Detailplaneeringu KSH eelhinnang arvamuse andmiseks

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007

Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank

TARTUMAA 60201

Registrikood 77000192

Kliimaministeerium

Põllumajandus- ja Toiduamet

Keskkonnaameti Lõuna regioon

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Maa-amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Päästeameti Lõuna päästekeskus

Meie 08.10.2024 nr 6-2/2331-10

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldusega nr 253 algatati Peipsiääre vallas Naelavere,

Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering, kinnitati

lähteülesanne ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 27.09.2023-27.10.2023 ja avalik

arutelu 28.11.2023.

Peipsiääre valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022

otsusega nr 10) kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarvet

ei ole määratud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusalal võimalik kavandada

erinevaid uusi maakasutuse juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele.

DP koostamisel on selgunud, et planeering on üldplaneeringut muutev kavandades

Päikeseelektrijaama ka väärtusliku põllumajandusmaa esinemisalale.

Detailplaneeringu alas olevad Joosepi ja Lille maaüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud

väärtuslikule põllumajandusmaale. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade

kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk üldplaneeringus on tagada nende säilimine

võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks.

Planeeritav ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi

alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242

2

Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Planeeritava ala suurus on ca 170 ha.

Maaüksused on valdavalt hoonestamata põllumaad.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada planeeritava päikesepargi ruumiline

paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid

(paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine,

juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

Planeeringumaterjalid on kättesaadavad Peipsiääre valla kodulehelt

https://www.peipsivald.ee/alatskivi-piirkond ja

lingilt Naelavere Lahepera ja Toruküla päikesepargi DP.

Detailplaneeringu algatamise järgselt on planeerimise menetlusega edasi toimetatud vastavalt

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlust järgides, millest tulenevalt ei ole mõistlik

alustada detailplaneeringu menetlemisega algusest.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla

külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Lemma OÜ poolt

koostatud Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem

Raimond Võimre

ehitus- ja hankespetsialist

[email protected]

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007

Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank

TARTUMAA 60201

Registrikood 77000192

Kliimaministeerium

Põllumajandus- ja Toiduamet

Keskkonnaameti Lõuna regioon

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Maa-amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Päästeameti Lõuna päästekeskus

Meie 08.10.2024 nr 6-2/2331-10

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldusega nr 253 algatati Peipsiääre vallas Naelavere,

Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering, kinnitati

lähteülesanne ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 27.09.2023-27.10.2023 ja avalik

arutelu 28.11.2023.

Peipsiääre valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022

otsusega nr 10) kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarvet

ei ole määratud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusalal võimalik kavandada

erinevaid uusi maakasutuse juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele.

DP koostamisel on selgunud, et planeering on üldplaneeringut muutev kavandades

Päikeseelektrijaama ka väärtusliku põllumajandusmaa esinemisalale.

Detailplaneeringu alas olevad Joosepi ja Lille maaüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud

väärtuslikule põllumajandusmaale. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade

kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk üldplaneeringus on tagada nende säilimine

võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks.

Planeeritav ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi

alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242

2

Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Planeeritava ala suurus on ca 170 ha.

Maaüksused on valdavalt hoonestamata põllumaad.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada planeeritava päikesepargi ruumiline

paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid

(paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine,

juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

Planeeringumaterjalid on kättesaadavad Peipsiääre valla kodulehelt

https://www.peipsivald.ee/alatskivi-piirkond ja

lingilt Naelavere Lahepera ja Toruküla päikesepargi DP.

Detailplaneeringu algatamise järgselt on planeerimise menetlusega edasi toimetatud vastavalt

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlust järgides, millest tulenevalt ei ole mõistlik

alustada detailplaneeringu menetlemisega algusest.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla

külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Lemma OÜ poolt

koostatud Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem

Raimond Võimre

ehitus- ja hankespetsialist

[email protected]

Tallinn 2024

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

2

Nimetus: Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: EEE Verda OÜ Reg nr 16666267 Mäealuse tn 2/1, Tallinn, Harjumaa, 12618 Tel +372 5291771 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 28.09.2024

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 9

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 9

2.2 Strateegia „Eesti 2035“ 9

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) 9

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 10

2.5 Tartu maakonna energia- ja kliimakava 10

2.6 Peipsiääre valla üldplaneering 11

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 18

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine 18

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele 20

4.3 Vee ja pinnase saastatus 22

4.4 Jäätmeteke 22

4.5 Müra, vibratsioon 22

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus 22

4.7 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju 23

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 23

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale 24

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine 25

4.11 Mõju kultuuriväärtustele 26

4.12 Muud aspektid 26

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju 26

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 27

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 30

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) EEE Verda OÜ tellimusel 2024 aasta septembris. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades soovitakse päikeseelektrijaama (edaspidi ka PEJ) rajamist. Selleks on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus (26.05.2023 nr 6-2/1783) ja DP on algatatud 6. juuni 2023 Peipsiääre Vallavalitsuse korraldusega nr 253. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada planeeritava päikeseelektrijaama (edaspidi ka PEJ või päikesepark) ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv. DP koostamisel on selgunud, et planeering on üldplaneeringut muutev kavandades PEJ ka väärtusliku põllumajandusmaa esinemisalale.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud aja- ja asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Antud juhul on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palunud kohalikul omavalitsusel esitada eelhinnang ning KSH algatamise/algatamata jätmise otsuse eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha andmiseks.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Peipsiääre Vallavalitsus).

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Kavandatav tegevuse eesmärk on PEJ püstitamine kahekümne kolmele (23) kinnistule Tartu maakonda Peipsiääre valda Naelavere, Lahepera ja Toruküla küladesse (Joonis 1). Ettevõte EEE VERDA OÜ on esitanud 25.05.2023 (dokumendiregistris registreeritud 26.05.2023 nr 6-2/1783) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohalikule omavalitsusele. Detailplaneering on algatatud 6. juuni 2023 Peipsiääre Vallavalitsuse korraldusega nr 253. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv. Kehtestatud detailplaneering on ehitusloa taotlemise aluseks. Kuna alad paiknevad lähestikku ja omavalitsuse hinnangul tuleb alad lahendada ühise detailplaneeringuga, siis ka KSH eelhinnangu kontekstis vaadatakse perspektiivseid PEJ alasid ühiselt.

Planeeritav maa-ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242 Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Planeeritava ala suurus on u 170 ha (Joonis 1).

Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:

− Lille, 12601:005:0107,Maatulundusmaa 100%, 54833 m2

− Joosepi, 12601:005:0015, Maatulundusmaa 100%, 327836 m2

− Poboli, 12601:005:0247, Maatulundusmaa 100%, 14477 m2

− Juku, 12601:005:0018, Maatulundusmaa 100%, 124473 m2

− Notsu, 12601:007:0050, Tootmismaa 100%, 119265 m2

− Piirinõmme, 58601:001:0092, Maatulundusmaa 100%, 51113 m2

− Piiri, 58601:001:0091, Maatulundusmaa 100%, 57576 m2

− Laane, 12601:007:0298, Maatulundusmaa 100%, 27524 m2

− Laanelinnu, 12601:007:0295, Maatulundusmaa 100%, 25908 m2

− Koprasoo, 12601:007:0053, Maatulundusmaa 100%, 136566 m2

− Mädasilla, 12601:001:0123, Maatulundusmaa 100%, 109341 m2

− Nastiku, 12601:001:0124, Maatulundusmaa 100%, 64879 m2

− Punamäe, 12601:007:0326, Maatulundusmaa 100%, 33770 m2

− Punalille, 12601:007:0353, Maatulundusmaa 100%, 97970 m2

− Laanelinnu, 12601:007:0294, Maatulundusmaa 100%, 63372 m2

− Laanepõllu, 12601:007:0114, Maatulundusmaa 100%, 47353 m2

− Kelluka, 12601:007:0065, Maatulundusmaa 100%, 138698 m2

− Tagavälja, 12601:007:0028, Maatulundusmaa 100%, 29732 m2

− Kelluka juurdelõige, 58601:001:1456, Maatulundusmaa 100%, 1828 m2

− Kabelipõllu, 58601:001:1542, Maatulundusmaa 100%, 161792 m2

− Väike-Arumäe, 12601:007:0093, Maatulundusmaa 100%, 46332 m2

− Pärna, 58601:001:1478, Maatulundusmaa 100%, 115219 m2

− Peoleo, 12601:001:0018, Tootmismaa 100%, 21941 m2

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

6

Joonis 1. Planeeringuala paiknemine Maa-amet ortofotol.

Kavandatav päikesepaneelide paiknemine on esitatud Joonis 2.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

7

Joonis 2. Planeeringualal päikesepaneelide kavandatav paiknemine.

Kavandatava tegevuse kirjelduse puhul on lähtutud arendaja poolt edastatud infost ja Skepast&Puhkim OÜ koostatud Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringust seisuga 18.06.2024.

Päikesepargi toimimiseks on planeeringuga kavandatud moodustada neli elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunti (pos. 1 – 4). Päikesepargi puhul on tegemist tootmisettevõtlusega (elektrijaam). Tootmismaa otstarve on planeeritud ajutiselt, st päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. Kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb ja parki ei uuendata, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Hoonestusala (ala, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega lubatud hoone, sh rajatised – päikesepaneelid, inverterid ja alajaam) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades haritava põllumaa kõlvikuga ning kitsendavate objektidega, muul juhul on hoonestusala antud 4 m kaugusele krundi piirist. Teelt lähtuvate mõjude (nt tolm ja ratastelt lenduvad kivikesed) tõttu on riigitee nr 22242 Alatskivi-Varnja ääres hoonestusala kavandatud teekaitsevööndist väljapoole.

Planeeringualale hooneid ei ole lubatud rajada. Lubatud on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaam, inverterid) püstitamine. Samuti ei ole lubatud päikesepaneele rajada väljapoole hoonestusala.

Päikesepaneelid asetatakse ca 25-kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelirivi vahe on kuni 7 m. Paneelide madalam osa asub ca 80 cm (min 70 cm) kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub kuni 6 meetri kõrgusele. Lubatud on nii fikseeritud kui reguleeritava kaldenurgaga päikesepaneelid.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

8

Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

Päikesepaneele ei tohi projekteerida olemasoleva elektriõhuliini alla ja kaitsevööndisse (MP liini korral 2 m ja KP liini korral 6 m liinist mõlemale poole).

Päikesepargi ala on lubatud piirata aiaga, mille kõrgus on kuni 1,8 m.

Juurdepääsude kavandamisel on eelistatud riigitee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 26,892 ja nr 22241 Alatskivi-Nina km 0,981 ja km 1,863 olemasolevad ristumiskohad kohalike teede kaudu. Pos.4 ja 5 juurdepääsud on kavandatud Jura teelt ning pos.1 Lahepera-Toruküla teelt ja pos.2 Nina-Toruküla teelt Peoleo juurdelõige (58601:001:1457) kaudu. Pos.03 juurdepääs on kavandatud 22242 Alatskivi - Varnja kõrvalmaanteelt.

Päikesepargi territooriumile nähakse ette kuni 4 m laiused hooldusteed. Hooldusteede paiknemine lahendatakse ehitusprojektiga kui on teada paneelide asetused.

Planeeringualale kavandatud päikesepargile on vajalik ainult elektriühendus, mis on tagatud läbi olemasoleva elektri alajaama ALATSKIVI 110/15 OT-1:(Kallaste). Päikesepaneelide moodulid ühendatakse elektrimaakaabelliinidega, mida mööda suunatakse toodetav elekter kokku päikeseelektrijaama alajaama. Seadmetest toodetud elektrienergia suunatakse üldisesse elektrivõrku.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

9

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

08.02.2023 Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Strateegia „Eesti 2035“

Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Strateegias on viis pikaajalist sihti. Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Strateegias on kokku lepitud ka Eesti kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Strateegia näeb ette üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, milleks peab toimuma:

- põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine;

- uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine.

„Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035.

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Kavandatav tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

10

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi. Kavandatava tegevusega seondub eeskätt energeetika ja varustuskindluse eesmärk.

Varustuskindlus, energiasõltumatus- ja turvalisus on omavahel lahutamatult seotud ja sihiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Sisemaise tarbimisvajaduse katteks on piisavalt tuult, päikest ning kodumaist biomassi ja põlevkivi.

Arengukava kohaselt kliimamuutuste mudelid prognoosivad maapinnale langeva lühilainelise päikesekiirguse selget vähenemist talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline. Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata seega väikest negatiivset mõju päikeseenergia ressursile.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevustega.

2.5 Tartu maakonna energia- ja kliimakava1

Tartu maakonna energia- ja kliimakava raamistik tuleneb suures osas EL-i kliima- ja energiapoliitikast.

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest „Eesmärk 55“ püüab Euroopa Liit saavutada ühist eesmärki, milleks on tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja roheline üleminek 2030. aastaks ja pärast seda. Võrreldes aastaga 1990 on eesmärgiks vähendada KHG netoheidet 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Need eesmärgid on liikmesriikide vahel jaotatud suures osas Jagatud kohustuse määrusega.

Kavas defineeritakse kliima- ja energiavaldkonna maakondliku tasandi eesmärgid ja tegevused vahemikus 2022 kuni 2035.

Tartu maakonnas toodetakse elektrit peamiselt päikesepaneelides ja koostootmisjaamades (biomassi põletamine). Ülejäänud tarbitav elekter pärineb väljastpoolt maakonda. Kokku tarbitakse Tartu maakonnas 778 GWh elektrienergiat, millest 16 GWh (2%) on maakonnas

1 https://www.tartumaa.ee/arendus/tartu-maakonna-kliima-ja-energiakava-koostamine

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

11

toodetud taastuvenergia. Suurim elektrienergia tarbija on Tartu linn, kus asub kõige rohkem tarbijaid.

Lisaks on Tartu maakonna soojusmajanduses enamus kaugküttesüsteeme läinud üle biomassi (hakkpuidu) kateldele, mis on kliimaneutraalne ja kohalik kütus, tänu millele on paremini tagatud tarnekindlus. Katlamajade tipu- ja avariikatlad töötavad valdavalt põlevkiviõli või gaasiga, mille põletamine emiteerib kasvuhoonegaase. Väljakutse on antud kateldele leida kliimaneutraalsed lahendused (biogaas, päikesekollektorid, (maa)soojuspumbad jne). Lokaalkütte lahendused on kajastatud valdade põhiselt.

Aastaks 2050 on Tartu maakonna sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) on eesmärgiks vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%. Samal ajal on võetud eesmärgiks saavutada taastuvenergia osakaaluks energia lõpptarbimisest aastaks 2030 vähemalt 42%, kusjuures energia lõpptarbimine ei tohi kasvada. Summaarne KHG heite sihttase aastaks 2030 on 594 kT CO2-ekv. Selle saavutamiseks on kõige olulisem maagaasi ja põlevkiviõli tarbimise vähendamine, keskkonnasäästlikele lahendustele üleminek ja taastuvenergia tootmise suurenemine (nt päikesepaneelid).

Energiakavas on ka märgitud, et põllumuldade orgaanilise aine kaitsmiseks peab majandamise intensiivsust vähendama. Üheks meetmeks on haritava põllu püsirohumaastamine. Eriti oluline on see turvasmuldadel olevate põldude puhul. Planeeritavale päikesepargi alale jäävad osaliselt ka madalsoomullad, kuhu päikesepargi ja sellega eeldatavalt kaasnevat rohumaa rajamist saab lugeda energiakavaga kooskõlas olevaks tegevuseks.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas Tartu maakonna energia- ja kliimakava eesmärkide ja tegevustega.

2.6 Peipsiääre valla üldplaneering2

Planeeritaval alal kehtib Peipsiääre Vallavolikogu 23. märts 2022 nr 10 kehtestatud Peipsiääre üldplaneering. Peipsiääre valla üldplaneering on kehtestatud peale piirkonda hõlmavat maakonnaplaneeringut (Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/29), seega maakonnaplaneeringu eraldi käsitlemise vajadus eelhinnangus puudub. Üldplaneering arvestab juba maakonnaplaneeringuga.

Kehtiva Päipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine.

Planeeringuala piirneb kohaliku omavalitsuse tasandil loodava kaitsealaga (Kasu mets). Kuna puutumus planeeringualaga on väga väike, siis mõju puudub ja mõjuala ei ulatu loodavale kaitsealale.

Samuti jääb planeeringualale väike osa üldplaneeringu kohast arheoloogiapärandirikast ala. Arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

− algatatakse detailplaneeringut;

− ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

2 https://www.peipsivald.ee/uldplaneering

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

12

Päikesepargi rajamisega olulises mahus kaevetöid ei kaasne.

Detailplaneeringu alas olevad Joosepi ja Lille maaüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud väärtuslikule põllumajandusmaale (joonis 3).

Detailplaneeringu kattuvust üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ega väärtuslike maastikega ei esine.

Joonis 3. Väljavõte Peipsiääre valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist.

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutus ja arendamise põhimõtted:

1. väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks;

2. tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine õuealaga kuni 10% katastriüksuse pindalast, aga mitte suurem kui 0,6 ha;

3. väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud rajada elektrituulikuid;

4. väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud rajada päikeseparke. Lubatud on paigaldada oma majapidamise tarbeks päikesepaneele (võimsusega kuni 50 kW) ja kuni 28 m kõrguseid tuulikuid;

5. väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede rajamiseks), kui

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

13

vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.

Vastavalt Peipsiääre valla üldplaneeringule on päikseparkide rajamise tingimused järgnevad:

1. päikesepargi rajamist tuleb menetleda avalikkust kaasates, välja arvatud juhul, kui park rajatakse kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri, parke kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (lagedal alal 1 km kaugusel või vähemalt 500 m laiuse metsakõlvikuga eraldatud alal);

2. päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb koostada detailplaneering (põhjendatud juhul võib vallavalitsus planeeringu koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avatud menetluse);

3. päikesepargi rajamisel põllumaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vundamendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;

4. põllumaale päikesepargi kavandamisel tuleb hinnata põllumaa boniteeti ja analüüsida põllumaa väärtust. Otsus rajamiseks tuleb teha vallavalitsuse kaalutlusotsusena;

5. väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamine ei ole lubatud;

6. päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul väärtuslikele maastikele lubatud. Erandkorras sellises asukohas pargi rajamist kavandades tuleb arendajal koostada maastikuväärtuste säilimise analüüs, mis peab hõlmama ka visuaalse mõju hindamist;

7. kaitstavatel loodusobjektidel tuleb valdavalt vältida päikeseparkide rajamist. Kaitsealal paiknevale maastikule rajatavate päikeseparkide osas on vajalik küsida eelnevalt ka Keskkonnaameti nõusolekut;

8. päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendatud;

9. päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Eeltoodust tulenevalt on käesolev detailplaneering üldplaneeringut muutev Joosepi ja Lille maaüksustel paikneva väärtusliku põllumajandusmaa osas nähes sinna ette päikesepargi.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

14

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Planeeritav ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242 Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Päikeseparki soovitakse kavandada 23 maaüksusele (ptk 1) (Joonis 1).

Planeeritava ala suurus on u 170 ha. Maaüksused on valdavalt hoonestamata põllumaad, va Mädasilla maaüksus, kus paikneb elamu koos abihoonetega.

Tegu on hajaasustusega alaga. Elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine planeeringuala suhtes on esitatud Joonis 4. Lähim tiheasustusala jääb u 300 m kaugusele planeeringuala servast.

Notsu, Pärna (58601:001:1478), Kabelipõllu (58601:001:1542), Väike-Arumäe (12601:007:0093) ning Suur-Arumäe (12601:007:0082) maaüksustele ulatub 22242 Alatskivi-Varnja riigimaantee 30 m kaitsevöönd.

Joonis 4. Elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine planeeritava päikesepargi ala suhtes.

Planeeringualal Notsu (12601:007:0050), Piirinõmme (58601:001:0092) ja Piiri (58601:001:0091) maaüksustel paikneb III kaitsekategooria loomaliigi – rabakonn (Rana arvalis) elupaik KLO9118719 (Joonis 5). Tegu on kudemisveekoguga ja seda ümbritseva rabakonnale sobiliku elupaigaga.

Kavandatava tegevuse alale ei jää teisi Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti.

Planeeringualast u 120 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse loomaliigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik KLO9126705. EELIS alusel on viimatine info elupaiga asustatuse osas 2022 aastast. Tegu on olnud alates 2017 teadaolevalt asustatud elupaigaga, milles aga pesitsus

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

15

on valdavalt ebaõnnestunud. Elupaiga kaitseks moodustatud Nina merikotka püsielupaik (KLO3001781) jääb planeeringualast 350 m kaugusele ja pesitsuspaik (pesapuu) 550 m kaugusele.

Arvestades, et põikeseparkidel teadaolev kaugmõju puudub, siis arvestades tegevuse võimalikuks mõjualaks 200 m, siis Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel teisi I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti planeeringuala mõjualasse ei jää.

Üle-eestilise maimaalinnustiku analüüsi3 andmetel kattub ala väikeluige tsoon 3 alaga, mis tähendab, et alal võib esineda liigi rändepeatuspaiku ja toitumisalasid. Kuna tegu on ulatusliku põllumajandusmaastikuga Peipsi järvele suhteliselt lähedasel alal siis on võimalik rändeperioodil põllumajandusmaastikul mitmete rändlindude peatumine. Alal pole siiski teada olulisi lindude rändepeatuspaiku.

Kavandatava tegevuse ala puhul on tegu õhukese pinnakattega alaga. Kavandatav tegevuse alal peamise osa pinnakattest moodustavad moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk ja ka jääjärvelised setted - klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Maapinna keskmine kõrgus on alal u 35 m. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud.

Detailplaneeringualast u 100 m kaugusele jääb Lahepera hoiuala (KLO2000237). Lahepera hoiuala, kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus), tuttpütt (Podiceps cristatus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Alatskivi maastikukaitseala (KLO1000456) jääb juba üle 800 m kaugusele (Joonis 5).

3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

16

Joonis 5. Kaitsealde, hoiualade ning III kaitsekategooria loomaliikide paiknemine planeeritava ala läheduses. Alus: Maa-ameti halltoonide kaart.

Keskkonnaagentuuri poolt ELME4 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute alusel on planeeritava ala puhul peamiselt tegu viletsas seisundis põllumaaga ja määramata alaga.

Planeeritavale alale jääb Alasoo turbamaardla (maardla kood MRD0000574) (Joonis 6). Turbamaardla ei kuulu Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. Planeeringu ala kattub maardla II ploki passiivse reservvaru alaga, mille maavaravaru keskmine paksus on 3 m.

4 https://keskkonnaagentuur.ee/elme

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

17

Joonis 6. Maardlad ja veekogud planeeritaval päikesepargi alal.

Mitmeid kinnistuid kas läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid või nad piirnevad eesvoolukraavidega. Juku kinnistu (katastritunnus 12601:005:0018) piirneb lisaks ka riigi hooldatava ühiseesvooluga Naelavere peakraav (Lahepera oja) VEE1052000 ning planeeringuala läbib Katiniidu kraav VEE1052002. Naelavere peakraav on üle 25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Toruküla kraav ja Katiniidu kraav on alla 10 km² valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolud.

Tegu ei ole teadaolevalt üleujutuse riskipiirkonnaga (Lahepere järve ja Naelavere peakraavi üleujutusala ei ulatu planeeringualani).

Planeeringuala läbivad elektri- ja sidepaigaldised ning Notsu maaüksusele ulatub puurkaevu PRK0007331 30 m sanitaarkaitseala.

Kabelipõllu maaüksusele ulatuvad Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd – 12780 kalmistu ning 12781 kivikalme „Kabelikoht“. Planeeringualale jääb pärandkultuuriobjekt Toruküla lennuväli (126:OKU:001). Objekti seisund on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.

Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on alla 995 kWh/m2*a, mis on Eesti kontekstis pigem keskmine5. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on keskmised.

5 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

18

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses paikneb Natura 2000 võrgustiku alad Lahepera loodusala (EE0080319, RAH0000155) ja Lahepera järve linnuala (EE0080372, RAH0000073) u 100 m kaugusel lõuna suunas sellest lähimast päikesepaneelide perspektiivsest alast (Joonis 7).

Joonis 7. Linnu- ja loodusalade paiknemine planeeringuala suhtes.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Euroopa Komisjoni teatisest „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

19

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Päikeseparkide ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegset mõju päikesepargid ehitusalades väljaspoole ei tekita. Linnustiku osas võib päikeseparkide kasutusaegne mõju olla seotud linnuliikide toitumisalade vähenemisega – ulatus sõltub vastava linnuliigi toitumisala ulatusest ning mõju toitumisala suurusele võib olla asjakohane ulatuslike päikeseparkide puhul isegi 2-3 km ulatuses. Antud juhul ei ole põhjust eeldada, et planeeringuala puhul oleks tegu olulise toitumisalaga.

Päikeseparkide puhul on tähendatav lokaalne mikrokliima muutus vahetult päikesepaneelide all ja lähialal, kuid kaugemale ulatuv mõju puudub. Seega päikesepargi rajamisega kaasnev mõju veerežiimile võib ulatuda maksimaalselt mõnekümne meetrini. Päikesepargi rajamisega kaasnevana ei kavandata täiendavat kuivendustegevust (nt uute maaparanduskraavide rajamist või olemasolevate senise toimimise olulist muutmist). Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et päikesepargi rajamise- ja kasutamisega kaasnev veerežiimi või valgusrežiimi muutuse mõju ulatuks kaugemale kui mõnekümne meetri. Sellisesse kaugusesse ühtegi Natura loodusala ei jää.

Eelnevast lähtuvalt võib konservatiivselt lähenedes eeldada, et mõjuala ulatusse võib jääda Lahepere järve linnuala.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.

Lähim Natura võrgustiku linnuala on Lahepera järve linnuala ( EE0080372), mis jääb u 100 m kaugusele planeeritavast alast. Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus) ja tuttpütt (Podiceps cristatus). Tegu on veekogudel toituvate linnuliikidega, kelle jaoks ei muutu planeeringu elluviimisel olulisel määral toitumisalade hulk ega kvaliteet.

Seega on välistatud, et tegevusega kaasneks ebasoodne mõju Lahepera järve linnuala kaitse- eesmärkideks olevatele liikidele.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

20

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Päikeseparkide rajamisel on reeglina suurim mõju taimestikule. Antud juhul on planeeritava ala puhul tegu suuress ulatuses haritava põllumaaga. Looduslik taimestik alal suures osas puudub. Planeeritava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Juhul, kui ala edaspidi majandatakse rohumaana, siis on oodata, et võrreldes olemasoleva olukorraga ala bioloogiline mitmekesisus kasvab. Kuna planeeritav ala on käesoleval ajal valdavalt haritav maa, siis selle maakasutuse muutmise arvelt oleks võimalik elurikkust oluliselt suurendada. Planeeringualale jääb vähesel määral metsamaad. Metsa raadamine (ka juhul kui eelnevalt on raie tehtud) ei ole PEJ rajamiseks kindlasti soovitatav. Arvestades ulatuslike lagealade olemasolu piirkonnas, siis nii elurikkuse kui kliimamõjude vaatest ei ole metsamaale PEJ rajamine asjakohane. Taimestiku ja üldise elurikkuse ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks PEJ rajamisel maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust (kraavipervede põõsastikud, põllusaarte ja - peenarde taimestik).

Päikeseelektrijaama ehituse ja kasutusega võivad kaasneda teatud häiringud linnustikule. Ehitusaegseid häiringuid on võimalik vältida ajastades ehitustegevus väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Kasutusaegsed häiringud on väheolulisel tasemel, sest päikesepargi kasutamisel ei esine müra ega vibratsiooni. Kasutusaegne mõju linnustikule seisneb peamiselt avamaastikul toituvate ja pesitsevate lindude jaoks toitumisala ja elupaiga vähenemises. Päikeseenergiajaamad muudavad keskkonna struktuuri, pakkudes iste- või pesitsuskohti lindudele6, reeglina väiksematele lindudele, kes leiavad paneelide tugistruktuuride vahel soodsaid pesakohti7, kuid ka maapinnal pesitsevaile, kellele paneelid pakuvad varju röövlindude eest ning lisakaitset. Aiaga ümbritsetud PEJ välistab maismaakiskjate ligipääsu ja võib nõnda soosida PEJ-s elavaid linde. Samuti võivad paneelide vahelised kooslused olla head toitumiskohad väiksematele lindudele. Päikeseenergiajaamad võivad seega olla oluline võimalus kaitsta linde põllumajandusmaastikes8.

Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa9. Päikesepaneelide peegeldus võib sarnaneda veekogu omaga ja meelitada linde sinna maanduma. Antud riski suurust on keeruline hinnata, kuna valdkond on vähe uuritud.

Päikesepargi planeeringuala põhjaosa jääb I kaitsekategooria liigi merikotka pesametsast 120 m kaugusele. Päikesepargi rajamine toob kaasa suhteliselt suure maastiku muutuse merikotka kodupiirkonnas. Tegevusega ei mõjutata merikotka pesa ümbritsevat pesametsa. Kuna merikotkas toitub valdavalt veekogudel (Peipsi järv, Lahepera järv ja Alatskivi järv), siis ei muutu liigi jaoks oluline toitumisalade hulk ega kvaliteet. Puudub info, et merikotkas väldiks ülelende päikeseparkidest, kuid Peipsi järvele, kui tõenäoliselt olulisimale toitumisalale, toimuvate lendude puhul ei jää päikesepark ka lennuteele. Eelneva alusel ei ole oodata, et päikesepargi rajamine

6 Nordberg, E.J., Caley, M. Julian, Schwarzkopf, L. (2021) Designing solar farms for synergistic commercial and conservation outcomes. Solar Energy. 228(September), 586–593.

7 Hernandez, R.R., Easter, S.B., Murphy-Mariscal, M.L., Maestre, F.T., Tavassoli, M., Allen, E.B., Barrows, C.W., Belnap, J., Ochoa-Hueso, R., Ravi, S., Allen, M.F. (2014) Environmental impacts of utility-scale solar energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 29, 766–779.

8 Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study.

9 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

21

põhjustaks merikotka elupaiga seisundi halvenemist või oluliste toitumisalade vähenemist. Ehitusfaasis toimuvad tegevused jäävad merikotka pesapuust kaugele (vähemalt 550 m) ning seega ei ole oodata ehitusaegseid häiringuid pesitsemisele.

Merikotka kaitse tegevuskava10 kohaselt on elektri õhuliinides hukkumine merikotkaste kõige sagedasemaks surmapõhjuseks Eestis. Tegevuskava kohaselt ei tohi uusi õhuliine püstitada pesapaigale lähemale kui 500 m. Planeeringu kohaselt jäävad kavandatavad võimalikud õhuliinid pesapaigast oluliselt kaugemale kui 500 m ja ei põhjusta merikotkale arvestatavat kokkupõrkeriski. Kuna õhuliinid rajatakse päikesepargi ühendamiseks Alatskivi alajaamaga (asub pesapuust 2,9 km kaugusel edelas, mille suunas tõenäolisi toitumisveekogusid ei paikne), siis ei jää need eeldatavalt merikotka tõenäoliste toitumislendude teekonnale. Laiemalt linnustiku mõjude vaates on alati võimaluse korral soovitav kasutada õhuliinide asemel maakaableid lindude kokkupõrkeriski maandamiseks. Õhuliinide rajamisel on need soovitatav varustada linnumärgistega.

Imetajate, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Tegu on käesoleval ajal valdavalt haritava maaga.

Planeeringualale jääb teadaolev kahepaiksete kudemisveekogu (inimtekkelised tiigid Notsu ja Piirinõmme maaüksustel). Tiikide olulisus kudemisveekoguna ei ole selge (EELISEs suhteliselt vana ja infovaene registrikanne). Päikesepargi paneelide vahel säilivad taimestunud alad ja paneelide alused pakuvad kahepaiksetele sobivaid varjulisi tingimusi. Seega pakuvad päikesepargi alad konnadele eeldatavalt maismaalisi elupaiku. Elurikkuse toetamiseks on oluline säilitada alal juba olemasolevaid veekogusid kahepaiksetele sobilikus seisus (tagada tuleb lauged taimesikuga kaldad ja päikesevalguse pääs veekogule). Lisaks on soovitatav rajada päikesepargi aladele kahepaiksete sigimiseks sobivaid väikeveekogusid (tiike). Kui näiteks nähakse ette täiendavaid tuletõrjevee tiike, siis tuleks need rajada viisil, mis tagavad sobivad elupaigad ka kahepaiksetele.

PEJ alad üldjuhul ümbritsetakse piiretega. Selle tõttu päikesepargi rajamisega kaovad või teisenevad suhteliselt suurel alal ulukite (metskits, halljänes, rebane) elupaigad. Arvestades kavandatava PEJ suurust, siis piirdeaedade rajamisega kaovad elupaigad suhteliselt suurel alal, samuti piiratakse olulisel määral ka loomade liikumisvõimalusi piirkonnas. Tegu ei ole strateegiliste dokumentide kohase rohevõrgustiku alaga, kuid on selge, et põllumajandusmaastikul toimub tavapäraselt ulukite poolne liikumine ja toitumine. Loomastikule avalduvate mõjude leevendamiseks on soovitatav jätta vähemalt osa aladest tarastamata või tarastada viisil mis võimaldaks loomade liikumist alale. Tarastamise korral tuleb suurema ulatusega alade sisse jätta tarastamata koridorid. Mitte tekitada üle 500 m ulatusega alasid kus puudub väike- ja keskmise suurusega ulukite läbipääs. Läbipääsude asukohtadena tuleb eelistada kraavikaldaid, põllusaari ja -peenraid.

Päikeseparkide tarastamisega võib kaasneda teatav positiivne mõju maaspesitsevatele linnuliikidele. Kuna tarastamine piirab kiskjate (rebase ja kährikkoera) pääsu alale, siis avaldab see positiivset mõju linnustikule, pakkudes turvalisemaid pesitsuspaiku. Seetõttu päikesepargi osalist väikekisjatele läbimatute taradega piiramist võib pidada soovitavaks tegevuseks linnustiku vaates.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargi kavandamisega tuleb rakendada bioloogilist mitmekesisust toetavaid meetmeid, samuti tagada loomade liikumisvõimaluste säilimine piirkonnas.

10 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

22

4.3 Vee ja pinnase saastatus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Tegevusega ei kaasne veetarbe suurenemist ega heitvee teket.

Päikesepargid ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda.

Vastavalt Maaelu Teadmuskeskuse muldade niiskusrežiimi kaardirakendusele on antud asukohas parasniiske, niiske, märg, väga märg niiskusrežiim. Seega vaid hooldatud ja toimiv drenaažkuivendus tagab, et maaparandusehitisel asuvad katastriüksused on praegu ja jäävad ka edaspidi liigvee vabaks. Kuna PEJ puhul on oluline vältida selle alal üleujutuste teket, siis liigniiskel alal tuleb PEJ rajamise käigus ja järgselt tagada maaparandussüsteemi toimivus.

Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.

4.4 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

4.5 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut.

Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni.

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.

Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

23

Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus. Peegeldust võib tekkida lähimatele elamualadele ning ümbritsevatel objektidel. Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks üldjuhul kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine. Seega olulist päikese peegeldustest tulenevat häiringut oodata ei ole.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

4.7 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Päikesepargi visuaalne mõju sõltub päikesepaneelide suurusest, paneelide kaldenurgast, vaatleja kaugusest, maastiku omandustest, sh reljeefist ja taimekattest, ilmastikuolukorrast jpm. Nähtavust mõjutavad olulisel määral takistused nt mets, hooned ja tehnorajatised. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (puu, põõsastik) ei pruugi päikesepaneelid olla nähtavad ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaadete puhul võib päikesepark vaates domineeriv olla 80-100 m kaugusel ja oluline mõju vaadetele võib olla kuni u 900 m ulatuses. Vaatajast kaugemale jäävad objektid on hoomatavad pigem massiividena (päikesepaneelid ja nende read ei ole eristatavad). Kuivõrd päikeseelektrijaamad paiknevad reeglina suurtel aladel, siis on nendest põhjustatud vaatelised häiringud laialdased ja võivad mõjutada uuringute kohaselt pindalaliselt kuni 10 korda suuremat ala päikeseelektrijaama alast11.

Turismipiirkonnad ja looduslikud puhkepaigad on suurimas vastuolus päikeseparkide tekitatava visuaalse reostusega.12 Päikeseparkide rajamine rahvusparkidele ja maastikukaitsealadele, kus üheks kaitse-eesmärgiks (pärand)maastike kaitse, on vastuolus nende alade kaitse- eesmärkidega.13 Antud juhul planeeritav ala ei jää rahvuspargi alale, maastikukaitsealale ja vahetult olulisse turismipiirkonda. Mõju kõrvalmaanteelt avanevatele vaadetele on võimalik haljastuse abil vähendada.

Kavandatava päikesepargi piirkonda jääb mitmeid elamuid, mille osas toimub ümbritsevate vaadete muutumine. Lähiala elanike jaoks muutuvad olulisel määral koduõuest ja koduteelt avanevad vaated. Senine põllumajanduslik maastikupilt asendub tehislikuga. Täpsete sobilike leevendusmeetmete väljatöötamine peab toimuma PEJ edasisel kavandamisel elamute omanike ja arendaja vahel. Võimalik on kasutada meetmena nii vahemaa suurendamist kui täiendava haljastuse rajamist.

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna osa päikeseparkide lahustükkidest jäävad osaliselt kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele.

11 Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528.

12 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel

13 https://register.muinas.ee

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

24

Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeritav ala sihtotsotstarve on peamiselt maatulundusmaa. Tegu on enamasti tasase reljeefiga haritava põllumaaga.

Mitmed eluhooned jäävad võimalike päikesepaneelide ala vahetusse lähedusse ning oodata on nende majapidamiste jaoks maastikuilme olulist muutust. Eesti õigusaktides ei ole tööstuslike päikeseparkide ja elamualade vahelise kuja nõuet kehtestatud. Antud juhul ei ole seda määratud ka üldplaneeringuga. Antud juhul oleks asjakohane sobilik kauguspuhver väljatöötada planeeringu koostamisel. Maailmapraktikas esineb tööstuslike päikeseparkide kauguse osas elamualade suhtes erinevaid regulatsioone. Valdavalt on tegu meie mõistes kohaliku omavalitsuse poolsete regulatsioonidega. Kehtestatud on elamutega nt kauguspiiranguid 90 m14 või 150 m15.

Suuremõõtmeliste päikeseparkide mõju kinnisvara väärtusele ei ole Eestis teadaolevalt analüüsitud. Ka maailmapraktikas on analüüse vähe. Välistada ei saa suure päikesepargi vahetus läheduses paiknevate elukondlike kinnistute väärtuse mõningast langust16. Kinnisvara väärtuse võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Võimalikud on alati arendaja ja kinnisvara omaniku vahelised kokkulepped.

Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust.

Päikesepargi ebasoodne mõju maakasutusele väljendub antud planeeringu puhul asjaolus, et esineb kahe kinnistu piires kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga. Lille ja Joosepi kinnistutel olev põllumajandusmaa on kokku 24 hektari ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa. Suuremal osal päikeseelektrijaamaga hõlmatavatel kinnistutel olev põllumajandusmaa on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja

14 USA Ohio osariik https://www.unioncountyohio.gov/media/Commissioners/Solar%20Facility%20Policy%20Final%204-13-22.pdf

15 USAsIllinoisi osariigis https://codelibrary.amlegal.com/codes/maconcounty/latest/maconcounty_il/0-0-0- 7300

16 Elmallah, S., Hoen, B., Fujita, K.S., Robson, D., Brunner, E. 2023. Shedding light on large-scale solar impacts: An analysis of property values and proximity to photovoltaics across six U.S. states, Energy Policy, Volume 175.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

25

põllumassiivide registrisse ning nende maade kohta on taotletud ja makstud toetusi. Suuremal osal planeeringualast paiknevad ka maaparandussüsteemid.

Väärtusliku põllumajandusmaad kui toidu tootmiseks vajaliku ressurssi ei tohi kahjustada. Päikesepaneelide rajamine otseselt väärtuslikku põllumajandusmaad kui ressurssi ei kahjusta. Maa boniteet säilib ka päikesepaneelide alusena, kuid üldjuhul läheb päikesepargi alune põllumassiiv päikesepargi eluea ajaks toidu tootmise ressursist välja. Vastavalt Peipsiääre valla üldplaneeringule on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 16.02.2019 väljastatud kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Väärtuslike põllumajandusmaade hulka on lisatud haritavad maad, mis on hetkel põllumajanduslikus kasutuses ja mida tuleb säilitada põllumajandusmaadena. Tartumaal on mullaviljakuse boniteet Eesti keskmisest kõrgem. Planeeritav päikesepargi ala moodustab Peipsiääre valla väärtuslikust põllumajandusmaast 0,2%, mis on ebaoluline muutus valla majandusharule. Samuti asuvad Lille ja Joosepi kinnistute väärtuslikud põllumaad eraldi üldisest väärtuslikust põllumaa massiivist ning ei moodusta sellega ühtset tervikut.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Pikas perspektiivis ei ole seega päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Detailplaneeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks, mis tähendab, et peale päikesejaama kasutusaja lõppu, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve. Kasutamaks ära maa põllumajanduslikku väärtust tuleks antud ala puhul lisaks kaaluda põllumajanduslikku kooskasutust päikesepargiga (nt lambakasvatus või sobilike põllukultuuride kasvatus PEJ alal).

Planeeritavale alale jääb osaliselt Alosoo turbamaardla (Joonis 6). Alasoo turbamaardla ei kuulu Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Antud maardlaosadel on turbakihi keskmine paksus on 3 m ja tegu on suhteliselt väikese maardla lahustükiga. Tõenäoliselt olulist mõju maavaravarule PEJ rajamisel ei avaldata. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Maa-ametiga ning maardla alale on võimalik päikesepaneele kavandada ainult Maa-ameti kooskõlastusel.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

26

Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123,8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3,8 aastat17. Päikeseelektrijaama eluiga on 25–30 aastat.

Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh18. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

4.11 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri19 järgi ulatub Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd – 12780 kalmistu ja 12781 kivikalme „Kabelikoht planeeringualale. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestise kaitsevööndi ulatuses PEJ rajamine ei ole võimalik vältimaks ebasoodsat mõju kultuurimälestisele. Antud piirkonnas tuleb PEJ ehitustegevusel pöörata kõrgendatud tähelepanu arheoloogiapärandi võimalikule esinemisele. Kuna PEJ rajamisel olulisi kaevetöid tavapäraselt ei kaasne, siis vältides ehitustegevust mälestise kaitsevööndis siis olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile ei ole oodata.

4.12 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama kavandava detailplaneeringuga. Kogu planeeringu vajadus tuleneb EL ja Eesti keskkonnaalastest eesmärkidest (kajastatud ptk 2) vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada taastuvenergia osakaalu. Seega esineb otsene seos planeeringu ja keskkonnakaalutluste vahel.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Kavandatava tegevuse puhul esineb seos Taastuvenergia direktiiviga - direktiiv seab eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutamist Euroopa Liidus. Liikmesriigid on kohustatud suurendama taastuvenergia osakaalu oma energiatarbimises ja tagama, et iga riik võtab vastu riiklikud kavad selle eesmärgi saavutamiseks.

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju.

Kavandatava tegevuse lähialal pole teada teisi tegevusi, mis võiksid avaldada olulist koosmõju. Eelhinnangu koostajal puudub info, et oleks kavandamisel täiendavaid päikeseelektrijaamu käesoleva eelhinnangu objektiks olevate päikeseparkide mõjualasse.

17 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619. 18 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

19 https://register.muinas.ee

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

27

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

KSH eelhinnangu eesmärk on tuvastada KSH läbiviimise vajadus. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea KSH algatamist käsitletavale detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1. kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2. kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused ja elupaigad;

3. kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

4. kavandatava tegevuse lähialal ei paikne ökoloogiliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid, mille puhul võiks esineda kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju;

5. kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

6. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit ja inimese tervist. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

7. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8. alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

9. kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

10. päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

11. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

12. Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et kuna tegu on ulatusliku PEJ rajamisega tuleb detailplaneeringu koostamisel pöörata ka kõrgendatud tähelepanu elurikkuse kaitsele ja soodustamisele PEJ alal. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks oleksid järgmised:

− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes praeguste haritavate maade asemel püsirohumaa. Eelistada liigirikkaid kodumaiseid seemnesegusid rohumaa rajamiseks. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

28

niitmiskord kavandada võimalikult hilja (võimalusel alles suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu. Samuti säiliks sellisel juhul põllumaa viljakus ning põllumajanduslik kasutus rohumaana ja vajaduse korral oleks võimalik selle uuesti kasutuselevõtt põllumajandusmaana.

− Ehitamisel tekitada võimalikult vähe mullapinna häiringuid. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive ja kände on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivi- ja kännuhunnikuid. Tegu on elupaigaga paljudele organismidele - putukatele, samblikele, sammaldele, seentele ja lindudele20.

− Säilitada planeeritavatele aladele jäävaid metsaeraldisi ning väiksemaid maastikus esinevaid looduslikke elemente – põllupeenraid ja – saari. Sellistel elementidel on põllumajandusliku maastikus oluline elurikkuse kandja funktsioon.

− Säilitada planeeringualale jäävaid kahepaiksetele sobilikke kudemisveekogusid. Täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveevõtutu tiigid) kavandamisel kavandada need viisil, mis sobiksid elupaigaks ka kahepaiksetele (päikesele avatuna, laugete kallastega).

− Juhul kui PEJ ala visuaalse mõju vähendamiseks kasutatakse haljaspiirdeid, siis eelistada vabakujulisi istutusi ja kasutada kodumaiseid piirkonnale iseloomulikke taimeliike. Sirgeid hekke ja ridaistutusi, kui need ei tulene kohalikust kontekstist, tuleb vältida, sest looduslikus ja poollooduslikus maastikus on hekk või puuderida niisama tehisliku ilmega, kui tehnorajatis. Pöetavaid hekke mitte kasutada. Haljastuse puhul sobivad kodumaistest kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koostatud puudegrupid ja salud21, mis istutatakse vaateliselt kriitilistesse kohtadesse vaate sulgemiseks PEJ alale. Soovitatav on võimalikult kasutada söödavate viljadega liike, mis on toidulauaks lindudele ja loomadele, aga saavad tarvitada ju ka inimesed. Varjeistutuseks sobivaid põõsaliike: vitspaju jt 2...4 m kõrgused looduslikud pajuliigid (võib istutada pistokstena); harilik viirpuu, üheemakaline viirpuu; harilik sarapuu; harilik kuslapuu; punane leeder; magesõstar, aga ka teised levinud sõstraliigid; näärlehine kibuvits jt mitteinvasiivsed kibuvitsaliigid; kreegipuu, laukapuu; harilik lodjapuu; harilik kikkapuu; suur läätspuu. Eelistada eri liikidest koosnevaid kombinatsioone.

− Üldjuhul soovitatakse väikeulukite jaoks liikumise piiramise ebasoodsa mõju vähendamiseks PEJ aladel valida piirdeaedade võrkude silm võimalikult suur ja rajada aed maapinnast kõrgemale. Kuna tegu on ulatusliku PEJ alaga ja piirkond on sobilik maaspesitsevatele linnuliikidele, siis osaliselt võiks PEJ rajada maaspesitsevate linnuliikide pesitsemist soodustavana. Selleks on soovitav mõni PEJ aladest rajada väikekiskja kindla piirdega. Rebase eemalhoidmiseks on sobilik võrktara, mille silma

20 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

21 Op cit.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

29

küljepikkus ei tohiks ületada 70-80 mm; materjali läbimõõt peaks olema vähemalt 2 mm. Vajalik on tara kõrgus 180-200 cm, mille ülemine 50 cm on 45-kraadise nurga all väljapoole kallutatud või keeratud. Võrk tuleks kas süvistada 25-45 cm sügavusele või keerata piki maapinda, soovitavalt pinnase all, 30-60 cm väljapoole. Postid peaksid asuma aia siseküljel. Sellise lahendusega oleks võimalik luua sobilikke pesitsusalasid maaspesitsevatele lindudele.

− Mitte tekitada üle 500 m ulatusega alasid kus puudub väike- ja keskmise suurusega ulukite läbipääs. Läbipääsude asukohtadena tuleb eelistada kraavikaldaid, põllusaari ja -peenraid. PEJ alade puhul, mille puhul ei tagata väikekisjatele läbimatu aiaga soodsaid tingimusi maaspesitsevatele lindudele tuleks piirdeaia rajamisel kavandada aed maapinnast 10-20 cm kõrgemale tõstetuna ja võimalikult suure võrguslilmaga, nii et väiksemad ja keskmise suurusega loomad sealt läbi pääsevad. Seejuures on vaja tagada, et tarade all ja üleval servas ei oleks teravaid orasid, mille vastu loomad end vigastada võivad22. Lisaks vältida piirdeaedu kui see vähegi võimalik on.

− Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

22 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

30

Kasutatud materjalid

Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Elmallah, S., Hoen, B., Fujita, K.S., Robson, D., Brunner, E. 2023. Shedding light on large-scale solar impacts: An analysis of property values and proximity to photovoltaics across six U.S. states, Energy Policy, Volume 175.

European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Hernandez, R.R., Easter, S.B., Murphy-Mariscal, M.L., Maestre, F.T., Tavassoli, M., Allen, E.B., Barrows, C.W., Belnap, J., Ochoa-Hueso, R., Ravi, S., Allen, M.F. (2014) Environmental impacts of utility-scale solar energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 29, 766–779.

Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619.

Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study.

Nordberg, E.J., Caley, M. Julian, Schwarzkopf, L. (2021) Designing solar farms for synergistic commercial and conservation outcomes. Solar Energy. 228(September), 586–593.

Peipsiääre valla üldplaneering (kehtiv)

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering.

Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246.

Takkis K., Helm A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528.

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

31

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

PRIA põllumassiivide andmekogu https://kls.pria.ee/kaart/

ELME kaardikihtide kogum https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6 e4829320

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Alatskivi 6. juuni 2023 nr 253

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

EEE VERDA OÜ esitas 25.05.2023 (dokumendiregistris registreeritud 26.05.2023 nr 6-2/1783)

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Peipsiääre Vallavalitsus on otsustanud

algatada detailplaneeringu Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades

päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kohaselt tuleb päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, koostada

detailplaneering. Täpset päikesepargi võimsust ei ole hetkel võimalik defineerida, kuna see on

sõltuv detailplaneeringu lahendusest ning kokkulepete saavutamisest maaomanikega.

Planeeringu ala asub väljaspool kompaktseid alasid, mistõttu ei ole aladele määratud

konkreetseid sihtotstarbeid. (üldplaneeringu muutmiseks seda ei loeta). Planeeringuga on vajalik

servituutide seadmine kaablitele, et ühendada päikesepark ühtseks tervikuks.

Detailplaneeringuga planeeritakse päikesepargi alla jääv maa-ala sihtotstarve muuta

tootmismaaks (üldplaneeringu muutmiseks seda ei loeta). Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on ala käsitletud kui hajaasustusega alana.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

Planeeritav ala hõlmab Naelavere, Lahepera ja Torukülas asuvaid Juku (12601:005:0018,

maatulundusmaa 100%), Poboli (12601:005:0247, maatulundusmaa 100%), Joosepi

(12601:005:0015, maatulundusmaa 100%), Lille (12601:005:0107, maatulundusmaa 100%),

Notsu (12601:007:0050, maatulundusmaa 100%), Piirinõmme (58601:001:0092,

maatulundusmaa 100%), Piiri (58601:001:0091, maatulundusmaa 100%), Laane

(12601:007:0298, maatulundusmaa 100%), Laanelinnu (12601:007:0295, maatulundusmaa

100%), Koprasoo (12601:007:0053, maatulundusmaa 100%), Mädasilla (12601:001:0123,

maatulundusmaa 100%), Nastiku (12601:001:0124, maatulundusmaa 100%), Punamäe

(12601:007:0326, maatulundusmaa 100%), Punalille (12601:007:0353, maatulundusmaa 100%),

Punamäe (12601:007:0327, maatulundusmaa 100%), Laanelinnu (12601:007:0294,

maatulundusmaa 100%), Laanepõllu (12601:007:0114, maatulundusmaa 100%), Laanemetsa

(12601:007:0115, maatulundusmaa 100%), Kelluka (12601:007:0065, maatulundusmaa 100%),

Tagavälja (12601:007:0028, maatulundusmaa 100%), Peoleo (12601:001:0018, tootmismaa

100%), Pärna (58601:001:1478, maatulundusmaa 100%), Kabelipõllu (58601:001:1542,

maatulundusmaa 100%), Väike-Arumäe (12601:007:0093, maatulundusmaa 100%), Suure-

Arumäe (12601:007:0082, maatulundusmaa 100%) kinnistuid. Planeeringuala suurus on ca 180

ha. Valdav osa planeeringu alast on tegemist lageda alaga.

Enamik planeeringualast ei asu väärtuslikul maastikul, rohelise võrgustiku elemendi ega

loodushoiu objekti kaitsval alal. Üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul paiknevad

vaid Lille ja Joosepi kinnistud. Välja on toodud, et vastavad väärtuslikud põllumaa alad on

üldisest väärtuslikust põllumaa massiivist eraldatud ning maaomaniku sisendi järgi mitte kõrge

saagikusega ala, mis sobib väga hästi põllumajanduse tegevusest välja viimiseks. Sellest

tulenevalt, ei ole detailplaneering valla üldplaneeringut muutev kuna maakasutust suures mahus

ei muudeta. Planeeringualal ei asu olulise väärtusega metsamaad. Eelpool loetletust järeldades, ei

asu planeeringualal ega lähipiirkonnas palju objekte, mille olukorda võiks planeeringuala

tegevusega halvendada.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on detailplaneeringuga lahendada planeeritava

päikesepargi ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate

päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude

põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Planeeringuala mõju maa-alale on seotud eelkõige ehitustegevusega. Ehitustegevusel tuleb

järgida projekteerimis- ja ehitusalaste õigusaktide nõudeid ja head tava. Ehitusaegne mõju on

lokaalne. Alale planeeritakse päikesepark ning seega muutub ala senine maa kasutus. Samuti on

tegevus kooskõlas üldplaneeringuga ning maakonnaplaneeringuga (hajaasustus).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmetel ei jää

planeeringualale kaitsealasid, Natura 2000 alasid. Planeeringuala Notsu ja Piirinõmme

kinnistutele jääb osaliselt III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn).

Planeeringuala mõningaid kinnistuid läbib ka vooluveekogu, kus on ranna- või kalda

ehituskeeluvöönd. Kaitstavate liikide elupaiga lähedale ja ehituskeeluvööndisse ehitustegevust ei

planeerita.

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte planeeringualale ega lähi piirkonda ei jää.

Kavandataval tegevusel ei ole mõju kultuuriväärtustele.

Kogu planeeringu alal on Maaparandussüsteemi maa-ala. Planeeringu alal on nõrgalt kaitstud

põhjavesi (põhjavee kaitstuse kaart).

Trasside asukohad ja lahendused kavandatakse detailplaneeringu käigus. Ehitusaegse ja edasise

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Rajatiste ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid

arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta

ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitusega kaasneb jäätmete teke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadeveed tuleb immutada omal kinnistul. Arvestades

eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat vee või pinnase reostumist. Müra,

samuti mõningane õhusaaste (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil ning tegemist on

mööduvate mõjudega. Peale päikesepargi valmimist on oodata liikluskoormuse minimaalset

kasvu (hooldus), liikluskorraldus lahendatakse täpsemalt planeerimisprotsessi käigus.

Liiklusmüra ja õhusaaste olulist tõusu päikesepargi valmimisega ei kaasne. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist soojuse ja kiirguse teket.

Korrektselt lahendatud jäätmemajanduse korral negatiivsed mõjud puuduvad. Ehitustegevuse

ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid.

Loetletud tegevused on ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevused, küll aga tuleb §6 lg 2 kohaselt iga

kavandatava tegevuse puhul anda eelhinnang, kas kavandatav tegevus võib olla olulise

keskkonnamõjuga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata detailplaneeringu

elluviimisel ja rajatiste sihipärasel kasutamise olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine pole vajalik, kuna :

1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist

ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu

saastatust või jäätmeteket olulisel määral;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta rajatiste ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud saab jagada ehitusaegseteks ja

kasutusaegseteks, ehitusaegsete mõjude ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

3. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

looduskeskkonnale.

4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine

vähesel määral võrreldes praeguse olukorraga.

5. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks

piiranguid kavandatavale tegevusele.

6. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne olulisel määral soojuse ega kiirguse

teket. Valgusreostust ei saa pidada oluliseks, lokaalse ulatusega vibratsiooni võib esineda

ehitusaegsel perioodil.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, siis ei

kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, planeerimisseaduse § 124 lõike

1 ja 2, § 126, § 127, § 128 lõike 1 ja 5, § 130 lõike 1, Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022

otsuse nr 10 Peipsiääre valla üldplaneeringu kehtestamine, Peipsiääre Vallavolikogu 10.10.2018

määruse nr 47 „Ülesannete täitmise delegeerimine“ ning 25.05.2023 esitatud detailplaneeringu

koostamise algatamise taotluse alusel Peipsiääre Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e

1. Algatada Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle

lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle

lähiala detailplaneeringu lähteülesanne.

3. Jätta algatamata Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja

selle lähiala keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Teade detailplaneeringu algatamisest avaldada Ametlikes Teadaandes, Peipsiääre valla

veebilehel ja ajalehes ning ajalehes „Tartu postimees“.

5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et Peipsiääre Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata

jätmise korraldus.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem Kai Pruuli

vallasekretär

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu lähteülesanne

Olemasoleva olukorra iseloomustus

1. Asukoht: Tartu maakond, Peipsiääre vald Naelavere, Lahepera ja Toruküla külad.

2. Planeeringus käsitletav maa-ala hõlmab Naelavere, Lahepera ja Torukülas asuvaid

Juku (12601:005:0018, maatulundusmaa 100%), Poboli (12601:005:0247,

maatulundusmaa 100%), Joosepi (12601:005:0015, maatulundusmaa 100%), Lille

(12601:005:0107, maatulundusmaa 100%), Notsu (12601:007:0050, maatulundusmaa

100%), Piirinõmme (58601:001:0092, maatulundusmaa 100%), Piiri

(58601:001:0091, maatulundusmaa 100%), Laane (12601:007:0298, maatulundusmaa

100%), Laanelinnu (12601:007:0295, maatulundusmaa 100%), Koprasoo

(12601:007:0053, maatulundusmaa 100%), Mädasilla (12601:001:0123,

maatulundusmaa 100%), Nastiku (12601:001:0124, maatulundusmaa 100%), Punamäe

(12601:007:0326, maatulundusmaa 100%), Punalille (12601:007:0353,

maatulundusmaa 100%), Punamäe (12601:007:0327, maatulundusmaa 100%),

Laanelinnu (12601:007:0294, maatulundusmaa 100%), Laanepõllu (12601:007:0114,

maatulundusmaa 100%), Laanemetsa (12601:007:0115, maatulundusmaa 100%),

Kelluka (12601:007:0065, maatulundusmaa 100%), Tagavälja (12601:007:0028,

maatulundusmaa 100%), Peoleo (12601:001:0018, tootmismaa 100%), Pärna

(58601:001:1478, maatulundusmaa 100%), Kabelipõllu (58601:001:1542,

maatulundusmaa 100%), Väike-Arumäe (12601:007:0093, maatulundusmaa 100%),

Suure-Arumäe (12601:007:0082, maatulundusmaa 100%) kinnistuid kinnistuid.

3. Planeeritava maa-ala suurus ca 180 ha.

4. Planeeringus käsitletav maa-ala piirneb: Kasumetsa (12601:007:0059), Piiri

(58601:001:0091), Laane (12601:007:0299), Laanelinnu (12601:007:0296),

Laanemetsa (12601:007:0115), Kokakase (12601:005:0027), Pullimetsa

(12601:007:0069), Sanglepa (58601:001:0712), Soopoolitse (12601:004:0112),

Rästiku (12601:001:0125), Nõmmeotsa (12601:007:0291), Karuohaka

(12601:007:0042), Väike-Arumäe (12601:007:0092), Kabeli (58601:001:1541),

Mädasilla (12601:007:0072), Käbilinnu (12601:007:0141), Pärnamäe

(12601:007:0048), Kadaka (12601:005:0291), Paabo (12601:005:0063), Joosu

(12601:005:0350), Võsa-Rembli (12601:005:0040), Kangro (12601:005:0005) ja

Kokametsa (12601:005:0026).

5. Planeeritav ala on 100% maatulundusmaa v.a. Peoleo kinnistu, mis on 100%

tootmismaa.

6. Kehtivad planeeringud: Peipsiääre valla üldplaneering - Peipsiääre Vallavolikogu

23.03.2022.a. otsus nr 10.

7. Kehtivad piirangud: ranna või kalda veekaitsevöönd, piiranguvöönd ja

ehituskeeluvöönd. III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn).

Maaparandussüsteemi maa-ala.

8. Planeeringu eesmärk: detailplaneeringuga lahendada planeeritava päikesepargi

ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude

põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

9. Planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa ja maatulundusmaa.

Nõuded ja tingimused detaiplaneeringu koostamiseks

Planeeringus peab kajastuma:

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus.

2. Koopiad planeerimise käigus toimunud kirjavahetusest lisada planeeringu kausta.

3. Planeeringualal ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda

ehitiste sobivusest keskkonda. Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja

ehitustavasid ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

4. Maa-ala ehitusõigus:

a)maa kasutamise sihtotstarve.

b)kohustuslikud ehitusjooned

c)lubatav ehitiste ja rajatiste arv

5. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutused.

6. Haljastamise ja heakorra põhimõtted.

7. Servituutide vajadus.

8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

9. Kuritegevuse riskide vähendamise nõuete ja tingimuste seadmine.

10.Nõuded projekteerimisele planeeringualal.

11.Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused.

Lisatingimused

1. Määrata liiklusskeem ja teenindava transpordi juurdepääsud alale.

2. Planeeringule rajatav juurdepääsutee, kaablite jms tuleb huvitatud isikul endal välja

ehitada.

Detailplaneeringu kooskõlastamine

1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

2. Põllumajandus- ja Toiduamet;

3. Keskkonnaamet;

4. Transpordiamet;

5. Naaberkinnistu omanikud.

Detailplaneeringu avalikustamine

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Peipsiääre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku

korraldamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalloetaval kujul.

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine

Detailplaneering vormistatakse vastavalt Riigihalduse ministri määrusele “Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” (Vastu võetud 17.10.2019 nr 50).

Maa-ametile kihtide dokumentide koostamine vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 5.

Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Peipsiääre Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kahes

eksemplaris paberkandjal ja digitaalloetaval kujul.

Detailplaneeringu lähteülesanne on kehtiv 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lähteülesande kehtivuskuupäeva möödumisel võib Peipsiääre Vallavolikogu tunnistada

planeeringu algatamise otsuse kehtetuks.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE JOONIS

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

Saatja: Raimond Võimre <[email protected]>

Saadetud: 08.10.2024 11:38

Adressaat: <[email protected]>

Teema: Detailplaneeringu KSH eelhinnang arvamuse andmiseks

Manused: 6-22331-10 Kaaskiri Päikesepargi dp eelhinnangule arvasmuse andmiseks.asice;

Peipsiääre valla PEJ DP KSH eelhinnang.asice; Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja

Toruküla külades detailplaneeringu algatamine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Lemma OÜ poolt koostatud Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Lugupidamisega Raimond Võimre ehitus- ja hankespetsialist Peipsiääre Vallavalitsus +372 5448 0580 Koduleht | Facebook

Tallinn 2024

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

2

Nimetus: Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: EEE Verda OÜ Reg nr 16666267 Mäealuse tn 2/1, Tallinn, Harjumaa, 12618 Tel +372 5291771 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 28.09.2024

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 9

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 9

2.2 Strateegia „Eesti 2035“ 9

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) 9

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 10

2.5 Tartu maakonna energia- ja kliimakava 10

2.6 Peipsiääre valla üldplaneering 11

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 18

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine 18

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele 20

4.3 Vee ja pinnase saastatus 22

4.4 Jäätmeteke 22

4.5 Müra, vibratsioon 22

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus 22

4.7 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju 23

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 23

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale 24

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine 25

4.11 Mõju kultuuriväärtustele 26

4.12 Muud aspektid 26

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju 26

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 27

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 30

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) EEE Verda OÜ tellimusel 2024 aasta septembris. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades soovitakse päikeseelektrijaama (edaspidi ka PEJ) rajamist. Selleks on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus (26.05.2023 nr 6-2/1783) ja DP on algatatud 6. juuni 2023 Peipsiääre Vallavalitsuse korraldusega nr 253. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada planeeritava päikeseelektrijaama (edaspidi ka PEJ või päikesepark) ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv. DP koostamisel on selgunud, et planeering on üldplaneeringut muutev kavandades PEJ ka väärtusliku põllumajandusmaa esinemisalale.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud aja- ja asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Antud juhul on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palunud kohalikul omavalitsusel esitada eelhinnang ning KSH algatamise/algatamata jätmise otsuse eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha andmiseks.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Peipsiääre Vallavalitsus).

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Kavandatav tegevuse eesmärk on PEJ püstitamine kahekümne kolmele (23) kinnistule Tartu maakonda Peipsiääre valda Naelavere, Lahepera ja Toruküla küladesse (Joonis 1). Ettevõte EEE VERDA OÜ on esitanud 25.05.2023 (dokumendiregistris registreeritud 26.05.2023 nr 6-2/1783) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohalikule omavalitsusele. Detailplaneering on algatatud 6. juuni 2023 Peipsiääre Vallavalitsuse korraldusega nr 253. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv. Kehtestatud detailplaneering on ehitusloa taotlemise aluseks. Kuna alad paiknevad lähestikku ja omavalitsuse hinnangul tuleb alad lahendada ühise detailplaneeringuga, siis ka KSH eelhinnangu kontekstis vaadatakse perspektiivseid PEJ alasid ühiselt.

Planeeritav maa-ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242 Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Planeeritava ala suurus on u 170 ha (Joonis 1).

Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:

− Lille, 12601:005:0107,Maatulundusmaa 100%, 54833 m2

− Joosepi, 12601:005:0015, Maatulundusmaa 100%, 327836 m2

− Poboli, 12601:005:0247, Maatulundusmaa 100%, 14477 m2

− Juku, 12601:005:0018, Maatulundusmaa 100%, 124473 m2

− Notsu, 12601:007:0050, Tootmismaa 100%, 119265 m2

− Piirinõmme, 58601:001:0092, Maatulundusmaa 100%, 51113 m2

− Piiri, 58601:001:0091, Maatulundusmaa 100%, 57576 m2

− Laane, 12601:007:0298, Maatulundusmaa 100%, 27524 m2

− Laanelinnu, 12601:007:0295, Maatulundusmaa 100%, 25908 m2

− Koprasoo, 12601:007:0053, Maatulundusmaa 100%, 136566 m2

− Mädasilla, 12601:001:0123, Maatulundusmaa 100%, 109341 m2

− Nastiku, 12601:001:0124, Maatulundusmaa 100%, 64879 m2

− Punamäe, 12601:007:0326, Maatulundusmaa 100%, 33770 m2

− Punalille, 12601:007:0353, Maatulundusmaa 100%, 97970 m2

− Laanelinnu, 12601:007:0294, Maatulundusmaa 100%, 63372 m2

− Laanepõllu, 12601:007:0114, Maatulundusmaa 100%, 47353 m2

− Kelluka, 12601:007:0065, Maatulundusmaa 100%, 138698 m2

− Tagavälja, 12601:007:0028, Maatulundusmaa 100%, 29732 m2

− Kelluka juurdelõige, 58601:001:1456, Maatulundusmaa 100%, 1828 m2

− Kabelipõllu, 58601:001:1542, Maatulundusmaa 100%, 161792 m2

− Väike-Arumäe, 12601:007:0093, Maatulundusmaa 100%, 46332 m2

− Pärna, 58601:001:1478, Maatulundusmaa 100%, 115219 m2

− Peoleo, 12601:001:0018, Tootmismaa 100%, 21941 m2

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

6

Joonis 1. Planeeringuala paiknemine Maa-amet ortofotol.

Kavandatav päikesepaneelide paiknemine on esitatud Joonis 2.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

7

Joonis 2. Planeeringualal päikesepaneelide kavandatav paiknemine.

Kavandatava tegevuse kirjelduse puhul on lähtutud arendaja poolt edastatud infost ja Skepast&Puhkim OÜ koostatud Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringust seisuga 18.06.2024.

Päikesepargi toimimiseks on planeeringuga kavandatud moodustada neli elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunti (pos. 1 – 4). Päikesepargi puhul on tegemist tootmisettevõtlusega (elektrijaam). Tootmismaa otstarve on planeeritud ajutiselt, st päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. Kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb ja parki ei uuendata, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Hoonestusala (ala, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega lubatud hoone, sh rajatised – päikesepaneelid, inverterid ja alajaam) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades haritava põllumaa kõlvikuga ning kitsendavate objektidega, muul juhul on hoonestusala antud 4 m kaugusele krundi piirist. Teelt lähtuvate mõjude (nt tolm ja ratastelt lenduvad kivikesed) tõttu on riigitee nr 22242 Alatskivi-Varnja ääres hoonestusala kavandatud teekaitsevööndist väljapoole.

Planeeringualale hooneid ei ole lubatud rajada. Lubatud on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaam, inverterid) püstitamine. Samuti ei ole lubatud päikesepaneele rajada väljapoole hoonestusala.

Päikesepaneelid asetatakse ca 25-kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelirivi vahe on kuni 7 m. Paneelide madalam osa asub ca 80 cm (min 70 cm) kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub kuni 6 meetri kõrgusele. Lubatud on nii fikseeritud kui reguleeritava kaldenurgaga päikesepaneelid.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

8

Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

Päikesepaneele ei tohi projekteerida olemasoleva elektriõhuliini alla ja kaitsevööndisse (MP liini korral 2 m ja KP liini korral 6 m liinist mõlemale poole).

Päikesepargi ala on lubatud piirata aiaga, mille kõrgus on kuni 1,8 m.

Juurdepääsude kavandamisel on eelistatud riigitee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 26,892 ja nr 22241 Alatskivi-Nina km 0,981 ja km 1,863 olemasolevad ristumiskohad kohalike teede kaudu. Pos.4 ja 5 juurdepääsud on kavandatud Jura teelt ning pos.1 Lahepera-Toruküla teelt ja pos.2 Nina-Toruküla teelt Peoleo juurdelõige (58601:001:1457) kaudu. Pos.03 juurdepääs on kavandatud 22242 Alatskivi - Varnja kõrvalmaanteelt.

Päikesepargi territooriumile nähakse ette kuni 4 m laiused hooldusteed. Hooldusteede paiknemine lahendatakse ehitusprojektiga kui on teada paneelide asetused.

Planeeringualale kavandatud päikesepargile on vajalik ainult elektriühendus, mis on tagatud läbi olemasoleva elektri alajaama ALATSKIVI 110/15 OT-1:(Kallaste). Päikesepaneelide moodulid ühendatakse elektrimaakaabelliinidega, mida mööda suunatakse toodetav elekter kokku päikeseelektrijaama alajaama. Seadmetest toodetud elektrienergia suunatakse üldisesse elektrivõrku.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

9

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

08.02.2023 Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Strateegia „Eesti 2035“

Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Strateegias on viis pikaajalist sihti. Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Strateegias on kokku lepitud ka Eesti kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Strateegia näeb ette üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, milleks peab toimuma:

- põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine;

- uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine.

„Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035.

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Kavandatav tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

10

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi. Kavandatava tegevusega seondub eeskätt energeetika ja varustuskindluse eesmärk.

Varustuskindlus, energiasõltumatus- ja turvalisus on omavahel lahutamatult seotud ja sihiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Sisemaise tarbimisvajaduse katteks on piisavalt tuult, päikest ning kodumaist biomassi ja põlevkivi.

Arengukava kohaselt kliimamuutuste mudelid prognoosivad maapinnale langeva lühilainelise päikesekiirguse selget vähenemist talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline. Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata seega väikest negatiivset mõju päikeseenergia ressursile.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevustega.

2.5 Tartu maakonna energia- ja kliimakava1

Tartu maakonna energia- ja kliimakava raamistik tuleneb suures osas EL-i kliima- ja energiapoliitikast.

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest „Eesmärk 55“ püüab Euroopa Liit saavutada ühist eesmärki, milleks on tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja roheline üleminek 2030. aastaks ja pärast seda. Võrreldes aastaga 1990 on eesmärgiks vähendada KHG netoheidet 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Need eesmärgid on liikmesriikide vahel jaotatud suures osas Jagatud kohustuse määrusega.

Kavas defineeritakse kliima- ja energiavaldkonna maakondliku tasandi eesmärgid ja tegevused vahemikus 2022 kuni 2035.

Tartu maakonnas toodetakse elektrit peamiselt päikesepaneelides ja koostootmisjaamades (biomassi põletamine). Ülejäänud tarbitav elekter pärineb väljastpoolt maakonda. Kokku tarbitakse Tartu maakonnas 778 GWh elektrienergiat, millest 16 GWh (2%) on maakonnas

1 https://www.tartumaa.ee/arendus/tartu-maakonna-kliima-ja-energiakava-koostamine

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

11

toodetud taastuvenergia. Suurim elektrienergia tarbija on Tartu linn, kus asub kõige rohkem tarbijaid.

Lisaks on Tartu maakonna soojusmajanduses enamus kaugküttesüsteeme läinud üle biomassi (hakkpuidu) kateldele, mis on kliimaneutraalne ja kohalik kütus, tänu millele on paremini tagatud tarnekindlus. Katlamajade tipu- ja avariikatlad töötavad valdavalt põlevkiviõli või gaasiga, mille põletamine emiteerib kasvuhoonegaase. Väljakutse on antud kateldele leida kliimaneutraalsed lahendused (biogaas, päikesekollektorid, (maa)soojuspumbad jne). Lokaalkütte lahendused on kajastatud valdade põhiselt.

Aastaks 2050 on Tartu maakonna sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) on eesmärgiks vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%. Samal ajal on võetud eesmärgiks saavutada taastuvenergia osakaaluks energia lõpptarbimisest aastaks 2030 vähemalt 42%, kusjuures energia lõpptarbimine ei tohi kasvada. Summaarne KHG heite sihttase aastaks 2030 on 594 kT CO2-ekv. Selle saavutamiseks on kõige olulisem maagaasi ja põlevkiviõli tarbimise vähendamine, keskkonnasäästlikele lahendustele üleminek ja taastuvenergia tootmise suurenemine (nt päikesepaneelid).

Energiakavas on ka märgitud, et põllumuldade orgaanilise aine kaitsmiseks peab majandamise intensiivsust vähendama. Üheks meetmeks on haritava põllu püsirohumaastamine. Eriti oluline on see turvasmuldadel olevate põldude puhul. Planeeritavale päikesepargi alale jäävad osaliselt ka madalsoomullad, kuhu päikesepargi ja sellega eeldatavalt kaasnevat rohumaa rajamist saab lugeda energiakavaga kooskõlas olevaks tegevuseks.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas Tartu maakonna energia- ja kliimakava eesmärkide ja tegevustega.

2.6 Peipsiääre valla üldplaneering2

Planeeritaval alal kehtib Peipsiääre Vallavolikogu 23. märts 2022 nr 10 kehtestatud Peipsiääre üldplaneering. Peipsiääre valla üldplaneering on kehtestatud peale piirkonda hõlmavat maakonnaplaneeringut (Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/29), seega maakonnaplaneeringu eraldi käsitlemise vajadus eelhinnangus puudub. Üldplaneering arvestab juba maakonnaplaneeringuga.

Kehtiva Päipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine.

Planeeringuala piirneb kohaliku omavalitsuse tasandil loodava kaitsealaga (Kasu mets). Kuna puutumus planeeringualaga on väga väike, siis mõju puudub ja mõjuala ei ulatu loodavale kaitsealale.

Samuti jääb planeeringualale väike osa üldplaneeringu kohast arheoloogiapärandirikast ala. Arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

− algatatakse detailplaneeringut;

− ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

2 https://www.peipsivald.ee/uldplaneering

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

12

Päikesepargi rajamisega olulises mahus kaevetöid ei kaasne.

Detailplaneeringu alas olevad Joosepi ja Lille maaüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud väärtuslikule põllumajandusmaale (joonis 3).

Detailplaneeringu kattuvust üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ega väärtuslike maastikega ei esine.

Joonis 3. Väljavõte Peipsiääre valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist.

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutus ja arendamise põhimõtted:

1. väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks;

2. tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine õuealaga kuni 10% katastriüksuse pindalast, aga mitte suurem kui 0,6 ha;

3. väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud rajada elektrituulikuid;

4. väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud rajada päikeseparke. Lubatud on paigaldada oma majapidamise tarbeks päikesepaneele (võimsusega kuni 50 kW) ja kuni 28 m kõrguseid tuulikuid;

5. väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede rajamiseks), kui

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

13

vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.

Vastavalt Peipsiääre valla üldplaneeringule on päikseparkide rajamise tingimused järgnevad:

1. päikesepargi rajamist tuleb menetleda avalikkust kaasates, välja arvatud juhul, kui park rajatakse kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri, parke kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (lagedal alal 1 km kaugusel või vähemalt 500 m laiuse metsakõlvikuga eraldatud alal);

2. päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb koostada detailplaneering (põhjendatud juhul võib vallavalitsus planeeringu koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avatud menetluse);

3. päikesepargi rajamisel põllumaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vundamendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;

4. põllumaale päikesepargi kavandamisel tuleb hinnata põllumaa boniteeti ja analüüsida põllumaa väärtust. Otsus rajamiseks tuleb teha vallavalitsuse kaalutlusotsusena;

5. väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamine ei ole lubatud;

6. päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul väärtuslikele maastikele lubatud. Erandkorras sellises asukohas pargi rajamist kavandades tuleb arendajal koostada maastikuväärtuste säilimise analüüs, mis peab hõlmama ka visuaalse mõju hindamist;

7. kaitstavatel loodusobjektidel tuleb valdavalt vältida päikeseparkide rajamist. Kaitsealal paiknevale maastikule rajatavate päikeseparkide osas on vajalik küsida eelnevalt ka Keskkonnaameti nõusolekut;

8. päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendatud;

9. päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Eeltoodust tulenevalt on käesolev detailplaneering üldplaneeringut muutev Joosepi ja Lille maaüksustel paikneva väärtusliku põllumajandusmaa osas nähes sinna ette päikesepargi.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

14

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Planeeritav ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242 Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale. Päikeseparki soovitakse kavandada 23 maaüksusele (ptk 1) (Joonis 1).

Planeeritava ala suurus on u 170 ha. Maaüksused on valdavalt hoonestamata põllumaad, va Mädasilla maaüksus, kus paikneb elamu koos abihoonetega.

Tegu on hajaasustusega alaga. Elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine planeeringuala suhtes on esitatud Joonis 4. Lähim tiheasustusala jääb u 300 m kaugusele planeeringuala servast.

Notsu, Pärna (58601:001:1478), Kabelipõllu (58601:001:1542), Väike-Arumäe (12601:007:0093) ning Suur-Arumäe (12601:007:0082) maaüksustele ulatub 22242 Alatskivi-Varnja riigimaantee 30 m kaitsevöönd.

Joonis 4. Elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine planeeritava päikesepargi ala suhtes.

Planeeringualal Notsu (12601:007:0050), Piirinõmme (58601:001:0092) ja Piiri (58601:001:0091) maaüksustel paikneb III kaitsekategooria loomaliigi – rabakonn (Rana arvalis) elupaik KLO9118719 (Joonis 5). Tegu on kudemisveekoguga ja seda ümbritseva rabakonnale sobiliku elupaigaga.

Kavandatava tegevuse alale ei jää teisi Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti.

Planeeringualast u 120 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse loomaliigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik KLO9126705. EELIS alusel on viimatine info elupaiga asustatuse osas 2022 aastast. Tegu on olnud alates 2017 teadaolevalt asustatud elupaigaga, milles aga pesitsus

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

15

on valdavalt ebaõnnestunud. Elupaiga kaitseks moodustatud Nina merikotka püsielupaik (KLO3001781) jääb planeeringualast 350 m kaugusele ja pesitsuspaik (pesapuu) 550 m kaugusele.

Arvestades, et põikeseparkidel teadaolev kaugmõju puudub, siis arvestades tegevuse võimalikuks mõjualaks 200 m, siis Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel teisi I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti planeeringuala mõjualasse ei jää.

Üle-eestilise maimaalinnustiku analüüsi3 andmetel kattub ala väikeluige tsoon 3 alaga, mis tähendab, et alal võib esineda liigi rändepeatuspaiku ja toitumisalasid. Kuna tegu on ulatusliku põllumajandusmaastikuga Peipsi järvele suhteliselt lähedasel alal siis on võimalik rändeperioodil põllumajandusmaastikul mitmete rändlindude peatumine. Alal pole siiski teada olulisi lindude rändepeatuspaiku.

Kavandatava tegevuse ala puhul on tegu õhukese pinnakattega alaga. Kavandatav tegevuse alal peamise osa pinnakattest moodustavad moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk ja ka jääjärvelised setted - klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Maapinna keskmine kõrgus on alal u 35 m. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud.

Detailplaneeringualast u 100 m kaugusele jääb Lahepera hoiuala (KLO2000237). Lahepera hoiuala, kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus), tuttpütt (Podiceps cristatus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Alatskivi maastikukaitseala (KLO1000456) jääb juba üle 800 m kaugusele (Joonis 5).

3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

16

Joonis 5. Kaitsealde, hoiualade ning III kaitsekategooria loomaliikide paiknemine planeeritava ala läheduses. Alus: Maa-ameti halltoonide kaart.

Keskkonnaagentuuri poolt ELME4 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute alusel on planeeritava ala puhul peamiselt tegu viletsas seisundis põllumaaga ja määramata alaga.

Planeeritavale alale jääb Alasoo turbamaardla (maardla kood MRD0000574) (Joonis 6). Turbamaardla ei kuulu Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. Planeeringu ala kattub maardla II ploki passiivse reservvaru alaga, mille maavaravaru keskmine paksus on 3 m.

4 https://keskkonnaagentuur.ee/elme

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

17

Joonis 6. Maardlad ja veekogud planeeritaval päikesepargi alal.

Mitmeid kinnistuid kas läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid või nad piirnevad eesvoolukraavidega. Juku kinnistu (katastritunnus 12601:005:0018) piirneb lisaks ka riigi hooldatava ühiseesvooluga Naelavere peakraav (Lahepera oja) VEE1052000 ning planeeringuala läbib Katiniidu kraav VEE1052002. Naelavere peakraav on üle 25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Toruküla kraav ja Katiniidu kraav on alla 10 km² valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolud.

Tegu ei ole teadaolevalt üleujutuse riskipiirkonnaga (Lahepere järve ja Naelavere peakraavi üleujutusala ei ulatu planeeringualani).

Planeeringuala läbivad elektri- ja sidepaigaldised ning Notsu maaüksusele ulatub puurkaevu PRK0007331 30 m sanitaarkaitseala.

Kabelipõllu maaüksusele ulatuvad Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd – 12780 kalmistu ning 12781 kivikalme „Kabelikoht“. Planeeringualale jääb pärandkultuuriobjekt Toruküla lennuväli (126:OKU:001). Objekti seisund on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.

Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on alla 995 kWh/m2*a, mis on Eesti kontekstis pigem keskmine5. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on keskmised.

5 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

18

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses paikneb Natura 2000 võrgustiku alad Lahepera loodusala (EE0080319, RAH0000155) ja Lahepera järve linnuala (EE0080372, RAH0000073) u 100 m kaugusel lõuna suunas sellest lähimast päikesepaneelide perspektiivsest alast (Joonis 7).

Joonis 7. Linnu- ja loodusalade paiknemine planeeringuala suhtes.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Euroopa Komisjoni teatisest „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

19

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Päikeseparkide ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegset mõju päikesepargid ehitusalades väljaspoole ei tekita. Linnustiku osas võib päikeseparkide kasutusaegne mõju olla seotud linnuliikide toitumisalade vähenemisega – ulatus sõltub vastava linnuliigi toitumisala ulatusest ning mõju toitumisala suurusele võib olla asjakohane ulatuslike päikeseparkide puhul isegi 2-3 km ulatuses. Antud juhul ei ole põhjust eeldada, et planeeringuala puhul oleks tegu olulise toitumisalaga.

Päikeseparkide puhul on tähendatav lokaalne mikrokliima muutus vahetult päikesepaneelide all ja lähialal, kuid kaugemale ulatuv mõju puudub. Seega päikesepargi rajamisega kaasnev mõju veerežiimile võib ulatuda maksimaalselt mõnekümne meetrini. Päikesepargi rajamisega kaasnevana ei kavandata täiendavat kuivendustegevust (nt uute maaparanduskraavide rajamist või olemasolevate senise toimimise olulist muutmist). Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et päikesepargi rajamise- ja kasutamisega kaasnev veerežiimi või valgusrežiimi muutuse mõju ulatuks kaugemale kui mõnekümne meetri. Sellisesse kaugusesse ühtegi Natura loodusala ei jää.

Eelnevast lähtuvalt võib konservatiivselt lähenedes eeldada, et mõjuala ulatusse võib jääda Lahepere järve linnuala.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.

Lähim Natura võrgustiku linnuala on Lahepera järve linnuala ( EE0080372), mis jääb u 100 m kaugusele planeeritavast alast. Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus) ja tuttpütt (Podiceps cristatus). Tegu on veekogudel toituvate linnuliikidega, kelle jaoks ei muutu planeeringu elluviimisel olulisel määral toitumisalade hulk ega kvaliteet.

Seega on välistatud, et tegevusega kaasneks ebasoodne mõju Lahepera järve linnuala kaitse- eesmärkideks olevatele liikidele.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

20

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Päikeseparkide rajamisel on reeglina suurim mõju taimestikule. Antud juhul on planeeritava ala puhul tegu suuress ulatuses haritava põllumaaga. Looduslik taimestik alal suures osas puudub. Planeeritava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Juhul, kui ala edaspidi majandatakse rohumaana, siis on oodata, et võrreldes olemasoleva olukorraga ala bioloogiline mitmekesisus kasvab. Kuna planeeritav ala on käesoleval ajal valdavalt haritav maa, siis selle maakasutuse muutmise arvelt oleks võimalik elurikkust oluliselt suurendada. Planeeringualale jääb vähesel määral metsamaad. Metsa raadamine (ka juhul kui eelnevalt on raie tehtud) ei ole PEJ rajamiseks kindlasti soovitatav. Arvestades ulatuslike lagealade olemasolu piirkonnas, siis nii elurikkuse kui kliimamõjude vaatest ei ole metsamaale PEJ rajamine asjakohane. Taimestiku ja üldise elurikkuse ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks PEJ rajamisel maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust (kraavipervede põõsastikud, põllusaarte ja - peenarde taimestik).

Päikeseelektrijaama ehituse ja kasutusega võivad kaasneda teatud häiringud linnustikule. Ehitusaegseid häiringuid on võimalik vältida ajastades ehitustegevus väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Kasutusaegsed häiringud on väheolulisel tasemel, sest päikesepargi kasutamisel ei esine müra ega vibratsiooni. Kasutusaegne mõju linnustikule seisneb peamiselt avamaastikul toituvate ja pesitsevate lindude jaoks toitumisala ja elupaiga vähenemises. Päikeseenergiajaamad muudavad keskkonna struktuuri, pakkudes iste- või pesitsuskohti lindudele6, reeglina väiksematele lindudele, kes leiavad paneelide tugistruktuuride vahel soodsaid pesakohti7, kuid ka maapinnal pesitsevaile, kellele paneelid pakuvad varju röövlindude eest ning lisakaitset. Aiaga ümbritsetud PEJ välistab maismaakiskjate ligipääsu ja võib nõnda soosida PEJ-s elavaid linde. Samuti võivad paneelide vahelised kooslused olla head toitumiskohad väiksematele lindudele. Päikeseenergiajaamad võivad seega olla oluline võimalus kaitsta linde põllumajandusmaastikes8.

Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa9. Päikesepaneelide peegeldus võib sarnaneda veekogu omaga ja meelitada linde sinna maanduma. Antud riski suurust on keeruline hinnata, kuna valdkond on vähe uuritud.

Päikesepargi planeeringuala põhjaosa jääb I kaitsekategooria liigi merikotka pesametsast 120 m kaugusele. Päikesepargi rajamine toob kaasa suhteliselt suure maastiku muutuse merikotka kodupiirkonnas. Tegevusega ei mõjutata merikotka pesa ümbritsevat pesametsa. Kuna merikotkas toitub valdavalt veekogudel (Peipsi järv, Lahepera järv ja Alatskivi järv), siis ei muutu liigi jaoks oluline toitumisalade hulk ega kvaliteet. Puudub info, et merikotkas väldiks ülelende päikeseparkidest, kuid Peipsi järvele, kui tõenäoliselt olulisimale toitumisalale, toimuvate lendude puhul ei jää päikesepark ka lennuteele. Eelneva alusel ei ole oodata, et päikesepargi rajamine

6 Nordberg, E.J., Caley, M. Julian, Schwarzkopf, L. (2021) Designing solar farms for synergistic commercial and conservation outcomes. Solar Energy. 228(September), 586–593.

7 Hernandez, R.R., Easter, S.B., Murphy-Mariscal, M.L., Maestre, F.T., Tavassoli, M., Allen, E.B., Barrows, C.W., Belnap, J., Ochoa-Hueso, R., Ravi, S., Allen, M.F. (2014) Environmental impacts of utility-scale solar energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 29, 766–779.

8 Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study.

9 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

21

põhjustaks merikotka elupaiga seisundi halvenemist või oluliste toitumisalade vähenemist. Ehitusfaasis toimuvad tegevused jäävad merikotka pesapuust kaugele (vähemalt 550 m) ning seega ei ole oodata ehitusaegseid häiringuid pesitsemisele.

Merikotka kaitse tegevuskava10 kohaselt on elektri õhuliinides hukkumine merikotkaste kõige sagedasemaks surmapõhjuseks Eestis. Tegevuskava kohaselt ei tohi uusi õhuliine püstitada pesapaigale lähemale kui 500 m. Planeeringu kohaselt jäävad kavandatavad võimalikud õhuliinid pesapaigast oluliselt kaugemale kui 500 m ja ei põhjusta merikotkale arvestatavat kokkupõrkeriski. Kuna õhuliinid rajatakse päikesepargi ühendamiseks Alatskivi alajaamaga (asub pesapuust 2,9 km kaugusel edelas, mille suunas tõenäolisi toitumisveekogusid ei paikne), siis ei jää need eeldatavalt merikotka tõenäoliste toitumislendude teekonnale. Laiemalt linnustiku mõjude vaates on alati võimaluse korral soovitav kasutada õhuliinide asemel maakaableid lindude kokkupõrkeriski maandamiseks. Õhuliinide rajamisel on need soovitatav varustada linnumärgistega.

Imetajate, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Tegu on käesoleval ajal valdavalt haritava maaga.

Planeeringualale jääb teadaolev kahepaiksete kudemisveekogu (inimtekkelised tiigid Notsu ja Piirinõmme maaüksustel). Tiikide olulisus kudemisveekoguna ei ole selge (EELISEs suhteliselt vana ja infovaene registrikanne). Päikesepargi paneelide vahel säilivad taimestunud alad ja paneelide alused pakuvad kahepaiksetele sobivaid varjulisi tingimusi. Seega pakuvad päikesepargi alad konnadele eeldatavalt maismaalisi elupaiku. Elurikkuse toetamiseks on oluline säilitada alal juba olemasolevaid veekogusid kahepaiksetele sobilikus seisus (tagada tuleb lauged taimesikuga kaldad ja päikesevalguse pääs veekogule). Lisaks on soovitatav rajada päikesepargi aladele kahepaiksete sigimiseks sobivaid väikeveekogusid (tiike). Kui näiteks nähakse ette täiendavaid tuletõrjevee tiike, siis tuleks need rajada viisil, mis tagavad sobivad elupaigad ka kahepaiksetele.

PEJ alad üldjuhul ümbritsetakse piiretega. Selle tõttu päikesepargi rajamisega kaovad või teisenevad suhteliselt suurel alal ulukite (metskits, halljänes, rebane) elupaigad. Arvestades kavandatava PEJ suurust, siis piirdeaedade rajamisega kaovad elupaigad suhteliselt suurel alal, samuti piiratakse olulisel määral ka loomade liikumisvõimalusi piirkonnas. Tegu ei ole strateegiliste dokumentide kohase rohevõrgustiku alaga, kuid on selge, et põllumajandusmaastikul toimub tavapäraselt ulukite poolne liikumine ja toitumine. Loomastikule avalduvate mõjude leevendamiseks on soovitatav jätta vähemalt osa aladest tarastamata või tarastada viisil mis võimaldaks loomade liikumist alale. Tarastamise korral tuleb suurema ulatusega alade sisse jätta tarastamata koridorid. Mitte tekitada üle 500 m ulatusega alasid kus puudub väike- ja keskmise suurusega ulukite läbipääs. Läbipääsude asukohtadena tuleb eelistada kraavikaldaid, põllusaari ja -peenraid.

Päikeseparkide tarastamisega võib kaasneda teatav positiivne mõju maaspesitsevatele linnuliikidele. Kuna tarastamine piirab kiskjate (rebase ja kährikkoera) pääsu alale, siis avaldab see positiivset mõju linnustikule, pakkudes turvalisemaid pesitsuspaiku. Seetõttu päikesepargi osalist väikekisjatele läbimatute taradega piiramist võib pidada soovitavaks tegevuseks linnustiku vaates.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargi kavandamisega tuleb rakendada bioloogilist mitmekesisust toetavaid meetmeid, samuti tagada loomade liikumisvõimaluste säilimine piirkonnas.

10 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

22

4.3 Vee ja pinnase saastatus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Tegevusega ei kaasne veetarbe suurenemist ega heitvee teket.

Päikesepargid ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda.

Vastavalt Maaelu Teadmuskeskuse muldade niiskusrežiimi kaardirakendusele on antud asukohas parasniiske, niiske, märg, väga märg niiskusrežiim. Seega vaid hooldatud ja toimiv drenaažkuivendus tagab, et maaparandusehitisel asuvad katastriüksused on praegu ja jäävad ka edaspidi liigvee vabaks. Kuna PEJ puhul on oluline vältida selle alal üleujutuste teket, siis liigniiskel alal tuleb PEJ rajamise käigus ja järgselt tagada maaparandussüsteemi toimivus.

Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.

4.4 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

4.5 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut.

Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni.

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.

Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

23

Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus. Peegeldust võib tekkida lähimatele elamualadele ning ümbritsevatel objektidel. Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks üldjuhul kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine. Seega olulist päikese peegeldustest tulenevat häiringut oodata ei ole.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

4.7 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Päikesepargi visuaalne mõju sõltub päikesepaneelide suurusest, paneelide kaldenurgast, vaatleja kaugusest, maastiku omandustest, sh reljeefist ja taimekattest, ilmastikuolukorrast jpm. Nähtavust mõjutavad olulisel määral takistused nt mets, hooned ja tehnorajatised. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (puu, põõsastik) ei pruugi päikesepaneelid olla nähtavad ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaadete puhul võib päikesepark vaates domineeriv olla 80-100 m kaugusel ja oluline mõju vaadetele võib olla kuni u 900 m ulatuses. Vaatajast kaugemale jäävad objektid on hoomatavad pigem massiividena (päikesepaneelid ja nende read ei ole eristatavad). Kuivõrd päikeseelektrijaamad paiknevad reeglina suurtel aladel, siis on nendest põhjustatud vaatelised häiringud laialdased ja võivad mõjutada uuringute kohaselt pindalaliselt kuni 10 korda suuremat ala päikeseelektrijaama alast11.

Turismipiirkonnad ja looduslikud puhkepaigad on suurimas vastuolus päikeseparkide tekitatava visuaalse reostusega.12 Päikeseparkide rajamine rahvusparkidele ja maastikukaitsealadele, kus üheks kaitse-eesmärgiks (pärand)maastike kaitse, on vastuolus nende alade kaitse- eesmärkidega.13 Antud juhul planeeritav ala ei jää rahvuspargi alale, maastikukaitsealale ja vahetult olulisse turismipiirkonda. Mõju kõrvalmaanteelt avanevatele vaadetele on võimalik haljastuse abil vähendada.

Kavandatava päikesepargi piirkonda jääb mitmeid elamuid, mille osas toimub ümbritsevate vaadete muutumine. Lähiala elanike jaoks muutuvad olulisel määral koduõuest ja koduteelt avanevad vaated. Senine põllumajanduslik maastikupilt asendub tehislikuga. Täpsete sobilike leevendusmeetmete väljatöötamine peab toimuma PEJ edasisel kavandamisel elamute omanike ja arendaja vahel. Võimalik on kasutada meetmena nii vahemaa suurendamist kui täiendava haljastuse rajamist.

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna osa päikeseparkide lahustükkidest jäävad osaliselt kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele.

11 Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528.

12 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel

13 https://register.muinas.ee

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

24

Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeritav ala sihtotsotstarve on peamiselt maatulundusmaa. Tegu on enamasti tasase reljeefiga haritava põllumaaga.

Mitmed eluhooned jäävad võimalike päikesepaneelide ala vahetusse lähedusse ning oodata on nende majapidamiste jaoks maastikuilme olulist muutust. Eesti õigusaktides ei ole tööstuslike päikeseparkide ja elamualade vahelise kuja nõuet kehtestatud. Antud juhul ei ole seda määratud ka üldplaneeringuga. Antud juhul oleks asjakohane sobilik kauguspuhver väljatöötada planeeringu koostamisel. Maailmapraktikas esineb tööstuslike päikeseparkide kauguse osas elamualade suhtes erinevaid regulatsioone. Valdavalt on tegu meie mõistes kohaliku omavalitsuse poolsete regulatsioonidega. Kehtestatud on elamutega nt kauguspiiranguid 90 m14 või 150 m15.

Suuremõõtmeliste päikeseparkide mõju kinnisvara väärtusele ei ole Eestis teadaolevalt analüüsitud. Ka maailmapraktikas on analüüse vähe. Välistada ei saa suure päikesepargi vahetus läheduses paiknevate elukondlike kinnistute väärtuse mõningast langust16. Kinnisvara väärtuse võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Võimalikud on alati arendaja ja kinnisvara omaniku vahelised kokkulepped.

Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust.

Päikesepargi ebasoodne mõju maakasutusele väljendub antud planeeringu puhul asjaolus, et esineb kahe kinnistu piires kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga. Lille ja Joosepi kinnistutel olev põllumajandusmaa on kokku 24 hektari ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa. Suuremal osal päikeseelektrijaamaga hõlmatavatel kinnistutel olev põllumajandusmaa on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja

14 USA Ohio osariik https://www.unioncountyohio.gov/media/Commissioners/Solar%20Facility%20Policy%20Final%204-13-22.pdf

15 USAsIllinoisi osariigis https://codelibrary.amlegal.com/codes/maconcounty/latest/maconcounty_il/0-0-0- 7300

16 Elmallah, S., Hoen, B., Fujita, K.S., Robson, D., Brunner, E. 2023. Shedding light on large-scale solar impacts: An analysis of property values and proximity to photovoltaics across six U.S. states, Energy Policy, Volume 175.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

25

põllumassiivide registrisse ning nende maade kohta on taotletud ja makstud toetusi. Suuremal osal planeeringualast paiknevad ka maaparandussüsteemid.

Väärtusliku põllumajandusmaad kui toidu tootmiseks vajaliku ressurssi ei tohi kahjustada. Päikesepaneelide rajamine otseselt väärtuslikku põllumajandusmaad kui ressurssi ei kahjusta. Maa boniteet säilib ka päikesepaneelide alusena, kuid üldjuhul läheb päikesepargi alune põllumassiiv päikesepargi eluea ajaks toidu tootmise ressursist välja. Vastavalt Peipsiääre valla üldplaneeringule on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 16.02.2019 väljastatud kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Väärtuslike põllumajandusmaade hulka on lisatud haritavad maad, mis on hetkel põllumajanduslikus kasutuses ja mida tuleb säilitada põllumajandusmaadena. Tartumaal on mullaviljakuse boniteet Eesti keskmisest kõrgem. Planeeritav päikesepargi ala moodustab Peipsiääre valla väärtuslikust põllumajandusmaast 0,2%, mis on ebaoluline muutus valla majandusharule. Samuti asuvad Lille ja Joosepi kinnistute väärtuslikud põllumaad eraldi üldisest väärtuslikust põllumaa massiivist ning ei moodusta sellega ühtset tervikut.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Pikas perspektiivis ei ole seega päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Detailplaneeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks, mis tähendab, et peale päikesejaama kasutusaja lõppu, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve. Kasutamaks ära maa põllumajanduslikku väärtust tuleks antud ala puhul lisaks kaaluda põllumajanduslikku kooskasutust päikesepargiga (nt lambakasvatus või sobilike põllukultuuride kasvatus PEJ alal).

Planeeritavale alale jääb osaliselt Alosoo turbamaardla (Joonis 6). Alasoo turbamaardla ei kuulu Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Antud maardlaosadel on turbakihi keskmine paksus on 3 m ja tegu on suhteliselt väikese maardla lahustükiga. Tõenäoliselt olulist mõju maavaravarule PEJ rajamisel ei avaldata. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Maa-ametiga ning maardla alale on võimalik päikesepaneele kavandada ainult Maa-ameti kooskõlastusel.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

26

Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123,8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3,8 aastat17. Päikeseelektrijaama eluiga on 25–30 aastat.

Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh18. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

4.11 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri19 järgi ulatub Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd – 12780 kalmistu ja 12781 kivikalme „Kabelikoht planeeringualale. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestise kaitsevööndi ulatuses PEJ rajamine ei ole võimalik vältimaks ebasoodsat mõju kultuurimälestisele. Antud piirkonnas tuleb PEJ ehitustegevusel pöörata kõrgendatud tähelepanu arheoloogiapärandi võimalikule esinemisele. Kuna PEJ rajamisel olulisi kaevetöid tavapäraselt ei kaasne, siis vältides ehitustegevust mälestise kaitsevööndis siis olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile ei ole oodata.

4.12 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama kavandava detailplaneeringuga. Kogu planeeringu vajadus tuleneb EL ja Eesti keskkonnaalastest eesmärkidest (kajastatud ptk 2) vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada taastuvenergia osakaalu. Seega esineb otsene seos planeeringu ja keskkonnakaalutluste vahel.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Kavandatava tegevuse puhul esineb seos Taastuvenergia direktiiviga - direktiiv seab eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutamist Euroopa Liidus. Liikmesriigid on kohustatud suurendama taastuvenergia osakaalu oma energiatarbimises ja tagama, et iga riik võtab vastu riiklikud kavad selle eesmärgi saavutamiseks.

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju.

Kavandatava tegevuse lähialal pole teada teisi tegevusi, mis võiksid avaldada olulist koosmõju. Eelhinnangu koostajal puudub info, et oleks kavandamisel täiendavaid päikeseelektrijaamu käesoleva eelhinnangu objektiks olevate päikeseparkide mõjualasse.

17 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619. 18 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

19 https://register.muinas.ee

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

27

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

KSH eelhinnangu eesmärk on tuvastada KSH läbiviimise vajadus. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea KSH algatamist käsitletavale detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1. kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2. kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused ja elupaigad;

3. kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

4. kavandatava tegevuse lähialal ei paikne ökoloogiliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid, mille puhul võiks esineda kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju;

5. kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

6. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit ja inimese tervist. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

7. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8. alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

9. kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

10. päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

11. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

12. Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et kuna tegu on ulatusliku PEJ rajamisega tuleb detailplaneeringu koostamisel pöörata ka kõrgendatud tähelepanu elurikkuse kaitsele ja soodustamisele PEJ alal. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks oleksid järgmised:

− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes praeguste haritavate maade asemel püsirohumaa. Eelistada liigirikkaid kodumaiseid seemnesegusid rohumaa rajamiseks. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

28

niitmiskord kavandada võimalikult hilja (võimalusel alles suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu. Samuti säiliks sellisel juhul põllumaa viljakus ning põllumajanduslik kasutus rohumaana ja vajaduse korral oleks võimalik selle uuesti kasutuselevõtt põllumajandusmaana.

− Ehitamisel tekitada võimalikult vähe mullapinna häiringuid. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive ja kände on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivi- ja kännuhunnikuid. Tegu on elupaigaga paljudele organismidele - putukatele, samblikele, sammaldele, seentele ja lindudele20.

− Säilitada planeeritavatele aladele jäävaid metsaeraldisi ning väiksemaid maastikus esinevaid looduslikke elemente – põllupeenraid ja – saari. Sellistel elementidel on põllumajandusliku maastikus oluline elurikkuse kandja funktsioon.

− Säilitada planeeringualale jäävaid kahepaiksetele sobilikke kudemisveekogusid. Täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveevõtutu tiigid) kavandamisel kavandada need viisil, mis sobiksid elupaigaks ka kahepaiksetele (päikesele avatuna, laugete kallastega).

− Juhul kui PEJ ala visuaalse mõju vähendamiseks kasutatakse haljaspiirdeid, siis eelistada vabakujulisi istutusi ja kasutada kodumaiseid piirkonnale iseloomulikke taimeliike. Sirgeid hekke ja ridaistutusi, kui need ei tulene kohalikust kontekstist, tuleb vältida, sest looduslikus ja poollooduslikus maastikus on hekk või puuderida niisama tehisliku ilmega, kui tehnorajatis. Pöetavaid hekke mitte kasutada. Haljastuse puhul sobivad kodumaistest kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koostatud puudegrupid ja salud21, mis istutatakse vaateliselt kriitilistesse kohtadesse vaate sulgemiseks PEJ alale. Soovitatav on võimalikult kasutada söödavate viljadega liike, mis on toidulauaks lindudele ja loomadele, aga saavad tarvitada ju ka inimesed. Varjeistutuseks sobivaid põõsaliike: vitspaju jt 2...4 m kõrgused looduslikud pajuliigid (võib istutada pistokstena); harilik viirpuu, üheemakaline viirpuu; harilik sarapuu; harilik kuslapuu; punane leeder; magesõstar, aga ka teised levinud sõstraliigid; näärlehine kibuvits jt mitteinvasiivsed kibuvitsaliigid; kreegipuu, laukapuu; harilik lodjapuu; harilik kikkapuu; suur läätspuu. Eelistada eri liikidest koosnevaid kombinatsioone.

− Üldjuhul soovitatakse väikeulukite jaoks liikumise piiramise ebasoodsa mõju vähendamiseks PEJ aladel valida piirdeaedade võrkude silm võimalikult suur ja rajada aed maapinnast kõrgemale. Kuna tegu on ulatusliku PEJ alaga ja piirkond on sobilik maaspesitsevatele linnuliikidele, siis osaliselt võiks PEJ rajada maaspesitsevate linnuliikide pesitsemist soodustavana. Selleks on soovitav mõni PEJ aladest rajada väikekiskja kindla piirdega. Rebase eemalhoidmiseks on sobilik võrktara, mille silma

20 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

21 Op cit.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

29

küljepikkus ei tohiks ületada 70-80 mm; materjali läbimõõt peaks olema vähemalt 2 mm. Vajalik on tara kõrgus 180-200 cm, mille ülemine 50 cm on 45-kraadise nurga all väljapoole kallutatud või keeratud. Võrk tuleks kas süvistada 25-45 cm sügavusele või keerata piki maapinda, soovitavalt pinnase all, 30-60 cm väljapoole. Postid peaksid asuma aia siseküljel. Sellise lahendusega oleks võimalik luua sobilikke pesitsusalasid maaspesitsevatele lindudele.

− Mitte tekitada üle 500 m ulatusega alasid kus puudub väike- ja keskmise suurusega ulukite läbipääs. Läbipääsude asukohtadena tuleb eelistada kraavikaldaid, põllusaari ja -peenraid. PEJ alade puhul, mille puhul ei tagata väikekisjatele läbimatu aiaga soodsaid tingimusi maaspesitsevatele lindudele tuleks piirdeaia rajamisel kavandada aed maapinnast 10-20 cm kõrgemale tõstetuna ja võimalikult suure võrguslilmaga, nii et väiksemad ja keskmise suurusega loomad sealt läbi pääsevad. Seejuures on vaja tagada, et tarade all ja üleval servas ei oleks teravaid orasid, mille vastu loomad end vigastada võivad22. Lisaks vältida piirdeaedu kui see vähegi võimalik on.

− Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

22 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

30

Kasutatud materjalid

Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Elmallah, S., Hoen, B., Fujita, K.S., Robson, D., Brunner, E. 2023. Shedding light on large-scale solar impacts: An analysis of property values and proximity to photovoltaics across six U.S. states, Energy Policy, Volume 175.

European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Hernandez, R.R., Easter, S.B., Murphy-Mariscal, M.L., Maestre, F.T., Tavassoli, M., Allen, E.B., Barrows, C.W., Belnap, J., Ochoa-Hueso, R., Ravi, S., Allen, M.F. (2014) Environmental impacts of utility-scale solar energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 29, 766–779.

Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619.

Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study.

Nordberg, E.J., Caley, M. Julian, Schwarzkopf, L. (2021) Designing solar farms for synergistic commercial and conservation outcomes. Solar Energy. 228(September), 586–593.

Peipsiääre valla üldplaneering (kehtiv)

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering.

Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246.

Takkis K., Helm A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528.

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 28.09.2024

31

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

PRIA põllumassiivide andmekogu https://kls.pria.ee/kaart/

ELME kaardikihtide kogum https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6 e4829320

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Alatskivi 6. juuni 2023 nr 253

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

EEE VERDA OÜ esitas 25.05.2023 (dokumendiregistris registreeritud 26.05.2023 nr 6-2/1783)

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Peipsiääre Vallavalitsus on otsustanud

algatada detailplaneeringu Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades

päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringu.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kohaselt tuleb päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, koostada

detailplaneering. Täpset päikesepargi võimsust ei ole hetkel võimalik defineerida, kuna see on

sõltuv detailplaneeringu lahendusest ning kokkulepete saavutamisest maaomanikega.

Planeeringu ala asub väljaspool kompaktseid alasid, mistõttu ei ole aladele määratud

konkreetseid sihtotstarbeid. (üldplaneeringu muutmiseks seda ei loeta). Planeeringuga on vajalik

servituutide seadmine kaablitele, et ühendada päikesepark ühtseks tervikuks.

Detailplaneeringuga planeeritakse päikesepargi alla jääv maa-ala sihtotstarve muuta

tootmismaaks (üldplaneeringu muutmiseks seda ei loeta). Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on ala käsitletud kui hajaasustusega alana.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

Planeeritav ala hõlmab Naelavere, Lahepera ja Torukülas asuvaid Juku (12601:005:0018,

maatulundusmaa 100%), Poboli (12601:005:0247, maatulundusmaa 100%), Joosepi

(12601:005:0015, maatulundusmaa 100%), Lille (12601:005:0107, maatulundusmaa 100%),

Notsu (12601:007:0050, maatulundusmaa 100%), Piirinõmme (58601:001:0092,

maatulundusmaa 100%), Piiri (58601:001:0091, maatulundusmaa 100%), Laane

(12601:007:0298, maatulundusmaa 100%), Laanelinnu (12601:007:0295, maatulundusmaa

100%), Koprasoo (12601:007:0053, maatulundusmaa 100%), Mädasilla (12601:001:0123,

maatulundusmaa 100%), Nastiku (12601:001:0124, maatulundusmaa 100%), Punamäe

(12601:007:0326, maatulundusmaa 100%), Punalille (12601:007:0353, maatulundusmaa 100%),

Punamäe (12601:007:0327, maatulundusmaa 100%), Laanelinnu (12601:007:0294,

maatulundusmaa 100%), Laanepõllu (12601:007:0114, maatulundusmaa 100%), Laanemetsa

(12601:007:0115, maatulundusmaa 100%), Kelluka (12601:007:0065, maatulundusmaa 100%),

Tagavälja (12601:007:0028, maatulundusmaa 100%), Peoleo (12601:001:0018, tootmismaa

100%), Pärna (58601:001:1478, maatulundusmaa 100%), Kabelipõllu (58601:001:1542,

maatulundusmaa 100%), Väike-Arumäe (12601:007:0093, maatulundusmaa 100%), Suure-

Arumäe (12601:007:0082, maatulundusmaa 100%) kinnistuid. Planeeringuala suurus on ca 180

ha. Valdav osa planeeringu alast on tegemist lageda alaga.

Enamik planeeringualast ei asu väärtuslikul maastikul, rohelise võrgustiku elemendi ega

loodushoiu objekti kaitsval alal. Üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul paiknevad

vaid Lille ja Joosepi kinnistud. Välja on toodud, et vastavad väärtuslikud põllumaa alad on

üldisest väärtuslikust põllumaa massiivist eraldatud ning maaomaniku sisendi järgi mitte kõrge

saagikusega ala, mis sobib väga hästi põllumajanduse tegevusest välja viimiseks. Sellest

tulenevalt, ei ole detailplaneering valla üldplaneeringut muutev kuna maakasutust suures mahus

ei muudeta. Planeeringualal ei asu olulise väärtusega metsamaad. Eelpool loetletust järeldades, ei

asu planeeringualal ega lähipiirkonnas palju objekte, mille olukorda võiks planeeringuala

tegevusega halvendada.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on detailplaneeringuga lahendada planeeritava

päikesepargi ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate

päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude

põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Planeeringuala mõju maa-alale on seotud eelkõige ehitustegevusega. Ehitustegevusel tuleb

järgida projekteerimis- ja ehitusalaste õigusaktide nõudeid ja head tava. Ehitusaegne mõju on

lokaalne. Alale planeeritakse päikesepark ning seega muutub ala senine maa kasutus. Samuti on

tegevus kooskõlas üldplaneeringuga ning maakonnaplaneeringuga (hajaasustus).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmetel ei jää

planeeringualale kaitsealasid, Natura 2000 alasid. Planeeringuala Notsu ja Piirinõmme

kinnistutele jääb osaliselt III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn).

Planeeringuala mõningaid kinnistuid läbib ka vooluveekogu, kus on ranna- või kalda

ehituskeeluvöönd. Kaitstavate liikide elupaiga lähedale ja ehituskeeluvööndisse ehitustegevust ei

planeerita.

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte planeeringualale ega lähi piirkonda ei jää.

Kavandataval tegevusel ei ole mõju kultuuriväärtustele.

Kogu planeeringu alal on Maaparandussüsteemi maa-ala. Planeeringu alal on nõrgalt kaitstud

põhjavesi (põhjavee kaitstuse kaart).

Trasside asukohad ja lahendused kavandatakse detailplaneeringu käigus. Ehitusaegse ja edasise

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Rajatiste ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid

arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta

ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitusega kaasneb jäätmete teke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadeveed tuleb immutada omal kinnistul. Arvestades

eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat vee või pinnase reostumist. Müra,

samuti mõningane õhusaaste (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil ning tegemist on

mööduvate mõjudega. Peale päikesepargi valmimist on oodata liikluskoormuse minimaalset

kasvu (hooldus), liikluskorraldus lahendatakse täpsemalt planeerimisprotsessi käigus.

Liiklusmüra ja õhusaaste olulist tõusu päikesepargi valmimisega ei kaasne. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist soojuse ja kiirguse teket.

Korrektselt lahendatud jäätmemajanduse korral negatiivsed mõjud puuduvad. Ehitustegevuse

ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid.

Loetletud tegevused on ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevused, küll aga tuleb §6 lg 2 kohaselt iga

kavandatava tegevuse puhul anda eelhinnang, kas kavandatav tegevus võib olla olulise

keskkonnamõjuga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata detailplaneeringu

elluviimisel ja rajatiste sihipärasel kasutamise olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine pole vajalik, kuna :

1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist

ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu

saastatust või jäätmeteket olulisel määral;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta rajatiste ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud saab jagada ehitusaegseteks ja

kasutusaegseteks, ehitusaegsete mõjude ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

3. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

looduskeskkonnale.

4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine

vähesel määral võrreldes praeguse olukorraga.

5. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks

piiranguid kavandatavale tegevusele.

6. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne olulisel määral soojuse ega kiirguse

teket. Valgusreostust ei saa pidada oluliseks, lokaalse ulatusega vibratsiooni võib esineda

ehitusaegsel perioodil.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, siis ei

kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, planeerimisseaduse § 124 lõike

1 ja 2, § 126, § 127, § 128 lõike 1 ja 5, § 130 lõike 1, Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022

otsuse nr 10 Peipsiääre valla üldplaneeringu kehtestamine, Peipsiääre Vallavolikogu 10.10.2018

määruse nr 47 „Ülesannete täitmise delegeerimine“ ning 25.05.2023 esitatud detailplaneeringu

koostamise algatamise taotluse alusel Peipsiääre Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e

1. Algatada Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle

lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle

lähiala detailplaneeringu lähteülesanne.

3. Jätta algatamata Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja

selle lähiala keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Teade detailplaneeringu algatamisest avaldada Ametlikes Teadaandes, Peipsiääre valla

veebilehel ja ajalehes ning ajalehes „Tartu postimees“.

5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et Peipsiääre Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata

jätmise korraldus.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem Kai Pruuli

vallasekretär

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneeringu lähteülesanne

Olemasoleva olukorra iseloomustus

1. Asukoht: Tartu maakond, Peipsiääre vald Naelavere, Lahepera ja Toruküla külad.

2. Planeeringus käsitletav maa-ala hõlmab Naelavere, Lahepera ja Torukülas asuvaid

Juku (12601:005:0018, maatulundusmaa 100%), Poboli (12601:005:0247,

maatulundusmaa 100%), Joosepi (12601:005:0015, maatulundusmaa 100%), Lille

(12601:005:0107, maatulundusmaa 100%), Notsu (12601:007:0050, maatulundusmaa

100%), Piirinõmme (58601:001:0092, maatulundusmaa 100%), Piiri

(58601:001:0091, maatulundusmaa 100%), Laane (12601:007:0298, maatulundusmaa

100%), Laanelinnu (12601:007:0295, maatulundusmaa 100%), Koprasoo

(12601:007:0053, maatulundusmaa 100%), Mädasilla (12601:001:0123,

maatulundusmaa 100%), Nastiku (12601:001:0124, maatulundusmaa 100%), Punamäe

(12601:007:0326, maatulundusmaa 100%), Punalille (12601:007:0353,

maatulundusmaa 100%), Punamäe (12601:007:0327, maatulundusmaa 100%),

Laanelinnu (12601:007:0294, maatulundusmaa 100%), Laanepõllu (12601:007:0114,

maatulundusmaa 100%), Laanemetsa (12601:007:0115, maatulundusmaa 100%),

Kelluka (12601:007:0065, maatulundusmaa 100%), Tagavälja (12601:007:0028,

maatulundusmaa 100%), Peoleo (12601:001:0018, tootmismaa 100%), Pärna

(58601:001:1478, maatulundusmaa 100%), Kabelipõllu (58601:001:1542,

maatulundusmaa 100%), Väike-Arumäe (12601:007:0093, maatulundusmaa 100%),

Suure-Arumäe (12601:007:0082, maatulundusmaa 100%) kinnistuid kinnistuid.

3. Planeeritava maa-ala suurus ca 180 ha.

4. Planeeringus käsitletav maa-ala piirneb: Kasumetsa (12601:007:0059), Piiri

(58601:001:0091), Laane (12601:007:0299), Laanelinnu (12601:007:0296),

Laanemetsa (12601:007:0115), Kokakase (12601:005:0027), Pullimetsa

(12601:007:0069), Sanglepa (58601:001:0712), Soopoolitse (12601:004:0112),

Rästiku (12601:001:0125), Nõmmeotsa (12601:007:0291), Karuohaka

(12601:007:0042), Väike-Arumäe (12601:007:0092), Kabeli (58601:001:1541),

Mädasilla (12601:007:0072), Käbilinnu (12601:007:0141), Pärnamäe

(12601:007:0048), Kadaka (12601:005:0291), Paabo (12601:005:0063), Joosu

(12601:005:0350), Võsa-Rembli (12601:005:0040), Kangro (12601:005:0005) ja

Kokametsa (12601:005:0026).

5. Planeeritav ala on 100% maatulundusmaa v.a. Peoleo kinnistu, mis on 100%

tootmismaa.

6. Kehtivad planeeringud: Peipsiääre valla üldplaneering - Peipsiääre Vallavolikogu

23.03.2022.a. otsus nr 10.

7. Kehtivad piirangud: ranna või kalda veekaitsevöönd, piiranguvöönd ja

ehituskeeluvöönd. III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn).

Maaparandussüsteemi maa-ala.

8. Planeeringu eesmärk: detailplaneeringuga lahendada planeeritava päikesepargi

ruumiline paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude

põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

9. Planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa ja maatulundusmaa.

Nõuded ja tingimused detaiplaneeringu koostamiseks

Planeeringus peab kajastuma:

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus.

2. Koopiad planeerimise käigus toimunud kirjavahetusest lisada planeeringu kausta.

3. Planeeringualal ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda

ehitiste sobivusest keskkonda. Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja

ehitustavasid ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

4. Maa-ala ehitusõigus:

a)maa kasutamise sihtotstarve.

b)kohustuslikud ehitusjooned

c)lubatav ehitiste ja rajatiste arv

5. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutused.

6. Haljastamise ja heakorra põhimõtted.

7. Servituutide vajadus.

8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

9. Kuritegevuse riskide vähendamise nõuete ja tingimuste seadmine.

10.Nõuded projekteerimisele planeeringualal.

11.Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused.

Lisatingimused

1. Määrata liiklusskeem ja teenindava transpordi juurdepääsud alale.

2. Planeeringule rajatav juurdepääsutee, kaablite jms tuleb huvitatud isikul endal välja

ehitada.

Detailplaneeringu kooskõlastamine

1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

2. Põllumajandus- ja Toiduamet;

3. Keskkonnaamet;

4. Transpordiamet;

5. Naaberkinnistu omanikud.

Detailplaneeringu avalikustamine

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Peipsiääre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku

korraldamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalloetaval kujul.

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine

Detailplaneering vormistatakse vastavalt Riigihalduse ministri määrusele “Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” (Vastu võetud 17.10.2019 nr 50).

Maa-ametile kihtide dokumentide koostamine vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 5.

Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Peipsiääre Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kahes

eksemplaris paberkandjal ja digitaalloetaval kujul.

Detailplaneeringu lähteülesanne on kehtiv 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lähteülesande kehtivuskuupäeva möödumisel võib Peipsiääre Vallavolikogu tunnistada

planeeringu algatamise otsuse kehtetuks.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE JOONIS

Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023.a.

korralduse nr 253

Lisa