Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Eesti Puuetega Inimeste Koda

[email protected]

Toompuiestee 10

10137, Tallinn

Teie 26.09.2024 nr 51

Meie 11.10.2024 nr 3-4/2423-2

Vastuskiri Eesti Puuetega Inimeste Koja

pöördumisele

Austatud Maarja-Krais Leosk

Täname teid tagasiside eest!

Meile on oluline huvirühmade kaasamine ja informeerimine. Käesoleva aasta 6. mail tutvustas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmetele

kooskõlastamisele saadetud töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõus kavandatud muudatusi. Kohtumisel esitati küsimusi ja toimus arutelu.

Selgitasime, et kehtiv töötushüvitiste süsteem ei vasta tänastele vajadustele ja eesmärkidele,

töötutoetus dubleerib osaliselt toimetulekutoetust1 ja mõlema ülalpidamine pole mõistlik. Eesmärk

on muuta tänane süsteem eesmärgipäraseks ja õiglasemaks. Inimesed, kes on süsteemi

panustanud ehk töötuskindlustusmaksu maksnud, peavad saama töö kaotuse korral sealt ka

vajalikku tuge. Inimesed, kes ei ole süsteemi panustanud, jäävad leibkonna ülalpidamisele.

Samas riik abivajajaid hätta ei jätta. Leibkonnad, kellel puuduvad vahendid igapäevaseks

toimetulekuks, nendel on õigus taotleda toimetulekutoetust.

2023. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmetest 35% olid registreeritud töötud.

Toimetulekutoetust saanud leibkondadest 59% oli leibkonnas vähemalt üks liige, kes oli

registreeritud töötu. Toimetulekutoetuse saajate hulgas on töötutoetuse saajad, st riik maksab

nendele inimestele toetust n-ö kahest uksest. Samas inimese summaarne toimetulek sellest ei

muutu, sest toimetulekutoetuse suuruse arvestamisel võetakse sissetulekuna arvesse ka

töötutoetuse summa. Inimese vaates on kahe toetuse taotlemine koormav ning ka riigi vaatest ei

ole mõistlik kahe sarnase iseloomuga toetuse administreerimine kahes erinevas asutuses. Eesti

Töötukassa (edaspidi töötukassa) ülesanne ei ole sotsiaalabi andmine. Sotsiaalhoolekande seaduse

kohaselt peab isikule korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu

abi andmist tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.

Kavandatud muudatuste järel hakkavad uut baasmääras töötuskindlustushüvitist saama ka

kindlustatud, kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud töötuskindlustusmaksete

tasumisega, kuid täna töötuse korral töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ei saa. Näiteks

1 Pikemalt selgitatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja 2. peatükis: töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid on vastuolulised (lk 8).

2 (4)

paraneb muudatustega vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek, kes täna

peavad valima töötutoetuse ja töövõimetoetuse vahel, kuid tulevikus hakkavad töövõimetoetusega

koos saama baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustus on sundkindlustus. Kindlustatutel on kohustus kindlustusmakset maksta ja selle

alusel tekib õigus riigipoolsele vastusooritusele. Kindlustus kaitseb vaid varem makseid teinud

inimesi, samas kui sotsiaalkaitset pakutakse kõigile abivajajatele. Ka Riigikohus on selgitanud, et

töötuskindlustushüvitist makstakse vaid kindlustatutele, samas kui teisi töötuid aitab riik üldise

sotsiaalkaitse raames. Töötuskindlustusvahendite kasutamine kindlustusmakseid mitte

tasunud inimeste hüvanguks ei ole kooskõlas töötuskindlustuse eesmärgiga ja riivaks

töötuskindlustusmakseid teinud inimeste omandipõhiõigust.

Märgite pöördumises, et koostamata on mõjuanalüüs, mis looks selgust osas, keda ja millisel

määral muudatused puudutavad ning millised on muudatuste otsesed ja kaudsed mõjud.

Mõjuanalüüs on eelnõu seletuskirja 6. peatükis (lehekülgedel 41-66). Mõju elanike ja

leibkondade majanduslikule olukorrale on hinnatud seletuskirja sotsiaalsete mõjude all. Seletuskirjaga on teil uuesti võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.2

Lisaks märgite, et puudub kooskõlastuste tabel ehk teave, kas ja mida ning millistel põhjustel

arvestati või ei arvestatud. Kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja

ettepanekute (sh Eesti Puuetega Inimeste Koja 14.05.2024 esitatud märkuste ja selgituste) kohta

on esitatud selgitused ja põhjendused kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisas ning mis

on samuti leitav eelnevalt viidatud eelnõude infosüsteemis.

Palume, et Eesti Puuetega Inimeste Koda ei kujundaks seisukohti meedias avaldatu põhjal, vaid

lähtuks eelnõu seletuskirjas märgitud muudatuste sisust, et tagada asjakohane ja täpne info

puudutatud inimesetele. Seisukohtade kujundamisel on oluline tugineda asjakohastele allikatele,

et puudutatud isikud ei saaks ebaõiget informatsiooni, mis võib kujundada nende käitumist ning

tekitada põhjendamatut hirmu.

Töötushüvitiste süsteemi muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja

tööturuteenuste saamise õigusi. Ka ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu – inimesel,

kellel puudub töö, on ka edaspidi õigus end töötukassas töötuna arvele võtta, saada sealt nõustamist

ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus. Ka kehtivas süsteemis kõik töötukassas arvel

olevad töötud ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust, kuid neile on tagatud ravikindlustus.

Töötukassa maksab sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lõike 1 punkti 6 alusel sotsiaalmaksu isikute

eest, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 alusel. SMS § 6 lõike 1 punkti 6

eelnõuga ei muudeta.

Seega töötud jäävad ka uue süsteemiga töötukassa vaatevälja ning saavad töö otsimisel

igakülgset abi. Kohalikud omavalitsused suunavad ka praegu töötud toimetulekutoetuse taotlejad

töötukassasse ning kohalikul omavalitsusel on õigus jätta toimetulekutoetus määramata või

vähendada selle summat, kui inimene ei tööta, kuid pole ka töötukassas töötuna registreeritud.

Inimestel, kes baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru, ehk kellel on täitmata staažinõue, või kes

täna saab töötutoetust mõne töise tegevusega võrdsustatud tegevuse alusel (nt õppimine, lapse

kasvatamine, karistuse kandmine vanglas jne), kuid kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks

riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetus vähendab uues süsteemis

töötushüvitisest ilma jäävate inimeste jaoks muudatuste negatiivseid majanduslikke mõjusid.

Sotsiaalhoolekande süsteemist makstav toimetulekutoetus võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust

hinnata terviklikult ning pakkuda abi vajaduspõhiselt. Toimetulekutoetuse maksmisel võetakse

eluasemekulude suurus arvesse ja inimene saab toetust vastavalt tegelikule abivajadusele.

Töötutoetuse suurus on aga kõigile ühesugune ning ei sõltu sellest, kui suured on inimese

eluasemekulud, kui palju on ülalpeetavaid jne.

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d5a1b57-846d-4e99-b1a3-33dce7704576

3 (4)

Samas ei teki siiski mitte kõigil baasmääras töötuskindlustushüvitisele mittekvalifitseerujatel

õigust toimetulekutoetusele. Sotsiaalministeeriumi prognoosi alusel kasvab muudatuste tõttu

toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv 2026. aastal 671, 2027. aastal 617 ning 2028. aastal

609 võrra. Töötushüvitiste muudatustest negatiivselt mõjutatud hinnanguliselt 10 234 inimest.

Võttes arvesse keskmist leibkonna suurust, kus on vähemalt üks töötu ning kes on saanud

toimetulekutoetust vähemalt ühel korral aasta jooksul (keskmiselt 1,1 inimest leibkonnas),

mõjutavad töötushüvitiste muudatused negatiivselt hinnanguliselt ca 9300 leibkonda, kellest ca

7,2% vajaksid 2026. aastal toimetulekutoetust, ca 6,6% 2027. aastal ning ca 6,5% 2028. aastal.

Töötu majanduslikku toimetulekut mõjutab töötuse perioodil olulisel määral ka leibkonna koosseis

ehk kas leibkonnas on teisi tuluteenijaid ja kui palju on leibkonnas ülalpeetavaid. Seega vajavad

sõltuvalt aastast 6,5%-7,2% muudatustest negatiivselt mõjutatud leibkondadest

toimetulekutoetust, kuid ülejäänud leibkondade puhul, sõltuvalt aastast 92,8%-93,5%, on

leibkonna koondsissetulek piisav ehk kuigi üks liige kaotab õiguse töötutoetusele, siis

tagavad teised leibkonnaliikmed piisava toimetulekuks vajaliku sissetuleku, mistõttu on

kokkuvõttes muudatustest tingitud negatiivse mõju ulatus sihtrühmade majanduslikule

toimetulekule keskmine.

Kohalikele omavalitsustele lisab töökoormust eelkõige taotluste menetlemine.

Sotsiaalministeeriumi andmetel menetleti:

2021 jaan – aug: 42 439 taotlust kuude jooksul kokku;

2022 jaan – aug: 66 149 (sh Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajat 25 588);

2023 jaan – aug: 77 245 (sh Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajat 30 549);

2024 jaan – aug: 65 374 (sh Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajat 20 851). 2024. aastal

on seega vähenemine 11 871 taotluse võrra ehk vähenenud ligikaudu 15%.

Numbrid näitavad, et toimetulekutoetuse taotlejate osas väheneb oluliselt ajutise kaitse saajatest

taotlejate arv. Isegi kui tänased töötutoetuse saajad lisanduvad, ei ole taotluste maht ikkagi

nii suur, kui see on olnud tipu ajal. Riik on arvestanud, et toimetulekutoetuse kulud 2026 ja

järgnevatel aastatel suurenevad töötutoetuse kaotamise tõttu. Riik maksab iga

toimetulekutoetuse taotluse menetlemise eest kohalikele omavalitsustele korralduskulu.

Oleme toimetulekutoetuse kitsaskohtadega arvestanud ning ka toimetulekutoetuse süsteem on

kaasajastamisel. Sotsiaalministeerium esitas toimetulekutoetuse kaasajastamise

väljatöötamiskavatsuse 2024. aasta kevadel, kus pööratakse tähelepanu ka Riigikontrolli poolt

välja toodud murekohtadele. Toetuse süsteemi kaasajastamisel soovitakse luua suuremat

õigusselgust, ühetaolisust, lihtsustada taotlemise protsesse ning vähendada halduskoormust nii

taotlejale, kui ka sotsiaaltöötajatele. Vabariigi Valitsuse tööplaani kohaselt plaanitakse

toimetulekutoetuse kaasajastamise eelnõu esitada 2025. aasta kevadel, mis annab võimaluse,

et ka neid muudatusi saab rakendada juba 2026. aastast ehk samal ajal kui rakenduvad

töötuskindlusseaduse muudatused. Täpsemalt saab lugeda Sotsiaalministeeriumi pressiteatest.3

Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.4

Loodan, et meie vastus aitas olukorda selgitada ning kui teil on eeltooduga seoses täiendavaid

küsimusi, siis oleme meeleldi valmis kohtuma ning täiendavaid selgitusi andma.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

3 https://www.sm.ee/blogi/milleks-muuta-toimetulekutoetust 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a22c30cb-8b3e-4f38-bb47-08a6445f6125

4 (4)

Ulla Saar

tööala asekantsler

Ingrid Erm-Eks

[email protected]