega ( so. põhikaitse e. otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega ).
• toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega ( so. rikkekaitse e. kaudpuutekaitse).
Maanduspaigaldised takistusega kuni 100 om ehitada jaotuskilpidele ja 0,4 kV õhuliinide mastidele joonisel näidatud kohtadesse.
Projekteeritud alajaamale ehitada kesk- ja madalpinge ühine maanduspaigaldis maandustakistusega R<5 oomi. Alajaama maanduspaigaldis rajada maandusringina ümber alajaama, viimase seinast kuni 2 m kaugusele 4 maanduselektroodiga, (maandusringi nurkades). Maanduskontuuri pikendada projekteeritud kaablitrassi ja vajadusel lisada täiendavaid maandusvardaid. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m, (3 m pikkuste püstelektroodide korral). Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi, min. 1 m sügavusele pinnasesse. 0,4 kV õhuliini esimese masti maanduspaigaldis siduda uue alajaama maanduspaigaldisega. Maasisese maandusjuhina kasutada tsingitud maandusjuhti RD-10.
Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode või vajaduse korral ehitada süvamaandur.
Halbade maandustingimuste puhul, kui on tegemist suure eritakistusega pinnasega, mille puhul maandustakistuse R<5 om saavutamine osutub keeruliseks, tuleb maanduse ehitusel hinnata puutepinge suurust. Lubatava puutepinge väärtuseks püsiva maaühenduse korral on 80 V, mahtuvusliku maaühendusvoolu suruseks 1-faasilise maaühenduse korral on 10 A ning maanduspingeks on kahekordne puutepinge väärtus. Seega kohtades, kus on võimalik inimeste liikumine ilma jalanõudeta, (puudub inimese ja maapinna vaheline lisatakistus), samuti kariloomade liikumiskohtades, ei tohi keskpingeliini masti maandustakistus ületada 16 om. Ülejäänud kohtades, kus eespoolnimetatud liikumised on vähetõenäolised, arvestada jalanõude lisatakistusega ca 1000 om.
Standardi EVS-EN 50341 alusel arvutatud maandustakistuste väärtuse erinevate pinnase eritakistuste puhul (arvestades jalanõude takistust R=1000 om):
pinnase eritakistus ρE <200 om*m, või kui eritakistus pole teada – 25 om
ρE <200-500 om*m – 30 om
ρE <500-1000 om*m – 35 om
ρE <1000-2000 om*m – 45 om
ρE <2000-4000 om*m – 70 om
Arvestades, et Värska piirkonnas on tegemist liivase pinnasega, tuleks siin alajaama maandustakistuse ehitusel tõenäoliselt lähtuda lubatava puutepinge tagamisest.


1.2.4. Tähistused.

Projekteeritud seadmed tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ võrgustandardile P346 “ Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded.”.
• Alajaama jaotla ustele paigaldada alajaama tähis vastavalt „AJ16504 “ ja elektriohumärk.
• Väljuvatele 10 kV fiidrile paigaldada tähis kaabli margi, pikkuse, sihtpunkti ja kaabli numbriga.
• Uuendada KEK-i alajaamas alajaama AJ15605 suuna kaabli tähised vastavalt käesolevale projektile.
• Alajaama lahtritele paigaldada uued standardile P346 vastavad tähised järgmiselt, (vt. joonis nr.2 ja nr. 3).
• 10 kV j/s lahtritele paigaldada tähised vastavalt projektis toodud skeemile.
• Alajaama 0,4 kV fiidritele panna fiidrite tähised koos nende kaablite lõpp-punktide aadressidega vastavalt projektis toodud skeemile,
• Liitumiskilbis ja jaotuskilpides paigaldada kaablite otstele tähised kaabli margi, pikkuse ja aadressiga.
• Väljuvatele 0,4 kV kaablitele paigaldada tähised kaabli numbri ja aadressiga.
• Liitumiskilbile paigaldada silt kilbi tähisega ja elektriohumärk.
• Kilbi paremasse ülanurka paigaldada Elektrilevi märgis 150*50 mm Elektrilevi logoga.
• Peakaitse kaitselülitile märkida nimi- ja sättevoolude suurused ning tähised tarbimiskoha aadressidega;
• paigaldatud ja ühendatud kaablitel tähistada kõik sooned L1,L2,L3,PEN, faaside järjestusega vasakult paremale;

Taastamistööde üldised nõuded:
Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas ja pinnakate, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning taastada muru ja juurdepääsuteede katted väljaspool otsest ehitusala, mis said kahjustatud ehitus-, lammutustööde käigus; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide. Vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil.
Kaevealade katted taastada, viies need vähemalt töödele eelnevasse seisu. Kaevis tihendada tagasitäite käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud osapooltega eelnev olukord fikseerida, (fotod vmt), enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõppu.
Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud reeglitele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.
Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada, rikutud katend taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.


2. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve.

Ehitustööd korraldada hea ehitustava kohaselt. Ehitus ja kaevetööde ajaks piirata ehitusplatsid piirdelindiga ja tähistada ohutusmärkidega. Töökoht tähistada nõuetekohaselt tööde tellija ja tööde teostaja andmetega.
Kuna ehitustegevus toimub väljaspool suuri liiklusteid, siis nende teede sulgemiste vajadus puudub. Sissesõidutee ja parkimisala liikluspiirangute, samuti laadimis- ja tõstetööde puhul võimalike liikluspiirangute vajadus selgub tööde käigus.
Ehitustööd korraldada selliselt, et tarbija elektrikatkestuse aeg oleks minimaalne, tagades samal ajal tööde teostamise täieliku ohutuse ja korrektsuse.

Tööde teostamine Telia AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis:

1.. Töid Telia Eesti AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel.
1. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
2. a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
3. b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
4. c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
5. d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
6. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
7. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad sideehitised, mille asukoht on ligikaudne ja vajab looduses täpsustamist, paiknevad tööde teostamise asukohas (looduses) teistel asukohtadel ja sügavustel, kui esialgselt teada, siis korrigeeritakse projekti omaniku poolt ja kulul vajadusel projektlahendust (et tagada ehitusprojekti ja ehitamise korrektsus), esitatakse täiendatud projektlahendus ka Teliale. Teostatavate ehitustööde lõppemisel peab sideehitis jääma nõuetekohasele sügavusele.
8. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest.
9. Lahtikaevatud kaablid ja kaitsetorud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikaitsetoru/-kiikri karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.
10. Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sidekaablid jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73.
11. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite jms. sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
12. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
13. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/

Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest” ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehitatud elektripaigaldised kanda teostusjoonisele. Teostusjoonis esitada ka kohalikule omavalitsusele.
Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega, s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.

3. Käidujuhend

Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni:
Elektripaigaldise teostusjoonised.
Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta.
Elektrimõõtmiste protokollid.
Tööde vastuvõtu-üleandmisakt.
Ehitaja deklaratsioon tööde teostamise kohta
Elektripaigaldise auditi akt.
Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja.
Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
• sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule;
• nähtavate kontaktühenduste seisukorrale;
• maandusseadmete ja seadmete potentsiaaliühtlustuse;
• lukkude ja juurdepääsuteede korrasolekule;
• kaablitrassi ja taastatud katendi seisukorrale;
• kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale;
• märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule.
Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest, elektripaigaldiste käitu korraldada käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja
funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viis ja aeg.

Koostas: Enn Kraav
12.09.2024.









TELLIJA:
Elektrilevi OÜ
TÖÖPROJEKT

















AS Aqua Marina Räpina Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumine.
Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa



Vastutav spetsialist:
Enn Kraav

Tel. 53 359520

E-post: [email protected]








Nr.
LC1168









Tartu
September 2024


1. Sisukord

1. Seletuskiri. 3
1.1. Üldandmed. 3
1.2.Tehniline lahendus
1.2.1. Alajaam AJ 15605 ja sidumine 10 kV ja 0,4 kV võrguga. 3
1.2.2.Maandamine ja maanduspaigaldis. 6
1.2.3.Tähistused. 6
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine 6
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve. 7
4. Käidujuhend. 7

2. Töömahud ja spetsifikatsioonid
2.1. Materjalide spetsifikatsioon 9

3. Lisad
3.1. Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 464653 AS Aqua Marina Vabaduse tn. 2, Räpina linn, Põlvamaa, Elektriautode laadimistaristu liitumine.
3.2. Elektrilevi OÜ lähteülesande asendiplaan
3.3. Kooskõlastused

6. Graafiline osa.
Jrk. nr
Joonise nimetus
Mõõtkava, vorming
Joon. nr.
Faili nimetus
1
Asendiplaan
1:500/A1
1

LC1168Vabaduse2_TP_EL-4-01_Asendiplaan.dwg

2
10 kV võrgu skeem
A3
2
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-01_10kV-Skeem.dwg
3
Alaj. AJ15605 skeem
A3
3
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-02_AJ skeem.dwg
4
0,4 kV võrgu skeem
A3
4
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-01_04kV-Skeem.dwg
5
Liitumiskilbi LK229014 skeem
A4
5
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-04_LK-skeem.dwg
6
Alajaama paigaldusjoonis
A4
6
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-05_AJ-paigaldus.dwg
7
Alajaama maandus- paigaldise põhimõtteskeem
A4
7
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-06_AJ-maandus.dwg
8
Räpina II 10 kV liini skeem
A3
8
LC1168Vabaduse2_TP_EL-5-07_Räpina II 10 kV skeem.dwg
9
Ristumine Räpina-Aravu teega km. 0,19
A3
9
LC1168Vabaduse2_TP_EL-4-04_Ristumine Räpina-Aravu teega km. 0,19.dwg



1. Seletuskiri
1.1. Üldandmed

Käesolevas elektrivarustuse projektis lahendatakse Põlvamaal Räpina linnas Vabaduse tn. 2 asuva AS Aqua Marinale kuuluva Olerexi tanklas elektriautode laadimistaristu liitumisühendus ja sellega seotud 0,4 kV ja 10 kV võrgu ümberehitus.
Projekti mahus sisalduvad järgmised tööd:
• Uue 10/0,4 kV komplektalajaama ehitus ja sidumine 10kV võrguga
• Uue alajaama sidumine 0,4 kV võrguga.
• Vabaduse tn. 2 asuva Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumiskilbi komplekteerimine ja paigaldus

Projekteerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 464653 AS Aqua Marina Vabaduse tn. 2, Räpina linn, Põlvamaa, Elektriautode laadimistaristu liitumine.

Elektripaigaldise projekti koostamisel on arvestatud järgmiste eeskirjade nõudeid:
1. EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
2. EVS-EN 61936-1:2021: Tugevvoolupaigaldised ninivahelduvpingega üle 1 kV.
3.. EVS-HD 60364-4-43:2017: Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
4. EVS-EN 50110-1:2023: „Elektripaigaldiste käit”.
5. EVS-HD 60364-5-52:2017: Madalpingelised elekripaigaldised. Osa 5.52 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikusüsteemid.
6. Elektrilevi OÜ (0,4-20 kV) võrgustandardid ja juhendmaterjalid
7. P393: Nõuded keskpinge mastilülituspunktide, keskpinge kaablivõrgu harukilpide, lõpumuhvide, alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste ehituseks.
8. Ehitusseadus.
9. Seadme ohutuse seadus.
Tööde teostajal tuleb peale tööde lõpetamist üle anda liini pass koos vajalike dokumentidega ja joonis digitaalkujul Elektrilevi OÜ-le.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad olema uued ja omama Eestis kasutamist lubavat sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.


1.2. Tehniline lahendus
1.2.1.Alajaam AJ 15605 ja sidumine 10 kV ja 0,4 kV võrguga.

Projekteeritud 10/0,4 kV komplektalajaamaks AJ15605 on planeeritud kasutada tüüpset tehasetootelist metallkestaga välisteenindusega Harju Elektri alajaama HEKA 1VM630, tüüp 1, skeem B, trafoga 630 kVA. Alajaama paigaldada kaoarvesti ja kontsentraator. Projekteeritud alajaam paigaldada vastavalt ettevalmistatud ja tasandatud killustikalusele vastavalt asendiplaanile ja alajaama paigaldusjoonistele, (vt joonised nr. 1 ja 6), arvestades olemasoleva maapinna kõrgusjooni ning asendiplaanil näidatud kaugusi kõrvalolevatest objektidest.
Uue alajaama toide on projekteeritud Räpina 35/10 kV alajaama Räpina II 10 kV fiidrilt alajaama nr. AJ9045 juurest. Paigaldada 10 kV kaablid AHXAMK-W 3*120/35 KPL240052 ja KPL240053 ühises trassis vastavalt joonisele, (vt. Asendiplaan, joonis nr. 1), alajaama AJ9045 juurest projekteeritud alajaamani AJ15605. Alajaama AJ9045-KEK-i alajaama vahelisele 10 kV kaablile nr. 0310041 teha joonisel märgitud kohas sisselõige ja kaabel KPL240052 ühendada jätkumuhviga KEK-i kaabliga nr. 0310041. Kaabli 0310041 alajaama AJ9045 poolne ots ühendada lahti ja demonteerida ning vabanenud kaitsetorusse tõmmata uus kaabel KPL240053 ning ühendada vabanenud fiidrisse K01KOL.
Kaablid paigaldada vastavalt joonisel 1 toodud asendiplaanile põhiliselt puurimise teel joonisel märgitud sügavusele. kogu pikkuses kaitsetorus D=160 mm. Kaablite otstele teha otsamuhvid ja ühendada nurkpistikutega uue alajaamade 10 kV jaotlatesse. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga (alajaamas kasutada toru otste tihendamiseks tulekindlat ehitusvahtu, mille tulepüsivuspiir on >2h). Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Paigaldada kaablitähispostid joonisel märgitud kohtadesse.
Projekteeritud kaablite otsamuhvid ankurdada jaotusseadme külge. Montaažtööd teha kooskõlas kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega.
Paigaldada nõutud tähistused vastavalt kehtivale ELV standardile P346 “Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded”.
Alajaama maanduspaigaldis ehitada välja vastavalt Elektrilevi normidele ja nõuetele. Projekteeritud alajaama 10 kV toide on kavandatud Räpina 35/10 kV alajaama 10 kV võrgust, kus mahtuvuslik maaühendusvool ei ületa 10 A. Vastavalt sellele on alajaamale projekteeritud maanduspaigaldis, mis peab tagama maandusimpedantsi Rm<5 om [50V / 10A = 5 ] (vt. joonised . nr. 1 ja nr. 6.
Komplekteerida liitumiskilp LK229014 vastavalt joonisel nr. 5 toodud skeemile ja paigaldada Vabaduse 2 kinnistule joonisel nr. 1 näidatud kohta. Kilbile ehitada maanduspaigaldis ja potentsiaalitasanduskontuur, maanduspaigaldis ühendada alajaama maandusega. Liitumiskilbi toiteks paigaldada alajaamast kaabel AXPK 4G240. Liitumiskilbist viia tarbija suunas reservtoru D=110 mm tarbija kaabli jaoks, toru otsad sulgeda korgiga.
0,4 kV võrgu sidumiseks uue alajaamaga paigaldada ühises trassis kaks kaablit AXPK 4G240 MPL426709 ja MPL426712 jaotuskilpide JK49490 ja JK49491 vahelise ühenduskaablini,nr. 126592, (vt. joonis nr. 1 „Asendiplaan“). Kaablisse teha sisselõige ja projekteeritud kaablid kaablid ühendada jätkumuhvide abil olemasoleva kaabliga. Jaotuskilpides JK49490 ja JK49491 uuendada kaablite tähised vastavalt muutunud skeemile.
Puuritavad lõigud ja paigaldussügavused on näidatud joonisel nr. 1. Puuritavates lõikudes, ristumistel kraavidega ja nende all ning tee mulde all kasutada kaitsetoru rõngasjäikusega 1250 N, teemaal lahtise kaeve korral 750 N, mujal haljasalal 450 N.
Kaablite paigaldamisel järgida järgmisi paigalduskujasid:
Paralleelkulgemistel:
Kaugus olemasolevatest töötavatest kaablitest vähemalt 0,3-0,5m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest soovitavalt 1 m;
Kaugus sidetrassist – soovitavalt 1,0 m, minimaalne lubatav kaugus on 0,3 m
Kaugus gaasitrassist – vähemalt 1 m
Kaugus ehitistest vähemalt 1,0m.
Kaugus puudest – 2,0 m
Ristumistel:
Kaugus olemasolevatest side- ja elektrikaablitest vähemalt 0,2m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest vähemalt 0,3m;
Kaugus gaasitrassist vähemalt 0,5 m, soovitavalt kaabel paigaldada gaasitrassi alt.
Kaugus sidetrassist vähemalt 0,3 m
Ristumistel sidetrasside ja gaasitrassiga paigaldada kaabel üldjuhul nende alt.
Ristuvatele allmaarajatistele lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna.


1.2.3. Maandamine ja maanduspaigaldised.

Projekteeritud elektriseadmete ohutus on tagatud:
• valitud seadmete ja materjalidega ( so. põhikaitse e. otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega ).
• toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega ( so. rikkekaitse e. kaudpuutekaitse).
Maanduspaigaldised takistusega kuni 100 om ehitada jaotuskilpidele ja 0,4 kV õhuliinide mastidele joonisel näidatud kohtadesse.
Projekteeritud alajaamale ehitada kesk- ja madalpinge ühine maanduspaigaldis maandustakistusega R<5 oomi. Alajaama maanduspaigaldis rajada maandusringina ümber alajaama, viimase seinast kuni 2 m kaugusele 4 maanduselektroodiga, (maandusringi nurkades). Maanduskontuuri pikendada projekteeritud kaablitrassi ja vajadusel lisada täiendavaid maandusvardaid. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m, (3 m pikkuste püstelektroodide korral). Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi, min. 1 m sügavusele pinnasesse. 0,4 kV õhuliini esimese masti maanduspaigaldis siduda uue alajaama maanduspaigaldisega. Maasisese maandusjuhina kasutada tsingitud maandusjuhti RD-10.
Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode või vajaduse korral ehitada süvamaandur.
Halbade maandustingimuste puhul, kui on tegemist suure eritakistusega pinnasega, mille puhul maandustakistuse R<5 om saavutamine osutub keeruliseks, tuleb maanduse ehitusel hinnata puutepinge suurust. Lubatava puutepinge väärtuseks püsiva maaühenduse korral on 80 V, mahtuvusliku maaühendusvoolu suruseks 1-faasilise maaühenduse korral on 10 A ning maanduspingeks on kahekordne puutepinge väärtus. Seega kohtades, kus on võimalik inimeste liikumine ilma jalanõudeta, (puudub inimese ja maapinna vaheline lisatakistus), samuti kariloomade liikumiskohtades, ei tohi keskpingeliini masti maandustakistus ületada 16 om. Ülejäänud kohtades, kus eespoolnimetatud liikumised on vähetõenäolised, arvestada jalanõude lisatakistusega ca 1000 om.
Standardi EVS-EN 50341 alusel arvutatud maandustakistuste väärtuse erinevate pinnase eritakistuste puhul (arvestades jalanõude takistust R=1000 om):
pinnase eritakistus ρE <200 om*m, või kui eritakistus pole teada – 25 om
ρE <200-500 om*m – 30 om
ρE <500-1000 om*m – 35 om
ρE <1000-2000 om*m – 45 om
ρE <2000-4000 om*m – 70 om
Arvestades, et Värska piirkonnas on tegemist liivase pinnasega, tuleks siin alajaama maandustakistuse ehitusel tõenäoliselt lähtuda lubatava puutepinge tagamisest.


1.2.4. Tähistused.

Projekteeritud seadmed tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ võrgustandardile P346 “ Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded.”.
• Alajaama jaotla ustele paigaldada alajaama tähis vastavalt „AJ16504 “ ja elektriohumärk.
• Väljuvatele 10 kV fiidrile paigaldada tähis kaabli margi, pikkuse, sihtpunkti ja kaabli numbriga.
• Uuendada KEK-i alajaamas alajaama AJ15605 suuna kaabli tähised vastavalt käesolevale projektile.
• Alajaama lahtritele paigaldada uued standardile P346 vastavad tähised järgmiselt, (vt. joonis nr.2 ja nr. 3).
• 10 kV j/s lahtritele paigaldada tähised vastavalt projektis toodud skeemile.
• Alajaama 0,4 kV fiidritele panna fiidrite tähised koos nende kaablite lõpp-punktide aadressidega vastavalt projektis toodud skeemile,
• Liitumiskilbis ja jaotuskilpides paigaldada kaablite otstele tähised kaabli margi, pikkuse ja aadressiga.
• Väljuvatele 0,4 kV kaablitele paigaldada tähised kaabli numbri ja aadressiga.
• Liitumiskilbile paigaldada silt kilbi tähisega ja elektriohumärk.
• Kilbi paremasse ülanurka paigaldada Elektrilevi märgis 150*50 mm Elektrilevi logoga.
• Peakaitse kaitselülitile märkida nimi- ja sättevoolude suurused ning tähised tarbimiskoha aadressidega;
• paigaldatud ja ühendatud kaablitel tähistada kõik sooned L1,L2,L3,PEN, faaside järjestusega vasakult paremale;

Taastamistööde üldised nõuded:
Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas ja pinnakate, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning taastada muru ja juurdepääsuteede katted väljaspool otsest ehitusala, mis said kahjustatud ehitus-, lammutustööde käigus; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide. Vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil.
Kaevealade katted taastada, viies need vähemalt töödele eelnevasse seisu. Kaevis tihendada tagasitäite käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud osapooltega eelnev olukord fikseerida, (fotod vmt), enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõppu.
Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud reeglitele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.
Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada, rikutud katend taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.


2. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve.

Ehitustööd korraldada hea ehitustava kohaselt. Ehitus ja kaevetööde ajaks piirata ehitusplatsid piirdelindiga ja tähistada ohutusmärkidega. Töökoht tähistada nõuetekohaselt tööde tellija ja tööde teostaja andmetega.
Kuna ehitustegevus toimub väljaspool suuri liiklusteid, siis nende teede sulgemiste vajadus puudub. Sissesõidutee ja parkimisala liikluspiirangute, samuti laadimis- ja tõstetööde puhul võimalike liikluspiirangute vajadus selgub tööde käigus.
Ehitustööd korraldada selliselt, et tarbija elektrikatkestuse aeg oleks minimaalne, tagades samal ajal tööde teostamise täieliku ohutuse ja korrektsuse.

Tööde teostamine Telia AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis:

1.. Töid Telia Eesti AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel.
1. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
2. a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
3. b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
4. c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
5. d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
6. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
7. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad sideehitised, mille asukoht on ligikaudne ja vajab looduses täpsustamist, paiknevad tööde teostamise asukohas (looduses) teistel asukohtadel ja sügavustel, kui esialgselt teada, siis korrigeeritakse projekti omaniku poolt ja kulul vajadusel projektlahendust (et tagada ehitusprojekti ja ehitamise korrektsus), esitatakse täiendatud projektlahendus ka Teliale. Teostatavate ehitustööde lõppemisel peab sideehitis jääma nõuetekohasele sügavusele.
8. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest.
9. Lahtikaevatud kaablid ja kaitsetorud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikaitsetoru/-kiikri karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.
10. Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sidekaablid jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73.
11. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite jms. sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
12. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
13. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/

Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest” ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehitatud elektripaigaldised kanda teostusjoonisele. Teostusjoonis esitada ka kohalikule omavalitsusele.
Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega, s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.

3. Käidujuhend

Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni:
Elektripaigaldise teostusjoonised.
Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta.
Elektrimõõtmiste protokollid.
Tööde vastuvõtu-üleandmisakt.
Ehitaja deklaratsioon tööde teostamise kohta
Elektripaigaldise auditi akt.
Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja.
Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
• sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule;
• nähtavate kontaktühenduste seisukorrale;
• maandusseadmete ja seadmete potentsiaaliühtlustuse;
• lukkude ja juurdepääsuteede korrasolekule;
• kaablitrassi ja taastatud katendi seisukorrale;
• kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale;
• märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule.
Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest, elektripaigaldiste käitu korraldada käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja
funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viis ja aeg.

Koostas: Enn Kraav
12.09.2024.