Projekteerimise töövõtuleping

 Lisa
Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 12,75-13,32 sõidutee lõigule.
1. Standardid ja normid
• CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
• EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
• EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
• EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
• EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
• EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)
• EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.
• EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
• EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.
• EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus
• EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.
• EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.
• Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)
• Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)
• EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
• Seadme ohutuse seadus
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard
2. Valgustite valik
Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist.
Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse nimekirja.
Valgustite tehnilised parameetrid:
• Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;
• Värvustemperatuur peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel 3000K - 3300K
• Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;
• Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;
• Valgusti kogukaal kuni 11 kg;
• Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;
• Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.
Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;
• Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.
• Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
• Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;
• LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;
• LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;
• Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;
• Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada garantiiperioodi jooksul;
• Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;
• Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;
• Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.
• Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
• Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.
• Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;
• Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega. Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.
• Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;
• LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 5g1,5mm2;
• Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;
• Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;
• Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust. Valgustitele võimsusega alla 29W ei pea eelprogrameeringu profiil seadistama.
• Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema kogu eluea jooksul konstantne;
• Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;
• Projekteerijal lisada põhiprojekti seletuskirja järgnevad nõuded:
• Valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis Transpordiameti nõudmisel esitab valgustite tarnija mõõtelabori goniomeetrilise protokollid . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.
• Transpordiametil on õigus valgustite vastavuse kontrollimisel esitatud nõuetele, küsida selgitusi ja tõendusi pakutavate valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele, sh. tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollmõõtmise läbiviimise sõltumatus laboris ( näiteks TTÜ valgustustehnika labor, Inspecta Eesti OÜ labor). Transpordiametil on õigus küsida valgustite testprotokollide esitamist.
• Valgustite toimivusnäitajad peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtustele.
• Juhul kui tekib kahtlus rajatava valgustuspaigaldise nõuetekohasuse osas, võib Transpordiamet nõuda kontrollmõõtmiste teostamist, mille kulud peab valgustite tarnija kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.

• Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit kasutamata.


3. Valgustuse lahendus

T-25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 12,75-13,32 lõigule projekteerida sõidutee valgustus. Kõik valgustusmastid peavad asuma ühel pool sõiduteed .
Valitud kaaluväärtustega valgustusklassi arvutuskäik lisada projekti seletuskirja.
Valgustitele elektritoide võtta olemasolevast KOV valgustuse liitumisest .
Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga AXPK 4x25mm2 , mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .
Põhiprojekti mahus lahendada sõidutee rekonstrueerimisele ette jäävate olemasolevate mastide ümberehitus, . Demonteeritavad valgustid anda üle KOV -le.
4. Valgustusvõrgu elektritoide
T-25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 12,75-13,32 sõidutee lõigule projekteeritavatele uute valgustitele elektritoide planeerida olemasolevast KOV valgustuse liinist. Olemasoleva elektriliitumis kilbi asemel projekteerida uus Elektrilevi OÜ liitumiskilp sokliga maasse .
Valgustuse juhtimiskilp projekteerida liitumiskilbi kõrvale sokliga maasse.
Lülitis-jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF
Uue sõidutee valgustuse maakaabelliiniga tuleb ühendada ka riigiteel 15117 , Kilplaste teel ja Vabadussõjas langenud ausamba teel olevad valgustusliinid. Projekteerijal teha koostööd Järva valla valgustuse rekonstrueerimis projekti koostajaga – Keskkonnaprojekt OÜ -ga . Olemasolevad valgustuse projektjoonised väljastab Järva Vallavalituse välisvalgustuse haldaja.

5. Mastid
Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-10 m . Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Valgustimastid , mis asuvad asula piires või 70 km/h piirkiiruse alas, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

6. Valgustite juhtimine
Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.
Valgustuse juhtimissüsteemi lahenduse valikuks küsida nõudeid Järva Vallavalitsuselt.
Valgustid peavad olema varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga). Valgustite öise alanduse profiil sõidutee valgustitele soovitvalt valida DDF 221 .

7. Projekti ülesehitus ja vormistus
Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2.
Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:
• Hinnanguvälja isoliinid
• Horisontaalne valgustustihendus
• Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral
• eulumdata failid
• Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik
Ülekäiguraja valgustite valimisel  koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.
Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-4-41.
Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.
Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.
Asendiplaani joonisele märkida:
• valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;
• iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
• valgustimastide vahekaugused meetrites.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.
Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.
Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest.


8. Eritingimused
• Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus.
• Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend
Sisukord
1 KÄSITLUSALA 1
2 MÕISTED 1
3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE 1
4 VORMISTUSNÕUDED 2
5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE 3
5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) 3
5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) 3
6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us 4
6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited 8


1 KÄSITLUSALA
Juhendis käsitletakse nõudeid ehitusseadustiku alusel kavandatava tee ehitusprojekti (dokumendis edaspidi ehitusprojekt) ja uuringute tulemuste esitamist Maanteeametile.
2 MÕISTED
Tee ehitusprojekt on ehitise funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi iseloomustavate ning ehitamist või lammutamist selgitavate mudelite, jooniste, arvutuste ja kvaliteedinõuete kogum, mis vastab ehitusteatise või ehitusloa nõuetele.
Uuringud - tee ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teostatavad uuringud, mis hõlmavad lisaks ehitusuuringutele (geoloogiliste ja -geodeetiliste töödele ka teiste ehitistele kaasneva mõjude väljaselgitamist.
Tee elukaare tarkvara TEET (edaspidi tarkvara TEET) - ühtne tee elukaare teabe ning andmete haldamise ja vahetamise keskkond, mis asub aadressil https://teet.mnt.ee

3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE
(1) Tee ehitusprojekti ja uuringute sisu ja koosseisu käsitlevad nõuded on esitatud kehtivates õigusaktides1 ja asjakohastes standardites.
(2) Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused esitatakse Maanteeametile digitaalsel kujul Maanteeameti veebipõhise tarkvara TEET kaudu.
(3) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste üleandmine - vastuvõtmine toimub tarkvaras TEET. Kuna kõik selles osalejad on autenditud tarkvaras TEET ja kõik tegevused logitakse siis täiendavaid digitaalse allkirjastamise vahendeid ei kasutata.
(4) Tarkvara TEET juurutamise ajal (kuni 2020. aasta lõpuni) kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga võib esitada tee ehitusprojekti ja uuringute tulemused muul andmekandjal. Muul andmekandjal üleantav ehitusprojekt ja uuringute tulemuste üleantavad failid tuleb paigutada kataloogidesse, mille struktuur vastab tarkvara TEET loogikale, mis on kirjeldatud p 5.2 ja failinimed p 6 kirjeldatud reeglitele – see võimaldab esitatud failid hiljem tarkvarasse TEET sisse lugeda.
(5) Tarkvaras TEET on ülesehitatud tee ehitusprojekti ülesannetel baseeruv struktuur kuhu projekteerija laeb vastava ülesande juurde vastavad ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid ja kus toimub nende ülevaatamine Manteeameti poolt, kommenteerimine ja vastuvõtmine. Tarkvara TEET annab esitatud failidele automaatselt nimed, mis vastavad p 6 kirjeldatud reeglitele.
(6) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste vastuvõtmisel vajalikuks osutuvate muudatuste tegemisel esitatakse vajalikud failid uuesti, seejuures muudetud failide versiooni järjekorra numbri annab dokumendile tarkvara TEET automaatselt.
(7) Tarkvarasse TEET on kavas luua võimalus esitada tee ehitusprojekti ja/või muid seotud osasid nagu uuringute, auditi, ekspertiisi te tulemuste korraga (konteinerina) ja pikemas perspektiivis API andmevahetuseks projekteerimistarkvaraga. Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamine konteineris eeldab, et failid on nimetatud vastavalt p 6 kirjeldatud reeglitele.
4 VORMISTUSNÕUDED
(1) Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid (mudelid, joonised, teksti-, pildi- jt failid) peab tagama nende hea arusaadavuse. Faili maht, vorming ja resolutsioon (punktitihedus) peab olema optimaalne, failid peavad olema puhastatud liigsest infost.
(2) Ehitusprojekti failid, esitatakse originaalvormingus, avatud andmevahetuse vormingus ja sõltumatus PDF-formaadis, vastavalt tehniliste tingimustele, mis võimaldab faili ühesuguse esituse erineva riist- ja tarkvaraga arvutites.
(3) Failide konverteerimisel PDF-vormingusse säilitatakse vektorvorming ja teksti selekteerimise võimalus tekstiobjektina. Vektorandmeid ja teksti ei konverteerita rastervormingusse. Digitaalsetest originaalfailist luuakse PDF tarkvaraliste võtetega või virtuaalse PDF-printeri abil, sobilikud pole paberväljatrüki skaneerimise tehnika ega muud analoogsed võtted. Tekstide kirjastiilid, va arvutijooniste vektorfondid, peavad sisalduma PDF-failis.
(4) Failid orienteeritakse sarnaselt paberväljatrükiga lugemiseks vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. Joonised orienteeritakse kirjanurga järgi loetavana vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata.
(5) Videofailid esitatakse levinud vabavaraga (näiteks VLC media player) vaadatavates failivormingus mp4/mpeg-4.
(6) Faili nimes ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid.
5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE
5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates xx. ….. 2020)
(1) Failid laetakse tarkvarasse TEET vastavalt struktuurile ülesande juurde.
(2) Esitatud failile omistab tarkvara TEET nimetuse vastavalt sissehitatud struktuurile. Nimetamisel lahtub tarkvara faili nimetamise reeglitest (kirjeldatud p 6). TEETust faili allalaadimisel on failil TEETu poolt failile omistatud faili nimi.
(3) Tarkvara TEET ise teostab kontrolli failide versioonide üle ja faili asendamisel laeb üles uue versiooni failist. Vanemaid versioone on TEETus võimalik näha.
5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal)
(1) Kui kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga tuleb ehitusprojekt esitada andmekandjal väljaspool tarkvara TEET tuleb see paigutada kataloogidesse, mille struktuur sarnaneb TEET ülesehitusele ja võimaldab ehitusprojekti hiljem tarkvarasse TEET lisada.
(2) Juurkataloogi nimeks tuleb panna ___
(3) Järgmisele tasemele tuleb luua kataloog mis kannab on lühend projekti etappi nimetusest (vt p 6 (5) nt ES, EP, PP
(4) Kataloogi struktuur, tuleb luua vastavalt sellele kuidas on grupeeritud tarkvaras TEET ülesanded, võib vajadusel luua alamkatalooge.
(5) Tarkvaras TEET on ülesanded on grupeeritud kataloogidesse järgmiselt:
Lähteandmed  (kataloog)
Projekteerimistingimused 
Lähteülesanne 
Tehnilised tingimused 
Lähteandmed 
Uuringud (kataloog)
Geoloogiline uuring 
Liiklusuuring 
Taimestiku/Loomastiku uuring 
Arheoloogiline uuring 
Topo-geodeetiline uuring 
Müra uuring 
Keskkonnamõju eelhinnang 
Keskkonnamõju hinnang (KMH) 
Teostatavusuuring  
Muu uuringud
Projekt (kataloog)
Ülddokumendid
Tee 
Raudtee 
Drenaaz 
Maastik 
Valgustus 
Seadmed 
Konstruktsioonid (sillad, tunnelid jne)
Tehnovõrgud 
Muud rajatised 
Projekti ülevaatus (kataloog)
Kooskõlastused 
Liiklusohutuse audit 
Ekspertiis 
Projekti kokkuvõtted (kataloog)
Kattendiarvutus 
Kululoend 
Rahastustaotlus
Maad (kataloog)
Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava)
6 FAILI NIMETAMISE REEGLID
(1) Ehitusprojekti ja uuringute dokumentide failide nimetamise reegleid tuleb jälgida siis kui ehitusprojekti failid esitatakse Maanteeametile eraldi andmekandjal (vt p 5.2).
(2) Ehitusprojekti dokumentide failide nimed koostatakse väljade (metaandmete) abil vastavalt reeglitele.
1

2

3

4
5

6
Projekti kood 
_
Etapp 
_
Valdkond 
_
Ülesande kood 
_
Ülesande osa
Dokumendi  grupi nr 
-
Järjekorra nr
_
Faili sisu kirjeldus 
 
(3) Faili nimeväljad eristatakse üksteisest alakriipsu sümboliga „_“ välja arvatud dokumendi järjekorra number, kus kasutatakse sidekriipsu ehk miinusmärgi sümbolit „-„. Alakriipsu sümboli kasutamine faili nimes m uul eesmärgil on keelatud. Failide nimede näited on Lisas 1.
(4) Metaandmed nr 1-4 omistab TEET failidele dokumendile automaatselt failide TEETu üleslaadimisel, vastavalt sellele millise ülesande alla fail laeti. Kui dokumendid esitatakse eraldi andmekandjal, siis on dokumentide failide nimetamine vastavalt reeglitele kohustuslik.
(5) Mataandmeid nr 5 „Dokumendi  grupi nr “ ja „Järjekorra nr“ kasutatakse vastavalt vajadusele – valitakse TEETu liideses või nimetatakse väljaspool tarkvara.
(6) Metaandmeväli 1 „Projekti kood“ koosneb alamosadest „lühend omaniku nimest“ ja numbrilisest „projektikoodist“. Maanteeameti projektide omaniku lühend on MA ja projektikood on tarkvaras TEET määratud.
(7) Metaandmeväljal 2 „Etapp“ markeeritakse suurtähtedega ehitusprojekti etapp või antakse tähis vastavuses dokumendi kuulumisega etapile eelnevate või järgnevate tehniliste dokumentide hulka:
ES – eskiis
EP - eelprojekt
PP - põhiprojekt
TP – tööprojekt
MO – maad
EH – ehitamine
GA - garantii
(8) Metaandmeväli 3 „Valdkond“ esitatakse dokumendi lehel - joonisel kirjanurgas, tekstidokumendil ja tabelil selle päises või jaluses.
(9) Valdkonna tähis antakse failile vähemalt kahekohalisena vastavalt:
TL – teed ja liikluskorraldus
TS – konstruktsioonid (sillad, viaduktid, estakaadid ja tunnelid) – kasutatakse siis kui tegemist on isesiva projektiga
(10) Metaandmeväljad 4 – on seotud ehitusprojekti ülesandega ja sellel on kaks osa: põhiosa „Ülesande kood“, millele lisandub „Ülesande osa“. Metaandmevälja osa „Ülesande osa“ võimaldav vajadusel jagada ehitusprojekt osadeks, osade tähistamiseks kasutatakse kahekohalisi numbreid 00, 01, 02, jne, kui ehitusprojektil ei ole osasid, siis vaikimisi on „Ülesande osa“ - 00.
(11) Andmekandjal üleantavate dokumentide failide nimetamisel tuleb kasutada ülesande koode, vastavalt Tabelile 1.
Tabel 1. Ülesande koodid
Ülesande kood
Ülesande nimetus
AA
Ülddokumendid
PT
Projekteerimistingimused
LY
Lähteülesanne
TT
Tehnilised tingimused
AD
Lähteandmed
GL
Geoloogiline uuring
LU
Liiklusuuring
FU
Taimestiku/Loomastiku uuring
AU
Arheoloogiline uuring
GD
Topogeodeesia
MU
Müra uuring
KE
Keskkonnamõju eelhinnang
KH
Keskkonnamõju hinnang (KMH või KSH)
TU
Teostatavusuuring 
ZZ
Muu
TL
Tee
TR
Raudtee
DR
Drenaaz
MA
Maastik
EL
Valgustus
EQ
Seadmed
TS
Konstruktsioonid
TV
Tehnovõrgud
MR
Muud rajatised
KK
Kooskõlastused
LA
Liiklusohutuse audit
EK
Ekspertiis
KA
Katendiarvutus
CL
Kululoend
RK
Rahastustaotlus
CC
Konstruktsiooni arvutused
KY
Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava)

(12) Metaandmeväljad 5 – ei ole kohustuslikud dokumentide failide jaoks, koosnevad kahest osast „Dokumentide grupi number“ ja „Järjekorra number“, mis eraldatakse üksteisest sidekriipsuga ehk miinusmärgi sümboliga „-„. Metaandmevälju kasutatakse siis kui ülesande juurde lisatavate failide hulk on suur ja seda oleks vaja jagada gruppidesse.
(13) Andmekandjal üleantavate dokumentide failide nimetamisel kui soovitakse kasutata failide grupeerimist siis tuleb näidata Dokumentide grupi numbreid, vastavalt Tabelile 2. Dokumentide gruppe tähistatakse numbritega 0-9.
(14) Dokumentide grupi sees saab failidele määrata järjekorra numbrid, järjekorra numbriteks võib kasutada kuni neljakohalisi numbreid 1-9999, järjekorra numbreid võib kirjutada ka kujul 01, 001, 001, 0001 jne
(15)
Tabel 2 Dokumendi grupi numbrid
Gruppi number
Sisu
0
Üldosa, seletuskirjad
1
Joonised, plaanid
2
Mudelid
3
Aruanded
4
Spetsifikatsioonid
5
hetkel ei ole kasutusel
6
hetkel ei ole kasutusel
7
hetkel ei ole kasutusel
8
hetkel ei ole kasutusel
9
Lisad, muud

(16) Metaandmeväljal 6 „Faili sisu kirjeldus “ esitatakse faili iseloomustus või muu asjakohane info.
Sisu kirjelduses kasutatavad sümbolid peavad vastama standardile EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“, võib sisaldada tähti ja numbreid, ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. Tuleks eelistada lühikest kirjeldust kuni 64 tähemärki.
(17) Faili nimele võib lisada dokumendi versiooni või faili koostamise kuupäeva jne, kuid kui need peavad olema peale „faili sisu kirjeldust“. Tarkvara TEET kasutab ise failide versioonerimist ja failide nimetusest seda ei loe ja kusagil ei kasuta.

6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited

Kataloog
Faili nimetus
Faili metaandmeväljad
Laiend
Faili täisnimi


1
2
3
4
5
6




Projekti kood 
Etapp 
Valdkond 
Ülesande kood 
Ülesande osa
Dokumendi  grupi nr 
Järjekorra nr
Faili sisu kirjeldus 


Lähteandmed
Projekteerimis­tingimused
MA14658
EP
TL
PT
00
-
-
projekt tingimused
pdf
MA14658_EP_TL_PT_00_projekt tingimused.pdf
Uuringud
Geoloogiline uuring
MA14658
EP
TL
GL
00
1
01
plaan
dwg
MA14658_EP_TL_GL_00_1-01_plaan.dwg
Uuringud
Geoloogiline uuring
MA14658
EP
TL
GL
00
3
1
aruanne1
pdf
MA14658_EP_TL_GL_00_3-1_aruanne1.pdf
Uuringud
Geoloogiline uuring
MA14658
EP
TL
GL
00
1
2
puurauk2
pdf
MA14658_EP_TL_GL_1-2_puurauk2.pdf
Uuringud
Geoloogiline uuring
MA14658
EP
TL
GL
00
1
3
puurauk3
pdf
MA14658_EP_TL_GL_1-3_puurauk3.pdf
Projekt
Leevi – Vinso
MA14658
EP
TL
CL
01
3
0001
mahud
xls
MA14658_EP_TL_01_CL_3-0001_mahud.pdf
Projekt
Leevi – Vinso
MA14658
EP
TL
CL
01
3
0001
mahud
pdf
MA14658_EP_TL_01_CL_3-0001_mahud.pdf
Projekt
Vinso - Kirmsi
MA14658
EP
TL
TL
02
1
55
AP-Vinso
dwg
MA14658_EP_TL_02_TL_1-55_AP-Vinso.dwg
Projekt
Vinso - Kirmsi
MA14658
EP
TL
TS
02
2
1
sild
dwg
MA14658_EP_TL_02_TS_2-1_sild.dwg

PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/22/796-1


Transpordiamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Valge 4, 11413 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Ida üksuse juhataja Anti Palmi
ja
Roadplan OÜ, registrikoodiga 12432118, asukohaga Tiigi tn 78, Tartu linn, Tartu maakond, 50410 (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige Edgar Berman

Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 5,01-17,73 Suurpalu-Vao lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (BIM) (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.

2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ja lisad.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik.
2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm.
2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 5,01-17,73 Suurpalu-Vao lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (BIM)“ (viitenumber 246519) tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist.
3.2. Töö teostamise ja üleandmise tähtajad on toodud Lisa 4.
3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline (tähtaegade rikkumise näol on tegemist olulise rikkumisega). Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava tee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist.
3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti.
3.5. Pärast Töö osa esitamist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule Lisas 4 toodud tähtaegade jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, siis edastab Tellija kontaktisik Töövõtjale kirjalikult Töö osas ilmnenud vead ja puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima ja esitama Tellijale korrigeeritud Töö osa vastavalt Lepingu Lisas 4 toodud tähtaegade jooksul.
3.6. Pärast Töö esitamist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule Lisas 4 toodud tähtaja jooksul. Juhul, kui esitatud Töö kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, siis teavitab Tellija kontaktisik Töövõtjat kirjalikult Töös ilmnenud puudustest ning Töövõtja kohustub puudused likvideerima ja esitama Tellijale korrigeeritud Töö Lepingu Lisas 4 toodud tähtaja jooksul.
3.7. Kui Töövõtja ei esita kohast Töö või Töö osa Lepingu Lisas 4 toodud Töö või Töö osa üleandmise tähtaja jooksul, loetakse, et Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
3.8. Juhul, kui topo-geodeetilise või geotehnilise uuringu teostamine viibib ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel ja sellest tulenevalt ei ole võimalik topo-geodeetilist või geotehnilist uuringut teostada Lisas 4 toodud tähtaja jooksul, võivad Pooled Töö osa või Töö teostamise tähtaja kulgemise peatada kehtestades tehnoloogilise pausi. Tehnoloogilise pausi rakendamisel kohustub Töövõtja jätkama Töö teostamist ning Töö osa või Töö teostamise tähtaja kulgemine jätkub pärast Tellijalt vastava korralduse saamist.

4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi;
4.1.4. võtmeisikut mitte kooskõlastada, kui võtmeisik on Tellija nõudmisel Tellijaga eelnevalt sõlmitud lepingust 3 aasta jooksul välja vahetatud seoses võtmeisiku tegevusega;
4.1.5. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale Lepingukohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule;
4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu;
4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga;
4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellija kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid. Täpsem koosolekute töökorraldus on kirjeldatud Lisa 1 Tehnilises kirjelduses. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 1 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest;
4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 3 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga;
4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale;
4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku;
4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, aga mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates probleemi tekkimisest, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda;
4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhiprojekti koostamise nõuetega;
4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi (vasturääkivuste näol on tegemist olulise rikkumisega);
4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö realiseerimisega seotud (kohtu)vaidlustes ning Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt;
4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele;
4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles;
4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool.

5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktides 5.1. - 5.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul.

6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on 151 200,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 30 240,00 eurot, kokku 181 440,00 eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud reservist. Reserv moodustab kuni 10% punktis 6.1. nimetatud summast 15 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 3 024,00 eurot, kokku 18 144,00 eurot. Reservi kasutamiseks vormistatakse Lepingu muutmine RHS 123 lg 1 punkti 1 alusel.
6.3. Tellijal on õigus Lepingu täitmise käigus tellida juurde topo-geodeetilise või geotehnilise uuringu teostamist. Kui Lepingu täitmise käigus ilmneb vajadus täiendava topo-geodeetilise või geotehnilise uuringu tellimiseks, toimub mahtude muutmine RHS § 123 lg 1 p 2 alusel ning Tasu muutmisel lähtutakse Lisas 4 toodud hindadest järgmiselt:
- topo-geodeetilise uuringu ühikuhind arvutatakse järgnevalt: Lisas 4 toodud topo-geodeetilise uuringu kogumaksumus jagatakse lepingu täitmiseks esialgselt vajaliku mõõdistatud mahuga ja selliselt saadud ühikuhinnast lähtutakse täiendava topo-geodeetilise uuringu eest tasumisel;
- geotehnilise uuringu ühikuhind arvutatakse järgnevalt: Lisas 4 toodud geotehnilise uuringu kogumaksumus jagatakse lepingu täitmiseks esialgselt vajaliku puuraukude arvuga ja selliselt saadud ühikuhinnast lähtutakse täiendava geotehnilise uuringu eest tasumisel.
Täiendava topo-geodeetilise või geotehnilise uuringu tellimine lepitakse kokku töökoosolekul, täiendavate tööde maht, teostamise tähtaeg ja ülevaatamise tähtaeg peab olema fikseeritud töökoosoleku protokollis.
6.4. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4 sätestatud tingimustele.
6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö või Töö osa vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Transpordiameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number.

7. Tagatised ja Töövõtugarantii
7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale Täitmistagatise. Täitmistagatisega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Täitmistagatise võib Töövõtja anda kas arvetest kinnipidamise teel Lepingu punktis 7.1.1 toodud viisil, deponeerides (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust või esitades Lepingu lisa 5 kohase panga garantiikirja, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja teavitab Tellija Projektijuhti oma valikust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Juhul, kui Töövõtja oma valikust 5 tööpäeva jooksul Tellija Projektijuhti ei ole teavitanud, siis loeb Tellija Töövõtja valikuks arvetest kinnipidamise 10% (käibemaksuta summast) ulatuses ja Töövõtjal puudub õigus kogu Lepingu kehtivuse jooksul kasutada Täitmistagatisena panga garantiikirja. Juhul, kui Töövõtja teavitab tähtaegselt Täitmistagatisena panga garantiikirja kasutamise soovist, siis Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise 10% Tasust vastavalt Lepingu lisale 5. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust ja tagab selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõppemiseni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtja võib taotleda (vähendatud) Täitmistagatise tagastamist pärast Töö alusel koostatud põhiprojekti vastuvõtmist. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks.
7.1.1. Juhul, kui Täitmistagatiseks on arvetest kinnipidamine, siis Tellija tasub Töövõtjale 7 kalendripäeva jooksul pärast Lepingu kohaselt vormistatud Töö või Töö osa üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve saamist Töövõtjale 90% arvest (käibemaksuta summast), jättes tasumata 10 % arvest (käibemaksuta summast), millest 5% jääb Täitmistagatiseks ja 5% Garantiiaegseks tagatiseks. Pärast Töö vastuvõtmist ja viimase arve saamist tasub Tellija 50% Täitmistagatisest Töövõtjale 14 päeva jooksul, ülejäänud 50% Täitmistagatisest jääb vähendatud Täitmistagatisena Garantiiaegseks tagatiseks. Täitmistagatise või vähendatud Täitmistagatisena Garantiiaegse tagatise tagastab Tellija Töövõtjale 14 päeva jooksul alates garantiiaja lõppemisest või Töövõtja poolt (vähendatud) Täitmistagatise tagastamise taotlemist pärast Töö alusel koostatud põhiprojekti vastuvõtmist ja vastava arve saamist. Juhul, kui Täitmistagatiseks on arvetest kinnipidamine ning Töövõtja soovib Garantiiaegse tagatisena esitada panga garantiikirja, kohustub Töövõtja pärast Töö vastuvõtmist esitama Lepingu lisa 5 kohase panga garantiikirja. Panga garantiikiri Garantiiaegse tagatisena peab olema käibemaksu (20%) võrra suurem Töövõtjale tasutavast Garantiiaegsest tagatisest. Tellija tasub Täitmistagatise pärast nõuetekohase panga garantiikirja esitamist ja Töövõtjalt vastava arve saamist 14 päeva jooksul. Lepingule vastava Garantiiaegse tagatisega esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Garantiiaegne tagatis. Garantiiaegse tagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest.
7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele.
7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta.
7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise.
7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit.

8. Poolte vastutus
8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused.
8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused.
8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmisega seonduvalt tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud.
8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest 5-aastase (ning TsÜS § 146 lg-s 4 toodud juhul 10-aastase) aegumistähtaja jooksul. Juhul kui Töös esineb vigu, mida Tellija ei saa tavapärast hoolsust rakendades avastada enne Töö realiseerimist (Töö alusel teostatud ehitustööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist), ei alga aegumistähtaeg enne Töö realiseerimisel valminud ehitustööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist.
8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele:
8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat;
8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on 50 000 eurot;
8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiaja lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiaja lõppemiseni;
8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiaega. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi.
8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia.

9. Poolte kontaktisikud
9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1.
9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Heiko Ojavee, ehituse projektijuht, tel: (+372) 5253 239, e-post: [email protected] Tellija kontaktisiku töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, lähetus, haigus jmt), on samad õigused Tellija määratud isikul.
9.3. Poolte kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt teavitada vähemalt kirjalikku taaseitamist võimaldavas vormis. Töövõtja võtmeisiku muutmine ei ole lubatud enne Tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku saamist vastavalt Lepingu punktile 4.4.13.

10. Lepingu kehtivus
10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.
10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused.
10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.

11. Teated
11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.

12. Muud tingimused
12.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised, v.a Tellija kontaktisiku ja Töövõtja võtmeisikute muutmine.
12.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
12.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest.
12.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.

13. Isikuandmete töötlemine
13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid).
13.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
13.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused.
13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
13.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks;
13.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
13.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
13.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendama andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid;
13.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
13.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
13.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad;
13.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
13.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks.


14. Poolte allkirjad

Tellija: Töövõtja:


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Anti Palmi Edgar Berman
Transpordiameti taristu ehitamise ja Juhatuse liige
korrashoiu osakonna Ida üksuse juhataja
Lisa 3


TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT


Käesolevaga ……….. annab üle ja Transpordiamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö/töö osa:





Töö osad ____ vastavalt järgnevale kirjeldusele:




Täitmistagatise akteerimise ülevaade
Eurot ilma käibemaksuta
Käesoleva akti alusel täitmistagatisena kinnipeetav summa




Üleantavate eksemplaride arv:

Digitaalselt esitatud andmed:


Märkused:








Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:


Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Mudeli kaaskiri

Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:
• Mudeli (faili) nimetus
• Projekti nimi, tähis ja staadium
• Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed
• Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev
• Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,
• Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,
• Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)
• Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht)
• BIM koordinaator ja tema kontaktandmed
• Koordineerimistarkvara ja selle versioon
• IFC ja muud klassifikatsiooni erisused
• Geomeetria erisused
• Infosisu erisused
• Mudelis esinevad vastuolud
• Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)
• Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel
• Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides

Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.docx failiformaadis.

BIMConsult

25.11.2019





Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend






Tellija:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täitja:
BIMConsult OÜ
Sisukord
Sisukord 1
Kasutatav alusdokumentatsioon 5
EVS932:2017. Ehitusprojekt 5
Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. 5
Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded 5
Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. 5
Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 5
AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 5
Sissejuhatus 5
BIM rakenduskava 6
Üldnõuded modelleerimisel 8
Üldnõuded 8
Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 11
Osamudel 12
Koondmudel 12
Esitlusmudel 13
BIM nõuded hoonetele 13
Lähteolukord 13
Arhitektuur 14
Sisearhitektuur 15
Konstruktsioon 17
KVJ-VK 18
Tugev- ja nõrkvool 19
Hoone elementide värvid 20
Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 24
BIM nõuded rajatistele 25
Lähteolukord 26
6.1.1. Maastikumudel 29
6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel 29
6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel 30
6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed 31
6.1.5. Viiteinfo 31
Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) 32
6.2.1. Teemudel
(Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed) 32
Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) 36
6.3.1. Muldkeha ja geotehnika 37
Süsteemid (InfraBIM tase 3000) 38
6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed 38
6.4.2. Valgustus 40
6.4.3. Liikluskorraldus 42
6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika 43
Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 44
6.5.1. Ajutised ehitised 44
Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) 45
Maastikuarhitektuur 46
6.7.1. Maastikuarhitektuur 46
Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) 48
6.8.1. Piirid ja piirangud 48
Keskkonnamõjud 49
Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) 50
§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil 51
Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 56
Eksportimine avatud formaati 56
IFC 56
LandXML 58
InfraModel 58
Mudeli dokumentatsioon 58
Vastuolud 60
Teostusmudel 61
Lisad 63
Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded 63
Lisa 2 taristu andmesisu nõuded 63
Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad 63
Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. 63
Lisa 5 InfraBIM klassifikaator 63










1. Kasutatav alusdokumentatsioon
1.1. EVS932:2017. Ehitusprojekt
1.2. Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile.
1.3. Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded
1.4. Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas.
1.5. Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019
1.6. AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019

2. Sissejuhatus
Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”.
NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.
BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa number 1 „BIM andmesisu nõuded Hoonetele“ ja Lisa 2 “BIM andmesisu nõuded rajatistele”, kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga.
Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimise peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes seatud eesmärkide saavutamine.
NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks.
Juhendi kommenteerimise ajal toimivad veel sisuarutelud Piiride ja piirangute osamudeliga seoses ning minimaalse andmesisu osas. Hetkel planeeritakse kasutada nii YIV kui RKAS andmesisu täismahus.

3. BIM rakenduskava
Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse:
• projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava);
• projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne);
• projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega);
• kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega;
• projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted;
• mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine;
• erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted;
• kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid, nullpunkt, teised referentspunktid);
• modelleeritavate elementide, pindade nimetus- ja tähistuspõhimõtted (tähistus ja kategooriad);
• valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos illustratsioonidega);
• kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne);
• koostööreeglid projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine, koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine, mudelite uuendussagedused jne);
• BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord (väljade täitmine ning teavituste haldamine);
• infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne);
• kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne);
• muud korralduslikud küsimused.
BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale projekteeri­mise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustus kinni pidada BIM rakendus­kavas kirjeldatust või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendada, versioneerida ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, siis need dokumenteeritakse BIM rakenduskavas.
BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel tellijale.

4. Üldnõuded modelleerimisel
4.1. Üldnõuded
Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 Hoonete andmesisu nõuded, Lisa 2 Taristu andmesisu nõuded ja Lisa 4 Tallinna Sadam sildade juhend. Modelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu taseme nõuetele, st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info.
Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed. Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide kohta pole lubatud. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas.
Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Lubatud vastuolude piirmäärad hoonete puhul on välja toodud „Lisa 3, hoonete lubatud vastuolud“ dokumendis. Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine.
Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega. Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus.
Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte-geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas.
Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi.
Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa. Sõltumata valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates vahelae kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa alumise pinnani. Mitut korrust läbivad elemendid (nt monteeritavast raudbetoonist kahe korruse pikkused postid) seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust).
Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega. Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas.
Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud.
Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad olema modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks. Kõik elemendid, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt, peavad olema modelleeritud.
Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli elementidele määratud eestikeelne nimetus ja tüüp. Elemendi nimetus (nt CLT paneel) peab olema leitav selleks ettenähtud „name“ parameetri alt IFC struktuuris (nt IfcWall.Name = CLT paneel).Elemendi tüübitähis (nt välisukse puhul VU-01) peab olema leitav selleks ettenähtud „type“ para-meetril alt IFC struktuuris (nt IfcDoor.ObjectType = VU-01).
Mõiste “mudel” on laiem kui ainult 3D geomeetria (vt. ka pt 6).
Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega, sillad sillaprojekteerimistarkvara tööriistadega jne. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida. Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria.
Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“.
Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mittegeomeetrilist infot, et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja.
Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID-tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks.
4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded
Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas.
Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas.
Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“.

4.3. Osamudel
BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika aluselt toimub osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja arvutivõimsustest võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks kontruktsioonimudel jagatakse korrusteks.

4.4. Koondmudel
Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis lepitake kokku BIM rakenduskavas.
Koondmudel moodustatakse lähteandmemudelist ja erinevate valdkondade osamudelitest.
Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses.
Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus.
Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokkutõstmisel (eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu.

4.5. Esitlusmudel
Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal.
Esitusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik) visualiseering.
Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas.

5. BIM nõuded hoonetele
5.1. Lähteolukord
Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017
• p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED
Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.
Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.

5.2. Arhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.1. Ehitusprojekti ühisosa
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
• 9.5. Välisvalgustus
• 9.12. Hoone arhitektuur
• 9.13. Hoone sisearhitektuur
• 9.14. Hoone akustika
• 9.15. Hoone valgustus
Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav informatsioon peab pärinema arhitektuurimudelist ja nende vahel ei tohi olla ebakõlasid.
Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et konstruktsioonimudel saaks täidetud arhitektuurimudeliga ning et konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonidemudeli vahel lubatud.
Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides. Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud.
Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva vahelae alla. Modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht.
Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata.
5.2.1. Sisearhitektuur
Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt, et moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes 50 mm täpsusega.
Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL).
Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga. Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik.
Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis.
Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga.
Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused.

5.3. Konstruktsioon
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid
Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või raketisega teostatavad. Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad.
Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke (plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament).
Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega. Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (nt sama ristlõikega monoliitne betoonpost korrustel 4-5 on mudelis identifitseeritav kui 2 betoonposti, kuna nende valujärgud on erinevad). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust).
Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise/positsiooni ja massi andmed.
Armatuurvarraste modelleerimisel tööprojektis seotakse need võrkude või armeeritavate elementide kaupa gruppidesse.

5.4. KVJ-VK
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.9. Soojusallikas
• 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk
• 9.11. Veevarustuse-ja kanalisatsiooni välisvõrk
• 9.18. Hoone tuleohutus
• 9.19. Hoone kütte,- ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm
• 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis
• 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis
• 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk
• 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem
• 9.24. Hoone gaasipaigaldis
• 9.29. Hoone energiatõhusus
Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus peab sisaldama „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ dokumendi alamlehel „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta („Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“).
Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas.
Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud nii VK kui ka AR/SA mudelisse ning need peavad ühilduma. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega.
KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud vähemalt 50 mm täpsusega ja olema selles ulatuses sisearhitektuuriga kooskõlas. Kõikidel juhtudel peab olema tagatud süsteemide ehitatavus.
Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida pole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu.

5.5. Tugev- ja nõrkvool
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.16. Hoone sulused ja lukustus
• 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis
• 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis
• 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis
• 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis
Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“).
Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle.
Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks.

5.6. Hoone elementide värvid
Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid.
Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas.
Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid
Tehnosüsteem
Värv
Küte
Radiaatorküte
lilla / helesinine
-pealevool
ACAD 200
-tagasivool
ACAD 140
Põrandküte
punane / sinine
-pealevool
ACAD 10
-tagasivool
ACAD 5
Kalorifeerküte
oranž / helesinine
-pealevool
ACAD 30
-tagasivool
ACAD 140
Ventilatsioon ja jahutus
Sissepuhe
ACAD 230
Väljatõmme
ACAD 40
Suitsueemaldus
ACAD 210
Õhuvõtt
ACAD 160
Õhu väljavise
ACAD 42
Jahutus
lilla / roheline
-pealevool
ACAD 190
-tagasivool
ACAD 122
Veevarustus ja kanalisatsioon
Külm vesi
ACAD 130
Soe vesi
ACAD 20
Tsirkulatsioon
ACAD 212
Kanalisatsioon
ACAD 54
Sademevee kanal.
ACAD 144
Tuletõrje v/Sprinkler
ACAD 0
Elektripaigaldis
Tugevvool
ACAD 123
Nõrkvool
ACAD 181
Tulekindlad redelid
ACAD 31

Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas.
Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased).
Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud värvikodeeringu alusel. Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust.

Tabel 14.2 Sarruse värvid. Mihkel saadab koodid lisaks.



5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.

6. BIM nõuded rajatistele
NB avalike teede puhul aluseks määrus. Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.
Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) esitusviisid on järgmised:
• punktobjekt (koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse metaandmetena);
• 2- või 3-mõõtmeline ala;
• 3-mõõtmeline pind, mis koosneb 3D-murdejoontest;
• 3-mõõtmeline keha (vajaduse korral esitatakse mitme pinna kombinatsioonina);
• sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon;
• geomeetria (paiknemine ja tasasus);
• torustikmudel (Pipe Network, 3D).

Andmesisunõuete lisa määrab millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse.
Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud.

Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja -haldust.

6.1. Lähteolukord
Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017
• p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED
Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.

Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.


Joonis 1. Lähteandmemudeli struktuur (YIV 2015 näitel)



Joonis 2. Lähteandmemudeli osade näited (YIV 2015 näitel)


6.1.1. Maastikumudel
Maastikumudel on mudel, mis koostatakse enne projekteerimistöödega alustamist ja see ei muutu eri etappidel. Eelprojekt tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile ja sellega koos koostatud maapinnamudelile.

6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis lepitakse geoloogiliste uuringute vajadus kokku iga hanke puhul eraldi.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:
• Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,
• Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval.
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:
• Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,
• Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad,
• Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval.


6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse:
• Sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid,
• Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse lähteandmemudelisse, kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole eelprojekti seisukohalt oluline.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele.
• Tehnovõrgud ja seadmed,
• Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid,
• Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid, elektritoide.
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele:
• Tehnovõrgud ja seadmed,
• Olemasolevad rajatised,
• Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid ja elektritoide,
• Olemasolevad teeviidad ja sildid.

6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed
Kaardi- ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti staadiumis. Materjalide hulka kuuluvad:
• Asukohaandmed (kaitsealad, keskkond, planeeringud, pinnasekaardid, muuseumialad, saastunud alad jne);
• Olemasolev liiklusvõrgustik ja seda puudutavad andmed;
• Kinnistute piirid ja maaomandiandmed;
• Ehitamisega seotud alade kasutusõigused (teede, tänavate ja raudteede alade piirid, kuhjamisalad, ajutised kasutusõigused, äravoolukraavide alad ja –tsoonid). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike selgitustena;
• Materjal võidakse kanda lähteandmemudelisse, mh asukohaandmetena ja alade piiridena.

6.1.5. Viiteinfo
Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti ning seda täiendatakse ja värskendatakse, kui projekteerimisprotsess liigub taristu põhiprojekti- ja tööprojekti staadiumisse. Viiteinfo hulka kuuluvad:
• Muud hankega seotud projektid
• Selgitused
• Loadokumendid



6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 3000).
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus

6.2.1. Teemudel
(Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed)
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud. Selle abil esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat, tee ruumivaru, sobitamist keskkonda ning üldjoones ka materjalivajadust. Eelprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada üldjoontes:
• Ülemine koondpind,
• Alumine koondpind (ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega torusüvendeid),
• Kate,
• Raudteerööpad (olemasolul),
• Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad,
• Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja modelleerida.

Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:
• Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad
• Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vajalikus ulatuses)

Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral, nagu see on mõjude hindamise, vastastikuste mõjude ja näitlikkuse seisukohalt vajalik:
• Niiskuspaikkonnad alade piiridena,
• Kraavid.

Üldjuhul piisab kogu teekonstruktsiooni pealis- ja aluskihi modelleerimisest. Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse materjali.

Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal- ja horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega, et teeala on võimalik määratleda ning ehitamiseks vajalikud alad saaks välja osta. Modelleerimise täpsusele esitatakse täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn lagedal maastikul. Tähelepanu tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele. See peab olema optimaalne ehk kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat, samas mitte liiga koormav (pidades silmas mudeli mahtu). Põhiprojekti staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega, et oleks võimalik koostada usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev kulukalkulatsioon.

Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine:
• Tee pind (pinnamudel),
• Katendikihid (pinnamudelid),
• Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),
• Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),
• Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).

Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse ruumivarude
seisukohalt tähtsad objektid:
• Voolusängide asukohtade muutused, kõik äravoolukraavid (pinnamudel),
• Settebasseinid (pinnamudel),
• Äravoolukraavid (vertikaal- ja horisontaalgeomeetria).

3D-objektidena:
• Teepiirded, raudteerööpad, raudteepöörmed (peab selguma nende asukoht ja tüüp).

Teemudelis pinnamudelitena sisalduv immateriaalne teave:
• Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon.

Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:
• Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad;
• Raudteede puhul võib olla piisav, kui baastee esitatakse geomeetriana ja teiste teede keskjooned murdejoontena (lepitakse kokku hankepõhiselt);
• Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vähemalt kohtades, kus tee ristlõige erineb tüüpristlõikest).

Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud teeosad. Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana ning ehitusdokumendina. Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida, et tee teatud osi (pindu) ei modelleerita. Tööprojekti teemudeli alusel koostab töövõtja teekonstruktsiooni ehitusmudeli, kasutades seda muutmatul kujul või kohandades selle oma tehnikale sobivaks. NB! oluliseks väljundiks tööprojekti staadiumi mudelitele on masinloetava info loomise võimalus.

Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada täpselt:
• Tee pind (pinnamudel),
• Katendikihid (pinnamudel),
• Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),
• Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),
• Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).

Lisaks modelleeritakse:
• Voolusängide asukohtade muutused,
• Pinnakuivendus: külgkraavid, äravoolukraavid, piirdekraavid, setitus- ja rahustusbasseinid, imbalad;
• Pinnasevee kaitserajatised (pinnad teemudelis).

6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 2000 ja 3000).
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

6.3.1. Muldkeha ja geotehnika
Eelprojekt
Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste ruumivarudena (alade piiritlustena ja ruumimudelitena) mahtude suurusjärgu ja kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena:
• Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),
• Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel),
• Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel).
Põhiprojekt
Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus- ja tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega:
• Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),
• Vaiamisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),
• Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),
• Alusplaadid (3D-piirid üla- ja alapinnast).
Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei modelleerita.
Tööprojekt
Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii, et töövõtja saab selle mudeli alusel koostada vajalikud ehitusmudelid:
• Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad (pinnasemasside vahetused, stabiliseerimisalad, postide asukohad ja pikkused, eelkoormamine, vastunõlvad, vaiamisalad ning vaiade asukohad ja pikkused),
• Ehitusaegsed toestused.

6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 2000).

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
• 9.5. Välisvalgustus
• 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk
• 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk
• 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk
• 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk
• 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk

6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed
Eelprojekt
Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse kokku hankepõhiselt.
Eelprojekti staadiumis piisab, kui esitatakse kulude poolest oluliste tehnovõrkude ja seadmete paigutuse üldpõhimõtted (näiteks elektriliinid, gaasitrassid ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatorustikud). Sõltuvalt tüübist esitatakse paigutus murdejoonte või torustikmudelina. Kriitilised kohad, kus on võimalikud vastuolud teiste tarinditega, tuleb projekteerida kolmemõõtmelisena, et lihtsustada vastuolude kontrollimist. Kui elementidele on määratud kõrguspositsioon, tuleb kõrguspositsiooni täpsusaste esitada elemendi omadusena.
Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid:
• Piirkondlik sademevete ärastus selgitus, valgalad ja valgumissuunad.

Põhiprojekt
Pinnamudelid, murdejooned:
• Uued ja teisaldatavad õhujuhtmed (staatus peab selguma mudeliteabest),
• Uued ja teisaldatavad maakaablid,
Torustikmudel:
• Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega,
• Kaugküttetorustikud,
• Maagaasitorustikud.
• Kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud)
• Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega.
Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.
Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja kanalisatsioonivõrgud torustikmudelina. Erandiks on kohad, kus ruumi vähesuse tõttu tuleb täpsed kõrgused projekteerida juba selles staadiumis. Need kohad tehakse teatavaks mudeli kaaskirjas.
Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega.

Tööprojekt
• Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel viiakse ehitusprojekti täpsusastmele. Mudelis esitatakse varustuse ja seadmete täpsed asukohad.
• Torustikmudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud, pumplad (3D-kehana))
Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude, kaablite ja seadmete paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.
Ehitusprojekteerimise etapi tehnovõrkude sisu on üksikasjalikult määratletud Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendi YIV2015 osas 6: Süsteemid.

6.4.2. Valgustus
Eelprojekt
Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted. See tähendab, valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena, mille omadusena võib märkida kavandatud valgustusklassi. Visualiseerimise eesmärgil võib mudelisse lisada valgustiposte.

Põhiprojekt
Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või 3-mõõtmeline ala või murdejoon) ning esitatakse postide (3D-kehana) paigutus kulude hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks. Modelleeritakse elektriliitumiskohad. Erivalgustuse modelleerimise (näiteks silla puhul) üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.

Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
• Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel (postide paigutus),
• Valgustipostid ja nende alused,
• Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad:
◦ Elektriliitumised,
◦ Elektriseadmed,
◦ Elektrivõrk ja kaablid.
3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.

6.4.3. Liikluskorraldus
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus, mis võimaldab hinnata konflikte tehnovõrkude ja seadmetega:
• liiklusmärgid ja piirded,
• portaalid,
Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta.

Põhiprojekt
Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed:
3D- keha:
• liiklusmärgid ja piirded,
• portaalid koos jalustega,
• infotahvlid koos jalustega (olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati – väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku hankepõhiselt).
3D- murdejooned:
• sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised (võivad sisalduda ka teemudelis).

Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
• Liiklusmärgid ja piirded;
• Portaalikonstruktsioonid, tahvlid koos mõõtmetega ning jalused;
• Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud, väravasüsteemid, numbrituvastuse süsteemid jne;
• Teemärgistused ja nende tunnused.
Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem.

6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika
Eelprojekt
Ei modelleerita. Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina.

Põhiprojekt
Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused, viidad ja seadmeruumid (3D-objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete mudelid näitlikustamise jaoks.
• Tähtsad ruumivarud (esialgsed asukohad)
◦ Juhtimiskilbid,
◦ Elektriliitumiste kohad.

Tööprojekt
Ehitusprojekteerimise etapil modelleeritakse (3D-objektidena):
• Telemaatikaseadmed, nende eeldatavad portaalid ja jalused,
• Kaablikaevud, kaabeldus ja kaitsetorud,
• Võimalikud juhtimiskilbid,
• Elektritoitesüsteemid ja -kaablid,
• Andmesidesüsteemid ja -kaablid.

3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.

6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500)

6.5.1. Ajutised ehitised
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille omadused annavad olulist teavet.

Põhiprojekt
Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi väga detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni.
Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis.

Tööprojekt
Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms.

6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000)
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
Eelprojekt
Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui sillad, st muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade esitamisest.

Põhiprojekt
Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik alustarindid ja nendega seotud maastikurajatised (näiteks nõlvad). Varustus ja seadmed modelleeritakse vajalikus ulatuses. Sarrust või väikedetaile selles staadiumis ei modelleerita.
Müratõkkeseinad ja -piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised. Mudelist peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad. Tee-, tänava- ja raudteeprojektis tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur, mida tuleks arvesse võtta esitlusmudelite tegemisel.

Tööprojekt
Kui ei ole määratud teisiti, modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu järgi (Lisa 4. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded). Müratõkkeseinte ja -piirete modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt.

6.7. Maastikuarhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2 Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4 Haljastus

6.7.1. Maastikuarhitektuur
Eelprojekt
Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et mudelisse kantakse need osad, millel on mõju ruumivajadustele, tehnikaliikide ühitamisele, mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni koostamisele. Objekti välimuse, pinnakattematerjalide jms seotud aspektid esitatakse eraldi koostatavas mudelis.
• Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D alade piiritlustena),
• Maastikukujundus ja müravallid. Need kantakse teemudelisse (3D ruumimudelitena),
• Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta.

Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest:
• Maastikukujundus, müravallid. Need kantakse teemudelisse (müravallid pinnamudelina teemudelis, kuhjamis- ja kaevandamisalad eraldi 3D-ruumimudelitena ja samakõrgusjooned, maastikukujundus samakõrgusjoontega esitatuna);
• Kuhjamisalad (ala piiritlus, pinnamudel pealispinnast);
• Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta.

Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
• Istutusalad (alade piirid),
• Metsastatavad alad (alade piirid),
• Murud ja katted (alade piirid);
• Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted (alade piirid),
• Muud keskkonna eriobjektid (ökoloogilised koridorid, teekunstiobjektid) iga hanke puhul eraldi,
• Kuhjamisalad (alade piirid, 3D-ruumimudel, pinnamudel pealispinnast).

6.8. Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD)
Märkus: Maa-ametil olemas rakendus ja kehasid saab tõmmata projekti. See on on hea algus. Peame alustama loendist nii infra kui hoonete puhul. Tulemusena tekkib üks osamudel. Kommenteerimise hetkel ei ole veel koosolekud toimunud.
Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud.

6.8.1. Piirid ja piirangud
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade piirjooned):
• Ruumivaru (maastikul),
• Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid,
• Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid.),
• Nähtavusalade piirid,
• Kaitsealade piirid.

Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest ( 2D alade piirjooned):
• Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid),
• Nähtavusalade piirid,
• Kaitsealade piirid,
• Servituutalade piirid, tööaegsed õigused (sh töö ajaks hallatavad alad),
• Põhjaveealade piirid,
• Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus,
• Koormusalade piirid, tööaegne kasutus,
• Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne (Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel).

Tööprojekt
Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti lähtekohaks.
6.9. Keskkonnamõjud
Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi. Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks:
• Liiklusmüratsooni piirid,
• Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid,
• Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid,
• Vibratsiooni mõjuala piirid.


6.10. Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD)
Lähtutakse määrusest “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”
§ 19. Värvitoonid teostusjoonisel
(1) Teostusjoonisel kasutatakse värvitoone järgmiselt:
1) punasega kujutatakse teostusmõõdistamise objekt;
2) rohelisega kujutatakse olemasolev objekt;
3) sinisega kujutatakse demonteeritud või kasutusest välja jäetud objekt;
4) violetsega kujutatakse uus põhiobjekti maandusobjekt;
5) helesinisega kujutatakse asjakohasel juhul teisele omanikule või valdajale kuuluv samaliigiline objekt;
6) kihijärgse pruuni värviga kujutatakse piirid;
7) kihijärgse musta värviga kujutatakse muud objektid, nagu taustaobjekt, joonsidemed, trassi teljed, muu teave.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhul omistatakse nõutav värvitoon joonise elemendile.
(3) Teostusjoonisel kasutatavate värvitoonide järjekorranumbrid ja RGB-koodid on järgmised:
1) punane – nr 1, RGB-kood 255,0,0;
2) roheline – nr 3, RGB-kood 0,255,0;
3) helesinine – nr 4, RGB-kood 0,255,255;
4) sinine – nr 5, RGB-kood 0,0,255;
5) violetne – nr 6, RGB-kood 255,0,255;
6) pruun – nr 32, RGB-kood 204,101,0;
7) must/valge – nr 7, RGB-kood 255,255,255.

§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil

(3) Piiri kujutamise värvid ja RGB-koodid on:
1) riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – punane toon, nr 240, RGB-kood 255,0,63;
2) kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – tumesinine toon, nr 164, RGB-kood 0,31,127;
3) aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud piir – helesinine toon, nr 133, RGB-kood 82,165,165;
4) plaani- või kaardimaterjali alusel vormistatud piir – heleroheline toon, nr 73, RGB-kood 124,165,82.

Reaalprojekti ettepanek süsteemidele:
VKV
Sademevee kanalisatsioon - roheline (värvikood: 124 )
Rennid ja restkaevud - punane (värvikood: 1)
Veetorustik - sinine (värvikood: 5)
Reoveekanalisatsioon - pruun (värvikood: 34)
Survekanalisatsioon - lilla (värvikood: 210)
SVV
Kaugküttetorustik - tumepunane (värvikood: 12)
GVV
Gaasitorustik - oranž (värvikood: 20)
ENV
Sidekanalisatsioon – roheline (värvikood: 74)
ELV
Keskpingekaabel – sinine (värvikood: 0,95,127)
Madalpingekaabel – tumesinine (värvikood: 0,0,127)
Kõik olemasolevad tehnovõrgud – hall (värvikood: 8)

Puuduolevad taristu elemendid määratakse lähtuvalt YIV2015 osa 10.

Tabel 3
Kood
Selgitus
Täpsustus
Värv



Olemasolev
Projekteeritud
1000
Pinnase-, alus- ja kaljutarindid

helehall
hall
1100
Olemasolevad tarindid ja ehitiseosad

helehall
hall
1200
Saastunud pinnased ja tarindid

helehall
hall
1300
Vundamenditarindid

helehall
hall
1400
Alustarindid

helehall
hall
1500
Kalju tihendus- ja tugevdustarindid

helehall
hall
1600
Süvendid ja kraavid

helehall
hall
1700
Kaljusüvendid, -kraavid ja -tunnelid

helehall
hall
1800
Mulded, muldkehad ja täited

helehall
hall
2000
Katted ja katendid

helepruun
pruun
2100
Katte osad ja raudtee alustarindikihid

helekollane
kollane
2200
Ääretoed, rennid, astmed ja erosioonitõkked

hall
must
2300
Taimtarindid

heleroheline
roheline
2400
Raudteede pealisehitised

helepruun
pruun
3100
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
Veetorustik
helesinine
sinine
3100
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
Sademevesi
heleroheline
roheline
3100
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
Reovesi
helepunane
punane
3200
Ohutusrajatised ja infosüsteemid

hall
must
3300
Elektri-, tele- ja tehnosüsteemid
Elektrijuhtmed ja -kaablid
helekollane
kollane
3300
Elektri-, tele- ja tehnosüsteemid
Andmesidekaablid
heleroheline
roheline
3400
Termo- ja gaasisüsteemid

hele magenta
magenta
4000
Ehitustehnilised ehitiseosad
Sillad, teerajatised, hooned
helesinine
sinine

Murdejooned

–
punane

Ajutised tarindid

–
helepunane

Likvideeritavad objektid

–
lilla

Valminud (as built)

–
oranž

Oletuslikud andmed
Kõrgus vms on oletuslik. Ruumireserv või projekteeritav info
Läbipaistvus näiteks 50%
Läbipaistvus näiteks 50%


6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.

7. Eksportimine avatud formaati
Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC hoonetel ning LandXML rajatistel. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks.

7.1. IFC
Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule.
Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *.ifzZIP formaati. Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning andmekogu definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse täitmise korral võib kasutada ka uuemaid IFC versioone.
Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi. Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“. Tundmatute või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid infrast lisaks?
Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad selleks ettenähtud „system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to) → IfcSystem.
Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi.
Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute.
Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist.
Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine. Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud.
Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida selliselt, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena. Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab jagunema edasi IfcMemberType, IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks. Analoogsed elemendid võivad olla veel näiteks piirded, trepid ja liitkonstruktsioonid.
Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt: https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/

7.2. LandXML
LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.

7.3. InfraModel
InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.


8. Mudeli dokumentatsioon
Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid.
Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale. Tellijal on õigus lisatasuta kasutada mudelelemente, mis on mudelitesse lisatud ja mis eksisteerivad enne tellijaga lepingu sõlmimist. Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Töövõtjal puudub õigus esitada tellijale täiendav nõue seoses BIM materjalide arendamisega, mis on tarvilikud projekti eesmärkide ja lepingu täitmiseks.
Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid tarkvara originaalformaadis (native format), avatud failiformaadis (IFC, LandXML) ning kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad. Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmemudeli kaaskirja.

Nõuded mudeli kaaskirjale
Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:
● Mudeli (faili) nimetus
● Projekti nimi, tähis ja staadium
● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed
● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev
● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,
● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,
● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)
● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht)
● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed
● Koordineerimistarkvara ja selle versioon
● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused
● Geomeetria erisused
● Infosisu erisused
● Mudelis esinevad vastuolud
● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)
● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel
● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides
Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica, Maanteeamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis.

9. Vastuolud
Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetriliste ja mitte-geomeetriliste vastuolude puudumine. Geomeetriline ja mittegeomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet.
Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis. Lubatud maksimaalsed geomeetrilised vastuolud hoonetel põhiprojekti staadiumis on välja toodud „Lisa 3, BIM lubatud vastuolud“ dokumendis.

10. Teostusmudel
Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud “Lisa 2 taristu andmesisu nõuded”.
Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade avatud formaadis BIM mudelid. Mudelite originaalformaadid (native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed originaal­formaadid on abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel.
Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koosta­mine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine ning töö­projekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse.
Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks peab BIM rakendus­kavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideeri­miseks.
Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni.
Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega.
Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde teostamisega. Igal ajahetkel olemasolev teostusmudel ei tohi olla ehitusprotsessist nihkes rohkem kui 4 nädalat. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega. Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine ja edastamine seotud olla ehitustööde akteerimisega.
Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende püsivus ajas on küsitav. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast.
Soovitatav näide:
\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf

Vale näide:
E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf
Viited (lingid) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või neid koondavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi püsivus ajas.
Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis. Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad.

11. Lisad
11.1. Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded
11.2. Lisa 2 taristu andmesisu nõuded
11.3. Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad
11.4. Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2.
11.5. Lisa 5 InfraBIM klassifikaator

NÕUDED TÖÖVÕTJALE
Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 5,01-17,73 Suurpalu-Vao lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (BIM)


1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN

1.1. Töövõtja peab esitama 14 päeva jooksul hiljemalt pärast lepingu sõlmimist Tellijale ülevaatamiseks ja märkuste esitamiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani (BIM rakenduskava). Kvaliteedi tagamise plaan kooskõlastatakse avakoosolekul vajadusel eraldi digitaalselt. Kvaliteedi tagamise plaan tuleb koostada vastavalt „Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhendi eelnõu“ (lisatud projekteerimise tehnilise kirjelduse Lisana).
1.2. BIM rakenduskava peab sisaldama Minimaalselt AST juhendi punkt 3 käsitletud punkte. riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik.
1.3. Kui Tellija esitab koosolekul märkused või tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva.

2. PROJEKTIJUHTIMINE

2.1. Tellija organisatsioon
2.1.1. Transpordiamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi.
2.1.2. Transpordiamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise.
2.2. Töövõtja organisatsioon
2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid).
2.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest:
1) Projektijuht;
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik.
2.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul.
2.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine.
2.2.5. Projektijuht peab:
1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;
3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega;
4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;
5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti;
6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;
7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;
8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;
9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused;
10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;
11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades
2.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest.

3. NÕUDED ISIKUTELE

3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid:
1) Projektijuht
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik
Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks.
3.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad:
3.2.1. Projektijuht
1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ja ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral.
2) Projektijuht peab viimase 5 aasta (02/2017-01/2022) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ehituseprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 20 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projektijuhina järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg.
3.2.2. Teede projekteerimise eest vastutav isik.
1) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks  vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral.
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta (02/2017-01/2022) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ehitusprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 20 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekteerijana järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg.




Tehniline kirjeldus
Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 5,01-17,73 Suurpalu–Vao lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (BIM)
1. Projekti eesmärk
Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projekteerida BIM-s (ehitise infomudelina), mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja haldamise kasutuselevõtmine.
2. Olemasolev olukord
2.1. Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2020. a andmetel:
2.1.1. km 5,10-10,16 - 894 a/ööp, raskeliiklus 14%;
2.1.2. km 10,16-17,73 - 1267 a/ööp, raskeliiklus 9%.
2.2. Lubatud sõidukiirus:
2.2.1. maantee - 90 km/h;
2.2.2. Müüsleri küla läbiv teelõik km 12,778-13,589 - 70 km/h.
2.3. Teelõigul on asfaltbetoonkate ehitatud aastatel 1981-1985. Katte laius ristmike vahelistel lõikudel on 7,8-9,6 m, sõidutee laius on valdavalt 7,0 m. Pinnatud kate on ebatasane, esineb palju defekte ja kandevõime puudujääki. Tee muldkeha on 12-19 m laiune.
2.4. Teelõigul on Piiri, Kahala, Köisi, Tuuleveski, Müüsleri ja Tammiku bussipeatused. Kahala, Köisi, Tuuleveski ja Müüsleri peatuses on Transpordiameti omanduses olev ootekoda. Müüsleri vasakpoolsel peatusel puudub laiendus.
2.5. Müüsleri küla läbiv lõik km 12,761-13,327 on valgustatud Järva Vallavalitsuse omandis oleva teevalgustusega.
2.6. Kergliiklusteed puuduvad.
2.7. Projektalal kehtivad erinevad veekaitselised ja maaparandusehitistest tulenevad piirangud.
2.8. Teelõigul paikneb arheoloogiamälestis „Kahala asulakoht“ ja projektalale ulatuvad erinevate kultuurimälestiste (kivikalmed, kultusekivi, Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussammas) piiranguvööndid.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 esitatud Transpordiameti Korraldus projekteerimistingimuste andmiseks koos lisadega – projekteerimistingimused ning arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.4. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.4.2. Sõiduradade arv – 2;
3.4.3. Asfaltkatte laius – 8 m;
3.4.4. Sõiduraja laius – 3,25 m (põhjendatult 3,0 m);
3.4.5. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1.
3.4.6. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam).
3.4.7. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.4.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Transpordiameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
4.2.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo-geodeetiliste tööde kava.
4.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat).
4.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.2.5. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.6. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas.
4.2.7. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). Hoonete vahetus läheduses võib mõõdistusala vähendada kuni elamuhooneni (kaasa arvatud).
4.2.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu).
4.2.9. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max)).
4.2.10. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
4.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.
4.2.13. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta.Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
4.2.14. Topo-geodeetilise uuringu aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.2.15. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uuringute aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ kirjeldusele. 
4.2.16. Vormistusnõuded:
4.2.16.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm, .dwg ja LandXML formaadis.
4.2.16.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest on toodud Lisa 5.
4.2.16.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta.
4.2.16.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 
4.2.16.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1 m.
4.2.16.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures.
4.2.16.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).
4.2.16.8. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Rajatistel peavad uuringud sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.
4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.7. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m tagant.
4.3.8. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis. Täpsemad juhised vt p.4.4.1 juhendist.
4.3.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.3.10. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. Plaani joonistel näidata ärakõrgvee tase ehk üleujutatud ala.
4.3.11. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75% toruristlõikest.
4.3.12. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1. Määrata erineva liiklussagedusega riigitee lõikude koormussagedust ja ristlõiget;
4.4.1.2. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.4.1.3.1. liikluse prognoosi;
4.4.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.1.3.3. teenindustaset;
4.4.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.4.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.4.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui uuringuga „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine“, Tallinna Tehnikaülikool, 2020“
4.4.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada.
4.4.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.5.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.5.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.5.5. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused ning materjalide omadused (koos katseprotokollidega). Esitada saadud info koondtabelina (sh terastikulased koostised,  lõimisetegur (Cu), filtratsioonid, tugevused, saadaolevad kogused jne). Lisaks sellele kirjeldada koondtabelis materjalide nimetused vastavalt kehtivale Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt.
4.5.6. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega, millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega.
4.5.7. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.5.8. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.9. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm.
4.5.10. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.5.11. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused kehtiva “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” L2.T3 alusel.
4.5.12. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.

4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.6.1. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris.
4.6.1.1. Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud, teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning arvestada nendega projekti koostamise.
4.6.1.2. Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh perspektiivsete mahasõitude) ja tehnovõrkude osas.
4.6.1.3. Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas.

4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.8. Punktides 4.6 – 4.7 toodud uuringud esitada ühise aruandena.

5. Keskkonnamõjude eelhinnang
5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht.
5.3. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud mis eemaldatakse või paigaldatakse vette hindamaks KMH eelhinnangu või KMH koostamise vajadust.
5.4. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).

6. Krundijaotuskava
6.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
6.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel.
6.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Tellija ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
6.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).
6.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes.
6.6. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.
6.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

7. Põhiprojekti osad
7.1. Koostada riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 5,01-17,73 Suurpalu–Vao lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
7.2. Koostada katendi aruanne.
7.3. Tehnovõrkude eelprojektid.
7.4. Teepäraldiste põhiprojektid (vajadusel).
7.5. Valgustuse põhiprojekt.
7.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
7.7. Vajadusel krundijaotuskava.
7.8. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.

8. Projektide koostamise üldised nõuded
8.1. Geodeetiliste uuringute alusel koostada eskiis, mis kooskõlastada Tellijaga enne põhiprojekti koostamist. Eskiisi asendiplaanil peavad olema kajastatud katted, äärekivid, teepeenrad, eeldatavad nõlvad, eeldatavad kraavid (seni kuni geoloogia ja katendiuuringuid pole), ristmikud, mahasõidud, šikaanid, künnised, põhimõtteline liikluskorraldus, maavajadus, kitsendused, lahendusele ette jäävad rajatised, haljastus jms.
8.2. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelises mudelina koos atribuudiinfoga.
8.3. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
8.4. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis.
8.5. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
8.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
8.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
8.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud.
8.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
8.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
8.10.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus.
8.10.2. Truupide puhul näha ette amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
8.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
8.10.4. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
8.10.5. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga.
8.10.6. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
8.11. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil.
8.12. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb vältida.
8.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud.
8.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
8.15. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
8.16. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
8.17. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
8.18. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega (6x6m).
8.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
8.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
8.21. Koostada töömahuloend (kululoend).
8.22. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

9. Bussipeatused
9.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.
9.2. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus.
9.3. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.

10. Liikluskorraldusvahendid
10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks.

11. Tee valgustus (põhiprojekti koosseisus)
11.1. Lahendada riigitee 25 lõigul ca km 12,75-13,60 tee-ehitusele ettejääva olemasoleva tänavavalgustuse ümberehitamine ja pikendamine Müüsleri küla läbival lõigul terviklahenduse moodustamiseks vajalikus ulatuses;
11.2. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhiprojekt.
11.3. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
11.4. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida kohaliku omavalitsuse valgustuse juhtimissüsteemi (arvestada kohaliku omavalitsuse tehniliste tingimustega).
11.5. Arvestada Transpordiameti väljastatud tehniliste tingimustega. Nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja nõuded valgustussüsteemi juhtimisele on toodud lisas 9.
11.6. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

12. Tehnovõrkude ümbertõstmine
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
12.2. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

13. Haljastus ja hooldus
13.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
13.2. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
13.3. Vajadusel lahendada teega piirnevatel maaüksustel likvideeritavate puude ja hekkide asendusistutus, piirdeaedade, väravate ümberpaigutamine või asendamine.
13.4. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
14.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Vallikraavi 2, Rakvere (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
14.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
14.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
14.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
14.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
14.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega.
14.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade.
14.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud.
14.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
14.10. Avalikustamine - projekteerija koostab arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi illustreerivad joonised, mis edastatakse Transpordiameti poolt kohalikule omavalitsusele ja külaseltsile ning piirnevatele maaomanikele lahenduse tutvustamiseks.

15. Vormistusnõuded
15.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisale 9. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend.
15.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused on Lisas 5.
15.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisale 4. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.
15.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
15.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
15.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne).
15.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 4.
15.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.  
15.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 6). Lisas on tähistatud projektistaadiumite kaupa täidetavad atribuudid.
15.10. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
15.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
15.11.1. Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning .pdf kujul;
15.11.2. Tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
15.11.3. Tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;
15.11.4. Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
15.11.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
15.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.
16. Projektijuhtimine
16.1. Tellija organisatsioon
16.1.1. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi Tellija projektijuhi.
16.1.2. Transpordiamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise.
16.2. Töövõtja organisatsioon
16.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid).
16.2.2. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul.
16.2.3. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine.
16.2.4. Projektijuht peab:
1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;
3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega;
4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;
5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti;
6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;
7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;
8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;
9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused;
10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;
11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele.
16.2.5. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest.
Lisad:
1. Korraldus. Projekteerimistingimuste andmine (koos lisadega).
2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
3. Nõuded töövõtjale (sh projektijuhtimine ja BIM rakenduskava)
4. Mudeli kaaskirja nõuded
5. Murdejoonte näidised.
6. Esitatavate mudelite nimekirjad
7. Atribuudid
8. AST BIM Juhend (eelnõu)valgust
9. Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele
10. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend
11. Riigi transpordimaa määramise juhend

Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukohaskeem


Lisa 4 Murdejoonte näidised



Koostas: Heiko Ojavee, Transpordiamet, [email protected]

Lisa 5
TÄITMISTAGATISE VORM

GARANTIIKIRI nr ______
(edaspidi Garantiikiri)

Garant: ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________
E-posti aadress:
Volitatud esindaja: ___________________

Garantii saaja: Transpordiamet
Asukoht: Valge 4, 11413 Tallinn
Registrikood: 70001490

Garantii tellija(d): ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________


1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi.

2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel.

3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud:
(a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile;
(b) Garandilt taotletava väljamakse summa.

4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile.

5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud.

6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt.

7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui:
a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või
b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse.

8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus.


Garantiikirja väljastamise aeg ja koht:
Garandi esindajate allkirjad: