Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõude kooskõlastamine

1

EELNÕU

MÄÄRUS

Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord

Määrus kehtestatakse krediidiinkassode ja –ostjate seaduse § 49 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso

Eestis asuva filiaali (edaspidi krediidiinkasso) aruannete vormid, nõuded aruannete sisule,

sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja

esitamise korra.

2. peatükk

Aruannete koostamise põhimõtted ja esitamine

§ 2 . Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded

Krediidiinkasso on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:

1) „Bilanss“, aruandekoodiga 3600, vastavalt lisale 1 (lisatud);

2) „Kasumiaruanne“, aruandekoodiga 3601, vastavalt lisale 2 (lisatud);

3) „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“, aruandekoodiga 3602, vastavalt lisale 3(lisatud);

4) „Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne“, aruandekoodiga 3603, vastavalt lisale 4(lisatud).

§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused

(1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad,

kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga või Euroopa

Parlamendi ja EL Nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste

raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra

kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes

arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.

(2) Aruannete koostamisel lähtutakse määruse lisades 1–4 toodud aruannete vormidest ja

koostamise juhenditest.

(3) Määruse § 2 punktides 1 ja 4 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu

seisuga.

(4) Määruse § 2 punktis 2 nimetatud aruandes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta

algusest alates.

(5) Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruandes esitatakse andmed aruandeperioodil toimunud

käivete alusel.

2

(6) Aruannetes kajastatavad andmed esitatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus ja

täisühikutes, kui määrusest ei tulene teisiti.

(7) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis ametlikult kehtivasse rahalisse

vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

(8) Riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1

riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile.

(9) Krediidiinkasso kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate

finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid

intressitulude ja finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel.

§ 4. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu,

järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.

(2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup

Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(4) Kui aruandes tuvastatakse puudusi, peab krediidiinkasso need kõrvaldama ning esitama

elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui

aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad

varem esitatud auditeerimata andmetest.

3. peatükk

Rakendamine

§ 5. Määruse rakendamine

(1) Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.

(2) Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku

Finantsinspektsiooni tegevusloa andmise otsusest kuni lähima aruandeperioodi lõpuni.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Bilanss

Lisa 2 Kasumiaruanne

Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne

Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne

1

SELETUSKIRI

Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning

välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS), mis võeti Riigikogus vastu 2024. aasta

12. juunil, eesmärk on reguleerida krediidiinkassofirmade ja nendega seotud isikute (nn võlgade

ülesostmise finantseerijate) tegevust. KIOS-ga kehtestatakse nõuded eelkõige

krediidiinkassode ja välisriigi krediidiinkasso filiaalide (edaspidi krediidiinkassod) tegevusele,

kes haldavad tarbijate viivituses olevaid krediidilepinguid. Muuhulgas sätestatakse KIOS-ega

krediidiinkassodele tegevusloa taotlemise kohustus, mis koondab tarbijate krediidilepinguid

haldavad krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Käesoleva määruse eelnõu

(edaspidi eelnõu) eesmärgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane järelevalve

krediidiinkassode tegevuse üle, milleks on vastavalt KIOS § 49 lõikele 6 krediidiinkassodel

kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust oma tegevuse üle.

Määruse §-s 2 nimetatud aruannete perioodi ja esitamise tähtaja sätestab KIOS-e § 49 lõige 3,

mille kohaselt on Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood kvartal ja

aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu,

kui käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande

esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt

puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Rahandusministeeriumi poolt valmistas eelnõu ja seletuskirja ette Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika nõunik Marit Maidla ([email protected]).

Määruse eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga. Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso aruannete sisu nõuded,

sealhulgas aruannete vormid ja aruannetes kasutatud kirjete sisu, ning aruannete koostamise

metoodika ja esitamise korra.

Sarnaselt teistele finantsjärelevalve subjektidele tuleb Finantsinspektsioonil esitada

järelevalvega seotud aruandlust. KIOS §-ga 49 on sätestatud aruandekohustus ja aruannete

esitamise periood. Seaduses ei ole täpsemalt kirjeldatud aruannete esitamise korda, vaid

aruannete vormid, koostamise metoodika ning esitamise korra kehtestab vastavalt seadusele

rahandusminister oma määrusega. Seega on käesoleva määrusega kehtestatud nii aruannete

esitamise kord kui ka aruannetes esitatavad täpsemad andmed ning nende esitamise vorm ehk

aruannete skeemid.

Määruse eelnõu paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.

2

Määrusega kehtestatakse Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi

krediidiinkasso Eestis asuva filiaali (edaspidi krediidiinkasso) aruannete vormid, nõuded

aruannete sisule, sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise

metoodika ja esitamise korra.

§ 2. Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded

Määruse eelnõu § 2 sätestab Finantsinspektsioonile koostatavate ja esitatavate aruannete

koosseisu.

Krediidiinkasso on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama regulaarselt

järgmised aruanded:

1) „Bilanss“, vastavalt määruse lisale 1, aruandekoodiga 3600;

2) „Kasumiaruanne“, vastavalt määruse lisale 2, aruandekoodiga 3601;

3) „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“, vastavalt määruse lisale 3,

aruandekoodiga 3602;

4) „Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne“, vastavalt määruse lisale 4,

aruandekoodiga 3603.

§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused

Määruse eelnõu § 3 sätestab määruse §-s 2 nimetatud aruannete koostamise alused. Aruannete

koostamisel peab krediidiinkasso lähtuma eelnõu lisades 1–4 toodud aruannete vormidest ja

koostamise juhenditest.

Bilansi ja kasumiaruande eesmärk on krediidiinkasso finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks

vajalike andmete saamine. Bilansis esitatakse krediidiinkasso finantsseisundi näitajad

aruandeperioodi lõpu seisuga. Kasumaruandes esitatakse krediidiinkasso majandustulemuse

kujunemise näitajad kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates.

„Hallatavate krediidinõuete käivete aruande“ eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike

andmete saamine krediidiasutuste ja krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või

nendest tuleneva nõuete (krediidinõuete) kohta, mida krediidiinkasso haldab ise või

krediidiostja nimel.

Aruande valdkonda kuuluvad KIOS kohaldamisalasse kuuluvad krediidinõuded, mis on

aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt krediidihaldusteenuse osutamise raames

haldamiseks võetud ning krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt

ise haldamiseks omandatud.

„Hallatavate krediidinõuete jääkide aruande“ eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike

andmete saamine krediidiasutuste ja krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või

nendest tuleneva nõuete (krediidinõuete) kohta, mida krediidiinkasso haldab ise või

krediidiostja nimel.

Aruande valdkonda kuuluvad KIOS-e kohaldamisalasse kuuluvad krediidinõuded

aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso haldab krediidihaldusteenuse osutamise

raames ning krediidinõuded, mida krediidiinkasso on omandanud ja haldab ise aruandeperioodi

lõpu seisuga. Siia kuuluvad ka krediidinõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel, kuid

aruandeperioodi lõpu seisuga on toimivad. Aruandes näidatakse ka need krediidinõuded, mille

puhul on krediidiinkasso ühe või mitu krediidihaldustegevust osaliselt edasi andnud

krediidihaldusteenuse osutajale.

3

§ 4. Aruannete esitamine

Määruse eelnõu § 4 sätestab määruse §-s 2 nimetatud aruannete esitamise korra.

Määruse kohaselt peab krediidiinkasso esitama §-s 2 nimetatud aruanded Eesti Panga ja

Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel

avaldatud tehnilisi nõudeid. Aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile elektrooniliselt

XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse

turvamise nõudeid. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel peab krediidiinkasso

esitama Finantsinspektsioonile tühja aruande.

Kui aruandes tuvastatakse puudusi, peab krediidiinkasso need kõrvaldama ning esitama

elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui

krediidiinkasso ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad

varem esitatud auditeerimata andmetest.

§ 5. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Määrust ei rakendata tagasiulatuvalt. Määruse

§ 2 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku

Finantsinspektsiooni tegevusloa otsuse tegemise hetkest kuni lähima aruandeperioodi lõpuni.

Määruse lisades 1 kuni 4 on toodud tehnilised nõuded ja vormid Finantsinspektsioonile

esitatavate järelevalveliste aruannete vormidele.

Lisa 1 Bilanss Määruse lisas 1 kehtestatakse krediidiinkasso bilansi skeem ja määratakse aruanderidade

identifikaatorid.

Lisa 2 Kasumiaruanne Määruse lisas 2 kehtestatakse krediidiinkasso kasumiaruande skeem ja määratakse

aruanderidade identifikaatorid.

Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne

Määruse lisas 3 kehtestatakse krediidiinkasso hallatavate krediidinõuete käivete skeem ja

määratakse aruanderidade identifikaatorid.

Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne

Määruse lisas 4 kehtestatakse krediidiinkasso hallatavate krediidinõuete jääkida aruanne ja

määratakse aruanderidade identifikaatorid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/2167, 24. november 2021,

krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ

4

ja 2014/17/EL (ELT L 438, 08.12.2021, lk 1–37) artikliga 15, mille kohaselt on liikmesriigil

kohustus koguda krediidiinkassolt ning välisriigi krediidiinkasso filiaalilt artiklis nimetatud

teavet.

4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.

Seoses krediidiinkassode allutamisega Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kaasneb nii KIOS-

e kui ka käesoleva määruse rakendamisega Finantsinspektsioonile kulutusi, mis tulenevad

eelkõige käesoleva eelnõuga seonduvalt regulaarse aruandluse analüüsimisest, regulaarse

järelevalve läbi viimisest.

Krediidiinkassode järelevalvega seotud kulutused kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt

tasutavast järelevalvetasust. Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole

täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid,

et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt

olla märkimisväärne.

5. Määruse rakendamine ja jõustumine

Vastavalt KIOS § 49 lõikele 3 on regulaarsete aruannete periood kvartal ja aruanded tuleb

esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

Krediidiinkassona tegutseda sooviv isik peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning

viima oma tegevuse ja dokumendid KIOS-ga vastavusse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruande

esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku tegevusloa saamise hetkest kuni lähima

aruandeperioodi lõpuni.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale,

Finantsinspektsioonile ja turuosalistele.

1

EELNÕU

MÄÄRUS

Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe esitatava teabe kord ja vormid

Määrus kehtestatakse krediidiasutuse seaduse § 923 lõike 5, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 571 lõike 5 ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab krediidiostja ja temale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nendest

tulenevate nõuete kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormid.

§ 2. Määruse kohaldamine

Määrust kohaldatakse Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, krediidiandjatele ja krediidiostjatele

ning Eestis tegutsevatele krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidiostjate filiaalidele (edaspidi

krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja).

2. peatükk

Aruannete koostamise põhimõtted ja esitamine

§ 3 . Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded

Krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, on

kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:

1) „Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed“, aruandekoodiga 3604, vastavalt lisale 1

(lisatud);

2) „Loovutatud krediidilepingute aruanne“, aruandekoodiga 3605, vastavalt lisale 2, (lisatud).

§ 4. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused

(1) Aruannete koostamisel lähtutakse määruse lisades 1 ja 2 toodud aruannete vormidest ja

koostamise juhenditest.

(2) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku rahalisse

vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

§ 5. Loovutatud krediidilepingute aruande (lisa 2) koostamine

(1) Määruse lisas 2 nimetatud aruandes kajastatakse kõik krediidiostjale aruandeperioodi jooksul

loovutatud viivituses olevad krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded.

(2) Määruse lisas 2 nimetatud aruandes esitatakse andmed Eestis ametlikult kehtivas rahalises

vääringus ümardatuna kahe komakohani.

§ 6. Aruannete esitamine

2

(1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides

Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.

(2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup

Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(4) Kui aruande esitaja tuvastab aruandes puudusi, esitab ta ilma põhjendamatu viivituseta

elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande.

(5) Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes ei ole nimetanud

krediidiasutust, krediidiandjat või krediidiinkassot tegelema krediidihaldusega, taotlevad enne

esmakordset aruannete esitamist Finantsinspektsioonilt aruandja koodi andmekogumisportaali

kasutamiseks. Aruandja koodi saamiseks esitatakse Finantsinspektsioonile krediidiostja või

asjakohasel juhul tema määratud esindaja nimi ja äriregistri kood.

3. peatükk

Rakendamine

§ 7. Määruse rakendamine

(1) Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes esitavad aruandeid krediidiasutuste seaduse või

krediidiandjate ja –vahendajate seaduse alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja

esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2025. aasta 30. juunil või hiljem.

(2) Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes esitavad aruandeid

krediidiinkassode ja –ostjate seaduse alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja

esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.

(3) Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema

krediidihaldustegevusega, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel

aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.

(4) Krediidiinkassod, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema krediidihaldustegevusega,

rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodi kohta, mis lõppeb

vahetult pärast tegevusloa saamist.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed

Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne

1

SELETUSKIRI

Rahandusministri määruse „Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe

kord ja vormid“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS), mis võeti Riigikogus vastu 12. juunil

2024 ja jõustus sama aasta 14. juulil, eesmärk on reguleerida krediidiinkassofirmade ja nendega

seotud isikute (nn võlgade ülesostmise finantseerijate) tegevust. KIOS-ga kehtestatakse nõuded

eelkõige krediidiinkassode ja välisriigi krediidiinkasso filiaalide (edaspidi krediidiinkassod)

tegevusele, kes haldavad tarbijate viivituses olevaid krediidilepinguid. Muu hulgas sätestatakse

KIOS-ega krediidiinkassodele tegevusloa taotlemise kohustus, mis koondab tarbijate

krediidilepinguid haldavad krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Käesoleva

määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane

järelevalve krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute ja nende tulenevate

nõuete üle, milleks on vastavalt krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 923 lõike 5,

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 571 lõike 5 ja KIOS-e § 64 lõike 6

alusel ette nähtud kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust.

Rahandusministeeriumi poolt valmistas eelnõu ja seletuskirja ette Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika nõunik Marit Maidla ([email protected]).

Määruse eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga. Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]).

2. Eelnõu sisu

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määruse eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või

nende tulenevate nõuete kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormid.

§ 2. Määruse kohaldamine

Määruse eelnõu § 2 sätestab määruse kohaldamisala, milleks on Eestis tegutsevad

krediidiasutused, krediidiandjad ja krediidiostjad ning Eestis tegutsevate krediidiasutuste,

krediidiandjate ja krediidiostjate filiaalid (edaspidi krediidiasutus, krediidiandja ja

krediidiostja).

§ 3. Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded

Määruse eelnõu § 3 sätestab Finantsinspektsioonile koostatavate ja esitatavate aruannete

koosseisu.

Krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja

peab koostama ja Finantsinspektsioonile esitama aruanded: „Krediidiostja või tema määratud

esindaja andmed“ ja „Loovutatud krediidilepingute aruanne“ (vastavalt määruse lisad 1 ja 2).

2

Määruse lisas 1 nimetatud aruandes esitatakse teave krediidiasutuse, krediidiandja või

krediidiostja poolt aruandeperioodi jooksul loovutatud krediidinõuete krediidiostja, või

asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta.

Määruse lisas 2 nimetatud aruandes kajastatakse kõik krediidiasutuse, krediidiandja või

krediidiostja poolt aruandeperioodi jooksul krediidiostjale loovutatud krediidiinkassode ja –

ostjate seaduse kohaldamisalasse kuuluvad viivituses olevad krediidinõuded. Aruandes

näidatakse ka need viivituses olevad krediidinõuded, mis aruandeperioodi jooksul algsele

krediidiostjale, krediidiasutusele ja krediidiandjale tagasi loovutati.

§ 4. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused

Määruse eelnõu § 4 sätestab määruse §-s 3 nimetatud aruannete koostamise alused. Aruannete

koostamisel peab krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja lähtuma eelnõu lisades 1 ja 2

toodud aruannete vormidest ja koostamise juhenditest.

§ 5. Loovutatud krediidilepingute aruande (lisa 2) koostamine

Määruse eelnõu § 5 täpsustab krediidilepingute aruande ehk lisa 2 koostamise põhimõtteid.

Paragrahviga sätestatakse, et aruandes kajastatakse kõik krediidiostjale aruandeperioodi jooksul

loovutatud viivituses olevad krediidilepingud ja nendest tulenevad nõuded (lõige 1) ning et

aruandes esitatakse andmed Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus.

§ 6. Aruannete esitamine

Määruse eelnõu § 5 sätestab määruse §-s 3 nimetatud aruannete esitamise korra.

Määruse kohaselt peab krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja esitama §-s 3 nimetatud

aruanded Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides

Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid. Aruanded tuleb esitada

Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud

dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid. Aruande valdkonda kuuluvate

andmete puudumisel esitatakse Finantsinspektsioonile tühi aruanne.

Aruandes tuvastatud puuduste korral esitatakse ilma põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt

uus korrigeeritud aruanne.

Kui aruannete esitaja ei ole varasemalt Finantsinspektsioonile aruandeid

andmekogumisportaali kaudu esitanud siis peab enne esmakordset andmete esitamist taotlema

endale aruandja koodi. Aruandja koodi saamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada

krediidiostja või tema seaduse kohaselt määratud esindaja nimi ja äriregistri kood. Pärast

aruandja koodi saamist saab krediidiostja või tema määratud esindaja andmekogumisportaalis

ise määrata konkreetsed isikud, kes hakkavad asjakohaseid aruandeid esitama.

Kui krediidiostja saab krediidiinkasso tegevusloa, jätkab ta pärast tegevusloa saamist määruse

lõikes 2 nimetatud teabe esitamist krediidiinkassona.

§ 7. Määruse rakendamine

Määruse eelnõu paragrahvis 3 nimetatud aruannete perioodi ja esitamise tähtaja sätestab

krediidiasutuse seaduse § 923 lõige 3, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571 lõige 3 ja

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 lõige 3, mille kohaselt on Finantsinspektsioonile

esitatavate aruannete periood poolaasta ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe

kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruannete esitamise viimane kuupäev on

puhkepäev, esitatakse aruanded hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Finantsinspektsioon võib nõuda eelnimetatud teabe esitamist sagedamini, muu hulgas põhjusel,

et paremini jälgida suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi, mis

võivad aset leida kriisi ajal.

3

Määrust rakendatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2025. aasta 30. juunil või hiljem.

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse lisades 1 ja 2 on toodud tehnilised nõuded ja vormid Finantsinspektsioonile esitatavate

järelevalveliste aruannete vormidele.

Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed

Määruse lisas 1 kehtestatakse krediidiostja või tema määratud esindaja andmete esitamise

skeem.

Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne

Määruse lisas 2 kehtestatakse loovutatud krediidilepingute aruande skeem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/2167, 24. november 2021,

krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ

ja 2014/17/EL (ELT L 438, 08.12.2021, lk 1–37) artikliga 20.

4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.

Seoses krediidiinkassode allutamisega Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kaasneb nii KIOS-

e kui ka käesoleva määruse rakendamisega Finantsinspektsioonile kulutusi, mis tulenevad

eelkõige käesoleva eelnõuga seonduvalt regulaarse aruandluse analüüsimisest, regulaarse

järelevalve läbi viimisest.

Krediidiinkassode järelevalvega seotud kulutused kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt

tasutavast järelevalvetasust. Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole

täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid,

et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt

olla märkimisväärne.

5. Määruse rakendamine ja jõustumine

Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes esitavad aruandeid KAS-i või KAVS-i alusel,

rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2025. aasta 31. juunil või hiljem.

Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes esitavad aruandeid KIOS-

e alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2024. aasta 31.detsembril või hiljem.

Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema

krediidihaldustegevusega, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel

aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31.detsembril või hiljem.

4

Krediidiinkassod, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema krediidihaldustegevusega,

rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodi kohta, mis lõppeb

vahetult pärast tegevusloa saamist.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale,

Finantsinspektsioonile ja turuosalistele.

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 1

BILANSS

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on krediidiinkasso ja välisriigi krediidiinkasso filiaali (edaspidi krediidiinkasso)

finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine.

2. Aruande valdkond

Krediidiinkasso finantsseisundi näitajad aruandeperioodi lõpu seisuga.

3. Aruanderea struktuur

1) kirje identifikaator;

2) väärtus.

3.1. Kirjete identifikaatorid

KIRJE NIMETUS KIRJE

IDENTIFIKAATOR

1. Raha ja raha lähendid 5501

1.1 sh krediidisaajatelt vastu võetud rahalised vahendid 5502

2. Lühiajalised finantsinvesteeringud 5505

3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 5510

3.1. Nõuded klientide ja ostjate vastu 5511

3.2. Ostetud viivituses krediidinõuded 5512

3.3. Ostetud muud krediidinõuded 5513

3.4. Ostetud muud nõuded 5514

3.5. Laenunõuded 5515

3.6. Muud lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 5516

3.7. Ettemaksed 5517

4. Varud 5520

5. Muud käibevarad 5521

6. Käibevara kokku 5525

7. Pikaajalised finantsinvesteeringud 5530

7.1 sh investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5531

8. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 5535

8.1. Ostetud viivituses krediidinõuded 5536

8.2. Ostetud muud krediidinõuded 5537

8.3. Ostetud muud nõuded 5538

8.4. Laenunõuded 5539

2

8.5. Muud pikaajalised nõuded 5540

9. Kinnisvarainvesteeringud 5545

10. Materiaalne põhivara 5546

11. Immateriaalne põhivara 5547

12. Põhivara kokku 5548

13. AKTIVA (VARAD) KOKKU 5550

14. Lühiajalised laenukohustised 5555

15. Lühiajalised võlad ja ettemaksed 5560

15.1. Võlad klientidele 5561

15.2. Võlad töövõtjatele 5562

15.3. Maksuvõlad 5563

15.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad 5564

15.5. Saadud ettemaksed 5565

16. Lühiajalised eraldised 5569

17. Lühiajalised kohustised kokku 5570

18. Pikaajalised laenukohustised 5580

19. Pikaajalised võlad ja ettemaksed 5581

20. Pikaajalised eraldised 5582

21. Pikaajalised kohustised kokku 5583

22. Kohustised kokku 5590

23. Aktsia- või osakapital 5591

23.1. Sissemakstud aktsiakapital või osakapital 5592

23.2. Sissemaksmata aktsiakapital või osakapital 5593

24. Ülekurss 5594

25. Oma aktsiad või osad (–) 5595

26. Kohustuslik reservkapital 5596

27. Muud reservid 5597

28. Muu akumuleeritud koondkasum 5598

29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5599

30. Aruandeperioodi kasum (kahjum) 5600

31. Omakapital kokku 5605

32. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) KOKKU

5606

3.2.Väärtus

Siin kajastatakse aruandva krediidiinkasso varade, kohustiste ja omakapitali kirjete väärtus

vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna

täisühikuteni. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks 0 (null). Negatiivsed

väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga.

4. Bilansikirjed

Bilansi aruande koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas

tabelis toodud kirjete selgitustest ning vastavalt raamatupidamise seaduse § 34 lõike4 alusel

kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditele (edaspidi RTJ).

3

A. AKTIVA (VARAD)

KIRJE NIMETUS KIRJE SISU ja viited RTJ-le

1. Raha ja raha lähendid Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid,

nõudmiseni hoiused, rahaturufondi osakud ja

paigutused muudesse ülilikviidsetesse fondidesse.

Raha ja rahalähendid kajastatakse õiglases

väärtuses.

RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.

1.1. sh krediidisaajatelt vastu võetud

rahalised vahendid

Krediidihaldusteenuse osutamisega seoses

krediidisaajatelt vastu võetud, kuid krediidiostjale

edasi kandmata rahalised vahendid.

2. Lühiajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt realiseeritakse

lähema 12 kuu jooksul. Nendeks on

kauplemiseesmärgil hoitavad ja muud lühiajalised

investeeringud väärtpaberitesse (nt võlakirjad,

aktsiad ja osad). Kajastatakse õiglases väärtuses,

v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole

võimalik usaldusväärselt mõõta ja väärtpaberid,

mida hoitakse lunastustähtajani, mõõdetakse

korrigeeritud soetusmaksumuses.

RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.

3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tasutud ettemaksed

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ

3 „Finantsinstrumendid“ (v.a ettemakstud kulud).

3.1. + 3.2. + 3.3. + 3.4. + 3.5 + 3.6 + 3.7.

3.1. Nõuded klientide ja ostjate vastu Nõuded klientide ja ostjate vastu, v.a nõuded,

mida kajastatakse varakirjetel 3.2. - 3.7.

3.2. Ostetud viivituses krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse

kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutuste ja

krediidiandjate viivituses olevad krediidilepingud

või nendest tulenevad nõuded, mida

krediidiinkasso haldab oma nimel. Siin näidatakse

ka need krediidilepingud või nendest tulenevad

nõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel,

kuid haldamise käigus on muutunud toimivaks.

3.3. Ostetud muud krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud

krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded,

mida krediidiinkasso haldab oma nimel ja mida ei

kajastata varakirjel 3.2.

3.4. Ostetud muud nõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud nõuded,

mis ei ole krediidilepingutest tulenevad nõuded ja

mida krediidiinkasso haldab oma nimel.

3.5. Laenunõuded Krediidiinkasso antud laenud.

4

3.6. Muud lühiajalised nõuded ja

viitlaekumised

Laekumata dividendinõuded, intressinõuded ning

muud nõuded, mida ei kajastata varakirjetel 3.1.-

3.5 ja 3.7.

3.7. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed.

4. Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile.

Kajastatakse soetusmaksumuses või neto

realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on

madalam. RTJ 4 „Varud“.

5. Muud käibevarad Käibevarad, mida ei ole kajastatud eelnevatel

käibevara kirjetel.

6. Käibevara kokku 1. + 2. + 3. + 4. + 5.

7. Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita

lähema 12 kuu jooksul, sh tütar- ja sidusettevõtjate

aktsiad ja osad, muud aktsiad ja osad ning

pikaajalised nõuded. Osalused tütar- ja

sidusettevõtjates kajastatakse konsolideerimata

aruandes kas soetusmaksumuses, õiglases

väärtuses või kapitali osaluse meetodil. Muud

aktsiad ja osad ning pikaajalised nõuded

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses,

õiglases väärtuses või soetusmaksumuses.

RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ ja RTJ 11

„Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete

kajastamine“.

7.1. sh investeeringud tütar- ja

sidusettevõtjatesse

Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad ja osad.

8. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Pikaajalised nõuded ja edasilükkunud

tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“

(v.a

edasilükkunud tulumaks).

8.1.+ 8.2.+ 8.3.+ 8.4 + 8.5.

8.1. Ostetud viivituses krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse

kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutuste ja

krediidiandjate viivituses olevad krediidilepingud

või nendest tulenevad nõuded, mida

krediidiinkasso haldab oma nimel. Siin näidatakse

ka need krediidilepingud või nendest tulenevad

nõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel,

kuid haldamise käigus on muutunud toimivaks.

8.2. Ostetud muud krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud

krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded,

mida krediidiinkasso haldab oma nimel ja mida ei

kajastata varakirjel 8.1.

5

8.3. Ostetud muud nõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud nõuded,

mis ei ole krediidilepingutest tulenevad nõuded ja

mida krediidiinkasso haldab oma nimel.

8.4. Laenunõuded Krediidiinkasso antud laenud.

8.5. Muud pikaajalised nõuded Muud pikaajalised nõuded, mida ei kajastata

varakirjetel 8.1.-8.4.

9. Kinnisvarainvesteeringud Krediidiinkasso kinnisvarainvesteeringud.

Kinnisvaraobjektid, mida hoitakse renditulu

teenimise ja/või väärtuse kasvu eesmärgil,

kajastatakse õiglases väärtuses või

soetusmaksumuses, millest on lahutatud

akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 6

„Kinnisvarainvesteeringud“.

10. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara ja kapitalirendi tingimustel

krediidiinkasso valduses olev materiaalne

põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest

on lahutatud akumuleeritud kulum ja

allahindlused.

RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“.

RTJ 9 „Rendiarvestus“.

11. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastatakse

soetusmaksumuses, millest on lahutatud

akumuleeritud kulum ja allahindlus, v.a

firmaväärtus mida kajastatakse

soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud

allahindlus.

RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ ja

RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja

sidusettevõtete kajastamine“.

12. Põhivara kokku 7.+ 8. + 9.+ 10.+11.

13. AKTIVA (VARAD) KOKKU 6. + 12.

B. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL)

14. Lühiajalised laenukohustised Krediidiinkasso lühiajalised (kuni 12-kuulise

tähtajaga) võetud laenud, emiteeritud võlakirjad,

kapitalirendikohustised, arvelduskrediidi tegelikult

kasutatud summa jm laenukohustised ning

konverteeritavad võlakohustised. Kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3

„Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste

osas RTJ 9 „Rendiarvestus“.

15. Lühiajalised võlad ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses vastavalt RTJ-le 3

„Finantsinstrumendid“ (v.a saadud ettemaksed).

15.1. + 15.2. + 15.3. +15.4 + 15.5.

6

15.1. Võlad klientidele Bilansipäevaks krediidiinkasso klientidele

võlgnetavad summad.

15.2. Võlad töövõtjatele Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk,

puhkusetasukohustis ja muud väljamaksed,

mida käsitletakse võrdselt palgakuluga.

15.3. Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad.

15.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised

võlad

Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad,

mida ei kajastata kirjetel 15.1. – 15.3. ja 15.5.

15.5. Saadud ettemaksed Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide

tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi

tuludesse.

16. Lühiajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa

pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12

kuu jooksul või ettevõtja tavapärase äritsükli

käigus (nt garantiieraldised,

restruktureerimiseraldised, eraldised

kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude

jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige

tõenäolisema summa järgi, mis on vajalik

eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. RTJ 8

„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja

tingimuslikud varad“.

17. Lühiajalised kohustised kokku 14. + 15. + 16.

18. Pikaajalised laenukohustised Krediidiinkasso pikaajaliste laenukohustiste

(võetud laenude, emiteeritud võlakirjade,

kapitalirendikohustiste jne) see osa, mis kuulub

tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast

bilansipäeva. Kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses. Kapitalirendikohustiste

kajastamisel lähtuda juhendist RTJ 9

„Rendiarvestus“, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.

19. Pikaajalised võlad ja ettemaksed Pikaajalised võlad ja ettemaksed (see osa, mis

kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuud pärast

bilansipäeva), saadud ettemaksed, edasilükkunud

tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“

(v.a edasilükkunud tulumaks).

7

20. Pikaajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa

pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui

12 kuu jooksul bilansipäevast (nt

pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega

kaasnevate võimalike kulude jaoks jne).

Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige

tõenäolisema summa järgi (diskonteerituna, kui

mõju on oluline), mis on vajalik eraldisega seotud

kohustise rahuldamiseks. Pensionieraldiste puhul

aktuaari või muu spetsialisti hinnang

pensionikohustise nüüdisväärtuse kohta. RTJ 8

„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja

tingimuslikud varad“.

21. Pikaajalised kohustised kokku 18. + 19. + 20.

22. Kohustised kokku 17. + 21.

23. Aktsia- või osakapital Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus

(siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt

juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustisteks).

23.1 Sissemakstud aktsiakapital või

osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja sisse makstud aktsia-

või osakapital.

23.2 Sissemaksmata aktsiakapital või

osakapital

Bilansipäevaks emiteeritud, kuid sisse maksmata

aktsia- või osakapital.

24. Ülekurss Emiteeritud aktsiate või osade väljalaskehinna ja

nimiväärtuse vahe (ülekurss ehk aažio) ja oma

aktsiate või osade võõrandamisel tekkinud

realiseerimiskasum või -kahjum.

25. Oma aktsiad või osad (–) Tagasiostetud aktsiate või osade eest makstud

summa õiglane väärtus vastavalt RTJ-le 3

„Finantsinstrumendid“.

26. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud

kohustuslik reservkapital.

27. Muud reservid Majandusaasta puhaskasumist või eelmiste

perioodide jaotamata kasumist moodustatud

reservid jm reservid.

28. Muu akumuleeritud koondkasum Bilansiliste varade ja kohustiste ümberhindlusest

tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid,

mida vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile

või IFRS-le ei kajastata kasumiaruandes.

29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum

(kahjum) (+/–)

Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum.

30. Aruandeaasta kasum (kahjum) (+/–) Aruandeaasta kasum või kahjum.

31. Omakapital kokku 23. + 24. + 25. + 26. + 27. + 28. + 29. + 30.

32. PASSIVA (KOHUSTISED JA

OMAKAPITAL) KOKKU

22. + 31.

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nende tulenevate nõuete kohta

Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja vormid“

Lisa 1

KREDIIDIOSTJA VÕI TEMA MÄÄRATUD ESINDAJA ANDMED

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on krediidiasutuste seaduse § 923, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571

ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 kohaste andmete saamine loovutatud viivituses olevate

krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete (edaspidi krediidinõue) krediidiostja, või

asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta.

2. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad andmed:

1) uue krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta, kellele krediidiasutus,

krediidiandja või krediidiostja aruandeperioodi jooksul krediidinõuded loovutas;

2) algse krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, krediidiasutuse või

krediidiandja kohta, kellele krediidiostja aruandeperioodi jooksul krediidinõuded tagasi loovutas.

Edaspidi kasutatakse aruandes punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kohta koos nimetatuna termineid

krediidiostja või tema määratud esindaja.

3. Andmete esitamine

Iga krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, andmed näidatakse eraldi

aruandereal.

4. Aruanderea struktuur 1) krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator;

2) krediidiostja või tema määratud esindaja juriidilise isiku tunnus;

3) krediidiostja või tema määratud esindaja nimi;

4) krediidiostja või tema määratud esindaja juhatuse liikmed;

5) krediidiostjas või tema määratud esindajas olulist osalust omavad isikud;

6) krediidiostja või tema määratud esindaja aadress.

4.1. Krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator

Siin näidatakse esitatavas aruandes kasutatav unikaalne number, millega tähistatakse aruandereal

esitatud krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja. Krediidiostja või tema

määratud esindaja identifikaator peab kokku langema loovutatud krediidilepingute aruandes

esitatud krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaatoriga.

4.2 Krediidiostja või tema määratud esindaja juriidilise isiku tunnus

Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, juriidilise isiku tunnus

(LEI kood). Kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood, märgitakse juriidilise

isiku tunnuseks krediidiostja või tema määratud esindaja äriregistri kood.

2

4.3. Krediidiostja või tema määratud esindaja nimi

Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, täielik ärinimi koos

viitega äriühingu tüübile.

4.4. Krediidiostja või tema määratud esindaja juhatuse liikmed

Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, juhatuse liikmete

nimed ning nende identifitseerimistunnused (Eesti isikukood, selle puudumisel välismaine

isikukood või sünnikuupäev) aruandeperioodi lõpu seisuga. Juhatuse liikmete nimed ja nende

identifitseerimistunnused esitatakse kujul „Eesnimi Perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev“.

Sünnikuupäev esitatakse kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad

sünniaastat, kaks järgmist numbrit sünnikuud ja viimased kaks numbrit sünnipäeva (nt 19920715

tähendab 1992. aasta 15. juulit). Kui juhatuses on mitu juhatuse liiget eraldatakse iga juhatuse

liikme teave semikooloniga (;).

Juhatuse liikmete nimed ja nende identifitseerimistunnused esitatakse ainult juhul, kui

krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood. LEI koodi omamise korral märgitakse

aruandeväljale X.

4.5. Krediidiostjas või tema määratud esindajas olulist osalust omavad isikud

Siin näidatakse krediidiostjas, või asjakohasel juhul tema määratud esindajas, olulist osalust

omavad isikud ja nende identifitseerimistunnused (Eesti isikukood, selle puudumisel välismaine

isikukood või sünnikuupäev, äriregistri kood) aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui olulist osalust

omavaks isikuks on füüsiline isik, esitatakse tema nimi ja identifitseerimistunnus kujul „Eesnimi

Perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev“. Sünnikuupäev esitatakse kaheksakohalise

numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad sünniaastat, kaks järgmist numbrit sünnikuud ja

viimased kaks numbrit sünnipäeva (nt 19920715 tähendab 1992. aasta 15. juulit). Kui olulist

osalust omavaks isikuks on juriidiline isik, näidatakse nimena tema täielik ärinimi koos viitega

äriühingu tüübile ja äriregistri kood. Kui olulist osalust omavaid isikuid on mitu, eraldatakse iga

olulist osalust omava isiku teave semikooloniga (;).

Olulist osalust omavate isikute nimed ja nende identifitseerimistunnused esitatakse ainult juhul,

kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood. LEI koodi omamise korral

märgitakse aruandeväljale X.

4.6. Krediidiostja või tema määratud esindaja aadress

Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, elukohajärgne või

registrijärgne asukoha aadress. Aadress esitatakse kujul „Maja nr, Tänav, Linn, Riik“.

Aadress esitatakse ainult juhul, kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood.

LEI koodi omamise korral märgitakse aruandeväljale X.

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 2

KASUMIARUANNE

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on krediidiinkasso ja välisriigi krediidiinkasso filiaali (edaspidi krediidiinkasso)

finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine

2. Aruande valdkond

Krediidiinkasso majandustulemuse kujunemise näitajad vastavalt kasumiaruande kirjete

selgitustele punktis 4. Andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates.

3. Aruanderea struktuur

1) kirje identifikaator;

2) väärtus.

3.1. Kirjete identifikaatorid

KIRJE NIMETUS KIRJE IDENTIFIKAATOR

1. Müügitulu 5300

1.1. sh müügitulu krediidihaldusteenuse osutamisest 5301

1.2. sh muu müügitulu krediidihaldustegevusest 5302

2. Muud äritulud 5305

3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5310

4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara

valmistamisel

5315

5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 5320

6. Mitmesugused tegevuskulud 5325

7. Tööjõukulud 5330

7.1. Palgakulu 5331

7.2. Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse 5332

7.3. Pensionikulu 5333

8. Põhivara kulum ja väärtuse langus 5335

9. Olulised käibevara allahindlused 5337

10. Muud ärikulud 5340

11. Ärikasum (-kahjum) 5345

12. Finantstulud ja -kulud 5350

12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt 5351

12.2. Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 5352

12.3. Intressitulud 5353

2

12.4. Intressikulud 5354

12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 5355

12.6. Muud finantstulud (-kulud) 5356

13. Kasum/kahjum (+/–) enne tulumaksustamist 5360

14. Tulumaks (–) 5365

15. Aruandeaasta kasum/kahjum (+/–) 5370

3.2. Väärtus

Siin kajastatakse aruandva krediidiinkasso tulu- ja kulukirjete väärtus vastavad aruanderea

identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Juhul, kui kirjel

väärtus puudub, märgitakse väärtuseks 0 (null). Negatiivsed väärtused (nt kulud ja kahjum)

näidatakse miinusmärgiga.

4. Kasumiaruande kirjete selgitused

Aruande koostamisel esitatakse tulud ja kulud ning kasumid ja kahjumid lähtuvalt allolevas tabelis

toodud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“.

KIRJE NIMETUS KIRJE SISU

1. Müügitulu (+) Aruandeperioodil saadud tulu (arvestatud

vastavalt juhendile RTJ 10 „Tulu

kajastamine“).

1.1. sh müügitulu krediidihaldusteenuse

osutamisest

Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate

seaduse § 3 lõikes 2 määratletud

krediidihaldustegevuse käigus saadud

teenustasutulu.

1.2. sh muu müügitulu

krediidihaldustegevusest

Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate

seaduse § 3 lõikes 2 määratletud

krediidihaldustegevuse käigus saadud muu

tulu.

2. Muud äritulud (+) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad

tulud, sh kasum materiaalsete ja

immateriaalsete põhivarade ning

kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud

trahvid ja viivised; netokasum

valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja

kohustistelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks

on netokahjum, kajastatakse see kirjel „Muud

ärikulud“).

3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude

jääkide muutus (+/–)

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide

muutus, kusjuures jääkide vähenemist

näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist

kulude vähendusena („negatiivse kuluna“).

4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma

tarbeks põhivara valmistamisel (+)

Materjalid ja teenused, mida on kasutatud

põhivara valmistamiseks ning mis on

kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel

3

kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude

vähendusena („negatiivse kuluna“).

5. Kaubad, toore, materjal ja teenused (–) Otseselt põhitegevuse eesmärgil (nt

krediidiinkasso teenuse osutamisest) ostetud

kaupade ja teenuste kulu.

6. Mitmesugused tegevuskulud (–) Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega

mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud

teenuste ja abimaterjalide kulud (nt

raamatupidamisteenuste kulu,

konsultatsioonikulud, kantseleikulud,

reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja

uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud

kulud, jne).

7. Tööjõukulud (–) 7.1. + 7.2. + 7.3.

7.1. Palgakulu (–) Aruandeperioodi eest arvestatud palgad,

preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja

mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele,

sõltumata sellest, kas need on välja makstud

või mitte.

7.2. Sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse (–)

Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud

sotsiaalmaks ja krediidiinkasso poolt tasutav

töötuskindlustusmakse.

7.3. Pensionikulu (–) Krediidiinkasso poolt tekkepõhiselt arvestatud

kulu seoses väljamakstud või tulevikus

väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste

töösuhtejärgsete hüvitistega.

8. Põhivara kulum ja väärtuse langus (–) Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt

põhivaradelt ja soetusmaksumuse meetodil

kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt

arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse

langusest (allahindlustest ja/või maha

kandmistest) tekkinud kulu.

9. Olulised käibevara allahindlused (–) Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude

käibevarade allahindlus.

10. Muud ärikulud (–) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad

kulud, sh kahjum materiaalsete ja

immateriaalsete põhivarade ning

kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja

viivised; netokahjum valuutakursimuutustest

nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate

ees (juhul kui tulemuseks on netokasum,

kajastatakse see kirjel „Muud äritulud“).

11. Ärikasum (-kahjum) (+/–) 1. + 2. + 3. + 4. + 5. + 6. + 7. + 8. + 9.+ 10.

12. Finantstulud ja –kulud (+/–) 12.1. + 12.2. + 12.3. + 12.4. + 12.5. + 12.6.

12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja

sidusettevõtjatelt (+/–)

Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse

meetodil investeeringutelt tütar- ja

4

sidusettevõtjatesse arvestatud kasum/kahjum,

soetusmaksumuse meetodi korral dividenditulu,

allahindlused ning kasum/kahjum tütar- ja

sidusettevõtjate müügist.

12.2. Kasum (kahjum)

finantsinvesteeringutelt (+/–)

Kasum/kahjum pika- ja lühiajalistelt

finantsinvesteeringutelt, sealhulgas müügist ja

ümberhindlusest õiglasele väärtusele

12.3. Intressitulud (+) Intressitulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt ja

muudelt intressi teenivatelt võlanõuetelt.

12.4. Intressikulud (–) Intressikulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt,

kapitalirendilepingutelt ja muudelt

intressikandvatelt võlakohustistelt.

12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi

muutustest (+/–)

Kasum (kahjum) finantseerimis- ja

investeerimistegevusega seotud välisvaluutas

fikseeritud nõuete ja kohustiste valuutakursside

muutustest.

12.6. Muud finantstulud (-kulud) (+/–) Muud finantstulud ja -kulud, mis ei ole seotud

tütar- ja sidusettevõtjatega, muude

finantsinvesteeringutega,

intressitulude/kuludega ja valuutakursi

muutustega.

13. Kasum/kahjum (+/–) enne

tulumaksustamist

11. + 12.

14. Tulumaks (–) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse

dividendide väljakuulutamise hetkel).

15. Aruandeaasta kasum/kahjum (+/–) 13. + 14.

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nende tulenevate nõuete kohta

Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja vormid“

Lisa 2

LOOVUTATUD KREDIIDILEPINGUTE ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on krediidiasutuse seaduse § 923, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571

ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 kohaste andmete saamine krediidiasutuse,

krediidiandja või krediidiostja poolt krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute

või nendest tulenevate nõuete (edaspidi krediidinõue) kohta.

2. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad kõik krediidiasutuse, krediidiandja või krediidiostja või muu

määratud esindaja poolt aruandeperioodi jooksul krediidiostjale loovutatud krediidiinkassode ja –

ostjate seaduse kohaldamisalasse kuuluvad viivituses olevad krediidinõuded. Aruandes näidatakse

ka need viivituses olevad krediidinõuded, mis aruandeperioodi jooksul algsele krediidiostjale,

krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi loovutati.

3. Andmete esitamine

Iga loovutatud krediidinõue näidatakse eraldi aruandereal.

4. Aruanderea struktuur 1) krediidinõude loovutamise teabe esitaja;

2) krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator;

3) krediidilepingu liik;

4) krediidilepingu tagasi loovutamine;

5) krediidinõude suurus;

6) tagatis.

4.1 Krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatorid

Omanik 1

Haldaja 2

Siin näidatakse, kelle loovutatud krediidinõue aruandes esitatakse. Kui krediidinõude loovutas

krediidiostjale krediidi väljastanud krediidiasutus või krediidiandja, märgitakse krediidinõude

loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks 1 „Omanik“. Kui krediidinõude loovutas uuele

krediidiostjale aruande esitaja, kes ühtlasi oli krediidinõude ostjaks ja teavitab loovutatud

krediidinõuetest oma nimel, märgitakse krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks

1 „Omanik“. Kui krediidiostja on nimetanud krediidihaldustegevusega tegelema aruande esitaja,

kes tulenevalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-st 65 teavitab loovutatud krediidinõuetest

krediidiostja nimel, märgitakse krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks 2

„Haldaja“.

2

4.2. Krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator

Siin näidatakse esitatavas aruandes kasutatav unikaalne number, millega tähistatakse aruandreal

esitatud krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja. Krediidiostja või tema

määratud esindaja identifikaator peab kokku langema krediidiostja või tema määratud esindaja

andmete aruandes esitatud identifikaatoriga.

4.3. Loovutatud krediidilepingu liigi identifikaatorid

Tarbijakrediidileping 1

Ei ole tarbijakrediidileping 0

Siin näidatakse, kas krediidiostjale loovutatud krediidileping on tarbijakrediidileping või mitte.

Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 kohaselt krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

4.4. Krediidilepingu tagasi loovutamise identifikaatorid

Tagasi loovutamine 1

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui aruande esitajaks on krediidiostja, kas krediidiostja loovutas

krediidinõude algsele krediidiostjale, krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi või mitte (st kas

kasutati regressiõigust või mitte). Tagasi loovutamise korral märgitakse krediidilepingu tagasi

loovutamise identifikaatoriks 1 „Tagasi loovutamine“. Kui tagasi loovutamist ei toimunud või kui

aruande esitajaks on krediidiasutus või krediidiandja, märgitakse krediidilepingu tagasi

loovutamise identifikaatoriks 0 „Määramata“.

4.5. Krediidinõude suurus

Siin näidatakse krediidiostjale loovutatud krediidilepingust tuleneva nõude suurus loovutamise

hetkel. Krediidinõude suurus näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.

4.6. Tagatise identifikaatorid

I järjekoha hüpoteek 1

Muu hüpoteek 2

Registerpant 3

Käendus, garantii 4

Muu tagatis 5

Tagatiseta 6

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui loovutatud krediidilepingu liigi identifikaatoriks on 1

„Tarbijakrediidileping“, milline on aruandereal näidatud loovutatud krediidinõude tagatis.

Ülejäänud juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.

I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel esimeses järjekorras.

3

Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud

korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme

arvel:

1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja

asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;

2) kommertspandiseaduse § 1 tähenduses äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud

kommertspant.

Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega

asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.

Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus

võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 tähenduses.

Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,

registerpanti, käendust või garantiid.

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 3

HALLATAVATE KREDIIDINÕUETE KÄIVETE ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike andmete saamine krediidiasutuste ja

krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või nendest tuleneva nõuete (edaspidi

krediidinõue) kohta, mida krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso filiaal (edaspidi

krediidiinkasso) haldab ise või krediidiostja nimel.

2. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS)

kohaldamisalasse kuuluvad:

1) krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt

krediidihaldusteenuse osutamise raames haldamiseks võetud;

2) krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt ise haldamiseks

omandatud.

3. Andmete summeerimine

Ühe reana näidatakse nende krediidinõuete krediidinõude loovutamise väärtus, krediidinõude

käive, krediidinõuete arv, krediidisaajate arv ja haldamistasu summa, mille krediidinõude omaniku,

krediidi väljastaja, krediidinõude loovutaja, regressiõiguse, tagatise, krediidilepingu tüübi, riigi

koodi, krediidinõude haldamise ulatuse, krediidinõude osa, krediidisaaja tüübi ja haldamistasu

määratluse identifikaatorid langevad kokku ja millel on ühesugune krediidihalduslepingu algus- ja

lõppkuupäev.

4. Aruanderea struktuur

1) krediidinõude omanik;

2) krediidi väljastaja;

3) krediidinõude loovutaja;

4) regressiõigus;

5) tagatis;

6) krediidilepingu tüüp;

7) riigi kood;

8) krediidinõude haldamise ulatus;

9) krediidinõude osa;

10) krediidisaajate arv;

11) krediidisaaja tüüp;

12) krediidinõuete arv;

13) krediidinõude käive;

14) krediidinõude loovutamise väärtus;

15) krediidihalduslepingu alguskuupäev;

2

16) krediidihalduslepingu lõppkuupäev;

17) haldamistasu määratlus;

18) haldamistasu summa.

4.1. Krediidinõude omaniku identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Krediidiostja 3

Aruandev krediidiinkasso 4

Muu krediidiinkasso 5

Siin näidatakse, kes on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude omanikuks. Kui aruandereal

näidatakse krediidiinkasso poolt krediidihalduslepingu alusel hallatavat krediidiasutuse,

krediidiandja või krediidiostja omatavat krediidinõuet, märgitakse krediidinõude omaniku

identifikaatoriks vastavalt 1 „Krediidiasutus“, 2 „Krediidiandja“ või 3 „Krediidiostja“. Kui

hallatava krediidinõude omandas aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku

identifikaatoriks 4 „Aruandev krediidiinkasso“. Kui krediidinõude omanikuks on muu

krediidiinkasso, kes ei ole aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku

identifikaatoriks 5 „Muu krediidiinkasso“.

Krediidiasutus on KIOS § 4 lõikes 1 määratletud isik.

Krediidiandja on KIOS § 4 lõikes 2 määratletud isik.

Krediidiostja on KIOS § 3 lõikes 5 määratletud isik, kes ei ole krediidiinkasso.

Krediidiinkasso on KIOS § 3 lõikes 1 määratletud isik.

4.2. Krediidi väljastaja identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Määramata 0

Siin näidatakse, kes väljastas krediidi, millega on seotud aruandereal näidatud hallatav

krediidinõue.

4.3. Krediidinõude loovutaja identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Krediidiostja 3

Muu krediidiinkasso 5

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, kes oli aruandereal näidatud hallatava krediidinõude loovutajaks (müüjaks).

Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutaja identifikaatoriks 0 „Määramata“.

4.4. Regressiõiguse identifikaatorid

Regressiõigusega 1

Regressiõiguseta või määramata 0

3

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, kas aruandereal näidatud krediidinõue omandati regressiõigusega või mitte. Kui

aruandval krediidiinkassol on õigus hallatav krediidinõue teatud aja jooksul krediidinõude

loovutajale tagasi müüa, märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 1 „Regressiõigusega“. Kui

aruandval krediidiinkassol puudub krediidinõude tagasimüügi õigus või see on määramata,

märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 0 „Regressiõiguseta või määramata“.

4.5. Tagatise identifikaatorid

I järjekoha hüpoteek 1

Muu hüpoteek 2

Registerpant 3

Käendus, garantii 4

Muu tagatis 5

Tagatiseta 6

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude tagatis. Ülejäänud

juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.

I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel esimeses järjekorras.

Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud

korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme

arvel:

1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja

asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;

2) kommertspandiseaduse § 1 tähenduses äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud

kommertspant.

Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega

asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.

Käendus ja garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus

aruandva krediidiinkasso ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155tähenduses.

Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,

registerpanti, käendust või garantiid.

4.6. Krediidilepingu tüübi identifikaatorid

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit 1

4

Kinnisvaraga tagatud muu krediit 2

Sõiduki liising 3

Muu vara liising 4

Vara ost järelmaksuga 5

Muu krediit 6

Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu tüüp.

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijaga sõlmitud:

1) krediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või

2) krediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või

kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.

Tarbija on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik.

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,

kui krediidisaajale (tarbijale) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli soetatavale elamukinnisvarale

või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu

tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes).

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,

kui krediidi summa oli väljastatud krediidisaajale (tarbijale) elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks.

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 2 „Kinnisvaraga tagatud muu krediit“, kui

krediidisaajale (v.a tarbija) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli hüpoteek.

Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja väljastatud krediidi

eesmärgiks oli mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse

krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel

märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Muu vara liising“.

Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja krediidi eesmärgiks

oli vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Vara

ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti

kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga.

Ülejäänud krediidilepingu tüüpide korral märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 6 „Muu

krediit“.

4.7. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood krediidi väljastaja asukohariigi järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt

rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja

näidatakse suurtähtedega.

4.8. Krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatorid

Tervikuna 1

Osaliselt 2

5

Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud krediidinõue on aruandva krediidiinkasso hallata

krediidilepingust tuleneva kogunõude ulatuses või ainult osaliselt. Kui krediidinõuet hallatakse

tervikuna ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse kogu krediidilepingu alusel sisse nõutavaks

muutunud krediidivõlga, märgitakse krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatoriks 1

„Tervikuna“. Kui krediidinõuet hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse

krediidilepingust tulenevat krediidinõuet osaliselt, nt ainult põhinõuet või kõrvalnõuet (intress,

viivis, leppetrahv või muud kõrvalnõuded) või osaliselt mõlemat, märgitakse krediidinõude

haldamise ulatuse identifikaatoriks 2 „Osaliselt“.

4.9. Krediidinõude osa identifikaatorid

Põhinõue 1

Kõrvalnõue 2

Põhinõue ja kõrvalnõue 3

Siin näidatakse, millist osa aruandereal näidatud krediidinõudest hallatakse. Kui hallatakse vaid

krediidinõude põhiosa, märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 1 „Põhinõue”. Kui

krediidiinkasso haldab krediidinõudena vaid kõrvalnõuet (intress, viivis, leppetrahv või muu

kõrvalnõue), märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 2 „Kõrvalnõue“. Kui krediidiinkasso

haldab krediidinõuet, mis sisaldab nii põhinõuet kui kõrvalnõuet, märgitakse krediidinõude osa

identifikaatoriks 3 „Põhinõue ja kõrvalnõue“.

4.10. Krediidisaajate arv

Siin näidatakse krediidisaajate arv, kelle vastu suunatud krediidinõuded on summeeritud

aruanderea kolmeteistkümnendas veerus „Krediidinõude käive“. Kui samal aruandereal on

summeeritud mitu sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuet, võetakse krediidisaaja

summeerimisel arvesse ainult üks kord. Kui sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuded

näidatakse erinevatel aruanderidadel (nt krediidinõuetel on erinev krediidilepingu tüüp või

hallatakse erinevat krediidinõude osa) võetakse krediidisaaja arvesse igal erineval aruandereal

krediidisaajate summeerimisel. Krediidisaajate arv näidatakse tükkides.

4.11. Krediidisaaja tüübi identifikaatorid

Juriidiline isik 1

Füüsiline isik 2

Siin näidatakse, milline on aruandereal näidatud krediidinõudega seotud krediidisaaja tüüp. Kui

krediidinõue on juriidilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 1 „Juriidiline

isik“. Kui krediidinõue on füüsilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 2

„Füüsiline isik“.

Juriidiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 6 kohaselt ettevõtja, sealhulgas avalik-õiguslik

juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Füüsiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 kohaselt tarbija, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

4.12. Krediidinõuete arv

6

Siin näidatakse mitu krediidinõuet on summeeritud aruanderea kolmeteistkümnendas veerus

„Krediidinõude käive“. Nõuete arv näidatakse tükkides.

4.13. Krediidinõude käive

Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul haldamiseks võetud krediidinõude summa. Krediidinõude

käibeks on summa, mille ulatuses krediidinõude haldamiseks võtmise hetkel nõutakse

krediidisaajalt sisse krediidinõudeid. Krediidinõude käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani.

4.14. Krediidinõude loovutamise väärtus

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso, aruandereal näidatud krediidinõude loovutamise tehingus määratud ostuhind

(soetusmaksumus). Kui krediidinõuded loovutati aruandvale krediidiinkassole kogumina, kuhu

kuuluvad krediidinõuded näidatakse aruandes erinevatel aruanderidadel ja kui ostuhind iga üksiku

nõude või sarnaste tunnustega krediidinõuete grupi kohta ei ole teada, kasutatakse kogumisse

kuuluvate krediidinõuete loovutamise väärtuse leidmiseks krediidinõuete kogumi summaarse

haldamiseks omandatud krediidinõude summa (krediidinõude käive) ja ostuhinna alusel arvutatud

proportsiooni. Krediidinõude loovutamise väärtus näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani.

Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutamise väärtuseks 0 (null).

4.15. Krediidihalduslepingu alguskuupäev

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,

2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud

krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingu alguskuupäev. Alguskuupäev

esitatakse kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad asjakohast

kalendriaastat, kaks järgmist numbrit asjakohast kuud ja viimased kaks numbrit asjakohast

kuupäeva (näiteks 20250101 tähendab 2025. aasta 1. jaanuari).

Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse

aruandeväljale X.

4.16. Krediidihalduslepingu lõppkuupäev

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,

2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud

krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingu lõppkuupäev. Lõppkuupäev esitatakse

kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad asjakohast kalendriaastat, kaks

järgmist numbrit asjakohast kuud ja viimased kaks numbrit asjakohast kuupäeva (näiteks 20260101

tähendab 2026. aasta 1. jaanuari).

Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse

aruandeväljale X.

4.17. Haldamistasu määratluse identifikaatorid

Kuutasu 1

Koondsumma 2

Määramata 0

7

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,

2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud

krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingus haldamise eest saadava tasu

määratlemise põhimõte. Kui krediidiinkasso poolt krediidinõude haldamise eest saadav tasu on

lepingus fikseeritud igakuiselt tasutava summana, märgitakse haldamistasu määratluse

identifikaatoriks 1 „Kuutasu“. Kui krediidiinkasso poolt krediidinõude haldamise eest saadav tasu

on lepingus fikseeritud koondsummana kogu lepingu perioodi kohta, märgitakse haldamistasu

määratluse identifikaatoriks 2 „Koondsumma“. Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4

„Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse haldamistasu määratluse identifikaatoriks 0 „Määramata“.

4.18. Haldamistasu summa

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,

2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud

krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu haldamise eest saadava tasu summa. Kui haldamistasu

määratluse identifikaatoriks on märgitud 1 „Kuutasu“, näidatakse siin krediidihalduslepingus

fikseeritud igakuise tasu suurus. Kui haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 2

„Koondsumma“, näidatakse krediidihalduslepingus fikseeritud lepinguline koondsumma. Juhul

kui haldamistasu on fikseeritud mitme krediidinõude peale kokku ja need nõuded esitatakse

aruandes eraldi ridadel, siis kasutatakse kogumisse kuuluvate krediidinõuete haldamistasu summa

leidmiseks krediidinõuete kogumi summaarse haldamiseks võetud krediidinõude summa

(krediidinõude käive) ja kuutasu/koondsumma alusel arvutatud proportsiooni. Haldamistasu

summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Kui krediidinõude omaniku

identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse haldamistasu väärtuseks 0 (null).

1

Rahandusministri … 2024. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 4

HALLATAVATE KREDIIDINÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine krediidiasutuste ja

krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või nendest tuleneva nõuete (edaspidi

krediidinõue) kohta, mida krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso filiaal (edaspidi

krediidiinkasso) haldab ise või krediidiostja nimel.

2. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad krediidiinkassode ja –ostjate seaduse (edaspidi KIOS)

kohaldamisalasse kuuluvad:

1) krediidinõuded aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso haldab

krediidihaldusteenuse osutamise raames;

2) krediidinõuded aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso on omandanud ja

haldab ise. Siia kuuluvad ka krediidinõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel, kuid

aruandeperioodi lõpu seisuga on toimivad.

Aruandes näidatakse ka need krediidinõuded, mille puhul on krediidiinkasso ühe või mitu

krediidihaldustegevust osaliselt edasi andnud krediidihaldusteenuse osutajale.

3. Andmete summeerimine

Ühe reana näidatakse nende krediidinõuete krediidinõude jääk, põhinõude jääk, krediidinõude

bilansiline jääk, allahindlus, krediidinõuete arv ja krediidisaajate arv, mille krediidinõude omaniku,

krediidi väljastaja, krediidinõude loovutaja, regressiõiguse, krediidilepingu liigituse, tagatise,

krediidilepingu tüübi, riigi koodi, krediidinõude haldamise ulatuse, krediidinõude osa ja

krediidisaaja tüübi identifikaatorid langevad kokku.

4. Aruanderea struktuur

1) krediidinõude omanik;

2) krediidi väljastaja;

3) krediidinõude loovutaja;

4) regressiõigus;

5) krediidilepingu liigitus;

6) tagatis;

7) krediidilepingu tüüp;

8) riigi kood;

9) krediidinõude haldamise ulatus;

10) krediidinõude osa;

11) krediidisaajate arv;

12) krediidisaaja tüüp;

13) krediidinõuete arv;

2

14) krediidinõude jääk;

15) põhinõude jääk;

16) krediidinõude bilansiline jääk;

17) allahindlus.

4.1. Krediidinõude omaniku identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Krediidiostja 3

Aruandev krediidiinkasso 4

Muu krediidiinkasso 5

Siin näidatakse, kes on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude omanikuks. Kui aruandereal

näidatakse krediidiinkasso poolt krediidihalduslepingu alusel hallatavat krediidiasutuse,

krediidiandja või krediidiostja omatavat krediidinõuet, märgitakse krediidinõude omaniku

identifikaatoriks vastavalt 1 „Krediidiasutus“, 2 „Krediidiandja“ või 3 „Krediidiostja“. Kui

hallatava krediidinõude omanikuks on aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude

omaniku identifikaatoriks 4 „Aruandev krediidiinkasso“. Kui krediidinõude omanikuks on muu

krediidiinkasso, kes ei ole aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku

identifikaatoriks 5 „Muu krediidiinkasso“.

Krediidiasutus on KIOS § 4 lõikes 1 määratletud isik.

Krediidiandja on KIOS § 4 lõikes 2 määratletud isik.

Krediidiostja on KIOS § 3 lõikes 5 nimetatud isik, kes ei ole krediidiinkasso.

Krediidiinkasso on KIOS § 3 lõikes 1 määratletud isik.

4.2. Krediidi väljastaja identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Määramata 0

Siin näidatakse, kes väljastas krediidi, millega on seotud aruandereal näidatud hallatav

krediidinõue.

4.3. Krediidinõude loovutaja identifikaatorid

Krediidiasutus 1

Krediidiandja 2

Krediidiostja 3

Muu krediidiinkasso 5

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, kes oli aruandereal näidatud hallatava krediidinõude loovutajaks (müüjaks).

Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutaja identifikaatoriks 0 „Määramata“.

4.4. Regressiõiguse identifikaatorid

Regressiõigusega 1

3

Regressiõiguseta või määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, kas aruandereal näidatud krediidinõue omandati regressiõigusega või mitte. Kui

aruandval krediidiinkassol on õigus hallatav krediidinõue teatud aja jooksul krediidinõude

loovutajale tagasi müüa, märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 1 „Regressiõigusega“. Kui

aruandval krediidiinkassol puudub krediidinõude tagasimüügi õigus või see on määramata,

märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 0 „Regressiõiguseta või määramata“.

4.5. Krediidilepingu liigituse identifikaatorid

Viivituses 1

Toimiv 2

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, kas krediidileping, millega aruandereal näidatud krediidinõue on seotud, on

aruandeperioodi lõpu seisuga viivituses või on muutunud haldamise käigus toimivaks. Ülejäänud

juhtudel märgitakse krediidilepingu liigituse identifikaatoriks 0 „Määramata“.

Krediidilepingu identifikaatoriks märgitakse 2 „Toimiv“, kui viivituses krediidileping

(krediidinõue) hinnatakse aruandva krediidiinkasso sise-dokumentides sätestatud põhimõtete

kohaselt töötavaks krediidilepinguks (krediidinõudeks).

4.6. Tagatise identifikaatorid

I järjekoha hüpoteek 1

Muu hüpoteek 2

Registerpant 3

Käendus, garantii 4

Muu tagatis 5

Tagatiseta 6

Määramata 0

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude tagatis. Ülejäänud

juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.

I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15 tähenduses/, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel esimeses järjekorras.

Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva

asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja

arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud

korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme

arvel:

4

1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja

asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;

2) kommertspandiseaduse § 1 kohaselt äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud

kommertspant.

Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega

asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.

Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus

aruandva krediidiinkasso ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 tähenduses.

Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,

registerpanti, käendust või garantiid.

4.7. Krediidilepingu tüübi identifikaatorid

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit 1

Kinnisvaraga tagatud muu krediit 2

Sõiduki liising 3

Muu vara liising 4

Vara ost järelmaksuga 5

Muu krediit 6

Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu tüüp.

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijaga sõlmitud:

1) krediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või

2) krediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või

kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.

Tarbija on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik.

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,

kui krediidisaajale (tarbijale) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli soetatavale elamukinnisvarale

või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu

tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes).

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,

kui krediidi summa oli väljastatud krediidisaajale (tarbijale) elamukinnisvara ostmiseks,

ehitamiseks või renoveerimiseks.

Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 2 „Kinnisvaraga tagatud muu krediit“, kui

krediidisaajale (v.a tarbija) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli hüpoteek.

Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja väljastatud krediidi

eesmärgiks oli mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse

krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel

märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Muu vara liising“.

5

Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja krediidi eesmärgiks

oli vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Vara

ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti

kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga.

Ülejäänud krediidilepingu tüüpide korral märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 6 „Muu

krediit“.

4.8. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood krediidi väljastaja asukohariigi järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt

rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja

näidatakse suurtähtedega.

4.9. Krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatorid

Tervikuna 1

Osaliselt 2

Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud krediidinõue on aruandva krediidiinkasso hallata

krediidilepingust tuleneva kogunõude ulatuses või ainult osaliselt. Kui krediidinõuet hallatakse

tervikuna ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse kogu krediidilepingu alusel sisse nõutavaks

muutunud krediidivõlga, märgitakse krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatoriks 1

„Tervikuna“. Kui krediidinõuet hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse

krediidilepingust tulenevat krediidinõuet osaliselt, nt ainult põhinõuet või kõrvalnõuet (intress,

viivis, leppetrahv või muud kõrvalnõuded) või osaliselt mõlemat, märgitakse krediidinõude

haldamise ulatuse identifikaatoriks 2 „Osaliselt“.

4.10. Krediidinõude osa identifikaatorid

Põhinõue 1

Kõrvalnõue 2

Põhinõue ja kõrvalnõue 3

Siin näidatakse, millist osa aruandereal näidatud krediidinõudest hallatakse. Kui hallatakse vaid

krediidinõude põhiosa, märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 1 „Põhinõue”. Kui

krediidiinkasso haldab krediidinõudena vaid kõrvalnõuet (intress, viivis, leppetrahv või muu

kõrvalnõue), märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 2 „Kõrvalnõue“. Kui krediidiinkasso

haldab krediidinõuet, mis sisaldab nii põhinõuet kui kõrvalnõuet, märgitakse krediidinõude osa

identifikaatoriks 3 „Põhinõue ja kõrvalnõue“.

4.11. Krediidisaajate arv

Siin näidatakse krediidisaajate arv, kelle vastu suunatud krediidinõuded on summeeritud

aruanderea neljateistkümnendas veerus „Krediidinõude jääk“. Kui samal aruandereal on

summeeritud mitu sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuet, võetakse krediidisaaja

summeerimisel arvesse ainult üks kord. Kui sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuded

näidatakse erinevatel aruanderidadel (nt krediidinõuetel on erinev krediidilepingu tüüp või

hallatakse erinevat krediidinõude osa) võetakse krediidisaaja arvesse igal erineval aruandereal

krediidisaajate summeerimisel. Krediidisaajate arv näidatakse tükkides.

6

4.12. Krediidisaaja tüübi identifikaatorid

Juriidiline isik 1

Füüsiline isik 2

Siin näidatakse, milline on aruandereal näidatud krediidinõudega seotud krediidisaaja tüüp. Kui

krediidinõue on juriidilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 1 „Juriidiline

isik“. Kui krediidinõue on füüsilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 2

„Füüsiline isik“.

Juriidiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 6 kohaselt ettevõtja, sealhulgas avalik-õiguslik

juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Füüsiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 kohaselt tarbija, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

4.13. Krediidinõuete arv

Siin näidatakse mitu krediidinõuet on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus

„Krediidinõude jääk“. Nõuete arv näidatakse tükkides.

4.14. Krediidinõude jääk

Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude jääk, mille ulatuses krediidisaajalt

krediidinõudeid aruandeperioodi lõpu seisuga sisse nõutakse. Krediidinõude jäägiks on algselt

haldamiseks võetud krediidinõude summa, millest on maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud

tagasimaksed. Krediidinõude jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.

4.15. Põhinõude jääk

Siin näidatakse aruanderea neljateistkümnendas veerus „Krediidinõude jääk“ näidatud

krediidinõude jäägis sisalduv põhinõude jäägi summa aruandeperioodi lõpu seisuga. Põhinõude

jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Kui krediidinõude jäägis sisaldub ainult

kõrvalnõue, märgitakse põhinõude jäägi väärtuseks 0 (null).

4.16. Krediidinõude bilansiline jääk

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, aruandereal näidatud krediidinõude jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi

lõpu seisuga. Krediidinõude bilansiliseks jäägiks on omandatud krediidinõude summa

soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud krediidinõude

tagasimaksed. Krediidinõude bilansiline jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta)

eurodes ümardatuna kahe komakohani.

Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude bilansilise jäägi väärtuseks 0 (null).

4.17. Allahindlus

Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev

krediidiinkasso“, aruanderea kuueteistkümnendas veerus „Krediidinõude bilansiline jääk“

näidatud krediidinõude väärtuse langusest tulenev allahindlus. Allahindluse summa näidatakse

eurodes ümardatuna kahe komakohani.

Ülejäänud juhtudel märgitakse allahindluse väärtuseks 0 (null).

7

Kui krediidiinkasso lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti

finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse

summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud krediidinõude bilansilist väärtust. Kui

krediidiinkasso lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise

finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa, mille võrra on

vähendatud aruandereal näidatud krediidinõude bilansilist väärtust.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

[email protected]

Krediidiinkassode ja -ostjate

aruandluse määruse eelnõude

kooskõlastamine

Austatud härra Kessler

Esitame kooskõlastamiseks Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi

krediidiinkasso filiaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse

eelnõu ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide

määruse eelnõu. Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva kirja

kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. KIOS - Krediidiinkasso aruandluse määrus – EN

2. KIOS - Krediidiinkasso aruandluse määrus – SK

3. KIOS - Krediidiostjate kohta teabe esitamine – EN

4. KIOS - Krediidiostjate kohta teabe esitamine – SK

5. KIOS - Lisa 1 Krediidiinkasso bilanss

6. KIOS - Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed

7. KIOS - Lisa 2 Krediidiinkasso kasumiaruanne

8. KIOS - Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne

9. KIOS - Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne

10. KIOS - Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruann

Lisaadressaadid:

Meie 09.10.2024 nr 1.1-10.1/4473-1

2

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Aurelius Inkasso OÜ

Julianus Inkasso

B2 Impact OÜ

OMEGA INVEST OÜ

PlusPlus Capital AS

Svea Finance AS

Marit Maidla

[email protected]