Kiri

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 60-A

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Harju maakonnas Anija vallas Linnakse külas

Riisipõllu katastriüksusel (14001:001:0345) asuva maa-ala.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas 1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lõike 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on

leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või

muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente

jätkuvalt sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale,

ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline,

sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese

või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks

teha.

1.2. Augustis 2010. aastal avastas otsinguvahendi kasutaja Riisipõllu kinnistult (KÜ

14001:001:0345) ühe Eesti suurima 11. sajandisse dateeritud hõbeaarde1 ning

paarkümmend põlenud väänatud ja/või purustatud raud- ja pronkseset, millest vanimad

pärinesid hilisest rooma rauaajast (3.—4. saj) ning noorimad hilisrauaaja lõpust (12.—

13. saj).

1 Kiudsoo, M., Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 2010, 225—232.

https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_Kiudsoo-Russow.pdf.

1.3. Kuna arheoloogilised leiud osutasid esialgsel hinnangul seni teadmata kalmele, tehti

2010. aasta augustis ja septembris leiukohal arheoloogilised uuringud eesmärgiga

fikseerida leiuala piirid ning täpsustada võimaliku muistise ja/või kultuurkihi olemasolu.

Uuringute käigus tuvastati künnist puutumata jäänud ja laiguti esinev kultuurkiht, mille

põhjal oletati, et künnikihi all võib olla säilinud kalme struktuure ning haualohke. Samuti

koguti alalt hulgaliselt kalmele viitavaid esemeleide. Lisaks täheldati, et vahetult

matmispaiga kõrvalt avastatud hõbeaare on kalme leiukontekstiga seotud, kuivõrd

hõbedat sisaldanud savinõu avastamiskohas kultuurkiht puudus2. Uuringute tulemused on

kokku võetud arheoloog Ülle Tamla 2010. aastal valminud aruandes3.

1.4. Leiukoht võeti 01.10.2010 peadirektori käskkirjaga nr 30-A kuueks kuuks ajutise kaitse

alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus.

1.5. 16.04.2024. teavitati Muinsuskaitseametit, et Riisipõllu katastriüksusel on

Muinsuskaitseametit teavitamata kasutatud otsinguvahendit. Kuna Muinsuskaitseametile

otsingute kavatsusest teada ei antud, oli tegevus ebaseaduslik. Ameti töötajad kontrollisid

leiukoha üle samal päeval ja tuvastasid umbkaudu 35 × 35 m suurusel alal kaevejäljed.

Seejuures oli võimalik eristada nii värskeid kui ka vanemaid auke, mis viitavad, et

otsinguvahendi kasutajad olid põllul käinud ka varasemalt. Kuna maa-alal on

ebaseaduslikult otsinguvahendit kasutatud, on võimalik, et seda tehakse ka tulevikus,

mistõttu esineb jätkuv oht leiukoha säilimisele.

1.6. Katastriüksuse alalt on 2010. aastal avastatud arvukalt arheoloogilisi leide, mille info on

osaliselt publitseeritud ja huvilistele kättesaadav. Ulatuslik ebaseaduslik ostinguvahendi

kasutamine 2024. aasta aprillis ning sellele järgnenud Muinsuskaitseameti poolt läbi

viidud paikvaatlus viitab, et maa-alal võib kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti

jätkuvalt esineda, mistõttu on oht, et ebaseaduslikud otsinguvahendi kasutajad leiukohta

ka edaspidi rüüstavad. Eelnevast tulenevalt otsustas Muinsuskaitseamet 21.08.2024

algatada maa-ala leiukohaks määramise menetluse.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 16.09.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Anija vallavalitsusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Elektrilevi OÜ-le ning eraomandis

oleva Riisipõllu kinnistu (KÜ 14001:001:0345) omanikule.

2.2. 24.09.2024 vastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et kooskõlastab

arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu kolme märkusega: (1) kinnistul Tallinn–Tapa

134,9–142,1 km (KÜ 14001:001:0104) oleva laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd kattub

arheoloogilise leiukoha põhjapoolse servaga ning seal on keelatud ohustada liiklust ja

takistada nähtavust raudteel; (2) raudtee kaitsevööndis on raudtee liikluse ohutuse

tagamiseks lubatud metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine; (3) kaaluda kaasata

menetlusosalistena raudtee kinnistu omanik ja valitseja. Muinsuskaitseamet arvestab

2 Tamla, Ü., Karro, K., Kiudsoo, M., Ots, M. 2011. Archaeological investigations at Linnakse: stone graves and

a Late Viking Age Silver hoard. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 2010, 73—88.

https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_Tamlajt_Linnakse.pdf. 3 Tamla, Ü. 2010. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Harjumaal Linnakse külas katastriüksusel nr

14001:001:0345. Aruande säilik Muinsuskaitseameti arhiivis.

esitatud märkustega. Kuna raudtee kaitsevööndis liikluse ohutuse tagamiseks tehtavad

raietööd või niitmine ei ohusta arheoloogilise leiukoha säilimist, ei tekita maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramine kehtivate kitsendustega vastuolusid.

Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks menetlusosalistena kaasata kõrval asuva kinnistu

valdajat või omanikku, kuna arheoloogilise leiukoha määramisega kaasnevad omaniku

kitsendused ja kohustused sellele maa-alale ei laiene.

2.3. Teised menetlusosalised arvamust või seisukohta ei esitanud.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Linnakse leiukohalt avastatud arheoloogiline leiuaines on mitmekesine ja rikkalik

viidates võimalikule matmispaigale ning leidude kontsentratsioon on ala suurust

arvestades tähelepanuväärne. Vanimad esemed pärinevad 3.—4. sajandist ja hiliseimad

12.—13. sajandist ehk matmispaika kasutati pidevalt ja pikaajaliselt ligi tuhande aasta

jooksul. Enamiku arheoloogilistest leidudest moodustavad ehted ja nende katked (sõled,

sõrmused, käevõrud, kaelavõrud, ehtenaastud, rinnanõelad, ripatsid jne), kuid leidude

hulgas on ka mündid, relvad (kirved, odaotsad, noad, mõõgad ja nende katked) ning töö-

ja tarberiistad (pandlad, pintsetid, suurauad jne) ning luufragmendid. Vanemad leiud on

sarnased hauapanustele Eesti, Läti ja Soome tarandkalmetes. Noorema rauaaja (9.—13.

saj) leiud ja leiukontekst viitavad kivikattega matuseväljale, milliseid on Harjumaal

tuvastatud näiteks Harmis, Alansis ning Partsaares. Hõbeaarde puhul on toodud paralleele

näiteks Kose aardega.

3.2. Enne 2010. aastal tehtud avastust puudusid arhiiviandmed Riisipõllu kinnistul asuvast

muistisest või sealt saadud juhuleidudest. Sellegipoolest on 1691. aastal J. Gedharti

koostatud Kambi mõisa plaanil4 kujutatud endisest Keskvere külast (Keschfer byy) idas

asuvat kivist ala (Stenyt), mis ühtib leiukoha asupaigaga ning võib viidata veel lõhkumata

kalmekoha maapealsele osale. Hilisematel kaartidel vastavat märget enam ei esine ehk

tõenäoliselt lõhuti kalme peale 17. sajandi lõppu.

3.3. Arheoloogilise leiukoha lähistel on riikliku kaitse all kaks arheoloogiamälestist.

Kultusekivi (kultuurimälestiste registris nr 17397) paikneb leiukohast ligikaudu 400 m

kaugusel lõunas ning kivikalme ja ohverdamiskoht „Salumäed“ (kultuurimälestiste

registris nr 17428) asub umbes 500 m kaugusel kirdes. Seejuures on kivikalmest leitud

esemed dateeritutud ajavahemikku 11.–13. sajand, mis kattuvad vähemalt osaliselt

Riisipõllu katastriüksuse leidude dateeringu ja tüpoloogiaga. Seega on tegu

arheoloogiliselt huvitava ja rikkaliku piirkonnaga.

3.4. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt

sisaldada. Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate

mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh

arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.

3.5. Leiukoht asub terviklikult Riisipõllu kinnistul (KÜ 14001:001:0345) ligi 2,6 ha suurusel

alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogilise uuringu aruandes esitatud

leiukoordinaatidest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

4 EAA.1.2.C-III-47 leht 1 („Een deel aff Campens Godz i Johannis Sochn“).

3.6. Katastriüksus, millel leiukoht asub, kuulub eraomandisse ja on kasutusel

maatulundusmaana. Maa-alal kehtib alates 13.08.2020 Anija valla üldplaneering, mille

maakasutusplaani alusel on Riisipõllu katastriüksus märgitud terviklikult väärtuslikuks

põllumaaks, kuid ka ekslikult kultuurimälestiseks. Samuti on Riisipõllu kinnistu

edelaserva üldplaneeringu alusel kavandatud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee.

3.7. Leiukoht asub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal

(üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/519590, Maa-ameti kitsenduste infosüsteemi

väline ID U1552). Leiukoha põhjapoolne serv kattub laiarööpmeliste raudteede (4074879

ja 4074885) kaitsevöönditega. Leiukoha idaservas asuvad keskpingeliin (AS-50,

elektriõhuliin 1-20 kV, 212995476) ja kaks elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge

(212995476 ja 212995477) ning nende kaitsevööndid.

3.8. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.9. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ja leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.10. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.11. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.12. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on

tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline

teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist

vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu

(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või

kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada

hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

3.13. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Linnakse külas paikneval arheoloogilisel leiukohal

leevendatakse uuringukohustust ei leevendata. Loa- ega teavituskohustusega ei ole

seejuures hõlmatud tavapärane maaharimine. Kui tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline

leid välja, tuleb sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.

3.14. Maa-ala omanik või valdaja esitab taotluse Muinsuskaitseametile

([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid, kus on märgitud:

3.14.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.14.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.14.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.14.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.14.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 60-A

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6581220,301 568023,959

2 6581084,041 567983,683

3 6581067,101 567932,065

4 6581076,318 567868,966

5 6581107,159 567832,098

6 6581143,386 567822,673

7 6581186,211 567828,908

8 6581218,685 567853,878

9 6581242,435 567882,434

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Eesti Geoloogiateenistus

[email protected] 07.10.2024 nr 1.1-7/2021

Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 07.10.2024 allkirjastatud käskkirjaga nr 60-A

tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks Harju maakonnas Anija vallas Linnakse külas Riisipõllu

(KÜ 14001:001:0345) katastriüksusel asuv maa-ala.

Arheoloogilise leiukoha teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L30184;

https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba

jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Harju maakonna nõunik (Ly Renter,

[email protected]).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja

amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on

leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-

load-ja-toetused/teatised-taotlused-ja-load/arheoloogilises-leiukohas-kaevetoode.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

Kaitsekorralduse spetsialist

[email protected]