Vastus pöördumisele

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Lauri Hussar Teie 02.10.2024 nr 7-1.2/24-01507-2

Riigikogu Kantselei

[email protected] Meie 13.10.2024 nr 1-7/1107-2

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

kultuuriministrile (KK 146)

Austatud Riigikogu liige Andrei Korobeinik

Tänan teid kirjas tõstatatud küsimuste eest. Hea meelega selgitan lähemalt Kultuuriministeeriumi

2025. aasta eelarve otsuste põhjendusi ning vastan Teie küsimustele järgemööda.

1. Milliseid konkreetseid kulutusi Teie ministeeriumi valdkonnas vähenevad võrreldes

eelneva aastaga? Palun esitage nimekiri programmidest, tegevustest, projektidest jms, kus

oleks arusaadav, millega on tegemist ja mis on konkreetse kärpe suurus?

Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et iga ministeerium peab eelarvetasakaalu poole liikumiseks

leidma oma valitsemisalast järgmistel aastatel 10% kokkuhoidu. 2025. aastal 5%, 2026. aastal

lisaks 3% ehk kokku 8% ja 2027. aastal lisaks 2% ehk kokku 10%. Tegemist on baaseelarve

kärpega ehk kokkuhoidu hoitakse 10% tasemel ka edasistel aastatel.

Kultuuriministeeriumi jaoks tähendab see, et 2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarvet 13,4 miljoni euro võrra.

Kultuuriministrina on minu poliitiline otsus olnud, et Kultuuriministeeriumi haldusala

sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe

ei ole mitte kasvav, vaid kogu kärpeperioodiks püsiv – igal aastal 4% ehk kokku 5,3 miljonit eurot.

See annab riikliku kultuuripoliitika elluviimisel võtmerolli täitvatele asutustele kindluse, et edasisi

tegevusi planeerida. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite

tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude kärbe on 2025. aastal valdavalt 5% ehk

2,7 miljonit eurot. Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva asutuste, kellel

on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mille mõju

füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt remontideks ja kinnisvara

parendusteks mõeldud vahendeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna

arendusprojektide toetamist. Selle kokkuhoiu kogumaht on 4,7 miljonit eurot. Ministeeriumi ja

Muinsuskaitseameti tegevuskuludest leiti kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot.

Kõige detailsema ülevaate kokkuhoiukohadest saab 2025. aasta riigieelarve seletuskirjast.

2. Millised valdkonnad saavad kärbetest kõige enam mõjutatud?

Minu teine poliitiline otsus on jätta kärbetest puutumata eelmisel aastal lisaraha saanud meetmed.

Eelmise aasta kultuurieelarve tõi lisaraha olulise majandusliku mõjuga meetmetesse ning meie

loojate ja ühtse inforuumi toetamiseks: 3 miljonit eurot rahvusvahelistele spordi suursündmustele,

miljon eurot filmikultuuri toetamise meetmesse Eesti Filmi Instituudi juures, 2 miljonit eurot Film

Estonia tagasimakseprogrammi, täiendava miljon eurot laenutushüvitiseks ning sama palju

venekeelse erameedia toetamiseks. Need on pikaaegse mõjuga otsused, mis aitavad korraga nii

meie kultuuriloojaid kui ka elavdavad riigi majandust, samuti aitavad tagada ühise

kommunikatsiooniruumi. Neid vahendeid kärped ei puuduta.

Samuti jääb kokkuhoiust puutumata kirjandusvaldkond, sest 2025. aastal tähistame 500 aasta

möödumist esimesest eestikeelsest teosest, ning toetus Team Estoniale.

Detailse ülevaate kärbetest leiab 2025. aasta riigieelarve seletuskirjast, mille juures on ka põhjalik

lisa edasiantavate toetuste muutuse kohta.

3. Kuidas te hindade kärbete mõju valdkonna teenuste kvaliteedile üldisele toimimisele?

Kahe viimase eelarvega olen suutnud leida vajamineva kokkuhoiu nii, et ükski kultuuripoliitiliselt

oluline asutus ei ole pidanud oma uksi sulgema. Sel korral on kokkuhoiueesmärk suurem ning

seepärast ei ole võimalik seda täita vaid ministeeriumi või meie valitsusasutuse tegevuskulude

arvelt.

Eelpool toodud vastuses olen selgitanud, milliseid põhimõtteid on kokkuhoidu otsides järgitud.

Pean kõige olulisemaks, et riigi jaoks olulised partnerid ja organisatsioonid ei saaks kärpest

tulenevalt nii suurt hoopi, et tagajärg oleks kultuurile ja spordile pikaaegne. Olen tugevalt asutuse

juhtide usku ning tean, et neil on kõige parem teadmine oma organisatsiooni toimimisest. Usun, et

juhid oskavad ka keerulisel ajal teha otsuseid, mis hoiavad asutustes töötavaid inimesi ja peamist,

mille üle Eesti inimesed uhked on.

Kuivõrd riigi kulud on tuludest suuremad, on riigi vastutus vaadata üle senised tegevused ning

analüüsida, kas selliselt jätkamine on kultuuripoliitiliselt oluline või saab riik hakkama ka

vähesemaga.

4. Kas on plaanis koondada töötajaid või vähendada ministeeriumi personalikulusid? Kui jah,

siis millises ulatuses?

Kultuuriministeerium on kõige väiksem ministeerium, kus töötavad suures osas tippspetsialistid

ning oma valdkondade juhid. Ministeeriumi eripära on, et töötajaid on vähem kui 100 ning iga

sisuvaldkonna (nt etenduskunstid, muusika jne) peale on vaid üks kõrge kvalifikatsiooniga nõunik,

mitte terve osakond. Sellises struktuuris on riigieelarve seisukohast märkimisväärsete

koondamiste tegemine keeruline.

23. septembri seisuga oleme koondanud ühe ministri nõuniku ametikoha. Samuti ei jätka alates

2025. aastast tööd kultuurinõunik Rootsis.

Ministeeriumi töö tõhustamist jätkame, kuid täpsemat infot võimalike sammude kohta on veel vara

jagada. Kindlasti oleme solidaarsed ülejäänud riigiga.

5. Kas töötajate tööülesanded automatiseeritakse? Kui jah, siis palun tooge välja konkreetsed

projektid, mis on suunatud automatiseerimisele või tehisintellekti kasutamisele?

Kultuuriministeeriumi töötajad on osalenud tehisintellekti kasutamise koolitustel ning kindlasti on

neid, kes seda vähemal või rohkemal määral oma töös kasutavad. Aga nagu eelmises küsimuses

vastasin, siis meil töötavad väga erinevate valdkondade eest vastutavad tippspetsialistid ning meil

pole suuri osakondi, kus oleks töös suuremahulisi projekte, milles saaks töötajaid asendada

automatiseeritud tehisintellektiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Karoliina Lorenz 5909 2864

[email protected]