2 (3)
vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka
kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
8. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,
standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed
tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse
käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,
liiklusmärgid jne).
9. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede
laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,
teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute
tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
10. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning
välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt
ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
11. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja
mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m
sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad
arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus: kaugus teest), et
vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.
12. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.
13. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
14. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on
näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast
(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda
riigitee teljega.
15. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest
risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning
katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt.
16. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda
„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti
juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).
Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava
tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab
Transpordiamet.
17. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
18. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada
nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
19. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
20. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks
MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil