Kiri

Lisa 3



Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang


Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Võru vallas, Väimela alevikus, Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054) katastriüksuse detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

KSH eelhinnangu kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg-st 2 p-st 4. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.


1. Osapooled
Detailplaneeringust huvitatud isik on Võru valla Väimela alevikus Pärna tee 7 kinnisasja (katastritunnus 91801:003:0145) omanik OÜ Cone Forest (registrikood 16594674). Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Võru Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru vallavalitsus (registrikood 77000393), Võrumõisa tee 4a, 65605 Võru linn.


2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord
OÜ Cone Forest (registrikood 16594674) juhatuse liige Sergey Uger esitas 05.09.2024 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas Väimela alevikus Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054) kinnisasjal detailplaneeringu algatamiseks. Edaspidi on detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega seotud küsimustes kontaktisikuks huvitatud isiku volitatud esindaja Aivar Parts. Taotluse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine. Pärna tee 7 maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta.

Detailplaneeringu ala (vt Joonis 1) asub Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:003:0145), Pärna tee 9 (katastritunnus 91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (katastritunnus 91801:009:1240) maaüksustel. Planeeringuala piirneb põhjast Piiripõllu (tunnus 91801:005:0062) katastriüksusega, idast Pärna tee 24 (tunnus 91801:001:0214), Pärna tee 22 (tunnus 91801:005:0007), Uue-Raua (tunnus 91801:005:0071) ja Raua (tunnus 91801:005:0059) katastriüksustega, lõunast Pärna tee 18 (tunnus 91801:005:0058) ja Saare tee 3 (tunnus 91701:001:0149) katastriüksustega ning läänest Saare tee 1 (tunnus 91701:001:0150) ja Karikakra (tunnus 91801:005:0063) katastriüksustega. Juurepääs kavandatakse Väimela-Kääpa teelt nr 25149. Pindala on ca 6 ha, olemasolev sihtotstarve on tootmismaa. Ehitisregistri andmetel asub maaüksusel kolm ehitist: sõnnikuhoidla, farmikompleks ja küün.


Planeeringuala asukoht
Joonis 1 Detailplaneeringu ala. Aluskaart: X-GIS. Maa-amet.
Pärna tee 7 maaüksusele ulatuvad maakatastrisse kantud elektripaigaldiste kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd ning Väimela-Kääpa tee kaitsevöönd. Planeeringuala sisse jääb Pärna tee 9 (katastritunnus 91801:005:0990) 95 m² suurune maaüksus, millel asub alajaama hoone. Pärna tee 7 maaüksusel asuvad hooned on osaliselt likvideeritud, teostatud on pinnasetöid. (vt Fotod).


Foto 1 Vaade alal paiknevale farmikomplesile


Foto 2 Vaade likvideeritud hoonetele ning Pärna tee 9 asuvale alajaamale



3. Seotus teiste strateegiliste dokumentidega
Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Võru valla üldplaneeringu (kehtestatud Võru Vallavolikogu 09.04.2008. a määrusega nr 42) kohaselt asub detailplaneeringuala tööstusmaa juhtfunktsiooniga ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringu seletuskirjas seatakse tingimus, et alevikes kavandatavate tootmistegevuste puhul ei tohi ülenormatiivne kahjulik välismõju ulatuda elamupiirkondadesse, ühiskondlike hoonete maale ja puhkealadele ning tootmishoonete kasutusotstarbe valikul tuleb eelistada neid, mis tagavad võimalikult paljude töökohtade loomise. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Võru valla üldplaneeringuga.

Koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringu (vastu võetud Võru Vallavolikogu 16.11.2023 otsusega nr 70) järgi asub detailplaneeringuala segahoonestuse maa-ala juhtostarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib segahoonestuse maa-alale kavandada nii elamist, äri- ja teenindusettevõtteid, ühiskondlikke asutusi kui ka ülemääraselt kahjuliku mõjuta tootmist. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga.

Võru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81) järgi asub detailplaneeringu ala linnalise asustusega alal ja ettevõtlusalal. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas selgitatakse muuhulgas, et Võrumaa majanduses on oluline toetada tegevusalade mitmekesistumist ning tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks tuleb eelistatult kasutusele võtta endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. Seega on endise farmi territooriumile joogi- ja mineraalvee tootmisüksuse rajamine kooskõlas maakonnaplaneeringuga.


4. Võimalikud keskkonnamõjud
4.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele
Keskkonnaregistri andmetel ei paikne detailplaneeringualal kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitsealuseid üksikobjekte.

Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal: lähimad Natura 2000 alad (Tamula järve loodusala, Vagula järve loodusala) asuvad 6-7 km kaugusel. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on ebatõenäoline.

Planeeringualast ca 500 m kaugusel asub kaitsealune Väimela mõisa park, mida ilmestavad vanad tammed ja pärnad. Pargis asuvad mitmed muinsuskaitse all olevad hooned. Kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt nimetatud kaitseväärtusi.

4.2.Loodusvarade kasutamine
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti, ei jää maavarade levialasse ega perspektiivaladele.

Loodusvaradest kasutatakse põhjavett. Maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta. Veeseaduse § 187 punktide 2 ja 3 kohaselt tuleb nendele tegevustele taotleda veeluba. Kuna lubade taotlemisel tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks, siis joogivee ja mineraalvee tootmisega kaasnevaid mõjusid antud eelhinnangus ei käsitleta.

Loodusvaradest kasutatakse maad. Planeeringuala asub pikalt kasutuseta seisnud loomafarmi territooriumil, olulist muutust seetõttu maakasutuses ei kaasne. Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb hoonestatav pind alal, rajatakse tuletõrje veevõtutiik ning parkla.

4.3. Müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed
Endise farmikompleksi hoonete lammutamise, pinnasetööde ning tootmishoonete ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata liikluskoormuse tõusu Väimela-Kääpa teel nr 25149. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuse ja müra tõusu. Eeldatavalt ei ulatu tootmisest tulenev müra lähimate elamuteni. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, sest tegevuse iseloom ei eelda seda.

Kavandatav tegevus ei põhjusta kasutusperioodil märkimisväärselt õhusaastet. Kuna ala väljaarendamisel suureneb liikluskoormus alal, siis peamine kasutus- ja ehitusperioodi õhusaaste on seotud sisepõlemismootoritest õhku paisatavate heitgaaside ja tolmuga.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Võru Vallavolikogu 20.09.2023 määrusest nr 35 „Võru valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4. Pinnas, veestik ja vee kasutus
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse, kommunikatsioonide, parkimisala ja tuletõrje veevõtutiigi rajamise mõjutada lähiümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Maa-ameti üleujutusohuga kaardi kohaselt ei asu Pärna tee 7 kinnistu üleujutusohuga alal. Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse kohaselt on planeeritaval alal valdavaks kahkjas leetunud muld, mille lähtekivimiks on pruun või punakaspruun liivsavi moreen. Pinnasetöödel, sh tuletõrje veevõtutiigi rajamisel võib kaasneda tolmu õhku paiskamine ja levik ümbritsevale alale. Tolmu tekkimine ja levik on lühiajaline ning mõju õhukvaliteedile pole märkimisväärne.

Loodusvaradest kasutatakse põhjavett. Maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta. Veeseaduse § 187 punktide 2 ja 3 kohaselt tuleb nendele tegevustele taotleda veeluba. Kuna lubade taotlemisel tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks, siis joogivee ja mineraalvee tootmisega kaasnevaid mõjusid antud eelhinnangus ei käsitleta.

4.5. Mõju kultuuriväärtusetele
Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Detailplaneeringu ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Planeeringuala asub Väimela mõisa muinsuskaitse all olevast hoonetekompleksist ca 350 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei mõjuta hoonete vaadeldavust ja säilimist negatiivselt.

4.5. Maakasutus, visuaalne mõju
Maaüksus on vaadeldav Võru-Põlva teelt nr 64 ja Väimela-Kääpa teelt nr 25149. Detailplaneeringu ala asub Väimela aleviku osas, millele on iseloomulikud erinevad tootmishooned ja töökojad. Planeeringualal asusid kasutusest väljas ning lagunevad farmikompleksi hooned. Hooned on eelhinnangu koostamise ajaks suures osas lammutatud. Kuid säilitatud on karkassipostid, mida on esialgsete plaanide järgi kavas kasutada uute tootmis- ja laohoonete püstitamisel. Taotluse kohaselt soovitakse alale püstitada kokku ligi 1500 m² ehitusaluse pinnaga, madala kaldega või lamekatusega hooneid, mille seinad tehakse karkassipostidel terasest sandwichpaneelidest. Planeeringuala lähiümbruses asuvad erineva ehitusaluse pinnaga, erinevatest ehitusmaterjalidest ja katusekaldega tootmishooned, töökojad ja Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse õppehoone (vt Fotod). Seega võib järeldada, et ala korrastamise ja taashoonestamisega kaasneb pigem positiivne visuaalne mõju.




Foto 3 Vaade Saare tee 3 maaüksusel asuvatele hoonetele


Foto 4 Vaade Võrumaa Haridus-ja Tehnoloogiakeskuse õppehoonele

4.6. Taimkate ja loomastik
Pärna tee 7 maaüksusel tootmisalana kasutuselevõtt toob kaasa pinnasetöid ning kõvakattega pindade suurenemise. Kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt suureneb hooldussagedus alal. Mis toob kaasa rohttaimede, putukate, lindude ja pisi-imetajate arvukuse ning liigirikkuse vähenemise alal. Ala liigirikkus on suurenenud selle kasutuseta seismise tõttu. Taotluse kohaselt on kavas säilitada võimalikult palju kõrghaljastust Väimela-Kääpa tee ääres. Koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringu kohaselt tuleb tootmishoonete kavandamisel tagada, et 15% maaüksusest on haljastatav. Seega võib järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei taastata farmikompleksi aegset olukorda.


4.7. Inimese tervis ja vara
Pärna tee 7 maaüksuse hoonestamisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike. Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse planeeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Varem lähiümbruses väljaehitatud tootmishoonete ja töökodade kasutamise ning kavandatud detailplaneeringu ellu viimisega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega oluliste negatiivsete koosmõjude esinemist.

5. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu ellu viimisega ei saa olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, puudub piiriülene mõju.
2. Planeeringualal ei paikne kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
3. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii ehitusjärgus kui hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike.

Arvestades eelhindamise tulemusi pole Võru Vallavalitsuse hinnangul keskkonnamõju strateegilise hindamise ning Natura hindamise läbiviimine vajalik.


6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad
Võru vallavalitsus küsis (xx.09.2024 kiri nr 7-1/xxx) KSH eelhinnangule Keskkonnaameti, Transpordiameti ning Elektrilevi OÜ (Pärna tee 9 kinnisasja omaniku) seisukohta. Esitatud seisukohti käsitletakse detailplaneeringu algatamise korralduses.

/Eelnõud täiendatakse laekunud tagasisidele tuginedes/


Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar





VÕRU VALLAVALITSUS





K O R R A L D U S

Võru ___________ nr ___

Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Pärna tee 7 kinnisasja omanik esitas 05.09.2024 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas Väimela alevikus Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054) kinnisasjal detailplaneeringu algatamiseks. Taotluse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine. Pärna tee 7 maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta.

Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Võru valla üldplaneeringu (kehtestatud Võru Vallavolikogu 09.04.2008. a määrusega nr 42) kohaselt asub detailplaneeringuala tööstusmaa juhtfunktsiooniga ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringu (vastu võetud Võru Vallavolikogu 16.11.2023 otsusega nr 70) järgi asub detailplaneeringuala segahoonestuse maa-ala juhtostarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib segahoonestuse maa-alale kavandada nii elamist, äri- ja teenindusettevõtteid, ühiskondlikke asutusi kui ka ülemääraselt kahjuliku mõjuta tootmist. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas nii kehtiva kui ka koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringuga.

Võru Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatavate juurdepääsude selgema käsitlemise huvides on asjakohane detailplaneeringu ala laiendada selliselt, et osaliselt on hõlmatud ka 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240) katastriüksus. Planeeringuala sisse jääb Pärna tee 9 (katastritunnus 91801:005:0990) 95 m² suurune maaüksus, millel asub alajaama hoone. Planeeringuala piirneb põhjast Piiripõllu (tunnus 91801:005:0062) katastriüksusega, idast Pärna tee 24 (tunnus 91801:001:0214), Pärna tee 22 (tunnus 91801:005:0007), Uue-Raua (tunnus 91801:005:0071) ja Raua (tunnus 91801:005:0059) katastriüksustega, lõunast Pärna tee 18 (tunnus 91801:005:0058) ja Saare tee 3 (tunnus 91701:001:0149) katastriüksustega ning läänest Saare tee 1 (tunnus 91701:001:0150) ja Karikakra (tunnus 91801:005:0063) katastriüksustega. Juurepääs kavandatakse Väimela-Kääpa teelt nr 25149.

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg-st 2 p-st 4 tuleb toiduainetööstust kavandatava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangule (lisa 3) tuginedes, ei saa detailplaneeringu ellu viimisega olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millel on piiriülene mõju või millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Võru vallavalitsus küsis KSH eelhinnangule Keskkonnaameti, Transpordiameti ning Elektrilevi OÜ seisukohta.

Eelnõud täiendatakse laekunud tagasisidele tuginedes.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Võru Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi. Menetlustoiming on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Käesolevat Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu algatamise korraldust saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldusega.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, lg 2 ja § 130 lg 1, Võru Vallavolikogu 09.04.2008 määruse nr 42 „Võru valla üldplaneeringu kehtestamine“ ja Võru Vallavolikogu 13.06.2018 määruse nr 39 „Võru Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine“ § 1 lg 1 p 27, annab Võru Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Vastseliina alevikus Pärna tee 7 katastriüksuste detailplaneering.
1.1. Detailplaneeringu ala asub Pärna tee 7 (tunnus 91801:003:0145), Pärna tee 9 (tunnus 91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240) katastriüksustel. Detailplaneeringuala pindala on ca 6 ha (lisa 1).
1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine.
2. Jätta algatamata Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva korralduse lisale 2.
4. Planeeringuspetsialistil korraldada planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu algatamisest teavitamine.
5. Sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise üle andmiseks.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.


(allkirjastatud digitaalselt)
Kalmer Puusepp (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Kaja Kiilo
vallasekretär



ASUKOHASKEEM
Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneering


planeeringuala asukoht

Aluskaart: X-GIS. Maa-amet

Lisa 2


LÄHTESEISUKOHAD
Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamise alus
Võru Vallavalitsuse xx.xx.2024 korraldus nr xxx „Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

2. Detailplaneeringu ala
Detailplaneeringu ala asub Pärna tee 7 (tunnus 91801:003:0145), Pärna tee 9 (tunnus 91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240) katastriüksustel. Detailplaneeringuala pindala on ca 6 ha. Kui planeeringu koostamise käigus selgub, et planeeringuala piire on vaja täpsustada, siis tuleb see kooskõlastada Võru vallavalitsusega.

3. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine.

4. Lähtematerjalid ja kehtivad planeeringud
4.1. Võru Vallavolikogu 09.04.2008. a määrusega nr 29 „Võru valla üldplaneeringu kehtestamine„ kehtestatud üldplaneering
4.2. Võru Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 70 „Võru valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ vastu võetud üldplaneering
4.3. Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+
4.4. Võru Vallavolikogu 19.04.2023 määrus nr 27 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“
4.5. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situtatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala.

5. Nõuded detailplaneeringu koosseisule ja vormistamisele
5.1. Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Planeering vormistatakse ja ehitatakse üles vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5.2. Detailplaneeringuga määrata krundipiirid.
5.3. Detailplaneeringuga määrata hoonestusala(d), piiritledes krundi osad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Detailplaneeringus seada tingimused ehitusloa/ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks.
5.4. Näidata säilitatav ja rajatav haljastus, 15% maaüksusest tuleb ette näha haljastatavana.
5.5. Hoonetele esitatavad ehituslikud nõuded esitada planeeringu põhijoonisel ja seletuskirjas. Joonisel esitada ehitusõigus tabelina. Seletuskirjas määrata ehitamise aegsed tingimused.
5.6. Krundi ehitusõiguses määrata:
5.6.1. krundi kasutamise otstarve või sihtotstarbed ja katastriüksuse sihtotstarve,
5.6.2. kavandavate hoonete suurim lubatud arv,
5.6.3. kavandatavate hoonete suurim lubatud ehitusalune pind ja kõrgus meetrites,
5.7. Määrata ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused.
5.8. Planeeringuga antakse tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus, sh tänavavalgustuse ja sademevee ärajuhtimislahendus. Tehnovõrkudega liitumise asukohad, mis jäävad planeeringualast välja, näidatakse tehnovõrkude joonisel ning kirjeldatakse seletuskirjas. Üksnes piisava loetavuse korral võib tehnovõrgud kanda planeeringu põhijoonise esitluskujule.
5.9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavandamiseks tuleb detailplaneeringu koostajal taotleda tehnilised tingimused aktsiaseltsilt VÕRU VESI. Arvestada tuleb asjaoluga, et liitumispunkti ja ühendustorustike ehitamise peab liitumistasuna finantseerima detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.
5.10. Planeeringuga märgitakse servituutide määramise vajadused.
5.11. Juurdepääsutee kavandamine: Juurdepääs kavandada olemasoleva ristumise kaudu Väimela-Kääpa teelt nr 25149.
5.12. Parkimine lahendatakse ainult krundi siseselt Väimela-Kääpa tee nr 25149 äärde parkimise kavandamine ei ole lubatud.
5.13. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning seletuskirjas kajastada selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
5.14. Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500. Joonisele märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja. Kokkuleppel Võru vallavalitsusega on lubatud jooniste mõõtkava muuta. Juurdepääsu tee skeemid on lubatud esitada väiksemas mõõtkavas.
5.15. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
5.16. Detailplaneeringu koostamisega seotud dokumendid vormistada planeeringu lisana.

6. Koostöö ja kaasamine
6.1. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel, avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine toimub vastavalt planeerimisseadusele.
6.2. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja planeering kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatule.
6.3. Detailplaneeringu koostamisse kaasata tehnovõrkude valdajad, planeeringuala naaberkinnisasjade omanikud/kasutajad.
6.4. Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada või isiku, kes on avaldanud soovi olla selle planeeringu koostamisse kaasatud.
6.5. Kooskõlastused ja arvamused tuleb esitada tabelina seletuskirja juures.

7. Detailplaneeringu esitamine
7.1. Detailplaneering esitatakse enne kooskõlastamist ja arvamuse küsimist, vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku korraldamist ning kehtestamist Võru vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks elektrooniliselt e-postiga.
7.2. Detailplaneering esitatakse allkirjastatult.
7.3. Kooskõlastamiseks esitatakse detailplaneering elektrooniliselt ühes digikonteineris.
7.4. Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse planeeringu seletuskiri ja nõutud joonised kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt koos tehnovõrkude valdajate arvamusega ning muu planeeringu koostamise dokumentatsiooniga.
7.5. Kehtestamiseks esitatakse planeering elektrooniliselt (joonised dwg/dgn/shp ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis, faili nimed sisuga kooskõlas) ning paberkandjal kahes eksemplaris. Eraldi köitena/kaustana lisamaterjal, mille koosseisus peavad olema detailplaneeringu menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute protokollid, kuulutused, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud aktid, koostatud uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, kooskõlastused, esitatud arvamused, illustreeriv materjal jms. Lisade kausta komplekteerimisel peavad faili nimed vastama sisukorrale.

8. Ajakava
Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates algatamisest.



Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar