Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneering

KIILI VALLAVALITSUS

Päästeamet

Meie 09.10.2024 nr 8-1/626-18

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneering

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine.

Aluseks võttes planeerimisseaduse § 81 lg 3 palub Kiili Vallavalitsus Päästeametil läbi vaadata ja vajadusel esitada üldplaneeringut muutva Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu lähteseisukohtadele omapoolsed ettepanekud.

Detailplaneering on algatatud Kiili Vallavolikogu poolt 19 september 2024 otsusega nr 14.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem

Lisa: Kiili Vallavolikogu 19.09.2024 otsus nr 14

Eduard Ventman, 6790272 [email protected]

Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald 75401 Harjumaa

tel 6790260 fax 6040155

www.kiilivald.ee [email protected]

Registrikood 75020983 Swedbank EE142200001120218700 SEB Pank EE211010052030588006

Lisa 1 Kiili Vallavolikogu

19.09.2024 otsuse nr 14 juurde

Detailplaneeringu nimetus: Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneering (DP0345).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering (projekteerimistingimused ja detailplaneeringud puuduvad)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Paekna külas. Planeeringuala suurus on 10,63 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Paekna tee 2 30401:002:0194 10,63 ha Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb:

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Vareti-Sillaotsa tee T5 30401:002:0411 10009 m² Transpordimaa 100%

2 Aili 30401:002:0355 3.85 ha Maatulundusmaa 100%

3 11151 Tõdva-Nabala tee 30401:002:0061 11.43 ha Transpordimaa 100%

4 Kaire tee 7 30401:002:0298 3607 m² Elamumaa 100%

5 Kaire tee 6 30401:001:2946 3.06 ha Maatulundusmaa 100%

6 Matu 30401:001:0199 2.20 ha Elamumaa 100%

7 Vareti-Sillaotsa tee T4 30401:001:0201 2458 m² Transpordimaa 100% Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu käesoleva otsuse lisas nr 3 joonisel pos 2 on hetkel hoonestatud ajutiste ehitistega. Kinnistu käesoleva otsuse lisas nr 3 joonisel pos 4 on hetkel hoonestatud üksikelamuga.

Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu on varustatud elektriliitumisega. Puudub ÜVK-ga liitumine.

1

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb Vareti-Sillaotsa teelt.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:  Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 3 0m, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolt Tõdva-Nabala tee.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolses

nurgas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m 0,4 kV kaabelliin, Paekna tee 2 kinnistu loodepoolses nurgas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses

osas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin 1-20 kV (keskpinge), Paekna tee 2 kinnistu

põhjapoolses osas.  Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses

osas.  Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.  Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² eesvoolu kaitsevöönd 10 m, Paekna tee 2 kinnistu

kirdepoolses osas.  Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² Ranna või kalda veekaitsevöönd 1 m, Paekna tee 2

kinnistu kirdepoolses osas.

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine pole kohustuslik.

2. Eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

2

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Paekna tee 2 kinnistule määratud tootmis- ja/või ärihoonete maakasutuse juhtfunktsioon. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused: Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B):  Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).  Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.  Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

3

Joonis 1: Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust

 Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

 Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

 Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Tootmismaa (T)  Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve –

ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.  Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus

allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

 Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Antud detailplaneeringus tuleb arvestada eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Paekna tee 2 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon määratud osaliselt tootmise maa-alaks. Planeeringuala ei asu tiheasustusalas.

4

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud:  Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-,

toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

 Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

 Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

5

 Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused:  Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

 Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

 Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

 Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

 Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid;  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine;

6

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

7

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.2. Äri- ning tootmismaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):  atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning

avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning

teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket

piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja

majandusliku arengu.

8

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Elamu kruntide läheduses on kohe äri- ja tootmisala.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega suureneb mõju majanduslikule arengule.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega suureneb mõju majanduslikule arengule.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. Positiivne mõju: Uute ärimaade loomisega parandatakse liikluskorraldust ja liiklusohutust.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: Põllumajandusliku maa vähenemist ei toimu.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Puudub mõju: Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused. Tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Puudub mõju: Ärimaa loomisega ei kaasne täiendavaid kulusid valla eelarvele.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tegemist on juba olemasoleva tootmismaaga. Olemasolev hooldamata ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti.

9

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (7) on mõningas ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1) Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2) Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

10

7. Detailplaneeringu menetlus 12.05.2020 – Kiri nr 8-1/626. Eskiislahenduse esitamine. 05.05.2021 – Kiri nr 8-1/626-1. Eskiislahenduse esitamine. 17.08.2023 – Kiri nr 8-1/626-2. Eskiislahenduse esitamine. 27.09.2023 – Kiri nr 8-1/626-3. Taotluse esitamine. xx.xx.2024 – haldusleping nr

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

11

MILESSON PROJEKT OÜ

PAEKNA TEE 2, PAEKNA KÜLA, KIILI VALD,

HARJUMAA

PÕHIJOONIS

JUHATAJA

ARHITEKT

PAEKNA KÜLAS PAEKNA TEE 2 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

TÖÖ NR. 01-23DP

16.08.2023.a.

JOONIS NR. 1

MIHKEL LEINSAAR

STAADIUM: E

PÄDEV ISIK

MIHKEL LEINSAAR

MIHKEL LEINSAAR

M 1:1000

28096M2

DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID:

ÖÖKULLI KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE KAABELLIIN

OLEMASOLEV ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV ELEKTRI JAOTUSKILP

OLEMASOLEV ELEKTRIÕHULIIN ALLA 1KV

OLEMASOLEVAD TEED

PLANEERITUD ÜKSIKELAMUMAA (EE 100%)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE ORIENTEERUV ASUKOHT

PLANEERITUD SISSEPÄÄS KINNISTULE

PLANEERITUD SÕIDUAUTO PARKIMISKOHT

PRÜGIKONTEINERITE ORIENTEERUV ASUKOHT

PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIIN

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABELLIIN

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU

1

PLANEERITUD ABIHOONE2

PLANEERITUD ABIHOONE (GARAAŽ)

3

PLANEERITUD VÄIKEEHITIS

4

PLANEERITUD VÄIKEEHITIS

5

VERSIOON: V01

10.00

DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID:

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEVAD SÄILITATAVAD KRAAVID JA OJA

korruste arv + -

(elamu/abihoone)

PARKIMISKOHTADE ARVP3

PLANEERITUD KINNISTU PIIR

PLANEERITUD MAATULUNDUSMAA (Mp ja Mm 100%)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KILLUSTIKKATTEGA VÕI

ASFALTKATTEGA ALA

PLANEERITUD SISSEPÄÄS KINNISTULE

PLANEERITUD HOONE ORIENTEERUV ASUKOHT

SÕIDUKITE LIIKUMISSUUND

PLANEERITUD PARKIMISKOHT

PRÜGIKONTEINERITE ORIENTEERUV ASUKOHT

Kruntide moodustamise tabel

pos.nr. aadress krundi

planeeritud

sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

krundi

planeeritud

suurus m2

moodustatakse

kinnistutest (nr.).

või riigi maale

1 E 100%

PAEKNA KÜLAS PAEKNA TEE 2 MAAÜKSUSE JA

LÄHIALA

DETAILPLANEERING

HARJU MAAKOND, KIILI VALD, PAEKNA KÜLA

PÕHIJOONIS

M 1:1000

2

3

4

5

6

7

2210

2251

2439

2512

514

1109

7966

E 100%

E 100%

E 100%

L 100%

L 100%

M 100%

PLANEERITAVA MAA-ALA NÄITAJAD:

TARNA TEE 1 19801:001:1066 19256M2

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS CA 1,9 HA

PLANEERITAVA ALA MAABILANSS ARV M2 %

ÜKSIKELAMUMAA (EE) 4 9412 48,9%

MAATULUNDSUMAA (M) 1 7966 41,3%

TRANSPORDIMAA 3 1878 9,8%

KINNISTUTE ARV KOKKU 8

ELAMUÜHIKUTE ARV 4

PARKIMISKOHTADE ARV NORMATIIVNE PLANEERITUD

12 12

Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded

pos.

nr.

krundi aadress

või aadressi

ettepanek

krundi

planeeri-

tud

suurus

m2

max.

hoonete

ehitis-

alune

pind m2

max.

üksikelamu

korruselisus.

max.

üksikelamu

kõrgus

(m)

hoonete

arv

krundil

maa sihtots-

tarve

ja osakaal %

(detail-

planeeringu

liikide

kaupa)

maa sihtots-

tarve

ja osakaal %

(katastri-

üksuse

liikide

kaupa)

suletud

brutopind

katastriüks-

use sihtots-

tarvete

kaupa

tule-

püsivus

parkimis-

kohtade

arv

norma-

tiivne

ja

kavand-

atud

arhitektuuri-

nõuded

kitsendused

1 2210

19256

400 3 (1/2) EE 100% 700

2800

TP-3 3

12

lahtine

katuse

kalle

ja katuse

harja

suund

hoone-

stusviis

∠25-∠45

2K. 9M.

E 100% KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST

2

3

4

5

6

7

2251

2439

2512

514

1109

7966

400

400

400

-

-

-

2K. 9M.

2K. 9M.

2K. 9M.

-

-

-

3 (1/2)

3 (1/2)

3 (1/2)

-

-

-

EE 100% E 100%

EE 100% E 100%

EE 100% E 100%

L 100% L 100%

L 100% L 100%

Mp ja Mm

100%

M 100%

700

700

700

3

3

3

TP-3

TP-3

TP-3

lahtine ∠25-∠45

lahtine ∠25-∠45

lahtine ∠25-∠45

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTI MAAKAABELIINI SERVITUUT 117M2, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTI MAAKAABELIINI SERVITUUT 120M2

KALLASRADA 4M, KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10, KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50M, KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, TEE KAITSEVÖÖND 10M KINNISTU PIIRIST

max.

abihoone

korruselisus.

max.

abihoone

kõrgus

(m)

1K. 5M.

1K. 5M.

1K. 5M.

1K. 5M.

-

-

-

üksik-

elamu

abi-

hoone

-

-

-

-

-

-

1 2

1 2

1 2

1 2

8 255 - -- - - - - - - - -L 100% L 100%

8 L 100% 255

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100M, ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

Ä 20%, Th 80%

12 / -

3 / -

1970 m²

2948 m²

4

4927 m²

Ä 20%, Th 80%

12 / -

3 / -

8000 m²

9307 m²

7

28096 m²

1

3

x

4

0

=

5

2

0

m

2

3

3

2

m

2

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(elamu/abihoone)

Korruste arv

+ / -

(elamu/abihoone)

Ehitisealune pindala (m²) Hoonete arv krundil

(elamu/abihoone)

Hoonestusala suurus (m²)

KRUNDI EHITUSÕIGUSE AKEN:

KINNISTU POSITSIOONINUMBER

1

3

x

4

0

=

5

2

0

m

2

1

0

x

1

0

=

1

0

0

m

2

25970M2

47245M2

1

4927M2

OLEMASOLEV LAOHOONE

OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU

PLANEERITUD PUURKAEV

PLANEERITUD PUURKAEV

OLEMASOLEV TIIK

A

v

a

l i k

u

l t

k

a

s

u

t

a

t

a

v

a

t

e

e

k

a

i t

s

e

v

ö

ö

n

d

3

0

m

30 .0

0

10.00 10.00

2.00 2.00

5.00

4. 00

4. 00

4. 00

4.00

5.00

SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

ISTUTATAV KÕRGHALJASTUS

P

K

=

2

4

P

K

=

2

3

P

K

=

3

2

P

K

=

3

1

MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA

Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²

MURUKATTEGA ALA

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

SELETUSKIRJA SISUKORD

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Üldandmed 3.2. Maaomand planeeritaval alal 3.3. Kehtivad kitsendused 4. Planeeringuga kavandatav 4.1. Avalik ruum 4.1.1. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslikud seosed 4.1.2 Avaliku ruumi ehituslikud ideed ja olulised arhitektuursed nõuded 4.1.3. Kavandatud kruntide ehitusõigus positsioonide kaupa 4.2. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord 4.2.1. Üldosa 4.2.2. Keskkonnakaitse 4.2.3. Haljastus ja heakord 4.2.4. Jäätmekäitlus 4.3. Tänavavõrk ja liikluskorraldus 4.4. Tehnovõrgud 4.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 4.4.1.1 Veevarustus 4.4.1.2 Reovee kanalisatsioon 4.4.1.3. Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž 4.4.1.4. Maaparandussüsteemi torustik 4.4.2. Elektrivarustus 4.4.3. Sidevarustus 4.4.4. Päikesepaneelid 4.5. Tuleohutus 4.6. Erinõuded 4.7. Kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja tingimused 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava 6. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 1 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

II SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud

Käesolev detailplaneeringu eskiisprojekt on koostatud Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid on:  Planeerimisseadus, redaktsiooni jõustumise kp. 01.07.2018.a.  Ehitusseadustik, redaktsiooni jõustumise kp. 01.07.2018.a.  Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013. a. otsusest nr 26  Kiili valla kaevetööde eeskiri. (Kiili Vallavolikogu 20. mai 2010 määrus nr 11)  Kaevetööde taastamistööde tagatisraha suuruse (Kiili Vallavalitsus 19. juuni 2012 määrus

nr 13)  Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsuse 01.03.2016 määrus nr 1)  Sotsiaalse infrastruktuuri tasu kehtestamine (Kiili Vallavolikogu 21.01.2021 otsus nr 4)  Kiili Vallavolikogu 21. jaanuar 2021 otsuse nr 4 "Sotsiaalse infrastruktuuri tasu

kehtestamine" muutmine  Kiili valla detailplaneeringukohaste ja planeeringlahenduse elluviimiseks vajalike ja

sellega seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord

Planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 10,63 ha.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paekna tee 2 kinnistule planeerida neli kinnistut. Neljast kinnistust kaks kinnistut on planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80%. Neile kahele kinnistule antakse ehitusõigused hoonete rajamiseks. Ülejäänud kaks kinnistut jäävad maatulundusmaaks. Kinnistul positsiooninumbriga 4 asub olemasolev üksikelamu, mis säilib. Kinnistule positsiooninumbriga 1 ei rajata hooneid.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1. Üldandmed

Paekna tee 2 kinnistu paikneb Paekna külas Kiili vallas. Paekna tee 2 kinnistu on 10,63ha suur ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Paekna tee 2 kinnistu piirneb järgmiste kinnistutega: 1. lõunapoolt Tõdva-Nabala teega transpordimaa 100%. 2. Üle Tõdva-Nabala tee lõunapool paiknevad kolm maatulundusmaa 100% kinnistut, mis on järgmised:

a. Proosajüri kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 18,02 ha, hoonestamata.

b. Vareti kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 8,92 ha, hoonestamata. c. Abro kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 9,52 ha, hoonestamata.

3. läänepool ja põhjapool Vareti-Sillaotsa tee T5 transpordimaa 100%. Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a.

Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 2 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4. Üle Vareti-Sillaotsa tee läänepool paiknevad järgmised kinnistud: a. Ees-Abro kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 1808m2,

hoonestamata. b. Paekna tee 4 kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 6163m2, hoonestatud. c. Pääsu kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 3502m2, hoonestatud. d. Piiritaja kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 4726m2, hoonestamata. e. Lepiku kinnistu, tootmismaa 100%, kinnistu pindala 4,19ha, hoonestatud.

5. läänepool Vareti-Sillaotsa tee ja Paekna tee 2 kinnistu vahel on Aili kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 3,85 ha, hoonestamata. 6. Üle Vareti-Sillaotsa tee põhjapool paiknevad järgmised kinnistud:

a. Kitsemuraka kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 7,45ha, hoonestamata.

b. Välja kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 19990m2, hoonestatud. c. Vareti kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 2,62ha, hoonestamata.

7. idapool a. Kaire tee 6 kinnistu, maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 3,06ha,

hoonestamata. b. Kaire tee 7 kinnistu, elamumaa 100%, kinnistu pindala 3607m2, hoonestatud.

Üldplaneeringu järgi asub Paekna tee 2 suures osas tootmis – ja/või ärihoonete maal (rajatav) ning metsa alal.

3.2. Maaomand planeeritaval alal

Planeeritaval maa-alal asub järgmine kinnistu:

Paekna tee 2, 30401:002:0194, kinnistu pindala 10,63ha, maatulundusmaa 100%.

Paekna tee 2 kinnistu kuulub Valdur Suitsˇile.

Paekna tee 2 kinnistule on seatud notariaalne kasutuskord Kätrin Leppikˇu kasuks 28096m2, mis asub planeeritaval maa-alal planeeritud kinnistu positsiooninumbriga 2.

Paekna tee 2 põhjapoolsele osale on seatud notariaalne kasutuskord Andrus Suppi kasuks 10000 m2.

3.3. Kehtivad kitsendused

 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30m, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolt Tõdva- Nabala tee.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m 0,4kV kaabelliin, Paekna tee 2 kinnistu loodepoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 10m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin), Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 3 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

 Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² eesvoolu kaitsevöönd 10m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² Ranna või kalda veekaitsevöönd 1m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

4. Planeeringuga kavandatav

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus kavandatakse Paekna tee 2 kinnistule neli kinnistut: Kinnistu positsiooninumbriga 1 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 25970m2, Kinnistu positsiooninumbriga 2 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 28096m2, Kinnistu positsiooninumbriga 3 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 4927m2, Kinnistu positsiooninumbriga 4 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 47245m2.

4.1. Avalik ruum

4.1.1. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslikud seosed

Planeeritava maa-ala kontaktvööndisse jääb erinevate suurustega maatulundusmaad, elamumaad ja tootmismaad. Osad kontaktvööndi kinnistud on hoonestatud.

Kavandatud avaliku ruumi muutus vastab Kiili valla üldplaneeringule. Rajatavate hoonete maht ja välimus kavandada arhitektuurselt heade lahendustega, mis ei rikuks avalikku ruumi.

4.1.2 Avaliku ruumi ehituslikud ideed ja olulised arhitektuursed nõuded

Planeeritavale maa-alale rajatavate hoonete arhitektuur peaks olema kaasaegne ja lihtne, ning arvestama planeeringu taotlust sulatada hoonestus loodusesse ning ümbritsevasse keskkonda. Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Hoonete välisviimistlus materjalidena välisvoodriks on soovituslik kasutada puitu, fassaaditellist, plekki, kilet ja krohvi. Lubatud on ka erinevate välisvoodri materjalide kombineerimine. Hoonete katusekattematerjalidena on soovituslik kasutada kivi, plekki, kilet või bituumenit. Ehitiste vahelised kujad on lahendatud vastavalt normatiiv-dokumentidele ja on ära näidatud põhijoonisel. Käesolevas detailplaneeringus on hoonete asukoht krundil orienteeruv. Krundi piiridele rajatakse vajadusel piirdeaed kõrgusega kuni 1,5m. Puitlippide vahe peab olema minimaalselt 2cm nii, et piirdeaed jääb osaliselt läbipaistev.

Kinnistu positsiooninumbriga 2 on hetkel hoonestatud ajutiste ehitistega. Kinnistu positsiooninumbriga 4 on hetkel hoonestatud üksikelamuga.

4.1.3. Kavandatud kruntide ehitusõigus positsioonide kaupa

Kinnistu positsiooninumbriga 1 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 25970m2 jäetakse hoonestamata.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 4 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kinnistu positsiooninumbriga 2 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 28096m2, hoonestatakse. Planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut on lubatud hoonestada kuni seitsme hoonega. Ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu maksimaalne ehitisealune pindala on 8000m2. Hoone võib olla kuni 12m kõrge. Hoone võib olla kuni kolmekorruseline. Lubatud katusekaded on 0-35º, ühepoolse kaldega katuse puhul 0-15º. Katuseharja suunale piiranguid ei seata (kinnistu piiride kuju ei ole tavaline neljakandiline). Soovituslik katuseharja suund on risti või paralleelne kinnistu piiridega. Hooned rajatakse selle kinnistu läänepoolsesse ossa. Idapoolne kinnistu osa jääb hoonestamata, sinna rajatakse ladustamise plats.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, kinnistu pindala 4927m2, hoonestatakse. Planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut on lubatud hoonestada kuni nelja hoonega. Ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu maksimaalne ehitisealune pindala on 1970m2. Hoone võib olla kuni 12m kõrge. Hoone võib olla kuni kolmekorruseline. Lubatud katusekaded on 0-35º, ühepoolse kaldega katuse puhul 0-15º. Katuseharja suunale piiranguid ei seata (kinnistu piiride kuju ei ole tavaline neljakandiline). Soovituslik katuseharja suund on risti või paralleelne kinnistu piiridega.

Kinnistu positsiooninumbriga 4 maatulundusmaa 100%, kinnistu pindala 47245m2, säilib olemasolev hoonestus. Selle kinnistu ehitusõigus lahendatakse tulevikus eraldi detailplaneeringuga.

4.2. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord

4.2.1. Üldosa

Otseseid kahjulikke keskkonnamõjutusi planeeritavast tegevusest ei tulene. Põhilised keskkonda mõjutavad tegurid tulenevad ehitustegevusest.

4.2.2. Keskkonnakaitse

Projektiga on tagatud puhta elukeskkonna säilimine. Kinnistul ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.

Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra.

Planeeritud kinnistute maapind rajada nii, et sademevett ei juhita naaberkinnistutele.

4.2.3. Haljastus ja heakord

Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 5 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kinnistu positsiooninumbriga 2 säilib osaliselt olemasolev kõrghaljastus. Planeeritud on ka uut kõrghaljastust. Uue kõrghaljastuse täpne lahendus antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 ei asu hetkel väga palju väärtuslikku kõrghaljastust. Planeeritud on rajada uus kõrghaljastus. Uue kõrghaljastuse täpne lahendus antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

4.2.4. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Jäätmed kogutakse vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmeid käsitletakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele.

Võtta aluseks jäätmeseaduse § 71 lg 2 p 7 (Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri sätestab korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded) ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja § 38-41.

4.3. Tänavavõrk ja liikluskorraldus

Liikluskorraldus on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele, kehtiv alates 04.04.2016.a. Planeeritud kinnistutele juurdepääsud on tagatud Vareti-Sillaotsa tee T5 kaudu.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 täpne parkimiskorralduse lahendus ja parkimiskohtade arv antakse peale detailplaneeringu kehtestamist hoonete ehitusprojektides.

4.4. Tehnovõrgud

4.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon

4.4.1.1 Veevarustus

Kinnistu positsiooninumbriga 2 veevarustus on lahendatud planeeritava puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 veevarustus on lahendatud planeeritava puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Kinnistu positsiooninumbriga 4 veevarustus on lahendatud olemasoleva puurkaevuga hooldusalaga 10m.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 6 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4.4.1.2 Reovee kanalisatsioon

Kinnistu positsiooninumbriga 2 reoveekanalisatsioon on lahendatud planeeritava kogumismahutiga või mitme kogumismahutiga.

Kinnistu positsiooninumbriga 3 reoveekanalisatsioon on lahendatud planeeritava kogumismahutiga või mitme kogumismahutiga.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 kogumismahutite täpne lahendus antakse hoonete ehitusprojektides.

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 täpseid reoveekanalisatsiooni vooluhulki ööpäevas detailplaneeringu staadiumis veel ei teata.

4.4.1.3. Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž

Sademeveed immutatakse pinnasesse. Osaliselt säilivad ka olemasolevad kuivenduskraavid. Osaliselt asendatakse olemasolevad kuivenduskraavid drenaažitorustikuga.

Kinnistul positsiooninumbriga 2 on rajatud olemasolev tiik.

Täpne kuivendukraavide ja drenaažitorustiku lahendus antakse peale detailplaneeringut ehitusprojektides.

4.4.1.4. Maaparandussüsteemi torustik

Kinnistul positsiooninumbriga 1 asuv olemasolev maaparandussüsteemi torustik säilitatakse.

4.4.2. Elektrivarustus

Kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 elektrivarustus tagatakse rajatavatest elektrikilpidest Vareti-Sillaotsa tee T5 läheduses.

Kinnistul positsiooninumbriga 4 on olemasolev elektrivarustus.

4.4.3. Sidevarustus

Planeeritaval maa-alal puudub sidekaabli kaudu sidevarustus.

4.4.4. Päikesepaneelid

Planeeritud kinnistutele paigaldatakse vajadusel päikesepaneelid hoonete katustele või seintele. Päikesepaneele on lubatud paigaldada ka maapinnale.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 7 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4.5. Tuleohutus

Detailplaneering käsitleb Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu planeeritavat maa-ala. Käesolevale detailplaneeringule ei ole koostatud tuleohutusuuringuid.

Detailplaneeringu tuleohutus osa koostamisel on arvesse võetud järgmised normdokumendid: - Siseministri 03.detsember 2018.a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. - Eesti Standard EVS 812-7:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, kehtib alates 16.05.2018.a. - EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”, kehtiv alates 03.10.2017.a. - Riigikogu „Tuleohutuse seadus“, redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.01.2016.a.

Projektlahendus ei sisalda kõrvalekaldeid normdokumentidest ega nende üksikutest nõuetest. Paekna tee 2 kinnistu muutub planeeringuga tiheasustusega alaks.

Tuletõrjevesi saadakse olemasolevast tuletõrjevee veevõtukohast, mis asub Paekna tee 4 kinnistul Paekna tee 2 kinnistust üle tee ~15m kaugusel. Vajalik veehulk on 10l/s 3 tunni jooksul. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht tagab vajaliku veekoguse.

Detailplaneerimisprojektis on krundile kantud hoonestusala, mis arvestab tulekaitsenorme:

 krundi piire ümbritseb vähemalt 4m laiune hoonestuskeeluala.  tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud.  planeeritavate hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 12m.  hoonete maksimaalne korruselisus on 3.  planeeritavad hooned kuuluvad tuleohutusklassi TP3 või TP2.

4.6. Erinõuded

 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30m, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolt Tõdva- Nabala tee.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu lõunapoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m 0,4kV kaabelliin, Paekna tee 2 kinnistu loodepoolses nurgas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 10m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin), Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 2m elektriõhuliin alla 1 kV, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu põhjapoolses osas.

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² eesvoolu kaitsevöönd 10m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 8 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

 Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² Ranna või kalda veekaitsevöönd 1m, Paekna tee 2 kinnistu kirdepoolses osas.

 Planeeritava puurkaevu hooldusala 10m kinnistu positsiooninumbriga 2.  Planeeritava puurkaevu hooldusala 10m kinnistu positsiooninumbriga 3.

4.7. Kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja tingimused

Planeeritaval alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustega.

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Planeeringuga kavandatud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja

võrgustiku.  Planeeringualale nähakse ette krundisisene välisvalgustus, mis vähendab kuritegevuse

riske.  Hoone juurde viivate sissepääsuteede selge eristamine vähendab sissemurdmiste,

vandalismi, grafiti ja süütamiste riski.  Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad

vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski  Sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab

intsidentide kordumise riski.  Kiired parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte,

grafitirünnakuid või süütamisi. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.  Süttimatust materjalist prüginõude kasutamine vähendab süütamiste riski.  Kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.  Hea korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu.  Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid.

5. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Peale detailplaneeringu kehtestamist rajatakse kinnistute positsiooninumbriga 2 ja 3 hoonestus.

6. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi asub Paekna tee 2 suures osas tootmis – ja/või ärihoonete maal (rajatav) ning metsa alal. Käesoleva detailplaneeringuga soovime üldplaneeringu järgset tootmis – ja/või ärihoonete maale (rajatav) ning metsa ala muuta.

Paekna tee 2 kinnistu on jagatud tsoonideks üldplaneeringu väljavõtte joonisel: Tsoon nr 1 (üldplaneeringuga kooskõlas), pindala ~4927m2 Tsoon nr 2 (üldplaneeringuga kooskõlas), pindala ~10256m2 Tsoon nr 3 (üldplaneeringuga kooskõlas), pindala ~12871m2 Tsoon nr 4 (üldplaneeringuga kooskõlas), pindala ~7926m2 Tsoon nr 5 (üldplaneeringut muutev), pindala ~26927m2 Tsoon nr 6 (üldplaneeringut muutev), pindala ~15240m2 Tsoon nr 7 (üldplaneeringut muutev), pindala ~18045m2

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 9 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Tsoonid 1-4 on üldplaneeringuga kooskõlas. Tsoone 5-7 soovime üldplaneeringut muuta.

Paekna tee 2 kinnistule on koostatud muutuv üldplaneering joonis, kus on äranäidatud käesolevas detailplaneeringus toimuv muutuv üldplaneering.

Üldplaneeringu muutmise põhjendused. Käesolevas detailplaneeringus jäetakse suur osa üldplaneeringu järgsest tootmis – ja/või ärihoonete maa (rajatav) maatulundusmaaks ja rajatakse selle vastu tsoon nr 6 ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu, mis on üldplaneeringu järgne metsa ala. Suures osas üldplaneeringu järgsel metsa alal on teostatud raieloaga raie, sest puudel olid kooreürask ja ladvakahjustused. Kuna tsoonis nr 6 on suures osas mets likvideeritud, siis miks mitte sinna rajada ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu? Tsoonis nr 6 maa-alale ei anta ehitusõigust hoonete rajamiseks. Tsoonis nr 6 maa-ala on planeeritud kasutada ladustamise platsina ja parkimise alana. Tsoonis nr 6 maa-alal säilinud kõrghaljastus enamuses säilib (vajadusel teostatakse hooldusraiet). Tsooni nr 6 idapool asub maatulundusmaa metsaga nii, et naabri õigusi, ega rahulolu ei tohiks olla rikutud.

Tsoon nr 5 jääb hetkel maatulundusmaaks. Tsoon nr 7 jääb hetkel maatulundusmaaks. Tsoonid nr 5 ja 7 on võibolla tulevikus plaanis planeerida tootmis – ja/või ärihoonete maadeks.

Pakena tee 2 kinnistust üle tee läänepool asuvad olemasolevad tootmismaa kinnistud, mis on osaliselt ka hoonestatud. Seega sobitub käesolevas detailplaneeringus kavandatud kaks planeeritud ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut olemasoleva väljakujunenud olukorraga planeeritava maa-ala lähipiirkonnas läänepool.

Paekna tee 2 kinnistust üle tee lõunapoole jäävad hoonestamata maatulundusmaa kinnistud, millede lähipiirkonda jääb Paekna tee 2 kinnistul lõunapoolne osa, Paekna tee 2 kinnistu osa, mis jääb käesolevas detailplaneeringus maatulundusmaaks. Seega jääb kavandatud kaks ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut neist kaugemale eemale ja ei tohiks lõunapoolseid hoonestamata maatulundusmaid häirida.

Paekna tee 2 kinnistu kagupoolse nurga lähenduses asuvad viis hoonestatud elamumaa kinnistut. Käesolevas detailplaneeringus jääb nende elamumaa kinnistute lähedusse Paekna tee 2 kinnistule planeeritud maatulundusmaa osa nii, et kavandatud kaks ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut jäävad neist kaugemale eemale.

Paekna tee 2 kinnistust idapool asub Kaire tee 6 maatulundusmaa kinnistu, mis Maa-ameti kaardi järgi tundub hoonestamata (kaardil tundub olevat hoone vare või alustatud vundamendi ehitus). Paekna tee 2 kinnistule planeeritud krunt positsiooninumbriga 2 ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistu jääb Kaire tee 6 kinnistu piiri äärde, kus asub olemasolev mets.

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 10 / 11-

Paekna külas Paekna tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Paekna tee 2 kinnistust põhjapool üle tee asub Välja kinnistu pindalaga 19990m2 elamumaa sihtotstarbega ning hoonestatud ja Vareti (elamumaa, pindala 2,62ha) kinnistu juurdepääsu tee ots. Põhjapoole jääb ka Kitsemuraka maatulundusmaa kinnistu pindalaga 7,45ha, kinnistu on hoonestamata. Käesolevas detailplaneeringus jääb Paekna tee 2 põhjapoolne osa maatulundusmaaks ja ei tohiks üle tee asuvaid naabreid segada, ega nende õigusi rikkuda.

Paekna tee 2 kinnistu ja Vareti-Sillaotsa tee T5 vahele jääb Aili maatulundusmaa kinnistu pindalaga 3,85h, mis on ka kehtiva üldplaneeringu järgi tootmis – ja/või ärihoonete maa (rajatav). Seega ei tohiks Paekna tee 2 kinnistule planeeritud kaks ärimaa 20% ja tootmismaa 80% kinnistut (mis asuvad Aili kinnistu lähipiirkonnas) Aili kinnistut, segada, ega häirida.

Koostas: Mihkel Leinsaar

Paekna tee 2 kinnistu, Paekna küla, Kiili vald, Harjumaa. Versioon: V02. 20.09.2023.a. Milesson Projekt OÜ reg. nr. 11428623 Detaliplaneering töö nr 01-23DP Arhitekt ja pädev isik Mihkel Leinsaar - 11 / 11-

MILESSON PROJEKT OÜ

PAEKNA TEE 2, PAEKNA KÜLA, KIILI VALD,

HARJUMAA

MUUTUV ÜLDPLANEERING

JUHATAJA

ARHITEKT

PAEKNA KÜLAS PAEKNA TEE 2 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

TÖÖ NR. 01-23DP

20.09.2023.a.

JOONIS NR. 3

reg. nr.11428623, EEP001204

MIHKEL LEINSAAR

STAADIUM: E

GONSIORI 33-8, TALLINN, 10147

TEL. 56630577, [email protected]

PÄDEV ISIK

MIHKEL LEINSAAR

MIHKEL LEINSAAR

M 1:1000

VERSIOON: V01

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID:

KINNISTUTE PIIRID

TOOTMISMAA JA ÄRIMAA

MAATULUNDUSMAA 100%

TSOON

TSOON NR 1

(ÜP-GA KOOSKÕLAS)

TSOON NR 3

(ÜP-GA KOOSKÕLAS)

TSOON NR 4

(ÜP-GA KOOSKÕLAS)

TSOON NR 2

(ÜP-GA KOOSKÕLAS)

TSOON NR 5

(ÜP MUUTEV)

TSOON NR 6

(ÜP MUUTEV)

TSOON NR 7

(ÜP MUUTEV)

TSOON NR 1

(ÜP-GA KOOSKÕLAS)

tootmis – ja/või ärihoonete maa (rajatav)

metsa ala (kollane vertikaalne viirutus on maaparandussüsteemidega alad)

Lisa 6 Kiili Vallavolikogu

19.09.2024 otsuse nr 14 juurde

PAEKNA KÜLA PAEKNA TEE 2 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneering (DP0345).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering (projekteerimistingimused ja detailplaneeringud puuduvad)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Paekna külas. Planeeringuala suurus on 10,63 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve

1 Paekna tee 2 30401:002:0194 10,63 ha Maatulundusmaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

1

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 10) Eesti standardid

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:

a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;

c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Vareti-Sillaotsa teelt (30401:002:0411). Vajadusel

kaasata teedespetsialist.

2

6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põllumajandus- ja Toiduametiga; 2) Põhja päästekeskusega, 3) Terviseametiga 4) Transpordiametiga.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

Lisa 7

Kiili Vallavolikogu

19.09.2024

otsusele nr 14

Kiili vallas Paekna külas Paekna tee 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

Detailplaneeringu koostaja: Milesson Projekt OÜ (Gonsiori tn 33-8 Tallinn

Harjumaa 10147, e-post [email protected]; tel

5663 0577).

KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus

Registrikood: 75020983

Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa

Telefon: 6790260

e-post: [email protected]

Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev,

Harjumaa).

1. PLANEERITAVA ALA ANDMED

Kinnistu aadress Kinnistu

suurus

Katastriüksuse

number

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

1 Paekna tee 2 10.63 ha 30401:002:0194 Maatulundusmaa 100%

1.1. Detailplaneeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2

katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse

määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada,

kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS §

33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta

eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus eeldavalt KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud

tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub

kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib kaasa

tuua olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt

peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu hulgas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15 punkti 8 kohaselt

peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse

üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud

asutuste seisukohtadest.

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2

katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse

määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on maakasutus perspektiivne tootmis- ja/või ärihoonete maa

juhtotstarbega (T/B). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil

on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et

tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta

kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada

kõrghaljastusena.

Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi

on lubatud äri- ja tootmishooned. Pakena tee 2 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100%

maatulundusmaaks ja suurus on 10,63 ha, millest 6,47 ha moodustab haritav maa, 3,40 ha

metsamaa, 0,18 ha õuemaa kõlviku ja 0,58 ha muu maa.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili

valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa

krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni

kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste

ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos

3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m

(ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2.

Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi

piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta.

Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel:

üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet

kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna

moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada

juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Planeeritav ala asub Kiili alevi lõunapoolses osas. Juurdepääs detailplaneeringu alale on

11151 Tõdva-Nabala teelt, väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili

valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

Detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega (vt. joonisel 1).

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust.

Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3):

• Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu

põhjapoolses osas (vid: 4109460020040001);

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (vid: 11151);

• elektripaigaldise kaitsevööndid (vid: 72493918) ja (vid: 586440509);

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² eesvoolu kaitsevöönd 10 m, Paekna tee 2

kinnistu kirdepoolses osas (vid: 41094600200400011M).

2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, kus

planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooni järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda, mille vee-ettevõtjaks on

määratud Osaühing Kiili KVH. ÜVK arengukava kohaselt ei kuulu planeeritav ala kinnitatud

reoveekogumisalasse, kuid piirneb sellega vahetult. Kiili valla hõlmatus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on kõrge, kuid lahendamata on veel Paekna küla keskosa, millesse jääb ka

planeeritav ala. Lähtuvalt suhteliselt väikesest teeninduspiirkonnast ja opereeritavate varade

suurusest ei ole majanduslikult põhjendatud seni vee-ettevõtjal oma jõududega torustike ja

seadmete rekonstrueerimine või väljaehitamine. Arendamise kava pikaajalise investeeringute

programmi lõpuks kõigile Paekna küla elanikele liitumise võimalus ÜVK-teenusega. Sellest

tulenevalt on võimalik tagada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja liitumine.

Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele, seoses teede

asukoha valiku, sademeveega, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja

valgushäiringutega.

2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Planeeritava ala näol on tegemist alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures

ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse

olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala

hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud piirkonnas eksisteerivast

äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest,

saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida

saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult oluliseks.

Kiili valla geoportaali GIS andmetel (seisuga 19.03.2024), piirneb planeeringuala lähiümbrus

järgmiste detailplaneeringutega:

• alast idas – Proosamardi V kinnistu osa detailplaneering, eesmärgiks Kruntideks

jaotamine,maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala kujundamine.

Kehtestatud 13. detsember 2005 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 95.

Detailplaneering elluviidud.

• alast läänes – Suurkivi Kaarhalli kinnistu ja lähiala detailplaneering, eesmärgiks

Ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise lahendamine. Detailplaneering lõpetatud.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri ja Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetest (seisuga 19.03.2024).

2.4.1. Geoloogia ja maavarad

Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu liustikusetted e. moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnavorm

on silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala.

Interpoleeritud pinnakatte paksus on ca 4 m. Tulenevalt uuringupunktide varieeruvast

tihedusest võib tegelik pinnakatte paksus oluliselt erineda.

Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge

või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks.

Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal

valdavalt gleistunud rähkmullad (Kg),gleistunud leostunud mullad (Kog) ja leostunud

gleimullad (Go) (vt. joonis 2).

Joonis 2. Muldade paiknemine.

Alal on toimunud tegevusi (maaharimine). Viimastel aastatel pole ala põllumajanduslikku

kasutamist leidnud.

Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast loode ja

kirde suunas ca 300 ja 500 m kaugusel lähimad turbamaardlate 19. plokid (Sausti

turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on vähelagunenud turvas.

Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju geoloogialale ega piirkonna

turbamaardlatele.

2.4.2. Põhja- ja pinnavesi

Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb

planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud

põhjaveega alale. Valla lõunaosas Paekna küla piirkonnas esineb kohati ka kaitsmata

põhjaveega (väga kõrge reostusohtlikkusega) alasid, kus esineb karstinähtusi (karstilehtrid ja

pinnavee neeldumine karsti), mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette

näha meetmed põhjavee kaitseks.

Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale)

kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu

kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei

ole põhjavee reostust piirkonnas teada.

Planeeringuala piirkonda on planeeritud varustada veega olemasolevatest ja rajatavatest

puurkaevudega. Reovee kogumine lahendatakse lekkekindlate kogumismahutitega ning

korraldatakse selle vedu purgimissõlme.

Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevude sanitaarkaitsealal tegevust ei toimuks

ega planeeritaks, st säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu sanitaarkaitsealasse võib

ohustada avatava põhjaveekihi kvaliteeti. Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb

sillutatavad/kõvakattega alad kavandada väljapoole puurkaevu sanitaarkaitseala ning rajada

puurkaev, mis katab kogu planeeringuala veevajaduse.

Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu

alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära

kuivendussüsteemid ja selle harukraavid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide

vee ärajuhtimisvõime ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole

tavaliselt taimedele hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa

kasutajatele. Kuivendussüsteemide ja kraavide regulaarne korraoleku tagamine on oluline

pinnavee juhtivusele piirkonnast.

Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel maaparandussüsteemiga ühendatud harukraavid (vt joonis 3).

Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 19.03.2024)

Planeeringualaga piirneb ja on ümbritsetud maaparandussüsteemi reguleerivast võrgust

RATASSEPA (tunnus 4109460020040). Planeeringualaga piirneb maaparandussüsteemi

eesvooluga kuni 10 km2 valgalaga, mis suubub Nabala peakraavi ja maaparandussüsteemi

maa-ala maaparandushoiu-alaga.

Lähimad vooluveekogud kraavid asuvad planeeringualal. Planeeringualast läänesuunal ca 400

m kaugusel asub Paekna Järv (paisjärv), mis on ühendatud Vääna jõega, mille eesvool on üle

25 km2 valgalaga (4109450020000). (vt joonis 4).

Joonis 4. Maaparandussüsteemid (Maa-amet 19.03.2024)

2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt

funktsioneerivaks tervikuks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt piirneb

planeeringuala lääne- ja idasuunal rohelisest võrgustikust, mis on ühendatud rohevõrgustiku

tuumalaga T9. Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala valdavalt

tasane metsamaa.

Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga alasse.

Planeeritava ala ja rohevõrgustikku jääb piisav puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu.

Selliselt tagatakse rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh

planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju

rohevõrgustikule ja selle toimimisele.

Taimestik - detailplaneeringuala on valdavalt tasane metsamaa. Planeeringuala ja selle ümbrus

planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele suurenevast

liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra,

valgusreostus, õhusaaste) kooskõlas detailplaneeringu tingimustega.

Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi

ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb

taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate

kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja

valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv

looduslik elukeskkond, s.h senised avatud alad, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele

kuuluva ala piires. Planeeringualaga ümbritsev rohevõrgustik säilib eeldatavalt elupaigaks ja

toitumisalaks jätkuvalt paljudele loomadele ja lindudele.

Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes

kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt

olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi,

suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib

eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja

ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju

loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline.

Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab

vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust

tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas.

Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringualalt väljajäävat

rohevõrgustiku ning teisi pesitsemise kohti.

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad;

kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse

andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid

ega kaitsealasid.

• Lähim Natura 2000 ala – Tammiku loodusala (kood RAH0000356), asub ca 5 km

lõuna pool.

• Lähim looduskaitseala – Nabala-Tuhala looduskaitseala (registrikood KLO1000634),

asub lõuna-lääne suunal, ca 2,0 km kaugusel.

• Lähim vääriseluapik – alusmets (nimetus VEP154074), asub ca 2,5 km kaugusel kagu

suunas.

Planeeringuala lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

• II kategooria kaitsealune fauna - põhja-nahkhiir (kood KLO9115646), mis asub ca

400 m kaugusel loode suunas;

• II kategooria kaitsealune fauna – veelendlane (Myotis daubentonii), (KLO9115767),

mis asub ca 400 m kaugusel loode suunas;

• III kategooria kaitsealune fauna – rukkirääk (Crex crex), (KLO9115490), mis jääb ca

440 m kaugusele edela suunas;

• III kategooria kaitsealune taimed - hall käpp (Orchis militaris) (KLO9306331) ja

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KLO9306623), mis jäävad alast ca 250 m

kaugusele kagusse;

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 1,2 km kaugusel loodes.

Kuna kaitsealasd ja kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal

detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist

negatiivset mõju ega häiringut.

2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused

Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade

kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad,

matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud

kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning

nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;

monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad

(maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu ja muud sõidukid, nende osad või nende

kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (19.03.2024) ei asu

planeeringualal arheoloogiamälestisi.

Lähimad arheoloogiamälestised koos kitsendustega – asulakoht ja kinnismälestis

(registrinumber 17948 ja 17948), asuvad ca 130 m lääne suunas. Detailplaneeringuga

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestistele negatiivset mõju.

Planeeringuala läheduses paiknevad mitmed kinnismälestised (vt joonis 5), kuid tulenevalt

nende kaugusest ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivset

mõju arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA

KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 10.63 ha suurusel alal Äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning

lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus

selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate

andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.

Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või

piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega

ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju

taimestikule, loomastikule ja täiendav surve kuivendussüsteemidele eesvooludele.

Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida

ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse

registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii

detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise

käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete

kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega

seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise

või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid

võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb

ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest

tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu

elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja

antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel

planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju

on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või

väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila

kaart on pigem piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste

vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd

kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje

meetmed.

Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse.

Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga

reaalseid liitumisvõimalusi.

Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning

planeeringualal immutatakse sademeveed kinnistu piirides. Sademeveed immutatakse

pinnasesse. Osaliselt säilivad ka olemasolevad kuivenduskraavid. Osaliselt asendatakse

olemasolevad kuivenduskraavid drenaažitorustikuga. Kinnistul positsiooninumbriga 2 on

rajatud olemasolev tiik. Täpne kuivendukraavide ja drenaažitorustiku lahendus antakse peale

detailplaneeringut ehitusprojektides.

Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste

kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb

projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid. Sademevee

ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning

hoonestuse suurusele). Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi

töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud vee vaba liikumine kuni

eesvooluni.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada

looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist. Katustelt, teedelt ja parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett

on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest

isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub

väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele

tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.

Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist

„Linnatänavad“.

Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale käesoleval ajal

registreeritud oluline negatiivne mõju.

3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste

ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud

mõjudeks.

Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h

planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd

piirkond on juba mõjutatud piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast

liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida

saab planeeritava ala paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud

avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi

kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning

ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad

lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust

(nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada.

Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt

jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja

valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole

tegemist mõjude olulise suurenemisega.

3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning

piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik

mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna

atraktiivsust.

3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – metsamaa asendub

äri- ja tootmismaa kruntida ning elamumaa krundiga, kuhu kavandatakse hoonestust ja

infrastruktuuri. Detailplaneeringuga nähakse kontaktvööndis ette täiendava kõrghaljastuse

rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit, kinnismälestisi ega maardlaid.

Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku

toimimist ega planeeringualast väljapoole jäävaid kaitsealuseid liike ega objekte.

Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast

(sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne

mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete

ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul

on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:

• II kategooria kaitsealune fauna - põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (kood

KLO9115646), mis asub ca 400 m kaugusel loode suunas;

• II kategooria kaitsealune fauna – veelendlane (Myotis daubentonii), (KLO9115767),

mis asub ca 400 m kaugusel loode suunas;

• III kategooria kaitsealune fauna – rukkirääk (Crex crex), (KLO9115490), mis jääb ca

440 ja ca 650 m kaugusele loode ja edela suunas;

• III kategooria kaitsealune taimed - hall käpp (Orchis militaris) (KLO9306331) ja

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KLO9306623), mis jäävad alast ca 250 m

kaugusele kagusse;

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 1,2 km kaugusel loodes.

Harilikku käoraamatutut ja rukkirääku ohustab eelkõige kasvukohtade veereziimi muutmine

ja kinnikasvamine ning koos kuivendusega kahandab sobilike elupaikade pindala. Liigi

olemasolevate populatsioonide ja nende elupaikades soodsate tingimuste säilitamiseks on

vajalikud järjepidevad hooldustööd.

Põhja-nahkhiire ja veelendlase põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus ja üldine

linnasumine. Oluline on vältida elu- ja varjepaikade hävimist, samuti säilitada sobivaid varje-

ja talvitumispaiku.

Võttes arvesse leiukohtade piisavat kagust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele

eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.

3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (19.03.2024) ei paikne

planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.

4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos

lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile,

Põllumajandus- ja toiduametametile, muinsuskaitseametile ja Transpordiametile.

Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad alljärgnevates punktides.

4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast (18.04.2024 nr 6-5/24/6645-2).

Keskkonnaamet on läbi vaadanud esitatud dokumendid ning annab seisukoha ainult

Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel.

Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et

KSH algatamine ei ole käesoleval juhul eeldatavalt vajalik, kuna detailplaneeringu

koostamisel ei ole eeldada KeHJS § 22 mõistes olulise keskkonnamõju ilmnemist.

Siiski juhib Keskkonnaamet tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Esitatud materjalide kohaselt lahendatakse kahe kinnistu veevarustus planeeritavate

puurkaevudega ning ühe kinnistu (positsiooninumber 4) veevarustus olemasoleva

puurkaevuga. Keskkonnaameti andmetel ei asu Paekna tee 2 kinnistul ühtegi

puurkaevu. Samuti ei ole seda puurkaevu märgitud detailplaneeringu põhijoonisele.

Puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda

ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 434.

2. Reoveekanalisatsioon on kavas lahendada kinnistu põhiselt kogumiskaevuga. Kui

siiski lahendatakse reoveekäitlus biopuhasti ning heitvee pinnasesse juhtimise teel,

tuleb arvestada, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 154 lg 5 p 7 alusel on puurkaevu

hooldusalal keelatud kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee

või saasteainete pinnasesse juhtimine. VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal

ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus peab olema

vähemalt 60 m.

3. Eelhinnangu punktis 2.4.1. on toodud, et Geoloogiateenistuse Eesti pinnase

radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge või väga kõrge

radooniriskiga omavalitsuseks. Lisaks on punktis 5.6. toodud, et planeeringuala

täpsem radoonisisaldus ning radooniohtlikkust vähendavad meetmed ei ole teada ning

seetõttu tuleb tellida radooni uuring, mille käigus määrata planeeringuala pinnase

radoonisisaldus ning leida leevendavad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades ei ole radooni teemat kajastatud. Palume

detailplaneeringu koostamisel arvestada, et tegemist on võimaliku kõrge

radooniriskiga piirkonnaga ning tuua välja juhised sellega arvestamiseks.

4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast (23.04.2024 nr 9.3-4/24/3495-2).

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH

mittealgatamise otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

• KSH eelhinnangus (lk 12) on toodud: „Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski

kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega

riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila kaart on pigem piirkonda

iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h

detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd

kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta

radooniohje meetmed.“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole

pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

• KSH eelhinnangus (lk 15) on toodud: „Välja selgitada kavandatava tegevusega

kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;“ Jälgida, et

ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid ning

arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

• KSH eelhinnangus (lk 15) on toodud: „Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka

tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid

vastavalt seadustes toodud normidele;“ Amet juhib tähelepanu, et hindamaks

planeeritavalt alalt esinevate müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud tasemetele, tuleb ametile

esitada liiklusest ja tööstusest tulenevalt olemasoleva ning perspektiivse olukorra

kohta mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri

03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 punkt 5 hinnata ka

maksimaalseid müratasemeid.

• Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei

tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike

hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

4.3. Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast (02.04.2024 nr 6.2-2/14366).

Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise eelnõu kohta, kuid otsuse eelnõu Lisa 1 ja Lisa 7 vajavad täpsustamist,

kuna mõlemas osas tuleb parandada ebatäpsused, mis on:

• Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandushoiu-ala, Paekna tee 2 kinnistu

põhjapoolses osas.

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² eesvoolu kaitsevöönd 10 m, Paekna tee 2

kinnistu kirdepoolses osas.

4.4. Väljavõte Transpordiameti kirjast (23.04.2024 nr 7.2-2/24/5546-2).

Planeeringu eesmärgiks on äri- ning tootmishoonete püstitamine ja teenindava taristu

rajamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11151 Tõdva-Nabala tee km 6,24-6,48.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 232 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada kohalikult teelt 3040025 Vareti - Sillaotsa tee, mis ristub

riigiteega km 6,23. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1

punktile 7. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on

vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja

kehtestamise otsuses. Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt

lähtuva liiklussageduse ja liikluskoosseisu vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on

ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener

kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest

ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu

kavandamise juhendi tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada

kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja

üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Lisada seletuskirja, et

arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad

nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame

mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid

mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel

näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid,

mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema

koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga

esitatud seisukohti.

4.5. Muinsuskaitseamet, Kiili Vallavalituse poolt saadetud kirjale (02.04.2024 nr 8-1/626-

8) „Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Paekna tee 2 detailplaneering,

Paekna küla, Kiili vald“ vastust ei esitanud. Seega loeme, et Muinsuskaitseametil arvamus

ja vastuväited KSH mittealgatamise otsusele puuduvad.

5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA

EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED

TEGEVUSED

5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused;

5.2. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.

5.3. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded;

5.4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka

helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele;

5.5. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest;

5.6. Planeeringuala täpsem radoonisisaldus ning radooniohtlikkust vähendavad meetmed ei

ole teada. Seetõttu tellida radooni uuring, mille käigus määrata planeeringuala pinnase

radoonisisaldus ning leida leevendavad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks;

5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks;

5.8. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru;

5.9. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei

toimu; ühisvee-ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja liitumine on keskkonna ja põhjavee

kaitse seisukohast eelistatuim.

5.10. Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse ja sademevee

käitlemine lahendada pädeva isiku poolt säästvaid sademeveelahendusi silmas pidades.

Juhul, kui sademevesi kogutakse kokku ning juhitakse toruga kraavi, on vaja sellele

tegevusele taotleda vee erikasutusluba tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktile 4.

Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida;

5.11. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist;

5.12. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja

sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse

muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu

koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

5.13. Detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

5.14. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui

hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele;

5.15. Alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste

sademeveelahendustega;

5.16. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud

kinnistutele haljastusprojekt;

5.17. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, mille mõju võib ulatuda

planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada

täiendav kõrghaljastus;

5.18. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada teiste ametkondade poolt tehtud märkuste ja

ettepanekutega.

LÕPPJÄRELDUS

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada

detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu

saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav

tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole

teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse algatamiseks Paekna tee 2 detailplaneeringu osas.

Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi

peatükis 5 toodu osas.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Margit Kuulmann

Keskkonnanõunik

19.03.2024

KIILI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kiili 19. september 2024 nr 14

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu algatamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 27.09.2023 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/626-3 ja 15.06.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/92-20.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Milesson Projekt Osaühing (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 33-8, 10147, e-post [email protected]).

1. Algatada Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu (DP0345) koostamine. Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering (projekteerimistingimused ja detailplaneeringud puuduvad).

3. Planeeritava maa-ala suurus on ~11 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paekna külas Paekna tee 2 katastriüksuse (30401:002:0194) jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 2) krundile tohib ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 8000 m2. Äri- ning tootmismaa (eskiis joonisel pos 3) krundile tohib ehitada neli

kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa) kokku kuni 1970 m2. Kõikide planeeritavate äri- ja tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Maatulundusmaa kinnistule (eskiis joonisel pos 1) ehitusõigust ei anta. Maatulundusmaa krundile (eskiis joonisel pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Planeeringuga tuleb lahendada juurdepääs Vareti-Sillaotsa teelt, mis on kaasatud planeeringualasse.

Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut täpsustav joonis on käesoleva otsuse lisas nr 5.

5. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 6.

6. Mitte algatada Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 7. 6.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 7.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

8. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

9. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

10. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

11. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola Vallavolikogu esimees

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 19.09.2024 otsusele nr 14; 2. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi skeem; 3. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis; 4. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu eskiislahenduse üldplaneeringu muutmise

ettepaneku joonis; 6. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu lähteseisukohad;

7. Paekna küla Paekna tee 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhindamine.