Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Nimekirja alusel Meie 22.04.2021 nr 7-1/2021/15-1

Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse

ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse

ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks. Uuendatud üldplaneeringu materjalidega saate tutvuda Põltsamaa

valla kodulehel https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering .

Üldplaneeringut ja KSH aruande eelnõud on täiendatud vastavalt eskiislahenduse avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele. Põltsamaa valla üldplaneeringule varasemalt esitatud

ettepanekud ja meiepoolsed vastused leiate koostöö tabelist, mis on kirjale lisatud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 2 ootame Teie vastust 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja ei ole

selle aja jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Vään

vallavanem

Kersti Viggor

arenguspetsialist

5309 6850 [email protected]

Põltsamaa valla üldplaneeringu menetlusdokumendid

KOOSTÖÖ TABEL

SEIS 5.04.2021

Põltsamaa valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Põltsamaa valla seisukoht ettepanekute osas.

SISUKORD

MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3

Kaitseministeerium............................................................................................................ 3

Maaeluministeerium .......................................................................................................... 4

Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 6

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 10

Rahandusministeerium .................................................................................................... 11

AMETID ........................................................................................................................ 11

Keskkonnaamet .............................................................................................................. 11

Maa-amet ...................................................................................................................... 25

Transpordiamet (end. nimega Maanteeamet) ..................................................................... 33

Maanteeamet ................................................................................................................. 37

Põllumajandusamet ......................................................................................................... 45

Terviseamet ................................................................................................................... 46

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 47

Päästeamet .................................................................................................................... 47

Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 48

Lennuamet ..................................................................................................................... 51

Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 51

Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................. 51

OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 52

Jõgeva Vallavalitsus ....................................................................................................... 52

Järva Vallavalitsus .......................................................................................................... 52

Tartu Vallavalitsus .......................................................................................................... 52

Viljandi Vallavalitsus ....................................................................................................... 52

Põhja-Sakala Vallavalitsus ................ 52

Põltsamaa üldplaneering

2 / 67

TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD ................................................................. 52

Elering AS ...................................................................................................................... 52

Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 53

Telia Eesti AS ................................................................................................................. 53

Elisa Eesti AS ................................................................................................................. 53

Tele2 Eesti Aktsiaselts ..................................................................................................... 53

Eesti Lairiba Arenduse AS ................................................................................................ 53

Põltsamaa Varahalduse OÜ ............................................................................................... 53

Adven Eesti AS ............................................................................................................... 53

AS Emajõe Veevärk ......................................................................................................... 53

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ............................................................................... 53

ETTEVÕTTED JM ASUTUSED ......................................................................................... 53

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 54

Eesti Erametsa Liit .......................................................................................................... 55

Valga Puu OÜ ................................................................................................................. 56

Metsatervenduse Osaühing .............................................................................................. 56 Kaltsiit AS ........................................................................................................................ 56

ÜHENDUSED ................................................................................................................. 57

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 57

Eestimaa Looduse Fond ................................................................................................... 57

KOHALIKUD HUVIGRUPID ............................................................................................ 57

Eraisik Anti Hirv .............................................................................................................. 57

Aulis Kaju ...................................................................................................................... 63

Indrek Eensalu ............................................................................................................... 65

Aivo Saar ....................................................................................................................... 65

Põltsamaa Jahiselts ......................................................................................................... 65

Lauri Tammel ................................................................................................................. 66

Heiki Sepp ..................................................................................................................... 66

Põltsamaa üldplaneering

3 / 67

Nr Osapool

Kirja kuupäev ja

nr

Ettepanek

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

MINISTEERIUMID

1. Kaitseministee- rium

ESKIIS 2 26.08.2020 nr 12-1/20/2313

1.Üldplaneeringu joonise „Väärtused ja piirangud“ paremaks

mõistmiseks palume korrigeerida

praeguse leppemärgi „ Kavandatav Kaitseliidu 600m ohuala“ seletust ja sõnastada see:

„Kavandatava 600 m lasketiiru ohuala (alternatiivsed asukohad)“.

1.Lisatud

ESKIIS 1 16.04.2020 e- kiri

1. Palume korrigeerida UP SK teksti, kaarti ja KSH teksti, et oleks üheselt arusaadav:

1.Vallas asub olev 200 m Utsali lasketiir.

2.Olev Utsali kavandatakse pikendada 300 m.

3.Vastavalt MPle kavandatakse valda 2 alternatiivset 600 m las-

ketiiru: 1 Utsali kõrvale ja teine Väike-Kamari külla. Uue 600m lasketiiru asukoht selgitatakse täiendava Natura hindamise käi- gus, mis koostatakse eraldi. UPga seda lasketiiru ei kavandata, vaid markeeritakse MP alternatiivsed asukohad.

1.Täpsustatud.

2. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.9.2. Päikeseenergeetika ning lisada sinna nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise üh- ilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

2.Lisatud.

LS 05.03.2019 nr 12- 1/19/355

1.Viidatakse kaitseministri 26.06.15 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ ja sellega seotud piiranguvööndite ulatuse kajastamise vajadusele ÜP-s.

1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel arvestades üldplaneeringu täpsusastet.

2.LS peatükist 5.2 eemaldada Pudivere lasketiiru kitsenduste kajastamise ülesanne ja lisada, et riigikaitselise otstarbega maa- alade piirid täpsustatakse üldplaneeringus.

2.LS: Täpsustatud. ESKIIS: piirid ja vajalikud tingimused antud UP lahendusega.

3.Käsitleda ÜP koostamisel järgmisi riigikaitselisi teemasid ja

üldtingimusi:

Määrata Põltsamaa linnas Ülase 2 kinnisasja juhtsihtotstarbeks riigikaitsemaa, kuhu on planeeritud rajada malevkonna staabikompleks (tegemist on Kaitseliidule kuuluva kinnistuga).

3.Arvestatud vastavalt UP lahendusele.

Põltsamaa üldplaneering

4 / 67

Käsitleda Utsali lasketiiru koos selle piiranguvööndiga 2000 m (kinnistu välispiirist) ehitisele kehtestatud piiranguvööndi ulatusega.

3.1.Arvestatud.

Lähtuda põhimõttest, et lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet

3.2. Arvestatud.

Kajastada perspektiivseid Jüriküla ja Väike-Kamari külasse

maakonnaplaneeringus eelvalikuna kavandatud 600 m lasketiirud koos ohualadega planeeringukaardil.

3.3.Arvestatud.

Lisada LS seletuskirja, et Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised. Lisaks tuleb kooskõlastada kõrgete ehitiste planeeringud, pr-tingimused, ehitusloa eelnõud

3.4. Arvestatud.

Käsitleda ÜP-s metsaalade kasutamist riigikaitselise väljaõppe korraldamiskohana ja väljaõppel tekkiva müra levimisega inimeste elukeskkonda.

3.5. Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel.

Metsaalade kasutamine riigikaitselise väljaõppe korraldamiskohana on täna kehtiv ja toimiv kord. Sellest tuleb lähtuda ka edaspidi. Üldplaneering ei saa sellele seada täiendavaid tingimusi, see ei ole üldplaneeringu ülesanne.

Kaitseministeerium edastab soovi korral riigikaitseliste ehitiste kaardikihi sobilikus vormingus.

3.6.Teadmiseks võetud.

2. Maaeluministee-

rium

ESKIIS 1 20.04.2010 nr 4.1-5/567-2

1. Seletuskirja jaotises 3.1 „Tiheasustusala“ on märgitud tiheasustusaladena Põltsamaa linn, Adavere ja Puurmani alevik ning Lustivere. Seaduse eelnõus käsitletu kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavad kahe hektari suurused ja suuremad massiivid, mis paiknevad külas ja alevikus. Kui tiheasustusaladena määratletud Adavere ja Puurmani alevikus ja Lustiveres on sellistele

tunnustele vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad, siis soovitame, et seaduse eelnõus sätestatud kitsendusi käsitlevad nõuded seatakse ka nimetatud asustusüksustes olevate väärtuslike põllumajandusmaade kohta.

1. Asustust on mõttekas kavandada olemasoleva-

tesse keskustesse, seetõttu peab just keskuste pu-

hul säilima võimalus vajadusel VPM muude otstar-

vetega asendada kui vaja. Põltsamaa vallas on

väga palju VPM alasid ning iga ala käsitlemisel

peaks KOVil olema kaalutlusvõimalus, juhul kui

soovitav muutus peaks üle kaaluma VPMi säilimise.

Lisaks ei kavandata Põltsamaa vallas suuri uusi tihedama asustusega alasid, mis võiksid väärtuslikke põllumaid ohustada. Põltsamaa valla paiknemine kesk-Eestis, logistiliselt kaugel sadamatest ja suurematest tööandjatest ei loo eeldusi põllumaade täisehitamiseks.

2. Seletuskirja jaotises 3.3 „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel. Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on kirjeldatud maakasutuse juhtotstarbe määramisega seotud põhimõtteid ja

2. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab KOVi

edasised arengud palju keerulisemaks.

Täna ei ole Põltsamaa vallas probleemiks, et VPM

alasid soovitakse massiliselt muul otstarbel kasutu-

sele võtta.

Põltsamaa üldplaneering

5 / 67

seoseid. Käsitledes Põltsamaa üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määratlust koosmõjus, märgime, et seaduse eelnõust tulenevalt ehk selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõus kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11 , mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik otstarve üksnes detailplaneeringuga. Selgitame, et seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse

Põllumajandusameti.

Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui vajalik ja

nii vähe kui võimalik.

Hajaasustus, kus üldjuhul põllumajandusmaad sh

VPM alad paiknevad on üldjuhul maakasutuse ots-

tarvetega katmata, sest see on väljakujunenud

UPde praktika.

Hajaasustuses, kus valdavalt on tegu maatulundus-

maadega on üldine suund tüüpilise maalise asus-

tuse tagamine, st et üksikud hajali talud paikevad

põldude ning metsade vahel. UPs on antud üldised

reeglid, kuidas sellist asustusmustrit ka edaspidi

tagada ning eelmiste UPde praktika näitas, et ha-

jaasustuses on mõistlik nii vähe reegleid seada kui

võimalik ning see on eriti oluline väheneva rahvas-

tikuga piirkondades, kus iga võimalik uus arendus

võib kaaluda üle teatud varasemalt kaardistatud

väärtused. KOVil peab säilima võimalus igakordselt

kaaluda, kas antud asukohas on mõistlikum säili-

tada VPM vm uusi arenguid võimaldav tegevus.

Need toimingud peaksid olema võimalikult paindli-

kud ja vähese bürokraatiata.

Üldplaneering ei pane paika VMP alasid, vaid kajas-

tab neid informatiivselt, seega ei saa nende jaoks

ka DP kohustust seada. DP kohustus VPM aladel ja

ka VPM ala muutmine peab tulevikus jääma KOVi

kaalutluseks, sest vastasel juhul võivad perspektii-

vis vajalikud arengud jääda liigse menetluskoor-

muse tõttu piirkonda tulemata.

LS 28.02.19 nr 4.1-5/265-1

1.Ptk-is 5.2; 6.1 ja 6.3 põllumajandusmaade käsitlemisel ja analüüside koostamisel lähtuda täiendavalt mullastiku kaitse ja säilitamise põhimõtetest.

1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.

2.Vaatamata sellele, et õiguslikke regulatsioone väärtusliku

põllumajandusmaa (vpm) kohta ei ole, soovib ministeerium

lähtuda sellise väärtusega maa määramisel maaelu ja põlluma-

jandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu põhimõtetest,

mille alusel vpm on maatulundusmaa so-ga põllumajandusmaa

(haritava ja loodusliku rohumaa kõlvik, mis:

Asub külavõi aleviku territooriumil;

2.Arvestatud vastavalt üldplaneeringu täpsusast-

mele ning kohalikele oludele ning vajadustele vas-

tavalt. Alade määramisel on arvestatud ka koha-

likke huve ning vajadusi.

VPM suurt survet Põltsamaal ei ole, mistõttu on üldplaneeringu koostamisel leitud tasakaal väärtuslike põllumajandusmaade ja muude kasutusviiside vahel.

Põltsamaa üldplaneering

6 / 67

Suurus on 2 ha või rohkem;

Maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist

Riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 41 hindepunkti ja Jõgeva maakonna põllumaa kaalutud keskmine boniteet on 46 hindepunkti. Selle määratluse alusel on Põltsamaa valla vpm-d vähemalt 2 ha suurused ja 41 hindepunktiga põllumassiivid.

3.Vpm-de määramise abimaterjaliks võiks olla 2015.a. koostatud

kaardimaterjal.

3.Lähtutud on maakonnaplaneeringu kihist, mis on 2015 a materjalist täpsem.

4.Vpm-de kohta kavandada kaitse- ja kasutustingimused maa pi-

kaaegseks kasutamiseks.

Analüüsida ÜP üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtete elluviimist, sealhulgas varem ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist

4.Tingimused määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja kohalikele oludele ning vajadustele vastavalt.

5.Määrata vpm aladel maakasutuse juhtsihtotstarbeks põllumajandusmaa.

5.Ei ole asjakohane. Üldplaneeringu koosseisus hajaasustuses üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet ei määrata, sest seal on juhtotstarbeid paindlikumalt käsitletud. Samuti võib perspektiivis olla vajadust neid alasid muuta. Tänane üldplaneeringu metoodiline lähenemine võimaldab seda paindlikkust ja kohalike oludega ka perspektiivis arvestamist. Üldplaneering on strateegiline arengudokument ja üldisema lähenemisega.

6.Koostada analüüs KSH tegemise käigus, mis selgitaks sademevee juhtimise vajadust ja võimalust maaparandussüsteemi. 01.01.19 jõustunud maaparandusseaduse § 53 alusel võib Põllumajandusameti kooskõlastamisel juhtida väljaspoolt maaparandussüsteemi koondatud vett süsteemi.

6.ÜP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on lähtutud mõju hindamisel maaparandussüsteemidele lähtutud ÜP täpsusastmest. Juhindutud on planeeringualale jäävate maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamise ja toimimise tagamise põhimõttest. Edasiste arenduste kavandamisel maaparandussüsteemi aladel tuleb juhinduda maaparandusseadusest. Planeeringulahendus

kooskõlastatakse Põllumajandusametiga.

3. Keskkonnami-

nisteerium

ESKIIS 2

30.09.2020 nr

7-16/20/4287

1. Rohevõrgustiku analüüsi lk 20 ning üldplaneeringu seletuskirja lk 33 on kirjas, et: „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Palun täpsustada millega on antud juhul tegemist. Kas põllumassiive ja - tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või

1.Oleme tingimuse sõnastanud üldiselt ilma konkreetseid piiranguid välja toomata, kuna see on ÜP täpsusastmele sobiv. Sel teemal on vaja üldist põhimõtet, mille täpse rakendamise üle kaalutakse igas konkreetses asukohas juhtumi põhiselt.

Põltsamaa üldplaneering

7 / 67

on tegemist metsamaaga metsaseaduse (MS) tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine? Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada.

2. Üldplaneeringu seletuskirjas oleva peatüki 4.17. (lk 41) vajadus jääb ebaselgeks, kuivõrd meie hinnangul ei tulene vajadus sellise metsandust käsitleva peatüki järgi üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75) va. ühe erandliku punktiga, mis käsitleb asula või ehitise kaitseks metsa majandamisele piirangute seadmist (PlanS § 75 lg 1 p 21, mida on täpsustatud MS §-ga 23 1 ).

2. PlanS loetleb ÜP ülesannete hulgas täiendavalt tegevused, mis on samuti metsa valdkonnaga tihedalt seotud: PlanS § 75 lg 1 p 10, p 14, p 18, p 20, p 31. Põltsamaa UP raames oleme leidnud, et need teemad ja tingimused mis ptk-is 4.17 on toodud, on vajalikud, et metsa kui olulist elukeskkonda kujundavat elementi säilitada ja säästlikult kasutada. UP kontektsis ei ole metsal vaid PlanS § 75 lg 1 p 21 kohane roll, vaid need on palju mitmekesisemad ning vajavad seetõttu ka

juhiseid, et elukeskkonna kvaliteet oleks avalikke huvisid tasakaalustatult arvesse võttes tagatud.

3. Lisaks sellele on peatüki 4.17. sisulise osa kohta mõningad täpsustavad küsimused ja kommentaarid. Näiteks jääb arusaamatuks tingimuse vajadus, mis käsitleb hooldusraieid. Lähtuvalt MS § 28 lõikest 4 on hooldusraie raie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Sama paragrahvi lõige 7 täpsustab, et hooldusraieid tehakse: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Ülaltoodud MS käsitlus hooldusraietest on põhjalik. Üldplaneeringu seletuskirjas olev vastav punkt on väga üldsõnaline ning sisu täpsustamata. Kuna meie hinnangul ei tulene vajadus sellise punkti järgi üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75), teeme ettepaneku see punkt üldplaneeringu seletuskirjast kustutada.

3.Eemaldatud.

4a. Sama peatüki (4.17. lk 41) teiste tingimuste sõnastused vajaksid samuti täpsustamist. Punktide üldisest sõnastusest tulenevalt, jäävad kasutustingimused ebaselgeks ning pole üheselt arusaadavad. Näiteks ei ole üheselt mõistetav punkti 3

4a.Eemaldatud.

Põltsamaa üldplaneering

8 / 67

puhul, et millest tuleneb just 60% kriteerium ning kas seda tuleks arvestada pindala, metsa tagavara või muu parameetri alusel? Mida antud juhul tähendab „metsa ala“? 4b.Tingimuste loetelu viimases punktis on samuti mitmeid asjaolusid, mis vajavad täpsustamist. Soovime Teie tähelepanu juhtida esmalt sellele, et planeeringuga on asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest võimalik seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele üksnes kokkuleppel maaomanikuga (MS § 23 1 ). Üldplaneeringu eelnõu dokumentides puudub viide sellekohase kokkuleppe olemasolule. 4c.Teiseks käsitletakse samas punktis metsa majandamise planeerimist teatud alal. Kas seletuskirjas on „selle piirkonna“ all silmas peetud Puurmani aleviku asustusüksuse piirides olevat metsamaad või on see käsitlus laiem? Hetkel jääb väga ebaselgeks, et mille alusel ja mis ulatuses kasutustingimusi soovitakse rakendada, sest ka väärtuste ja piirangute kaardilt pole see täpselt ega üheselt tuvastatav. 4d.Lisaks tooksime välja, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS §11 lg 4 3 ). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga

(MS § 42 lg 1 1 ). Üldplaneeringu seletuskirja tingimus, et metsa majandamine toimub koostöös omavalitsusega metsamajandamise kava alusel ei tulene meie hinnangul üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75) ega ka metsaseadusest (MS § 23 1 , § 42 lg 3), mistõttu ei ole sellel õiguslikku alust. Leiame, et selle tingimuse juures tuleb sisu täpsustada sh kirjeldada lähtuvalt PlanS § 75 tulenevad asjaolud miks tingimuste seadmine vajalik on. Lisaks juhime täiendavalt tähelepanu MS § 23 1 ja § 42 lg 3, mis samuti täpsustavad planeeringutega seotud aspekte. 4e.Kasutustingimuste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale (KeHJS § 2 1 ).

4b. Ala koos sellele seatud tingimusega on eemaldatud. 4c.Ala koos sellele seatud tingimusega on eemaldatud.

4d. Tingimus eemaldatud ja teema pole enam asja-

kohane.

4e. Pole asjakohane, kuna iga üksiku tingimuse

mõju KSHs ei hinnata, vaid ainult olulisi ning KSH

ja UP täpsusastmes.

5.Üldplaneeringu punktis 9 on väide, et Põltsamaa vallas toimub välisõhu riiklik seire. Tegelikult Põltsamaa vallas välisõhu riiklikku seirejaama ei asu. Materjalidest puudub mürakategooriate kaart.

5.Eraldi mürakategooria kaarti me ei koosta, kuna maakasutuse ja müra kategooriate vahel ei ole üksühest seost. Maakasutus on määratud päris paindlikult. Näiteks on ühiskondlike ehitiste maale lubatud nii tervishoiu- kui ka spordiasutused, vastavalt millele võib ala kuuluda kas II või IV

Põltsamaa üldplaneering

9 / 67

mürakategooriasse. Kuna ÜP aga konkreetseid tegevusi ei kavanda, vaid määrab juhtotstarbe, siis ei ole täna teada, milline objekt perspektiivis täpselt millisele alale tuleb. Mürakategooria määramisel peab eraldi vaatama tegevuse ja asukoha spetsiifilisi asjaolusid. Seega oleme andnud vaid tabeli maakasutuse ja mürakategooriate seoste kohta ning üldised suunised, kuidas maakasutust mürakat. kontektsis kasutada.

6. Planeeringu seletuskirja lk 40 on kirjas, et üldplaneeringuga määratud maakasutust teenindavad ja avalikes huvides kasutatava tehnovõrgu ja -rajatise, silla, tee, pinnavee veehaarde ehitise kavandamine ehituskeeluvööndisse on valla üldplaneeringuga lubatud. Lisatud on, et täiendavat detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks üldjuhul

koostama ei pea ja et eesmärgiks on võimaldada avalikes huvides objektide kavandamist ilma üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut koostamata. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erandid, millisel juhul kalda ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Kui tegemist on erisustega, mis eeldab planeeringuga kavandamist, siis peame praegust lähenemist liiga üldistatuks ja palume täpsustada, kuhu ja mida kavandatakse ja/või vajadusel taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Leiame, et praegusel juhul on üldplaneeringu punktis 4.16 toodu looduskaitseseadusega vastuolus.

6.Tingimus eemaldatud.

7. Planeeringu seletuskirjas on kirjas, et tuleb vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku selguse huvides need alad välja tuua või lisada, mis tingimusel on tegemist liigniiske alaga.

7.Nende alade all on Põltsamaa vallas mõeldud suure üleujutusalaga siseveekogusid, täpsustatud tingimuse sõnastust. Alad on kaardil välja toodud ning põhjalikumalt käistletud KSHs.

8. Juhime tähelepanu, et Põltsamaa valda läbib (või piirneb) kaks suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse kuuluvat jõge. Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on tuvastatav vaid üks suure üleujutusohuga veekogu. Kui tegemist on suure üleujutusalaga siseveekoguga looduskaitseseaduse mõistes, siis teeme ettepaneku selguse huvides kasutada sama terminit ning kajastada üldplaneeringus mõlemaid veekogusid.

8.Täpsustasime nimetust ning lisasime ka Navesti jõe kaardile, kuna tegu on valla piirile jääva veekoguga.

9. Lisaks eeltoodule palume Põltsamaa valla üldplaneeringu koostamisel arvestada, et planeeringust huvitatud isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste maaomanikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise maaomaniku huve ei tohi ilma õhjendatud ja kaalutletud

9. Võtame teadmiseks.

Põltsamaa üldplaneering

10 / 67

vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasutuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses on samuti riigi omandis.

10. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua avalikult kasutatavad sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik omavalitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannet täitmiseks.

10.Palume täpsustada, mille jaoks täpsemalt KKMin-l seda infot vaja on? Puhkealad ja ühiskondlikud hooned on määratud üldise põhimõttena koos vajalike tingimustega. Maaomandi alusel eraldi alade väljatoomine ei ole ÜPs täna vajalik, kuna maareform on valdavas osa läbi. Alad, mis on veel reformimata, on menetluses ning loodetavasti jõuavad need lõpuni enne ÜP kehtestamist.

11. Tuletame Teile meelde, et Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik. Seega palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega ning esitada üldplaneering enne selle vastuvõtmist ka Keskkonnaministeeriumile.

11. Võtame teadmiseks ja arvestame.

LS

04.03.2019 nr 7-15/19/1190

1.Ministeerium annab seisukoha KM valitsemisalas olevatele maaüksustele pärast ÜP eskiislahenduse valmimist. Soovitakse, et ÜP kaardimaterjal oleks kättesaadav ka vektorkujul.

1.Teadmiseks võetud.

4. Majandus- ja

Kommunikat-

siooniministee-

rium

LS

13.03.19 nr 17- 7/2019/2142

1.Kaaluda ja planeerida ÜP-s tuule- ja päikeseenergia tootmiseks vajalikke alasid.

1.Üldplaneeringus ei kavandata otseselt alasid päikese- või tuuleenergia arendamiseks, kuna omavalitsusel puudub informatsioon näiteks tuulepotentsiaali osas valla erinevates piirkondades. Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused, millega tuleb arvestada taastuvenergia kavandamisel. Muuhulgas tuleb üldplaneeringus leida tasakaal VPM ja taastuvenergia kavandamise vahel.

Põltsamaa üldplaneering

11 / 67

2.Tuuleenergia tootmiseks vajalike alade planeerimisel lähtuda kirjas toodud kriteeriumitest.

2.Kaalume tingimuste sõnastamisel nendest kritee-

riumitest lähtumist.

3.Soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ja määrata need piirkonnad tuuleenergia alaks.

3.Alana neid ÜP täpsusastmes ei kajastata, on an-

tud üldised tingimused, mis seda põhimõtet toeta-

vad.

4.Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga tuuleenergia-alade väljatöötamisel

4. Alasid ei kavandata ja selle teemaline koostöö pole vajalik. Koostöö toimub muude põhimõtete alusel.

5.Kaaluda võimalusi energia-alade planeerimiseks rohelise võrgustiku ja väärtuslikele maastikele.

5.Antud üldine põhimõte. MKM-il palume seda võimalust ka MEM-ile kommunikeerida.

5. Rahandusminis-

teerium

LS 13.03.19 nr 14-11/545- 3

1.ÜP koostamiseks kasutada juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ ja „Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks“

1.Arvestatud.

2.KOKS-i § 373 lõike 6 kohaselt on ÜP koostamise aluseks maakonna arengustrateegia- arvestada Jõgevamaa arengustrateegiaga 2035+, mis lähiajal heaks kiidetakse

2.Arvestatud.

3.KSH vtk punktis 5.4 „Tehniline taristu“ kavandada ka täiendavaid taastuvenergia lahendusi. Soovitatakse tutvuda magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“

3.Arvestatud.

4.Täiendada LS-i kaasamiskava (ptk 10) nimekirja Keskkonnaministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Lennuameti, Veterinaar- ja Toiduameti (taudistunud põllumajandusloomade matmispaikade määramise võimalikkus), AS Emajõe Veevärk (ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon Puurmani vallas), MTÜ Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskus

4.Lennuameti kaasamist ei ole esialgu ette nähtud, sest vastav vajadus puudub. Täiendatud tingimuste osas, millisel juhul on neid vaja täiendavalt kaasata. Teised osapooled lisatud.

AMETID

6. Keskkonnaamet SEISUKOHT

PÕLTSAMAA

LINNA RO-

HETARISTU

ANALÜÜSILE

04.03.2021

nr 7-

4/21/2570-2

1. AB Artes Terrae OÜ koostatud Põltsamaa rohestruktuuri ana- lüüsis (töö nr20055HI2) ja Põltsamaa valla rohevõrgustiku ana- lüüsis (Kirs, P. 2018. Põltsamaa valla rohevõrgustik. Skepast&Puhkim OÜ, lk 21) on tehtud ettepanek lülitada Põltsa- maa linn valla rohevõrku Põltsamaa jõe ja selle kallaste kaudu, kusjuures valla rohevõrgu analüüsil on seatud Põltsamaad läbi- vale rohekoridorile täiendavad tingimused. Neist on looduskaitse seisukohalt olulisemad AB Artes Terrae analüüsis lk 88 nimetatud tingimused, et a) linnas on lubatud rajada hooneid ja rajatisi ro- hekoridoris vaid siis, kui säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning toimimine ja b) haljasmaad ja pargid liidetakse kogu piirkonda hõlmavaks katkematuks ja linna tasandil hästi toimivaks rohe- ja

1.Üldplaneeringu maakasutus on antud üldistatuna

ning linnakeskkonnas on rohevõrgustik paindli-

kuma lähenemisega kui mujal, st et rohevõrgustik

võib osaliselt ka hoonestatud piirkonnaga kattuda

(nt aedlinna puhul). Kõik sõltub konkreetsest la-

hendusest, mida ja kuidas detaiplaneeringu või ehi-

tusprojektiga ette nähakse. ÜPs on vajalik anda ül-

dised põhimõtted, mida hiljem asukohapõhiselt

kaalutakse. Hetkel nende soovituste vastuolu ÜP

lahendusega puudub.

Põltsamaa üldplaneering

12 / 67

puhkealade süsteemiks, kusjuures nimetatakse, et toimivate ro- hekoridoride laius peab olema võimalikult suur.

Tuginedes eelnevale märgib Keskkonnaamet, et Skepast&Puhkim

OÜ koostatud ja seisuga 04.03.2021 Põltsamaa valla kodulehel

(https://www.poltsamaa.ee/do-

cuments/17492237/28884118/Poltsa-

maa_YP_MK_24092020.pdf/0e02cde0-0f01-4966-b793-

f35abd362239) esitatud Põltsamaa valla üldplaneeringu maaka-

sutuse teemakaart on Põltsamaa linna osas vastuolus AB Artes

Terrae koostatud rohevõrgustiku analüüsiga. Palume üldplanee-

ringu kaarti koostöös analüüsi koostajatega täpsustada.

ÜPs on antud tingimus, mis lubab ehitada, kui rohe- võrgustik jääb toimima: Kõik tegevused tuleb ka- vandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate ja seda muutvate tegevuste puhul tuleb vajadusel leida asenduskoridor. Rohevõrgustiku toimivust hin- natakse asukohapõhiselt ning vajadusel võib oma- valitsus nõuda täiendavat eksperthinnangut.

2.Ühtlasi juhime tähelepanu, et avalikult kasutatava kallasraja

heakorrastamiseks ei ole vaja taotleda ehituskeeluvööndi vähen-

damist.

Arvestades ülaltoodut ja silmas pidades, et ehituskeeluvööndi vä-

hendamine on erand, mitte kaldal asuva haljastuse vähendamise

(rohekordori kitsendamise) võimalus, palume Põltsamaa vallal

korrigeerida ja täpsustada üldplaneeringu seletuskirja p 4.16

Kalda ehituskeeluvöönd esitatud tabel 3 ridade 1 ja 2 põhjendusi.

2.PTK-i 4.15 on täpsustatud, kirjeldatud on soovi-

tud plaane, põhjendusi ning olemasolevat olukorda.

3.Punktis 4.6.8 Põltsamaa jõe kaldaalad, kallasrada ning Rohea-

lasid ühendavad kergliiklus-marsruudid on antud soovitus muuta

kallasrajad läbipääsetavaks ja ühendada linna jäävad metsad,

metsapargid ja niidud loogiliselt ühendatud süsteemiks. Punktis

5.2.2 Linna rohevõrgu sidusus valla rohevõrguga, on märgitud,

et piirkonna sidususe suurendamine, st kallasradade läbipääseta-

vuse tagamine jalakäijatele eeldab kallasradadelt ohtlike ja läbi-

pääsu takistavate puude eemaldamist, samuti piirdeaedade jm

taksituste eemaldamist. Põltsamaa jõgi on avalikult kasutatav

veekogu, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada. Keskkonnaamet

toetab igati elanike tervisespordi võimaluste parandamiseks Põlt-

samaa jõe kallasraja kasutusele võttu, kuid juhime tähelepanu,

et eramaadel ei saa nõuda aedade vm piirete eemaldamist, saab

nõuda vaid ohutu läbi- või ülepääsu võimaldamist ning ligipääs

kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt kinnisasjalt,

vaid mõistlike vahemaade tagant, mis peab kajastuma ka valla

üldplaneeringus. Palume teha analüüsi ja üldplaneeringu seletus-

kirja vastav täiendus.

3.Avalikud juurdepääsud on antud vaid neis asu-

kohtades, kus on selleks vajadus, nt matka- ja ter-

viserajad. Otsesed konfliktkohad Põltsamaa vallas

hetkel puuduvad, kus peaks ÜPga konkreetse ava-

liku juurdepääsu kallasrajale näitama.

Põltsamaa üldplaneering

13 / 67

ESKIIS 2

26.08.2020 nr

6-5/20/3546-

6

1. Eelmises ettepanekus nimetatud Jõgeva parkide määrus on

nüüd vastu võetud: Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 määrus nr

55 „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaar-

vamine“. Selle alusel saab nüüdseks kaitse alt välja arvatud par-

kide kohaliku kaitse alla võtmist kaaluda.

1.Üldplaneering teeb ettepaneku kohaliku kaitse

alla võtmiseks. Kuid täpsem kaitse alla võtmine toi-

mub eraldi menetluse raames.

2. Ehituskeeluvööndi vähendamise (edaspidi EKV) ettepanekud

on koondatud tabelisse.

Põltsamaa jõe mõlemal kaldal soovitakse vähendada väga

pikkadel lõikudel, sh ka väljaspool linna, mis pole esitatud

põhjendusega kooskõlas. See jätab väga avarad võimalused

igasuguseks arendamiseks. Kuna praeguses etapis on keeru-

line igat vähendamise ettepanekut hinnata, siis rõhutame, et

kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile ÜP alusel EKV vä-

hendamise ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta

eraldi arvestades kohapealset olukorda. EKV vähendamise taotle-

mise põhjendusena on märgitud: tihedama linnakeskkonna

võimaldamiseks, kaldaäärsete alade kasutuse võimaldamiseks

nii avalike tegevuste (puhkeala, promenaad jm) kui ka erahuvis

ehitustegevuse võimaldamiseks. Linna piires on see tihedam lin-

nakeskkond igati arusaadav. Kui siin on eesmärgiks nt pro-

menaadi rajamine, siis tuleks seda seletuskirjas ilmselt ka

konkreetselt nii märkida. EKV vähendamine võimaldaks ju

muidu sisuliselt ka siin ehitada jõe kaldaala hooneid täis.

See ei ole looduskaitseseaduses kalda kaitseks sätestatu mõte.

Looduskaitseseaduse (LKS) üldine põhimõte kalda kasutamiseks

on see, et kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja raja-

tiste ehitamine on keelatud. Ka LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätesta-

tud erandite puhul on silmas peetud võimalust vajadusel ehitada,

mitte kalda ehituskeeluvööndisse jääva ala täisehitamise luba-

mist. Lisaks on Põltsamaa linnas suur osa paisutuse mõjualas,

mis

vajab eeldatavalt kunagi puhastamist. Tihedalt täisehitatud kal-

dad võivad seda tegevust arvestatavalt raskendada.

2.EKV vähendamise ettepanekute infot täiendatud,

lisatud skeemid ja põhjendused seletuskirja. ÜP

kaardil ega rakenduses info hetkel ei kajastu, li-

same need sinna kui oleme saanud KKA nõusoleku.

Eraldi on käsitletud kehtiva EKV-na kehtivate DPde

raames varasemalt vähendatud EKV juhud (tabel

3).

Põltsamaa üldplaneering

14 / 67

3. Põltsamaa jõe lõik, kus kavandatakse EKV vähendamist

on samal ajal näidatud rohevõrgustiku ettepanekuna nr 9.

Rohevõrgustiku tingimused ja eesmärgid ÜPs on pigem vas-

tupidised EKV vähendamise eesmärkidele. Palume täpsemalt

KSH-s analüüsida tekkinud vastuolu.

3.Puudub vastuolu, sest ettepanekus on rõhutatud

et koridor on mh vajalik rekreatiivsete tegevuste

jaoks linna elanikele. EKV vähendamist täpsusta-

tud, eesmärk ei ole jõe kallast lausaliselt täis ehi-

tada, vaid võimaldada jõe kallast rekreatiivselt ka-

sutada. RV tingimusi samuti täpsustatud, et veeko-

gude kallastel võib puhkefunktsiooni toetavaid te-

gevusi kavandada.

4. Punkt 4.11. Rohevõrgustik. Üldised tingimused rohevõr-

gustiku alal: Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel

ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusotsu-

sena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri kavandamisel.

Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks

koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri ka-

vandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koos-

tada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määrami-

sega, tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine (lk 32).

Metsaseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on raadamine raie, mida te-

hakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks. Raadamist on vaja teha maaparandussüstee-

mide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel, samuti elektri-

liinide hooldamisel ja kaitsevööndi laiendamisel. Keelates raada-

mise ei saa teostada juba olemasolevate rajatiste hooldus-

töid ja rekonstrueerimist. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt

kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele

võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja va-

hepeal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittai-

mestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. Punk-

tis 4.14 välja toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa met-

sastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema

põhjendatud ja läbi kaalutud. Raadamise täielikul keelamisel on

keelatud kõik eespool kirjeldatud tegevused.

4.Tingimus on eemaldatud, kuna RV väärtused on

muude tingimustega kaitstud.

5. Jooksvalt on planeeringus, KSH aruandes kasutatud väljendeid

kaevandamise luba, vee erikasutusluba. Tegelikult väljastatakse

nüüd keskkonnaluba, mis katab eri valdkondi. ÜP punktis 3.7.9

5.Täpsustatud

Põltsamaa üldplaneering

15 / 67

"Mäetööstuse maa-ala" tingimuste esimeses punktis on kasuta-

tud sõna lubjakivikarjäär, kuid termini õigusselguse mõttes peaks

olema nimetatud lubjakivi- ja dolokivikarjäär. Ekslikult võib

välja lugeda, et antud nõue käib ainult lubjakivikarjääride

kohta, kuid dolokivikarjääride korral seda arvestama ei pea.

ESKIIS 1

21.04.2020 nr

6-5/20/3546-

4

1.Keskkonnaamet on seisukohal, et kaardirakenduse kasuta-

mine on kindlasti innovatiivne, kuid nii ei saa kindlalt anda

seisukohta kooskõlastatava planeeringulahenduse kohta. All-

järgnevad seisukohad käivad selle kohta, mida Keskkon-

naamet kaardirakenduses sellel hetkel nägi. Sellisel kujul

esitatud kaardimaterjali ei saa Keskkonnaameti hinnangul

võtta lõpliku kooskõlastatud kehtestatava lahendusena.

1.Milline on Teiepoolne väljapakutav lahendus? Mil-

lisel kujul soovite materjalidega tutvuda? Saame

saata nii kaardid pdf kui ka vajalikud kihid GIS

tarkvaras. Rakendus on mõeldud kasutamiseks eel-

kõige info kuvamiseks UP koostamise ajal.

2. Tõrenurme liivakarjäär on näidatud kaardirakenduses maard-

lana. Teeme ettepaneku, näidata see perspektiivse mäetööstus-

maana.

2.Uuendame kaardiinfot järgmistes etappides – es-

kiisi avalik väljapanek ja põhilahenduse väljapanek.

On paratamatu et info UP koostamise jooksul pide-

valt muutub, eriti mis puudutab maardlaid, sellega

peab ka edaspidi arvestama. Täiendavalt ka UP ra-

kendamise jooksul, seega ei saa UP selles valdkon-

nas kunagi ajakohast infot kajastada, vaid selle

valdkonna infot tuleb mujalt hankida.

3. Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei saa ot-

sustada, et lubjakivikarjääri puhul on vajalik igal juhul algatada

keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). KMH algatamiseks on

olemas protseduur (kohustuslik või eelhindamise alusel), millesse

alati on kaasatud omavalitsus. KMH ei anna lahendusi, vaid on

abiks otsustajale kaalutletud otsuse langetamisel. Kui otsustaja

objektiivselt ei vaja KMH läbiviimist on selline tingimus

üldplaneeringus arendajale ja teistele osapooltele ülemääraselt

koormav ja ei täida KMH eesmärki.

3.Üldplaneeringuga saab lahendada kõiki täienda-

vaid teemasid, mis on kohaliku arengu jaoks vaja-

lik. Antud juhul soovib omavalitsus teha ettepa-

neku, et kuni 2,5 km kaugusele olemasolevast

lubjakivikarjäärist uue karjääri rajamise korral on

vajalik KMH koostamine mistahes suurusega kar-

jääri kaevandamisloa taotlemisel. Põhjenduseks on

kahe karjääri kumulatiivse mõju suurenemine se-

davõrd, et KMH koostamine on põhjendatud. Põlt-

samaa vald on senise kogemuse põhjal näinud, et

selliste kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH

koostamine vajalik, et selgitada avalikes huvides

välja vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess

oleks avalikkust kaasav.

Põltsamaa üldplaneering

16 / 67

4. ÜP-s ja KSH-s kasutatakse termineid rekultiveerimine, kae-

vandustegevus, kaevandus. Rekultiveerimise võiks asendada sõ-

naga korrastamine, kaevandustegevus kaevandamistegevusega

ning kaevandusi Põltsamaa vallas ei asu ja tõenäoliselt ei rajata.

Kasutada tuleks terminit karjäär (va turba puhul, siis turbatoot-

misala).

4. Arvestatud. Kasutatud termineid on korrigeeri-

tud.

5.Üldplaneeringu lõik, millega Keskkonnaregistrisse kantud vääri-

selupaikade alal keelatakse raie, ei ole kooskõlas kehtiva seadu-

sega. Raie on keelatud avalik-õigusliku isiku omandis olevas met-

sas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselu-

paigas. (pikemalt originaalkirjas) Ettepanek: viidata üldplaneerin-

gus metsaseaduses sätestatud korrale või kasutada metsasea-

duse sõnastust.

5. Arvestatud. ÜP seletuskirja ja KSH aruannet on

korrigeeritud, viidates üldiselt õigusaktile ja täp-

sustades sõnastust.

6. ÜP ptk 5.2.3 viimases punktis viidatakse sademevee puhasta-

mise vajadusele võimalikelt reostunud aladelt. Juhime tähele-

panu, et sellistelt aladelt on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt on

vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja

nõuded seatakse loaga.

6. Arvestatud. KSH aruannet ja ÜP seletuskirja on

täiendatud.

7. ÜP ptk 4.16 Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamine

viitab vaid üldplaneeringu lisale 3 ilma konkreetseid alasid

välja toomata. Keskkonaamet on seisukohal, et praeguses

etapis on keeruline selliselt igat konkreetset vähendamise

ettepanekut hinnata. Kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile

ÜP alusel EKV vähendamise ettepaneku, analüüsitakse iga

konkreetset kohta eraldi kohapealset olukorda arvestades.

Praegusel juhul on kaardirakenduses EKV vähendamise alad esi-

tatud ebaselgelt ja ei anna võimalust vähendamise eesmärke

adekvaatselt hinnata.

Rõhutame veelkord, et EKV vähendamine on erand seaduses sä-

testatust, mida tehakse vaid väga põhjendatud juhtudel, mitte

võimalus arendustegevuseks kaldavööndis.

7.KOV soovib EKV vähendamise osas anda pigem

üldised põhimõtted ning üldisemad alad, sest UP on

strateegiline dokument ning ei saa anda lahendusi

DP või ehitusprojekti täpsusastmes. Oleme esialgse

tagasiside meie poolt esitatud EKV vähendamise

ettepanekutele saanud, kuid esitame uue nimekirja

aladest, mis kajastub UP seletuskirja vastavas ptk-

is, kus on antud piirkonnad laiema üldistusast-

mega, mis vastab UP täpsusastmele.

KOVi eesmärk on tulevikus vähendada EKV teemal

UPd muutvate DPde koostamist ning sellega seotud

halduskoormuse suurenemist vältida.

8. Varasemaid EKV vähendamisi ei ole ÜP-s käsitletud (Keskkon-

naametil on teada vähemalt 3 vähendamise ettepanekuga de-

tailplaneeringut). Kuna EKV vähendamine toimub üldplaneerin-

guga (looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 2), siis ÜP-s

kajastamata EKV vähendamised kaotavad uuema planeeringu

jõustumisel kehtivuse.

8.Vajalikud juhud kajastuvad seletuskirja tabelis 3.

Põltsamaa üldplaneering

17 / 67

9. ÜP ptk 4.16 annab ulatusliku vabaduse EKV-s rajada tehno-

võrke ja rajatisi ilma neid kaardil näitamata. Keskkonnaamet on

seisukohal, et seadusandja on näinud EKV erisuse üld- või de-

tailplaneeringute alusel ette siiski sisulise analüüsi alusel (LKS §

38 lg 5), mitte üldnormina, kus EKV ei kehti (LKS § 38 lg 4). Nii-

võrd üldsõnalisena Keskkonnaameti hinnangul EKV erisust raken-

dada ei saa.

9. UPga ei suuda me järgnevaks 20ks aastaks kõiki

vajalikke asukohti ette näha, seetõttu on vajalik

anda üldised põhimõtted, mille puhul saab EKV

erandeid rakendada, eelkõige teatud kindlate ob-

jektide osas, mis on selles loetelus toodud.

V-o oleks lahenduseks kui rõhutame et avalikes

huvides rajatavad objektid?

UP on strateegiline dokument ning selle üldisema

lähenemisega tuleb arvestada.

Mitmed teemad on antud UPs üldisemalt, eriti mis

puudutab teid ja tehnovõrke, nende asukohad on

UPs põhimõttelised, need täpsustatakse DP või ehi-

tusprojektiga.

KOVil on vajadus, et edaspidi oleks minimaalselt

UPd muutvaid detaile ning et väheneks halduskoor-

mus, seetõttu on vaja teatud teemade osas üldista-

mist.

Ootame KKAi poolt võimalikku lahendusettepane-

kut selle teemale, arvestades KOVi üldistusvaja-

dust.

10. ÜP Päikeseenergeetika (5.2.9.2). ÜP konkreetseid päikese-

parke ette ei näe, vaid annab tingimuse, et ulatuslike päikesepar-

kide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, ro-

helisel võrgustikul ja väärtuslikul põllumaal. Kaitsealad on valla

territooriumil valdavalt rohevõrgustikus, nii et üldjuhul tingimu-

sega kaetud. Siiski tuleks viidata, et Eesti on liitunud Bonni kon-

ventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species

of Wild Animals) ja sellega seotud lepetega. Konventsiooni COP

12 reolutsiooni punkti 3 b1 alusel tuleb kaitstavatel aladel vältida

päikeseparkide rajamist. Seega palume lisada keelualasse ka

konkreetselt kaitsealused alad.

10. Arvestatud. Täiendav tingimus on lisatud ÜP

seletuskirja. Täiendatud on ka KSH aruannet viida-

tud konventsiooni osas.

11. ÜP ptk 5.2.2 nimetab, et ÜP kajastab vaid kehtivaid reovee-

kogumisalasid. Samas on kaardirakenduses ka näidatud perspek-

tiivsed reoveekogumisalad. Jääb selgusetuks, mida siis ÜP-s näi-

datakse?

11. Täpsustatud. Kehtivad reoveekogumisalad on

kantud kaardile määruse alusel, perspektiivseid

hetkel UPs ei kajasta, kuna perspektiivsed alad jm

muudatused UVK valdkonnas kavandatakse UVK

Põltsamaa üldplaneering

18 / 67

arengukava raames. Praegune UVK AK perspektiiv-

seid ühiskanalisatsiooniga alasid ette ei näe.

UP-d on ka täpsustatud, et RVK ja UK alasid saab

perspektiivis vastavate õigusaktide ning UVK aren-

gukava vm asjakohase valdkondliku strateegiaga

täpsustada. Oluline on, et kui edaspidi on vaja sel-

les valdkonnas teha muudatusi, siis ei oleks tegu

UP muutmistega.

12. ÜP ptk 5.2.2 nimetatakse, et puurkaevude projekteerimisel

tuleb arvesse võtta, et enamikus Põltsamaa vallas maapinnalt

esimene põhjaveekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt

kaitstud. Märgime, et põhjavee kaitstus omab äärmiselt olulist

tingimust reoveesüsteemide kavandamisel, mis on ÜP-s kajasta-

mata jäetud (omapuhastid). KSH ei kajasta samuti omapuhastite

teemat, mida palume seepärast täiendada.

12. KSH aruannet on täiendatud omapuhastite

osas.

UPs viidatud, et nõuded tulenevad õigusaktidest,

neid pole mõtet eraldi välja tuua, piisab üldisest

viitest seadusele.

13. KSH lk 34. Tabel 8. Mõju Kirikuraba loodusala kaitse-eesmär-

kidele sisaldab Endla loodusala kohta käivaid andmeid. Palume

korrigeerida asjakohaseks.

13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud

vastavalt märkusele.

14. KSH lk. 42 on hinnatud mõju Kebjamäe kaitsealale. Keskkon-

naamet on algatanud Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asu-

vate vana kaitsekorraga objektide kaitse alt välja arvamise me-

netluse, sh. Kebjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas. Palume

hinnata Kebjamäe kohaliku kaitse alla võtmise vajadust (ÜP ptk

4.8).

14.KOVil ei ole plaanis seda objekti kohaliku kaitse

alla võtta, kuna kohalikul tasandil kaitsmise vaja-

dus puudub.

15. KSH 7.1.1. lk 45 Mõju kaitsealadele. Märgime täiendavalt, et

koostatud on Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Jõgeva maa-

konna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine“ (2019), mille

alusel arvatakse Põltsamaa vallas riikliku kaitse alt välja Kursi

põlispuude grupp (keskkonnaregistri kood KLO1200263), Nõmme

talu dendraarium (KLO1200273), Pisisaare park ja puiestee

(KLO1200164), Lossi tänava metsapark (KLO1200474) ja Sõp-

ruse park (KLO1200483). Palume hinnata kohaliku kaitse vaja-

dust nendel objektidel (Sõpruse park on ÜP-s kajastatud, kuid

KSH ei selgita täiendavalt).

15. ÜP koostamise käigus veel täiendavalt selgub,

kas Põltsamaa linnas asuv Sõpruse pargil ning ka

Lossi tänava metsapargil ning Pisisaare pargil ja

puiesteel on eeldusi kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitstavate loodusobjektide hulka arvamiseks. Ob-

jektide käsitlus UPs selgub koostamise jooksul.

Teiste objektide osas ei näe KOV vajadust neid ko-

haliku kaitse alla võtta.

Põltsamaa üldplaneering

19 / 67

16. KSH lk 46 Mõju kavandatavatele looduskaitsealadele. Siin on

käsitletud Kursi looduskaitseala ja Pikknurme looduskaitseala,

mille põhieesmärgiks on salu- ja laanemetsade ning nendega

seotud liikide kaitse. Tegelikult on Vabariigi Valitsuse 26.02.2019

määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsea-

lade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Põltsamaa vallas kaitse alla

võetud Kunila looduskaitseala (KLO10006969) Jüriküla ja Pikk-

nurme külas ning Pikknurme looduskaitseala (KLO1000715)

Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas.

Määruse § 6 alusel on Kunila looduskaitsealal Kunila sihtkaitse-

vöönd ja Pikknurme looduskaitsealal Pikknurme sihtkaitsevöönd.

Kaitsealadel on üldjuhul keelatud majandustegevus ja loodusva-

rade kasutamine. Palume KSH aruannet vastavalt täiendada.

16. Arvestatud. KSH aruannet on täiendatud vasta-

valt märkusele.

17. KSH lk 46. Mõju Padinasaare hoiualale. Märgitud on, et ala

kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu Endla loodusa-

lana. Palume eemaldada eksitav info ning korrigeerida aruannet.

17. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud

vastavalt märkusele.

18. ÜP 4.13. Väärtusliku puhkealana on nimetatud Aidu järve

äärne supluskoht. Palume KSH-s hinnata esinevat konfliktala ja

selle kasutamise tingimusi. Puhkeala alal (supluskoht) on kait-

sealuse taimeliigi kasvukoht ja määratud loodusdirektiivi I lisa

elupaigatüübi (7230) esinemine.

18.KSH-d täpsustatud. Puhkeala tuleb maakonnap-

laneeringust ning suplus- ja puhkeala on kavanda-

tud kehtiva detailplaneeringu alusel. Tegemist on

olemasoleva maakasutusega, kus ÜP-ga muudatusi

ei kavandada. Puhkeala ja supluskoha võimalike

edasiste arenduste korral tuleb arvestada kaitsta-

vate liikide elupaikadega, samuti tuleb ala hoolda-

misel arvestada liikidega (niita elupaiga alasid

mitte sagedamini kui üks kord aastas ja teha seda

suve teisel poolel peale taimede viljumist).

19. Väärtuslik puhkeala Puurmani mõis. Puurmani mõisa pargi

alale on planeeritud 2 supelranda. Nn Ülejõe pargis (paisjärve

vasakkaldal) oleva ala kohta on Keskkonnaamet toonasele Puur-

manile vallale andnud seisukoha (16.08.2019 kiri nr 7-

9/19/12407-2), et Keskkonnaamet pole põhimõtteliselt plaani

vastu. Teine supelranna ala on planeeritud paisjärve lossipoolsele

kaldale. Selles osas ei ole Keskkonnaameti arvamust eelnevalt

küsitud, esialgsel hinnangul Keskkonnaamet seda ei toeta.

19. Eemaldatud lossipoolses kaldas asuv rand.

20. ÜP 4.4 lk. 27 Miljööväärtuslikud alad. ÜP käsitleb miljööalana

Roosisaare piirkonda Põltsamaa linnas. Tingimused: Võimalusel

taastada ajalooline tänavate ja hoonestusstruktuur, tugevdada

20. Park moodustab sellest miljööalast väiksema

osa. Loodud 2 eraldi miljööala erinevate tingimus-

tega: Roosisaar ja Kesklinn. Roosisaar on koos silla

Põltsamaa üldplaneering

20 / 67

linna keskusele omaseid elemente. KSH lk 46 aga väidab mõjude

analüüsis Kördiööbiku pargile, et ÜP järgi kuulub park puhkea-

lana rohevõrgustikku ja jääb osaliselt ka Põltsamaa jõe sinikori-

dori alale. Planeeringuga ei kavandata pargi alal 4 (4) ega naab-

ruses maakasutuse muutusi, rajatisi ega tegevusi, mis avaldaks

kaitstavale pargile negatiivset mõju. ÜP ja KSH aruanne vajaksid

täpsustamist, et ei oleks viidatud vastuolu.

piirkonnaga, kus on vaid ajaloolised hooned, uut

hoonestust pole sinna mõeldud kavandada. Eraldi

ala on Kesklinna piirkond, kus on peamiselt hoo-

nestatud piirkonnad ja linna läbiv peatänav, kuhu

on uut hoonestust lubatud.

Ei näe vastuolu ega negat. mõju avaldumist pargile

ka juhul kui hoonestatud alasid täiendavalt hoones-

tatakse, sest alale on seatud täiendavad tingimu-

sed, kus tuleb tänaste väärtustega arvestada. Täna

ei ole võimalikke muutusi ette näha aga see ei tä-

henda et neid tulevikus ei võiks olla. Kui järgida et-

teantud miljööala reegleid, siis ei tekita muudatu-

sed negatiivset mõju, pigem võib sellel piirkonnale

hoopis positiivne mõju olla.

LÄHTESEISU-

KOHAD –

15.02.2019 nr

6-5/19/20-2

1. Käsitleda ÜP-s ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise tingi-

musi. Markeerida eraldi joonisel juba vähendatud ehituskee-

luvööndiga piirkonnad.

1.EKV kajastub eelkõige seletuskirja lisas 3 nime-

kirjana. Joonisele kanname täpsed ulatused kui va-

jalikud alad on KeA-ga kokku lepitud.

2. Üle vaadata „tänastes“ ÜP-des käsitletud EKV seisukohad ja

nõusolekud ja kanda asjakohased üle uude ÜP-sse

2.Kajastuvad esialgu tabelis, joonisel indikatiiv-

sena.

4. Määrata EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsa-

maa, tiheasustusala)

4.Tiheasustusalal arvestame, kuid metsamaal

mitte, kuna see on ajas muutuv info.

5. Välja tuua olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisustega seotud ob-

jektid (kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised)

5. Vajalike objektide osas on antud üldpõhimõte,

üldplaneeringu täpsusastmes pole konkreetseid

asukohti võimalik välja tuua.

6. Määrata supelrandade alad looduskaitseseaduse tähenduses 6.Arvestatud.

7. Kaartidel kujutada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis

(EELIS-st väljavõtte tegemise aeg) ning märkida, et andmed või-

vad muutuda.

7.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Üldplaneering fikseerib hetkeolukorra (üldplanee-

ringu koostamisel konkreetsel ajahetkel). Edaspidi

lähtutakse riiklikes andmebaasides sisalduvast in-

fost.

Põltsamaa üldplaneering

21 / 67

8. Kaitstavatel loodusobjektidel arvestada konkreetsete objektide

kaitse-eeskirjadega. Kujutada kaitstavate loodusobjektide kattu-

vus puhke- ja virgestusaladega, arvestada projekteeritavate ob-

jektidega.

8.Arvestatakse kehtivaid objekte. Kavandatavaid

pole võimalik arvestada, kuna see info võib muu-

tuda.

9. Natura eelhindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate

objektide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidi vajalik

asjakohane hindamine.

9.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Natura eelhindamise tulemusena on määratletud

juhud, mille puhul on edaspidi vajalik Natura hin-

damine.

10. Määrata avalikele kallasradadele juurdepääsutingimused või

otsustada kallasradade sulgemine.

10.Üldplaneeringu koostamisel ei kavandata üksi-

kuid ligipääse, määratletakse üldpõhimõtted avali-

kele kallasradadele juurdepääsu tagamiseks. Näi-

teks olemasolevate juurdepääsude säilitamine jms.

11. Korrigeerida rohevõrgustiku ruumikujud ja kaitse ning seada

kasutustingimused, lähtudes maakonnaplaneeringust

11.Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõr-

gustikku ja selle kaitsmiseks seatud tingimusi on

UP lahenduses täpsustatud. Vt temaatiline analüüs.

12. Arvestada rohevõrgustiku korrigeerimisel VEP-ga, pool-loo-

duslike koosluste ja märgaladega.

12.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

13. I ja II kaitsekategooria liikide ning püsielupaikade käsitlemi-

sel on kasutada kaks varianti:

* koostada kaks planeeringu versiooni (avalik ja ametkondlik),

millest ametkondlikus versioonis on elupaigad kujutatud;

* kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekate-

gooria liigid ning püsielupaigad ühe tingmärgiga „kaitstava liigi

leiupaik/püsielupaik“, eraldamata kaitsekategooriaid

13.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse teisest va-

riandist – üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vaja-

dusest) kajastatakse kaitsealuste liikide leiu-

kohti/PEP-e ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiu-

koht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kait-

sekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS §

50 lõikest 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud

märkust kajastatakse ka planeeringu tekstis ja/või

legendis.

14. LS aruande tabelis 4 ja real 11 parandada registrikood

KLO4001284 nimetusega „männitukk Otimäel“

14.Täpsustatud vastavalt märkusele.

15. Üleujutusohtlike alade määratlemine ei võrdu LKS § 35 lg 4

kohaste korduvate üleujutusega aladega (üle vaadata LS)

15.Täpsustatud.

Põltsamaa üldplaneering

22 / 67

16. LKS peatükis 5.2 täpsustada teema vastavalt metsaseaduse

§ 231 nõuetele, sh. maaomaniku kokkuleppe vajadusega

16.Täpsustatud.

17. LKS ptk 5.2 kaaluda täiendavalt perspektiivsete kaevan-

dusalade määramist, kuhu võiks kaevandamine laieneda.

17.Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel.

Üldplaneeringuga määratakse mäetööstuse maa-

ala juhtotstarve nendele kaevandustele ja nende

teenindusmaale, kuhu on väljastatud kaevandamis-

luba või kus vastav luba on menetluses. Üldplanee-

ringuga ei määrata perspektiivseid kaevandusalasid

- uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väl-

jamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigu-

saktides sätestatud korras. Üldplaneeringuga mää-

ratakse maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivad kitsendused. Üldplaneeringuga on

võimalik määrata tingimused, mida tuleb loame-

netluste läbiviimisel kohalikul tasandil arvesse

võtta.

18. Ptk-is 13 korrigeerida kohaliku ja riikliku tähtsusega maava-

rad

18.Täpsustatud vastavalt märkusele.

19. Korrigeerida ptk-is 10valla absoluutkõrgused (20 m üle me-

repinna!), täiendada, vald paikneb ka keskdevoni avamusel;

19.Täpsustatud vastavalt märkusele.

20. Mäeeraldiste tabelis 20 on 3 maardlat ja mäeeraldist, mis ei

kuulu Põltsamaa valda- Vanajaagu kruusak., Jaska liivak. ja Aim-

lametsa turbatootmisala.

20.Täpsustatud vastavalt märkusele.

21. LS-i lehekülgedel on ekslikult kirjas Saduküla, mis ei asu

enam Põltsamaa vallas; lk 54 on ekslikult ka Pööra küla objektid,

mis on Jõgeva vallas.

21.Täpsustatud vastavalt märkusele.

22.Kiirgus:

KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esinenud

radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täp-

sustamist. Teeme ettepaneku lisada teema ka KSH väljatööta-

mise kavatsusse.

22.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Lähtuvalt olemasolevatest andmetest, on toodud

välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning

piirkonnad, kus tuleb teha detailsemad radooni-

Põltsamaa üldplaneering

23 / 67

riski uuringud enne elamute, olme- ja teiste sa-

maotstarbeliste hoonete kavandamist. KSH väljun-

dina on määratud tingimused, millega radooniris-

kiga piirkondades arenduse detailsetes etappides

arvestada.

23.Veekeskkond:

ÜP koostamisel tuleks kindlasti arvestada maakasutuse kitsen-

dusi põhjustavate objektidega (reoveepuhastite kujad, puurkae-

vude sanitaarkaitsealad). Kui planeeringu koostamisel ilmneb, et

keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puurkaevude asuko-

had, maapinna kõrgused jmt) tuleks Keskkonnaagentuurile teada

anda, et andmeid registris korrastada.

23.Vastavalt keskkonnaregistri seadusele tohib pla-

neeringute koostamisel kasutada ainult keskkonna-

registrisse kantud keskkonnaandmeid. ÜP ja KSH

ülesanne ei ole kontrollida riikliku keskkonnare-

gistri andmete paikapidavust, riik peab tagama, et

nende registrites kajastuv info oleks õige. Infot ka-

jastame üldplaneeringu täpsusastmes ja nende

teemade osas, mis on UP lahenduse osas vajalikud.

Kõik kehtivad kitsendused kajastuvad Maa-ameti

portaalis, kust saab jooksvat ja ajakohast infot

vaadelda.

24.Samuti vajavad käsitlemist olemasolevad reoveekogumisalad,

perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ja seonduvad

kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete lähedu-

ses.

24.Olemasolevaid alasid käsitleme, persp. ÜVK tee-

mad kajastuvad ÜVK arengukavas.

25.Veeseaduse § 241 lg 3 näeb ette, et üldplaneeringusse kantakse lisaks reoveekogumisalale ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala.

25.Persp. alad kajastuvad ÜVK-s.

26.Teeme ettepaneku täiendada lähteseisundi peatükki 11 keskkonnaministri 23.04.2012 käskkirja nr 366 ära nimetamisega, kus kinnitati Põltsamaa linna ja valla Siluri-

ordoviitsiumi veekihi tarbevaru aastani 2039. Varuga palume arvestada ÜP ja KSH koostamisel.

26.Täpsustatud vastavalt märkusele.

27.Jäätmed Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

27.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Põltsamaa valla ÜP-ga täiendavaid jäätmete kogu-

miskohti ei kavandata, kuna vajadus nende järele

puudub.

28.Välisõhk ja müra Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus).

28. ÜP KSH läbiviimisel on analüüsitud töös-

tuse/tootmise võimalikku mõju tiheasutusaladele

lähtudes asjaolust, et tööstusest/tootmisest tule-

Põltsamaa üldplaneering

24 / 67

nev oluline negatiivne mõju nii välisõhu saasta-

mise, lõhnahäiringute kui välisõhus leviva müra

näol peab olema välistatud.

ÜP KSH raames on võimatu määrata, milline peab

olema vahemaa tiheasutusala ja tööstus-/tootmis-

ala vahel, sest tootmistegevused on väga erinevad

ning omavad ka väga erinevat mürataset ning

mõju välisõhu kvaliteedile saasteainete ja lõhna-

häiringute läbi. Võimalik kaasnev keskkonnamõju

ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeerita-

vatest tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu el-

luviimisel. Tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju

hinnatakse seega arenduse järgmistes etappides

(detailplaneeringu koostamine, loamenetlus vms).

ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi-

mused, millega DP-de koostamisel ja projekteeri-

misel tuleb arvestada, et välistada võimalik nega-

tiivne mõju tiheasutusaladele välisõhu saastamise,

lõhnahäiringute ja/või müra näol.

29.Kuna vallas on küllalt suured põllumajandustootmise ettevõtted, tuleks maakasutuse planeerimisel arvestada nende mõjuga. Olemasolevate farmide saasteaineete hajumiskaarte on sisendiks võimalik saada keskkonnalubade taotlustest.

29. Mõjude hindamisel on arvestatud olemasole-

vate tootmisettevõtetega (sh põllumajanduslik

tootmine), sh kirjeldatud olemasolev olukord väli-

sõhu kvaliteedi osas. Konkreetseid objekte (käitisi

vms) Põltsamaa valla ÜP-ga ei planeerita. ÜP KSH

koostamise etapis ei ole seega teada, milliseid te-

gevusi, hooneid jms planeeritavatele aladele ka-

vandatakse ning milline on nende mõju välisõhu

kvaliteedile. Tootmise/tööstusega kaasnev võimalik

keskkonnamõju ja mõju ulatus sõltub aga konk-

reetsetest planeeritavatest tegevustest, mis selgu-

vad arenduse detailsetes etappides.

ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi-

mused, millega edasisel arendamisel arvestada, et

tööstusest/ tootmisest tulenev oluline negatiivne

keskkonnamõju oleks välistatud.

Põltsamaa üldplaneering

25 / 67

7. Maa-amet ESKIIS 2

1. Seletuskirja peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise ko-

hustus alapeatükis Detailplaneeringu koostamise kohustusega

juhud all on märgitud, et detailplaneeringu koostamise ko-

hustusega juhud kehtivad kogu valla territooriumile ning

ühe juhuna on toodud (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse

kavandamine alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala ka-

sutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud.“ Täien-

davalt on selgitatud, et olemasolevate ja kavandatud tege-

vuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo,

samuti tegelik olukord kinnistul. Sama juhu all on lisaks

märgitud (tsiteerin): „Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

ruumilist mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole.“

Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millesttingitult muu-

tuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate

hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vaja-

dus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluli-

selt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kae-

vandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstus-

maaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausa-

line detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse

kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks

maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist pa-

lume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäe-

tööstusmaana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu

koostamist.

1.Sõnastust täpsustatud, et oleks arusaadavam.

2.Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingi-

muste all märgitud, et maardla kasutuselevõtmisel maavara väl-

jamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud kor-

rast. Täiendavalt on selgitatud, et lubjakivikarjääri maavara

kaevandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal,

et juhul kui kavandatakse olemasolevast karjäärist 2,5 km

kaugusele uut lubjakivikarjääri, tuleb algatada keskkonna-

mõju hindamine, kuna sellisel juhul on kahe karjääri kumu-

latiivsed mõjud piirkonnas põhjendatult suured, mistõttu on

KMH koostamine vajalik. Ilmselt on mõeldud uue lubjakivi-

karjääri kavandamist kuni 2,5 km kaugusele, nagu see on

sõnastatud tabelis Koostöö tabel. Lisaks on seletuskirja pea-

tükis 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna

tugiala tingimuste all toodud, et säilitada tuleb tugialade

terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist.

2. Sõnastust täpsustatud. Lisame, et põhimõte on vajalik, kuna see põhineb senisel praktikal ning elu on näidanud, et selliste tegevuste kavandamine mõjutab oluliselt piirkonna elanike heaolu, mistõttu näeme, et see on vajalik üldplaneeringus välja tuua. Hilisemas etapis küsitakse KOVilt vaid arvamust ning see pole piisav meede, et kohaliku elukeskkonna heaolu tagada.

Põltsamaa üldplaneering

26 / 67

Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel

asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaa-

sata vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju kesk-

konnale ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav eks-

perthinnang). Selgitame, et maardlate aladel maavara kaevanda-

miseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks ning

mets raadata. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohtadega,

kuna igakordne keskkonnamõju hindamise või eksperthinnangu

koostamise nõue on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame,

et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alusel ning

teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise

läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs-

teemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maa-

vara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua

keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab kesk-

konnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui kavandatav

tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine

suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suu-

remal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine.

Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) te-

hakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud

otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vaja-

likkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab

loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on

avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii

kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja

saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava ot-

suse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamis-

koha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on

võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatami-

seks. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplanee-

ringu seletuskirjas soovitusena.

3.KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja

maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on

10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 13.08.2020

seisuga on neid 29. Üldplaneeringu põhilahenduse avaliku

väljapaneku ettevalmistamisel on mäeeraldiste ja nende tee-

nindusmaade ajakohaste piiride allalaadimiseks võimalus ka-

sutada WFS-teenust aadressi

3. Võtame teadmiseks, see info on ÜP koostamise ajal pidevas muutuses ning kuvame seda vaid kindla ajahetkega.

Põltsamaa üldplaneering

27 / 67

https://tnus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&ver-

sion=1.1.0&request=GetCapabilities. Jätkuvalt on ka võimalus

küsida andmete väljavõte Maa-ametist GIS-failidena.

ESKIIS 1

21.04.2020 nr

6-3/20/3313-

4

1. Kaardirakenduses ei ole märgitud kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist Tõrenurme liivakarjäär (loa nr L.MK/333887; loa omaja Mainer OÜ) ning selle teenindusmaad, samuti ei ole teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet. Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr L.MK/322640; loa omaja OÜ Moreen) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei ole teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaad. Sopimetsa II lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/319345; loa omaja OÜ Moreen) mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole korrektsed ning seetõttu ka määratud mäetööstusmaa ulatus ei ole korrektne. Tapiku turbatootmisala (loa nr L.MK/334279; loa omaja AS Tara- Torf) mäeeraldise piirid ei vasta keskkonnaregistri andmetele ning Tapiku turbatootmisala kaevandamisloa number on L.MK/334279, mitte KMIN-081. Rõstla III dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa nimeks on ekslikult märgitud Rõstla teenindusmaa. Otisaare lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329511, loa omaja AS Kaltsiit) mäeeraldist ja teenindusmaad laiendati

Keskkonnaameti korraldusega 16.07.2019 nr 1-3/19/1453, seega ei asu antud alal enam taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad, vaid kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Palume üldplaneeringu lõpplahenduses korrigeerida mäeeraldiste ning nende teenindusmaade ja mäetööstusmaa juhtotstarbe ulatusega seonduvat infot. Palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte.

1. Maardlate ja kaevandamislubade info muutub jooksvalt. Uuendame seda vaid UP kindlates etappides - eskiisi ja põhilahenduse avalik väljapanek. On paratamatu et info UP koostamise ning ka hiljem selle eluea jooksul pidevalt muutub, eriti mis puudutab maardlaid, sellega peab ka edaspidi arvestama.

2. Kaardirakenduses on nii mäeeraldist kui ka selle teenindusmaad tähistava ruumikuju nimetuseks märgitud „Olemasolev mäeeraldis koos teenindusmaaga“ või „Taotletav mäeeraldis koos teenindusmaaga“. Selgitame, et mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei pruugi olla sama ruumikujuga ja seetõttu peaks olema ka kihi nimetuseks vastavalt kas mäeeraldis või teenindusmaa, mitte mõlemad. Lisaks on mäeeraldist ja teenindusmaad tähistavad leppemärgid liiga sarnased, et neil vahet teha ning leppemärkides ei ole täitvat kaldviirutust näha, nagu kaardil mäeeraldist või selle teenindusmaad on kujutatud. Palume korrigeerida.

2. See ei ole info, mida me UPga kehtestame, hiljem kui UPd rakendatakse ja info hakkab niiehknaa muutuma, vaadatakse ajakohast infot Maa-ameti vm teemakohases infoportaalis.

UP koostamise lahenduses kajastatakse

lihtsustatud lähenemist sellisel kujul nagu see koostajate arvates otstarbekas on. Mäeeraldiste infot me ei kehtesta ning see on informatiivne kiht.

3. Peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus alapeatükis Detailplaneeringu kohustusega juhud all on märgitud, et detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kehtivad kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus

3. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist

tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel mõnda aega ei kaevandata.

Põltsamaa üldplaneering

28 / 67

üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud. Lisaks sellele kaasneb tegevusega tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise või sellega kaasneb eeldatavalt oluline ruumimõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Kui esineb vähemalt üks kolmest neist täiendavatest tingimustest, 3 siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.“ Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist.

Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, aianduse maa-ala jm.

Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis

kaalutlusotsustena.

4. Seletuskirja tabelis 2 on mäetööstuse maa-alale märgitud, et äri-, tootmis-, laohoone maad, ühiskondlike hoonete maad, puhkamise maad, haljasala maad, kultuuri- ja spordirajatise maad, veekogu maad, aianduse maad võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud. Palume tabelit 2 täpsustada, et lisaks mäetööstuse maa-ala tegevuste lõppemisele peab kõnealustel aladel ka maavara ammendunud olema.

4. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel mõnda aega ei kaevandata.

Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, aianduse maa-ala jm.

Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis

kaalutlusotsustena.

5. Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud, et lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, et igal juhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, sõltumata kavandatava ala suurusest. Sama mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu leheküljelt 10, peatükist 7.8 Mõju maavaradele ja maardlatele ja peatükist 9.6. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohaga, kuna igakordne keskkonnamõju hindamise nõue on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist.

5. Tingimust on täpsustatud. Antud juhul soovib omavalitsus teha ettepaneku, et kuni 2,5 km kaugusele olemasolevast lubjakivikarjäärist uue karjääri rajamise korral on vajalik KMH koostamine mistahes suurusega karjääri kaevandamisloa taotlemisel. Põhjenduseks on kahe karjääri kumulatiivse mõju suurenemine sedavõrd, et KMH koostamine on põhjendatud. Põltsamaa vald on

senise kogemuse põhjal näinud, et selliste kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH koostamine vajalik, et selgitada avalikes huvides välja vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess oleks avalikkust kaasav.

Põltsamaa üldplaneering

29 / 67

KeHJS sätestab keskkonnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõud täpsustada, et ka lubjakivikarjääride puhul tuleb maavara kaevandamise loa taotlemisel keskkonnamõju hindamine algatada vaid kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt.

6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud kategooriatesse, mis näitab ära, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (I kategooria), kus eelnevalt kasutuselevõtule tuleb teha täiendavaid uuringuid (II kategooria) või kus on kasutuselevõtul olulised kitsendused (III kategooria). Samuti on lisatud, et uue mäeeraldise kavandamisel tuleb lähtuda maardlate kategooriatest. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik“ ja „I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi 4 elamualasid)“ ning „Maardlate kasutuselevõtul II kategooriasse kuuluvatel aladel tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele“. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatud maardlate kategooriate osas antud selgitustega, kuid palume

6. Täpsustatud ja lisatud viide MP-le.

Põltsamaa üldplaneering

30 / 67

seletuskirja lisada viide Jõgeva maakonnaplaneeringule 2030+, mille alusel maardlad on kategooriatesse jaotatud.

7. KSH aruande eelnõu peatükis 9.6 Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid“. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõus täpsustada vastavat lauset, et turba kaevandamiseks tuleb võimalusel eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. Täiendavalt selgitame, et MaaPS § 45 lõige 1 sätestab, et turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Mõlemad nimekirjad on kinnitatud keskkonnaministri määrusega 27.12.2016 nr 87 ja nimekirjade koostamisel on välja jäetud suurema loodusväärtusega alad.

7. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud vastavalt märkusele.

8. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlatega rohevõrgustiku alad ja rohekoridorid. Seletuskirja peatükis 4.11. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku ala üldiste tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. Vajadusel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Seletuskirja peatüki 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna tugiala tingimuste all on toodud, et säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav eksperthinnang). Metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on keelatud ning looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast. Selgitame, et maardlate aladel maavara kaevandamiseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks ning mets raadata, kuid detailplaneeringu, ehitusprojekti või eksperthinnangu igakordne koostamise kohustus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise

8. Sõnastust on seletuskirja rohevõrgustiku ptk-is täpsustatud:

Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusot- susena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri ka- vandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sih- totstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri kavandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koos- tada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohelise võrgustiku sidu- suse säilimine.

Oluline on siiski välja tuua, et RV on oluline väärtus ning seda on rõhutatud juba ka maakonna ning üleriigilises planeeringus, mistõttu on vajalik selle säilimiseks tagada selle sidusus. Neid põhimõtteid ja RV tähtsust on rõhutanud ka Keskkonnaministeerium. Seega kuna tegu on olulise avalikes huvides toimiva väärtusega, tuleb selle muutmisel anda eksperthinnang, et RV sidusus oleks tagatud. Antud tingimus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimist ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Põltsamaa üldplaneering

31 / 67

ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Kaevandamisluba antakse õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamist. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha ettepanek loa andjale keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja täpsustada, et kaevandamisega seonduvalt eksperthinnang koostatakse vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena ning mäetööstusmaa määramise või raadamisega seotud detailplaneeringu ja ehitusprojekti igakordne koostamise nõue maardlate aladel kaevandamisega seonduvalt ei kehti. Maavaravarule juurdepääsu säilimise tagamiseks palume märkida seletuskirja peatükki 4.11 Rohevõrgustik, et rohelise võrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

9. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis 4.12. Väärtuslikud maastikud on tingimustena toodud (tsiteerin): „Uute objektide ja maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva maastikuga ning et ei 5 rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti“ ning „Maastikulised väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada“. Palume seletuskirjas täpsustada, et väärtuslik maastik ei ole takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ning tingimustel. Selgitame, et väärtuslike maastike, sh maastikuliste väikevormide säilitamist on vajalik maardlate aladel käsitleda soovitusena mitte kohustusena, et tagada juurdepääs maavarale ja hoida ära üldplaneeringu vastuolu MaaPS § 14 lõikega 2.

9. Põhimõtted tulenevad maakonnaplaneeringust. Ptk-is 4.12 on antud üldised tingimused väärtuslikel maastikel, need on üldjuhud, millel alati on erandid. Mäetööstusmaa täpsemad tingimused on antud ptk-is 3.7.9 ning seal on selgitatud täpsemalt, kuidas ja mil viisil saab kaevandamist väärtuslikule maastikule lubada. Seega kirjutab mäetööstusmaal paiknev reegel (mis on konkreetsem ja täpsem) üle ptk-is 4.12 antud üldised põhimõtted kaevandamise aladel:

Juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada

väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavanda-

tava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning

võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala kor-

rastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väär-

tusliku maastikuga.

10. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaadega. KSH aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud, et väärtuslikud põllumajandusmaad tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllumajanduspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Seletuskirja peatükis 4.14. Väärtuslikud põllumajandusmaad on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures

10.Teadmiseks võetud.

Põltsamaa üldplaneering

32 / 67

ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Seejuures on sama peatüki tingimuste all märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatuga.

11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on 10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 15.04.2020 seisuga on neid 29. Lisaks on märgitud, et maardlate ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt Põltsamaa valla ÜP LS ja KSH VTK (ÜP Lisa 6). Palume täpsustada, et ülevaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest valla territooriumil annab viidatud dokumendi Joonis 4. Lisa 6 ei ole esitatud materjalide seas. Palume lisada, kui see on koostatud.

11.Materjalide esitlust kodulehel täpsustatud. Maardlate info muutumise osas vastus eelnevalt antud.

12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et Põltsamaa valla üldplaneeringuga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kuhu on antud maavara kaevandamisluba (Tõrenurme, Sopimetsa, Rõstla ning Pikknurme maardlates) või kus kaevandamisloa taotlus on menetluses (kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär Pikknurme maardlas). Taotluste osas on kasutatud Keskkonnaameti kodulehekülge seisuga 10.01.2020. Täpsustame, et mäetööstusmaa tuleb märkida kõigile kehtiva kaevandamisloaga ning Keskkonnaametis menetluses olevatele mäeeraldistele ja teenindusmaadele, mitte ainult viidatud nimekirja kuuluvates maardlates, kuna nimekiri ei ole täielik. Palume korrigeerida.

12. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud vastavalt märkusele.

13. KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte alapeatükis Mõju maavaradele ja maardlatele ning 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et maardlate aladele ega nende lähipiirkonda ei kavandata tegevusi, mis võiks avaldada negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile ja taastumisvõimele. Selgitame, et maavara loetakse 6

13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud

vastavalt märkusele.

Põltsamaa üldplaneering

33 / 67

taastumatuks ressursiks ja seega jääb selgusetuks, mida peetakse maavarade taastumisvõime all silmas. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada.

LS 08.02.19

nr 6-

3/19/1619-2

1.Täpsustada Pajusi lubjakivimaardla piir vastavalt keskkonnare-

gistri andmetele.

1.Täpsustatud.

2.Maardlate nimistus on arvele võetud Tõrenurme liivamaardla,

lisada see

2.Täpsustatud.

3.Üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnare-

gistri maardlate piire.

3.Arvestatud.

4.ÜP-s anda mäetööstusmaa juhtsihtotstarve nendele mäeeral-

distele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus

4.Üldplaneeringus määratakse mäetööstusmaa juh-

totstarve mäeeraldistele ja nende teenindusmaale,

kus on maavara kaevandamisluba antud või kus

vastav luba on menetluses.

5.Üle vaadata geoloogilise uuringu teostamise välistamise osa ja

mitte neid piirkondi määrata.

5.Geoloogiliste uuringute läbiviimine ei ole olulise

keskkonnamõjuga tegevus, sh ei too see kaasa

olulisi häiringuid elanike heaolule. Seega puudub

üldplaneeringus geoloogilisteks uuringuteks välista-

tud alade määratlemiseks alus keskkonnamõjude

seisukohast.

8. Transpordiamet

(end. nimega

Maanteeamet)

ESKIIS 2

01.09.2020

kiri nr 15-

2/20/11932-7

ja 16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

1.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline ta-

ristu“ on riigi- ning kohalike teede tingmärgid liialt sarnased,

mistõttu on jooniste jälgimine raskendatud. Jooniste parema loe-

tavuse huvides soovitame korrigeerida nimetatud tingmärkide tä-

histust.

1.Korrigeeritud

2.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline ta-

ristu“ on kujutatud riigiteede teekaitsevööndeid. Jooniste parema

loetavuse huvides oleme nõus, et riigiteede kaitsevööndit nime-

tatud planeeringu joonistel ei kajastata ning planeeringu joonis-

tele nr 1 ja nr 2 lisatakse vastav märkus ja viide, kus planeeringu

materjalides (seletuskirja pt) teekaitsevööndeid kajastatakse.

Teekaitsevööndite suurendamist ja/või vähendamist peame vaja-

2.Materjalid täpsustatud: tee kaitsevööndid kajas-

tuvad planeeringu kaardirakenduses ning seletus-

kirjas.

Tee kaitsevööndite suurendamise ja vähendamise

kohta on tehtud eraldi skeemid, mis paiknevad se-

letuskirjas, ÜP suurtel kaartidel (maakasutus, väär-

Põltsamaa üldplaneering

34 / 67

likuks käsitleda üldplaneeringu kaartidel, sest tegemist on pla-

neeritavate kitsendustega, mille seosed maakasutusega peaksid

olema võimalikult ülevaatlikud ja selged.

tused ja piirangud, tehniline taristu) need ei ka-

jastu, kuna info ei oleks sealt loetav. Täiendavalt

saab seda infot vaadata rakenduses.

3.Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korralda-

mise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonna-

kahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tegime ettepanekud

riigiteede teekaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekud p

2.2.) lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib

mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse

tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude va-

likul hindasime lisaks olemasolevat olukorda, võttes aluseks väl-

jakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukiiruse (+50 km/h)

ning reaalselt maastikul olemasolevad tähised (nt ristmik, kiirus-

piirangu märk, asula piiri märk), mille alusel on teekaitsevööndite

ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik lihtsalt jälgida. Riigitee

kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud

tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist

ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõr-

vale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei kä-

sitle igapäevases halduspraktikas riigitee kaitsevööndit vaikimisi

ehituskeelualana. Näeme oma rolli eelkõige kohaliku omavalit-

suse partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge kohakesksete ruu-

miliste otsuste tegemisel ning kaitsevööndi laius väljendab meie

huvide ruumilist ulatust konkreetses liikluskeskkonnas. Oleme

andnud ning anname ka edaspidi koha- ja lahenduspõhiselt nõu-

solekuid teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldu-

miseks. Selgitame järgnevalt, millistel kaalutlustel tegime oma

ettepanekud riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks.

3.1.Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa on kogu ula-

tuses E-tee ehk ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud

maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee nr E263, mille kait-

sevööndi laius vastavalt EhS § 71 l 2 on mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast kuni 50 m, mida võib põhjendatud

juhul vähendada maantee omanik.

Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa

ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 –

kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit

3.

3.1 Nõustume Maanteeameti sooviga mitte vähen-

dada riigitee nr 2 teekaitsevööndit Põltsamaa linnas

ja Adavere alevikus 10 m-le. Korrigeerime planee-

ringu seletuskirja Tabelit 4 ja jooniseid.

Põltsamaa üldplaneering

35 / 67

välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Pärast Põltsamaa

ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt antud lõigus rii-

gitee nr 2 tüüp (põhimaantee > kõrvalmaantee) ning tulenevalt

sellest väheneb ka teekaitsevöönd 30 m-le.

Me ei pea sobilikuks ega proportsionaalseks riigitee nr 2 teekait-

sevööndi vähendamist üldplaneeringuga Põltsamaa linna ning

Adavere aleviku piires 10 m-le. Palume eemaldada planeeringu

seletuskirja Tabelist 4 riigitee nr 2 teekaitsevööndit puudutavad

read ja võtame tagasi oma ettepanekute eksitava sisuga p 2.2.3.

3.2.Riigitee nr 14175 Pikknurme – Põltsamaa km 14,09-14,55

ning km 15,0-15,19.

- Oleme nõus Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 14,09-14,55

kaitsevööndi laiendamisega 30 m äärmise sõiduraja servast ai-

nult paremal pool teed, kus puudub olemasolev hoonestusjoon

ning kus osaliselt piirneb riigitee juba Väike-Kamari külaga ning

osaliselt on kavandatud üldplaneeringuga riigitee äärde aianduse

maa-ala, mille kasutamise tingimusi üldplaneeringus ei täpsus-

tata. Meie hinnangul on hetkel aianduse maa-ala kinnistu juurde-

pääs ebamäärane (puudub juurdepääs otse riigiteelt, kasutatakse

olemasolevaid teid, mis läbivad kõrvalkinnistuid) ning kui tulevi-

kus suureneb nimetatud maa-ala kasutamine (rohkem kasuta-

jaid, sagedasem liikumine), siis on vajalik maa-alale juurdepääsu

tagamine, liikluskorralduse kavandamine (nt kergliiklusteed).

- Peame endiselt sobilikuks ja vajalikuks Kamari alevikus riigitee

nr 14175 km 15,0-15,19 teekaitsevööndi laiendamist 30 m äär-

mise sõiduraja servast mõlemal pool teed. Antud lõigus puudub

väljakujunenud hoonestusjoon, alevikust väljasõidul puudub kii-

ruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel

kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Üldplaneering ei täpsusta paremal

pool teed asuva maa-ala maakasutust (hetkel ühiskondlike hoo-

nete maa), kuid vasakule poole teed on kavandatud tootmise

ning elamute maa-alad. Riigiteelt puudub juurdepääs nii teest

vasakul kui ka paremal pool olevatele kinnistutele. Võib eeldada,

et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus ning

osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumisko-

had). Mõlemal juhul soovime olla teekaitsevööndi suurendamise

kaudu kaasatud piirkonna ruumilist arengut puudutavatesse ot-

sustesse.

3.2 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab

Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi

suurendamise osas riigitee nr 14175 km 14,09-

14,55 Riigitee nr 14175 Pikknurme Põltsamaa km

14,09-14,55 jääb kaitsevöönd mõlemal pool teed

10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile teeme et-

tepaneku Riigitee nr 14175 km Pikknurme – Põltsa-

maa km 15,0-15,19 kaitsevööndiks määrata 15 m.

Põltsamaa üldplaneering

36 / 67

3.3.Loobume Puurmani alevikus (seisukohtade kirja p 2.2.2.) rii-

gitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 teekait-

sevööndi laiendamise nõudest kuni 30 m äärmise sõiduraja ser-

vast.

3.4.Riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-1,20.

Antud lõigus kehtib riigiteel osaliselt kiiruspiirang 70 km/h ning

osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega kuni

90 km/h); antud lõigus ei ole välja kujunenud hoonestusjoont

ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigi-

teelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed ka-

vandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille

alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku

liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tule-

nevalt soovime antud lõigus teekaitsevööndi suurendamist 30 m

riigitee teekatte servast.

3.5.Puurmani aleviku piires riigiteel nr 14246 Altnurga – Puur-

mani ning rambil 1410, mis on Puurmani liiklussõlme osa. Allole-

vatel skeemidel on sinisega kujutatud nimetatud riigiteede lõi-

gud. Puurmani aleviku piiresse jääb lühike lõik nii rambist 1410

kui ka riigiteest 14246. Meie hinnangul on olulise liiklussagedu-

sega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7321 sõidukit)

põhimaantee Puurmani liiklussõlme vahetus läheduses 30 m

laiune teekaitsevöönd vajalik selleks, et ära hoida ülemääraste

negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) avaldumine

külgnevale maakasutusele.

3.6.Riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km 0,94-1,50. Antud

lõigus kehtivad riigiteel osaliselt kiiruspiirangud 50 ja 70 km/h

ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega

kuni 90 km/h); selles lõigus ei ole tee ääres välja kujunenud

hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub

juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal

pool teed kavandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik

maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist

ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad)

ning sellest tulenevalt peame sobilikuks ja vajalikus teekait-

sevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast.

3.3 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab

Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi

suurendamise osas riigitee nr 14193 Puurmani –

Ässa – Tõrve km 0,0-0,33

Nimetatud lõigus jääb kaitsevöönd mõlemal pool

teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

3.4 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus-

tume Maanteeameti sooviga mitte vähendada riigi-

tee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-

1,2 kaitsevööndit.

3.5 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab

Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi

suurendamise osas Riigitee nr 14246 Altnurga –

Puurmani aleviku piires.

Kaitsevöönd Puurmani aleviku piires jääb mõlemal

pool teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest ser-

vast. Ramp 1410 Puurmani alevikus – kaitsevöönd

mõlemal pool teed jääb vastavalt Maanteeameti

soovile 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

3.6 Nõustume. Vastavalt Maanteeameti soovile

jääb riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km

0,949-1,5 kaitsevöönd mõlemal pool teed 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast.

Põltsamaa üldplaneering

37 / 67

4.Palume täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. „Sõidu-

teed“ lauset

Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul

ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud

koostööna Maanteeametiga järgmiselt: 4 (4)

Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tuleb ar-

vestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele

maaüksusele ega riigitee teekraavidesse. Erisused on võimalikud

vaid koostöös Maanteeametiga.

4.Arvestatud.

5.Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.1.2. „Sõiduteed“

järgmine punkt:

Arendusalade kavandamisel riigi põhimaanteede (I ja II klassi

maanteed) äärde on vajalik kavandada detailplaneeringuga kogu-

jatee(d).

5.Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus-

tub Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel

on avatud menetluse nõue (projekteerimistingimu-

sed avatud menetluses).

8. Maanteeamet

ESKIIS 1

04.2020

1.Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus teekaitsevööndi vä-

hendamise ulatusele: oleme nõus, et Põltsamaa linna läbiva riigi-

tee nr 2 lõigus suurendada teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50

m).

1.KOV soovib seal säilitada 10 m tee kaitsevööndit.

Vt täpsemalt seletuskirja tabel nr 4.

2. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa

ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 –

kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit

välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni antud üm-

bersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa riigi põhimaantee, mille teekaitsevöönd on 50 m. Pärast

Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt an-

tud lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaanteest kõrvalmaanteeks)

ning tulenevalt sellest muutub automaatset ka teekaitsevöönd 50

m – 30 m. Me ei pea võimalikus ega põhjendatuks riigitee nr 2

teekaitsevööndi vähendamist üldplaneeringuga.

Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu ehituskeeluvöön-

diga, st 50 m teekaitsevööndi alale on hoonete rajamine võima-

lik, nende projekteerimine ning ehitamine tuleb kooskõlastada

Maanteeametiga.

2. KOVi põhjendused kajastuvad seletuskirjas, sest

vähendamise vajadust tuleneb kohaliku arengu või-

maldamisest. Teekaitsevööndi senine lähenemine

MTA poolt on olnud, et sinna saab vaid äärmisel ju-

hul hooneid ehitada, mistõttu on vajalik UPga see

piirkond selgemini määratleda ja paika panna, et

ka arenguid saaks edaspidi parema kindlustundega

kavandada.

Põltsamaa üldplaneering

38 / 67

3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.4. „Avatud

menetlusega projekteerimistingumuste juhud“ lauset: „Avaliku

jalgratta- ja jalgtee kavandamisel eramaale ning maale, mis ei

kuulu munitsipaalomandisse.“

3. Maaomandi eristust pole mõttekas teha, sest

kõik avalikuks kasutuseks määratavad JR ja JT tu-

leks avaliku protsessiga kavandada. Seletuskirjas

tehtud täpsustus.

4.Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt ühissõidukite sõidura-

dade määramist, küll aga on vajalik läbi mõelda ühistranspordi

toimimine tervikuna, selle perspektiivsed arengud, mh ka need

ruumilised aspektid, mis mõjutavad ühistranspordi kasutaja ka-

sutajakogemust, (liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kuidas inimene

üldse pääseb ühistranspordi peatuseni).

4. Täiendatud ptk 5.1 ning lisatud UT ptk. UT suu-

nad ja põhimõtted on antud UP täpsusastmes ehk

strateegiliste eesmärkidena. Täpsemaid ruumilisi

lahendusi UT valdkonnas anda ei saa, sest otsused

tehakse UP väliselt. UP ei kavanda UT-i vaid saab

anda üldised suunad selle kavandamiseks.

5. Kui arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee äärde( I ja

II klassi maanteed), on kogujateed vajalikud ÜP-s määrata.

5. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik

seda ülesannet lahendada, sest see eeldab aren-

guplaanide ajalist elluviimise infot, maaomanike

kokkuleppeid jm, mida strateegilise planeeringuga

pole võimalik lahendada. UP kaardil on antud need

perspektiivsed teed, kus sellekohased plaanid ja

kokkulepped on paigas. Lisaks saab UP anda üldi-

sed põhimõtted, mida edaspidi järgida (need on se-

letuskirjas kajastatud), kuid täpsemalt lahenda-

takse teede teema detailplaneeringu/ ehitusprojekti

etapis.

ESKIIS 2

16.09 töökoo-

soleku proto-

koll

6. Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt tee-ehitu-

seks sobivate maavarade vähesust nii Kesk- kui ka Lõuna Eestis

on vajalik riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tule-

vasteks rekonstrueerimistöödeks selgitada ehitusmaavarade va-

rustuskindluse tase. Juhul kui olemasolevast varustuskindlusest

(avatud karjäärid) ei piisa, on vajalik uute leiukohtade leidmine

ja vastavate uuringute teostamine. Selleks on vajalik nimetatud

punkt lülitada ka valla ÜP ka KSH VTK-sse.

16.09 täpsustus: Ehitusmaavarade varustuskindluse tasemest

riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa tulevaste rekonst-

rueerimistööde kontekstis. Maanteeamet: piisab, kui (olemasole-

vad ning teadaolevalt planeeritavad) maardlad on üldplaneeringu

kaardil kajastatud.

6. Ei ole UP ja selle KSH teema, tegu on riikliku ta-

sandi spetsiifilise valdkonna vajadusega ning seda

ei saa lahendada UP raames.

ESKIIS 2 7. Kui kavandatakse perspektiivseid karjääre või suuremat / suu-

remaid tööstust/tööstusi – sellisel juhul on vajalik hinnata juur-

depääsu objektidele (olemasolev olukord, uue tee vajadus, jm).

7. Perspektiivsete juurdepääsude kavandamine on

võimalik asukohtades, kus sellekohased plaanid ja

kokkulepped on paigas. Nendes asukohtades on

Põltsamaa üldplaneering

39 / 67

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

Tee klass jm olemas- ja teadaolevad parameetrid on piisavaks

aluseks, et hinnata perspektiivne arendusala mõjusid ning vaja-

dusi.

16.09 täpsustus: Maanteeamet nõustub omavalitsuse seisuko-

haga.

juurdepääsud näidatud, kuid enamik plaane on ül-

dised ning nende puhul pole võimalik juurdepääsu-

teid näidata, need lahendatakse detailplaneeringu/

ehitusprojekti etapis.

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

8. KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega tegelema

terviklikult ning mh ka Maanteeameti viidatud aspektis, et töö-

tada välja leevendusmeetmed.

Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad teedevõrku: valing-

vihmade mõju teedele (kruusateed võivad minema ujuda), või-

malikud (senisest ulatuslikumad) üleujutused, talvised teepinna

pikaajalised jäätumised jms.

16.09 täpsustus:Kohalik omavalitsus / planeeringu konsultant

vaatavad teema käsitluse veelkord üle (valingvihmade käsitle-

mine).

8. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arvesta-

miseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing-

vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära-

juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid

vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata

nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvih-

made korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava te-

gevuse iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid

piirkondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuu-

tustega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning

leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja selle

raames.

LS 13.03.19

nr 15-

2/18/52096-4

1.Integreerida planeeringusse Jõgeva maakonnaplaneeringuga

kavandatud teedevõrgustik

ning teedevõrgu arendamiseks ja ohutuse tagamiseks seatud tin-

gimused, sh:

1.1.1.Jõgeva maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneerin-

guga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" kavandatud tee-

devõrgustik ja tingimused.

1.1.2. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa olema-

soleva maantee Põltsamaa-Tartu lõik planeerida „oluliselt muu-

detava teelõiguna“ liiklemise sujuvuse ja ohutuse parandamiseks

2+1 maanteelõikude kavandamiseks.

1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldpla-

neeringu täpsusastet silmas pidades.

1.2.Käsitleda ÜP-s riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa lõigu km

35,809- 43,109 rekonstrueerimise õgvendused.

1.2Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldpla-

neeringu täpsusastet silmas pidades.

1.3.Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude

tagamisel ja määrata kohalike teede asukohad.

1.3.Arvestatud UP täpsusastmes.

Põltsamaa üldplaneering

40 / 67

1.4. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid:

näit riigitee, kohalik tee, eratee. Riigiteedeks määramine ja rii-

giteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös

Maanteeametiga.

1.4.Arvestatud.

1.5. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede ni-

metusi ja numbreid.

1.5. Arvestatud.

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda maanteedel

EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3.

2.1. Arvestatud.

Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani ja Kamari ale-

viku läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi laiendamise vaja-

dust koostöös Maanteeametiga, arvestades riigiteega külgneva

hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja -ohutuse ning teede-

võrgu arendamise vajadusega. Maanteeamet teeb ettepaneku

laiendada riigiteedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärgnevalt:

2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 Pikknurme-Põltsa-

maa km 14,09-14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiuseks 30

m.

2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 Altnurga-

Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee 14193 Puurmani-Ässa-

Tõrve km 0,0-0,33 ja km 0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere

km 0,94-1,50 kaitsevööndi laiuseks 30 m.

2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva riigitee 2

(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndi laiuseks mää-

rata 50 m.

Kaitsevöönd muudatusettepanekud kajastuvad ÜP

seletuskirjas. Ootame Maanteeameti täiendavaid

seisukohti, samuti palume täpsustada olevaid kait-

sevööndite laiuseid. Vt täpsem info teede ptk tabel

4.

2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, kaalub Maan-

teeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõi-

kest 2 tuleneva maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist.

2.3.Ettepanek kajastub tabelis 4.

2.4.Pärast planeeringu kehtestamist esitada maanteede kait-

sevööndite laiused Maanteeametile GIS või CAD formaadis.

2.4.Teadmiseks võetud.

3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hoo-

neid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjen-

datud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et

arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute

3.1.Tingimused sõnastatud vastavalt kohalikest va-

jadustest lähtuvalt.

Põltsamaa üldplaneering

41 / 67

ESKIIS 2

16.09 töökoo-

soleku proto-

koll

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

(müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vasta-

vuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja fi-

nantseerimine on arendaja kohustus.

3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiir-

konda mitte planeerida.

3.2. Arvestatud vastavalt võimalustele. Vajalik tin-

gimus on UPs sõnastatud.

3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mi-

tut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määra-

miseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt

EhS-le teeregistrisse kandmiseks.

3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis

(5.1.3).

3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et

kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada

seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel

moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt.

3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va-

jadusele.

3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse ka-

vandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tu-

leb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olema-

solevaid ristumisi riigiteega.

3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va-

jadusele.

3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt

juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, mää-

rata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui aren-

dusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik

juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt

(näit ala lähinaabritele).

3.6.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema.

16.09.2020 toimunud töökoosolekul nõustus Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel avatud menetluse nõudega (projekteerimistingimused avatud menetluses)

3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole

riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta

ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata

tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajami-

seks antakse läbi avatud menetluse

16.09 täpsustus: JJT kavandamisest riigitee kinnistule. Maan-

teeameti seisukoht: kui riigitee maaüksusel on ruumi, siis või-

maldame JJT kavandamist riigitee maaüksusele. Nimetatud la-

hendus on võimalik juhul, kui on tagatud JJT ja maantee nõuete-

kohane füüsiline eraldatus (on võimalik rajada vajaliku laiusega

eraldusriba).

3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigi-

tee transpordimaale kavandada, mistõttu tingimusi

lisamine pole põhjendatud. Oluline on luua terviklik

ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka jalgrattu-

rite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka

nende liikujate teenindamiseks mõeldud.

Avatud menetlus lisatud.

Põltsamaa üldplaneering

42 / 67

3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suuren-

dada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arva-

tud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liiklus-

koormusega vastavusse.

3.8. Sõnastust täpsustatud.

3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada la-

bade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast.

3.9. Lisatud.

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, kaaluda riigi-

teedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramist äär-

mise sõiduraja välimisest servast, tee ohutuse tagamiseks,

perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, ko-

guja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides va-

jalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede pü-

sivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekait-

sevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10

m.

Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse planeerimi-

sel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet.

16.09 täpsustus: Tehnoloogiline vöönd. Maanteeameti ja koha-

liku omavalitsuse ühine seisukoht: tehnoloogilise vööndi määra-

mine ei ole vajalik.

3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogi-

lise vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et

omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt

suured kitsendused objektide osas, mille kavanda-

mine pole täna piisavas täpsusastmes teada. Selle

tulemusena on leitud, et tehnoloogilist vööndit

üldplaneeringus ei määrata.

3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida

olemasoleva teedevõrgu vastavust kavandatavale liiklusele.

Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei

võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude

rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste

määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus.

3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab ka-

vandatavatele vajadustele.

3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui

rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita

arendusalade sademevett riigitee kraavidesse.

3.12.Arvestatud.

3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tu-

leb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle

koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks.

3.13. Arvestatud.

Põltsamaa üldplaneering

43 / 67

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite eeliskasutamiseks,

vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale

ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liik-

lusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele.

16.09 täpsustus: Ühissõidukite eeliskasutuse kavandamisest.

Maanteeamet nõustub, et antud juhul ei ole tegemist üldplanee-

ringu teemaga.

3.14.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema.

4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat

liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige

kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse

suunamist transiitliiklusega teele.

4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadustest

lähtuvalt.

4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis

on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata pers-

pektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult

kasutatavale teele.

4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsuastme teema. Vaja-

dusel selguvad detailplaneeringute ja projekteeri-

mistingimuse raames.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna

liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse.

4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas.

4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaa-

sustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks.

4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas.

4.5. Põhimaanteele 2 uusi ristumiskohti mitte kavandada.

Juurdepääsude kavandamisel lähtuda kehtivast teemaplaneerin-

gust ja 2+1 maantee projektlahendustest. Arvestada, et olema-

solevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maaka-

sutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele.

4.5. Üldplaneeringu täpsuastmes arvestatud.

4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks

kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade,

sh avaliku kasutusega alade (puhkealad, supluskohad jm) pla-

neerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väl-

jaspool riigiteed ja alaga

samal teepoolel.

4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletuskirjas.

5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid nega-

tiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms)

elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Analüüsist lähtuvalt

kavandada negatiivsete mõjude leevendamise meetmed.

5.1. ÜP KSH raames on hinnatud sõiduteedest tule-

nevaid negatiivseid mõjusid (välisõhu saastamine,

müra, vibratsioon), pidades silmas inimeste tervist

ja heaolu. KSH väljundina on kavandatud meetmed

teelt tulenevate negatiivsete mõjude vähendami-

seks.

Põltsamaa üldplaneering

44 / 67

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

5.2. Arvestades põhimaantee 2 teemaplaneeringuga kavanda-

tud tee-ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti 6.4 hinnangu and-

mine olemasolevate karjääride materjalivaru kohta.

16.09 täpsustus: Olemasolevate karjääride materjalivarude hin-

nang KSH raames. Maanteeamet nõustub, et ei ole KSH teema.

5.2. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema.

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm suure liiklus-

koormusega seotud objektid ning analüüsida võimalike juurde-

pääsuteede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale arenduste-

gevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime

tõstmine, rekonstrueerimine, meetmed liiklusohutuse tagami-

seks, vms.

16.09 täpsusutus: Riigiteede liikluskoormus tulenevalt kavanda-

tavast arendustegevusest. Maanteeamet nõustub, et ei ole ÜP ja

KSH täpsusastme teema. Maanteede kandevõimet silmas pidades

on Maanteeametil vajadusel õigus kehtestada (ajalised) massipii-

rangud; Maanteeamet ei suurenda maanteede kandevõimet tule-

nevalt arendajate huvidest.

5.3. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema.

ESKIIS 2

16.09.2020

töökoosoleku

protokoll

5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid leevendamismeet-

meid teedevõrgule.

16.09 täpsustus:. Kliimamuutuste leevendusmeetmetest. Ana-

loogne käsitlus, vt käesoleva protokolli p 13.

5.4. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arves-

tamiseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing-

vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära-

juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid

vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata

nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvih-

made korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava te-

gevuse iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid

piirkondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuu-

tustega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning

leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja ehi-

tusprojekti raames.

5.5.Planeeringu kooskõlastamisel esitada lisaks käesoleva kirja

sisupõhine ülevaade tabelina planeeringulahenduse väljatöötami-

sel.

5.5.Esitatud.

Põltsamaa üldplaneering

45 / 67

9. Põllumajandu-

samet

ESKIIS 1

Aprill 2020

1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringus on

kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist

tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse

säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted

maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse

muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline et

maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud

juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või

metsamaa (metsakuivendus).

1. UPs on antud üldised põhimõtted

maaparandussüsteemide toimimiseks, täpsemalt ei ole võimalik UP strateegilisuse juures neid põhimõtteid anda.

Põllumajandusmaa või metsamaa maakasutust ei ole otstarbekas neile aladele määrata, sest tulevikus võib olla vajadus neid alasid muuta või täpsustada ning UP üldine metoodika on, et hajaasustuses põllumajan-duslikku ning metsamaad juhtotstarbena ei kajastata. Seal piirkonnas on oluline säilitada paindlikkus ning igasugused muudatused sõltuvad kohapealsetest oludest ja vajadustest ning need peaksid jääma KOVi kaalutlusotsuseks.

Samuti tuleb taustana arvestada, et Põllumaj.A

poolt antud ja UPs kasutatav informatiivne MPS kiht ei ole 100% täpne ning seetõttu ei saa ka selle alusel lõplikke otsuseid teha. Peab säilima võimalus seda kihti vajaduspõhiselt muuta ning sel juhul ei peaks tegu olema UP muutmisega, sest see pole otstarbekas. UP otseselt ei kehtesta ega määra MPS alasid, need on PMA vastutada.

2.Põllumajandusamet leiab, et planeeringu seletuskirja

maakasutuse osas peaks leidma eraldi kajastust maatulundusmaa

ning seal juures samuti viited põllumajandusele sh

maaparandusele, kuna põllumajandus on Põltsamaa valla üheks

peamiseks majandussektoriks ja põllumajandusmaa vajab

täiendavaid meetmed kaitseks ning selle killustatuse vältimiseks.

Maatulundusmaad hajaasustusalana käsitledes ei ole

Põllumajandusameti seisukohast tagatud põllumajandusmaa

säilimine võimalikult suures ulatuses ja maatulundusmaa

sihipärane kasutus põllumajanduslikuks tegevuseks.

2. Ei ole asjakohane, kuna hajaasustus ongi suuresti maatulundusmaa ning seda pole eraldi vajadust välja tuua. Valitud UP metoodika põhimõte on, et esile tuuakse muud maakasutused, mis pole domineerivad. Kui katta kogu valla piirkond maakasutuse juhtotstarvetega, siis pole kaardiinfo enam loetav.

Samuti on oluline, et hajaasustuses ja

maatulundusmaal säiliksid hästi paindlikud reeglid ning kui maakasutust pole sinna määratud, siis saabki seda rakendada.

UPga on põllumajandusmaadele ja metsale antud vajalikud tingimused ja põhimõtted, mis aitavad nende säilimist tagada ning hajaasustuse põhimõte üldiselt ongi tagada maatulunduslik maa kasutamine ning selle ilme säilimine.

3. Maaparandust puudutav seadusandlus võib küll üldplaneeringu

kehtivuse ajal muutuda, kuid eeldatavalt ei muutu oluliselt

põhimõtted, millest tuleb lähtuda maaparandussüsteemi maa-alal

tegevuste planeerimisel. Eelnevast lähtuvalt tuleb ka edaspidi

3. UP lahendus juba praegu arvestab selle

põhimõttega. Viide sellele tingimusele kajastub seletuskirja vastavas ptk-is.

Põltsamaa üldplaneering

46 / 67

arvestada sellega, et maaparandussüsteeme ja nende rajatisi,

sealhulgas eesvoole puudutavad tegevused on vajalik vastavalt

kehtivale seadusandlusele kooskõlastada pädeva asutusega või

küsida eelmainitud tegevuseks luba pädevalt asutuselt.

Täpsemaid seaduse tingimusi pole asjakohane UPsse kanda, sest seadused on ülimuslikud ning UP eluea jooksul muutuvad/täpsustuvad.

LS 11.02.2019

nr 14.5-

1/131-1

1.ÜP-s kajastada olemasolevate MP-süsteemide toimimist tagavad

meetmed (terviksüsteemide säilitamine)

1.Üldised tingimused on antud, lisatud üldine viide

vajalikule õigusaktile.

2.Väärtuste ja piirangute kaartidel näidata süsteemidele mõjuvad

kitsendused.

2.UP täpsusastmes vajalik info esitatud. Ajakohast infot kuvatakse hiljem Maa-ametis. Ka üldplaneering läheb kehtestamise järgselt sinna süsteemi üles.

3.ÜP koostamisel arvestada uue 01.01.19 jõustunud

maaparandusseaduse nõudeid

3.Õigusaktidele viidatud üldiselt, kuna need võivad aja jooksul muutuda.

10.

Terviseamet

ESKIIS 1

30.04.2020 nr

9.3-

4/20/1553-3

1. ÜP eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatakse, et

joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema

nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud ning kaevu omanik peab

kontrollima kaevu seisukorda. Salvkaevude reostustundlikkuse

tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikana. Lisaks

nitraaditundliku ala põhjavee kaitseks rakendatavatele

meetmetele soovitame olemasolevate salvkaevude vee kaitseks

jälgida tegevusi, et minimeerida vee reostumist

taimekaitsevahendite ja väetiste jääkidega.

1. Salvkaevu põhimõte juba kajastub seletuskirja

vastavas ptk-is.

Muu on järelevalve teema ning seda UPga ei regu-

leerita.

2.Seletuskirjas on toodud välja tegevused vältimaks ja

vähendamaks tootmistegevusest tingitud müra- ja õhusaastet.

Soovitame lisaks eelnevale käsitleda ÜP-s olemasolevat olukorda,

st juhtumipõhiselt olemasolevate tootmisettevõtete võimalikku

mürareostust.

2. Olemasolevaid olukordi on UPga keeruline lahen-

dada, sest vajalikud load on tänaseks välja antud.

UP ei saa tagantjärgi arenguid kavandada.

Praegune UP on strateegiline dokument, kesken-

dudes üldisemale lahendusele ning andes suunised

tuleviku jaoks, et edaspidi arenguid asjakohase-

malt suunata.

KSH aruannet on täiendatud olemasoleva olukorra

osas niivõrd kuivõrd selle kohta on mõistlikult kät-

tesaadavat teavet ning ulatuses, kuivõrd see on ÜP

ja selle KSH kontekstis asjakohane.

3. Peatükis „Suplusvee ja supluskohtade kvaliteedinõuete

tagamisest“ kirjutatakse, et Põltsamaa valla ÜP-ga on

supluskohad kavandatud selleks sobivate veekogude äärde (Aidu

järv, Kamari paisjärv, Võisiku paisjärv, Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi

ja Umbusi jõgi). Terviseameti andmetel on juba korrastatud ja

3. UP on pikaajaline strateegiline dokument, mis

kajastab nii olevaid kui ka perspektiivseid kavanda-

tavaid objekte, sh supelranna maa-alasid. Tervi-

seameti määrusele vastavad supluskohad on igal

Põltsamaa üldplaneering

47 / 67

supluskohana kasutusel Kamari ja Aidu järve ning Pajusi küla Tiigi

kinnistu supluskohad ning seal tehakse ka vee seiret.

hooajal muutuses ning määruse nõuded on nii kar-

mid, et neid ei ole võimalik igal pool ja igas ajahet-

kes supelrandades tagada, kuid kohaliku elu ede-

nemiseks on vajalik erinevaid supelranna maa-ala-

sid UPs kajastada.

Seega ei saa kõiki UPs näidatud supelrandu käsit-

leda automaatselt ametlike supluskohtadena, mis

peavad vastama määruse nõuetele.

LS 14.02.2019

nr 9.3-

4/19/602-3

1.Täpsustada valla supluskohad ÜP-s vastavalt sellele, kas nad

vastavad direktiivi ja VV määruse nõuetele või mitte.

1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.

2.Määrata atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel mürakategooriad,

kus tuleb tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ja piirväärtused

2.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.

3.Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala,

mis oleks praktiline 30- 50 m laiusena.

3. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Kuna

tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõ-

juga, siis üldjuhul pole ÜP-s otstarbekas konkreet-

seid puhvreid näidata. ÜP KSH väljundina on mää-

ratud nõuded ja tingimused, millega edasiste aren-

duste kavandamisel arvestada, et välistada olulised

negatiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad tule-

neda saasteainete välisõhku paiskamisest, lõhna-

häiringutest ja/või välisõhus levivast mürast.

11.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järele-

valve Amet

LS

27.02.2019

1.Juhitakse tähelepanu veale tekstis lk 15 kolmandas lõigus ja

peatüki 6.2 teises lõigus.

1.Täpsustatud.

12. Päästeamet 12.11.18 (et-

tepanekud ÜP

koostamiseks)

1.Määrata tuletõrje veevõtukohad Põltsamaa vallas. 1.Ajakohased veevõtukohad kajastuvad Maa-ameti

teemakaardil. UPs on viidatud sellele kihile. Kuna

UP kehtestamise järel hakatakse seda Maa-ameti

registris kuvama, pole mõtet infot topeltkujul esi-

tada, eriti kui info võib aja jooksul muutuda.

Põltsamaa üldplaneering

48 / 67

13. Muinsuskaitse-

amet

ESKIIS 2

10.11.2020 nr

1.1-7/2474-8

1. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel

moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, on Muin-

suskaitseamet valmis esmase sisendi andma ise (selleks võtta

ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga).

Ajaliselt ei ole Muinsuskaitseametil võimalik arheoloogiapärandi

prognoosi lähikuude jooksul koostada. Kuna prognoos võib val-

mida pärast üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiit-

miseks esitamist, siis palume planeeringusse sisse järgmised vii-

ted, mis tagavad arheoloogiapärandi prognoosi tulemustega ar-

vestamise:

Prognoosi käigus välja selgitatud tõenäolistel arheoloogiapärandi-

rikastel aladel tuleb:

 KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH

nõudest loobutakse) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);

 Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajaduse kohta tuleb küsida kõigil juhtudel, kus

üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist.

1. Juhime tähelepanu, et me ei saa UPsse lisada

Teie poolt välja toodud tingimusi kui meil ei ole

teada vastavad alad. Tigimuste lisamist ja nende

täpset sõnastust saame kaaluda pärast alade esita-

mist meile.

Teiepoolne alade ja tingimuste esitamine meile on

vajalik kooskõlastamise etapis, et põhimõtted

saaksid läbida avalikustamise protsessi ning voli-

kogu vastuvõtmise otsuse.

2.Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmeki-

hilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast

põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS

§ 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele

kokku juhendi (https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/de-

fault/files/content-editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koosta-

mise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf), milles annab

suuniseid ja teeb ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripä-

randit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel

ja kujundamisel arvestada.

2. Oleme muinsuskaitse teemasid käsitlenud,

kuid ÜP jaoks vajalikus täpsuastmes ehk ül-

distatuna nii nagu omavalitsuse hinnangul

see Põltsamaa ÜP raames praegu vajalik on.

ÜPga määratud üldised tingimused (ptk-is 4)

on meie hinnangul ÜP vajadusi ja täpsusastet

arvestades piisavad.

Riikliku kaitse all olevad objektid on riiklikult

kaitstud, ÜPga neile täiendavaid tingimusi ei

seata ning täpsem käsitlemine pole vajalik,

kuna ÜP annab selles osas üldised suunised.

Täpsemalt lahendatakse iga objektiga seotud

teemad asukoha ja kontektsipõhiselt.

3. Muuhulgas on juhises kirjas soovitus käsitleda kultuurimäles-

tisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise

seisund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevu-

sed, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Sellise analüüsi

3.Põltsamaa ÜPs pole asjakohane sellises täpsu-

sastmes inventuuri koostamine, kuna see info on

ajas muutuv ning ÜP kontekstis lisandväärtust ei

Põltsamaa üldplaneering

49 / 67

abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasu-

tuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lee-

vendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks.

oma. ÜPga on vajalik anda piisavalt üldised, stra-

teegilised ja paindlikud tingimused, et erinevad te-

gevused oleksid persp. võimalikud. ÜP ülesanne

ei ole olemasolevat olukorda jäädvustada,

vaid anda ettevaatavad ning üldised põhimõt-

ted edaspidiseks arenguks.

4. Soovitame üldplaneeringus arvestada Põltsamaa vallas asu-

vate endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõi-

sad) asukohtadega, mis ei ole kultuurimälestised (lisatud välja-

võte Maa-ameti mõisate kaart kuni 1917.a. Põltsamaa valla hal-

dusterritooriumil).

4.Nende lisamine ÜPsse pole hetkel põhjendatud,

kuna täiendavaid tingimusi neile me ei sea. Saame

kajastamist kaaluda, kui esitate meile vajaliku teh-

nilise kaardikihi.

5. Üldplaneeringu eskiisi väärtuste ja piirangute joonisel on kin-

nismälestised vajalik selgemalt eristada pärandkultuuri objekti-

dest – hetkel on mõlemad tähistatud lilla tooniga. Soovitame kin-

nismälestised joonisel tähistada sinise tooniga.

5.Oleme otsustanud riiklike objektide kajastamise

ÜP joonistelt eemaldada, kuna neid alasid me ÜPga

ei kehtesta ning need on ajas muutuvad. Vastavat

infot saab ÜP koostamise käigus vaadata rakendu-

ses, kus saab vajalikke kihte sisse ja välja lülitada

ning kõiki teemasid üheaegselt kaardil kuvada. ÜP

kehtestamise järgselt saab ajakohast infot avali-

kest andmebaasidest vaadata.

ESKIIS 2

25.08.2020 e-

kiri

1. Lisada väärtuste ja piirangute kaardile kõik kinnismälestised

1.Lisatud

2. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele

arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eelda-

tavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida

tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuur-

maastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edas-

pidi. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja või-

malike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüü-

sida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohani-

med, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi

eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratle-

mine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kae-

vandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maasti-

kul. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel

moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab

Muinsuskaitseamet sel korral Põltsamaa valla üldplaneeringu

jaoks esmase sisendi ise.

2.Arvestatamine otsustatakse peale MKA-lt sisendi

saamist.

Põltsamaa üldplaneering

50 / 67

3. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse

kanda viited selle kohta, et KMH kohustusega tegevuste kavan-

damisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogi-

lise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskait-

seametiga kooskõlastada ning et prognoositud tõenäolistel ar-

heoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsus-

kaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja-

duse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailpla-

neeringu koostamist.“

3. Ootame sisendit, seejärel saab otsustada kas as-

jakohane lisada ja millisel kujul

4. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja punktis 4.6 kirju-

tada „Struve“

4.Arvestatud

LS

06.03.2019 nr

1.1-7/2474-3

1. Punkti 5.2 lk 13 lisada „Ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh

hooned, monumendid, sillad, teed, bussipeatused, tähised jne

ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine, sh

sünteetiliste (plastikud, polümeerid jms) materjalide ja

toodete ning sünteetilisi aineid sisaldavate materjalide ja

toodete mittekasutamine.“

1.Vt Muinsuskaitse teemade protokolli, ka kõigi

teiste punktide all kuhu vastust pole lisatud.

2. Punktis 5.3 lk 14 lisada veel alles olevad

munakivikivisillutisega teed ja tänavad Põltsamaa linnas ja

teistes endistes mõisakeskustes, samuti veel alles olevad puust ja

kivist bussiootepaviljonid ning pügatavad maanteehekid –

taastumatud maamärgid

kaugenevast ajast.

2.Munakivisillutisega teid ja tänavaid Põltsamaa

linnas ei käsitleta, kuna neid pole säilinud – kõik on

asfalteeritud. Munakivisillutist saab käsitleda muin-

suskaitsevööndite piiranguvööndites.

3.Lisa 2 punktis 8.1 lk 36 muuta ajaloomälestis ehitismälestiseks

ja lisada „186 kunstimälestist“, kustutada eelviimasest lõigust

„kunstimälestisi“

3.Korrigeeritud, kuid kunstimälestiste nimekirja pole eraldi lisatud, kuna tegu on vallasmälestis- tega, mis ruumilisi kitsendusi ei põhjusta.

4.Lisa 2 punktis 8.1 täiendada nimekirja arvelevõetud kuid

registreerimata mälestistega.

5.Lisa 2 p. 8.2 lk 44 tabelis 8 täiendada aadresse. 5.Täpsustatud vastavalt märkusele.

6.Lisa 2 punktis 8.2 täiendada 20. Sajandi inventeerimise

nimekirja, mida ei võetud arvele (loetelu on kirjas)

7.Lisa 2 punkti 8.3 lk 45 tabelis 9 täiendada aadresse vastavalt

ettepanekutele.

Põltsamaa üldplaneering

51 / 67

8.Lisa 2 punkti 8.3 lk tabelit 9 täiendada vastavalt ettepanekutele.

9.Lisa 2-e täiendada militaarpärandi nimekirjaga (ettepanekud

kirjas).

10.Lisa 2 punkti 8.4 tabelisse 10 lisada väljapakutud objektid.

11.Lisa 2 punkti 3 lk 8 lisada muuseumide nimekiri. 11.Muuseumi kirjeldatud ptk-is kultuur ja vaba aeg.

12.Lisa 2-e täiendada mõisakeskuste nimekirjaga.

13.Lisa 2-te täiendada endiste peamõisate maade nimekirjaga.

14.Lisa 2-te täiendada hiiepaikadega andmekogust

andmekogu.hiis.ee

15.Lisa 2-e täiendada kalmistutega, mis ei ole kultuurimälestised.

16.Täiendada Lisa 2 Struwe meridiaanikaare punktidega.

17.Täiendada Lisa 2-e 20-30-tel projekteeritud ja alustatud

Pärnu-Mustvee kitsarööpmelise raudtee asukohaga Põltsamaa

vallas.

18. Lisaks eelpoolnimetatutele võib lisa 2-te täiendada muude

väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel

väärtulikeks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud

tuntud inimestega sh ehitised, mis on ehitatud alates 1991.a

(nt Põltsamaa tuletõrjedepoo Pajusi mnt 37a). Vaata ka MKA

05.12.2018 kiri nr 1.1-7/2474-1.

14. Lennuamet LS

16.04.2019 nr

4.6-

8/19/1101-2

1.Lennuametil puuduvad ettepanekud Põltsamaa valla

üldplaneeringu lähteseisukohtadele.

Lennuametile teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus

kasutuses olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid. Põltsamaa

valla loodenurka ulatub küll sertifitseerimata Koigi lennuvälja

tõususektor, kuid arvestades, et piirangupinna kõrgus on

Põltsamaa valla alal u 200 meetrit, ei mõjuta lennuvälja

piirangupind eeldatavasti oluliselt valla üldplaneeringut.

1.Teadmiseks võetud. Täiendav kaasamise vajadus järgmistes etappides praeguse info põhjal pole vajalik. Vajadusel lähtume koostöö määrusest.

15. Politsei- ja Piiri-

valveamet

Seisukoha kiri

saadetud

19.03.2019 nr

7-1/2019/

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

16. Veterinaar- ja

Toiduamet

Seisukoha kiri

saadetud

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

Põltsamaa üldplaneering

52 / 67

19.03.2019 nr

7-1/2019/

OMAVALITSU-

SED

17. Jõgeva Vallava-

litsus

Seisukoha kiri

saadetud

19.03.2019 nr

7-1/2019/

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

18. Järva Vallavalit-

sus

Seisukoha kiri

saadetud

19.03.2019 nr

7-1/2019/

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

19. Tartu Vallavalit-

sus

Seisukoha kiri

saadetud

19.03.2019 nr

7-1/2019/

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

20. Viljandi Valla-

valitsus

Seisukoha kiri

saadetud

19.03.2019 nr

7-1/2019/

- Ei ole 30 p jooksul vastanud.

21. Põhja-Sakala

Vallavalitsus

LS

06.03.2019 nr

7-7/1-2

1.Ettepanek, määrata avalikuks teeks Põltsamaa vallas asuv tee,

mis on juurdepääsuks Põhja-Sakala vallas, Põltsamaa- Võhma

maanteelt Loopre külas asuvale Mikosaare kinnistu kü-le

35701:003:0110. Nimetatud kinnistul puudub juurdepääs avali-

kule teele.

1.Avaliku tee määramine ei ole põhjendatud seoses

tee kasutusega ca 75% karjääriteena, mida hool-

dab karjääri operaator. 1,5 km pikkuse tee ääres

Põltsamaa vallas elab mõni püsielanik.

TARISTU JA

AVALIKE TEE-

NUSTE VALDA-

JAD

22. Elering AS LS 03.12.2018

nr 11-

4/2018/1003-

2

1.Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate elektritaristu

objektide asukohad Põltsamaa vallas,

mida tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. Elering AS-

le kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu objekte Põltsamaa

vallas ei ole.

1.Infot kasutatud UP lahenduse koostamisel.

Põltsamaa üldplaneering

53 / 67

2.Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel

peab arvestama.

2. Arvestatakse UP täpsusastmes.

23. Elektrilevi OÜ Ei esitanud

tähtajaks

- -

24. Telia Eesti AS Ei esitanud

tähtajaks

- -

25. Elisa Eesti AS Ei esitanud

tähtajaks

- -

26. Tele2 Eesti Akt-

siaselts

Ei esitanud

tähtajaks

- -

27. Eesti Lairiba

Arenduse AS

LS

26.02.2019 nr

7

1.Määrata Põltsamaa linnas Ringtee tn ja Marja-Õuna tn korter-

majade piirkonnas olevad tänavad avalikult kasutatavateks tee-

deks, et oleks võimalik hooldada vee- ja kanalisatsioonitaristuid

piirkonnas. Siiani on need tänavad eraomandis.

1.Eesti Lairiba AS-i huvitavas piirkonnas on avali- kult kasutatavad tänavad määratud. Täiendavate avalikult kasutatavate teede määramine läbi era- kinnistute vajab pikemat aega läbirääkimisteks maaomanikega, et selgitada avaliku tee vajaduse mõistlikkus.

28. Põltsamaa Vara-

halduse OÜ

22.01.2019 7-

1/2019/3-1

1.Tagada võimalus Gaasi tn piirkonnas uue puurkaevu rajami-

seks, et tagada piirkonna joogiveega varustamine.

1.Puurkaevu teema on mõistlik käsitleda UVK-s,

tegu pole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega.

29. Adven Eesti AS ESKIIS 2

28.08.2020

kiri nr 2-64

1.Palume lisada Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu kaar-

dile 3 „Tehniline taristu“

Adavere aleviku kaugküttepiirkond

1.Lisatud

ESKIIS 1

1.07.2020e-

kiri

Esitatud gaasitorustike ja kaugküttealade täpsustav kaardimater-

jal.

Täpsustused kaartidele sisse viidud. Seletuskirja ei

ole põhjust täiendada, kuna seal ei kajastu oleva

olukorra kirjeldused, selle asemel on täiendatud UP

lisa 2.

LS Ei esitanud tähtajaks arvamust.

30. AS Emajõe Vee-

värk

Ei esitanud

tähtajaks ar-

vamust.

- -

31. MTÜ Kesk-Eesti

Jäätmehooldus-

keskus

Ei esitanud

tähtajaks ar-

vamust.

- -

ETTEVÕTTED JM

ASUTUSED

Põltsamaa üldplaneering

54 / 67

32. Riigimetsa Ma-

jandamise Kes-

kus (RMK)

ESKIIS 2

19.08.2020 e-

kiri

1. Ptk 3.7.4 puhke- ja looduslik maa-ala. On kasutatud sõnastust

-Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures

mahus. Mida see lause tähendab, palun täpsustada?

1. Nende alade puhul on märksõnaks loodusliku ilme säilitamine, eriti väärtuslikud on nende alade puhul kõrghaljastus ja mets. Neid tuleks maksimaalselt säilitada, et piirkond ei kaotaks oma väärtust puhkealana.

2. Taastada võimalusel nende (pärandkultuuriobjektide) algne

kuju – see lause osa oleks õigem välja jätta, tekitab segadust ja

küsimusi. Kas pärandkultuuriobjekti on võimalik (ja mõttekas)

taastada algsel kujul?

2.Rõhk on sõnal võimalusel. Kui ei ole võimalik, siis ei taastata. Otsest kohustust siit ei kaasne.

3. Rohevõrgustiku peatükis on lause – Rohevõrgustiku koridoride

alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70%

ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid

meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsasrinde ra-

jamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus.

3.1Selline nõue vajab täpsustamist, mida sellega ikka tahetakse

saavutada, mida tähendab „puude istutamine võrade liitumi-

sega“, „mida tähendab“ sidus kulgemine. Sellise lause puhul on

jäetud liialt palju tõlgendusruumi ja teeme ettepaneku see välja

jätta.

3.2 Palun saata RMK-le väärtusliku põllumaa ja kaardikiht ja

perspektiivse maakasutuse kihtides ka maad, mille tunnus oleks

puhke- ja looduslik maa.

3.1. Oleme tingimuse sõnastust täpsustanud, seda veidi üldistades. Tingimus on siiski rohevõrgustiku säilimiseks ja sidususe tagamiseks vajalik. Põhjendus: Rohevõrgustiku määratlemise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega RV elementide (tugialad, koridorid) piisav olemasolu ja toimivus. Rohevõrgustiku sidususe all mõeldakse rohevõrgustiku katkematust st kui mingil põhjusel (nt raied, maakasutuse muutus jne) on rohekoridor katkenud tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid st tagada RV katkematus. Puude istutamine võrade liitumisega tähendabki põhimõtteliselt istutusega katkenud rohekoridoride ühendamist. 3.2 Soovitud kaardikihid RMK-le saadetud.

ESKIIS 1

07.04.2020 nr

3-1.1/260-1

1. lk.32 – „tugiala“, mis see on? 1. Lisatud mõistete hulka, RV temaatikas tasub tutvuda ka RV analüüsiga, kus mõisteid jm täpsemini selgitatud.

2. p.4.12 – „väärtuslik maastik“ – miks ja mille alusel on RMK

maad valitud väärtuslike maastike nimekirja? RMK maade puhul

on tegemist erinevates vanustes metsaosadega, millele peaks

planeeringu eskiisi järgi hakkama koostama maastikuhoolduska-

vasid;

2. Väärtuslike maastike temaatika tugineb maakonnaplaneeringule, UPga täpsustusi tehtud pole. Vastav info kajastub ka seletuskirjas. Täpsema info osas palun pöörduge Jõgeva talituse poole, kes MP eest vastutab.

3. p.4.17 – „asula vahetus läheduses olev mets“, palun definee-

rida ja esitada eraldi kaardikihil;

3. Asula vahetus läheduses metsa alad oleme märkinud kaardile (Puurmani alevikku), et oleks selgem, kuhu vajalik tingimus rakendub. Ala on määratud selle alusel, kus on suurem avalik huvi ning vajadus avalikkusega metsamajandamise põhimõtted läbi arutada.

Põltsamaa üldplaneering

55 / 67

4. p.4.17 – „Eriolukordade, nt tormi- jm oluliste metsakahjus-

tuste tõttu tehtavatest töödest teavitab RMK kogukonda täienda-

valt“ – miks, kelle osas, mille alusel ja milliste eriolukordade pu-

hul pannakse RMK-le teavituskohustus;

4.Avaliku huviga metsad asuvad Puurmani alevikus, sealseid tingimusi täpsusatud, mujal avalikkusse suurt huvi metsade osas hetkel teadaolevalt pole ning see tingimus sellisel kujul eemaldatud.

5. lk.31 – „Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt

kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb

vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istuta-

mine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks ro-

hevõrgustiku sidusus“ – palun selgitada seda nõuet, kuna rohe-

võrgustiku koridor hõlmab alati eri maaomanike kinnistuid.

5. RV tuleneb maakonnaplaneeringust ning UP

kohustus on neid põhimõtteid säilitada. RV puhul tuleb tagada koridoride toimivus ning see tingimus ongi selleks antud, et teatud piirkonnas oleks vajalik kõrghaljastus tagatud.

See ei kehti metsase ala, vaid igasuguse ala kohta üldisemalt, seetõttu on välja toodud ka põõsarinde rajamine.

KOi territoorium ongi hõlmatud erinevate omanikega ning suuremate avalikes huvides toimivate võrgustike ning väärtuste kaitseks

tulebki seada suuremad maavalduste ülesed tingimused.

Tegu on väljakujunenud praktikaga, mida RV tingimusi seades kasutatakse.

LS

01.02.2019 nr

3-1.1/260

1.RMK on seisukohal, et täiendavate piirangute seadmine met-

sade majandamisel asula või ehitise kaitseks ei ole vajalik. Te-

hakse ettepanek, määrata asulate vahetus-läheduses olevad rii-

gimetsad väärtuslike maastike hulka lisaklausliga, et seal toimub

metsade majandamine täiendavalt RMK-ga kokkulepitava met-

sade majandamise kava alusel.

1.Metsa majandamisele olulisi piiranguid pole seatud. Asulate läheduses olevatele metsadele tingimus seatud (ptk mets), kuid neid pole väärtuslike maastike hulka arvestatud, sest tegu erinevate teemadega. Väärtuslikud maastikud tulenevad maakonnaplaneeringust ning neil on palju mitmekülgsem tähendus.

33. Eesti Erametsa

Liit

LS

01.02.2019

1. Kui ÜP-ga kavandatakse muuta senist metsamajandamise

praktikat, siis käsitleda metsamajandusega tegelevaid maaoma-

nikke üldplaneeringu koostamisel PlanS § 76 lõige 2 kohaste isi-

kutena.

1.Teadmiseks võetud. Ettepanekuga arvestatakse

üldplaneeringu koostamisel vastavalt seatavatele

tingimustele ja vajadusele. PlanS § 76 lg 2 alusel

kaasatakse maaomanikke, kelle maaomandile sea-

takse üldplaneeringuga kitsendusi.

2. PlanS § 75 lg.1 p.21 alusel ei saa lageraiet keelata, vaid seada

piiranguid langi suurusele ja raievanusele. Piirangute seadmine

eeldab kokkuleppeid omanikega.

Raiepiirangute seadmisel arvestada, et piirangu alusel metsast

saamata jäänud tulu tuleb kompenseerida sarnaselt Natura alal

tehtud piirangutele.

2. Teadmiseks võetud, kuid ühtlasi lisame omalt

poolt, et PlanS käsitleb ka kõiki muid tegevusi, mis

on KOV jaoks vajalikud. Juhul kui avalikest huvi-

dest lähtuvalt on vajalik lageraiele piiranguid

seada, siis saab seda kokkuleppel maaomanikuga

ÜP raames teha.

Põltsamaa üldplaneering

56 / 67

3. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni

alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus teh-

tud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kom-

penseerida sarnaselt Natura alal tehtud piirangutele.

3. Võtame teadmiseks, kuid täies mahus selle põhimõttega ei nõustu, sest planeeringu käigus seatavad piirangud on väga erineva ulatusega ning ei ole üks-üheselt võrreldavad Natura aladega. ÜP kitsenduste seadmisel kaalub KOV erinevaid huve, proportsionaalsust jm aspekte.

34. Valga Puu OÜ

Kuupäev digi-

konteineris

1. Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Põltsamaa valla üldpla-

neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

protsessi.

Valga Puu OÜ omab Põltsamaa vallas järgmiseid kinnistuid:

61606:001:0733, 61606:002:0175, 1606:001:0214,

61601:001:0124, 61605:003:0078, 61602:002:2000,

61606:001:1972, 61606:001:0052, 61606:001:0086,

57301:001:0910, 61604:001:1370, 61605:002:1344.

Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava-

pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel.

1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav info teadmiseks võetud. Palun kontrollige eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks sobiv.

35. Metsaterven-

duse Osaühing

01.04.2019 nr

4-28/L

1.Metsatervenduse Osaühingul on soov olla kaasatud Põltsamaa

valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise protsessi.

Metsatervenduse Osaühing (registrikood: 10224657) omab Põlt-

samaa vallas järgmiseid kinnistuid katastritunnustega:

61601:001:1040; 61601:001:1021; 61601:001:1022;

61601:001:1120; 61601:001:0041; 61601:001:0268.

Palume üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise protsessi puudutav info saata sellele aadressile.

Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava-

pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel.

1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav info teadmiseks võetud. Palun kontrollige eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks sobiv.

Kaltsiit AS ESKIIS 1

Aprill 2020

1. Ettepanek rohekoridori vähendamiseks Põltsamaa vallas Mõi-

saküla külas Peki kinnistul (57301:002:0058), Aunaaugu kinnis-

tul (57301:002:0334) ja nende vahele jäävatel Vahi kinnistu

(57301:002:1373) ca 7,3 ha suurusel osal ja Kuuse kinnistu

(57301:002:0830) ca 4,5 ha suurusel osal, et võimaldada neid

kinnistuid kasutada tulevikus Otisaare lubjakivikarjääri laienda-

miseks. Ettevõte omab maavara kaevandamise luba

L.MK/329511kehtivusega kuni 09.07.2047. Praeguse riigi-

maanteede ehitamise ja rekonstrueerimise tempo juures ei jätku

maavara loa kehtivuse lõpuni.

1. RVd on selles osas täpsustatud, kuid ka tuleviku karjääri laiendamise kontekstis tasub arvestada, et UP kaardikihid ei ole tegelikult katastripiiride täpsusastmes joonistatud. Vajalikud maakasutuse vm teemakihtide muutmise vajadused kaalub ja hindab KOV igakordselt, kas tegu on UP olulise muudatuse või pigem täpsustusega.

Põltsamaa üldplaneering

57 / 67

ÜHENDUSED

36. Eesti Keskkon-

naühenduste

Koda

Ei esitanud

tähtajaks

Eestimaa Loo-

duse Fond

ESKIIS 1

06. mai 2020

nr 106

Tähelepanu juhtimine teemadele, mis on seotud metsa ja rohe-

võrgustiku käsitlemisele üldplaneeringus.

Võtame teadmiseks ning arvestame vastavalt kohalikule vajadusele.

KOHALIKUD HU-

VIGRUPID

37. Eraisik Anti Hirv ESKIIS 2

e-kirjad

26.08-

30.08.2020

E1. Põllumassiivide igasuguse tükeldamise vältimine ja avatuse

säilitamine ei ole kooskõlas mullaviljakuse ja bioloogilise mit-

mekesisuse kaitse eesmärgiga. Kui hoonete, teede jm ehitiste

rajamisel toimub ka piisavas mahus kõrghaljastuse rajamine, või

on tegevuseks nt puittaimedega istanduse või metsariba raja-

mine, siis on suurte põllumassiivide mõistlik tükeldamine

mulla erosioonikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse sei-

sukohast isegi soovitatav. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli

teadlaste koostatud Rohemeetri rakendusega

( https://rohemeeter.ee/ ). Soovitan hinnata rakenduse

abil suuremate põllumassiivide keskel maastiku tuge elurikkuse

säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra parandamiseks. Teen et-

tepaneku tingimuste esimene ja teine punkt ühendada ja ümber

sõnastada järgmiselt:" * Väärtuslikku põllumajandusmaad

kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väär-

tuslikule põllumajandusmaale on lubatud kohaliku omava-

litsuse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevusi, kui

need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluliselt põllumajan-

duslik maakasutus piirkonnas. Sel juhul tuleb kavandamise etapis

anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisu-

sele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust

põhjendada. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata tükeldamist

tuleb võimalusel vältida, kui tegevus ei aita kaitsta mullavil-

jakust, bioloogilist mitmekesisust või kohalikkuelukeskkonda."

E1. Arvestatud ja sõnastust täpsustatud

Põltsamaa üldplaneering

58 / 67

E2. Mahekasvuhooned vajavad viljakat mulda ja nendes toode-

takse toitu. Tingimusi lugedes peaks olema üheselt mõistetav, et

toidu tootmiseks vajalike kasvuhoonete rajamine väärtuslikule

põllumajandusmaale ei ole piirangutega takistatud. Soovitan li-

sada praeguste tingimuste kolmanda punkti sõnastusse toidujul-

geoleku suurendamise ning arvestada ka bioloogilise mit-

mekesisuse ja mullaviljakuse kaitse olulisust järgmises sõnas-

tuses.

" * Väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel kasutusele võt-

mise kaalumisel – 1 –tuleb lisaks bioloogilise mitmekesisuse

ja mullaviljakuse kaitse aspektidele

lähtuda ka avalikust huvist, nt piirkonna hariduse ja

kultuuri edendamine, liikluse, ühistranspordi, tehnilise infra

arendamine, teenuste võimaldamine,

taastuvenergia ja selle kandjate tootmine, toidujulgeoleku, si-

sejulgeoleku või riigikaitse suurendamine, tasakaalustatud ja

kestliku asustuse tagamine."

E2. Arvestatud

E3. Taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandus-

maal -- nt mõõduka raieringiga lämmastikku siduvad pui-

duistandused, aga ka päikesepargid -- aitab

säilitada bioloogilist mitmekesisust ja põllumassiivi mullavil-

jakust. See pakub elupaiku nt tolmendavatele putukatele,

putuktoidulistele lindudele. Selline taastuvenergia tootmine

leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel (päikese-

pargid vajavad selleks ka piiravat puittaimede riba).

Seega taastuvenergia ja selle kandjate tootmise vältimine

väärtuslikul põllumajandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse

ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt

paigutatud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajan-

dusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajan-

dussaaduste tootmisele. Teen ettepaneku eraldi taastuvenergia

tootmist puudutav viimane tingimuste punkt eemaldada. Sa-

muti tuleks viide väärtuslikele põllumajandusmaadele

eemaldada peatüki 5.2.9. Taastuvenergeetika, kolmandast tingi-

musest; ja peatüki 5.2.9.2. Päikeseenergeetika, tingimustest

suurtele päikeseelektrijaamadele.

E3. Sõnastusi on täpsustatud, vajalik on rõhutada, et eelistatud alad on pigem muud piirkonnad. Vajadusel võib taastuvenergia alasid ka väärtuslikele põllumaadele kavandada, kuid selleks on antud eraldi täiendavad tingimused.

Põltsamaa üldplaneering

59 / 67

E4. Ei ole selge, kas antakse üleminekuaeg väärtus-

liku põllumajandusmaa kaitse/kasutustingimuste rakendumi-

sel. Piisava ülem nekuaja puudumine võib maao-

maniku jaoks tähendada liiga järsku muutust reeglisti-

kus. Tähtajatu

põllumajandusliku rendilepingu lõpetamine eeldab ühe-aastast

ette teatamist nii, et see lõpeb kas 1.aprillil või esimesel oktoob-

ril; tähtajalist rendilepingut ei saa maaomanik muutu-

nud kaitse/kasutustingimuste selgumisel ennetähtaegselt lõ-

petada, kui rentnik seda ei soovi. Seepärast on mõist-

lik määrata

üldplaneeringus väärtusliku põllumajandumaaga seo-

tud uute kitsenduste rakendumisele vähemalt rendilepingu lõ-

petamise viivitust arvestav üleminekuaeg. Ülemi-

nekuaeg peab olema vähemalt kaks aastat ala-

tes üldplaneeringu kehtestamisest, kui arvestame tähtajatu le-

pingu lõpetamist. Üleminekuaeg peab olema pikem, kui tüüpi-

lise tähtajalise põllumajandusliku rendilepingu kestvus ületab

kahte aastat. MPKSMS eelnõus (EIS nr 20-0226) on VPM-ga seo-

tud kitsenduste seadmise tähtaeg: 2029. aasta 31. detsember,

mille võikski võtta VPM kaitse- ja kasutustingimuste

rakendumise ajaks.

E4. Üldplaneeringuga seatud tingimused jõustuvad

üldplaneeringu kehtestamisel, mis tehakse volikogu

otsusega pärast üldplaneeringu menetlusprotsessi

läbimist. Üldplaneering ei reguleeri põllumajandus-

like rendilepingute kehtivust, sh ei ole välistatud

väärtuslikul põllumajandusmaal rendilepingu jätku-

mine. Tingimused väärtuslikul põllumajandusmaal

mängivad rolli, kui soovitakse muuta olemasolevat

kasutust, nt põllumaa asemele soovitakse elamua-

rendust, päikesepargi ehitamist vms. Hetkel on tin-

gimused antud võimalikult paindlikult, mistõttu ot-

sene vajadus tähtaja seadmise osas ei ole vajalik.

E5. Peatükis 6.2. "Kliimamuutustega arvestamine" sisal-

dub selle peatüki kontekstis arusaamatu väärtuslike põlluma-

jandusmaade säilitamist ja kasutamist

puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt selgitada.

Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vegetatsioonipe-

rioodi pikkusele, kultuuride saagikusele ja erinevate uute kul-

tuuride kasvatamise võimalustele.

Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost järeldub, tä-

hendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmuslike il-

maolude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu.

Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandus-

maade põllumajanduslikuks otstarbeks kinnistamisele, suu-

rendame sellega oma majanduse ja sotsiaalse toimetuleku

ebastabiilsust muutuva kliima tingimustes.

E5. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põllumajan-

duslikuks tootmiseks olulise ressurssi olemasolu on

vajalik vegetatsiooniperioodi pikenemisega kaasne-

vate võimaluste ära kasutamiseks (uute põllukul-

tuuride ja sortide kasutusele võtmine, selliste kul-

tuuride kasvatamine, mis senini lühikese kasvupe-

rioodi tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine

ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on põhjen-

datud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete nõudlus

vs pakkumine maailmaturul on järjest suurenev.

Täpsustame KSH aruannet, et mõte paremini välja

tuleks.

Põltsamaa üldplaneering

60 / 67

E6. Ma ei ole kategooriliselt Põltsamaa nr 2 lasketiiru asukohava-

riandi vastu. Kas selle toetamine on aga aktuaalne ka pärast hal-

dusreformi, kui me võrdleme mõjusid elanikkonnale Utsalis ja

Kamaris? Valla ÜP ei peaks võtma ilma tegeliku aruteluta üle

aastate eest maakonnaplaneeringus määratud olulise mõjuga de-

taile. Lasketiiru lõpliku asukoha valimist kirjel-

dav lause ÜP-s peab lisaks Natura asjakohase hinda-

mise vajadusele rõhtama ka vajadust minimeerida nega-

tiivsed mõjud elanikkonna suhtes.

E6. ÜP-sse lisatud täiendav asjaolu, et edaspidi

alternatiivide valikul seda aspekti arvestataks.

E7.Üldplaneeringu seletuskirja 28.02.2020 versioon nõus-

tus järgmise Maanteeameti ettepanekuga: "Kamari alevikus

määrata riigitee 14175 Pikknurme-Põltsamaa km 14,09-

14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m".

10.07.2020 ÜP versioon seda ettepanekut ei toeta. Toe-

tan valla eitavat seisukohta kaitsevööndi laienda-

mise suhtes täiendava argumendiga. Tee kaitsevöönd mõ-

jutab puude langetamist (lageraie keeld) ja istuta-

mist/kasvatamist (nähtavuse piiramine). KSH aruande eelnõu:

ÜP-ga on ette nähtud ka tee kaitsevööndi ulatuse laiendamisi (ÜP

seletuskirja ptk 5.1.1), mis aitab vähendada teelt läh-

tuva õhusaaste ja müra mõju. Minu kinnis-

tul (kü:61604:001:0562) on just teelt lähtuva õhusaaste ja

müra mõju vähendamiseks, aga ka laiemalt kohaliku elukesk-

konna parandamiseks istutatud riigitee äärde puid, mis jää-

vad laiendatud kaitsevööndisse. Kaitsevööndi laienda-

mine kohalikule elukeskkonnale täiendavat positiivset mõju an-

tud kinnistul avaldada ei saa. Kuna miski ei kohusta kohalikke

elanikke laiendatud kaitsevööndit õhusaastet ja müra piirava

kõrghaljastusega täitma, ei saa see kohalikku elukeskkonda pa-

randada ka teistel kinnistutel. Kaisevööndis tekib aga õi-

gus kohustada maaomanikku eemaldama puid, põõsaid ja istand-

dikke, kui need piiravad nähtavust Ehitusseadu-

tik $72, lg 2). Tee kaitsevööndi laiendmine võib seetõttu suu-

rendada teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju Kamari aleviku

elanikele ning vaesustada kohalikku elukeskkonda. Liiklusohu-

tuse tagamiseks on antud juhul mõistlikum piirata liikumiskii-

rust, mitte laiendada tee kaitsevööndit ja vajadusel rääkida

E7. Arvestame. Kokkulepe MTA-ga: Vt

Koostöötabel-Maanteeamet-ESKIIS 2_ punkt 3.2

Põltsamaa üldplaneering

61 / 67

maaomanikuga läbi nähtavust piiravate objektide eemaldamine

kehtiva 10 m kaitsevööndi piires.

E8. Peatükis 7.9. "Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale"

tuuakse väärtusliku põllumajandusmaa alterna-

tiivse ja säästliku majandamise näiteks kiire ehk

lühikese raieringiga energiakultuurid. Nende mõju mulla seisun-

dile võib olla nii hea kui ka halb, sõltuvalt puuliikidest ja toitai-

nete bilansist. Soovitan lisada siia mõõduka raierin-

giga õhust lämmastikku siduvad energiakultuurid, mis sa-

muti ei kahjusta kuidagi mullaviljakust, vaid pigem pa-

randavad seda.

E8. Arvestame ja täiendame KSH aruannet antud

soovituse osas. Samas juhime tähelepanu sellele,

et otsustamine selle üle, milliseid kultuure

väärtuslikul põllumajandusmaal kasvatada, ei ole

ÜP täpsusastmes ning kohaliku omavalitsuse poolt

reguleeritav. ÜP ja selle KSH raames saab siinkohal

anda vaid soovitusi.

E9. Peatükis 7.16.2. "Päikeseenergia" ja peatü-

kis 9.12.5. "Meetmedtaastuvenergeetika arendamiseks" tu-

leb arvestada ka sellega, et väärtuslikule

põllumajandusmaale sobivalt paigutatud päikesepark aitab säili-

tada bioloogilistmitmekesisust ja põllumassiivi mullavil-

jakust. See pakub elupaiku nt

tolmendavatele putukatele, putuktoidulistele lindu-

dele. See leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel, kui

rajatakse ka päikeseparki sobival kaugusel piirav puittai-

mede riba. Seega päikeseparkide keelamine väärtuslikul põllu-

majandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse ja bioloogi-

lise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt paiguta-

tud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandusmaal

kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajandussaa-

duste

tootmisele. Soovitan väärtusliku põllumajandusmaa mõiste nen-

dest peatükkidest välja jätta.

E9. Võetud teadmiseks, kuid vajadus KSH aruande

muutmiseks puudub. KSH aruande kohaselt ei ole

päikeseparkide rajamine väärtuslikule

põllumajandusmaale täielikult keelatud.

Ulplaneeringu tingimustes on sõnastust

täpsustatud. KOV ei toeta lausalist taastuvenergia

alade lubamist VPM aladele, esitatud on täiendavad

tingimused, millisel juhul see on võimalik.

E10. Peatükis 9.7. "Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade

kaitseks" jäetakse tähelepanuta, et meie väärtuslikud põlluma-

jandusmaa-massiivid on reeglina muu maakasutusega ebapii-

savalt liigendatud. See tähendab, et reeglina ei ole

tuuleerosioon tõhusalt takistatud ja bioloogilise mitmekesisuse

kaitse ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukorra säilita-

E10.Täiendame KSH aruannet võimaluste osas, mis

puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

ÜP-sse soovitusena samuti lisatud. Samas juhime

tähelepanu sellele, et põllumajandusmaa

elurikkuse tagamiseks meetmete seadmine ei ole

ÜP täpsusastmes ning tegemist ei ole kohaliku

Põltsamaa üldplaneering

62 / 67

misest ei piisa väärtuslike põllumajandusmaade kvali-

teedi hoidmiseks ja põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse

tagamiseks. Väärtuslike põllumajandusmaade ja põllumajandus-

liku maakasutuse maksimaalses ulatuses säilitamist tagavad

meetmed on pigem ohtlikud nii mullastikule kui ka põllumajan-

dustootmisele. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste koosta-

tud Rohemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovi-

tan

hinnata rakenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maas-

tiku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra pa-

randamiseks. Konsulteerige vajadusel mullateadlaste ja liigilise

mitmekesisuse uurijatega.

Teen ettepaneku lisada järgmine punkt praeguse 2. punkti järele.

" * Piirkonna väärtuslikud põllumajandusmaa-massii-

vid on reeglina muu maakasutusega ebapiisavalt liigendatud.

Seetõttu reeglina ei ole tuuleerosioon tõhusalt takista-

tud ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole reeglina

tagatud. Olemasoleva olukorra säilitamisest piirkon-

nas ei piisa väärtuslike põllumajandusmaade kvali-

teedi hoidmiseks ja põllumajandustootmise

tagamiseks. Maakasutuse täiendavat - kuid mitte liig-

set --liigendamist ja mitmekesistamist tuleks soo-

sida, kui see aitab väärtuslikepõllumajandusmaade kvali-

teeti hoida ja tagada põllumajandustootmise

jätkusuutlikkust piirkonnas."

omavalitsuse poolt reguleeritava teemaga, kuid

üldpõhimõttena on see kajastatud.

E11. Peatükis 9.15. "Meetmed kliimamuutustega arvesta-

miseks" sisaldub selle peatüki kontekstis arusaa-

matu väärtuslike põllumajandusmaade säilitamist ja kasu-

tamist puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt

selgitada. Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vege-

tatsiooniperioodi pikkusele,

kultuuride saagikusele ja erinevate uute kultuuride kasvata-

mise võimalustele. Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost jä-

reldub, tähendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmus-

like ilmaolude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu.

Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandusmaade põl-

lumajanduslikuks

E11. Väärtusliku põllumajandusmaa kui

põllumajanduslikuks tootmiseks olulise ressurssi

olemasolu on vajalik vegetatsiooniperioodi

pikenemisega kaasnevate võimaluste ära

kasutamiseks (uute põllukultuuride ja sortide

kasutusele võtmine, selliste kultuuride

kasvatamine, mis senini lühikese kasvuperioodi

tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine ja

sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on

põhjendatud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete

nõudlus vs pakkumine maailmaturul on järjest

Põltsamaa üldplaneering

63 / 67

kinnistamisele, suurendame sellega oma majanduse ja sot-

siaalse toimetuleku ebastabiilsust seoses muutuva kliimaga.

suurenev. Täpsustame KSH aruannet, et mõte

paremini välja tuleks.

E12. Mõte tee kaitsevööndi laiendamisest õhusaaste ja müra

mõju vähendamiseks tuleks lisaks ÜP eskiisile tervikuna välja

võtta ka KSH aruande eelnõust. Piisab soovituslikust piiran-

gust uute elamute jt müra- ja saastetundlike ehitiste suhtes.

E12. KSH kontekstis nõustume ja korrigeerime

aruannet.

05.02.2019 1.Ettepanek, kasutada väärtuslikke põllumajandusmaid (vpm) al-

ternatiivselt puittaimede biomassi kasvatamiseks energeetika

tarbeks. Põllumajanduslik maakasutus ei pruugi tagada maa mul-

laviljakuse säilimist.

1.VPM tingimused on seatud paindlikud, et oleks võimalik ka muid maakasutusi otstarbeid seal vajadusel rakendada.

2.Täpsustada vpm-piire nii, et katastriüksus 61604:001:0561

jääks vpm-st välja.

2.Arvestatud.

Aulis Kaju ESKIIS 1

04.2020

1.VPM- mulle kuuluvatel kinnistutel asuvatel põllumaadel (Peebu

ja Kolmoja) järvepoolsel osal (Lisa 1) ei ole maaparandussüs-

teemi (lisa 2, lisatud ka koopia Põllumajandusameti kirjast) ja on

paisutatud veetaseme tõttu aastaringselt liigmärg või vee all.

Põllumajanduslik tegevus on seal mingis osas raskendatud kui

mitte võimatu, seega tuleb anda sellele muu rakendus. Kuna ni-

metatud maa asub potensiaalses turismipiirkonnas, siis minu nä-

gemus on mitte arvestada juba ÜP järgi Kamari järve piirkonnas

asuvaid järvega samas tasapinnas olevaid põllumaid vpm hulka.

Ühtlasi soovin tulevikus dreenimata põlluosa sihtotstarbe muut-

mist põllumajandusmaast turismi protsendiga ärimaaks.

1. MPS ja ka VPM on UPs informatiivsena, kihid tu-

levad vastavatest ametitest või maakonnaplanee-

ringust, seda infot saab vajadusel täpsustada ning

vastavate ametitega suhelda, et nende hallatav in-

fokiht saaks täpsemaks.

Ala on määratud ärimaaks, sest ettepanek on asjakohane.

2. Kuna ÜP visioonis on märgitud, et soovitakse noortele pere-

dele luua meeldiv ja turvaline, valikud pakkuv elamufond, siis

näen enda kinnistul selleks võimalusi, eeskätt seda läbiva tee

tõttu (eratee PE57 Pardi tee )Kas on võimalik ÜP-ga määrata

Väike –Kamari hajakülas, Kolmoja kinnistul olevad maatulundus-

maad potensiaalseks elamumaa piirkonnaks?

2.Pole eraldi vaja elamumaaks määrata, sest seda

funktsiooni saab tulevikus sinna alale kavandada ja

kaaluda kui täpsem lahendus on teada.

3. Seoses tulevase veelauapargiga, turismi eeldatava elavnemi-

sega piirkonnas ja hobikalastajate /looduses puhkajate arvu kas-

vuga ootan vallalt lahendusi küsimuses, kuidas on planeeritud

mootorsõidukite parkimine järve vasakkaldal. Mulle kuuluv era-

2.Ei ole üldplaneeringu teema.

Põltsamaa üldplaneering

64 / 67

tee on määratud avalikuks kasutuseks, seega on tekkinud olu-

kord, kus igamehe õigust ligipääsuks kallasrajale tõlgendatakse

õigusena pääseda sinna mootorsõidukiga ja parkida jõe või järve

kaldal. Sellega eiratakse kehtivaid seadusi, kahjustatades kallas-

rada, jättes prügi loodusesse, ei ole tagatud liiklusohutus tee

kitsastel lõikudel ja haljasalal parkimisega, rääkimata muudest

liiklusest tulenevatest negatiivsetest mõjudest nagu müra ja

suurte põllumajandusmasinate pendelliikumine hooajal. Sellega

seoses soovin, et KOV leiaks olukorrale lahenduse, mis arves-

taks rohkem tee-ja maaomaniku õigustega, järve ääres elavate

elanike ja puhkajatega.

4. Turismiga seoses on mitu tähelepanekut. Suvisel ja ka kevadi-

sel pesitsushooajal häiritakse lärmakate ja hinnanguliselt suurel

kiirusel jõesuudmest ülesvoolu sõitvate veesõidukitega (ka jeti-

dega) nii seal elavaid inimesi kui pesitsevaid linde. Oleme kor-

duvalt naabritega olnud sunnitud häirijaid ise korrale kutsuma.

Samuti tekitatakse lainetusega kaldaerosiooni.

Teen ettepaneku liikluspiirangute kehtestamiseks motoriseeritud

veesõidukitele Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu ja paigaldada

mõjuala piirile vastav tähis ja kodukord paatide vettelaskmisko-

has.

Vallal on initsiatiiv määrata ÜP-s Põltsamaa jõe vasakkaldale Ka-

mari järvest Põltsamaa linnani kulgev matkarada. Esialgne plaan

oli panna see rada kulgema mööda kallasrada. Kuna see mat-

karada läbiks eramaid ja kulgeks osalt niisugusel kujul läbi kolme

kinnistu õueala, siis ei pea ma sellist matkaraja kulgemist võima-

likuks. Samuti ei soovi ma, et see matkarada kulgeks Kolmoja

kinnistut läbivat kallasrada mööda. Eriti juhul, kui see eeldab

mingeid rajamistöid. Vajadusel võin seda põhjendada edaspidi.

Kamari järve piirkonnas olev puhkeala/majutused/parvsaun on

eelmistel hooaegadel olnud vee heli edasikandevõime tõttu suh-

teliselt lärmakad ja näha on et ka loodust risustavad. Nimetatud

piirkond ei ole ainult puhkajate-kalasatajate päralt, seal on mit-

meid majapidamisi, kelle elu-olu selline näiliselt reguleerimata

käitumine häirib. Kas omavalitsusel on pakkuda lahendusi öö-

rahu tagamiseks ja prügikäitluse korraldamiseks nii, et seda

järgitaks turismiteenuse pakkujate ja tarbijate poolt nimetatud

piirkonnas?

4.Ei ole üldplaneeringu teema.

Põltsamaa üldplaneering

65 / 67

5.Kolmoja kinnistul asuv endine kanala nüüd lao- ja tootmis-

hoone ei ole ÜP eskiisil ära märgitud ärimaana mida see tegelik-

kuses on. Ettepanek: määrata antud hoone ja

sellega piirnev ala äri või tootmismaaks.

Teen ettepaneku seoses minu kinnistute tavalisest suurema ava-

liku kasutusega(kinnistuid läbiv Pardi tee) sulgeda kallasrada

avalikkusele ca’ 500 m ulatuses.

5. Kaardil täpsustatud, määratud ärimaaks, mis

võimaldab vajadusel ka tootmist kavandada sinna

hulka.

Indrek Eensalu ESKIIS 1

04.2020

1.Kuningamäe spordikeskuse piirkonda lasketiiru rajamise võim-

alus õhk- ja sportrelvadele.

1.Kaardimaterjali täpsustatud.

2. Kamari alevikus täiendavad maakasutusotstarvete muudatu-

settepanekud:

Tööstuse tn 3 riigi kataster 61601:001:0414 elamumaaks,

Sakala tn 2 riigi kataster 61601:001:0415 osaliselt elamumaaks

(Jõe tee ja Pikknurme mnt nurgas)

2. Tööstuse tn 3 kaardile sisse viidud. Tootmisalade

võib elamumaad kavandada, kui see tootmistege-

vusega vastuollu ei lähe, seega ei pea seda maaka-

sutust sinna eraldi välja joonistama.

Aivo Saar ESKIIS 1

04.2020

1. Vähendada Mällikvere külas, Koidu ja Põllukivi katastriüksustel

Põltsamaa jõe ehituskeeluvööndit 25 meetrile. Põhjendused (lühi-

dalt):

• Põllukivi kinnistu piirneb Lepa tänava äärse elamuarendusega, kus on juba ehituskeeluvööndit vähendatud ja kohaliku omavalitsuse poolt välja ehitatud tehnovõrgud. Põllukivi kinnistule olen planeerinud elamuarenduse ala koos avalike puhkealadega. Puhkealadel on tavapäraselt mitmeid puhkerajatisi, näiteks kiiged, pingid, mänguväljakud, grillimiskoht jne. Kuna nimetatud rajatiste ehitamine on ehituskeeluvööndis keelatud, siis on vööndi vähendamine põhjendatud ja vajalik arenduse ellu viimiseks ning vallakodanikele lisa puhkevõimaluste loomiseks.

• Koidu kinnistule olen planeerinud väga omanäolise puhkeküla arendamist, kuhu tulevad turistidele hooajaliseks majutuseks mõeldud võimalused koos muu vajaliku taristuga, näiteks kämpingud, grillkoda, jõeäärne ujumiskoht, võrkpalliplats ja mitmed teised vaba aja veetmise võimalused.

Koidu kinnistu ehituskeeluvöönd ulatub suures osas

metsani, mida on plaanis säilitada puhkeala väärtusliku osana. Ehituskeeluvööndi vähendamine loob oluliselt paremad võimalused eduka elamu- ja turismiala arenduseks ning tõstab turistide huvi Põltsamaa piirkonna vastu.

1.Ettepanek kajastub EKV vähendamise tabelis.

KOV teeb vastavad ettepanekuid Kkametile, kes ot-

sustab EKV vähendamiste üle.

Põltsamaa Jahi-

selts

ESKIIS 1

04.2020

1. Lisada ÜP-sse jahi-laskespordi rajatised Õõbiku kinnistul

(61606:001:0940) ja Läti-Tõnise kinnistul (61605:001:0790)

1.Lisatud.

Põltsamaa üldplaneering

66 / 67

Lauri Tammel ESKIIS 2

30.08.2020 e-

kiri

1.Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 39 lisada loetellu "Umbusi

küla keskus, kinnistud…” järgmised samas

asuvad kinnistud: 61605:003:0018, 61605:003:0063..,

61605:002:0199 - Umbusis on meil külaplatsi jõe ääres, mis

jääb ehituskeeluvööndisse. Sooviksime külaplatsi arendada ja

ehitada varjualust, kuid see ala jääb ehituskeeluvööndisse. See

on ainukene võimalik asukoht, mida Umbusi elanikud avalikult

kasutada saaksid, kõik muu on eraomandis. Palume kaaluda seal

vööndi vähendamist, et saaksime seda avalikes huvides aren-

dada.

1.61605:003:0018 – piisavalt ruumi ehitada juba

täna, vähendamine pole põhjendatud

61605:003:0063 – täiendavalt asub kinnistul ees-

vool, juurdepääsu keeruline rajada, lähialad ei ole

hoonestatud, seega kinnistule ehitamine pole

mõistlik ega otstarbekas

61605:002:0199 – külaplatsi arendamiseks ja

avalikult kasutatava varjualuse ning arhitektuur-

sete väikevormide rajamiseks lubatud.

2. Lisada maakasutuse kaardile (Kaart 1. Maakasutus) perspek-

tiivne kergliiklustee Kamari alevik -

Umbusi küla.

2. Hetkel pole põhjendatud, kuna liikujaid sel suu-

nal vähe.

3.Seoses kavandatava Pikknurme-Kamari tee asfalteerimisega

kaaluda ka sama marsruudiga kergliiklustee ehitamise võimalust

ning selle lisamist Põltsamaa valla üldplaneeringusse. Antud lõigu

kergliiklustee ühendaks Puurmani ja Põltsamaa ning avaks või-

maluse teed elektrijalgratta vm kergliikuriga läbida, mida soovi-

tas ka üldplaneeringu liikuvusanalüüs (vt liikuvusanalüüs lk 31).

3. Ei ole põhjendatud, kuna liikujaid sel suunal

vähe. 01.09.2020 seisuga elab Umbusi külas 81

elanikku ja sellest tulenevalt ei ole JJT rajamine

mõistlik. Vallal on kavas koostöös riigiga nimetatud

tee viia kõvakatte alla ja sellega seoses paranevad

oluliselt piirkonnas liikumisvõimalused.

Heiki Sepp ESKIIS 2

24.08.2020 e-

kiri 7-

1/2020/59-1

1.Tutvusin ülplaneeringu eskiisi maakasutuse plaaniga (J1_Maak-

asutus.pdf) ja leidsin üllatuslikult enda ning naaberkinnistud, mis

on muidu "Elamumaa" sihtotstarbega, eskiisil olevat kajastatud

kui äri maaala. Kõnealused katastriüksused asuvad Pauastvere

külas: 1. Tammiku, 61605:001:2090 2. Kelleri, 61605:001:0276

3. Sireli, 61605:001:1880 4. Siili, 61605:001:0242 5. Pihlaka,

61605:001:1500 Palun üldplaneeringu eskiisil teha vastavad pa-

randused ning märkida nimetatud katastriüksused "elamu maa-

alaks".

1. Täname, et tutvusite Põltsamaa valla üldplanee-

ringu eskiislahendusega. Kirjutasite Põltsamaa Val-

lavalitsusele 15.08-l e-kirja, et Pauastvere külas

Tammiku, Kelleri, Sireli, Siili ja Pihlaka katastriük-

suste maakasutuse juhtotstarved on üldplaneerin-

gus määratud ärimaaks. Maakatastris on nimetatud

katastriüksuste sihtotstarveteks määratud elamu-

maad, vastavalt maaüksuste tegelikule kasutami-

sele. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juh-

totstarve on territooriumi kasutamise valdav ots-

tarve, mis annab piirkonnale edaspidise maakasu-

tuse põhisuuna. Üldplaneeringu maakasutuskaardil

on Puhu ristmiku piirkonnas ärimaa juhtotstarvega

maa määratud suurele alale, mille koosseisus on

mitmeid elamumaid, kuid valdav perspektiivne

Põltsamaa üldplaneering

67 / 67

maakasutus võiks märgitud alal olla ärimaa. Äri-

maa juhtfunktsioon ei takista elamumaadel edasi

olemast elamumaa, maakatastri järgi. Üldplanee-

ringu lahenduses ei määrata hajaasustusalal (mil-

leks on ka Pauastvere küla nimetatud katastriüksu-

sed) elamumaa juhtotstarvet. Hajaasustuses mää-

ratakse tootmis-, äri-, ühiskondlike hoonete-, mäe-

tööstuse- ja riigikaitse juhtotstarbega maad. Maa-

kasutuskaardi „valged alad“ hajaasustuses jäävad

üldplaneeringu mõttes määramata aladeks. Lähtu-

des eelnevast jääb valida, kas määrata nende ka-

tastriüksuste juhtotstarveteks ärimaa või jätta ala

määramata üldplaneeringu järgi. Üldplaneeringu

seletuskirja punkt 3.7 (Maakasutus) tabel 2 alusel

on ärimaa juhtotstarve ja elamumaa maakasutuse

ristkasutus lubatud ja jääb perspektiivne võimalus

maad ka ärimaana kasutada. Lõplik lahendus maa-

kasutuse juhtotstarve osas pannakse paika koos-

töös teiega eelseisvate üldplaneeringu avalike aru-

telude käigus ja -järgselt.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 23.04.2021 09:43

Adressaat: Terviseamet <[email protected]>; PÄA Lõuna <[email protected]>;

Põllumajandus- ja Toiduamet <[email protected]>; ecaa <[email protected]>; PPA Lõuna

<[email protected]>

Teema: Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Manused: 7-1202115-1 22.04.2021 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Teile on saadetud Põltsamaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu dokument Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine , mis on registreeritud 22.04.2021, numbriga 7-

1/2021/15-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab

arvutisse tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt

https://installer.id.ee/

Kontaktinfo Põltsamaa Vallavalitsus Lossi tn 9, 48104 Põltsamaa

Tel 7768 550 e-post: [email protected]