| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/16271-6 |
| Registreeritud | 08.10.2024 |
| Sünkroonitud | 10.10.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
63.00
Huvitatud isikud:
NEED arhitektid OÜ MTR EEP003711
Arhitekt: Projekteerija:
Staadium:
Joonis:
Mõõtkava:
Lehekülg:
Kuupäev: Mikk Pärdi Karl Erik Rabakukk
1:1000 A0
08.08.2024
79401:005:0251, 79401:001:0147, 79401:005:0144 Kastli küla, Tartu vald, Tartumaa
Jakobi varad OÜ, Ester Rosin
Detailplaneering Töö nr 21-037-01-DP Töö: Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Planeeringu põhijoonis
4
MÄRKUSED 1. Aluskihtidena on kasutatud on Maainsener OÜ 2021. a oktoobri tööd nr GEO 6103 (Loogaaia) ja 2022. a
märtsi tööd nr GEO 6231 (Tuisu ja Tuisula), algselt mõõtkavas 1/500, ning Maa-Ameti Tartu valla katastriüksuste piiride alusfaili 2022 a. seisuga ja Maa-Ameti kaardirakendusi 09.12.2022 seisuga. Loogaaia osa samakõrgusjooned on lisatud kõrgusmärkide järgi planeeringu koostamise käigus. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
2. Plaanitavad tehnovõrgud ja -rajatised on näidatud üldistavalt ja lihtsustatult. Tehnovõrkude ja -rajatiste täpne plaaniline ja kõrguslik paiknemine, vahekaugused ja kaitsevööndid, paiknemine teekatendite, kõrghaljastuse jmt suhtes ning spetsifikatsioonid lahendatakse vastavate projektidega. Arvestada võrguvaldajate tehniliste tingimustega. Üldjuhul võib tehnovõrkude näidatud asukohti projekteerimise käigus muuta. Vt täpsemalt seletuskiri ptk 4.6.
sissesõit kinnistule, ligikaudne
jalakäija ja kergliikleja läbipääs
TINGMÄRGID planeeringuala koos lähiümbrusega (20 m)
planeeritav kinnistu piir
kinnistu piir planeeringualal, olemasolev
sissesõit planeeringualale (peamine/perspektiivne)
üksikelamu maa (EP)
ridaelamu maa (ER)
tee ja tänava maa (LT)
haljasala ja pargi maa + üldkasutatavate ehitiste maa (HP, Ü)
tiik-veevõtukoht, ligikaudne (joonisel oleva kuju pindala on 1000 m2)
gaasitrassi kaitsevöönd 1 m trassi välispinnast, olemasolev
mänguväljaku ning ronimis- ja jõulinnaku ala, ligikaudne
hoonestusala
kohustuslik ehitusjoon
uue kinnistu tähisPOS X0
geoalus ja kinnistud väljaspool planeeringuala
rajatavate tänavate nimetused, perspektiivsedLoogaaia
22215 Lammiku-Lähte tee kaitsevöönd, lõunaosas ligikaudselt
säilitatavad puud, soovitavalt
15 kV alajaam, rajatav
tuletõrjehüdrandid, rajatavad0
hooned ja rajatised, olemasolevad, ligikaudselt
15 kV maakaabli kaitsevöönd 1 m trassi välisservast, olemasolev
kiiruspiirangu ja liikluskorralduse märgid, plaanitavad
PLANEERINGUGA MOODUSTATAVAD KINNISTUD
TÄHIS PINDALA SIHTOTSTARVE EHITUSÕIGUS
m2
maksimaalne hoonete arv (põhihooneid + abihooneid)
maksimaalne ehitisealune pind kokku,
m2
A1 8116 teemaa 100% A2 6680 teemaa 100% A3 5523 teemaa 100% A4 1082 teemaa 100% A5 1421 teemaa 100% A6 1243 teemaa 100% A7 1045 teemaa 100% B1 12632 haljasala ja pargi maa 100%
B2 12624 ühiskondlike ehitiste maa
50%, haljasala ja pargi maa 50%
1+2 ei piirata
B3 1555 haljasala ja pargi maa 100% B4 1607 haljasala ja pargi maa 100% C1 1655 ridaelamu maa 100% 1+2 414 C2 1629 ridaelamu maa 100% 1+2 407 C3 1711 ridaelamu maa 100% 1+2 428 C4 1760 ridaelamu maa 100% 1+2 431 C5 1975 ridaelamu maa 100% 1+2 494 C6 1970 ridaelamu maa 100% 1+2 493 C7 1958 ridaelamu maa 100% 1+2 490 C8 2068 ridaelamu maa 100% 1+2 517 C9 2000 ridaelamu maa 100% 1+2 500 C10 2000 ridaelamu maa 100% 1+2 500 C11 7519 ridaelamu maa 100% 4+8 1880 C12 2227 ridaelamu maa 100% 1+2 557 C13 1963 ridaelamu maa 100% 1+2 491 D1 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D2 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D3 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D4 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D5 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D6 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D7 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D8 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D9 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D10 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D11 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D12 1530 üksikelamu maa 100% 1+2 383 D13 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D14 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D15 3000 üksikelamu maa 100% 1+2 750 D16 1708 üksikelamu maa 100% 1+2 427 D17 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D18 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D19 1618 üksikelamu maa 100% 1+2 405 D20 1723 üksikelamu maa 100% 1+2 431 D21 1535 üksikelamu maa 100% 1+2 384 D22 1537 üksikelamu maa 100% 1+2 384 D23 1537 üksikelamu maa 100% 1+2 384 D24 1538 üksikelamu maa 100% 1+2 384 D25 1502 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D26 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D27 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D28 1702 üksikelamu maa 100% 1+2 426 D29 1534 üksikelamu maa 100% 1+2 384 D30 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D31 1578 üksikelamu maa 100% 1+2 395 D32 1568 üksikelamu maa 100% 1+2 392 D33 1528 üksikelamu maa 100% 1+2 382 D34 1579 üksikelamu maa 100% 1+2 395 D35 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D36 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D37 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D38 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D39 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D40 1575 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D41 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D42 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D43 1502 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D44 1525 üksikelamu maa 100% 1+2 381 D45 1570 üksikelamu maa 100% 1+2 393 D46 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D47 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D48 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375 D49 1500 üksikelamu maa 100% 1+2 375
PLANEERINGUALA MAAKASUTUS
SIHTOTSTARVE PINDALA* OSAKAAL ha %
üksikelamu maa 7,674 45,7 ridaelamu maa 3,044 18,1***
haljasala ja pargi maa + üldkas. ehitiste maa 2,842 16,9**
rajatav teemaa 2,511 15,0 Lammiku-Lähte tee osa 0,715 4,3
kokku 16,786 100
* mõõdetud otse planeeringujooniselt ** sellest 15,0% kinnistud B1+B2 ja 1,9% teeäärsed kinnistud B3+B4 *** ridaelamumaa osakaal elamumaast kokku on 28,4%
sõidutee kõvakattega, olemasolev
Kase tn jalg- ja jalgrattatee, projekteeritav, ligikaudselt
liikluskorraldus, plaanitav
sõidutee kõvakattega, plaanitav
jalg- ja jalgrattatee, plaanitav
servituut jalg- ja jalgrattateele, planeeringualast väljas, ligikaudselt
kõrghaljastus teemaal
madalhaljastus teemaal, sh teepeenrad 0,5 m teekatendist
ristmiku nähtavuskolmnurk
jalg- ja jalgrattatee, perspektiivne
märk "peatu ja anna teed", plaanitav
ülekäigurada
bussipeatus, perspektiivneB
Loogaaia
Loogaaia
Loogaaia
Su ur
ek ivi
Lo og
aa ia
põ ik
Tuisula
Tuisula
Tuisula
Tu isu
la põ
ik
Va he
Tu isu
la
Tu isu
Tu isu
Tu isu
POS C1
POS C2
POS C3
POS C5
POS C6
POS C8
POS C7
POS D1
POS D2
POS D3
POS D4
POS D5
POS D6
POS D7
POS D8
POS D9
POS D10
POS D11
POS D12
POS C4
POS C9
POS C10
POS C11
POS C12
POS C13
POS D13
POS D14
POS D15
POS D16
POS D17
POS D18
POS D19
POS D20
POS D21
POS D22
POS D23
POS D24
POS D25
POS D26
POS D27
POS D28
POS D29
POS D30
POS D31
POS D32
POS D33
POS D34
POS D35
POS D36
POS D37
POS D38
POS D39
POS D40
POS D41
POS D42
POS D43
POS D44
POS D45
POS D46
POS D47
POS D48
POS D49
haljaspiire, istutatav
12
1
3
4
2
märk "jalgratta- ja jalgtee", plaanitav, ligikaudselt
POS B1
POS B2
POS B3
POS A1
POS A5
POS A2
POS A3
POS A4
POS A6
POS A7
TÄNAVA
lõige 1-1 M1:100
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
el ek
te r 1
5 kV
tu le
tõ rje
ve si
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
2.5 3.5 3.5 3.5 2.5
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
el ek
te r 1
5 kV
tu le
tõ rje
ve si
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
3.5 5.0 2.5 0.50.5
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
2.5
16.0
12.0
0.54.00.52.5
10.0
lõige 2-2 M1:100
lõige 3-3 M1:100
5
10
12
16
12
12
12
12
10
5
10
12
B
B
1
3
2
1
3
2
0.5
(p um
pl ad
v as
ta va
lt m
aa pi
nn a
tõ us
ul e)
sidekaabli kaitsevöönd 1 m, olemasolev, ligikaudselt
RISTPROFIIL
10
10
6
välisvalgustus, rajatav, ligikaudselt
POS B4
18
63.00
Huvitatud isikud:
NEED arhitektid OÜ MTR EEP003711
Arhitekt: Projekteerija:
Staadium:
Joonis:
Mõõtkava:
Lehekülg:
Kuupäev: Mikk Pärdi Karl Erik Rabakukk
1:1000 A0
08.08.2024
79401:005:0251, 79401:001:0147, 79401:005:0144 Kastli küla, Tartu vald, Tartumaa
Jakobi varad OÜ, Ester Rosin
Detailplaneering Töö nr 21-037-01-DP Töö: Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Tehnovõrkude planeering
5
MÄRKUSED 1. Aluskihtidena on kasutatud on Maainsener OÜ 2021. a oktoobri tööd nr GEO 6103 (Loogaaia) ja 2022. a
märtsi tööd nr GEO 6231 (Tuisu ja Tuisula), algselt mõõtkavas 1/500, ning Maa-Ameti Tartu valla katastriüksuste piiride alusfaili 2022 a. seisuga ja Maa-Ameti kaardirakendusi 09.12.2022 seisuga. Loogaaia osa samakõrgusjooned on lisatud kõrgusmärkide järgi planeeringu koostamise käigus. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
2. Plaanitavad tehnovõrgud ja -rajatised on näidatud üldistavalt ja lihtsustatult. Tehnovõrkude ja -rajatiste täpne plaaniline ja kõrguslik paiknemine, vahekaugused ja kaitsevööndid, paiknemine teekatendite, kõrghaljastuse jmt suhtes ning spetsifikatsioonid lahendatakse vastavate projektidega. Arvestada võrguvaldajate tehniliste tingimustega. Üldjuhul võib tehnovõrkude näidatud asukohti projekteerimise käigus muuta. Vt täpsemalt seletuskiri ptk 4.6.
elektrivõrk 1
elektrivõrk 2
sissesõit kinnistule, ligikaudne
jalakäija ja kergliikleja läbipääs
TINGMÄRGID planeeringuala koos lähiümbrusega (20 m)
planeeritav kinnistu piir
kinnistu piir planeeringualal, olemasolev
sissesõit planeeringualale (peamine/perspektiivne)
tiik-veevõtukoht, ligikaudne (joonisel oleva kuju pindala on 1000 m2)
gaasitrassi kaitsevöönd 1 m trassi välispinnast, olemasolev
uue kinnistu tähisPOS X0
geoalus ja kinnistud väljaspool planeeringuala
22215 Lammiku-Lähte tee kaitsevöönd, lõunaosas ligikaudselt
veetorustik, rajatav
reoveekanalisatsioonitorustik, rajatav
tuletõrje veevarustuse torustik, rajatav
15 kV maakaabelliinid, rajatavad
0,4 kV maakaabelliinid, rajatavad
sidevõrk, rajatav
15 kV alajaam, rajatav
0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid, rajatavad
tuletõrjehüdrandid, rajatavad0
tehnovõrkude planeeringualaga ühenduspunktid
kinnistute veevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja sidevõrguga ühendussõlmed
gaasitrass, olemasolev
15 kV maakaabelliin, olemasolev
15 kV maakaabli kaitsevöönd 1 m trassi välisservast, olemasolev
sõidutee kõvakattega, olemasolev
Kase tn jalg- ja jalgrattatee, projekteeritav, ligikaudselt
veevõrk
reoveekanalisatsioon
sidevõrk
sõidutee kõvakattega, plaanitav
jalg- ja jalgrattatee, plaanitav
servituut tehnovõrkudele, planeeringualast väljas, ligikaudselt
jalg- ja jalgrattatee, perspektiivne
POS C1
POS C2
POS C3
POS C5
POS C6
POS C8
POS C7
POS D1
POS D2
POS D3
POS D4
POS D5
POS D6
POS D7
POS D8
POS D9
POS D10
POS D11
POS D12
POS C4
POS C9
POS C10
POS C11
POS C12
POS C13
POS D13
POS D14
POS D15
POS D16
POS D17
POS D18
POS D19
POS D20
POS D21
POS D22
POS D23
POS D24
POS D25
POS D26
POS D27
POS D28
POS D29
POS D30
POS D31
POS D32
POS D33
POS D34
POS D35
POS D36
POS D37
POS D38
POS D39
POS D40
POS D41
POS D42
POS D43
POS D44
POS D45
POS D46
POS D47
POS D48
POS D49
1
3
4
2
POS B1
POS B2
POS B3
POS A1
POS A5
POS A2
POS A3
POS A4
POS A6
POS A7
drenaažitorustik, rajatav, ligikaudne
TÄNAVA
lõige 1-1 M1:100
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
el ek
te r 1
5 kV
tu le
tõ rje
ve si
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
2.5 3.5 3.5 3.5 2.5
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
el ek
te r 1
5 kV
tu le
tõ rje
ve si
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
3.5 5.0 2.5 0.50.5
sa de
m ev
ee dr
en aa
ž
re ov
ee ka
na lis
at si
oo n
ve si
si de
el ek
te r 0
,4 k
V
kr un
di pi
ir
kr un
di pi
ir
2.5
16.0
12.0
0.54.00.52.5
10.0
lõige 2-2 M1:100
lõige 3-3 M1:100
1
3
2
1
3
2
0.5
(p um
pl ad
v as
ta va
lt m
aa pi
nn a
tõ us
ul e)
sidekaabli kaitsevöönd 1 m, olemasolev, ligikaudselt
sidetrass, olemasolev
RISTPROFIIL
10
10
6
välisvalgustus, rajatav, ligikaudselt
POS B4
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond
KÜ 79401:005:0251, 79401:005:0144, 79401:001:0147
töö nr: 21-037-01-DP
kuupäev: 08.08.2024
planeeringu koostaja: NEED Arhitektid OÜ
huvitatud isikud: Jakobi Varad OÜ, Ester Rosin
Tartu 2021-2023
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
REKVISIIDID
PLANEERINGU KORRALDAJA: Tartu Vallavalitsus
MAAOMANIK 1: Jakobi Varad OÜ
(Loogaaia) Pärna allee 12, Raadi, Tartu vald, Tartumaa 60532
kontaktisik: Martin Loimet
(+372) 5552 7294
MAAOMANIK 2: Ester Rosin
(Tuisu, Tuisula) [email protected]
(+372) 523 4390
PLANEERINGU KOOSTAJA: NEED Arhitektid OÜ
L. Puusepa tn 21-1, Tartu, Tartumaa 50406
MTR EEP003711
ARHITEKT: Mikk Pärdi
(+372) 553 5514
TEEDEINSENER: Esko Valling
MAASTIKUARHITEKT:Merle Karro Kalberg
PROJEKTEERIJA: Karl Erik Rabakukk
LIIKLUSUURINGU KOOSTAJA: Stratum OÜ
Kadaka tee 86a ruum 305, Tallinn, Harjumaa 12618
MTR EEP003329, ELK000031
TEEDEINSENER: Tarmo Sulger
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 2/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
SISUKORD
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED........................................................4
2 Olemasoleva olukorra iseloomustus...............................................................................5
3 KONTAKTVÖÖNDI mõjuala FUNKTSIONAALSED SEOSED................................................6
4 Planeeringu lahendus..................................................................................................7 4.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine........................................................................................7 4.2 Kruntide ehitusõigus ja hoonestusala piiritlemine.......................................................................7 4.3 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus........................................................................8 4.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ja nõuded..........................................................................11 4.5 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus......................................................................................12 4.6 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad......................................................................................12 4.7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks................................................16 4.8 Arhitektuuri – ja muud nõuded ehitistele.................................................................................16 4.9 Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................16 4.10 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................17 4.11 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja..........................................17 4.12 Planeeringu rakendamise võimalused....................................................................................17
5 Koostöö ja kooskõlastused.........................................................................................18
JOONISED (esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem A2 1 : 10 000 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 1 : 5 000 3. Olemasolev olukord A0 1 : 1 000 4. Planeeringu põhijoonis A0 1 : 1 000 5. Tehnovõrkude planeering A0 1 : 1 000 6. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 3/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
1.1.1 PLANEERINGU EESMÄRK
Planeeringu eesmärk on kaaluda olemasolevate Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste jagamist elamumaakruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute, ridaelamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale, tehnovõrkudega varustamisele ja kaasnevale. Planeeringuala pindala on 17 ha.
1.1.2 ALUSDOKUMENDID
Kui alusdokumendi või viitamata asjakohase õigusakti ja käesoleva planeeringu vahel esineb vastuolu, lugeda õigeks vastava vastuolu kontekstis kõrgema juriidilise jõuga dokument.
Lähtedokumendid • Tartu valla üldplaneering (kehtiv alates 01.08.2022) • Detailplaneeringu algatamise otsus (Tartu Vallavalitsuse 14.07.2022 korraldus nr 660) • sh detailplaneeringu lähteülesanne • Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ 13.05.2022) • Transpordiameti 17.08.2022 väljastatud seisukohad (kiri nr 7.2-2/22/16271-3)
Asjakohased seadused ja õigusaktid • Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ • Tartu vallavolikogu 26.08.2021 määrus nr 9 „Tartu valla jäätmehoolduseeskiri“ • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Maakatastriseadus • Majandus- ja taristuministri 2.06.2015 määrus nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"
Asjakohased Eesti standardid ja seonduvad dokumendid • EVS 843:2016 “Linnatänavad” • EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ • EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1.
Linnaplaneerimine“ • EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes” • EVS 939-1:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 1: Terminid ja määratlused“ • EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute
kvaliteedinõuded“
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 4/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused • Tartu Valla Kommunaali vastuskiri kaugkütte tehniliste tingimuste päringule (planeeringualale
ei pakuta kaugkütte võimalust) • Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 425631 • Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 37272084 • AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-22-00076
Muud alusdokumendid • Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart 2020. a seisuga • Tartu valla arengukava • Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2019-2031 • Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020) • Radooniuuring (PML Balti OÜ 02.02.2023) • Liiklusuuring (Stratum OÜ töö nr 2023-T135)
Planeering vastab Tartu valla üldplaneeringule. Planeeritaval alal ja vahetus (<20 m) ümbruses ei ole Tartu valla planeeringute regisrti kaardirakenduse järgi (2023. a juuli seisuga) varem kehtestatud ja algatatud detailplaneeringuid. Teadaolevalt ei ole planeeritaval alal ehitistele kinnitatud ehitusprojekte ja väljastatud projekteerimistingimusi. Teadaolevalt ei ole planeeritaval alal ega piirnevatel kruntidel kinnitatud maaparanduse ehitusprojekte ja väljastatud projekteerimistingimusi. Teadaolevalt ei ole planeeritaval alal kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt seatud eritingimusi.
1.1.3 KINNISTUTE ANDMED JA OMANIKUD DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEL
kinnistu nimi omanik KÜ nr pindala sihtotstarve
Loogaaia Jakobi Varad OÜ 79401:005:0251 7,64 ha maatulundusmaa 100%
Tuisu Ester Rosin 79401:005:0144 5,59 ha maatulundusmaa 100%
Tuisula Ester Rosin 79401:001:0147 2,83 ha maatulundusmaa 100%
Lammiku-Lähte tee Tartu vald 79401:005:0055 (osaliselt) Transpordimaa 100%
1.1.4 ÜLDSÄTTED
Planeeringu algatamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1.1 SISALDUVAD JA PIIRNEVAD KINNISTUD
Planeeritav ala koosneb Loogaaia, Tuisu ja Tuisula kinnistutest. Lisaks on planeeringualasse kaasatud osaliselt 22215 Lammiku-Lähte kõrvalmaantee kuni Kase tänavani.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 5/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Planeeritav ala piirneb vahetult (<20 m) Jakobi, Kõrkja, Looga, Odori, Suurekivi, Kastli-Veski, Karula ja Mäetuisu maatulundusmaadega, Kase tn 26, Kase tn 17, Kuuse tn 2, Kuuse tn 4, Kuuse tn 6, Kuuse tn 8, Kuuse tn 10, Kuuse tn 12, Kuuse tn 14, Sojamaa tee 4 ja Mesila elamumaadega ning Kase tänava, Kase tänav L2 ja Soo tänav L2 teemaadega.
2.1.2 MAA-ALA KIRJELDUS
Planeeritava ala pinnamood on valdavalt tasane. Ala on kerge kaldega lääne poole (suurim ida-lääne suunaline kõrguste vahe ligikaudu 8 m). Tuisu krundi põhjanurk on märgatava kaldega põhja poole (suurim põhja-lõuna sihiline kõrguste vahe on ligikaudu 12 m). Ala on valdavalt kasutusel põllumaa ja loodusliku rohumaana. Loogaaia kinnistu kirde- ja edelaküljel ning Tuisu kinnistu põhjaosas on kõrged kuusehekid. Loogaaia kinnistul on üksikuid täiskasvanud eri liiki puid.
2.1.3 HOONED JA RAJATISED
Planeeritaval alal ei ole hooneid.
2.1.4 KITSENDUSED
22215 Lammiku-Lähte kõrvalmaantee on vastavalt Maa-Ameti katastrikaardile (2023. a juuli seisuga) „põhitänav“. Vastavalt EhS § 71 (3) ning kontrollides Maa-ameti kaardirakendusest on 22215 Lammiku-Lähte kõrvalmaantee kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Loogaaia kinnistu kagupoolses servas on gaasitrassi kaitsevöönd 1 m trassi välispinnast. Tuisu kinnistu põhjanurgas on 15 kV maakaabli kaitsevöönd 1 m kaabli välispinnast.
3 KONTAKTVÖÖNDI MÕJUALA FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav ala asub Kastli külas Lähte aleviku piiril (Lähte on teisel pool Lammiku-Lähte teed) ning planeeringu realiseerimisel saab ala funktsionaalselt osaks Lähte alevikust. Lähte on väljakujunenud madalate hoonetega piirkond, üldjoontes üksikelamukruntidega pindalaga 2000...4000 m2. Lähte infrastruktuur toetab elanike arvu võimalikku kasvu. Jalgsikäigu kaugusel on olemas on kool, lasteaed, terviserajad kaasnevaga, poed, tankla. Planeeringualast <= 1 kilomeetri kaugusel asuvad autoremonditöökoda, metallitöökoda, puutöökoda, järv rannaga, raamatukogu, noortekeskus, juuksur, kalmistu.
Lähiümbruse suurim maantee on Jõgeva tee (39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee). Lammiku-Lähte tee liitub Jõgeva teega planeeringuala idanurgast 280m põhja pool. Planeeringualale juurdepääs tehakse ühe mahasõiduna Lammiku-Lähte teelt. Elamukruntidele ja üldkasutatavale maale pääseb ligi planeeringualal kavandatava teedevõrgustiku kaudu. Lisaks on planeeringuga jäetud perspektiivne võimalus ühendada teedevõrgustik Soo tänav L2 teemaaga. Teemaad on toodud ka Suurekivi kinnistu piirini. Kõigile uutele sõiduteedele rajatakse vähemalt ühele poole jalg- ja jalgrattatee. Lisaks rajatakse eraldi jalg- ja jalgrattateid ning jalgradu. Planeeringu koostamise hetkel on käimas Kase tänavale kogu ulatuses jalgtee projekteerimine. Lammiku-Lähte tee äärde rajatakse planeeringuala Kase tänavaga ühendav jalg- ja jalgrattatee. Alternatiivina on kõikide osapoolte nõusolekul lubatud sarnaselt rajada planeeringuala Tartu-Jõgeva-Aravete teel olemasoleva jalg- ja jalgrattateega ühendav jalg- ja jalgrattatee. Planeeringu realiseerimisel alandatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut, mis soodustab meeldiva elukeskkonna väljakujunemist nii planeeringualal kui Lähtel. Rajatav Loogaaia tänav saab loodava elamurajooni esinduslikuks peatänavaks. Kõik rajatavad tänavad on planeeritud uute elamumaade juurdepääsu eesmärgil (mitte läbisõiduks).
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 6/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Lähiümbruses ei ole väljakujunenud ühtseid ehitusjooni. Planeeritavale ala elamukruntidele seatakse põhjendatud juhtudel ehitusjoone kohustus.
4 PLANEERINGU LAHENDUS
4.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine
Planeeringuga on määratud: • kruntide pindalad ja piirid • kruntide kasutamise sihtotstarbed • sh avalikku kasutusse planeeritud maad • sh teemaad
Planeeritavad krundid on kujutatud graafiliselt ja esitatud koondtabelina põhijoonisel (vt joonis 4). Kokku on kavandatud 49 üksikelamukrunti ning 13 ridaelamukrunti kokku kuni 64 ridaelamuboksile (12 krunti ühele kuni nelja boksiga ridaelamule ja üks krunt kuni neljale keskmiselt kuni nelja boksiga ridaelamule).
Loodavate kruntide kasutamise sihtotstarbed on üksikelamu maa (EP), ridaelamu maa (ER), teemaa (LT), haljasala ja pargi maa (HP) ning ühiskondlike ehitiste maa (Ü). Üksikelamukrundi pindala on vähemalt 1500 m2 ja ridaelamukrundi pindala vähemalt 400 m2 ühe ridaelamuboksi kohta. Ridaelamukrundid C1...C8 algavad Lammiku-Lähte tee poolt vaadatuna gaasitrassi kaitsevööndi servast.
Krundid jagatakse ja omandiõigused seatakse enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava notariaalse lepingu alusel.
4.2 Kruntide ehitusõigus ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga on määratud: • hoonestusalad • kohustuslikud ehitusjooned • maksimaalsed ehitisealused pindalad • hoonete suurim lubatud arv krundil liigiti • hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus • hoonete suurim lubatud korruselisus • elamutes suurim lubatud eluruumide arv
Kruntide ehitusõigused on esitatud kokkuvõtva koondtabelina põhijoonisel (vt joonis 4). Hoonestusalad ja kohustuslikud ehitusjooned on esitatud põhijoonisel graafiliselt. Kohustuslikud ehitusjooned on määratud neljale tänavaäärele. Hoonestusala kaugus krundipiirist on määratud järgmiselt:
• 4 m piirist elamumaaga • 4 m piirist planeeringualast väljas asuva krundiga • 3 m piirist üldkasutatava maaga • 3 m piirist teemaaga*
* Lammiku-Lähte tee ei piirne elamumaaga ja Lammiku-Lähte tee kaitsevööndisse ei jää hoonestusala.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 7/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Elamukrundile on lubatud ehitada kuni 1 põhihoone ja 2 abihoonet, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 25% krundi pindalast. Erandiks on krunt C11, kuhu on lubatud ehitada kuni 4 põhihoonet ja 8 abihoonet. Elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 m ja kuni 2 maapealset korrust, abihoonetel 6 m ja kuni 1 maapealne korrus. Hoone null ehk I korruse põrandapinna või soklijoone kõrgus tohib olla maksimaalselt 0,8 m kõrgemal hoonealuse olemasoleva maapinna keskmisest kõrgusest. Ühes ridaelamus võib olla kuni 4 eluruumi (ridaelamuboksi).
Ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine väljapoole hoonestusala on keelatud. Mitte-ehitusloakohustuslike kuni 20 m² ja 20-60 m² ehitiste püstitamine väljapoole hoonestusala on lubatud kokkuleppel omavalitsuse ja vahetute naabritega.
Vastavalt Transpordiameti 17.08.2022 seisukohale ei ole Lammiku-Lähte tee kaitsevööndisse hoonestusala planeeritud. Planeeritavate uute tänavate kaitsevööndis võib olla hoonestusala vastavalt EhS § 72 (4).
Rajatiste puhul lähtutakse kehtivatest õigusaktidest. Välisseinte ja/või katusega rajatise puhul tuleb järgida hoonestusala ja ehitusjoone nõudeid.
4.3 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
4.3.1 MAA-ALAD
Iga läbiv teekoridor on vähemalt 12 m lai ning selle sisse kuulub vähemalt sõidutee, 2,5 m laiune jalgtee ja kõrghaljastusega haljasriba. Nendest keskne peatänava osa (Loogaaia tänava idapoolne osa) on laiem ja keskel sõiduteed poolitava puude alleega. Iga tupiktänava koridor on vähemalt 10 m lai. Üldjuhul jäetakse asfalt- või muu kõvakatte ja elamukrundi piiri vahele vähemalt 0,5 m ruumi. Kõik transpordimaad on ette nähtud avalikku kasutusse.
4.3.2 LIIKLUSKOORMUSE KASV JA LIIKLUSKOOSSEIS
Järgnevalt on üldistavalt refereeritud põhilised Stratum OÜ 25.10.23 liiklusuuringus aluseks võetud ning prognoositavad andmed ja seisukohad.
Käesoleva detailplaneeringu saab ellu viia olemasolevat teedevõrku kasutades. Kasutades olemasolevat teedevõrku koos DP ala juurdepääsuteega on võimalik teenindada kogu käsitletava ala liiklus. DP alale juurdepääsuristmiku teenindusaste tipptundidel aastal 2023 ning prognoositavalt aastal 2043 on läbivalt A (parim teenindusaste, reservläbilaskevõime on suur).
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 8/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
DP alale autoliikluse prognoosi lähteandmed: üksikelamu parklakohti 98 tk ridaelamu parklakohti 104 tk ühiskondliku ehitise parklakohti 40 tk
sõiduatode osakaal prognoositavas liikluses suur ühistranspordi osakaal prognoositavas liikluses väike kergliikluse osakaal prognoositavas liikluses väike Tee 22215 Lammiku-Lähte raskeliikluse osakaal aastatel 2017 ja 2020 1%
Tee 22215 Lammiku-Lähte tipptunni liiklus aastal 2022 (ilma DP alata) 84 a/h Prognoositav maksimaalne DP ala poolt tipptunnil juurde genereeritav liiklus 168 a/h
Tee 22215 Lammiku-Lähte AKÖL aastal 2022 503 a/ööp Tee 22215 Lammiku-Lähte prognoositav AKÖL aastaks 2043 (ilma DP alata) 732 a/ööp Tee 22215 Lammiku-Lähte prognoositav AKÖL aastaks 2043 (koos DP alaga) 1550 a/ööp
AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
4.3.3 KIIRUSPIIRANGUD
Säilib Lammiku-Lähte tee olemasolev kiiruspiirang 70 km/h. Kui planeeringuala eluruumidest vähemalt 50% on välja ehitatud (kasutusloaga), on soovitav, et kohalik omavalitsus teeb Transpordiametile ettepaneku Lammiku-Lähte teel kiiruspiirangu vähendamiseks 50 km/h-ni alates Kase tänavaga ristumisest kuni Tartu-Jõgeva-Aravete teega ristumiseni. Kiiruspiirangu alandamiseks planeeringuga kohustust ei seata. Planeeringulalal kiiruspiirangut tõsta ei ole lubatud. Rajatavatele Loogaaia, Tuisu, Tuisula ja Vahe tänavatele kehtestatakse 30 km/h ja samaliigiliste teede ristmike ala. Rajatavatele põiktänavatele (Loogaaia põik, Tuisula põik, Suurekivi) kehtestatakse õueala liikluskord.
4.3.4 SÕIDUTEED
Asfaltkatendi laiuseks on arvestatud 30 km/h piiranguga tänavatel 5 m (välja arvatud keskse ringtee ja Suurekivi tupiktänavaga ristumiste vaheline Loogaaia tn osa, mis on 6 m), õuealadel 4 m, keskse haljasalaga eraldatud sõiduridadega Loogaaia tn osas 3,5 m kummalgi sõidureal. Tupikteede otstes tagurdamiseta ümberpööramiseks on arvestatud sõidukite välimise pöörderaadiusega kuni 13,5 m. Kesksel ringteel on ühe sõidurea asfaltkatendi laiuseks arvestatud 4,5 m. Sõidutee eraldatakse külgnevast jalg- ja jalgrattateest äärekiviga, haljasribast 0,5 m laiuse teepeenraga või maapinnaga ühel tasandil äärekiviga. Kõigile ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga (mass 28T, teljekoormus 11,5T). Kõikide ehitusõigusega kruntideni peab olema tagatud juurdepääs Päästeameti päästetehnikaga.
4.3.5 JALGRATTA- JA JALGTEED, ÜLEKÄIGURAJAD JA TEEÜLETUSKOHAD, HALJASRIBAD
Lammiku-Lähte tee äärde rajatakse 3 m laiuse kõvakattega jalgratta- ja jalgtee, mis kulgeb rajatava elamurajooni teedevõrgustikust kuni Kase tn ristmikuni planeeringuala pool, ületades Lammiku-Lähte tee Kase tn ristmiku juurde ja liitudes Kase tn jalg- ja jalgrattateega, mida käesoleva planeeringu koostamise ajal projekteeritakse. Jalgratta- ja jalgtee eraldatakse sõiduteest haljasriba ehk ohutusribaga. Ohutusriba minimaalne laius teekatendite vahel on 3 m ja ohutusriba peab selgelt eristuma teekatenditest. Juhul, kui planeeringu realiseerimise käigus ei alandata Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut vastavalt punktis 4.3.3 kirjeldatud ettepanekule, tuleb lisaks eraldada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest äärekivi või piirdega. Kirjeldatud lahendus on lubatud vastavalt Transpordiameti
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 9/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
26.06.2022 juhendmaterjali „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ tabelile 4. „Erandjuhul“ on lubatud, kuna Mäetuisu ja Mesila kruntide olemasolevat maakasutust tuleb piirata ja häirida minimaalselt ning elamute ja maantee vahel (kinnistud B3, B4) säilitada ja luua kõrghaljastust maksimaalselt. Lammiku-Lähte teele nähakse ette üks teeületuskoht Kase tn ristmikule (mitte ülekäigurada). Juhul, kui planeeringu realiseerimise käigus alandatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut vastavalt punktis 4.3.3 kirjeldatud ettepanekule, on soovitav teha Transpordiametile ettepanek muuta ülekäigukoht ülekäigurajaks ja lisada Lammiku-Lähte teele juurde kuni kaks teeületuskohta või ülekäigurada (üks krundi C4 lähedusse, teine krundi C8 lähedusse). Planeeringualale rajatavate sõiduteede äärde rajatakse 2,5 m laiuse kõvakattega jalgratta- ja jalgteed. Juhul, kui teemaal on jalg- ja jalgrattatee mõlemal pool, võib üks neist olla kitsam. Üldkastutatavatele aladele ja haljasribadele rajatakse üldjuhul 2,5 m laiuse kõvakattega jalgratta- ja jalgteed. Elamukrundisisesed (nt pos C11) ning kruntidele B1 ja B2 hoonestuse teenindamiseks rajatavad jalg- ja jalgrattateed planeeritakse vastavate ehitusprojektide koosseisus.
4.3.6 RISTMIKUD
Lammiku-Lähte teega rtistumiskoht ehitatakse ümber vastava projekti alusel. Põhijoonisele (vt joonis 4) on kantud juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel likvideeritakse nähtavuse saavutamiseks puud, võsa, hekid, aiad vm rajatised (EhS § 72 lg 2). Vastavalt Stratum OÜ 25.10.23 liiklusuuringule võib Lammiku-Lähte teega ristumiskoht olla reguleerimata lihtristmik, lisaradasid pööreteks ristmikule ei ole vaja.
Rajatavate 30 km/h piiranguga tänavate omavahelistele ristumiskohtadele kehtestatakse samaliigiliste teede ristmiku liikluskord.
Joonistel on kujutatud Lammiku-Lähte teega ristumiskoha asfaltkatendi serva raadiuseks 7 m, 30 km/h piiranguga rajatavate teede ristmikel 5 m ja õuealaga ristmikel 3 m.
4.3.7 LIIKLUSMÜRA
Planeeringualal tuleb täita keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuded. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel säilitatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirang 70 km/h, tuleb kruntidel C1...C8, D1...D16, soovitavalt ka D40...D45 ja olenevalt hoone funktsioonist ka B2 tõestada müra normtasemetele vastavus ja rakendada selleks vastavaid mürakaitsemeetmeid. Eelistada ehituslikke meetmeid (nt helipidav välisseinakonstruktsioon, avatäited ja nende paigutus, helipidava konstruktsiooni ja kõrgusega piirdeaed jmt). Meetmed määrata ja nõuetelevastavus kirjeldada täpsemalt vastavate ehitusprojektide koosseisus. Nõuete täitmise eest vastutab iga krundi igakordne omanik. Juhul, kui planeeringu realiseerimise käigus alandatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut vastavalt punktis 4.3.3 kirjeldatud ettepanekule, ei ole vaja rakendada kruntidel täiendavaid mürakaitsemeetmeid. Lammiku-Lähte tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud müraleevendusmeetmete rakendamiseks ega kiiruspiirangu langetamiseks.
4.3.8 PARKIMISKORRALDUS
Elamukruntidele rajatakse ühe eluruumi kohta üldjuhul 2 parkimiskohta. Krundile B2 rajatakse parkimiskohad vastavalt ehitusprojektile, lähtudes kehtivast standardist EVS 843. Üldjuhul ei nähta ette parkimist transpordimaal. Parkimisalad tuleb jagada haljastusega eraldatud väiksemateks gruppideks. Ühes reas võib järjest eralduseta olla maksimaalselt 8 sõiduauto parkimiskohta.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 10/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
4.3.9 LUMEVALLITAMINE
Teedelt kuhjatakse lumi teemaadel asuvatele haljasribadele. Rohke lume korral on lubatud lume kuhjamine vahetult teemaa piirist välja kõrvalkruntide haljasaladele.
4.3.10 ÜHISTRANSPORT
Lammiku-Lähte teele rajatakse üks bussipeatus kummalegi poole teed, planeeringualale sissepääsu vahetusse lähedusse. Bussipeatuses peatuvad samad bussid, mis lähedalasuvas Kastli peatuses. Alternatiivina võib Kastli peatuse planeeringualale lähemale tuua ja uut bussipeatust mitte rajada.
4.3.11 ÜLDSÄTTED
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis (sh Lammiku-Lähte tee), tuleb esitada transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse jaoks (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda transpordiameti käest nõuded projekti koostamiseks.
4.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ja nõuded
4.4.1 HALJASTUS
Olemasolev olukord Loogaaia kinnistu oli hooldamata õunaaed. Õunapuude vahel oli kasvama läinud hulganisti muid puuliike. Krundil on tehtud ulatuslik raadamistöö. Väärtuslikumad suuremad puud ja hekid säilitati. Muuhulgas säilis osa puudereast, mis on uue planeeritava Loogaaia tänava keskse allee kohal. Õunapuud olid vanad ja kahjustunud ning ei säilinud. Tuisu kinnistul on kõrge kuusehekk. Osa kuusehekist on kahjustunud ja võetakse maha. Ülejäänud Tuisu ja Tuisula kinnistute ala on kõrghaljastuseta. Säilinud haljastus on näidatud joonistel geoalustel ja märkimisväärsed puud eraldi leppemärgiga. Detailplaneeringuga ei seata kohustust haljastust säilitada, olemasoleva haljastuse säilitamine on soovituslik.
Üldnõuded Planeeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringu nõudega säilitada vähemalt 15% planeeritavast maa-alast üldkasutatava haljasalana (krundid B1, B2). Haljastuse täpsemal lahendamisel lähtutakse muuhulgas kehtivast standardist EVS 939 „Puittaimed haljastuses“. Rajatav haljastus ei tohi häirida naaberelamukruntide heaolu ega takistada naaberkruntide maa-ala sihtotstarbepärast kasutamist. Haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkudega. Tehnovõrkude kaitsevöönditesse kõrghaljastuse rajamine on keelatud.
Haljastus elamumaal Elamukrundi pindalast vähemalt 40% peab olema haljastatud, sealhulgas elamukrundi pindalast vähemalt 10% peab olema kõrghaljastatud. Haljastus lahendatakse täpsemalt vastavate ehitusprojektide koosseisus ning vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele. Kõrghaljastuse pindala arvestatakse üldjuhul võra projektsioonist maapinnale, sealhulgas sillutisele, kuid mitte ehitisealusele pinnale. Iga ridaelamu krundile peab jääma haljasala osa, mis on kogu maja elanike kasutuses ja ei kuulu konkreetse boksi ainukasutusse. Elamukrundi ja teemaa vahelisele piirile on keelatud rajada elupuuhekki kogupikkusega rohkem kui 50% vastava krundi ja teemaa vahelise piiri kogupikkusest.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 11/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Haljastus üldkasutataval maal Kruntide B3 ja B4 (haljaspuhver maanteepoolses planeeringuala küljes) haljastus algab gaasitrassi kaitsevööndi servast. Kruntide B1 ja B2 teede-, tiigi- ja ehitiseäärsetele osadele istutatakse muru ja niidetakse regulaarselt. Ülejäänud osad jäetakse looduslikeks niitudeks, niidetakse 1-2x aastas.
Haljastus teemaal Loogaaia tänava keskse allee kohal olemasolevad puud võimalusel säilitatakse. Puudvad puud istutatakse.
4.4.2 PUHKEALAD
Krundile B2 rajatakse mänguväljak erivanuses lastele ning ronimis- ja jõulinnak. Rajatised lahendatakse täpsemalt vastava eraldiseisva projektiga. Kruntidele B1 ja B2 paigaldatakse istepingid. Istepinkide vajadus lahendatakse vastavate ehitusprojektide koosseisus.
4.4.3 SILLUTISED JA KATENDID
Üksikelamukruntidel on keelatud kasutada asfaltkatendit.
4.4.4 JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Üksikelamukruntidele paigaldatakse prügikonteinerid. Konteinerile peab olema sõiduteelt vaba ligipääs. Ridaelamukruntidele rajatakse prügimajad või süvamahutid. Lubatud on rajada mitme krundi jaoks ühised mahutid. Üldkasutatavale maale paigaldatakse vähemalt mänguväljakule ja iga avaliku istepingi juurde prügikast. Teemaadele paigaldatakse prügikastid jalgteede äärde Lammiku-Lähte teelt sissesõidu juurde ja keskse ringtee juurde (vt joonis 4 POS A1). Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Ehitusjäätmed käideldakse vastavalt ehitusprojektidele.
4.5 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus
Ehitistele esitatakse tuleohutusnõuded (sh tulepüsivusklassid) vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele vastavates ehitusprojektides. Ehitiste tuletõrjevee saab rajatava tiigiga ühendatavast rajatavast hüdrantide võrgustikust.
4.6 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
4.6.1 ÜLDSÄTTED
Ehitusõigusega kruntide sisesed tehnovõrgud lahendatakse vastavate ehitusprojektide koosseisus.
Paigaldatavad seadmed ja rajatised ei tohi häirida naaberelamukruntide heaolu. Tehnoseadmete ja -süsteemide müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.
Planeeringus käsitlemata küsimustes ja detailides lähtutakse tehnovõrgu valdaja tehnilistest tingimustest (nii üldised kui planeeringuala jaoks välja antud) ja kehtivatest õigusaktidest ja standarditest.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 12/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
4.6.2 VEEVARUSTUS
Planeeringualal ei ole veevarustusega seotud tehnovõrke ja -rajatisi. Lähim ühisveevõrk on Kuuse ja Kase tänavatel Emajõe Veevärk AS hallatav vee survetorustik. Planeeringuala eeldatav veevajadus on 45 m3 ööpäevas.
Olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi võrgust kuni planeeritavate kruntideni rajatakse uus veetorustik ringvõrguna. Ühendus olemasoleva AS Emajõe Veevärk veetorustikuga tehakse Kase tänava ja Kase põik tänava ristmikul. Igale veevõrguga ühendatavale krundile rajatakse eraldi veevarustuse liitumispunkt krundipiirile. Avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljaspoole krundipiiri paigaldatakse maakraan.
4.6.3 TULETÕRJEVEE LAHENDUS
Planeeringualal ei ole veevõtukohti ja hüdrante. Lähim veevõtukoht on Lähte Coopi juures (u 530 m). Vastavalt Emajõe Veevärk AS tehnilistele tingimustele ei ole planeeringu koostamise ajal ja ka tulevikus võimalik ühisveevärgi torustikust saada tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett.
Tuletõrje veevarustus lahendatakse planeeringualal lokaalselt. Rajatakse tiik-veevõtukoht ja sellega ühendatud hüdrantide võrgustik (kokku 3 hüdranti uute rajatavate tänavate äärde, vt joonised). Alternatiivina on lubatud veevõtukohana maa-alused mahutid ja sel juhul ei pea tiik veevõtukoha nõuetele vastama. Igast võimalikust hoone peasissepääsu asukohast igal hoonestusalal peab kaugus lähima hüdrandini olema maksimaalselt 200 meetrit mööda päästetehnikaga ligipääsetavaid teid. Joonisel näidatud hüdrantide asukohti ei ole lubatud oluliselt muuta. Hüdrantideni viivaid trasse ja veevõtukohti on vastavate ehitusprojektidega lubatud muuta.
Rajatava veevõtukoha kasuliku vee kogus on vähemalt 108 m3. Juhul, kui soovitakse püstitada suure eripõlemiskoormusega ehitist (sh krundil B2), tuleb rajada veevõtukoht suurema kasuliku vee hulgaga vastavalt SiM 18.02.2021 määrusele nr 10 § 7 (1), (2) ja (4). Tiik-veevõtukoha puhul kaevatakse sügavus veepinnast põhjani ligikaudu 3 m. Sellest kasuliku vee osa arvestatakse ning hüdrandid paigaldatakse vastavalt SiM 18.02.2021 määrusele nr 10 Lisa 1.
4.6.4 REOVEEKANALISATSIOON
Planeeringualal ei ole kanalisatsioonitrasse ja -rajatisi, sh omapuhasteid. Lähim ühiskanalisatsiooni võrk on Kuuse ja Kase tänavatel Emajõe Veevärk AS hallatav isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala eeldatav ärajuhitava reovee kogus on 45 m3 ööpäevas.
Planeeritavate kruntide reovee ärajuhtimiseks rajatakse planeeringualale uus reoveekanalisatsioonitorustik kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Kase tänaval (vt tehnovõrgu valdaja tehnilised tingimused). Igale reoveekanalisatsiooniga liidetavale krundile rajatakse eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt krundipiirile. Kohtadesse, kus kõrguslikult ei ole võimalik või mõistlik reovett isevoolselt ära juhtida, paigaldatakse reoveekanalisatsioonipumplad. Pumplad võib põhjendatud juhtudel paigaldada ka krundisiseselt enne krundi liitumispunkti. Pumplatesse, pumplate vahel ja pumplatest edasi peab reovesi liikuma isevoolselt. Täpne pumplate vajadus antakse vastava projektiga.
Lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on keelatud. Sademevett ei juhita reoveekanalisatsiooni.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 13/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
4.6.5 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE
Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole sademeveekanalisatsiooni ega muid sademe- ja pinnasevee juhtimiseks rajatud trasse ja rajatisi. Lammiku-Lähte teele ja tee kaitsevööndile on antud sobivad kalded, et vältida vee kogunemist teele. Sademevee kogumine ja immutamine lahendatakse vastava projekti koosseisus.
Planeeringuala aluspinnas koosneb peamiselt erinevast liivast ja moreenist, mis võimaldab sademevee immutamist (vt Geoloogia aruanne).
Sademevesi kogutakse või immutatakse looduslähedase süsteemina võimalikult tekkekoha lähedal. Kinniste torustike asemel on eelistatud dreneerivad ja puhversüsteemid. Elamumaal ja üldkasutataval maal sobivad selleks näiteks imbaukudega torustik, rohekatus, imbkast, imbväljak, imbkraav, nõva, viibeala, tiik, puhvermahuti, kastmis- ja tuletõrjevee mahuti vmt. Hoonete sademeveeärastus ja pinnasevee drenaaž lahendatakse vastavate ehitusprojektidega. Teemaale rajatakse isevoolne drenaažitorustik või imbkraavid. Kinniste torustike asemel on eelistatud dreneerivad ja puhversüsteemid. Kokkuvoolukohtades tagatakse maasse imbumine (killustikväljakud, imbkastid, imbväljakud, puhvermahutid), edasivool või muuks otstarbeks kasutamine (tiik, tuletõrjevee mahuti, kastmisvee mahuti). Üks võimalikest lahendustest on juhtida planeeringuala idaosas sademevesi kokku rajatavasse tiiki, lääneosas olemasolevasse Soo tn kraavi planeeringuala põhjatipus. Täpsem lahendus antakse ja eelvoolud arvutatakse vastava projekti koosseisus. Õuealadel ja mujal, kus haljasala moodustab vähemalt ~50% teemaa kogulaiusest, on lubatud sademevesi teemaal pinnasesse immutada, andes haljasribadele sobivad kalded, tagades kokkuvoolukohtades maasse imbumise või edasivoolu ning vältides sademevee kõrvalkruntidele voolamist. Planeeringuala sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Rajatav kanalisatsioon peab kõikjal olema lahkvoolne, st sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni.
4.6.6 ELEKTRIVARUSTUS
Planeeringuala lõunanurgaga ristub 15 kV maakaabelliin. Planeeringuala läheduses (< 1 km) kulgeb erinevaid 0,4 kV ja 15 kV õhu- ja maakaabelliine. Elektrivõrke haldab Elektrilevi OÜ.
Detailplaneeringu alale rajatakse uus 15 kV komplektalajaam, võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tänava (Loogaaia) äärde. Alajaama teenindamiseks jääb ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide tuuakse 15 kV maakaabelliiniga õhuliini mastist M76 ja Jako AJ 15 kV maakaabelliinist. Uuest alajaamast rajatakse ehitusõigusega kruntideni 0,4 kV maakaabelliinid eraldi fiidrite ringtoiteliinidena. Kruntide piiridele paigaldatakse liitumiskilbid, võimalusel mitmekohalisena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Ühendused liitumiskilpidest ehitisteni tehakse maakaabliga. Õhuliinid ei ole üldjuhul lubatud.
Elektrivarustuse väljaehitamisel arvestatakse vajaliku lisavõimsusega, et paigaldada elamukruntidele üks elektriauto laadimispunkt ühe eluruumi kohta. Arvestatakse tavalise kodumajapidamislaadimisega, kiirlaadimispunkte ei kavandata. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud. Lokaalse päikesepargi rajamine lahendatakse vastava ehitusprojektiga. Maaraamidele ja seintele ei tohi päikesepaneele paigaldada. Ühele elamule on lubatud on kuni ühe mikrotootja mahus päikesepargi rajamine (Elektrilevi tingimuste järgi 15 kW 2023. a juuli seisuga). Ühiskondliku hoone tootmisvõimsust planeeringuga ei piirata.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 14/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Ehitusprojekti koostamisel arvestatakse muuhulgas Tartu valla üldplaneeringuga (vt üldplaneeringu seletuskiri ptk 6.10.6).
Tähelepanu reoveekanalisatsioonitrassile: pumplad vajavad elektriühendust. Tähelepanu välisvalgustusele: valgustid vajavad elektriühendust.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt võrguvaldaja liitumistingimustele. Väljaehitatud rajatistele ja rajatiste kaitsevöönditele seatakse võrguvaldaja kasuks isiklikud kasutusõigused ehk servituudialad võrguvaldaja nõutavas ulatuses. Maakaabli kaitsevöönd üldjuhul on 1 m trassi välispinnast. Tehnorajatisi, nende kaitsevööndeid ja servituudialasid ei planeerita planeeringuga rajatavatele elamukruntidele.
4.6.7 VÄLISVALGUSTUS
Rajatavatele teedele paigaldatakse valgustus, toide lahendatakse maakaabliga. Soovituslik on kasutada musta värvi teraspostil LED tänavalaternaid. Samu poste tuleb kasutada võimalikult suurel määral ära ka liiklusmärkide, kaamerate jm vajaliku jaoks. Joonistel on näidatud ligikaudselt tänavalaternate tüüp, paiknemine (samm) ja kõrgus: sõiduteedel üldjuhul 10 m kõrgused laternad sammuga 40 m, jalg- ja jalgrattateedel ning õuealadel 6 m kõrgused laternad sammuga 25 m. Täpsem lahendus antakse vastava ehitusprojektiga. Näidatud lahendust on lubatud muuta. Üldkasutuatavate kruntide B1 ja B2 peamiste jalg- ja jalgrattateede välisvalgustus on näidatud joonistel. Krundi B1 valgustus peab olema minimaalse nõuetekohase valgustugevusega ja suunatud elamukruntidest võimalikult eemale. Kruntide B1 ja B2 rajatiste välisvalgustus, hooneteni viivate kõrvalteede välisvalgustus ning elamukruntide siseste teede ja radade välisvalgustus lahendatakse vastavate ehitusprojektide koosseisus. Lammiku-Lähte rajatava jalg- ja jalgrattatee välisvalgustus ning olemasoleva sõidutee välisvalgustus planeeringuala ulatuses lahendatakse eraldiseisva projektiga, arvestades muuhulgas ptk 4.3.3 kirjeldatut ja võimalikke Transpordiameti täiendavaid nõudeid.
4.6.8 SIDEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Planeeringualani tuuakse sidetrass alates Kase tn 7 sidekaevust. Sidevõrguga ühendatavatele kruntidele rajatakse krundipiirile liitumispunktid. Täpsemad detailid ja nõuded tehnilisele lahendusele lugeda joonistelt ja sidevõrgu valdaja tehnilistest tingimustest. Hoonete sisevõrgud ehitatakse CAT6 kaabliga.
4.6.9 SOOJAVARUSTUS
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi (2022. a september) ei ole planeeringualal ega selle lähiümbruses kaugküttetrasse ja -rajatisi. Planeeringualal ei ole muid küttetrasse ja -rajatisi.
Tartu Valla Kommunaal planeeritaval alal kaugkütte võimalust ei paku (7.09.2022 vastuskiri tehniliste tingimuste päringule).
Hoonete kütmisel on eelistatud lahendus kinnised maasoojussüsteemid. Eelistatud on horisontaalsed maasoojussüsteemid. Vertikaalseid maasoojussüsteeme võib paigaldada põhjendatud juhtudel (vähe sobivat pinda krundil) kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Hoonealused maasoojussüsteemid on lubatud. Maakütte kavandamisel arvestada kehtiva seadusandlusega ning maakütteuuringus välja toodud veekaitse- ja muude nõuetega (OÜ Maves „Maaküte Tartu vallas“, august 2020, vt peamiselt ptk 7). Maaküttekontuuri üldjuhul mitte rajada krundipiirile lähemale kui 2 m.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 15/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Õhksoojuspumba paigaldamise puhul ei tohi välist agregaati paigaldada kohustusliku ehitusjoonega tänavapoolsele küljele. Õhksoojuspumba väline agregaat ei tohi häirida naabrite heaolu.
4.6.10 GAASIVARUSTUS
Loogaaia kagupiiril kulgeb maagaasi jaotustorustik (Vedu-Lähte B3), millega liitumine on lubatud vastava projekti alusel. Tervet planeeringuala katva gaasivõrgu väljaehitamist ei kavandata.
4.7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Vastavalt Alkranel OÜ 13.05.2022 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule ei ole vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatada.
4.8 Arhitektuuri – ja muud nõuded ehitistele
4.8.1 HOONED
• Lubatud fassaadiviimistluse põhimaterjalid on: puit, kivi, krohv, klaas, muud sobivad materjalid.
• Keelatud fassaadiviimistluse põhimaterjalid on: katmata ümarpalk, servamata laud, profiilplekk, klombitud tellis, imiteerivad tehismaterjalid (nt puitprofiiliga plastik- või tsementkiudplaat), välja arvatud veenva arhitektuurse lahenduse puhul.
4.8.2 RAJATISED
• Piirdeaiad peavad olema vähemalt 25% läbipaistvad, välja arvatud müra- ja tolmutõkkepiirded ja haljaspiirded. Elamukruntidele müratõkkepiirdeid ei rajata, välja arvatud põhjendatud juhul kruntidele C1...C8, D1...D16 ja D40...D45. Elamukruntidele tolmutõkkepiirdeid ei rajata.
• Elamukruntide tehispiirete ja teemaaga piirnevate haljaspiirete maksimaalne kõrgus maapinnast on 1,5 m. Erandiks on müratõkkepiirded, mis võivad olla kõrgemad kehtiva standardi või õigusaktiga selgesõnaliselt põhjendatud juhtudel.
• Piirdeaiad peavad olema ristmikest vähemalt 5 m kaugusel (jätma vähemalt 5x5 m nähtavuskolmnurga). Ristmik ja ristmiku ala defineeritakse vastavalt Liiklusseadusele § 2 pt 68 ja pt 81.
• Piirdeaiad peavad olema teemaadel asuvate sõidu-, jalg- ja jalgrattateede kõvakatetest vähemalt 0,5 m kaugusel.
• Avalikult kasutatavatele veekogudele ei ole lubatud rajada piirdeaeda.
4.8.3 RADOONIKAITSE
PML Balti OÜ 02.02.2023 radoonisisalduse mõõtmise alusel esitatakse planeeringuga ehitistele nõuded: ehitamisel on kohustuslik kasutada EVS 840 kohaseid „kõrgele“ radoonitasemele vastavaid radoonikaitsemeetmeid või tõestada krundil madalam radoonitase täiendavate täpsemate uuringutega järgnevatel kruntidel: B2, C1...4, D24, D27, D28, D33...49.
4.9 Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse tehnovõrkude valdajate kasuks üldkasutatavale ja teemaale jäävate trasside ja rajatiste tarbeks.
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 16/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
4.10 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Teedevõrgustik peab olema hästi valgustatud.
Üldkasutatavatele aladele tuleb tagada hea vaade akendest.
Krundile B2 tuleb hoonestamise või muul viisil sihilikuks avalikuks kasutamiseks väljaehitamise korral paigaldada valvekaamerad. Täpsem lahendus antakse vastava projektiga. Valvekaamerad paigaldatakse soovitavalt ka rajatava Loogaaia tänava liitumisele Lammiku-Lähte teega ning kesksele ringteele. Valvekaamerad on soovitav paigaldada nähtavale kohale ja valvatavad alad varustada vastava infotahvliga.
Kuritegevuse ennetamiseks on oluline üldkasutatavate alade heakorra hoidmine.
Hoonetel tuleb kasutada kestvaid materjale ja värve, vandalismikindlaid konstruktsioone, vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (sh aknad ja uksed, lukud).
4.11 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama seda tekitanud krundi igakordne omanik.
4.12 Planeeringu rakendamise võimalused
Enne planeeringu kehtestamist sõlmivad vald ja huvitatud isikud notariaalse kehtestamiseelse lepingu, kus lepitakse kokku planeeringu elluviimise kohustused. Krunte on võimalik edasi müüa koos kohustustega. Lepingus kohustuste määramisel lähtutakse muuhulgas alljärgnevalt kirjeldatust.
Teede, tehnovõrkude ja muude rajatiste väljaehitamiseks koostatakse vastavad projektid planeeringualale ühiselt ja terviklikult.
Enne planeeringualale ehitatava mistahes hoone ehitusloa väljastamist, ehitusteatise registreerimist või ehitamise alustamise teatise esitamist peavad olema
• tehtud vajalikud maakorraldustoimingud; • moodustatud kõik planeeringukohased katastriüksused; • antud vallale tasuta üle kõik planeeringukohased avalikuks kasutuseks mõeldud maa-alad; • seatud servituudid; • terviklikult projekteeritud, ehitusload väljastatud ja rajatud planeeringuga ette nähtud
tehnovõrgud; • rajatud kõik planeeringuga ette nähtud sõiduteed vähemalt kruusa- või killustikkatendiga
valmiduses ning kõigi ettenähtud osadega (sh tänavavalgustus, sademeveelahendus).
Enne hoone kasutusloa väljastamist või kasutusteatise registreerimist peavad olema • kasutusele võetud planeeringuga ette nähtud tehnovõrgud ja -rajatised; • rajatud ja kasutusele võetud planeeringuga ette nähtud rajatised (sh sõiduteed, jalgratta- ja
jalgteed, mänguväljak, tiik, muud kruntidele B1 ja B2 ettenähtud rajatised).
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 17/18
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneering NEED Arhitektid OÜ Kastli küla, Tartu vald, Tartu maakond töö nr 21-037-01-DP
Muuhulgas lähtuda Tartu Vallavolikogu 15.02.2023 määrusest nr 3 „Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord“.
5 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED
Alljärgnevas tabelis on planeeringusse kaasatud poolte kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte (keda pole rekvisiitide lehel välja toodud, vt lk 2), sh tehnovõrkude valdajad ja maaomanikud.
Jrk nr
Kooskõlastav pool Kooskõlastamise kuupäev
// dokumendi nr
Kooskõlastaja nimi
// ametikoht/pädevus
Kooskõlastuse asukoht kaustas
märkused
1 Elektrilevi OÜ
2 AS Emajõe Veevärk
3 Telia Eesti AS
Mikk Pärdi 08.08.2024 (+372) 553 5514 mikk@ need.ee 18/18
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Anni Teetsmann
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6
60512, Tartu maakond, Tartu vald,
Kõrveküla alevik
Meie 08.10.2024 nr 7.2-2/24/16271-6
Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamata
jätmine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kastli küla Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning
lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 79401:005:0251, 79401:005:0144 ja
79401:001:0147, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärk on Loogaaia, Tuisu ja Tuisula
maaüksuste jagamine elamumaakruntideks ning ehitusõiguse määramine üksikelamute,
ridaelamute ning nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus
liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale, tehnovõrkudega varustamisele jm kaasnevale.
Planeeringuala piirneb riigitee nr 22215 Lammiku-Lähte tee (edaspidi riigitee) km 4,62-5,06,
riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on 532 sõidukit ning kehtib
kiirusrežiim 70 km/h.
Väljastasime lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 17.08.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/16271-3
(edaspidi seisukohad).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS) ja Kliimaministri 17.11.2023
määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) jätame planeeringu
kooskõlastamata järgmistel põhjustel.
1. Planeeringualale on kavandatud juurdepääs riigitee km 4,911 olemasolevalt ristumiskohalt
(vastavalt meie seisukohtade p 1) ning lisaks on planeeringuga jäetud perspektiivne võimalus
ühendada teedevõrgustik Soo tänav L2 teemaaga (väljavõte planeeringu seletuskirja ptk 3, lk
6/18, Lisa 1).
Soo tänav L2 kinnistu (katastritunnus 79601:001:0675) piirneb Soo tänav L1 kinnistuga
(katastritunnus 79601:001:0689), mis on ühendatud riigi tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-
Aravete tee km 11,162 (Joonis 1).
Riigitee nr 39 km 11,162 ristumiskohalt on hetkel tagatud juurdepääs Jõgeva tee 8
(katastritunnus 79401:005:0450), Jõgeva tee 10 // Männisoo (katastritunnus 79402:001:0284)
ja Jõgeva tee 12 // Vasksilla (katastritunnus 79402:001:0283) hoonestatud (üksikelamud)
kinnistutele ning kergliiklusteele.
Soo tänav L1 ja L2 kinnistutel asuv tee on valdavas osas pinnasetee, mille laius on ca 3 m.
Juhime tähelepanu, et kui planeeringualale soovitakse juurdepääs tagada Soo tänavalt (kohalik
tee nr 7940199) riigitee nr 39 km 11,162 ristumiskoha kaudu, on vajalik nimetatud riigitee
2 (5)
ristumiskoha rekonstrueerimine (laiendamine ning väljaehitamine kahesuunalist liiklust
võimaldavaks ristmikuks), sest olemasoleval kujul ei saa seda kasutada planeeringualale
juurdepääsu tagamiseks (Joonis 2).
Meie hinnangul ei ole sobilik käsitleda planeeringus planeeringuala võimalikku juurdepääsu,
mida planeeringu realiseerimisel ei rajata (Soo tänava väljaehitamine) ning mille osas pole ka
teada, kes ning millal seda teeb (seda ei käsitleta ka Tartu valla üldplaneeringus), kuid millega
kaasneb riigitee nr 39 km 11,162 ristumiskoha rekonstrueerimise vajadus.
Meil ei ole vastuväiteid planeeringualale täiendava juurdepääsu tagamisega riigitee nr 39 km
11,162 ristumiskohalt, kuid sellisel juhul tuleb planeeringus näha ette selle rekonstrueerimine
(ning Soo tänava väljaehitamine).
Joonis 1. Perspektiivne juurdepääs riigitee nr 39 km 11,162 ristumiskohalt Soo tänav L1 ja L2
kinnistute kaudu, väljavõte Maa-ameti geoportaalist
Joonis 2. Vaade riigitee nr 39 km 11,162 ristumiskohale, aprill 2024
2. Palume eemaldada planeeringu põhijooniselt erinevad plaanitavad ja perspektiivsed
liiklusmärgid, sh riigitee äärde kavandatud bussipeatused. Vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7 on
detailplaneeringu ülesandeks liikluskorralduse põhimõtete määramine,
liikluskorraldusvahendite asukohad määratakse planeeringu realiseerimise käigus vastavate
projektidega (nt riigitee ristumiskoha ehitamise projekt) või täiendavate menetlustega
(bussipeatuste rajamine, vt ka ühistranspordiseadus § 12 ja 13).
3 (5)
Lisaks märgime, et uute bussipeatuste asukohtade määramisel tuleb arvestada ka
olemasolevate bussipeatustega („Kastli“ bussipeatused riigitee km 4,344 ja 4,357) – antud
riigitee lõigus oleks ilmselt mõistlik olemasolevad bussipeatused ümber tõsta, sest need asuvad
planeeringuala juurdepääsuteest ca 500 m kaugusel ning nende asukoht on määratud eelkõige
olemasolevaid kasutajaid silmas pidades. Üksteisele liiga lähedal (< 1 km) asuvad
bussipeatused ei ole optimaalsed ka riigitee liikluskeskkonda silmas pidades – buss saavutab
ühest peatusest väljumise järel vaevalt sõidukiiruse, kui peab hakkama juba järgmisesse
peatusesse sisenemiseks pidurdama.
Kui planeeringuga soovitakse siiski määrata uute bussipeatuste asukohad, tuleks käsitleda
planeeringus olemasolevate „Kastli“ bussipeatuste likvideerimist ning uute bussipeatuste
rajamist riigiteel nt Kase tn ristmiku piirkonda. Kui kohalik omavalitsus (koostöös piirkonna
ühistranspordikeskusega) on sellise lahendusega nõus, siis oleme valmis määrama
bussipeatustele uued asukohad koos vajalike teeületuskohtadega (üks teeületuskoht
planeeringualaga seotud liiklejatele ning teine Kastli tee suunalt liiklejatele). Samuti soovitame
sellisel juhul käsitleda bussipeatuste rajamist planeeringu elluviimise kavas määrates ära,
millal ning millistel tingimustel (nt kergliiklustee väljaehitamine Kase ja Kastli tänavate
vahelises lõigus) on otstarbekas uute bussipeatuste rajamine (ja olemasolevate likvideerimine).
3. Eemaldada planeeringu joonistelt (Lisa 2 ja 3) täielikult või osaliselt riigiteega külgnevad
tingmärgid, mis tähistavad jalakäija ja kergliikleja läbipääsu. Nendes asukohtades ei ole ette
nähtud riigitee teeületuskoha rajamist, millest tulenevalt on antud tingmärgi kasutamine ekslik
– jalakäijaid ja kergliiklejaid ei soovita ju suunata kuhugi, kust neil puudub ohutu
edasiliikumise võimalus.
Joonis 3. Väljavõtted planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisest (Lisad 2 ja 3)
4. Planeeringuga nähakse ette riigiteega ristuvate tehnovõrkude (Joonis 4) kavandamine.
Täiendada planeeringu seletuskirja vastavalt meie seisukohtade p 11 (kinnisel meetodil
rajamine).
5. Kanda planeeringu põhijoonisele (Lisa 2) planeeringuga riigitee äärde kavandatava
kergliiklustee laius ning kaugus riigiteest (meie seisukohtade p 16).
Kergliiklustee laiuse kavandamisel lähtuda normidest (lisa 1 tabel 40); kergliiklustee ja riigitee
vahelise ohutusriba laiuse määramisel lähtuda samuti normidest (lisa 1 tabel 41, antud
asukohas 5 m) ning riigitee olemasolevast kiirusrežiimist. Mitte siduda kergliiklustee ja riigitee
ohutusriba laiust (hetkel planeeringuga kavandatav 3 m) võimaliku riigitee kiirusrežiimi
muutusega. Planeeringuala ulatuses kavandada kergliiklustee riigiteest ühtlase kaugusega
(ohutusriba laius 5 m). Sojamaa tee 3 // Mesila kinnistu riigitee ristumiskoha asukoha lõigus
oleme valmis kaaluma planeeringuga kavandatava kergliiklustee ja riigitee vahelise ohutusriba
laiust erandkorras kuni 3 m.
6. Tagada planeeringuga kergliiklustee jätkuvuse tagamine (meie seisukohtade p 7). Hetkel on
planeeringuga ette nähtud kergliiklustee rajamine piki riigiteed planeeringuala
juurdepääsuteest riigitee nr 39 suunas kuni planeeringuala naaberkinnistuni (Odori,
katastritunnus 79401:005:0316). Antud lahendus on vastuolus meie seisukohtadega, sest ei ole
tagatud kavandatava kergliiklustee jätkuvus. Kui planeeringuga soovitakse rajada riigitee
4 (5)
äärde kergliiklustee riigitee nr 39 suunas, tuleb see rajada tervikuna, st ehitada välja
planeeringualast kuni riigitee nr 39-ni ning siduda see seal olemasoleva kergliiklusteega.
Alternatiivselt võib kaaluda lahendust, kus planeeringuga reserveeritakse vajalik ruum
planeeringualaga külgnevas lõigus planeeringuala juurdepääsuteest kuni Odori kinnistuni,
kuid selles lõigus ei ehitata planeeringu realiseerimisel kergliiklusteed välja enne, kui
ehitatakse välja kergliiklustee järgnev lõik kuni riigitee nr 39 äärse kergliiklusteeni (nt ehitab
selle kohalik omavalitsus või naaberkinnistu arendaja vm). Planeeringuga ei ole sobilik
kavandada nö poolikuid lahendusi, kus kergliiklustee kasutaja suunatakse kuhugi, kust ta
ohutult edasi ei pääse (suundub riigitee serva) ning planeeringuga ei ole käsitletud, kes ja millal
ehitab välja puuduva kergliiklustee lõigu.
7. Kanda planeeringu põhijoonisele riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt normidele
(lisa 1 tabel 18 ning lisa 2 joonis 8). Lähtuda normide § 24 lg 3 ning tagada ristumiskoha
normide kohane liitumis- ja peatumisnähtavus.
Muuhulgas juhime tähelepanu, et vajalik on tagada nähtavus ka kergliiklusteele (normide lisa
2 joonis 26).
8. Planeeringu seletuskirjas erinevates kohtades on käsitletud riigitee kiirusrežiimi muutmist (70
km/h > 50 km/h).
Nt planeeringu seletuskirja ptk 3 „Kontaktvööndi mõjuala funktsionaalsed seosed“ lk 6/18 on
kirjas: Planeeringu realiseerimisel alandatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut, mis
soodustab meeldiva elukeskkonna väljakujunemist nii planeeringualal kui Lähtel.
Planeeringu seletuskirja p 4.3.3. „Kiiruspiirangud“ on kirjas: Säilib Lammiku-Lähte tee
olemasolev kiiruspiirang 70 km/h. Kui planeeringuala eluruumidest vähemalt 50% on välja
ehitatud (kasutusloaga), on soovitav, et kohalik omavalitsus teeb Transpordiametile ettepaneku
Lammiku-Lähte teel kiiruspiirangu vähendamiseks 50 km/h-ni alates Kase tänavaga
ristumisest kuni Tartu-Jõgeva-Aravete teega ristumiseni.
Planeeringu seletuskirja p 4.3.7. „Liiklusmüra“ on kirjas: Juhul kui planeeringu realiseerimise
käigus alandatakse Lammiku-Lähte tee kiiruspiirangut vastavalt punktis 4.3.3. kirjeldatud
ettepanekule, ei ole vaja rakendada kruntidel täiendavaid mürakaitsemeetmeid.
Põhimõtteliselt nõustume, et planeeringualal / planeeringualaga külgnevatel riigitee lõikudel
võib olla õigustatud riigitee kiirusrežiimi alandamine 50 km/h planeeringu realiseerimise
järgselt. Hetkel on nimetatud teemat käsitletud planeeringu seletuskirjas erinevates kohtades,
sellega on seotud erinevad võimalikud lahendused ning seda käsitletakse ka kui tulevikus
kindlasti olemasolevat olukorda. Meie hinnangul ei ole selline käsitlus erinevatel põhjustel
korrektne ning teeme ettepaneku käsitleda riigitee kiirusrežiimi muutmist (vähendamine 50
km/h) järgmiselt.
8.1. Käsitleda riigitee kiirusrežiimi muutmist (vähendamist 50 km/h) planeeringu seletuskirjas
ühes kohas (nt planeeringu elluviimist puudutavas osas). Mitte käsitleda seda teemat
kindlas kõneviisis (st mitte käsitleda seda kui midagi, mis kindlasti saab olema – nt
planeeringu seletuskirja ptk 3). Tegemist on võimaliku lahendusega, mida menetletakse
käesoleva planeeringu realiseerimise väliselt ning mille tulemust käesolev planeering ei
saa ette määrata.
8.2. Eemaldada planeeringu seletuskirjast kõik tinglikud stiilis „juhul kui alandatakse
Lammiku-Lähte tee (riigitee) kiiruspiirangut“ käsitlused (teeületuskoht vs ülekäigurada,
riigitee liiklusest tingitud häiringute käsitlus, kergliiklustee kaugus riigiteest jm).
Planeeringu koostamisel ning realiseerimisel tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast, st
riigitee kehtivast kiiruspiirangust 70 km/h.
8.3. Oleme valmis kaaluma riigitee kiirusrežiimi võimalikku vähendamist pärast seda, kui
planeeringuga kavandavast arendusest on realiseeritud vähemalt (väljastatud kasutusluba)
50 % hoonestusmahust tingimusel, et planeeringus (planeeringu elluviimise kavas)
määratletakse nimetatud 50% ka ruumiliselt – st eelisjärjekorras on välja arendatud 50%
planeeringuala riigitee poolsetest kinnistutest.
Vastasel juhul, kui planeeringualale kavandatavat hoonestusmahtu realiseeritakse
5 (5)
pisteliselt või nt valdavas osas riigiteest eemal asuvatel kinnistutel, ei ole riigitee
kiirusrežiimi muutmine õigustatud, sest planeeringuala riigiteega külgneval lõigul säilib
olemasolev maakasutus, mis ei toeta riigitee kiirusrežiimi vähendamist.
8.4. Samuti ei ole realistlik siduda riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks
vajalike meetmete kasutusele võttu võimaliku riigitee kiirusrežiimi muutmisega. Kui
riigitee kiirusrežiimi muutmine võiks olla võimalik alles pärast seda, kui esmajärjekorras
ehitatakse välja riigiteega vahetult piirnevate kinnistute hoonestus, siis ei ole võimalik
nende hoonete rajamine ilma vastavate leevendusmeetmeteta (tuginedes oletatavale
tulevikus aset leidvale muutusele, kus riigitee liiklusmüra tulenevalt lubatud
kiiruspiirangust võib (kuid ei pruugi) väheneda).
9. Planeeringu seletuskirja p 4.3.3. „Kiiruspiirangud“ on lause: Planeeringualal kiiruspiirangut
tõsta ei ole lubatud.
Palume eemaldada planeeringu seletuskirjast nimetatud mitteasjakohane lause, sest
detailplaneeringuga ei saa seada tingimusi riigitee kiirusrežiimile.
Kiiruspiirangu tõstmine antud riigitee lõigus ei ole tulenevalt riigitee parameetritest niikuinii
võimalik (teekate on liiga kitsas).
10. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja p 4.12. „Planeeringu rakendamise
võimalused“ on kirjas: Enne planeeringualale ehitatava mis tahes hoone ehitusloa
väljastamist, ehitusteatise registreerimist või ehitamise alustamise teatise esitamist peavad
olema:/…/.
Soovitame siinkohal piirduda ühe tingimusega (nt ehitusteatis või ehitamise alustamise teatis),
sest ehitusluba kehtib 5 aastat (EhS § 45 lg 1) ning ehitamisega ei pea alustama ehitusloa
väljastamise järgselt.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist ning enne korduvaks kooskõlastamiseks esitamist meile üle vaatamiseks
Võimalusel palume edastada planeeringu joonised väiksemas mahus ja/või .dwg formaadis, sest
hetkel esines tõrkeid suuremahuliste jooniste avamisel.
Soovi korral oleme valmis osalema / korraldama koosoleku (kohalik omavalitus, planeeringu
koostaja ja arendaja ja meie), et selgitada käesoleva kirjaga edastatud märkusi ning jõuda kõigile
osapooltele sobiva lahenduseni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Loogaaia DP seletuskiri
2. Loogaaia DP joonised-4-p6hijoonis
3. Loogaaia DP joonised-5-tehnov6rgud
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tartumaa Tartu vald Kastli küla Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu edastamine korduvaks kooskõlastamiseks | 07.04.2025 | 1 | 7.2-2/25/16271-7 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Vallavalitsus |