| Dokumendiregister | Riigikohus |
| Viit | 8-1/24-477-1 |
| Registreeritud | 10.10.2024 |
| Sünkroonitud | 11.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Asjaajamine |
| Sari | 8-1 Kantselei kirjavahetus kodanike ja asutustega |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikohus
Teie 02.09.2024 nr 5-24-25/3
Meie 09.10.2024 nr 9-2/241498/2405769
Täiendav arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-25
Austatud Riigikohtu esimees
Andsin juba arvamuse, et regionaalministri 23.11.2023 määrus nr 83 „Ajutised püügikitsendused,
püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ on tervikuna
vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna regionaalminister ületas piirangut kehtestades
kalapüügiseaduse § 11 lõikega 2 antud volituse piire. See volitusnorm volitab andma ajutisi
piiranguid. Leidsin, et tegemist ei ole ajutise piiranguga. Selliste piirangute kehtestamise pädevus
on kalapüügiseadusega antud Vabariigi Valitsusele.
Regionaalministri 08.10.2024 arvamuses on seevastu leitud, et mitu aastat kehtivad
kalapüügipiirangud võivad siiski olla ajutised, sest piirangu proportsionaalsus sõltub kalavaru
taastumisest, selle taastumise suhtes tehakse iga-aastast seiret ning igal aastal otsustatakse, kas
piirangutega on vaja jätkata, neid muuta või tühistada.
Võimalus, et kalapüügipiirangut võib olla vaja muuta, ning kohustus tagada piirangu
proportsionaalsus ei tingi iseenesest piirangu ajutist iseloomu ega välista selliste piirangute
kehtestamist Vabariigi Valitsuse määrusega. See, et piirangud peavad lähtuma tegelikust
olukorrast, kehtib üldaktide (ja seega ka määruste) puhul üleüldiselt. Üldaktidele (erinevalt
haldusaktidest, millel on õiguskindluse põhimõtte tagamiseks püsikindlusfunktsioon) ongi
iseloomulik see, et need peavad ajaga kaasas käima, et olla kogu kehtimise ajal proportsionaalsed.
Ka Vabariigi Valitsuse määruses on sätteid, mille proportsionaalsust tuleb aegajalt kontrollida
(erinev võib olla vaid ühe või teise sätte muutmise tõenäosus).
Kui võtta ajutisuse määratlemisel aluseks regionaalministri seisukoht, siis sellel võib olla ka
laiemalt negatiivseid tagajärgi, näiteks üldkorralduse andmise pädevuse piiride küsimuses, eriti
kui üldkorralduse andmise seaduslik alus kasutab samuti määratlust ajutiselt (vrd RKPJKo
31.10.2022, 5-22-4, p 84). Teisisõnu hägustaks see veelgi üldkorralduse ja määruse andmise
pädevuse eristamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liina Lust-Vedder 693 8429, [email protected]