Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule

0

1

2

3

4

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame Otepää Vallavalitsuse dokumendiregistrist kirja.

Heidy-Liisbet Kukk
volikogu sekretär
Otepää Vallavalitsus
[email protected]
www.otepaa.ee
+372 766 4800
+372 515 7139

Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõid.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAANUS BARKALA PNOEE-37309225713 2024-10-08 11:48:21

Ettepanekute küsimine Kuutsemäe ja Saanisõidu DP eelnõule_koostöö I.pdf

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS

Lp koostöö tegija

Meie 08.10.2024 nr 6-7/2454

Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule Suusakeskuste AS on esitanud ettepaneku Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks Arula külas asuvate Kuutsemäe katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 300461 m²) ca 0.53 ha osas ja Saanisõidu katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:3960, sihtotstarve ärimaa, pindala 638 m²) maa-aladele. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 0.6 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone rajamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale. Detailplaneeringu algatamise ettepanekule on esitatud lisamaterjalina AT Arhitektuur OÜ poolt Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone eskiisprojekt (Lisa 2) ja LEMMA OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lisa 3). Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soovib rajada teenindushoone juurdepääsutee ja Kuutse järve vahelisele maa-alale. Ettepaneku seletuskirjas on antud järgnev selgitus: Uus hoone peab olema külastajatele kergelt ligipääsetav ja seega on kavandatav asukoht ainuvõimalik: kohe keskusesse sissesõidu kõrval, parkla vahetus läheduses ning otsese pääsuga suusatõstukile. Vajalikus mahus hoonet ei ole võimalik rajada ilma Kuutse järve kalda ehituskeeluvööndit (25 m) vähendamata kuni kalda veekaitsevööndi piirini (10 m). Planeeringuala põhjaosas kehtib 1999. a kehtestatud Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneering (DIA Systeemi Arhitektuuribüroo AS töö). Planeeringu materjalid on saadaval https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=126172 Uue teenindushoone ala jääb osaliselt selle detailplaneeringu alale. Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala spordikeskuste maakasutuse juhtotstarbega alale. Spordikeskuse maa käesoleva üldplaneeringu mõistes on eelkõige tervise- ja spordikeskuste, spordihoonete ja –rajatiste ning majutus- ja teenindushoonete ehitamiseks kavandatud maa, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede ja parklate ehitamiseks ning puhke- ja haljasalade rajamiseks kavandatud maa. Maaomanik saab oma maad edasi kasutada senisel otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ja maa-ala väljaarendamisel arvestatakse iga konkreetse spordikeskuse piirkonna kohta määratud arengusuundade ning üldiste põhimõtetega. Spordikeskuste maad tagavad vallas head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused tipp- ja rahvaspordiga tegelemiseks ning kohalike ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Üldplaneeringus toodud Kuutsemäe piirkonna eeldatavad arengusuunad maa-ala väljaarendamisel puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil on: 1. puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine;

Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post: [email protected] IBAN

2. suusakeskuse arendamine; 3. piirkonna ühendamine liikumisradade võrgustikku. Ning maa-ala väljaarendamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: 1. arendustegevuse aluseks on detailplaneering; 2. detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi maastikuanalüüs (suusaradade jt spordirajatiste ja -hoonete väljaehitamine ei tohi kahjustada maastiku esteetilist ja rekreatiivset väärtust); 3. suusanõlva rajamine ei tohi kahjustata alal inventeeritud kaitsealuseid liike. Vajadusel viiakse läbi täiendav uuring. Kavandatav teenindushoone paikneks osaliselt Kuudse järve 25 m laiuses ehituskeeluvööndis ja kehtiva üldplaneeringuga ei ole seda varem vähendatud. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt lahendatakse kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine üldplaneeringu muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus.

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning

määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4

kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta

ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Kuutsemäe ja Saanisõidu

katastriüksuste detailplaneeringule koostatud lähteseisukohad koos detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõuga (Lisa 1). Palume ettepanekud ja

seisukohad detailplaneeringu lähteseisukohtadele esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva

jooksul.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala Vallavanem

Lisad:

1. Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (lähteseisukohad eelnõu lisas 1);

2. Esitatud Kuutsemäe suusakeskuse eskiisprojekt; 3. Esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Neeme Kaurov 7664820, [email protected]

Kirja saajad: Keskkonnaamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Lisa 1 OE projekt Arula külas külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu kü DP ...doc

OTEPÄÄ VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Otepää
EELNÕU PROJEKT 07.10.2024

Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Suusakeskuste AS on esitanud ettepaneku Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks Arula külas asuvate Kuutsemäe katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 300461 m²) ca 0.53 ha osas ja Saanisõidu katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:3960, sihtotstarve ärimaa, pindala 638 m²) maa-aladele. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 0.6 ha. Planeeritaval asuvad mootorsaanide rendimaja (ehitusregistri kood 111035692), saanikuur (ehitusregistri kood 120854811) ja ehitisregistrisse kandmata tehnohoone (paiknevad kunstlume tootmise seadmed).

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone rajamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale.

Planeerimisettepanek:
Detailplaneeringu algatamise ettepanekule on esitatud lisamaterjalina Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone eskiisprojekt (koostaja AT Arhitektuur OÜ, 2024) ja LEMMA OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soovib rajada teenindushoone juurdepääsutee ja Kuutse järve vahelisele maa-alale. Ettepaneku seletuskirjas on antud järgnev selgitus: Uus hoone peab olema külastajatele kergelt ligipääsetav ja seega on kavandatav asukoht ainuvõimalik: kohe keskusesse sissesõidu kõrval, parkla vahetus läheduses ning otsese pääsuga suusatõstukile. Vajalikus mahus hoonet ei ole võimalik rajada ilma Kuutse järve kalda ehituskeeluvööndit (25 m) vähendamata kuni kalda veekaitsevööndi piirini (10 m).

Planeerimisettepaneku vastavus üldplaneeringule:
Planeeringuala põhjaosas kehtib 1999. a kehtestatud Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneering (DIA Systeemi Arhitektuuribüroo AS töö). Uue teenindushoone ala jääb osaliselt selle detailplaneeringu alale.
Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala spordikeskuste maakasutuse juhtotstarbega alale.
Spordikeskuse maa käesoleva üldplaneeringu mõistes on eelkõige tervise- ja spordikeskuste, spordihoonete ja –rajatiste ning majutus- ja teenindushoonete ehitamiseks kavandatud maa, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede ja parklate ehitamiseks ning puhke- ja haljasalade rajamiseks kavandatud maa. Maaomanik saab oma maad edasi kasutada senisel otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ja maa-ala väljaarendamisel arvestatakse iga konkreetse spordikeskuse piirkonna kohta määratud arengusuundade ning üldiste põhimõtetega. Spordikeskuste maad tagavad vallas head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused tipp- ja rahvaspordiga tegelemiseks ning kohalike ja rahvusvaheliste
võistluste korraldamiseks.
Üldplaneeringus toodud Kuutsemäe piirkonna eeldatavad arengusuunad maa-ala väljaarendamisel puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil on:
1. puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine;
2. suusakeskuse arendamine;
3. piirkonna ühendamine liikumisradade võrgustikku.
Ning maa-ala väljaarendamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused:
1. arendustegevuse aluseks on detailplaneering;
2. detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi maastikuanalüüs (suusaradade jt spordirajatiste ja -hoonete väljaehitamine ei tohi kahjustada maastiku esteetilist ja rekreatiivset väärtust);
3. suusanõlva rajamine ei tohi kahjustata alal inventeeritud kaitsealuseid liike. Vajadusel viiakse läbi täiendav uuring.

Kavandatav teenindushoone paikneks osaliselt Kuudse järve 25 m laiuses ehituskeeluvööndis ja kehtiva üldplaneeringuga ei ole seda varem vähendatud. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt lahendatakse kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine üldplaneeringu muutmine.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:
Planeeringuala asub Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, mis on ka Natura 2000 Otepää loodusala (RAH0000582) ja Otepää linnuala (RAH0000103). Otepää looduspargi kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 135) § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Otepää looduspargi kaitse eesmärk kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
Otepää looduspark kattub Natura 2000 võrgustiku Otepää loodusalaga ning kattuvad on ka paljud kaitse-eesmärgid.

LEMMA OÜ on koostanud algatatavale detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Lisa 2), mille eesmärgiks oli selgitada välja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus.
Eelhinnangu koostamise käigus läbiviidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus:
Detailplaneeringu alal ja lähipiirkonnas ei esine Otepää loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus ei mõjuta.
Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Otepää linnuala ja Otepää loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.
Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Eelhinnangu koostaja hinnangul on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus on toodud lisaks alljärgnevad järeldused ja ettepanekud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise/algatamata jätmise kohta:
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb otseselt sellest, et ala asub Natura 2000 aladel ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Otepää valla ÜP muutmiseks.
Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas detailplaneeringu koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse detailplaneeringu koosseisus vastavalt planeerimisseadusele.
KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele või looduse üksikobjektidele;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lisaks tuleb rõhutada, et detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest ja ka konkreetsest detailplaneeringu lahendusest. Kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul). Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas võtab Keskkonnaamet alles pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist. Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes alati eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.
Kuna tegemist on tehisjärvega ja suure avaliku huviga piirkonnaga, kus asub olemasolev spordi- ja puhkekeskus, siis on ehituskeeluvööndi vähendamine kuni veekaitsevööndi piirini eeldatavalt võimalik. Kuudse tehisjärve puhul on tegemist tugeva inimmõju all olnud tehisveekogu kaldaga, kus antud asukohas on tagatud järve kalda kaitse eesmärkide täitmine.

Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Planeerimisseaduse § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Otepää Vallavalitsus esitas detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute ja seisukohtade saamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile ja Keskkonnaametile.
Seisukohad ja ettepanekud esitasid … ja ettepanekud …

Otepää Vallavalitsus kaasas detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse andmiseks isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
Arvamused detailplaneeringu eelnõu tegid …

Otepää Vallavalitsus ja Suusakeskuste AS sõlmisid … 2024. a detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise rahastamise lepingu. Huvitatud isik kannab kõik detailplaneeringu ja selle menetlusega seotud kulud (planeering, vajadusel keskkonnamõjude strateegiline hindamine, vajalikud uuringud, kontaktvööndi analüüs, sotsiaalsete mõjude hindamine, teavitamine ajalehtedes, üldplaneeringusse paranduste sisseviimine jms).

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Otepää Vallavolikogu ning koostamise korraldaja Otepää Vallavalitsus, detailplaneeringu koostaja ei ole hetkel teada. Tulenevalt planeerimisseaduse § 130 ja riigihangete seaduse nõuetest, viib vallavalitsus läbi hanke, mille käigus selgitatakse välja konsultatsiooniettevõte, kes detailplaneeringut tehniliselt koostama hakkab. Vallavalitsuse, huvitatud isiku ja konsultatsiooniettevõtte vahel sõlmitakse leping detailplaneeringu tehniliseks koostamiseks ja finantseerimiseks, kus pooled lepivad kokku detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise tingimustes, mis arvestab avalike huvidega ning loob eeldused planeeringualal säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujunemiseks.

Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele detailplaneeringu kehtestamise osas.

Tulenevalt eeltoodust ning detailplaneeringu ettepanekus esitatud põhjendustest peab Otepää Vallavolikogu otstarbekaks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kaalumaks detailplaneeringust huvitatud isiku poolt soovi kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramist pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele Kullaoru katastriüksusele.
Otepää Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõiked 2 ja 6, § 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 5 ning Otepää Vallavolikogu 18. veebruari 2016. a määruse nr 2 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Otepää vallas“ § 2 punkti 2, Otepää Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneering.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

3. Jätta algatamata detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga (Lisa 2).

4. Otsusega on võimalik tutvuda Otepää valla dokumendiregistris ja tööajal Otepää Vallavalitsuses (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää).

5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Otepää Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Rein Pullerits
Volikogu esimees

Lisa 1 OE projekt Lisa 1 Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailpla...doc

Otepää Vallavolikogu
... 2024. a otsuse nr 1-3/…
Lisa 1

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Planeeritava ala asukoht ja ulatus
Pühajärve külas asuv planeeritav maa-ala hõlmab Arula külas asuvate Kuutsemäe katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 300461 m²) ca 0.53 ha osas ja Saanisõidu katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:3960, sihtotstarve ärimaa, pindala 638 m²) maa-aladele. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 0.6 ha. Planeeritava ala asukoht on märgitud alloleval Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttel piiritletuna punase kontuuriga.

Joonis 1 Planeeritava ala asukoht (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 01.10.2024)
2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone rajamiseks.
3. Detailplaneeringu koostaja
Planeeringu koostaja peab vastama planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud tingimustele. Otepää Vallavalitsusele esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument).

4. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

• Planeering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb;
• Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutad, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud ja isikud, kelle huve planeering võib puudutada;
• Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Otepää Vallavalitsuse planeerimisspetsialistile.
• Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta).

5. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
• Otepää Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028“ https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022059 (Uus Otepää valla arengukava 2025-2035 suunatud Otepää Vallavolikogul II lugemisele
• Valga maakonnaplaneering 2030+;
• Otepää valla üldplaneering;
• Otepää looduspargi kaitse-eeskiri;
• Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneering (1999. a DIA Systeemi Arhitektuuribüroo AS töö). Planeeringu materjalid on saadaval https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=126172
• Muud asjakohased õigusaktid.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
Otepää valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Kuutsemäe piirkonnas spordikeskuste maa-ala väljaarendamisel detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi maastikuanalüüs (suusaradade jt spordirajatiste ja -hoonete väljaehitamine ei tohi kahjustada maastiku esteetilist ja rekreatiivset väärtust).
Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

7. Planeeringu sisu
7.1. Detailplaneeringu ülesanded:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine;
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• vajadusel müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
• põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda.

7.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed:
Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh kontaktvööndi kinnistute struktuur ning maakasutuse juhtotstarbed ja piirangud, olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda; sotsiaalsed mõjud. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega. Põhjendada Otepää valla üldplaneeringu muutmise vajadust.

7.3. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs:
Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:
• planeeritava ala piir;
• planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed ja pindalad;
• ehitiste olemasolu;
• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste ulatus;
• senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste ja naabrusõiguste osas;
• olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

7.4 Muudatuste tegemine üldplaneeringusse

Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste osa muudatuste ettepanek.

7.5. Krundi ehitusõigus:
• hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal – üks teenindushoone;
• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 1400 m2;
• lubatud kõrgus – kuni 13.5 meetrit. Planeeringuga anda lisaks hoone katuseharja absoluutkõrgus;
• asjakohasel juhul hoone suurim lubatud sügavus määrata vajadusel planeeringuga;
• anda ehitusõiguse koondtabel.

7.6. Krundi hoonestusala piiritlemine:
• määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega;
• planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

7.7. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele:
• lubatud korruselisus – kuni 3, põhimahus 2;
• katusekalded – 0-35o;
• katuse tüüp – määrata planeeringuga;
• välisviimistluse materjalid - välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;
• +/- 0.00 sidumine.

7.8. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
• tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja laiused
• juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt. Määrata juurdepääsu asukohad;
• liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine;

7.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist:

• määrata säilitatav ja/või likvideeritav haljastus;
• määrata jäätmekäitluse korraldus.

7.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
• olemasoleva olukorra kirjeldus;
• planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (veevarustus, heit- ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);
• tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritud maa-alad;
• lahendada tuletõrjeveevarustus.

7.11. Ehitistevahelised kujad:

• tagada tuleohutuse nõuded.

7.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus.

7.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti Standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

7.14. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Täpsustada planeeringuga.

7.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Vajadusel seada planeeringuga.

7.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Täpsustada planeeringuga.

7.17. Planeeringu elluviimine
• Anda planeeringu elluviimise ajakava ja elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, mis tagavad planeeringu elluviimise;
• Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

7.18. Lähteseisukohtade muutmine
Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses,
mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Otepää Vallavalitsus on muudatustega nõustunud,
ei kuulu lähteülesanne muutmisele.

8. Nõuded planeeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada Otepää Vallavalitsusele planeeringu eelnõu, põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Materjalid tuleb esitada läbivaatamiseks digitaalselt (seletuskiri doc ja pdf failina, joonised pdf failina).

Tehnovõrkude osas teeb koostööd vastavate ametkondadega planeerija ning kirjavahetus edastatakse Otepää Vallavalitsusele.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Juhul kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuse alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik hankida uued kooskõlastused.

9. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 „Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduametisse. Detailplaneering koostada kuni kaks aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajate ja vajadusel Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kui alal on toimunud olulised muutused, siis on vajalik alusplaani aktualiseerimine.
Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta - nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg.
• Situatsiooniskeem;
• Olemasolev olukord, M 1:1000;
• Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, M 1:2000
• Planeeringu põhijoonis, M 1:500;
• Tehnovõrkude lahendusskeem, M 1:500;
• Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis;
• Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneeringust kehtetuks muutava osa joonis.
• Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised.

Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleksid loetavad.

10. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Planeering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” ja Rahandusministeeriumi juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel.
Detailplaneeringu eelnõu esitatakse vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (seletuskiri doc ja pdf vormingus ning joonised pdf ja dgn või dwg). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele. Vajadusel esitatakse detailplaneeringu eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks
Detailplaneering ja lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. a määrusele nr 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust. See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

11. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava:
Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine: kolm kuud;
Planeeringu projekti avalik väljapanek ja arutelu korraldamine: kaks kuud;
Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud;
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu;
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud;
Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud.

Lisa 2 Kuutsemae suusakeskuse eskiisprojekt.pdf

a t a r h i t e k t u u r KUUTSEMÄE SUUSAKESKUSE HOONE

Eskiisprojekt 03.2024

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

SITUATSIOONISKEEM

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-01 1:1000

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

10 05

5

5 561

9 736

32 158

14 765

20 78

6

28 539

17 551

15 829

18 680

13 764

25 309

x= 6433850

y= 637250

x= 6433800

y= 637250

63601:002:3540 Lilleoru

63601:002:3960 Saanisõidu

63601:002:0001 Kuutsemäe

157.28 22.06.23

Kuudse järv

10 m veepiirist

N

2K 1K

2K

NÕLV

2. korruse rõdu

2. korrus

+0.00 =158.40

+0.500 =158.90

3K

1K katuseräästa serv

katuseräästa serv

ka tu

se rä

äs ta

se rvka

tu se

rä äs

ta se

rv

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

ASENDIPLAAN

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-02 1:500

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

10 05

5

5 561

9 736

32 158

14 765

20 78

6

28 539

17 551

15 829

18 680

13 764

25 309

159.45

159.60

159.61

15 9.

18

159.06

158.53

158.60

158.55

159.22

159.60

159.11

158.35

158.37

158.29

158.18

158.24

158.18

158.08

158.16

158.01

157.95

157.91

158.04157.96

157.87 158.02158.05

158.00

158.11 158.12

158.33

158.44 158.42

158.26

157.58

157.51

157.67

157.55

158.03

157.45

15 7.9

5

157.41

157.73

157.65

157.55

157.62

15 7.3

2

157.59

157.64

157.28

15 7.

34

157.65

157.75

157.80

157.58157.16

157.96 157.59157.40

157.81

157.79

157.14 157.65

157.80

157.76

157.73

157.72

15 7.

24

157.68

157.73

157.81

157.75

157.85

157.82

157.95

157.69

157.90

158.04

157.79

157.28

157.78

157.65

157.82

157.94

157.98

157.90

158.03

15 7.2

8

157.83157.81

157.79

158.63

157.51

157.81

157.85

157.98

157.87

157.86

157.48 157.70

157.83

157.92

157.84

157.65

157.22

157.30

157.66

157.71

158.12

157.29 157.33

15 7.

87 15

7. 73

157.78

157.84

157.80

157.92

157.94

158.24

158.14

157.88

158.09

15 7.3

5

158.40

158.37

158.66

158.59

15 7.

29

158.60

158.81

159.04

159.19

159.16

159.19

159.05

158.98

158.81

158.00

157.92

158.63

158.65

Tühjendustoru

H

x= 6433850

y= 637250

x= 6433800

y= 637250

Tross

terrass

DC

63601:002:3540 Lilleoru

63601:002:3960 Saanisõidu

63601:002:0001 Kuutsemäe

157.28 22.06.23

Kuudse järv

157.90 157.40-157.28

Ø150 Past

Ø300 Met

soojuspump

bet

10 m veepiirist

N

2K 1K

2K

NÕLV

2. korruse rõdu

2. korrus

+0.00 =158.40

+0.500 =158.90

3K

1K katuseräästa serv

katuseräästa serv

ka tu

se rä

äs ta

se rvka

tu se

rä äs

ta se

rv

TINGMÄRGID Kuutsemäe kinnistu piir

projekteeritud hoone ühekorruseline osa

projekteeritud hoone kahekorruseline osa

projekteeritud hoone kolmekorruseline osa

projekteeritud 2. korruse rõdud

projekteeritud 1.korruse terrasssid

projekteeritud nõlv teise korruse terrassini

sissepääs hoonesse

projekteeritud sõidutee kiviparkett kate

ol.olev sõidutee

Tehnilised näitajad Kuutsemäe kinnistu pind 30,05 ha Ehitisealune pind 1319 m2

Suletud brutopind 1627 m2

Suletud netopind 1466,1 m2

Köetav pind 14661, m2

Maapealse osa korruste arv 3 Hoone abs. kõrgus 170.80 Kõrgus 12.40

3K

2K

1K

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

Esimese korruse plaan

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-03 1:200, 1:1

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

1 0 00

1 8 00

1 9 53

2 5 00

20 0

3 0 01

7 888

904

2 1 25

2 3 15

5 1 64

4 8 50

7 650

700

5 900

2 700

8 6 99

11 50

0

Ku ud

se jä

rv

10 m

ve ep

iiri st

06 su

us ap

oo d

15 1,2

m 2

01 4

su us

ala en

utu s

27 6,7

m 2

01 8

tre pik

od a

20 ,4

m 2

02 0

teh nil

ine ru

um 16

,6 m

2

03 baar

12,1 m2

04 ladu

15,0 m2

05 np

4,6 m2

01 fu

aje e

10 7,0

m 2

09 inv

a wc

4,6 m

2

08 ko

ris tu

sv .

5,6 m

2

01 2

M ri

iet us

r 9,6

m 2

01 3

N riie

tu sr

. 10

,3 m2

01 9

ko rid

or 24

,4 m2

01 7

me dit

sii nir

uu m

27 ,5

m 2

01 5

su us

ah oo

ldu s

22 ,7

m 2

02 ta

mb ur

4,6 m

2

B

Vaade läänest

A

Vaade idast

Va ad

e l õu

na st

Va ad

e p õh

jas t

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26 DOWNUP

26 R

x 1

69 25

G x

2 70

123456789

1011121314

15

16

17

18

19

20

21

22

23

DOWN

U P

23R x 170 22G x 300

2 141 150 2 400 150 2 400

3 600

5 500

7 100

2 900

2 353 9 000

1 800

2 9 50

20 0

2 9 06

3 000 200

15 500

3 250

4 200

200

4 000 200

+0 .0

00

lift

ka mi

n

+0 .0

00

+0 .5

00

kaldtee

pil et

iau to

ma ad

id

4, 75

m ro

om he

igh t

4 m ro

om he

igh t

NÕLV

+0 .5

00

+0 .0

00

2. korruse rõdu serv

2. ko

rru se

rõ du

se rv

2. korruse rõdu serv

2. ko

rru se

vä lis

se in

2. ko rru

se rõdu se rv

+0 .0

00

+0 .50

0

2. korruse välissein

ka tu

se rä

äs ta

se rv

ka tu

se rä

äs ta

se rv

katuseräästa serv

01 6

su us

ain str

uk tor

id 17

,2 m

2

02 1

pu mp

la 33

,8 m2

01 0

M w

c 12

,9 m2

01 1

N wc

13 ,8

m2

07 va

ate ak

en 14

,3 m

2

C

Ruumide eksplikatsioon ESIMENE KORRUS TUNNUS

fuajee fuajee fuajee fuajee fuajee

suusalaenutus suusalaenutus suusalaenutus suusalaenutus

suusapood suusapood

tehniline r tehniline r

wc riietus wc riietus wc riietus wc riietus wc riietus wc riietus

ühendusteed ühendusteed

nr. 01 02 03 04 05

014 015 016 017

06 07

020 021

08 09 010 011 012 013

018 019

NIMETUS fuajee tambur baar ladu np

suusalaenutus suusahooldus suusainstruktorid meditsiiniruum

suusapood vaateaken

tehniline ruum pumpla

koristusv. inva wc M wc N wc M riietusr N riietusr.

trepikoda koridor

PINDALA 107,0 4,6 12,1 15,0 4,6 143,3 m² 276,7 22,7 17,2 27,5 344,1 m² 151,2 14,3 165,5 m² 16,6 33,8 50,4 m² 5,6 4,6 12,9 13,8 9,6 10,3 56,8 m² 20,4 24,4 44,8 m²

804,9 m²

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

Teise korruse plaan

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-04 1:200, 1:1

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

200

5 750

3 8 50

4 0 20

1 459 9 000 1 199 1 302

20 0

90 0

10 0

2 1 50

10 0

3 1 182 523

9 001

4 000 100 9 733

2 500 2003 050

2 8 60

1 600

4 228

3 196

4 2 14

2 8 00

20 0

6 1 19

B

Vaade läänest

A

Vaade idast

Va ad

e l õu

na st

Va ad

e p õh

jas t

kassa

ka mi

n

õh ur

uu m

10 0 k

oh ta

ko kk

u 1 27

ko ht

a +

ka mi

na ää

rs ed

ko ha

d

20 kohta

mu sta

d n õu

d

kassaise te

en ind

us ala

ko

hv im

as ina

d

68 ko

hta

joo gib

aa r?

NÕLV

Ku ud

se jä

rv

10 m

ve ep

iiri st

08 ko

rid or

8,8 m

2

05 kö ök

61 ,8

m2

06 lad

u 56

,7 m

2

09 tre

pik od

a 21

,3 m

2

03 se

mi na

rir uu

m 95

,8 m

2

07 pe

rso na

li r iie

tus 13

,7 m

2

04 nõ

ud ep

es u

12 ,9

m2

01 KO

HV IK

27 1,6

m 2

02 teenindusala

73,8 m2

010 trepp 5,6 m2 1234567891011121314151617

D O

W N

U P

17R x 168 16G x 297

1 7 00

2 5 00

1 0 46

1 6 03

1 0 51

2 4 92

5 4 54

2 800 1 350

2 662 1 188

2 992

7 992

3 431

2 4 50

300

5 382

C

12 ko

ht a

+4 .4

00 +0

.0 00 +4

.4 00

+4 .4

00

+5 .1

50

laste mängunurk

17 ko

ht a

lift

+4 .4

00

+5 .15

0

rä äs

ta se

rv

rä äs

ta se

rv

räästa serv

1k te

rra ss

i s er

v

1k te

rra ss

i s er

v

1k te

rra ss

i s erv

+0 .50

0 +4

.4 00

Ruumide eksplikatsioon TEINE KORRUS Tunnus

kohvik kohvik kohvik

köök abir köök abir köök abir köök abir

ühendusteed ühendusteed ühendusteed

nr. 01 02 03

04 05 06 07

08 09 010

NIMETUS KOHVIK teenindusala seminariruum

nõudepesu köök ladu personali riietus

koridor trepikoda trepp

PINDALA 271,6 73,8 95,8 441,2 m² 12,9 61,8 56,7 13,7 145,1 m² 8,8 21,3 5,6 35,7 m²

622,0 m²

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

Katuseplaan

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-05 1:200

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

B

Vaade läänest

A

Vaade idast

Va ad

e l õu

na st

Va ad

e p õh

jas t

C

ruumi kõ rgus 1

,6 m

1,8 m2,2 m

2,4 m

2,0 m

2. korruse rõdu serv

2. ko

rru se

rõ du

se rv

2. ko rru

se rõdu se rv

1. ko

rru se

te rra

ss i s

erv

1. ko

rru se

te rra

ss i s

er v

2. korruse rõdu serv

+5 .15

0

+0 .50

0 +4

.4 00

NÕLV

+4 .4

00

+0 .00

0

+8.000

2. korruse katus

rä äs

ta se

rv

räästa serv

03

seminariruum 39,2 m2

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

Vaated

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-06 1:200

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

-400

±0

+2 800

+5 200

+7 995

+10 201

+11 909

+9 702

+4 400

+5 550

+8 107 +8 710

+500

+4 000

+4 400

+8 656 +8 109

+11 909

±0

+5 100

+7 995

+10 201 +10 700

+9 702

+4 400

+5 550

+8 710

+500

+3 500

±0

+3 900

+4 400

+7 390

+11 909

+10 700

±0

+5 200

+10 201

+7 999

±0

+3 400

+8 500

+500

+9 208

±0

+3 600 +4 290

+7 290

+11 909

+10 700

+3 500

+4 400

+9 208

+500

+4 000

+4 400

+5 550

+9 702 +10 201

+1 700

+4 400

+7 397

+8 000

Vaade idast

Vaade läänest Vaade lõunast

Vaade põhjast

arhitekt:

staadium:tellija:

joonis:

objekt:

Lõiked A-A, B-B ja C-C

Suusakeskuste AS

A. Tammemägi

A-07 1:200

12.03.2024

Kuutsemäe suusakeskuse hoone

Eskiisprojekt

2401

a t a r h i t e k t u u r Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn

[email protected], +372 51 44 690, reg nr.10648274

3 5 00

40 0

3 7 01

3 5 00

40 0

3 0 00

7 9 92

+500

+4 000

+4 400

+8 541

+9 702

+500

+4 000

+4 400

+8 829

4 0 00

40 0

3 3 00

30 0

2 1 57 2 8

36

4 0 00

40 0

3 3 44

3 5 00

40 0

3 5 00

40 0

3 8 32

+500

+4 000

+4 400

+5 530

+8 710

+8 936

+11 638

±0

+4 000

+4 400

+8 000

+5 150

4 0 00

40 0

3 1 88 2 7

65

4 7 50

40 0

3 5 50

±0

+4 000 +4 290

+8 500

±0

+4 750

+5 150

+9 593

+11 909

+500

+4 400

+9 702

3 5 00

40 0

1 1 24

3 1 76

Lõige A-A Lõige B-B

Lõige C-C

Lisa 3 Kuutsemäe ja Saanisõidu DP KSH eelhinnang 24.09.24.pdf

Tallinn 2024

Otepää vallas Arula külas

Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Suusakeskuste AS

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 28.08.2024

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

2.1 Valga Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9

2.2 Otepää valla üldplaneering ......................................................................................... 9

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering ...................................................................... 10

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028 ..... 11

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 13

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................. 13

4.1 Natura eelhindamine ................................................................................................ 14

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 17

4.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 17

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 17

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18

4.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 18

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 18

4.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19

4.11 Muud aspektid .......................................................................................................... 19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Otepää Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste keskkonnamõjude esinemise kohta.

Detailplaneeringu ala asub Otepää looduspargi (KLO1000559) Vanamõisa-Restu piiranguvööndis (KLO1101661). Planeeringuala piirneb idas Kuudse järvega (VEE2105620), millest tulenevalt laienevad alale kalda kitsendused.

Suusakeskuste AS on Otepää Vallavalitsusele esitanud eskiisprojekti (koostaja AT Arhitektuur OÜ, 2024), mille alusel sooviti rajada uut Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoonet. Kuna kavandatav uus hoonestus paikneb osaliselt Kuudse järve 25 m laiuses ehituskeeluvööndis (EKV) ja kehtiva üldplaneeringuga ei ole seda varem vähendatud, siis EKV vähendamine saab toimuda vaid detailplaneeringu (DP) alusel.

Detailplaneering on seega praegu kehtivat Otepää valla ÜP-d muutev. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb kehtiva üldplaneeringu (ÜP) põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist.

DP algatamise taotlust ei ole Otepää Vallavalitsusele veel esitatud ning eelhinnangu koostamisel on lähtutud eskiisprojektist.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas võimalikule detailplaneeringulahendusele on vajalik KSH algatamine või mitte.

KSH eelhinnang on abimaterjal kohalikule omavalitsusele. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema üldplaneeringut muutva detailplaneeringu osas Otepää Vallavolikogu.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Otepää vallas Arula külas ning hõlmab endast Saanisõidu katastriüksuse (63601:002:3960) ja osa Kuutsemäe katastriüksusest (tunnus 63601:002:0001). Alal tegutseb Kuutsemäe Puhkekeskus.

Suusakeskuste AS on Otepää Vallavalitsusele esitanud eskiisprojekti (koostaja AT Arhitektuur OÜ, 2024), mille alusel sooviti rajada uut Kuutsemäe keskuse teenindushoonet. Kuna kavandatav uus hoonestus paikneb osaliselt Kuudse järve 25 m laiuses ehituskeeluvööndis (EKV), siis EKV vähendamine saab toimuda vaid detailplaneeringu (DP) alusel. Ehituskeeluvööndisse on planeeritud osaliselt hoone ja tehnovõrgud.

Kuudse järvele kehtivad (LKS § 35) järgmised kalda kasutamise kitsendused:

1) kalda piiranguvöönd (50 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;

2) kalda ehituskeeluvöönd (25 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud.

3) kalda veekaitsevöönd (10 m), mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse (VeeS) § 118-ga.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 alusel ei ole Kuudse järvele määratud kallasrada. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

Saanisõidu katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100% ja pindala 638.0 m², mis on kõik looduslik rohumaa. Maaüksusel asub mootorsaanide rendimaja (ehitisregistri kood 111035692), mille ehitisealune pind on 71 m2. Põhja poole Kuutsemäe katastriüksusele jääb piletikassa maja (EHR 120531205) ja lõuna poole saanikuur (120854811).

Kuutsemäe katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100% ja pindala 300461.0 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 160826.0 m², metsamaaga 74570.0 m², õuemaaga 6519.0 m² ja muu maaga 58546.0 m2. Teenindushoone on kavandatud looduslikule rohumaale. Hetkel asub kavandatava uue hoone asukohas Kuudse järve kaldal olemasolev väiksem hoone (ADS järgi kõrval- või tootmishoone), mis on aga ehitusregistisse kandmata. Hoones on ka kunstlume tootmise seadmed, mis on tulevikus kavas siduda uue teenindushoonega.

DP algatamise taotlust ei ole vallale veel esitatud. Planeeringu eesmärk on hoonestustingimuste määramine uue teenindushoone rajamiseks ja selleks Kuudse järve ehituskeeluvööndi vähendamine antud asukohas. Võimalik hoonestusala jääb kitsa ribana juurdepääsutee ja järve vahelisele, kuhu ei saa vajalikus mahus hoonet rajada ilma EKV-d vähendamata.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 1. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Kuudse järv (Arula tehisjärv) ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, mis on registrisse kantud Keskkonnaministeeriumi 10.05.2011. kirja nr 12-15/3640-1 "Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine" alusel. Kuudse järv on Ida-Eesti vesikonda (Võrtsjärve alamvesikonda) kuuluv tehisjärv ehk looduskaitseseaduse (LS) § 10 alusel inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu. EELIS järgi on Kuudse järve veepeegli pindala 2.9 ha.

Kuudse tehisjärv on kaevatud 1993. aastal. Ehitisregistris on tehisjärve (EHR kood 220531198) ehitisealune pind 35 000 m2. Järve lisamise aluseks veekogude nimekirja on muuhulgas ehitamise tehnilised dokumendid ja Kuutsemäe tehisjärve joonised.

Suusakeskuste AS omab kehtivat keskkonnaluba (vee erikasutuseks) nr L.VV/328749, mis annab õiguse kunstlume tootmisel kuni 18000 m3 aastas ja kuni 100 m3 päevas pinnavee võtmiseks Arula tehisjärvest (veehaarde kood PIH0000087). Samuti omab Suusakeskuste AS keskkonnaluba nr L.VV/329728 põhjavee võtmiseks puurkaevust (PRK0012088) rohkem kui 5 m³ ööpäevas ja biopuhastist heitvee suublasse juhtimiseks. Biopuhasti väljalask on Kuutse oja (suubla kood VEE1011102).

Detailplaneering algatatakse alale, kus on juba olemasolev hoonestus ning kõlvikuliselt on tegemist praegu loodusliku rohumaaga (Joonis 2 helekollane).

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 toodud erandid. Antud juhul ei laiene uuele hoonele ka ükski looduskaitseseaduse erand, sest kalda ehituskeeld ei laiene vaid:

• hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse;

• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Vajalik on praegu kehtiva ÜP muutmine kalda ehituskeeluvööndi osas. Ehituskeeluvööndit saab erandina vähendada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse-eesmärkidega. Kalda kaitse- eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Joonis 2. Kõlvikuline koosseis. Allikas: https://minu.kataster.ee/

Kuudse järv on seotud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga (perioodi 2022-2027 kava on kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/357). Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ning nõuetest. Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) andmetel asub tööde ala kaitstud põhjaveega alal. Maaparandusehitisi alal ega selle vahetus läheduses ei asu. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse (maavarade teemakiht) alusel DP alal maavarade levialad puuduvad.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

DP ala paikneb Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, mis on ka Natura 2000 Otepää loodusala (RAH0000582) ja Otepää linnuala (RAH0000103). Otepää looduspargi kaitse eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspargis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud kehtestada detailplaneeringut.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Eskiisprojekti alusel on hoone ehitisealune pind 1319 m3. Hoone on kuni 3-korruseline, max kõrgusega 12.40 m. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoonete maal lubatud hoonete kõrguseks maksimaalselt 12 m, kuid spordikeskuste maal puudub kõrguspiirang. Esimesele korrusele kavandatud suusalaenutus, suusahooldus, suusapood, aga ka tehnilised ruumid ja kunstlumevee pumpla. Teisel korrusel on teenindusala, kohvik ja seminariruumid.

Joonis 3. Väljavõte eskiisprojektist. Allikas: AT Arhitektuur OÜ, 2024.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Valga Maakonnaplaneering 2030+

Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.

Valga maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pikaajalised strateegilised arengusuunad ja selles kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Valga maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneering määrab eelkõige üldised tingimused uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega tuleb arvestada edaspidi uute üldplaneeringute koostamisel. Otepää vallas uue üldplaneeringu koostamisel neid suuniseid edaspidi arvestatakse.

DP eskiis ei ole vastuolus Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Otepää valla üldplaneering

Otepää valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-6-14.) ÜP-ga kavandatakse maakasutust üldisel tasemel, määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused.

Joonis 4. Väljavõte Otepää valla ÜP-st.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Kehtiva ÜP järgi on planeeritav ala spordikeskuste maal, mida käsitleb ÜP seletuskirja punkt 2.7. Spordikeskuse maa üldplaneeringu mõistes on eelkõige tervise- ja spordikeskuste, spordihoonete ja –rajatiste ning majutus- ja teenindushoonete ehitamiseks kavandatud maa, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede ja parklate ehitamiseks ning puhke- ja haljasalade rajamiseks kavandatud maa. Maaomanik saab oma maad edasi kasutada senisel otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ja maa-ala väljaarendamisel arvestatakse iga konkreetse spordikeskuse piirkonna kohta määratud arengusuundade ning üldiste põhimõtetega. Spordikeskuste maad tagavad vallas head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused tipp- ja rahvaspordiga tegelemiseks ning kohalike ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks.

Kuutsemäe piirkonna eeldatavad arengusuunad maa-ala väljaarendamisel puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil on:

1. puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine;

2. suusakeskuse arendamine;

3. piirkonna ühendamine liikumisradade võrgustikku;

Maa-ala väljaarendamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused:

1. arendustegevuse aluseks on detailplaneering;

2. detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi maastikuanalüüs (suusaradade jt spordirajatiste ja -hoonete väljaehitamine ei tohi kahjustada maastiku esteetilist ja rekreatiivset väärtust);

3. suusanõlva rajamine ei tohi kahjustata alal inventeeritud kaitsealuseid liike. Vajadusel viiakse läbi täiendav uuring.

Üldplaneeringus on kaardil tähistatud vaatekoridorid, vaatekohad ja kauni vaatega teelõigud, mis on üksnes väike osa Otepää ümbruse vaadetest. Maa- ja veealadele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel (detailplaneeringuga või ehitustingimuste väljastamisel) täpsustatakse täiendavate vaatekohtade ja vaatekoridoride asukohad tulenevalt maastikuvaadeldavuse säilimise vajadusest. Uusehitiste asukohtade määramisel säilitatakse avatud vaated maastikule ja olulistele maamärkidele.

ÜP reguleerib ka veevarustust ja reoveekäitlust väljaspool reovee kogumisala ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavat ala. Väljaspool neid alasid on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumiskaevud. Alal on olemasolev biopuhasti.

DP-ga kavandatav tegevus vastab kehtivale Otepää valla üldplaneeringule maakasutuse juhtotstarbe osas. Kuna kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on samuti ÜP muutmine, siis tehakse DP-ga ettepanek kehtiva ÜP muutmiseks.

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering

Otepää valla uue üldplaneeringu koostamine on algatatud Otepää Vallavolikogu 18.10.2018. a otsusega nr 1-3/58.

Otepää valla üldplaneeringu eskiis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 2023.aastal. Eskiisis olulisi muutusi võrreldes kehtiva ÜP-ga hetkel ei

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

ole. Otepää valla tulevikuvisiooniks on seatud olla jätkusuutlik mainekas vald kokkuhoidvate ja aktiivsete kogukondadega, hoida ja arendada oma looduslikku ja ajaloolis-kultuuripärandit, pakkuda mitmekesist elu-, haridus- ja ettevõtluskeskkonda, tagada piirkonna ühtlane areng ning olla rahvusvahelise tähtsusega spordi-, sündmuste-, puhke- ja terviseedenduse keskus, kutsuv reisisihtkoht ning atraktiivne elukoht. Üldplaneering toetab valla territooriumil turismi-, spordi- ja rekreatiivse tegevuse arendamist, sest piirkonnas asuvad loodusobjektid, künklik maastik, vaatamisväärsused ja veekogude rohkus loovad puhkamiseks suurepärased võimalused ning pakuvad liikumisvõimalusi kaunis ümbruses. Planeeringuga toetatakse olemasolevate spordikomplekside edasiarendamist.

Uus üldplaneering teeb ettepaneku vähendada mitmes asukohas kalda ehituskeeluvööndit, kuid see ei puuduta Kuudse järve.

Seega vastuolusid koostatava üldplaneeringuga ei ole.

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028

Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 – 2028 on kehtestatud 24.01.2019 Otepää Vallavolikogu määrusega nr 2.

Arengukava järgi on Otepää 2040 aastal 7 500 elanikuga jätkusuutlik mainekas vald, mis on muuhulgas rahvusvahelise tähtsusega spordi-, sündmuste-, puhke- ja terviseedenduse keskus ning atraktiivne reisisihtkoht.

DP eskiis on kooskõlas Otepää valla üldiste arenguplaanidega.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine igal juhul vajalik § 142 nimetatud DP (kehtivat üldplaneeringut muutev) koostamisel.

Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral PlanS-ga koosmõjus siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine).

Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, paneb ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Antud juhul jääb DP ala Otepää looduspargi (EELIS kood KLO1000559) territooriumile. Otepää looduspark on ka Natura 2000 Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582).

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA), kes on ka looduspargi valitseja.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritaval alal ja Kuudse tehisjärves puuduvad teadaolevalt kaitstavad liigid. Eeldatavalt puudub seega oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Joonis 5. Looduskaitselised piirangud piirkonnas. Allikas: EELIS 2024.

Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on eelkõige kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspark on ka Natura 2000 Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582).

Lisaks kaitstakse Otepää looduspargis kaitse-eeskirja1 järgi nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus),

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001jaLeiaKehtiv

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis). Samuti kaitstakse elupaigatüüpe, mida nimetab nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206.

Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood ning jõed ja ojad. Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet ning kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4, juhul kui vajadus on tuvastatud Natura eelhindamise käigus.

4.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest2, 3.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

3 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kavandatava tegevuse ala kattub Otepää loodusala ja Otepää linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Loodusalal kaitstvad Natura elupaigatüübid ning looma- ja taimeliigid katastriüksusel puuduvad. Samuti ei ole registreeritud linnualal kaitstavaid linnuliike.

Uue hoone rajamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed, juhul kui järgitakse kõiki ettenähtud ehituslikke meetmeid mõjude minimeerimiseks.

Kuudse järv on tehisjärv ning seal ei ole registreeritud Natura elupaiku, mis oleksid ka Otepää loodusala kaitse-eesmärkideks.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 38 alusel Otepää linnuala (EE0080401) Põlva ja Valga maakonnas liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus viridis).

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 273 alusel Otepää loodusala (EE0080401) Valga maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Otepää linnuala ja Otepää loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine on seotud „Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavaga 2017-2026“. Kuutsemäe piirkonda ja Kuudse tehisjärve kaitsekorralduskavas ei käsitleta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

DP alal ja hipiirkonnas ei esine Otepää loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus ei mõjuta.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Otepää linnuala ja Otepää loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Otepää valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Katastriüksusel on olemasolev puurkaev ning reovee puhastamiseks on biopuhasti. Ka uue hoone lisandumisega tagatakse nõuetele vastavad reoveepuhastuse näitajad (veeseaduse § 128 lõikes 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“).

Kuudse järves on olemasolev paadisild ja veeatraktsioonid. Järvest võetakse pinnavett suusakeskuse kunstlume tootmiseks.

Vee-erikasutuse tegevused toimuvad olemasolevate keskkonnalubade alusel. Uue hoone täiendava joogivee/tarbevee ja heitevee koguseid ei ole hetkel täpsemalt teada, kuid need ei põhjustada olulist keskkonnamõju.

Täiendavat olulist reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada või koguda haljastuse kastmiseks.

DP-ga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoone küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 käsitleb ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP algatamine ei ole vastuolus Otepää valla üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

Alal toimub rekreatsiooni korraldamine. Kuna kogu piirkond on puhkesuunitlusega, siis suhteliselt väikesemahulise ehitustegevusega ei lisandu suurt täiendavat külastuskoormust Otepää looduspargile.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Samas on puhkekeskuse alal olemasolevad hooned. Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoone asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoone sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Kuutsemäe maaüksusel (põhjaosas) kehtib 1999. a kehtestatud Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneering4 (DIA Systeemi Arhitektuuribüroo AS töö). Uue teenindushoone ala jääb osaliselt selle DP alale. Seega on alal kehtiv detailplaneering, kuid sellega ei ole antud asukohta uut hoonestust kavandatud.

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased planeeringud teadaolevalt puuduvad.

Olulist koosmõju või mõjude kumuleerumist ei ole ette näha.

4.11 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uushoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

4 https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=126172

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus (vt peatükk 3) tuleneb otseselt sellest, et ala asub Natura 2000 aladel ja soovitakse vähendada Kuudse järve ehituskeeluvööndit (kehtiva ÜP muutmine).

Planeeringualal säilib ja paraneb olemasolev vabaaja veetmisega seotud teenuste osutamisele suunatud funktsioon. Otepää valla arengukava seab eesmärgiks tuua rohkem esile ja eksponeerida Otepää piirkonna loodusväärtusi ning arendada puhkemajandust.

Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse juba DP koosseisus vastavalt PlanS-le.

KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) DP realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele või looduse üksikobjektidele;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse sobitumist antud alale. Selle teema lahendamine on koostatava planeeringu ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH algatamise üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, kes on ka looduspargi valitseja.

Otepää vallas Arula külas Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

Lisaks tuleb rõhutada, et detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest ja ka konkreetsest detailplaneeringu lahendusest. Kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul). Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas võtab Keskkonnaamet alles pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist. Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes alati eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.

Kuna tegemist on tehisjärvega ja suure avaliku huviga piirkonnaga, kus asub olemasolev spordi- ja puhkekeskus, siis on ehituskeeluvööndi vähendamine kuni veekaitsevööndi piirini eeldatavalt võimalik. Kuudse tehisjärve puhul on tegemist tugeva inimmõju all olnud tehisveekogu kaldaga, kus antud asukohas on tagatud järve kalda kaitse eesmärkide täitmine.

Ettepanekute küsimine Kuutsemäe ja Saanisõidu DP eelnõule_koostöö I.doc

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS

Lp koostöö tegija

Meie 08.10.2024 nr 6-7/2454

Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule

Suusakeskuste AS on esitanud ettepaneku Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks Arula külas asuvate Kuutsemäe katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:0001, sihtotstarve ärimaa, pindala 300461 m²) ca 0.53 ha osas ja Saanisõidu katastriüksuse (katastritunnus 63601:002:3960, sihtotstarve ärimaa, pindala 638 m²) maa-aladele. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 0.6 ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone rajamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale.

Detailplaneeringu algatamise ettepanekule on esitatud lisamaterjalina AT Arhitektuur OÜ poolt Kuutsemäe spordikeskuse teenindushoone eskiisprojekt (Lisa 2) ja LEMMA OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lisa 3).
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soovib rajada teenindushoone juurdepääsutee ja Kuutse järve vahelisele maa-alale. Ettepaneku seletuskirjas on antud järgnev selgitus: Uus hoone peab olema külastajatele kergelt ligipääsetav ja seega on kavandatav asukoht ainuvõimalik: kohe keskusesse sissesõidu kõrval, parkla vahetus läheduses ning otsese pääsuga suusatõstukile. Vajalikus mahus hoonet ei ole võimalik rajada ilma Kuutse järve kalda ehituskeeluvööndit (25 m) vähendamata kuni kalda veekaitsevööndi piirini (10 m).

Planeeringuala põhjaosas kehtib 1999. a kehtestatud Kuutsemäe puhkekeskuse detailplaneering (DIA Systeemi Arhitektuuribüroo AS töö). Planeeringu materjalid on saadaval https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=126172
Uue teenindushoone ala jääb osaliselt selle detailplaneeringu alale.
Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala spordikeskuste maakasutuse juhtotstarbega alale.
Spordikeskuse maa käesoleva üldplaneeringu mõistes on eelkõige tervise- ja spordikeskuste, spordihoonete ja –rajatiste ning majutus- ja teenindushoonete ehitamiseks kavandatud maa, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede ja parklate ehitamiseks ning puhke- ja haljasalade rajamiseks kavandatud maa. Maaomanik saab oma maad edasi kasutada senisel otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ja maa-ala väljaarendamisel arvestatakse iga konkreetse spordikeskuse piirkonna kohta määratud arengusuundade ning üldiste põhimõtetega. Spordikeskuste maad tagavad vallas head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused tipp- ja rahvaspordiga tegelemiseks ning kohalike ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks.
Üldplaneeringus toodud Kuutsemäe piirkonna eeldatavad arengusuunad maa-ala väljaarendamisel puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil on:
1. puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine;
2. suusakeskuse arendamine;
3. piirkonna ühendamine liikumisradade võrgustikku.
Ning maa-ala väljaarendamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused:
1. arendustegevuse aluseks on detailplaneering;
2. detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi maastikuanalüüs (suusaradade jt spordirajatiste ja -hoonete väljaehitamine ei tohi kahjustada maastiku esteetilist ja rekreatiivset väärtust);
3. suusanõlva rajamine ei tohi kahjustata alal inventeeritud kaitsealuseid liike. Vajadusel viiakse läbi täiendav uuring.

Kavandatav teenindushoone paikneks osaliselt Kuudse järve 25 m laiuses ehituskeeluvööndis ja kehtiva üldplaneeringuga ei ole seda varem vähendatud. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt lahendatakse kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine üldplaneeringu muutmine.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus.

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringule koostatud lähteseisukohad koos detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõuga (Lisa 1). Palume ettepanekud ja seisukohad detailplaneeringu lähteseisukohtadele esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Barkala
Vallavanem

Lisad:
1. Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (lähteseisukohad eelnõu lisas 1);
2. Esitatud Kuutsemäe suusakeskuse eskiisprojekt;
3. Esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Neeme Kaurov 7664820, [email protected]

Kirja saajad: Keskkonnaamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

E-kiri.pdf

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 08.10.2024 15:15

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-7/2454 Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõidu

katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõule

Manused: Ettepanekute küsimine Arula külas asuvate Kuutsemäe ja Saanisõid.asice;

Ettepanekute küsimine Kuutsemäe ja Saanisõidu DP eelnõule_koostöö I.doc

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame Otepää Vallavalitsuse dokumendiregistrist kirja.

Heidy-Liisbet Kukk

volikogu sekretär

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

www.otepaa.ee

+372 766 4800

+372 515 7139