Arvamus

Pr Riina Sikkut

Terviseminister

Sotsiaalministeerium

10.10.2024

Eesti Arstide Liidu arvamus terviseministri määruste „Patsiendiohutusjuhtumite

asutusesisene dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse

andmekogusse“, „Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus“ ja „Tervishoiuteenuse

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ eelnõude kohta

Kooskõlastame määruste „Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene dokumenteerimine ja

andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse“ ja „Patsiendiohutuse andmekogu

põhimäärus“ eelnõud.

Määruse „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded” eelnõu kohta

teeme järgmised märkused ja ettepanekud.

1. Eelnõu § 4 lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja tagab igale täistööajaga töötavale

tervishoiutöötajale erialase täiendkoolitamise vähemalt 60 akadeemilise tunni ulatuses ühes

kalendriaastas, osalise tööajaga töötajale tagab tööandja koolitustunde proportsionaalselt

tööajaga.

1.1 Praegu kehtivate kvaliteedinõuete järgi tuleb tagada erialast täiendkoolitust vähemalt 60

tundi. Tund kestab 60 minutit, akadeemiline tund aga 45 minutit, seega vähendatakse nõutavat

koolituse mahtu 25 protsendi võrra. Leiame, et selline muudatus halvendab arstide erialase

pädevuse hoidmise ja parandamise võimalusi, ohustab arstiabi kvaliteeti ja on seega vastuolus

määruse eesmärkidega.

Teeme ettepaneku jätta kehtima praegused nõuded, et tervishoiuteenuse osutaja peab

täistööajaga tervishoiutöötajale tagama erialase täiendkoolituse vähemalt 60 tunni

ulatuses ühes kalendriaastas.

1.2 Osalise tööajaga töötajatele, kes ei tööta teistes raviasutustes ega saa sealt koolitusi, tuleks

siiski tagada täismahus koolitus, kuna nende pädevus peab olema samal tasemel nagu

täistööajaga töötajatel. Täismahus koolituse tagamise kohustusest saaks tööandja vabaneda

vaid juhul, kui töötaja tõendab, et ta töötab ka teise tervishoiuteenuse osutaja juures, kes on

kaasvastutav vajalikus mahus täiendkoolituse tagamise eest. TLS § 15 lg 2 p 8 tulenevalt on

töötajal kohustus tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Teise tööandja juures täiendkoolituse

läbimise suhtes on tööandjal õigustatud huvi olemas.

Seletuskirjas on selgitused, mille kohaselt juhul, kui töötaja on vahetanud töökohta, töötab

mitme tööandja juures või on läbinud koolitusi teise tööandja juures, peab ta esitama tõendi

nende tundide läbimise kohta tööandjale ja tööandja saab arvestada teise tööandja juures

läbitud koolitusi. Need asjaolud peaks kajastuma ka määruse enda tekstis, sest need on

eritingimused, mille puhul tööandja vabaneb täielikult või osaliselt kohustusest tagada

täiendkoolitus täies mahus.

2. Määruse eelnõu § 4 lõiked 10–13 reguleerivad tervishoiutöötajate pädevuse hindamist.

2.1 Lõike 10 sõnastus „Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute kutsealase

ja erialase pädevuse nõuded töötatakse välja kutse- ja erialaühenduste või tervishoiuteenuse

osutajate ühenduste poolt ja pädevust hinnatakse üldjuhul iga viie aasta tagant,“ annab

võimaluse tõlgenduseks, et pädevuse hindamine on kohustuslik. Seletuskiri küll ütleb, et

hindamine on vabatahtlik, kuid leiame, et määrus peab olema üheselt arusaadav ja palume

kaaluda lõike 10 sõnastuse muutmist.

2.2 Määrus näeb ette, et pädevuse nõuded töötavad välja ja pädevust hindavad erialaseltsid.

Leiame, et erialaseltsidele, mis on reeglina mittetulundusühingud, ei saa määrusega niisugust

kohustust panna. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik, isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb

oma põhikirjas sätestatud eesmärkide täitmiseks. Ülesannete panemine MTÜdele saab kõne alla

tulla juhul, kui seadusega on sätestatud erinõuded konkreetse tegevusvaldkonnaga MTÜ-de

jaoks või kui riigi haldusfunktsioon antakse MTÜle üle lepinguga.

Määruse § 4 lõike 10–13 ei täida neid eesmärke ja ülesandeid, mida seletuskirjas on

deklareeritud, sest määruse eelnõu ei sisalda pädevuskomisjonide moodustamise korda,

nõudeid tervishoiutöötajate pädevusele ega pädevuse hindamise süsteemi.

3. Arusaamatuks jäävad § 3 lg 6 olevad viited ravikindlustuse seadusele. Viidatud

paragrahvid ei sisalda volitusnormi perearstikeskuste kvaliteedi hindamise reeglite

kehtestamiseks.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Katrin Rehemaa

Eesti Arstide Liidu tegevjuht