Vastus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR

J. Liivi 4 / 50409 TARTU / 6944750 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Lp Kristiina Lee

Lp Sander Potisepp

11.10.2024 nr LÕRP-10/24/147-2

Vastus ringkonnaprokurör S. Roodi kohta esitatud märgukirjale Kriminaalasjas nr 1-23-52 Lugupeetud kannatanute esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee

ja advokaat Sander Potisepp

Prokuratuuril on kohustus toimida kriminaalmenetluses objektiivselt ja erapooletult ning

järgida seadust. Kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 5 kohaselt viiakse kriminaalmenetlus

läbi Eesti Vabariigi nimel. See tähendab, et kriminaalmenetluses peetakse silmas laiemaid

eesmärke kui ühe konkreetse kannatanu huvid ja eesmärgid. Praktikas on kannatanute arusaam

toimunud kuriteost ka sarnaste asjaolude puhul väga erinev. Mõni kannatanu pole

kriminaalmenetlusest üldse huvitatud ja teine soovib süüdlase karistamist võimalikest rangeima

karistusega. Prokurör peab oma töös muuhulgas lähtuma süütuse presumptsioonist, mis

tähendab, et kõik kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava või süüdistatava kasuks (KrMS § 7),

samuti lisaks kannatanu õigustele peab tagama ka kahtlustatava või süüdistatava õiguste

realiseerumise (KrMS § 8 lg 1, 2). Kriminaalmenetluses on prokurör sõltumatu, alludes ainult

seadusele (KrMS § 30 lg 2). See tähendab ka, et prokurör ei ole otseselt seotud kannatanu

seisukohtadega.

Kahtlemata soovib prokuratuur pidada silmas kannatanute huve ja taastada kannatanu jaoks

õigusrahu, kuid olukorras, kus kannatanu subjektiivne arusaam juhtunust ei lange kokku

seadusega ja seadusel tugineva prokuröri seisukohaga, tuleb prokuröril siiski juhinduda

seadusest ning ta ei saa objektiivsuse põhimõtet kõrvale heita ning võtta endale üksnes

kannatanu subjektiivsete huvide eest seisja ja kitsalt kannatanu esindaja rolli.

Prokuröri seisukohas, et kriminaalasjas oleks võimalik tsiviilhagi küsimus lahendada eraldi, ei

ole midagi ebaseaduslikku, sest seadus võimaldab seda.

See, et kannatanud ei jaga riikliku süüdistuse seisukohti, ei tähenda, et prokurör oleks toiminud

kriminaalmenetluse põhimõtete või ka laiemalt kannatanute huvide vastaselt. Kahjuks alati

kannatanute seisukohad ei kattu laiemate kriminaalmenetluse eesmärkidega. Alati ei ole ka

prokuröril võimalik toetada kannatanu tsiviilhagi. Iseäranis, kui nõue on esitatud moraalsete

kannatuste hüvitamiseks, saavad seda nõuet kõige paremini selgitada ja põhjendada kohtule

vaid kannatanud ise. Kannatanu huvide paremaks maksvusele pääsemiseks on seadus

võimaldanud kriminaalmenetlusse kaasata kannatanule eraldi esindaja, kelle ülesanne ongi

2 (2)

seista kitsalt just kannatanu huvide eest. Kannatanute esindajad on ka selles protsessis osalenud

ning kannatanute positsiooni kohtule esitanud.

Selles, et prokuröri seisukohad kriminaalasjas ei ole kattunud täielikult kannatanute

seisukohtadega ning prokurör on väljendanud kriminaalasja arutamisel mõnevõrra teistsugust

positsiooni, ei ole võimalik näha mingit distsiplinaarrikkumist. Juhtivprokurör ei näe

märgukirjas kirjeldatus mida sellist, mille põhjal saaks väita prokuröri töökohustuste nõuete

vastast täitmist või seaduse rikkumist. Prokuröri sõnavaliku või suuliselt väljendatud mõtete

täpse rõhuasetuse üle võib arutleda, kuid märgukirjas toodust ei selgu prokuröri öeldus sellist,

mis olnuks kannatanuid halvustav, solvav või alavääristav. Pigem selgub, et prokuröril on kahju,

et ses asjas ei kattu tema arusaam täielikult kannatanute soovidega. Prokurör on viinud süüdlase

kohtu ette ning taotlenud tema karistamist seadusele vastavalt ning kohus on üldjoontes

prokuröri seisukohti ka jaganud.

Vastuse peale on õigus kaevata Riigiprokuratuuri (15188 Tallinn, Wismari 7).

Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kretel Tamm juhtivprokurör