Pakkumuskutse

1

Hankelepingu Lisa _ ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „________________“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted

2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt

andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT- süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest

2

vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste

3

teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

4

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted

6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

1

Lisa 1 Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING nr ___ Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ______ (edaspidi töövõtja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate

kogemuste ja vajaduste analüüs” tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Lepingul on järgmised lisad:

1.2.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on taastava õiguse vabatahtlike konkfliktivahendajate süsteemi

kitsaskohtade ja arendusvõimaluste analüüs (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Teenuse tellimist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi

2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” alaprojekti „Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine” vahenditest.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohase töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale

_____ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind

sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 3.3. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on 30.04.2024. Töö täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises

kirjelduses ja töövõtja esitatud pakkumuses. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed. 4.5. Tellija on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

2

5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks arve

esitamisele. Pooled fikseerivad töö üleandmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Töövõtja kohustub tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides

ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

6. Autoriõigused 6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad

selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

6.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

6.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

7.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

3

7.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

8.2. Poolte volitatud esindajad on: 8.2.1. Tellija volitatud esindaja on Liis Sild-Harutši, telefon 5194 9691, e-post liis.sild-

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.2.2. Töövõtja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.

4

10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Maret Maripuu peadirektor

Lisa 2 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti hanke „Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs” 1. Taust ja lepingu ese 1. aprillil 2023 rakendus uus ohvriabi seadus (OAS, https://www.riigiteataja.ee/akt/OAS), millega loodi alus taastava õiguse teenusele (OAS § 26). Taastav õigus on lähenemine konfliktidele ja õigusrikkumistele, mis võimaldab tekkinud kahju heastada, kaasates mõjutatud pooled, tervendades pooli ja luues turvalist kogukonda. Taastava õiguse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kuid taastava õiguse meetodeid/praktikaid (edaspidi meetodid) saab rakendada laiemalt ning kasutada erinevates valdkondades ja sekkumistasanditel. Taastava õiguse teenuste eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist toetada. Taastava õiguse praktikateks, mis on välja toodud ohvriabi seaduses, on:

 taastav vestlus;

 taastav kohtumine;

 konfliktivahendus;

 vahendusmenetlus;

 taastav nõupidamine;

 taastav aruteluring. Taastava õiguse praktikatega on võimalik ennetada konfliktide eskaleerumist ning osapooltel ajaliselt märgatavalt varem kokku tulla, et jagada tekkinud mõtteid ja tundeid, kuulda teist poolt ning jagada seda, mida keegi vajab, et juhtunust edasi liikuda ja võimalusel sõlmida kokkulepped, kuidas tekkinud kahju heastada. Rohkem infot leiab: https://www.palunabi.ee/et/taastavoigus. Taastava õiguse teenust osutavad täna Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad ja vabatahtlikud konfliktivahendajad. Taastava õiguse vabatahtlikke on 128 ja 19 vabatahtlikku on lepingu sõlmimise ootel. 2023. aastal suunati konfliktivahendusse (vabatahtlikele) 167 juhtumit. 2023. aastal võttis vahendusi töösse 99 erinevat vabatahtlikku, mh:

 43 vabatahtlikku võttis töösse ainult 1 vahenduse;

 20 vabatahtlikku võttis töösse 2 vahendust;

 36 vabatahtlikku võtsid töösse 3 ja enam vahendust. Antud kvalitatiivse analüüsi eesmärgiks on viia läbi intervjuud vabatahtlike konfliktivahendajatega, et uurida nende kogemusi ja vajadusi ning selgitada välja vabatahtlike süsteemi kitsaskohad ja arendusvõimalused. Vabatahtlike konfliktivahendajatega läbiviidud intervjuude analüüs peab vastama järgnevatele küsimustele:

- Millist toetust vabatahtlikud vahendajad Sotsiaalkindlustusametilt vajavad? - Mis motiveerib vabatahtlike vahendajaid olema taastava õiguse vabatahtlik? - Millised on vabatahtlike vahendajate hinnangul kitsaskohad vahenduse läbiviimise

protsessis? - Mis vabatahtlike vahendajate hinnangul vahenduse läbiviimise protsessis hästi toimib?

- Millised on analüüsi tulemusel ettepanekud taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamiseks?

2. Oodatav tulemus Hankelepingu täitmise tulemusena on valminud analüüs vastavalt pakkumuses toodud metoodikale ja uurimisküsimustele. Analüüsi tulemustes on selgelt välja toodud ka võimalikud erisused järgmiste tunnuste alusel:

 aktiivsed ja mitteaktiivsete vabatahtlikud (2024 seisuga);

 vabatahtliku staaž (rohkem kui üks aasta, vähem kui üks aasta);

 piirkond (põhi, lõuna, ida lääs). 3. Töö teostamise tähtaeg Analüüsi valmimise ja üleandmise tähtaeg on 30.04.2024. Arve tehtud töö eest tuleb samuti esitada hiljemalt 30.04.2024. Analüüsi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” alaprojekti „Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine” vahenditest. Valminud analüüsi tagasisidestatakse vajadusel peale töö üleandmist tellija poolt määratud isikute ringis. Tagasiside alusel laekunud parandusettepanekute sisseviimise tähtaja lepivad raamlepingu partner ja Tellija kokku e-kirja teel vastavalt paranduste töömahukusele ja ajakriitilisusele. Täiendavaid väljamakseid paranduste sisseviimise eest ei tehta. 4. Sihtrühm Vabatahtlikud konfliktivahendajad. Konfliktivahendajate kontaktid koondab ja annab hanke võitjale üle tellija. Valimi metoodika pakub välja edukas pakkuja ja see kooskõlastatakse Tellijaga. Valim peab tagama analüüsi esinduslikkuse vabatahtlike osas vähemalt punktis 2 toodud näitajate alusel. 5. Hangitavad teenused Edukas pakkuja koostab uurimusküsimustele vastamiseks intervjuukava(d) ja vabatahtlike konfliktivahendajate valimi ning kooskõlastab need Tellijaga, viib läbi intervjuud ja teostab nende analüüsi vastavalt pakkumuses toodud metoodikale ning esitab Tellijale analüüsi tulemusteraporti. Muu analüüsi läbiviimiseks vajalik lepitakse kokku eduka pakkujaga. Kõik töö teostamiseks vajalikud kulud tuleb arvestada pakkumuse kogumaksumusse (sh sõidu- ja majutuskulud, tehnika jms). Tellija ei tasu täiendavate kulude eest. Eduka pakkujaga toimub iganädalane tellimuse täitmise ülevaate kohtumine veebivahendusel koos Tellijaga.

PAKKUMUSKUTSE Alla lihthanke piirmäära hange (väikeost)

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]

1.2 Hanke nimetus ja maksumus „Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs”

Hanke eeldatav maksumus KM-ta: 23 000 eurot

Analüüsi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” alaprojekti „Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine” vahenditest ja riigieelarvest.

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 21.03.2024 kell 23:59. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.6 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud

tähtajaks. 2. Hankelepingu sõlmimine – 29.03.2024. 3. Hankelepingu täitmine – 30.04.2024.

1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – hankelepingu projekt; Lisa 2 – tehniline kirjeldus; Lisa 3 – pakkumuse vorm.

1.8 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumuse vorm sh meeskonnaliikmete CV-d. 2. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab

ärisaladust (vt p 2.8).

1.9 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Pakkuja peab olema viinud viimase kahe aasta jooksul läbi vähemalt 3 avaliku sektori analüüsi.

1.10 Hindamiskriteeriumid Majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel: 1) pakkumuse maksumus (40%); 2) tööde läbiviimise metoodika kirjeldus (30%);

3) tegevus- ja ajakava detailsus ja realistlikkus (30%). Täpsem hindamismetoodika ja kriteeriumid on toodud punktis 3.5.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.4. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 461 lõikega 1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle hankijal pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.

3. Väikeostu menetlus

3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.

3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:

3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see- juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus- kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele:

3.4.1. Hankija lükkab kõik pakkumused tagasi, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankija eelarvelisi võimalusi.

3.4.2. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.4.3. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab pakkumuskutses avaldatud hanke maksumust, sh eeldatavat maksumust.

3.5. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis sai kõige rohkem hindamispunkte majandusliku soodsuse alusel/VÕI mille kogumaksumus (koos käibemaksuga) on madalaim. Kui esitatakse vaid üks nõuetele vastav pakkumus, siis hindamist läbi ei viida.

3.5.1. Hindamiskriteeriumid.

Pakkumuste hindamine majandusliku soodsuse alusel toimub järgmiste kriteeriumide kohaselt vastavalt esitatud osakaalule: - Teenuse maksumus, osakaal 40%, maksimaalselt 40 punkti:

Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalsed punktid. Järgmiste pakkumuste hindamispunktid arvutatakse valemiga: madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal.

- Metoodika kirjeldus, osakaal 30%, maksimaalselt 30 punkti: Pakkuja esitab hindamiseks pakkumuse vormil tööde läbiviimise metoodika kirjelduse.

30 punkti saab pakkumus, mis kõige täpsemalt vastab tellija ootustele: metoodika on põhjalikult läbi mõeldud, eesmärgipärane ja võimaldab tehnilises kirjelduses kirjeldatud eesmärke parimal võimalikul moel saavutada.

 Kui pakkumuses on metoodika kirjeldatud detailselt ja kõikehõlmavalt, põhjalikult läbi mõeldud, eesmärgipärane ja võimaldab lähteülesandes kirjeldatud eesmärke parimal võimalikul moel saavutada, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 30 punkti.

 Kui pakkumuses on esitatud metoodika kirjeldus, kuid info on sisuliselt pealiskaudne, ühekülgselt põhjendatud, madala detailsuse astmega ja/või üksnes kordab tehnilises kirjelduses sätestatut, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 10 punkti.

 Kui pakkumuses esitatud metoodika kirjeldus ei ole arusaadav ja/või ei toeta tehnilises kirjelduses toodud töö eesmärgi saavutamist, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 0 (null) punkti.

- Tegevus- ja ajakava detailsus ja realistlikkus, osakaal 30%, maksimaalselt 30 punkti: o kui pakkumuses toodud ajakava on detailne ja realistlik, näitab selgelt kuidas pakkuja

tagab hankelepingu täitmise eesmärgipäraselt ja tähtaegselt, saab pakkumus 30 punkti;

o kui pakkumuses toodud ajakava on vähe detailne ja sellest ei selgu kuidas pakkuja tagab hankelepingu täitmise eesmärgipäraselt ja tähtaegselt, saab pakkumus 10 punkti;

o Kui pakkumuses esitatud tegevus- ja ajakava ei ole arusaadav ja/või ei toeta tehnilises kirjelduses toodud töö eesmärgi saavutamist märgitud tähtajaks, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 0 (null) punkti.

3.6. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.