1

25.09.2024

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ kehtestatakse perioodi 2021−2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231, 30.06.2021, lk 1-20)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

(edaspidi tugiteenused) ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite rajamisele ja

sisustamisele ning Jõhvi äripargi teise etapi tehnilise taristu rajamisele.

Kogu programmi elluviimiseks kehtestatakse rajatavate inkubaatorite kohta eraldi käskkirjad

(kokku viis käskkirja, millest üks on tugiteenuste osutamiseks, 3inkubaatorite rajamiseks ja

sisustamiseks ning üks tööstuspargi tehnilise taristu rajamiseks). Majandus- ja

infotehnoloogiaminister on kehtestanud 28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused), 23.04.2024 käskkirja nr 30 „Narva

tööstusinkubaatori rajamine“ ning majandus- ja tööstusministri 27.08.2024 käskkirja nr 67

„Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse

veel ette toetuse andmise tingimusi Jõhvi äripargi teise etapi taristu rajamiseks. Inkubaatorite

spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite

klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

2

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 2).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

• tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele;

• Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse käskkirjaalusel toetuse andmine otseselt või kaudselt

panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest

59% 62,4% (2022)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke.

Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning elluviija ning

rakendusüksuseks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) õigused

ning kohustused.

Käskkirja eelarve on ÕÜFist 10 990 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi loometööstuse

inkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijale, sihtasutusele Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (edaspidi ka IVIA).

3

Käskkirja ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu

(e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse

ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704).

Käskkirja juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-

post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post:

[email protected], telefon: 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i

strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon: 631 3609).

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi

sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda Jõhvi loometööstuse inkubaatori

rajamiseks ja sisustamiseks.

Punkt. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamise ja sisustamise kaudu

luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, uuenduslike

toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a

läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Üheks perspektiiviks on ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete neutraalse loomemajanduse

arengut, pakkudes avaliku sektori poolt rajatavat ettevõtlustaristut, mis stimuleeriks

loomemajanduse ettevõtete teket ja kasvu regioonis. Kaasaegsete ladude ja töökodade

pakkumist üüripinnana üheskoos loomemajanduse inkubatsiooniprogrammiga regioonis siiani

4

veel pole. Loomeettevõtete arengule ja kasvule aitab olulisel määral kaasa inkubaatori osana

rajatav stuudiokompleks läbi filmi- ja muu audiovisuaaltööstuse produktsioonide teenindamise.

Stuudiote rajamisega tehakse võimalikuks ja toetatakse kohalike valdkondlike ettevõtete

arengut ja rahvusvahelist võrgustumist. Selleks ehitatakse hiljemalt 2026. aastaks Jõhvi

Äripargi territooriumile kaasaegne loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse

vajadustele vastava stuudiote kompleksiga. Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad

üüripindadel valdkonna loomeettevõtted, kellel on võimalus läbida loomemajanduse

inkubatsiooniprogramm ettevõtte ja kompetentside arendamiseks, lisaks luuakse üüripinnad

filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos

ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga

filmitööstuse ökosüsteemi.

Arvestades rahvusvahelist filmi- ja virtuaaltootmise mahu kasvu, on tegemist ühe potentsiaalse

tegevusalaga, millel on suur perspektiiv regiooni ettevõtluse mitmekesistamiseks. Asjast

huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest

teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega.

Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega.

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on

kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada

energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid;

d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,

toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist

Ida-Virumaal.

Punkt. 3. Seosed teiste dokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega ja programmi tegevuse

1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ elluviimisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse käskkirja alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

5

2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

62,4 62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel

tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt

mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035” eesmärkide ning „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ saavutamisse.

saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi loometööstuse

inkubaatori rajamine ja sisustamine, st hoone ehitamine ja sisustamine võimaldamaks pakkuda

selles nn inkubatsiooniteenuseid. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja

punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused.

Loometööstusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele

vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on loodud

loometööstusinkubaatori näol Jõhvis eeldused loome- ja filmitööstuse ettevõtjatele, välja on

arendatud tänapäeva nõuetele vastav taristu ja filmistuudiod ning uued teenused. Ida-Virumaa

majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

6

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16

000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning

2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ . Sellesse kategooriasse on sobilik lisada ka

filmitööstus, mille arengule Eestis käesolev projekt annab olulise sisendi.

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada loometööstuse inkubaatori teenuseid ega seal ruume rentida. Ruumide rentimine ei

kohusta rentnikku inkubatsiooniteenuseid kasutama.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti

arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning

kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur on tellinud analüüsi taristu kliimakindluse

tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on koostanud

valdkondlikud eksperdid ning analüüside kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa

Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“

esitatud nõuetele.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga,

mis põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused" lisal 2. Analüüside tulemusi on arvestatud käskkirja tingimuste

ja seletuskirja kujundamisel.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi loometööstuse inkubaatori

puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul

ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M.,

Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

7

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt

moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja

elektrienergia tootmisega, 414,4 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste

vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse

ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna

ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks

kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab riigihankega leitud ettevõtja,

seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning,

et taristute eluiga on pikem kui 50 aastat, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet

märkimisväärseks.

Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava

loometööstuse inkubaatori kompleksi kuuluvad rajatised on planeeritud liginullenergiahoonena

(A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist.

Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab

äripargis tegutsevatele ettevõtjatele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning

saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus

kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada

taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.

Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva

kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest

energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus,

roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside

kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada

vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (eelkõige filmitööstus), kelle tegevus on väikese

süsinikujalajäljega.

Tuleviku vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks.

Selleks loovad võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid.

8

Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest.

Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh

taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtjatega.

Soojusvajaduse katmiseks liitub kompleks kohaliku keskküttevõrguga.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning

projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

Hoones toimuva tegevuse kohta on toodud suunised, mis puudutavad näiteks prügisorteerimist,

taaskasutuse propageerimist (võimalusel taaskasutatavate materjalide kasutamine töökodade

tööprotsessides, ringmajanduse põhimõtted) ning kogu filmitootmisprotsessi ahelas osalejate

koondumist taristule või selle vahetusse lähedusse (kogu väärtusahela roheline suund).

Roheline ning keskkonnasäästlik filmitootmine on üks väga oluline aspekt, mida rakendatakse

nii arenduses kui ka edasises toimimises. Tänapäeval on need filmide tootmisel väga olulised

valikukriteeriumid, sest kestlikult toodetud filmidele saab taotleda toetuseid.

DNSH analüüsis on leitud, et taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist. Taristu

rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus).

Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate

jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti

ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõtjale, lähtudes kohaliku omavalitsuse

kehtestatud korrast

Punkt 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse

toetamiseks loometööstuse inkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi nii

inkubatsiooni teenuse toel kasvada kavatsevatele mikro-, väike- ja keskmise suurusega

alustavatele ettevõtjatele kui ka Ida-Virumaal enda arengut nägevatele äriühingutele,

kodanikeühendustele ja sihtasutustele.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljund-

näitaja

Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

44(2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik

korraga inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

9

Tulemus-

näitaja

VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast inkubaatori

asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat aastas

11 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja

sihttase „44“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid

pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 11 ettevõtjat inkubaatori

teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu

sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest

vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad

inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta.

Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama

ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis

esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS).

Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse

aastal 2026.

Meetmete nimekirjas puuduvad mõõdikud, mis sobiks otseselt filmistuudiote tulemuste

mõõtmiseks. Stuudiod loovad eeldused selleks, et kõrvale saaksid tekkida muud loometööstuse

väikeettevõtted (st stuudiote kliendid on hiljem teenuseid pakkuvate VKE-de kliendid). Lisaks

stuudiotele paiknevad loometööstuse inkubaatoris ka muud tüüpi ruumid ja teenused, mis

panustavad meetmete nimekirjas olevate mõõdikute sihtaseme saavutamisse.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

10

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on

2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik

(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-

Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade

loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-

ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –

tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust

turutingimustel.

Elluviija roll on loometööstuse inkubaatori ehitamine ja sisustamine Jõhvis, selleks vajalike

riigihangete läbiviimine. IVIA hakkab valminud hoonet haldama ning sõlmib hoone

kasutajatega rendilepingud.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija

tagab asju ostes või teenuseid või ehitustöid tellides kooskõla riigihangete seadusega.

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 (edaspidi

ühendmäärus) § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes,

ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused:

3) ta suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

5) ta kohta puuduvad andmed karistusregistris;

6) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud lepinguid;

7) tal puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.

Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks

toetatavad tegevused ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa

2

https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-

006267016269

11

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline

kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud)

kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt

välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud

taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58

kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtjatele.

Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvavad

mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavad ettevõtjad ning teiselt poolt selles asukohas

enda arengut nägevad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, s.h on sihtgrupiks ka

rahvusvahelised filmitööstusega tegelevad ettevõtted.

Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid lisaks äriühingutele ka sihtasutustel ja

mittetulundusühingutel, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja

keskmise suurusega ettevõtjaid.

Punkt 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuste eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 10 990 000 eurot ning toetuse määr on

100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud

projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Nimetatud määruse artikli 56 kohaselt abi summa

ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb

abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi

loometööstuse inkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate

tuludega ning abi summa väljaarvutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise

meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike

kulude leidmine järgmine:

Reaalne diskontomäär 4%

Prognoosiperioodi algusaasta 2024

Prognoosiperioodi lõppaasta 2038

Perioodi pikkus 15 aastat

12

Nr Näitaja Diskonteerimata

väärtus (eur)

Diskonteeritud

väärtus (eur)

1 Projekti elluviimise kulud 10 990 000 € 10 162 651 €

2 Projekti vara jääkväärtus 0 € 0 €

3 Projekti tegevustulud 3 294 941 €

4 Projekti tegevuskulud 3 423 107 €

5 Projekti puhastulu 0 €

6 Finantseerimisvajak 10 162 651 €

7 Finantseerimisvajaku määr 100,0%

8 Abikõlblikud projekti elluviimise

kulud 10 990 000 €

9

Toetustaotluse rahuldamise otsuses või

programmis määratletud projekti

abikõlblikud kulud, nn vähendatud

abikõlblikud kulud

10 990 000 €

10 Toetuse määr 100%

11 Toetuse suurus 10 990 000,00 €

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtud kulud, mis vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi

määrus) artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahvis 15 toodud tingimustele. Sealhulgas

toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku

projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi,

ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa

väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti

ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse

projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu

ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud

põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Mööbli

hankimisel tuleb riigihankes ette näha keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid vastavalt

keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“ (vt § 3).

13

Abikõlbmatud on teavituskohustusega seotud kulud ning elluviija kannab need ise.

Teavituskohustusega seonduv on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ ja sisaldab kohustusi, sh korraldab § 2 lõigete 3 ja 4 kohase

teavitamisürituse. Elluviija täidab antud määruse nõuded oma vahenditest.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja punkt 12 sätestab käskkirjas kasutatavad abiliigid. Käskkirja alusel antav toetus on

riigiabi.

Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule

taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses

ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus

muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva

jooksul, samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse.

Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud

taotluse koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt grupierandi

määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt

rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli.

Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete

säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi

ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6

sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2

alusel.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused.

Lisaks käskkirjas sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel, hakkab IVIA rajatavas

loometööstuse inkubaatoris käskkirjas nimetatud sihtgrupile ruume välja rentima.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu

kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes

kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval

ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

14

saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi

koostamisel.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Elluviija täidab avalikkuse teavitamise kohustusi ning korraldab teavitamisürituse.

Punkt 15. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil., samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta.

Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus „Eesti 2035“ sihtidesse,

eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse,

esitatakse projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja

saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035

sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud

näitajatesse.

Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab

informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse see

lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30

ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad

mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra

väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5

sätestatule.

Punkt 17. Vaidemenetlus

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaideorganid.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on kooskõlas ühissätete määrusega ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17.

juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

15

Käskkiri arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja -

metoodikale.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Käskkirja seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga

(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal

koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

16

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse

vahel Ida-Virumaa majanduses. Käskkiri panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks

arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate

ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja

ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 2 koos käskkirja punkti 5 selgitusega, kuidas

teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks

seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud

rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs.

Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel

lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on

põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete

rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku

korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

17

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 2

käskkirja punkti 7 selgituses.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Lõppsaajale

kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses

seletuskirja punktis 12.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi

„ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Käskkirja mõjud

Käskkiri on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad

tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on käskkirja rakendamise mõju kliimale

vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – käskkirja sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid

ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse

abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute

audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse

tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega

töökohtade loomist;

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise

toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt

atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või

kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

6. Käskkirja seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Käskkiri sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad.

18

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja

tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmetega, kuid kõige

otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-

Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning

mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust

on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi

kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkirjaga antav toetus panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja

nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute

ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks

Ida-Virumaal.

 Seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti” erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu” meetmega 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine,

koostöö ja rahvusvahelistumine” (loomemajanduse arendamise meede).

Käesolev sekkumine toetab otseselt loomemajanduse arendamise meetme kõikide

tegevuste rakendamist ja elluviimist, luues Ida-Virumaal keskkonna ja potentsiaalse

19

partnervõrgustiku loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ning teadmiste ja

oskuste arendamiseks, ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjate

tekkeks ning arenguks, kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste

(inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) tõhusamaks pakkumiseks. Lisaks aitab

käesolev sekkumine täita loomemajanduse arendamise meetme tasakaalustatud

regionaalse arenguga seotud eesmärke.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Käskkiri panustab ka „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse ning toetab

ka tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme

„Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse

„Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Eesti majandus

on

uuendusmeelne

ja teaduspõhine

Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud

ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730

inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal.

Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava suurenemise,

kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge

lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste

töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja

avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

20

Sooline võrdõiguslikkus

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal

perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu.

Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam

naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu,

kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-

Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele

avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule

Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele, loomemajanduse olulisele kohale

naiste tööhõive kasvatamisel.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh

riietusruumid, tualetid, personaliruumid, laste mängutuba koos arvutitöökohaga,

jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Ligipääsetavus tähendab, et teenused ja keskkonnad on loodud kasutamiseks

kõikidele inimestele, hoolimata nende erivajadusest. Ligipääsetavus on lisaks

erivajadusega inimestele oluline ka eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning

ajutiste tervislike põhjustega inimestele. Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse

ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on

ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad

kuuluda ka erivajadusega inimesed. Näiteks ruumid, mida kasutatakse avalikeks

üritusteks (kontserdid, konverentsid), peavad olema nii füüsiliselt kui ka

digitaalsete lahenduste puhul digitaalselt ligipääsetavad.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik

antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse,

infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused

ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses.

Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus

saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

21

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi

suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme

puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete

võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse

täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või

arendades olemasolevat või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel

võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei

ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik

kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini

toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede

planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks

inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede

rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne,

kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede

toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes

mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem

suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtluse tugiteenuste arendamisele, siis pole

täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

22

Meetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga

kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside

heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning

praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes

haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui

ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus

samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures

kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Käskkiri esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku

juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele.

Ministeeriumid ja teised avalikus konsultatsioonis osalejad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Lisad: Lisa 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 2. Riskihindamise tabel.

KÄSKKIRI

10.10.2024 nr 71

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“

erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“

tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise

tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise

tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas toodud erisustega.

1.3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei nähta ette vastava dokumendiliigi esitamist, esitatakse

dokument digitaalselt allkirjastatuna.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine, mis

võimaldab Ida-Virumaal luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate ja uute

töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

2.2. Toetuse andmise tulemusel saab Jõhvis olema loometööstuse inkubaator uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtjatele.

2

3. Seosed teiste dokumentidega

3.1. Toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel majandus- ja

infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 16 „Programmi „Ettevõtluskeskkonna

programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ meetme „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse

„Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

3.2. Toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalises

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning

strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust,

keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Sihi saavutamist mõõdetakse näitajatega, milleks on

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“,

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“.

3.3. Toetuse andmine panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse ja Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Kultuuri

arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“

saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist ja sisustamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L198,

22.06.2020, lk13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

4.4. Toetatavate tegevuste elluviimisel tagatakse taristu kliimakindlus, mille saavutamiseks

võetakse projekti arendamisel arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside

jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

5. Toetatavate tegevuste tulemus-ja väljundnäitajad

Toetatavaid

tegevusi

mõõdetakse

järgmiste

näitajatega:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud

ettevõtlusinkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

44 (2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik

3

Ettevõtjad korraga inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad

ettevõtlusinkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat

aastas

11 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projektispetsiifilised näitajad

Valminud inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel loodud Jõhvi loometööstuse inkubaatori

osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on:

8.1.1. Eestis registreeritud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses;

8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 10 990 000 eurot, mis eraldatakse elluviijale 100 protsendi

ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

4

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on järgmised kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;

11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud;

11.1.6. hoone ehitamise kulud;

11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.

12. Riigiabi

12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi

määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 34² sätestatut.

12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme

aastat alates käesoleva käskkirja jõustumisest.

12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja

ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

täitmata.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 või 2 alusel lähtuvalt

elluviija esitatud maksetaotlusest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad

dokumendid ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija ka riigihanke

alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.

14. Elluviija õigused ja kohustused

14.1. Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi

kohustusi:

14.1.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning

taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.1.2. tagama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning punktis 5 esitatud näitajate

sihttasemete saavutamise;

14.1.3. tagama punktis 10 esitatud eelarvest kinnipidamise;

14.1.4. tagama hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete

täitmise;

14.1.5. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

5

14.1.6. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes

toodud leevendusmeetmeid;

14.1.7. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul viimase

makse saamisest arvates;

14.1.8. tagama, et loometööstuse inkubaatori rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega.

15. Aruandlus

15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande

kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid

tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta.

15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes

esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete

põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud

lahenduste kohta.

15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16.2. Finantskorrektsiooni otsuses abikõlbmatuteks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja

punktis 10 esitatud eelarvet. Abikõlbmatud kulud jäävad elluviija tasuda.

17. Vaidemenetlus

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusasutusele

vastavalt ÜSS2021_2027 § 32 lõikele 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister