Kiri

E-kiri.eml

Tere!

Palun täpsustavat informatsiooni järgmise dokumendi Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord määruse lisa 8. ja 9. punkti kohta:

Määruse llusa 8. punkti 8.1.2. alapunkt ütleb, et täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordiliit saavutuspunkte ainult OM kavas olevatel distsipliinidel.
Aerutamisspordi (kuulub OM kavva) näitel ei kuulu sellesse kategooriasse näiteks 5000m jpt distsipliinide võistluste tulemused, kus eestlased on viimastel aastatel olnud stabiilselt kõrgetel kohtadel. Siit tulebki küsimus, et kas need tulemused mis punkti 8. (olümpiaala spordialaliitude saavutuspunktide) alla ei kuulu saab esitada punkti 9. (muude spordialaliitude saavutuspunktide) alla või välistab punkti 8. hulka kuulumine automaatselt punkti 9. hulka kuulumise?

Lisan lihtsuse huvides kaasa dokumendi, mille osas soovin selgitust.

Lugupidamisega!

Joosep Karlson
Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär
www.aerutaja.ee
+372 5664 7613
t5kE3BAwAAAABJRU5ErkJggg==

Määruse lisa.pdf

1

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja

määramisest keeldumise tingimused ja kord”

Lisa

(kultuuriministri [...] määruse nr [...] sõnastuses)

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja

toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel

järgmiselt:

1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

1.3. 10–15% muud spordialaliidud.

2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

3. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

3.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise

kord

4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa

punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb

vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga;

4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

2

5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,

kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte

järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille

summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.

8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate

saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:

8.1.3.1. parim tulemus OM-l;

8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

3

8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides

8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate

võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi

ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–

8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult

toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste

eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

4

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa

teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.

9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik

täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides

9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks

erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi

ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1

nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse

taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal

aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest

antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:

10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;

10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;

10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.

11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.

12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu

juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:

12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit

kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab

1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole

andmeid õigeaegselt esitanud;

12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,

komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega

samaväärses organis;

6

12.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse

hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui

hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud

ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab

1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;

12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.

Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle

taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,

kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;

12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi

ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö

hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste

menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti

Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete

kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös

mitterahuldavaks;

12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja

manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1

punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega

manipuleerimise vastu;

12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala

arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit

saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi

koostööpartnerluse projektis.

13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja

hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal

vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse

spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.

Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate

hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas

punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.

Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse

arvutamise kord

14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt

käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:

14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid

üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava

spordiala treenerikutsega treener;

7

14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle

treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse

kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:

15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.

16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.

16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM

distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)

tulemusi;

16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside

võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud

vanuseklassidest;

16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa

punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks

tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud

tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides

8

16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud

kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside

võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud

vanuseklassidest;

16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik

täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa

punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks

tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4

märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud

9

tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis

16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult

toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab

komisjon järgmiselt:

16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või

samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1

saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis

16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse

kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes

kvalifikatsioonivõistlus.

17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:

17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga

spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate

sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning

arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma

saavutuspunktide üldarvust;

17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa

punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav

summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning

arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;

17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse

spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud

osakaaludele.

10

Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse

arvutamise kord

18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest

perioodist ja punktides 19 ja 20 nimetatud põhimõtetest. Perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse

andja ning avalikustab selle oma veebilehel.

19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte

meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma

ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese

aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi

esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge

arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud

perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.

20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel

Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel

spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:

20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste

korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste

korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku

maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude

meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu

eest.

21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,

arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga

spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu

spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves ettenähtud summast.

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

22. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või

võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.

11

23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja

kandepinda Eestis ja maailmas.

24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse

hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa

punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või

võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.

Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete

arendamiseks määratud summad liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab

toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt

allolevale tabelile:

Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus

A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah

A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1.

koht

Jah Jah

B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht

ja EM 2.-3. koht

Jah Jah

C OM-kandidaadid Ei jah

Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke

saavutusi ning sportlase potentsiaali

27. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele

järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks

aastaks.

28. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu

ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.

29. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.

C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust

vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele

30. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad,

kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu

A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel

võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

12

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende

konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes

on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus

olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja

kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.

31. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab toetuse

andja maksimaalselt kaheks aastaks.

32. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja

talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt

noorsportlaste tulemustele ja arengule.

33. Noorsportlase treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt

sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv

treeneri kutse.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

34. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja

tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud

komisjon.

35. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest,

erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning

valdkondlikust olulisusest ja mõjust.

36. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks

rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

attachment-2.png

attachment-3.png