Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse DP kooskõlastamine

0

1

2

7-1139-1 06.09.2024 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNI TEETSMANN PNOEE-49107054246 2024-09-06 11:28:42

Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.pdf

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu Vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:06.09.2024

Juurdepääsupiirang kuni:30.11.2024

Juurdepääsupiirangu alus:AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Päästeamet

[email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet Meie: 06.09.2024 nr 7-1/139-1

[email protected]

Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse detailplaneeringu edastamine

kooskõlastamiseks

Tartu Vallavalitsus algatas 11.01.2024. a korraldusega nr 48 Kõrveküla alevikus asuva Sookure

maaüksuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks on kavandada Kõrveküla alevikus asuvale

Sookure maaüksusele elamukrundid. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ligikaudu

1,7 ha.

Planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualale üheksa krunti, mille hulgas on:

kolm krunti, kuhu on lubatud üksikelamu või kaksikelamu maa, viis üksikelamu maa krunti ning

üks tee ja tänava maa krunt suurusega. Planeeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv

transpordimaa krunt, mille kaudu tagatakse juurdepääs planeeritavatele elamukruntidele ning mis

ühendab Linnu tänavat ja Käänu tänavat.

Edastame Teile planeerimisseaduse § 133 alusel arvamuse avaldamiseks ning kooskõlastamiseks

Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse detailplaneeringu eelnõu. Palume Teil oma

arvamus ja kooskõlastus detailplaneeringu kohta saata elektrooniliselt aadressile

[email protected] hiljemalt 05.10.2024. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. Sookure maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks.asice

5309 9192

[email protected]

Sookure DP_ILLUSTRATIIVSED VAATED.pdf

Ill us tr at iiv se d va at ed

Sookure maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANE ASPER PNOEE-47912182746 2024-09-06 07:31:17

MERIT NARUSKBERG PNOEE-49006012739 2024-09-06 07:53:45

Sookure DP_KONTAKTVÖÖND.pdf

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TEEALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV ERAÕU

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE

VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS

(asukoht orienteeruv)

JALAKÄIJATE PÕHILISED

LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV METS

OLEMASOLEV ROHUMAA

OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV PÕLD

KEHTESTATUD

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV AIANDUSLIK MAA

OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE

1

2

3

4

5

6

7

8

9

AVALIKULT KASUTATAV ROHEALA

KAUPLUS

KALATÖÖSTUS

1

Linnu tn 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering,

kehtestatud 05.04.2017

2

Tila külas asuva Kõrve põik 2a maaüksuse detailplaneering,

kehtestatud 11.08.2022

3

Kõrveoja tn 2, 4, 6, 7, 8 kruntide ja lähiala detailplaneering,

kehtestatud 16.05.2012

4

Marguse, Tagajüri ja Uus-Rähni maaüksuste detailplaneering,

kehtestatud 15.11.2006

3 1:2000

FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS

PLANEERINGUALA MÕJUALA

PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE

JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

aug. 2024

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Tartu Vallavalitsus

DP-06-24

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Kõrveküla alevikus asuva

5

Kõrveküla alevikus asuva Sopaku (kü tunnus 79403:002:0953)

maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 15.06.2023

6

Kõrveküla alevikus asuvate Kõrve tn 5, Kõrve tn 7, Kõrve tn 18 ja

Kõrve tn 20 maaüksuste ning lähiala detailplaneering,

kehtestatud 26.12.2023

7

Tila külas asuvate Käänu tn 16, 18, 20, 22, 24 ja Kangroserva

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, kehtestatud 01.12.2021

8

Kangro ja Väike-Söödi maaüksuse detailplaneering,

kehtestatud 28.02.2007

9

Vahiannuse ja Väike-Annuse maaüksuste ja lähiala

detailplaneering, kehtestatud 16.04.2008

Sookure DP_OLEMASOLEV OLUKORD.pdf

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/

PUU, PÕÕSAS, PUISTU

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

MURISOO PEAKRAAVI VEEKOGU PIIR

(valgalaga 10-25 km², vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEVA MAAKÜTTEKOLLEKTORI

KONTUUR

OLEMASOLEV KIVISILLUTISEGA ALA

OLEMASOLEV VÕRKPIIRE

VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m

(vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE

OLEMASOLEV PINNASETEE

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV TRUUP

OLEMASOLEV VEEKOGU/ KRAAV

OLEMASOLEV VEE- JA KANALISATSIOONI-

TORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2 m ja 2,5 m/

SERVITUUDIALA (AS Tartu Veevärk kasuks)

MÄRKUSED:

1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud

OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 10.03.2024.a, töö nr 1223-24GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Dreenid orienteeruvalt.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2,

Veeseadus §118 lg 2 pkt 2, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64

"Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 1), mis on

võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, eesvoolu kaitsevööndi, ehituskeelu- ja

piiranguvööndi määramisel.

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

OLEMASOLEV OLUKORD

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

2 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

juuli 2024

OLEMASOLEV OLUKORD

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Tartu Vallavalitsus

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

DP-06-24

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure DP_PÕHIJOONIS.pdf

1

2

3

6

7

8

9

M

u

r

i

s

o

p

e

a

k

r

a

v

4

5

Avalikult kasutatav roheala

Linnu tänav

K ä ä n u t ä n a v

A

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/

PUU, PÕÕSAS, PUISTU

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

MURISOO PEAKRAAVI VEEKOGU PIIR

(valgalaga 10-25 km², vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m

(kraavi servast, vt märkused pkt 2)

VAREMPROJEKTEERITUD ASFALTKATTEGA

SÕIDUTEE (vt märkused pkt 6)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV/SÄILIV KRAAV, PEAKRAAV

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK

MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(tinglik asukoht)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND

PLANEERITUD RAJAMISE KOHUSTUSEGA

KÕRGHALJASTUS/ PUUDERIVI

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

VAREMPROJEKTEERITUD KRAAV

(vt märkused pkt 6)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS

(illustratiivne asukoht, vt märkused pkt 5)

VAREMPROJEKTEERITUD ASFALTKATTEGA

KÕNNITEE (vt märkused pkt 6)

MÄRKUSED:

1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud

OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 10.03.2024.a, töö nr 1223-24GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Dreenid orienteeruvalt.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2,

Veeseadus §118 lg 2 pkt 2, lg 3 ja 4), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi,

ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel. Eesvoolu kaitsevöönd on

Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord" §3 alusel tiheasustusalal 7 m kraavi servast.

3. POS 1, POS 2 ja POS 3 krundile on lubatud ehitada üksikelamute asemel ka

kaksikelamuid, kuid ainult juhul kui kõigil kolmel krundil paiknevad kaksikelamud.

4. Hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

5. Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel on illustratiivne ja täpsustub

projekti staadiumis. Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.8.

6. Kännu tn L1 teede lahendus on joonisele kantud vastavalt Teede Laboratoorium OÜ poolt

koostatud Tartumaa Tartu valla Tila külas asuvate Marguse mü, Tagajüri mü ja Uusrähni

mü teede ehituse põhiprojektile (töö nr 25/10). Linnu tänava teede ja kraavide lahendus

on kantud joonisele vastavalt Landverk OÜ poolt on koostatud Tartu vald, Linnu tn 15 MÜ ja

lähiala teede ja tehnovõrkude ehitusprojekt. Tee-ehituslik ja sademeveekanalisatsiooni

osa (töö nr T2007).

7. Kuna antud alal on kõrge pinnavesi, tuleb arvestada, et maa-aluse keldri ehitamisel on

niiskuskindluse tagamiseks vajalik kasutusele võtta erimeetmed (nt kasutada polüuretaanist

plastikkeldri lahendust või spetsiaalseid hüdroisolatsioonisüsteeme).

7. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

PÕHIJOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

4 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

aug. 2024

PÕHIJOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Tartu Vallavalitsus

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

DP-06-24

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Kõrveküla alevikus asuva

Krundi

aadress

Krundi

pindala

Hoonete

suurim

lubatud

arv

krundil

Hoonete

suurim

lubatud

ehitise-

alune pind

Hoonete

lubatud

maksimaalne

kõrgus

(maapinnast)

POS 1 1541 m²

Krundi planeeritud

kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

2 h

o o

n e

t

( 1

p

õ h

i h

o o

n e

+ 1

a

b i h

o o

n e

)

P õ h i h o o n e l 9 , 0 m

,

a b i h o o n e m

i t t e e n a m

k u i p õ h i h o o n e k õ r g u s

385 m²

Üksikelamu maa EP 100%,

Kaksikelamu maa EPk 100%

Hoonete

suurim

lubatud

korruselisus

2 ( m

a a

p e

a l s e

t ) k o

r r u

s t ,

1 m

a a

- a

l u

n e

k o

r r u

s

( v t m

ä r k u

s e

d p

k t 7

)

Lubatud

katuse-

kalle

põhi-

mahul

30-45°

Tee ja tänava maa LT 100%

Ei hoonestata - - - -

POS 2 1740 m² 434 m²

Üksikelamu maa EP 100%,

Kaksikelamu maa EPk 100%

30-45°

POS 3 1729 m² 431 m²

Üksikelamu maa EP 100%,

Kaksikelamu maa EPk 100%

30-45°

POS 4 2618 m² 450 m²Üksikelamu maa EP 100% 30-45°

POS 5 1502 m² 375 m²Üksikelamu maa EP 100% 30-45°

POS 6 1501 m² 375 m²Üksikelamu maa EP 100% 30-45°

POS 7 1501 m² 375 m²Üksikelamu maa EP 100% 30-45°

POS 8 1500 m² 375 m²Üksikelamu maa EP 100% 30-45°

POS 9 3033 m² 30 45°

Hoonete

suurim

lubatud

sügavus

k u n i 2 , 2 m

m

a a p i n n a s t

( v t m

ä r k u s e d p k t 7 )

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige A-A

Sookure DP_SELETUSKIRI.pdf

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-06-24

TARTU MAAKOND, TARTU VALD

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Tartu Vallavalitsus

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt Merit Naruskberg

Tartu 2024

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 4

6. Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................... 6

7. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 7

7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 7

7.2. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 8

7.3. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ........................................ 8

7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................10

7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................11

7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................12

7.8. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................12

7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................12

7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12

7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................13

7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................15

7.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................15

7.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................15

7.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................15

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................17

7.12. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................18

7.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................18

7.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................18

7.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................19

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................20

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..21

2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...22

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed....……………………………...23

4. Põhijoonis......................…………………………………………………………………... 24

5. Tehnovõrkude joonis…………………………………………………………………….....25

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse 11.01.2024.a korraldus nr

48 Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldaja on Tartu Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi kavandada Kõrveküla alevikus asuvale

Sookure maaüksusele elamukrundid. Lisaks antakse lahendus planeeringuala

liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringualale jääb täies ulatuses Sookure maaüksus, mis kuulub Tartu vallale.

Planeeringuala suurus on ca 1,7 ha.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringualasse hõlmatud maaüksus väikeelamu maa-ala

juhtotstarbega alal, mille all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning

arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse väliruumi sobituv muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Planeeringualal kehtib detailplaneering „Kõrveküla alevikus asuva Linnu tn 15 maaüksuse

ja lähiala detailplaneering“, mis on kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 05.04.2017

korraldusega nr 156. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub Linnu tn 15

maaüksuse ja lähiala detailplaneering kattuvas planeeringuala ulatuses kehtetuks.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Sookure;

 katastriüksuse tunnus- 79601:001:2111;

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

 maakasutuse sihtotstarve- elamumaa 100%;

 pindala- 16676 m2.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Tartu valla üldplaneering;

 Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;

 Tartu valla arengukava;

 Jäätmehoolduseeskiri;

 Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Kõrveküla alevikus asuva Linnu tn 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 05.04.2017 korraldusega nr 156);

 Kõrveküla alevikus asuva Avere kinnistu detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavalitsuse 16.03.2005 korraldusega nr 48);

 Tila küla paiknevate Marguse, Tagajüri ja Uus-Rähni maaüksuste ning lähiala

detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.11.2006 otsusega nr 221);

 Kõrveküla alevikus asuva Kõrve põik 2a maaüksuse detailplaneering (kehtestatud

Tartu Vallavalitsuse 11.08.2022 korraldusega nr 743);

 Landverk OÜ poolt koostatud Tartu vald, Linnu tn 15 mü ja lähiala teede ja

tehnovõrkude ehitusprojekt (töö nr T2007);

 VILprojekt OÜ poolt koostatud Linavästriku tänava tee põhiprojekt (töö nr

VP23002);

 Teede Laboratoorium OÜ poolt koostatud Tartumaa Tartu valla Tila külas asuvate

Marguse mü, Tagajüri mü ja Uusrähni mü teede ehituse põhiprojekt (töö nr 25/10);

 Detailplaneeringu aluskaardiks on kasutatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt

10.03.2024. a koostatud topo-geodeetilist alusplaani, töö nr 1223-24GEO.

5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrveküla alevikus. Planeeringuala on

sobiv elamute ehitamiseks, kuna asub Kõrveküla alevikus, kus on tagatud perede

esmavajadused ja mitmesugused võimalused igapäevaelu rikastavateks tegevusteks.

Lähiümbruse kergliiklusteed on ühendatud Vahi, Kõrveküla ja Tartu kergliiklusteedega, mis

tagavad jalgsi hea juurdepääsu ja on kasutatavad lisaks ka erinevateks sportimistegevusteks

(kepikõnd, rulluisutamine, jooksmine jne). Planeeringuala asub kiiresti areneva elamurajooni

keskmes, millel on hea ühendus ka Tartu linnaga. Lähim bussipeatus (Kõrveküla) asub

planeeringualast idasuunas, ca 380 meetri kaugusel. Lähim kauplus asub Kõrveküla alevikus

planeeritavast alast ca 420 meetri kaugusel. Kõrveküla Põhikool ja Kõrveküla Lasteaed jäävad

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

planeeringualast vastavalt 560 meetri ja 580 meetri kaugusele. Lähipiirkonnas Kõrveküla

alevikus paiknevad veel spordihoone, raamatukogu, rattaringluse parkla, ujumiskoht ja

söögikoht.

Planeeringuala piirneb põhjast ja idast üksikelamutega, kaugemal põhjasuunas asub

üldkasutatav maa. Planeeringualast lõunasse jäävad elamukrundid on veel hoonestamata.

Alast läände ja loodesse jäävad kõrghaljastusega haljasalad ning kaugemal läänesuunas

asuvad ridaelamud. Planeeringualast kaugemal edela- ja loodesuunas asuvad üksikelamu

maa krundid, mis on osaliselt hoonestatud.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Kontaktvööndis asuvate elamumaa

maaüksuste suurused jäävad vahemikku 983 m2 kuni 19998 m2. Üldkasutatava maa

maaüksused on suurustega 12003 m2 kuni 21299 m2.

Planeeringualast põhjasuunas kehtib Linnu tn 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering,

millega on kavandatud üksikelamute ja abihoonete ehitamine. Kehtestatud

detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone

ehitamine. Käesolevaks hetkeks on enamik kruntidest hoonestatud.

Planeeringualast lõunasuunas kehtib Kõrve põik 2a maaüksuse detailplaneering, millega on

kavandatud üksikelamute ja abihoonete ehitamine. Kehtestatud detailplaneeringuga on

üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Käesolevaks

hetkeks on krundid hoonestamata.

Planeeringualast edela- ja lõunasuunas kehtib Marguse, Tagajüri ja Uus-Rähni maaüksuste

detailplaneering, millega on kavandatud üksikelamute, ridaelamute ja korterelamute ning

ärifunktsiooniga hoonete ehitamine. Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele

lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine, ridaelamu kruntidele on lubatud ühe kolme

korteriga ridaelamu või kaksikelamu ja ühe abihoone ehitamine ning korterelamu kruntidele on

lubatud ühe kolmekorruselise korterelamu ja ühe abihoone ehitamine. Ärimaa kruntidele on

lubatud kahe kolmekorruselise ärihoone ehitamine. Käesolevaks hetkeks on enamik krunte

hoonestamata, ehitatud on planeeringuala keskosas asuvad korter- ja üksikelamud.

Piirkonnas on valdavalt ühe+katusekorrusega viilkatusega üksikelamud ja ühekorruselised

kelpkatusega üksikelamud ning ühekorruselised ühepoolse kaldkatusega või viilkatusega

abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist ja krohvi, mida on

kombineeritud ka laudisega. Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk, esineb ka kivi ja

laineplaati.

Detailplaneeringu elluviimisega tiheneb olemasolev elamurajoon. Antud

planeeringulahenduses on järgitud alaga piirnevate kruntide hoonestuse paiknemise

lahendusi ning arvestatud olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

6. Olemasoleva olukorra analüüs

Üldinfo

Planeeritav ala asub Kõrveküla alevikus, kiiresti arenevas elamupiirkonnas. Planeeringuala

piirneb põhjast ja idast üksikelamutega. Planeeringualast lõunasse jäävad elamukrundid on

veel hoonestamata ning alast läände jääb kõrghaljastusega haljasala. Planeeritav ala on

hoonestamata ning kasutusel rohumaana.

Teed, liikluskorraldus

Planeeringualale puudub olemasolev juurdepääs. Ala piirneb kahesuunalise liiklusega Linnu

tänavaga, mille killustikkattega sõidutee on 5,8 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on

haljasribad, kõnniteed planeeringualaga piirnevas osas puuduvad. Tänavakoridori laius

planeeringualaga piirnevas osas on 12,0 meetrit.

Reljeef ja haljastus

Planeeringuala on rohumaa. Kõrghaljastuse moodustavad planeeringuala kirde- ja lõunaosas

kasvavad lehtpuud.

Planeeringuala reljeef langeb kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 52.94 (kirdenurgas) ja 48.90 meetrit (edelanurgas).

Planeeringuala lõuna- ja läänepiiril kulgevad kraavid, mis on ümbritsevast maapinnast

madalamad (kraavi põhi vastavalt 47.18 ja 48.51 meetrit).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal.

Eesti radoonikaardi 2020. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge radooni (Rn) sisaldusega

alale. Planeeringuala jääb 50-100 kBq/m3 interpoleeritud alale ning hoonete siseõhus võib olla

radoonisisaldus kõrge.

Tehnovõrgud ja -rajatised

Planeeringualal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Läbi Sookure maaüksuse kulgevad

vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Kitsendused

Sookure maaüksuse lõunaosa läbib Murisoo peakraav (21044200200000011M) valgalaga 10-

25 km2, mille 10 meetri laiune veekaitsevöönd, 7 meetri laiune eesvoolu kaitsevöönd, 25 meetri

laiune ehituskeeluvöönd ja 50 meetri laiune piiranguvöönd ulatuvad planeeringualale.

Planeeringualale ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd, mille ulatus mõlemale

poole torustiku telgjoont on 2 m.

Planeeringualal asuvad sundvaldusega tehnovõrgud.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Naaberkinnistute andmed

Planeeringuala piirneb põhjast Linnu tn 15 ja Pöialpoisi tänav // Sinitihase tänav L1

maaüksustega ja kirdest Linnu tänava maaüksusega. Idast piirneb Linnupesa tn 1, Linnupesa

tn 3, Linnupesa tn 7 ja Linnupesa tn 12 maaüksustega. Lõunast piirneb planeeritav ala

Linavästriku tn 8, Linavästriku tn 6 ja Linavästriku tn 4 maaüksustega ning edelast Käänu tänav

L1 maaüksusega. Läänest piirneb Sookase maaüksusega ja loodest Pöialpoisi tn 8

maaüksusega.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

7. Planeeringu lahendus

7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku 9 krunti:

 kolm krunti, kuhu on lubatud üksikelamu või kaksikelamu maa, suurustega 1541 kuni

1740 m2;

 viis üksikelamu maa krunti suurustega 1500 kuni 2618 m2,

 üks tee ja tänava maa krunt suurusega 3033 m2.

Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 ning joonisel 4 Põhijoonis.

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel

Krundi POS nr

Planeeringu- eelne

maaksustus

Planeeringu-järgne maakasutus/ planeeritud

sihtotstarve

Planeeringu- eelne

pindala

Planeeringu- järgne pindala

Avalikku kasutusse planeeritud maa-alad

POS 1

E 100%

E 100% (EP 100%, EPk 100%)

16676 m2

1541 m² -

POS 2 E 100%

(EP 100%, EPk 100%) 1740 m² -

POS 3 E 100%

(EP 100%, EPk 100%) 1729 m² -

POS 4 E 100% (EP 100%) 2618 m² -

POS 5 E 100% (EP 100%) 1502 m² -

POS 6 E 100% (EP 100%) 1501 m² -

POS 7 E 100% (EP 100%) 1501 m² -

POS 8 E 100% (EP 100%) 1500 m² -

POS 9 L 100% (LT 100%) 3033 m² Plan. avalikult kasutatav tee

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

7.2. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 8 on lubatud ehitada 1 põhihoone ja 1 abihoone, mis

sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m

kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib

kruntidele POS 1 kuni POS 8 ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m

kõrgust hoonet.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

POS 1, POS 2 ja POS 3 krundile on lubatud ehitada üksikelamute asemel ka

kaksikelamuid, kuid ainult juhul kui kõigil kolmel krundil paiknevad kaksikelamud.

POS 1 kuni POS 3 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11101 üksikelamu;

 11102 kaksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

POS 4 kuni POS 8 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11101 üksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

7.3. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

 Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi.

 Ühele krundile ehitatavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning

sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Ühele krundile ehitatavate hoonete

juures kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada vähedomineerivaid toone.

 Elamute esifassaad tuleb projekteerida avaliku tänava poole.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

 Välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid, kestvaid ja vähest hooldust nõudvaid

materjale.

 Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Päikesepaneelide paigaldamine maaraamidele on keelatud.

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid (plastvooder jmt), ümarpalk ja tööstuslik profiilplekk

välisviimistlusena.

 Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Paralleelselt või risti külgneva tänava kulgemise suunaga.

Katuse tüüp põhimahul Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, sindel jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või roheline.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, klaas, betoon (ka kombineeritult) vm kvaliteetne ja nõuetele vastav välisviimistluse materjal.

Kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusel tänava poolsest piirist.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 50 cm maapinnast.

7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele POS 1 kuni POS 8 hoonestusala, mille piires võib

rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses

toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt

grillmaja, kasvuhoone). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja

haljastuse kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis on kruntidele

planeeritud hoonestusalad suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,

arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud

kaugused on esitatud pkt. 7.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete

võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Planeeritavatele kruntidele POS 1 kuni POS 8 on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0

m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema

elamu domineeriva seina maht. Väiksemad lisamahud (varikatused ja trepid jm) võivad olla

üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 kuni POS 8 lubatud ehitada

hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral

on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul

kavandada kuni 20 m² hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud tingimus ei kehti

tänavapoolsete krundipiiride ja Murisoo peakraavi ehituskeeluvööndi suhtes, hoonestusalast

krundi esipiiri suunas ja Murisoo peakraavi ehituskeeluvööndis ei ole lubatud kuni 20 m²

hoonete ehitamine.

7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Tartu valla üldplaneeringu järgi on Sookure maaüksusele planeeritud planeeringuala läbiv

sõidutee koos kergliiklusteega. Teede Laboratoorium OÜ poolt koostatud Tartumaa Tartu valla

Tila külas asuvate Marguse mü, Tagajüri mü ja Uusrähni mü teede ehituse põhiprojektiga (töö

nr 25/10) on ette nähtud Käänu tänavale 15,9 m laiune tänavakoridor, sh 5,5 meetri laiuse

sõidutee ja 3,0 meetri laiuse kõnnitee väljaehitamine.

Planeeringuala kruntidele POS 1 kuni POS 8 juurdepääsu tagamiseks on planeeritud Linnu

tänavat ja Käänu tänavat ühendav tänav POS 9. POS 8 krundile on planeeritud juurdepääs ka

Linnu tänavalt. Tänava koridor on planeeritud 15,5 meetri laiune. Planeeritud kõvakattega

sõidutee on 5,5 meetri laiune ja kõnnitee on 3,0 meetri laiune. Sõiduteed ja kõnniteed eraldab

5,0 meetri laiune haljasriba ning kõnni- ja sõidutee kõrval on 1,0 meetrised haljasribad.

Planeeritud tänava täpne lahendus antakse projekteerimise käigus.

Landverk OÜ poolt on koostatud Tartu vald, Linnu tn 15 MÜ ja lähiala teede ja tehnovõrkude

ehitusprojekt ning tee-ehituslik ja sademeveekanalisatsiooni osa (töö nr T2007). Linnu tänav

ei ole vastavalt eelpoolnimetatud projektile välja ehitatud. Planeeringuga on ette nähtud Linnu

tänava koridori laiendamine 2,5 meetri võrra 14,5 meetri laiuseks. Laiendatavale osale on

planeeritud 2,5 meetri laiuse kõnnitee. Kõnnitee ja sõidutee vahele jääb 2,8 m laiune haljasriba

(vajadusel nt kraavi rajamiseks).

Krunt POS 9 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel.

Kruntidel on joonisel 4 Põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.

Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne

parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,

mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.

Sõidusuunad, planeeritud tänav ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4

Põhijoonis.

7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuala piirneb läänest suurema üldkasutatava rohealaga (Sookase ja Pöialpoisi tn 8

maaüksused).

POS 9 krundile on kõnni- ja sõidutee vahelisele haljasribale kavandatud kõrghaljastuse

rajamine, mis loob hubasust ja annab tänavale inimlikuma mõõtme. Samuti mahendab

tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning aitab ühendada haljasalasid ja

rohevõrgustiku osi. Planeeritud puuderivi põhimõtteline asukoht on näidatud joonisel nr 4

Põhijoonis.

POS 1 kuni POS 8 kruntide olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb

arvestada järgnevaga:

 Vähemalt 15 % krundi pinnast säilitada looduslikuna. Looduslike alade olemasolu

on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee

pinnasesse immutamiseks. Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja

looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid.

 Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised

hoonete ja taristu kavandamisega.

 Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Kruntide kõrghaljastuse

osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra

pindala järgi). Joonistel esitatud planeeritud kõrghaljastuse asukohad on

orienteeruvad.

 Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

 Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

Kruntide piiridele piirde rajamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses

visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete

rajamisel kruntidele POS 1 kuni POS 8 tuleb arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

 Piirdeaedade maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%

(ei kehti haljaspiiretele).

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

 Piirdeaiad ehitada krundi piirile (v.a. POS 4 edelapoolne krundi piir). POS 4 piirdeaia

asukoht peab arvestama Murisoo peakraaviga.

 Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid.

Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja hoonete ümbruses, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega,

vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

7.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistutel asuvate hoonetevaheline tuleohutuskuja peab

olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule

leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass

määratakse projekteerimise käigus.

7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta

täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-

alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 03.06.2024 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 24ARE-2-DT-9.

Detailplaneeringuala läbib De110 veetorustik, millele on seatud AS Tartu Veevärk kasuks

servituut. Planeeringuala läbivast De 110 veetorustikust on kavandatud planeeringuala

tänavamaale De 110 veetoru, mis ühendatakse Pöialpoisi tänav // Sinitihase tänav L1 kinnistul

asuva De 50 veetoruga. Planeeringuala igale planeeritavale krundile on ette nähtud eraldi

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

veeühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri

liitumiskoht. Veetorustikule kinnistu piirist ca 0,3-1,0 m väljapoole nähakse ette maakraan.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 4-5,5 m³/d ööpäevas (iga krundi/elamu

kohta 0,5 m³/d).

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Vastavalt siseministri

18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht

paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest

kuni 200 meetri kaugusel. Sama määruse § 6 lõige 1 alusel peab päästetehnika ohutuse

tagamiseks veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Tuletõrjevett on

võimalik saada ühisveevärgi torustikust 10 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolev hüdrant

asub Sookure ja Kõrve tänavate ristmikul (nr 5100), jäädes planeeringualast 133 m kaugusele

ning Pöialpoisi ja Sinitihase tänavate ristmikul (nr 5119), jäädes planeeringualast 150 m

kaugusele. Kuna lähimad hüdrandid jäävad planeeringuala keskosas paiknevatest hoonest

kaugemale kui 200 m, siis on planeeringuala keskossa tänavale planeeritud uus

tuletõrjehüdrant (vt joonis 5 Tehnovõrkude joonis).

7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 03.06.2024

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 24ARE-2-DT-9.

Detailplaneeringuala läbivad De 110, De 160 ja De 200 reoveekanalisatsioonitorustikud,

milledele on seatud AS Tartu Veevärk kasuks servituut. Planeeringuala kruntide POS 1 kuni

POS 8 reovesi on ette nähtud juhtida tee maa-alale kavandatud isevoolsesse

kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada planeeringuala läbiva AS Tartu

Veevärk De200 isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuga. Igale detailplaneeringuala

krundile on planeeritud eraldi ühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 4-5,5 m³/d

ööpäevas (iga krundi/elamu kohta 0,5 m³/d).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Planeeringualal puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid.

Planeeringuala lõunaosa läbib Murisoo peakraav (21044200200000011M) ning läänepiiril

paikneb kuivenduskraav. Olemasolevad kraavid on ette nähtud säilitada ja puhastada võsast

ja puudest.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist,

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada

eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või

maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda

ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48).

Kuna planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund

on saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis

Põllumajandus- ja Toiduamet soovitusel on olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud

likvideerida ja tänava maa-alale on planeeritud sademeveetorustik, mille sademevesi on ette

nähtud juhtida peakraavi. Sademeveetorustiku asemel on lubatud tänavamaale projekteerida

avatud kraav, kuhu on lubatud juhtida ka kruntide sademevesi.

Olemasolevad säilivad kraavid ja planeeritud sademeveetorustikud on esitatud joonisel 5

Tehnovõrkude joonis. Sademeveetorustiku (sh kalded jms) või sademeveekraavi täpne

lahendus tuleb anda edasise projekteerimise käigus. Planeeringujärgselt tuleb koostada kogu

alale terviklik sademeveeprojekt.

Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti või

taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi

(edaspidi lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett

eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal (MaaParS §53

lg 1).

Kruntide vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse

ehitusprojektiga. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel,

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Olemasolevat

maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkrundi maapinnast. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi juhitakse

sademeveetorustikku või sademeveekraavi (vastavalt tänavale projekteeritavast lahendusest).

Katuse sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse. Kruntidel

kasutada keskkonnasõbralik ja veerežiimi ühtlustavaid sademeveelahendusi nagu nt väikese

äravooluteguriga pinnakatteid, puhverriba, kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva,

viibetiiki vm lahendusi. Planeeringu realiseerimisega ei tohi kaasneda naaberkruntidele

täiendavaid liigvee probleeme. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida

naaberkruntidele.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.05.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 472745.

Detailplaneeringu kruntide elektrivarustus on tagatud Kurekese:(Tartu) alajaamast. Alajaamast

on ette nähtud kruntidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide

elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele mitmekohalised 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tänavamaale tarbijate kruntide piiridele. Liitumiskilbid

peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

Planeeritud tee äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Planeeritud tee äärde on kavandatud tänavavalgustus. Krundisisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

7.9.4. Soojavarustus

POS 1 kuni POS 8 kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.

Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump) või tahkeküte

ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele päikesepaneelide

paigaldamine ei ole lubatud). Keelatud on eraldiseisvate maapinnale paigaldatavate

päikesepaneelide kasutamine. Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb

arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartu vallas“ (Maves OÜ, 2020). Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja

kivisüsi.

7.9.5. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 14.05.2024 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38864581.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist (sidekaev V35) hoonete sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Kogu rajatav

sidetrass peab olema elektriliselt tuvastatav.

7.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Elamupiirkonna kompaktsemaks muutmisega

muutub piirkond atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Piirkonna sõiduteeteede korrastamine ja olemasolevate tänavaalade omavahel

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

ühendamine, kõnniteede rajamine ning tänavavalgustuse paigaldamine suurendab nii

lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist turvalisust ning vara kaitset. Planeeringulahenduse

realiseerimisega tagatakse juurdepääs avalikult kasutatavale rohealale. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike lisandumine. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel

võetakse kasutusest väljas olev ala uuesti aktiivsesse kasutusse. Piirkonna sõiduteeteede

korrastamine ja olemasolevate tänavaalade omavahel ühendamine parandab piirkonna

sidusust. Planeeringulahenduse realiseerimisega tagatakse juurdepääs avalikult kasutatavale

rohealale.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist

on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitiste valmimise järgselt

negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda

vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt

kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Tartu valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

see jääks märkamatuks.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa

1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et

paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud (nt soojuspumbale paigaldada

varjestuskast vm kasutada muid müra vähendavaid meetmeid).

Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus ala

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kuna planeeringuala on

väikesepindalaline, siis igale krundile ei ole vajalik eraldi uuringut tellida ja radooniuuringut

võib kasutada ka kõrvalkruntidel. Kõrgendatud radoonitaseme korral tuleb hoonete

projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb

ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase.

Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Planeeringualale ulatuva Murisoo peakraavi ehituskeelu- ja piiranguvööndi mõisted ning

piirangud on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 ja §-s 38 (RT I 2004, 38, 258). Murisoo

peakraavi ja eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on toodud Veeseaduses

§-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste

ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2, §-s 3, ja §-s 4.

Sademevesi juhtida eesvoolukraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

7.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuala läbib De 110 veetorustik, De 110, De 160 ja De 200

reoveekanalisatsioonitorustikud, milledele on seatud AS Tartu Veevärk kasuks servituut. Säiliv

servituudiala on näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

7.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

 piirkonna hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve) ja võõrastele piiratud juurdepääs eraalale);

 teealade korrashoid;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded);

 atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur.

7.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

7.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

o katastriüksuste moodustamine;

o detailplaneeringukohaste servituutide ja IKÕ seadmine ja kandmine

kinnistusraamatusse;

o rajatiste projekteerimine ja vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine

rajatistele;

o hoonete projekteerimine ja vastavate ehituslubade ja –teatiste väljastamine

hoonetele;

o rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja –teatiste

väljastamine.

 Kruntide POS 1 kuni POS 8 hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks on

katastriüksuste moodustamine, notariaalsed servituudikanded, krundile POS 9

planeeritud tänava ja Käänu tänav L1, tehnovõrkude -ja rajatiste väljaehitamine.

Tänava (sh Käänu tänav L1), tehnovõrkude- ja rajatiste väljaehitamine on huvitatud

isiku kohustus.

 Planeeringu realiseerijal on kohustus panustada kõrvaloleva Sookase maaüksuse

üldkasutatava puhkeala arendamisse.

 Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

 Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOOKURE MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on heaks kiitnud või kooskõlastanud:

Sookure DP_SITUATSIOONISKEEM.pdf

PLANEERINGUALA

1 1:10000

SITUATSIOONISKEEM

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

3

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

juuli 2024

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Tartu Vallavalitsus

DP-06-24

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure DP_TEHNOVÕRGUD.pdf

1

2

3

6

7

8

M

u

r

i

s

o

p

e

a

k

r

a

v

4

5

Linnu tänav

K äänu tä

nav

OLEMASOLEV ALAJAAM

KUREKESE:(TARTU M)

OLEMASOLEV

SIDEKAEV V35

9

OLEMASOLEV

HÜDRANT NR 5100

OLEMASOLEV

HÜDRANT NR 5119

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/

PUU, PÕÕSAS, PUISTU

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK

MURISOO PEAKRAAVI VEEKOGU PIIR

(valgalaga 10-25 km², vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m

(vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m

(kraavi servast, vt märkused pkt 2)

VAREMPROJEKTEERITUD ASFALTKATTEGA

SÕIDUTEE (vt märkused pkt 6)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV/SÄILIV KRAAV, PEAKRAAV

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK

MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV SERVITUUDIALA

(AS Tartu Veevärk kasuks)

PLANEERITUD RAJAMISE KOHUSTUSEGA

KÕRGHALJASTUS/ PUUDERIVI

VAREMPROJEKTEERITUD KRAAV

(vt märkused pkt 6)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS

(illustratiivne asukoht, vt märkused pkt 5)

VAREMPROJEKTEERITUD ASFALTKATTEGA

KÕNNITEE (vt märkused pkt 6)

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD

SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SIDEKAABEL

VAREMPROJEKTEERITUD

TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL

VAREMPROJEKTEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

VAREMPROJEKTEERITUD VEETORU

VAREMPROJEKTEERITUD SADEMEVEE-

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

(illustratiivne asukoht, vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD HÜDRANT

VAREMPROJEKTEERITUD HÜDRANT

VAREMPROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

MÄRKUSED:

1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo

(EEG000197) poolt, 10.03.2024.a, töö nr 1223-24GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis. Dreenid orienteeruvalt.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118

lg 2 pkt 2, lg 3 ja 4), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, ehituskeelu- ja piiranguvööndi

määramisel. Eesvoolu kaitsevöönd on Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §3 alusel tiheasustusalal 7 m kraavi servast.

3. POS 1, POS 2 ja POS 3 krundile on lubatud ehitada üksikelamute asemel ka kaksikelamuid, kuid

ainult juhul kui kõigil kolmel krundil paiknevad kaksikelamud.

4. Hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone

arhitektuur-ehitusliku projektiga.

5. Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel on illustratiivne ja täpsustub projekti staadiumis.

Vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.8.

6. Kännu tn L1 teede lahendus on joonisele kantud vastavalt Teede Laboratoorium OÜ poolt

koostatud Tartumaa Tartu valla Tila külas asuvate Marguse mü, Tagajüri mü ja Uusrähni

mü teede ehituse põhiprojektile (töö nr 25/10). Linnu tänava teede ja kraavide lahendus

on kantud joonisele vastavalt Landverk OÜ poolt on koostatud Tartu vald, Linnu tn 15 MÜ ja

lähiala teede ja tehnovõrkude ehitusprojekt. Tee-ehituslik ja sademeveekanalisatsiooni

osa (töö nr T2007).

7. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

5 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

aug. 2024

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Tartu Vallavalitsus

Kõrveküla alevikus asuva

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

DP-06-24

Sookure maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Kõrveküla alevikus asuva

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Ootame Kõrveküla alevikus asuva Sookure maaüksuse mü DP kooskõlastust Päästeametilt. Meie poolt läks kiri teele 06.09.2024, lisasin ka manusesse uuesti . Palume kooskõlastus esitada esimeselt võimalusel või taotleda vajaduse korral kooskõlastamise tähtaja pikendamist.

Lugupidamisega,

Anni Teetsmann

Tartu Vallavalitsus

Planeeringute spetsialist

[email protected]

tel. 5309 9192