Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
Viit | 1-4/24-228 |
Registreeritud | 09.10.2024 |
Sünkroonitud | 10.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Juhtimine |
Sari | 1-4 Juhtimisalane kirjavahetus |
Toimik | 1.1-5/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Muinsuskaitseamet |
Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
Vastutaja | Jaak Jürgenson (Users) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 60-A
Arheoloogilise leiukoha määramine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 alusel:
1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Harju maakonnas Anija vallas Linnakse külas
Riisipõllu katastriüksusel (14001:001:0345) asuva maa-ala.
2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas 1).
3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha
arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid
mulla- ja kaevetöid.
4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste
registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.
Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
I. Asjaolud
1.1. MuKS § 25 lõike 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on
leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või
muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente
jätkuvalt sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale,
ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline,
sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese
või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha.
1.2. Augustis 2010. aastal avastas otsinguvahendi kasutaja Riisipõllu kinnistult (KÜ
14001:001:0345) ühe Eesti suurima 11. sajandisse dateeritud hõbeaarde1 ning
paarkümmend põlenud väänatud ja/või purustatud raud- ja pronkseset, millest vanimad
pärinesid hilisest rooma rauaajast (3.—4. saj) ning noorimad hilisrauaaja lõpust (12.—
13. saj).
1 Kiudsoo, M., Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 2010, 225—232.
https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_Kiudsoo-Russow.pdf.
1.3. Kuna arheoloogilised leiud osutasid esialgsel hinnangul seni teadmata kalmele, tehti
2010. aasta augustis ja septembris leiukohal arheoloogilised uuringud eesmärgiga
fikseerida leiuala piirid ning täpsustada võimaliku muistise ja/või kultuurkihi olemasolu.
Uuringute käigus tuvastati künnist puutumata jäänud ja laiguti esinev kultuurkiht, mille
põhjal oletati, et künnikihi all võib olla säilinud kalme struktuure ning haualohke. Samuti
koguti alalt hulgaliselt kalmele viitavaid esemeleide. Lisaks täheldati, et vahetult
matmispaiga kõrvalt avastatud hõbeaare on kalme leiukontekstiga seotud, kuivõrd
hõbedat sisaldanud savinõu avastamiskohas kultuurkiht puudus2. Uuringute tulemused on
kokku võetud arheoloog Ülle Tamla 2010. aastal valminud aruandes3.
1.4. Leiukoht võeti 01.10.2010 peadirektori käskkirjaga nr 30-A kuueks kuuks ajutise kaitse
alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus.
1.5. 16.04.2024. teavitati Muinsuskaitseametit, et Riisipõllu katastriüksusel on
Muinsuskaitseametit teavitamata kasutatud otsinguvahendit. Kuna Muinsuskaitseametile
otsingute kavatsusest teada ei antud, oli tegevus ebaseaduslik. Ameti töötajad kontrollisid
leiukoha üle samal päeval ja tuvastasid umbkaudu 35 × 35 m suurusel alal kaevejäljed.
Seejuures oli võimalik eristada nii värskeid kui ka vanemaid auke, mis viitavad, et
otsinguvahendi kasutajad olid põllul käinud ka varasemalt. Kuna maa-alal on
ebaseaduslikult otsinguvahendit kasutatud, on võimalik, et seda tehakse ka tulevikus,
mistõttu esineb jätkuv oht leiukoha säilimisele.
1.6. Katastriüksuse alalt on 2010. aastal avastatud arvukalt arheoloogilisi leide, mille info on
osaliselt publitseeritud ja huvilistele kättesaadav. Ulatuslik ebaseaduslik ostinguvahendi
kasutamine 2024. aasta aprillis ning sellele järgnenud Muinsuskaitseameti poolt läbi
viidud paikvaatlus viitab, et maa-alal võib kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti
jätkuvalt esineda, mistõttu on oht, et ebaseaduslikud otsinguvahendi kasutajad leiukohta
ka edaspidi rüüstavad. Eelnevast tulenevalt otsustas Muinsuskaitseamet 21.08.2024
algatada maa-ala leiukohaks määramise menetluse.
II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
2.1. 16.09.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Anija vallavalitsusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Elektrilevi OÜ-le ning eraomandis
oleva Riisipõllu kinnistu (KÜ 14001:001:0345) omanikule.
2.2. 24.09.2024 vastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et kooskõlastab
arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu kolme märkusega: (1) kinnistul Tallinn–Tapa
134,9–142,1 km (KÜ 14001:001:0104) oleva laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd kattub
arheoloogilise leiukoha põhjapoolse servaga ning seal on keelatud ohustada liiklust ja
takistada nähtavust raudteel; (2) raudtee kaitsevööndis on raudtee liikluse ohutuse
tagamiseks lubatud metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine; (3) kaaluda kaasata
menetlusosalistena raudtee kinnistu omanik ja valitseja. Muinsuskaitseamet arvestab
2 Tamla, Ü., Karro, K., Kiudsoo, M., Ots, M. 2011. Archaeological investigations at Linnakse: stone graves and
a Late Viking Age Silver hoard. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 2010, 73—88.
https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_Tamlajt_Linnakse.pdf. 3 Tamla, Ü. 2010. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Harjumaal Linnakse külas katastriüksusel nr
14001:001:0345. Aruande säilik Muinsuskaitseameti arhiivis.
esitatud märkustega. Kuna raudtee kaitsevööndis liikluse ohutuse tagamiseks tehtavad
raietööd või niitmine ei ohusta arheoloogilise leiukoha säilimist, ei tekita maa-ala
arheoloogiliseks leiukohaks määramine kehtivate kitsendustega vastuolusid.
Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks menetlusosalistena kaasata kõrval asuva kinnistu
valdajat või omanikku, kuna arheoloogilise leiukoha määramisega kaasnevad omaniku
kitsendused ja kohustused sellele maa-alale ei laiene.
2.3. Teised menetlusosalised arvamust või seisukohta ei esitanud.
III. Leiukoha määramise põhjendus
3.1. Linnakse leiukohalt avastatud arheoloogiline leiuaines on mitmekesine ja rikkalik
viidates võimalikule matmispaigale ning leidude kontsentratsioon on ala suurust
arvestades tähelepanuväärne. Vanimad esemed pärinevad 3.—4. sajandist ja hiliseimad
12.—13. sajandist ehk matmispaika kasutati pidevalt ja pikaajaliselt ligi tuhande aasta
jooksul. Enamiku arheoloogilistest leidudest moodustavad ehted ja nende katked (sõled,
sõrmused, käevõrud, kaelavõrud, ehtenaastud, rinnanõelad, ripatsid jne), kuid leidude
hulgas on ka mündid, relvad (kirved, odaotsad, noad, mõõgad ja nende katked) ning töö-
ja tarberiistad (pandlad, pintsetid, suurauad jne) ning luufragmendid. Vanemad leiud on
sarnased hauapanustele Eesti, Läti ja Soome tarandkalmetes. Noorema rauaaja (9.—13.
saj) leiud ja leiukontekst viitavad kivikattega matuseväljale, milliseid on Harjumaal
tuvastatud näiteks Harmis, Alansis ning Partsaares. Hõbeaarde puhul on toodud paralleele
näiteks Kose aardega.
3.2. Enne 2010. aastal tehtud avastust puudusid arhiiviandmed Riisipõllu kinnistul asuvast
muistisest või sealt saadud juhuleidudest. Sellegipoolest on 1691. aastal J. Gedharti
koostatud Kambi mõisa plaanil4 kujutatud endisest Keskvere külast (Keschfer byy) idas
asuvat kivist ala (Stenyt), mis ühtib leiukoha asupaigaga ning võib viidata veel lõhkumata
kalmekoha maapealsele osale. Hilisematel kaartidel vastavat märget enam ei esine ehk
tõenäoliselt lõhuti kalme peale 17. sajandi lõppu.
3.3. Arheoloogilise leiukoha lähistel on riikliku kaitse all kaks arheoloogiamälestist.
Kultusekivi (kultuurimälestiste registris nr 17397) paikneb leiukohast ligikaudu 400 m
kaugusel lõunas ning kivikalme ja ohverdamiskoht „Salumäed“ (kultuurimälestiste
registris nr 17428) asub umbes 500 m kaugusel kirdes. Seejuures on kivikalmest leitud
esemed dateeritutud ajavahemikku 11.–13. sajand, mis kattuvad vähemalt osaliselt
Riisipõllu katastriüksuse leidude dateeringu ja tüpoloogiaga. Seega on tegu
arheoloogiliselt huvitava ja rikkaliku piirkonnaga.
3.4. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning
arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt
sisaldada. Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate
mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh
arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.
3.5. Leiukoht asub terviklikult Riisipõllu kinnistul (KÜ 14001:001:0345) ligi 2,6 ha suurusel
alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogilise uuringu aruandes esitatud
leiukoordinaatidest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.
4 EAA.1.2.C-III-47 leht 1 („Een deel aff Campens Godz i Johannis Sochn“).
3.6. Katastriüksus, millel leiukoht asub, kuulub eraomandisse ja on kasutusel
maatulundusmaana. Maa-alal kehtib alates 13.08.2020 Anija valla üldplaneering, mille
maakasutusplaani alusel on Riisipõllu katastriüksus märgitud terviklikult väärtuslikuks
põllumaaks, kuid ka ekslikult kultuurimälestiseks. Samuti on Riisipõllu kinnistu
edelaserva üldplaneeringu alusel kavandatud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee.
3.7. Leiukoht asub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal
(üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/519590, Maa-ameti kitsenduste infosüsteemi
väline ID U1552). Leiukoha põhjapoolne serv kattub laiarööpmeliste raudteede (4074879
ja 4074885) kaitsevöönditega. Leiukoha idaservas asuvad keskpingeliin (AS-50,
elektriõhuliin 1-20 kV, 212995476) ja kaks elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge
(212995476 ja 212995477) ning nende kaitsevööndid.
3.8. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal
paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda
oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist
omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-
alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada
Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.
3.9. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama
ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab
viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle
säilimisele ja leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu
selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise
leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega
arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.
3.10. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise
kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet
lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud
korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile
osutavaid elemente ei ole enam säilinud.
3.11. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS
§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt
otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka
tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine
otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste
leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel
pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist
on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid
leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik
informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb
kaduma.
3.12. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel
piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on
tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline
teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist
vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu
(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või
kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada
hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.
3.13. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha
uuringukohustusest leevenduse. Linnakse külas paikneval arheoloogilisel leiukohal
leevendatakse uuringukohustust ei leevendata. Loa- ega teavituskohustusega ei ole
seejuures hõlmatud tavapärane maaharimine. Kui tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline
leid välja, tuleb sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.
3.14. Maa-ala omanik või valdaja esitab taotluse Muinsuskaitseametile
([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid, kus on märgitud:
3.14.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise
kuupäev;
3.14.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;
3.14.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);
3.14.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral
täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse
laetud dokumentidele);
3.14.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Mihkelson
Peadirektor
Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], +37253026912
Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.
Lisa 1
Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 60-A
„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde
Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha piir.
Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.
Nr X Y
1 6581220,301 568023,959
2 6581084,041 567983,683
3 6581067,101 567932,065
4 6581076,318 567868,966
5 6581107,159 567832,098
6 6581143,386 567822,673
7 6581186,211 567828,908
8 6581218,685 567853,878
9 6581242,435 567882,434
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Eesti Geoloogiateenistus
[email protected] 07.10.2024 nr 1.1-7/2021
Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks
Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 07.10.2024 allkirjastatud käskkirjaga nr 60-A
tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks Harju maakonnas Anija vallas Linnakse külas Riisipõllu
(KÜ 14001:001:0345) katastriüksusel asuv maa-ala.
Arheoloogilise leiukoha teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L30184;
https://register.muinas.ee).
Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba
jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Harju maakonna nõunik (Ly Renter,
Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja
amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on
leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-
load-ja-toetused/teatised-taotlused-ja-load/arheoloogilises-leiukohas-kaevetoode.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liivi Varul
Kaitsekorralduse spetsialist