Arvamuse avaldamine eelnõule (vangistusseadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Riigikogu Kantselei Teie 23.09.2024 nr 1-1/15-474/1 Meie 11.10.2024 nr 2.3-4/24/2413-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (vangistusseadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks vangistusseaduse

(VangS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu. Edastatud eelnõu

osas on AKI-l järgmisel tähelepanekud.

1. Vangiregister

Eelnõu punktiga 4 muudetakse VangS § 5³ lõike 6 sõnastust, kuid see muudatus ei aita kaasa

arusaamisele, milliseid konkreetseid terviseandmeid ja millisel konkreetsel eesmärgil

vangiregistris töödeldakse. Lõike 6 sõnastusse jäetud sõna „sealhulgas“ viitab sellele, et lisaks

muudele terviseandmetele kantakse registrisse ka andmed sõltuvuskäitumise ja tervisest tulenevate

piirangute kohta. Millised on need „muud terviseandmed“, jääb ebaselgeks. Seletuskirjas on

täpsustatud, et vangiregistrisse kantakse kinnipeetava tervise kohta käiv info, mida vajab oma töös

vangla, kuid mis ei sisaldada kinnipeetava terviseandmeid, sh diagnoosi. Jääb seega arusaamatuks,

millised on need andmed tervise kohta, mis ei ole terviseandmed. IKÜM pp 35 seletab, et

tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või

vaimse tervise kohta. Euroopa Kohus leidis oma hiljutises otsuses kohtuasjas C-21/23 lausa, et

teatud olukorras võib ka apteegis müüdavate käsimüügiravimite kohta info kujutada endast

terviseandmeid IKÜM art 9 lg 1 tähenduses1. Terviseandmed vajavad eriliiki isikuandmetena

(IKÜM art 9) kõrgemat kaitset tagavate sätete olemasolu. AKI hinnangul ei taga piisavat

isikuandmete kaitset niivõrd ebaselge ning laiaulatuslikku tõlgendamist võimaldava volitusnormi

sõnastus.

Eelnõu punkt 6 (VangS § 5⁴) puudutab arhiivi kandmist ja seal säilitamist. Nimetatud paragrahvi

lõike 1 järgi kantakse vangiregistrisse kantud andmed üle registri arhiivi kolm kuud pärast

vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist.

AKI-le jääb arusaamatuks, mida tegelikult tähendab muude andmete sisestamine. Seletuskirja järgi

on tegemist andmetega, mis ei ole kindla isikuga seotud ehk andmekogusse kantakse mingid

andmed, mis kolme kuu möödudes kantakse arhiivi ja säilitatakse seal 50 aastat. See aga ei vasta

küsimusele, mis andmetega tegu on. Kas need on andmed, mis ei ole küll otseselt ühegi

kinnipeetavaga seotud, kuid mille puhul on siiski tegemist isikuandmetega? AKI hinnangul tuleks

seletuskirjas rohkem lahti kirjutada andmete koosseisu ning lisaks põhjendada, miks neid andmeid

nii kaua säilitama peab.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et sundtoomisele allutatud isiku andmed arhiveeritakse kolme

1 vt EK 4.oktoobri 2024 otsus kohtuasjas C-21/23 veebist: EUR-Lex - 62023CJ0021 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

2 (4)

kuu pärast peale vabanemist ja siis säilitatakse kolm aastat. Kriminaalmenetluse seadustiku § 139

lõike 1 kohaselt sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, juriidilisest isikust

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seadusliku esindaja, kannatanu, tsiviilkostja,

kolmanda isiku või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse,

ekspertiisiasutusse, prokuratuuri või kohtusse, statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile

allutatud isiku toimetamine raviasutusse ning süüdimõistetu toimetamine karistuse kandmiseks

vanglasse või arestimajja. Kas see tähendab, et kui tunnistaja suhtes kohaldatakse sundtoomist ja

ta viiakse arestimajja, siis tema andmeid säilitatakse vanglaregistris 3 kuud + 3 aastat arhiivis?

AKI-le jääb sellisel juhul näiteks tunnistaja või tsiviilkostja isikuandmete kolme aasta jooksul

säilitamise eesmärk ebaselgeks ning ei ole veendunud on selline tähtaeg on proportsionaalne.

2. Riskide hindamine

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 14 lõikega 1², mille kohaselt hinnatakse kinnipeetava

vanglasse saabumisel tema riske eesmärgiga tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada

karistuse täideviimine. Seletuskirjas märgitakse, et tegemist ei ole sättega, mis reguleerib

individuaalse täitmiskava alusel riskide hindamist. Seega ei kohaldu sellisele riskide hindamisele

VangS § 16, mille lõike 5 kohaselt kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja

rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kinnipeetava individuaalse

täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend). Järelikult ei selgu eelnõuga lisanduvast § 14

lõikest 1², millises ulatuses (sh kas kõikide kinnipeetavate suhtes) või mingite reeglite järgi toimub

riski hindamine.

Kuivõrd VangS § 85¹ lõike 3 kohaselt lähtutakse arestialuse, vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks

kinni peetud isiku, distsiplinaararesti kandva kaitseväelase või sundtoomisele allutatud isiku,

samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglasse

vastuvõtmisel VangS § 14 lõigetes 1–2 sätestatud alustest, kohaldub säte ka isikutele, keda ei

karistata kriminaalkorras (nt tunnistaja, tsiviilkostja, joobeseisundis alaealine jms). AKI on

seisukohal, et nende isikute riskide hindamisel töödeldavate isikuandmete koosseis peab olema

oluliselt väiksem.

3. Kokkusaamist sooviva isiku andmed

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse VangS-t §-ga 23¹, mille punkti 1 kohaselt peab kinnipeetavaga

kokkusaamise loa taotlemiseks isik esitama enda üldandmed. Seletuskirjas täpsustatakse, et isik

peab esitama enda isikut tõendavad andmed (andmete koosseis on täpsustamata), seega ka

seletuskirjast ei selgu, mis andmed on üldandmed ning milleks on vaja just sellises mahus andmed

koguda, sh miks ei piisa isiku tuvastamiseks isiku täisnimest ja isikukoodist (juhul, kui üldandmete

all peab seadusandja silmas järgmised isikandmed: nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt

sh aadress, emakeel).

Juhul, kui VangS-t §-ga 23¹ punktis 1 nimetatud isiku kogutavate isikuandmete suurem maht võiks

olla põhjendatud (sel juhul peaks seletuskirja täiendama vastava põhjendusega), siis lapse

isikuandmete laiem koosseis ei ole AKI hinnangul igal juhul vajalik ning lapse isiku tuvastamiseks

peaks piisama täisnimest ja isikukoodist või selle puudumisel sünniajast.

4. Taustakontroll

Esmalt märgime, et taustakontrolli puudutav regulatsioon on keerulise ülesehitusega, mistõttu on

väga raske aru saada, kellele ja mis ulatuses kehtib taustakontrollile allumise kohustus. Mõnede

isikute puhul on erandid sätestatud seaduse tasandil (seejuures peab töödeldavate isikuandmete

täpset koosseisu välja selgitama erinevates paragrahvidest, mille tõttu on regulatsioon katkendlik

ning raskesti jälgitav). Mõnede andmesubjektide töödeldavate isikuandmete koosseisude

erinevused on toodud hoopis määruses. Oleks mõistlikum viia kogu regulatsioon ühte kohta (nt

määrates seaduses andmesubjektide liigid ja kogutavate isikuandmete koosseisu liikide kauba,

3 (4)

jättes täpsema regulatsiooni määrusesse või siis käsitleda kõikide andmesubjektide isikuandmete

täpsemad reeglid seaduse tasandil).

Eelnõu § 1054 loetleb isikuid, kelle suhtes võib taustakontrolli teha. Nende isikute hulgas on ka

teenistusse või tööle asunud või asuda sooviva isiku, vabatahtliku abikaasa, endine abikaasa,

registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane, ja punktis 2 nimetatud

isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, abikaasa,

registreeritud elukaaslane ning esimese astme alanejad ja ülenejad sugulased. Arvestades eelnõu

§-s 1055 loetletud isikuandmete koosseisu taustakontrolli tegemisel, ei tundu nii laiaulatusliku

taustakontrolli läbiviimine isiku sugulaste suhtes põhjendatud ja proportsionaalne. AKI hinnangul

peab nimetatud isikute suhtes rangelt piiritlema töödeldavate isikuandmete liike ja mahtu.

Lisaks eeltoodule tekitab probleemi ka see, et eelnõu § 1056 ei näe ette nende isikute teavitamist

enne esmast taustakontrolli selle tegemisest (samas § 1054 lõigetes 1-3 nimetatud isikute

taustakontrolli tegemisest teavitamine on seadusega ette nähtud). Arvestades, et § 1054 lõikes 4

nimetatud isikud ei pruugi isegi teada, et keegi nende lähedastest nt kandideerib vanglasse tööle,

mistõttu alluvad ka lähedased taustakontrollile, ei suuda nad arvestada isegi võimaliku

taustakontrollile allumise vajadusega.

Kavandatava § 1054 lõige 1 punkt 3 näeb ette kokkusaamist sooviva isiku taustakontrollile

allumise kohustuse. Eelnõu lisa 2 § 4 lõike 2 kohaselt isiku kohta, kelle lubamist pikaajalisele

kokkusaamisele otsustatakse, on õigus töödelda lisaks lõikes 1 loetletud andmetele perekonnaseis

ja suguluse andmed. AKI hinnangul peab kontrolli põhjalikkus vastama kokkusaamisega

kaasnevate riskidega, mis erinevad pikaajalise ja lüsiajalise kokkusaamise puhul kardinaalselt.

Vaadates aga töödeldavate andmete mahu erinevust, ei tundu see vahe proportsionaalne.

Arusaamatu on, milleks on vaja töödelda pikaajalist kokkusaamist sooviva isiku perekonnaseisu

ja suguluse andmeid (sh jääb arusaamatuks, mida hõlmavad suguluse andmed), st millist lisaohtu

need andmed võivad tuua võrreldes lühiajalise kokkusaamisega. AKI hinnangul võiks lühialalise

kokkusaamise sooviva isiku isikuandmete maht olla väiksem või peaks selline vajadus olema

põhjalikumalt selgitatud.

Seletuskirjas toodud näide, et kokkusaaja peidab midagi tualettruumi, kust seda koristav

kinnipeetav saab selle kaasa võtta ja edasi toimetada, ei ole AKI hinnangul mõjuv põhjus

lühiajalise kokkusaamise puhul nii laialdase taustakontrolli läbiviimiseks, kuna sama eesmärki

oleks tõhusam saavutada vangla üldiste turvanõuete ja inimeste liikumiste parema planeerimise

kaudu (nt välistada võimaluse liikuda kokkusaajal samas ruumis, kuhu pääsevad vangid).

Eelnõu lisa 2 § 4 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on lubatud töödelda ka andmed eestkoste

seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja

lõppemise aeg ning alaealise lapsega kokkusaamise korral  andmed vanema hooldusõiguse, selle

piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta. Sisuliselt tegemist on

andmesubjektidega, kes ei ole VangS §-s 1054 nimetatud. Seega nende isikuandmete töötlemise

alus on seaduses kehtestamata. Muuhulgas ei ole andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta

VangS §-s 1055 nimetatud (AKI hinnangul ei ole nende andmete puhul tegemist §-s 1055 lõikes 1

punktis 5 nimetatud andmetega perekondlike sidemete kohta käesoleva seaduse § 1054 lõike 1

punktis 4 loetletud isikutega). Seaduses sätestatud töödeldavate isikuandmete koosseisu ei tohi

määrusega laiendada (saab ainult täpsustada).

Eelnõu § 1055 lõige 1 punkti 7 vajab täpsustamist, kuna ebaselgeks jääb, mida konkreetselt

peetakse silmas „isikule määratud karistuste andmete“ all. Millised karistused on silmas peetud,

kas ka nt distsiplinaarkaristus, karistus vale parkimise eest? Töödeldavad isikuandmed peavad

tagama püstitatud eesmärgi saavutamist, seega ei ole põhjendatud koguda kõike isiku karistusi

puudutavaid andmed, vaid tasub piiritleda andmeid konkreetsete karistuste liikidega.

4 (4)

5. Isikuandmete säilitamine

Eelnõu § 1057 lõige 1 sätestab, et andmeid võib säilitada kauem kui viis aastat, kui see on vajalik

õigusvaidluse lahendamiseks. Tegemist on töötlemise alusega, mis ei tulene seadusest ning ei ole

seotud avaliku ülesande täitmisega, seega tegemist on sisutühja lausega, mis tekitab segadust ning

jätab säilitamistähtaega lahtiseks, mis ei ole aga kooskõlas IKÜM art 6 lõike 1 p-ga e.

Eelnõu § 1057 lõige 2 sõnastus vajab muutmist. Arusaamatu on, mida tähendab „säilitatakse nii

kaua, kui see on vajalik, kuid kuni kaks aastat“. Kes ja milliste kriteeriumite alusel selle

vajalikkuse üle otsustab? Seaduses peaks ikka kirjas olema, kui kaua andmeid tohib maksimaalselt

säilitada. Vajadusel võib isikuandmete säilitamist täpsemini reguleerida määruses, see aga ei

tähenda, et seadusesse võib jätta ebamäärase regulatsiooni. Seaduses peab säilitustähtaeg olema

sätestatud üheselt arusaadavalt ning seletuskirjas olema lisatud põhjendused selle pikkuse kohta

(seletuskirja peab täiendama vastava põhjendusega, kuna praegu ei selgu, miks andmed on vaja

säilitada just kaks aastat).

Eelnõu § 1055 lõike 9 punkti 2 kohaselt peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama

määrusega taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused. Eelnõule lisatud

rakendusakt ei sisalda regulatsiooni isikuandmete säilitamise kohta, mis on vastuolus seadusega.

AKI palub täiendada rakendusakti vastava regulatsiooniga, sh täpsustada, mis juhtub andmetega

pärast salvestamistähtaja lõppu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108