| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/15693-2 |
| Registreeritud | 11.10.2024 |
| Sünkroonitud | 14.10.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rae Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rae Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
4.00
BUS973(>30)
BUS 973(>30)
911a
921
911
911 911
911a
921
912 911
911a
921
924 911
923b
921
924
911
911a
921
924
911a
921
911a
911a
921
911a
911a
921
911a
911a
921
911a
911a
921
911a
921
911a
911a
921
911a
911a
921 911a
921 924
911a
921
911
911a
921
911
911a
921
911
911a 921
911 921 911a
911a 921 924
911a
921 911
921 911a 921 911
924
921
911a
911a
921
911a 911
911
911
911a
921
912 911
916
917
911a
921
924 911
923b
921
911a
911a
921
911a
911a
921
911a
911a
921
911
911a
921
911a
921
911 921
911a
911a
921
911a
921
911a
993
4.50
1.50
912 (L=40 m)
912 (L=40 m)
911
911
923d
921
911a
911a
R1 05
.0 0
R3 5.0
0
125.00
R30.00
R9 0. 00
90.00
1 1
962 962 962a
952
952
952
952952
962
962
962
962
993
1.5 0
3. 50
2. 50
30.00
911
53.47 100.00
923b
924
V A
N A
- A
A V
I K
U
1 0 5 , 1 3 0 , 1 3 1 , 1 3 8 , 1 3 9 , 1 4 0 , 1 4 4
( . . . v ä l j u m
i s t t ö ö p ä e v a l )
k o o l i b u s s R
3
V A
N A
- A
A V
I K
U
1 0 5 , 1 3 0 , 1 3 1 , 1 3 8 , 1 3 9 , 1 4 0 , 1 4 4
( . . . v ä l j u m
i s t t ö ö p ä e v a l )
k o o l i b u s s R
3
A A
V I K
U
1 3 4 , 1 3 2 A
( 7 v ä l j u m
i s t t ö ö p ä e v a l )
k o o l i b u s s R
3 , R
4
A
A
V
I K
U
1
3
4
, 1
3
2
A
( 7
v ä
l j u
m
i s
t t ö
ö
p
ä
e
v
a
l )
k
o
o
l i b
u
s
s
R
4
R
=
1
2
0
m
-
V
r
a
m
p
=
6
0
k
m
/
h
,
L
d
=
1
9
0
m
9 5
R
=
6
0
0
m
-
V
r
a
m
p
=
6
0
k
m
/
h
,
L
a
=
4
2
5
m
280
R
=
4
0
0
m
-
V
r
a
m
p
=
8
0
k
m
/
h
,
L
d
=
1
2
0
m
R 4 0 0
R
=
1
2
0
m
-
V
r
a
m
p
=
6
0
k
m
/
h
,
H
E
A
L
d
=
1
5
5
m
9 5
R
=
6
0
0
m
-
V
r
a
m
p
=
8
0
k
m
/
h
,
L
a
=
2
8
0
m
95
R
=
1
2
0
m
-
V
r
a
m
p
=
6
0
k
m
/
h
,
R
A
H
U
L
D
A
V
L
a
=
4
2
5
m
4 2 5
3 , 5
3 , 7 5
3 , 7 5
R
=
1
2
0
m
-
V
r
a
m
p
=
6
0
k
m
/
h
,
L
a
=
4
2
5
m
8
R
1
1
5
R
1
1
5
3,5
H
i
i
e
k
o
h
t
"
T
a
a
r
a
T
a
m
m
e
m
ä
g
i
"
2 , 7
3,5
R
1
2
0
8
3
, 5
3
, 5
1 , 5
1 9 0
1 9 0
9 5
9 5
1 , 5
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
1
0
0
V
a
n
a
-
A
a
v
i
k
u
t
e
e
9
c
a
4
0
4
4
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
1
1
0
V
a
n
a
-
A
a
v
i
k
u
c
a
5
3
6
5
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
1
0
0
V
a
n
a
-
A
a
v
i
k
u
t
e
e
9
c
a
4
7
2
m
2
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
1
8
1
V
a
n
a
-
A
a
v
i
k
u
t
e
e
6
c
a
3
2
4
8
m
2
A
m
e
e
r
i
k
a
t
e
e
T r e f i t e e
Lõuna tee
T u n n e l i t e e
L
ä
ä
n
e
t
e
e
Kesk tee
11114 Jüri-Vaida tee
6 , 7 5
3 , 7 5
3 , 7 5
2 , 5
3 , 7 5
3 , 7 5
3 , 5
1 , 5
1
1
3 1 , 2 7
P
K
1 5 1 +
5 0 v ä i k e u l u k i t u n n e l
1 7 ,6
T u n n e l p i k e n d a t u d 3 7 , 3 m
Ø
2
0
R
1
2
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
3 , 5
3 , 7 5
3 , 7 5
1 , 5
3 , 5
3 , 7 5
3 , 7 5
2 8 0
95
7 5
2 2 0
35
140
200
50
2 6 9 ,5
9
5 0 0
9
6 7
1 2 , 5
4 , 5
6
2
Ø
2
0
R
1
0
R
1
2
4
,
9
7
3
,
5
3
, 5
R
1
2
7
95
57m pikendus
40
R 4
0 0
40 40 40
3 , 9 8
1 , 5
3 , 5
3 , 7 5
3 , 7 5
177
2 , 1 4
4
6
425
2 1 , 5
5
5
,
4
8
5
R
1
2
0
6
2
2
,
5
R
1
2
0
6
6
8
4
7
5 2 , 5
3
8
0
, 5
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
1
1
0
V
a
n
a
-
A
a
v
i
k
u
c
a
3
4
2
0
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
0
9
3
T
e
e
ä
ä
r
s
e
c
a
6
3
1
7
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
0
1
7
A
m
e
e
r
i
k
a
p
õ
i
k
c
a
6
2
7
2
m
2
R
1
5
R
3
0
R
3
0
6
2 , 5
8
7
9
, 4
6
2
,
5
3
, 5
3
,
5
3
, 5
R
8
R
1
3
,
5
R
1
5
3
0
3
0
3
0
3
0
3
0
3
0
P e rs
p e k ti iv
n e
tu n n e l. A
s u k o h t v a s ta
v a lt
A m
e e ri k a n u rg
a t e h n o p a rg
i
ja t e e d e D
P -g
a
2 , 5
1 , 5
3 , 5
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
5
1
3
T
u
u
l
e
c
a
5
7
0
5
0
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
0
8
9
T
e
e
v
e
e
r
e
c
a
1
3
1
9
5
m
2
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
0
8
8
T
e
e
o
t
s
a
c
a
4
7
3
2
m
2
13
14
1 5
R
5
R
5
4
, 5
R
8
0
R 8 0
R
8
0
4
3
,
5
2
4
,
0
2
R
1
2
0
5 0
R
1
2
0
1
0
,
0
1
6
,
1
3
2
,
5
2
, 5
6
5
3
0
2
:
0
0
1
:
0
0
8
8
T
e
e
o
t
s
a
c
a
2
9
0
8
m
2
ESKIISPROJEKTIGA NR 1557 KAVANDATAV
PIIRNEVATE PROJEKTIDE KOKKUVIIMISE HINDAMISEKS ILLUSTRATIIVSEL EESMÄRGIL KUJUTATU
~~>
Tallinn 2024
Töö nr 588
Harjumaa, Rae vald, Aaviku küla
AMEERIKA PÕIK 1 JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU ESKIIS
PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106 Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik, Harjumaa HUVITATUD ISIK: Lidl Eesti OÜ, registrikood 14131773 Tallinn, Kristiine linnaosa, A. H. Tammsaare tee 47, 11316 volitatud esindajad Kristjan Reiska ja Jaan Linnas PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger ARHITEKT-TEHNIK JA SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Keia Kuus [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton +372 56 983 389 [email protected]
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
2
KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID ..................................................................................................................... 3
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................. 3 2.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................................. 3 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 3 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ............................................................... 4 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus ................................................. 4
3. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................ 4 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................ 5
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................ 5 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .............................................................................. 5 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ............................................... 6 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ...................................................................................... 6 4.5. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................................... 6 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ......................................................................................... 6 4.7. Kehtivad piirangud ................................................................................................................. 6
5. PLANEERINGU ETTEPANEK ..................................................................................................... 6 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala ................................................................................................. 6 5.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................. 7 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .................................................................................................... 7 5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ................................................. 8 5.5. Piirded ja nähtavuskolmnurgad .............................................................................................. 8 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................... 8 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................................... 9 5.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine ......................................................................................... 10 5.9. Tuleohutusnõuded ............................................................................................................... 10 5.10. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ............................................................. 10 5.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 11 5.12. Planeeringu tehnilised näitajad .......................................................................................... 11
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................ 11 7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS .................................................................... 12 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................. 13 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................ 14 II JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000
III LISAD Teostatud uuringud:
topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia 24 OÜ, juuli 2022, töö nr 6556-22-2. IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
3
I SELETUSKIRI 1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD
ALUSMATERJALID
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
Hendrikson & Ko koostatud Harjumaal Rae vallas Aaviku külas kavandatava logistikakeskuse KSH eelhinnang, töö nr 20224436;
Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;
Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri”;
Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „ Rae valla jäätmehoolduseeskiri”;
Rae Vallavolikogu 21.09.2021 määrus nr 78 „Rae valla jäätmekava aastateks 2021 – 2026 vastuvõtmine”;
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028;
Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”;
Rae valla arengukava 2016 – 2025;
Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);
Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);
Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
katastriüksuse plaan;
muud õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevate äri- ja tootmismaa ning maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest moodustada kaks suuremat äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 29,0 ha. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Aaviku külas. Aaviku küla jääb Rae valla lääneossa ja
planeeritav ala Aaviku küla keskossa. Planeeringuala piirneb põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa tee. Jüri aleviku piir jääb planeeritavast alast ca 600 m kaugusele. Planeeritav ala piirneb läänest ja lõunas katastriüksustega, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Idasuunda jääb ärimaa sihtotstarbega katastriüksus. Põhjas ja idas asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud üldjuhul maatulundusmaade jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbelisteks kruntideks. Käesoleva planeeringulahendus sobitub
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
4
hästi maantee äärsele alale, mis jätkab piirkonnas olemasolevate ja planeeritavate äri- ja tootmismaade välja kujunenud alade piirkonda. Piirkonnas kavandatud äri- ja tootmishoonetest praeguseks ajaks on välja ehitatud vähe. Lähiala äri- ja tootmishooned on mahtudelt ja gabariitidelt erineva suurustega, mis on polüfunktsionaalseid lahendusi pakkuvad ehitised. Olemasolev ja planeeritav hoonestus käsitletavas piirkonnas on ühe- kuni neljakorruseline, ulatudes kõrgustelt kuni 16 meetrini. Piirkonnas moodustatud äri- ja
tootmismaade kruntide täisehitusprotsent jääb 40 – 50% juurde. Ehitusõiguste määramisel on
lubatud maapealne hoonestusala valida nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Võimalusel on viidud hoonestusala moodustatavate kruntide piirideni, et naaberkinnistutele rajatavad hooned saaks kokku ehitada. Selgeid ehitusjooni piirkonnas välja kujunenud ei ole. Hoonete vaated on küllaltki monotoonsed. Sarnaselt levinud samalaadsetele hoonetele on ka selles piirkonnas valdavalt esindatud mitmesugused erineva kõrgusega hooned. Katusetüübina on piirkonnas esindatud enamasti madala kaldega ning osaliselt parapetiga piiratud katused. Katusekalded on piirkonnas planeeritud 0 kuni 30 kraadi. Välisviimistluses on levinud pleki, betooni, puidu, klaasi ja kivi kasutamine. Kuna tegu on endiste põllumaadega, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väike. Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Peatus asub planeeringuala kõrval põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Rae
valla keskuses, Jüri alevikus, mis jäävad planeeritavast alast linnulennult ~1,7 km kaugusele.
Piirkonna eelisteks on:
Tallinna linna lähedus;
strateegiliselt hea asukoht riigimaantee ääres, mis tagab ettevõtetele väljapaistva asukoha ning lihtsa juurdepääsu olulisematele transpordikanalitele – maanteed, sadamad, raudtee;
juba väljakujunenud polüfunktsionaalne äri-, tootmis- ja laohoonete piirkond soosib siia samalaadse hoonestuse planeerimist, mis ühtlasi tekitab linnaehituslikust seisukohast alale ühtse arhitektuurse terviku ning hästi toimiva ja sidusa piirkonna;
piirkonnas on osaliselt välja kujunenud infrastruktuur;
suure ja järjest intensiivistuva liiklusega riigimaantee (äärde pole elamute rajamine otstarbekas). Planeeritava ala kontaktvööndi analüüsi visuaalne materjal on esitatud joonisel AS-02 Kontaktvööndi analüüs. 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmismaa ja perspektiivne tootmismaa. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud ja riiklikud teed. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teedest. Äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti loomise eelduseks on Tallinna linna lähedus. Tulenevalt eelnevast on planeeritud tegevus sobiv antud asukohas, kuna arvestab lisaks omaniku soovile ka üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ning lähiümbruse olemasolevate katastriüksuste maakasutusega lähipiirkonnas. 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
ruumilise terviklahenduse kavandamine;
planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud äri- ja tootmismaade kasutusse võtmine;
keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust.
3. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala valdavas ulatuses tootmis- ja ärimaale (TT), osaliselt planeeritavale äri- ja toomismaale (pTT) ning osaliselt ühiskondlike ehitiste maale (AA). Tootmismaade all mõeldakse tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad; samuti ladude ja
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
5
transpordiettevõtete maad. Kuna tootmis- ja äritegevus on tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud ka ärimaa liitfunktsioon. Eskiislahenduses kavandatud objektid kattuvad (planeeritavale) tootmis- ja ärimaale määratud otstarbega. Ühiskondlike ehitiste maana tähistatakse üldplaneeringus nii valitsus- ja ametiasutuste maad kui ka üldkasutatavate hoonete maad (tervishoiu- , teadus-, haridus- ja lasteasutuste; spordi- ja kultuuriasutuste ning usu- ja tavandiasutuste maad). Selle juhtotstarbega planeeritud logistikakeskus ei kattu. Joonis 1. väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Rae valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused Aaviku külas:
planeeritavate äri- ja tootmismaa kruntide vähim suurus on 0,5 ha;
ehitisealune pind võib olla kuni 50% krundi pindalast;
ehitusjoon on maantee ääres teekaitsevööndi piiril;
äri- ja tootmishoonete kõrgus kuni 16 m;
ühele krundile on lubatud kuni 3 hoonet;
katusekalde vahemik 0 – 15°, parapetiga;
haljasalaks planeerida 20% krundi pinnast;
maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala;
näha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on 10 m. 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Aaviku külas, piirnedes põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Ameerika põik 20 351 m2 65302:001:0017 Transpordimaa 100%
Ameerika põik 1 5437 m² 65302:001:0024 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Ameerika põik 3 4984 m² 65302:001:0025 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 1 8499 m² 65302:001:0029 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 3 3523 m² 65302:001:0034 Tootmismaa 100%
Liivaku tee 5 2775 m² 65302:001:0037 Üldkasutatav maa 100%
Ameerika põik 5 4949 m² 65302:001:0026 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 2 4835 m² 65302:001:0033 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 4 4889 m² 65302:001:0036 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 6 4890 m² 65302:001:0038 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 7 7805 m² 65302:001:0039 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
6
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Ameerika põik 7 7624 m² 65302:001:0027 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku põik 1 7700 m² 65302:001:0045 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 1a 143 m² 65302:001:0032 Tootmismaa 100%
Liivaku põik 2 7782 m² 65302:001:0046 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 3a 66 m² 65302:001:0035 Tootmismaa 100%
Liivaku tee 8 7788 m² 65302:001:0041 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 9 7413 m² 65302:001:0042 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 9a 144 m² 65302:001:0043 Tootmismaa 100%
Ameerika põik 9 6539 m² 65302:001:0028 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku põik 3 7153 m² 65302:001:0047 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku põik 4 7227 m² 65302:001:0048 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Liivaku tee 10 7231 m² 65302:001:0044 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Luure tee 2 5027 m² 65302:001:0049 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Luure tee 2a 206 m² 65302:001:0051 Tootmismaa 100%
Luure tee 4 5185 m² 65302:001:0052 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Luure tee 6 6545 m² 65302:001:0053 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Luure tee 6a 66 m² 65302:001:0054 Tootmismaa 100%
Luure tee 8 8352 m² 65302:001:0055 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Luure tee 10 9002 m² 65302:001:0056 Tootmismaa 50%, ärimaa 50%
Vana-Aaviku 69 327 m² 65302:001:0120 Maatulundusmaa 100%
Luure 758 617 m² 65302:001:0008 Maatulundusmaa 100%
Teeotsa 46 628 m² c Maatulundusmaa 100%
4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 2. Planeeringuga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 261 237 m² 65301:001:0593 Transpordimaa 100%
Ameerika põik L2 9 186 m² 65301:001:5574 Transpordimaa 100%
Trefi tee 10 896 m² 65301:001:3289 Transpordimaa 100%
Teeotsa 46 628 m² 65302:001:0088 Maatulundusmaa 100%
Teeveere 31 073 m² 65302:001:0089 Ärimaa 100%
Luure 758 617 m² 65302:001:0008 Maatulundusmaa 100%
Ameerika 989 717 m² 65301:001:3049 Maatulundusmaa 100%
4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on Ameerika teelt, Trefi teelt ja pinnasteelt Ameerika põik. Trefi tee on ühenduses põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. 4.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Lähimad tehnovõrgud asuvad teisel pool põhimaanteed 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on maa-ameti andmetel enamasti haritav maa, vähesel määral looduslik rohumaa. Üksikud puud kasvavad planeeringuala keskel, olemasoleva kraavi ja maantee ääres. Planeeringuala kõrgusmärgid jäävad vahemikku 43.12 – 47.23 m. 4.7. Kehtivad piirangud Planeeringualal on järgmised piirangud:
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd 50 meetrit. Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis.
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevate katastriüksuste jagamine äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks. Planeeringualasse on kaasatud munitsipaalomandis olev Luure kinnistu ja riigiomandis olev Teeotsa kinnistu juurdepääsu tagamiseks moodustatavatele äri-
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
7
ja tootmismaa kruntidele. Koostatakse kaks äri- ja tootmismaa ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Tabel 3. Krundijaotus.
Pos nr
Suurus (m²)
Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa) Sihtotstarve
(katastriüksuse liikide kaupa)
1 232 665 Kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise
hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; laohoone maa; hulgikaubanduse maa, logistikakeskuse maa
Ärimaa 25% // tootmismaa 75%
2 34 616 Kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise
hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; laohoone maa; hulgikaubanduse maa, logistikakeskuse maa
Ärimaa 25% // tootmismaa 75%
3 6887 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%
4 14 007 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%
5 1910 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%
Detailplaneeringuga määratakse moodustatud krunditele hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine. Hoonestusala on planeeritud tee kaitsevööndeid arvesse võttes. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee poolt jääb hoonestusala krundi piirist 20,5 – 21,6 m kaugusele. Ülejäänud hoonestusalad jäävad krundi piiridest 5,0 – 10,0 m kaugusele. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Transpordimaa kruntidele hoonestusala ei määrata. Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 5.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 4. Krundi määratud ehitusõigus.
Pos nr
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse
sihtotstarve
Ehitiste suurim lubatud arv või nende puudu- mine maa-alal
Ehitise- alune pind
Ehitiste lubatud
max kõrgus
Hoone suurim
korruselisus
1 ÄK/ÄB/ÄV 25%; TL/TH/TK 75% //
Ä 25%; T 75% 3 93 065 m² 16 m 3k
2 ÄK/ÄB/ÄV 25%; TL/TH/TK 75% //
Ä 25%; T 75% 3 17 080 m² 16 m 3k
3 LT 100% / L 100% - - - -
4 LT 100% / L 100% - - - -
5 LT 100% / L 100% - - - -
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 15°. Välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, kivi, klaas. Ärihoonetel tohib plekki kasutada vaid
aktsendi andmiseks. Fassaadidel ette näha vähemalt kahte erinevat värvi materjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
8
peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid baasvärvitoone, arhitektuur peab olema funktsionalistlik ja visuaalselt nauditav. Maantee poole ette näha esinduslik fassaad.
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Hoone projekteerimisel suunata inimeste liikumine ja häiriv tegevus krundi põhja ja läänepoolsesse ossa. Kuna äri- ja tootmismaa krundil tekib suured asfaltkattega ja katustega alad, siis on vajalik kasutusele võtta soojussaare efekti leevendavad meetmed. Soojussaare efekti leevendavad meetmed:
taimkate, rohealade säilitamine ja täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niiskuse aurustamisega. Lisaks puudel on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest;
pindade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete fassaad, kõnniteed jne);
kasutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid, mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku.
5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 5.5. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Lubatud on rajada võrkaed kõrgusega 2,0 m, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on juurdepääs Trefi teelt, millel on olemas maha- ja pealesõit põhimaanteelt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. Planeeritud on transpordimaa krundid Luure ja Teeotsa kinnistitele, et tagada juurdepääs planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidele. Transpordimaa sihtotstarbega krundid on planeeritud laiusega 19,0 meetrit, kuhu on ette nähtud asfalt kattega sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõidutee laiuseks on planeeritud 6,0 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 2,5 meetrit. Jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee vahele on planeeritud haljasriba. Kergliiklustee on planeeritud ühepoolse põikkaldega. Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega. Tupiktee lõppu on ette nähtud nõuetekohane ümberpööramise plats. Tupiktee on vajadusel võimalik ühendada Ameerika teega. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Planeeringualasse jääb 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd. Vastavalt Ehitusseadustik §- le 71, lg 2 on avalikult kasutataval teel põhimaanteel 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi laius sõltub piirkonna iseloomust ning liiklustihedusest. Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute vältimiseks arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” meetmeid. Parkimine toimub krundi siseselt. Parkimine on lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
9
vajadusele. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks üksusteks kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus. Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Ehitise otstarve Asutuse asukoht Normatiivne
parkimiskohtade arv krundil
Planeeritud parkimiskohtade arv krundil
Korruselamute ala
Pos 1 Äri- ja tootmishoone
Asutused 1 / 60 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
33 925 / 60 = 565 101 775 / 150 = 679
410
Pos 2 Äri- ja tootmishoone
Asutused 1 / 60 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
6 400 / 60 = 107 19 200 / 150 = 128
235
Planeeritaval maa-alal kokku 1479 645
Krundile pos nr 1 on planeeritud normatiivist vähem parkimiskohti, sest krundile tahetakse ehitada laohoonet, kus kasutatakse automatiseeritud laosüsteeme. Sellest tulenevalt on töötajate arv väiksem ning normatiivne parkimiskohtade arv krundil ei ole vajalik. Planeeritud parkimiskohtade arv on krundile planeeritud ⅓ normatiivist. Väiksem parkimiskohtade arv võimaldab krundile rajada suurema osakaalu haljastust. Täpne parkimiskohtade arv selgub ehitusprojekti koostamisel, kui on teade töötajate arv. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Rattaparklad peavad olema rattakasutaja loomuliku liikumistee lähedal, nähtavad, hea juurdepääsuga ning nende kaugus lõppsihtkohast peab olema vastavuses parkimise eesmärgi ja kestusega. Jalgratta parkimiskohtade arv ja asukoht lahendatakse hoone ehitusprojektis. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;
riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
soovitatav on kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritud ärima/tootmismaa kruntidel minimaalselt 20% krundi pinnast haljastada ning iga 800 m2 kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on 10 m. Kokku tuleb krundile pos nr 1 istutada 377 puud ja krundile pos nr 2 57 puud. Põhijoonisel on näidatud planeeritava kõrghaljastuse ligikaudne asukoht. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Haljastusprojekti koostamisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” ja puude likvideerimisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrusest nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
10
kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist;
puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;
kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid;
puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne);
pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele. 5.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 5.9. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrje vesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Välise tulekustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad samuti ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 800 m² pindalaga tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s, 800 – 1600 m² pindala korral 15 l/s ning 1600 – 2400 m² pindala korral 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Projekteerimise käigus tuleb määrata hüdrantide vajalikud tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Naaberkinnistutest (planeeringuga piirnevad kinnistud) paiknevad hoonestusalad piiridest minimaalselt 4 m kaugusel. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.10. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid”. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
11
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitatav on kasutada sademevee taaskasutamise meetmeid nt wc-poti loputusvesi. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Kruntide sademevee lahendus täpsustub detailplaneeringu järgmises etapis. 5.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - atraktiivsus, - vastupidavus, - valgustatus.
Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - parkida sõidukid oma krundile, - kasutada vastupidavaid materjale, - paigaldada selged viidad, - selgelt eristatavad juurdepääsud.
5.12. Planeeringu tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 29,0 ha Kavandatud kruntide arv 5 Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 267 281 m² 92% tootmismaa 22 804 m² 8% 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Planeeringualale on OÜ Hendrikson & Ko koostanud Harjumaal Rae vallas Aaviku külas kavandatava logistikakeskuse KSH eelhinnangu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk on selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja tulevase detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole vaja algatada KSH-d. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
planeeringualale logistikakeskuse ja sellega kaasneva taristu rajamisega ei kaasne eeldatavasti negatiivset mõju piirkonna ökoloogilisele ja looduskaitselisele väärtusele (sh taimestikule ja loomastikule), kuivõrd see on juba praegu suhteliselt madal;
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
12
kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti negatiivset mõju piirkonna ökoloogilistele ja looduskaitselistele väärtustele. Samuti on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitseväärtustele;
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihi järgi ei leidu planeeringualal kultuurimälestisi, samuti ei leidu seal ürglooduse objekte. Eskiislahendusega planeeritud tegevustega ei kaasne mõju kultuuriväärtustele;
planeeringualaga piirnev riigimaantee on plaanis tulevikus tarastada, mistõttu lakkab planeeringuala loodeservas asuv rohekoridor toimimast;
olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumine minimeerib eeldatavasti võimalikud logistikakeskuse rajamisega kaasneda võivad mõjud pinna- ja põhjaveele ja nende ressurssidele;
kavandatava logistikakeskuse igapäevane töö (sh ööpäevaringne töötamine ning transport) ei too tõenäoliselt kaasa märkimisväärset negatiivset mõju (müra ja vibratsiooni näol) olemasolevatele elamupiirkondadele;
kavandatava logistikakeskuse igapäevane töö (sh ööpäevaringne töötamine ning transport) ei too tõenäoliselt kaasa märkimisväärset negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile ning lähimatele tundlikele aladele (elamupiirkondadele);
kavandatava tegevusega, sh jäätmekäitlusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju energiatarbele ning loodusvarade kasutamisele.
Rakendada tuleb järgmisi potentsiaalseid mõjusid leevendavaid meetmeid ning soovitusi:
tähelepanu tuleb pöörata Rae valla üldplaneeringus seatud piirkondlikele äri- ja tootmismaa hoonestustingimustele;
parkimisaladelt kogutav reostunud sademevesi tuleb käidelda nõuetekohaselt (sh vajadusel kasutada liiva-õlipüüdureid);
kavandatud logistikakeskuse puhul tuleb sademevee osas leida lahendus, mis oleks võimalikult keskkonnasäästlik ja arvestaks kliimamuutustega kaasnevate valingvihmadega;
tuleb välistada ehitustegevuse käigus saasteainete sattumise pinna- ja põhjavette;
tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid ning võimalusel vältida seadmete paigutust elamumaade poolsele küljele (idakülg);
ehitusetapis tuleb vältida mürarikkaid ehitustöid öisel ajal;
võimaliku teetolmu lendumise ja keskmisest kõrgemate saasteainete kontsentratsioonide tekke ning vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede korrashoid ja tolmuvabana hoidmine;
saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustööde ajal on võimalik hoida kontrolli all töökorralduslike ning tehniliste meetmetega;
vältida ebavajalikku ja liigset valgustust, suunata valgusvoog valgustamist vajavale objektile, paigaldada võimalikult madalad laternapostid ning eelistada säästlikke valgusteid;
jäätmete käitlemiseks on vaja taotleda keskkonnaluba;
jäätmed tuleb koguda nõuetele vastavatesse mahutitesse liikide kaupa ning anda üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele;
orgaanikat sisaldavaid jäätmeid käidelda keskkonnamõju minimeerimiseks siseruumides, seejuures jäätmete üheaegse ladustamise aega minimeerides;
juhul kui käitluskohas ladustatakse põlevmaterjali korraga rohkem kui 1000 m3, tuleb koostada objekti territooriumil põlevmaterjali ladustamise kohta plaan ja kooskõlastada see asukohajärgse päästekeskusega.
7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse (JäätS) § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
13
pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Selle taotlemise vajadus selgub planeeringu koostamisel. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute äri- ja tootmishoonete rajamisel luuakse uusi töökohti. kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
Aaviku küla Ameerika põik detailplaneeringu eskiis
14
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;
juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;
hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;
planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimisega: Detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele ehitusloa taotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga elluviimiseks sõlmitakse huvitatud isiku ja Rae Vallavalitsuse vahel enne planeeringu kehtestamist notariaalne leping.
Tallinn - Tartu - Võru - Luham aa
Trefi te e
P Pm²
m²1 16m / - 3k / - 93 065
232 665
3
410
P1 4
P1 8
P2 0
P2 0
P2 0
P2 0
P2 0
P1 3
P10
P9
P1 2
P10
P340
P Pm²
m²3 - - -
6887
LT 100%
P Pm²
m²4 - - -
14 007
LT 100%
P Pm²
m²5 - - -
1910
LT 100%
P20
P20
P20
P10
P10
P5
P1 8
P1 8
P1 8
P2 0
P2 0
P1 0
P1 0
P1 4
P10
P1 0
P70
P1 9
6,0 2,5
19 ,0
4,0
29,0
7,0
10 ,0
10 ,0
16 ,0
2,6
2,6
2,6
2,6
7,5
7,5
7,5
7,5
7,5
3,6
3,6
7,5
7,5
7,5
2,6
30,0
15,0
43,0
ÄK / ÄV / ÄB 25% // TL / TH / TK 75%
7,0
8,0
AAVIKU KÜLA KURNA KÜLA
P1 2
P10
P10
P15
2,6
P30
P16
P6
P12
P Pm²
m²2 16m / - 3k / - 17 080
34 616
3
235
ÄK / ÄV / ÄB 25% // TL / TH / TK 75%
50,0
28,5
22,5
P1 0
21,6
P10
28,5
PLANEERINGUALA
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD HALJASTUS
PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
TEE KAITSEVÖÖND
OLEMASOLEV KRAAV
PLANEERITUD TRUUP
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
TINGMÄRGID
RAE VALD, AAVIKU KÜLA
AMEERIKA PÕIK 1 DETAILPLANEERING
PÕHIJOONIS 17.06.2024
M 1:1000
ESKIIS
AS-04
Töö nr 588Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Rae Vallavalitsus
Arhitekt
Projektijuht
Tehnik
I. Punger
A. Anton
K. Kuus
Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Geodeesia24, juuli 2022, töö nr 6556-22-2 (koordinaadid L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis).
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID
ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄB Kontori- ja büroohoone maa ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa TL Laohoone maa TH Hulgikaubanduse maa TK Logistikakeskuse maa
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID
Ä Ärimaa T Tootmismaa
PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 29,0 ha
Kavandatud kruntide arv 5
Krunditava ala maa bilanss:
Äri- ja tootmismaa 267281 m² 92%
Transpordimaa 22804 m² 8%
EHITUSÕIGUSE TABEL
Pos nr
Krundi aadress või aadressi ettepanek
Krundi planeeritud
suurus
Ehitisealune pind (m²)
Hoone suurim korruselisus
Hoone kõrgus maapinnast (m)
Hoonete arv krundil
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
(detailplaneering u liikide kaupa)
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
(katastriüksuse liikide kaupa)
Suletud brutopind katastriüksuse
sihtotstarvete kaupa (m²)
Parkimiskohtade arv Täisehituse % Kitsendused
Normatiivne Kavandatud
1 232665 93065 3 16,0 3 ÄK/ ÄV / ÄB 25%
// TL / TH / TK 75%
Ä 25% / T 75% 135700 410 410 40% tee kaitsevöönd 50 m;
2 34616 17080 3 16,0 3 ÄK/ ÄV / ÄB 25%
// TL / TH / TK 75%
Ä 25% / T 75% 25600 235 235 50% tee kaitsevöönd 50 m;
3 6887 - - - - LT 100% L 100% - - - - 4 14007 - - - - LT 100% L 100% - - - - 5 1910 - - - - LT 100% L 100% - - - -
KOKKU 290085 110145 6 161300 645 645
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
EHITISEALUNE PIND
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KRUNDI SUURUS nPnP
1
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Rae Vallavalitsus
Aruküla tee 9
75301, Harju maakond, Rae vald,
Jüri alevik
Teie 11.09.2024 nr 6-1/6220
Meie 11.10.2024 nr 7.2-2/24/15693-2
Seisukohtade väljastamine Ameerika põik
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Ameerika põik kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi
planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringuala asub Harju maakonnas Rae vallas Aaviku külas ning hõlmab järgmiseid kinnistuid:
1. Ameerika põik (katastritunnus 65302:001:0017);
2. Ameerika põik 1 (katastritunnus 65302:001:0024);
3. Ameerika põik 3 (katastritunnus 65302:001:0025);
4. Ameerika põik 5 (katastritunnus 65302:001:0026);
5. Ameerika põik 7 (katastritunnus 65302:001:0027);
6. Ameerika põik 9 (katastritunnus 65302:001:0028);
7. Liivaku põik 1 (katastritunnus 65302:001:0045);
8. Liivaku põik 2 (katastritunnus 65302:001:0046);
9. Liivaku põik 3 (katastritunnus 65302:001:0047);
10. Liivaku põik 4 (katastritunnus 65302:001:0048);
11. Liivaku tee 1 (katastritunnus 65302:001:0029);
12. Liivaku tee 1a (katastritunnus 65302:001:0032);
13. Liivaku tee 2 (katastritunnus 65302:001:0033);
14. Liivaku tee 3 (katastritunnus 65302:001:0034);
15. Liivaku tee 3a (katastritunnus 65302:001:0035);
16. Liivaku tee 4 (katastritunnus 65302:001:0036);
17. Liivaku tee 5 (katastritunnus 65302:001:0037);
18. Liivaku tee 6 (katastritunnus 65302:001:0038);
19. Liivaku tee 7 (katastritunnus 65302:001:0039);
20. Liivaku tee 8 (katastritunnus 65302:001:0041);
21. Liivaku tee 9 (katastritunnus 65302:001:0042);
22. Liivaku tee 9a (katastritunnus 65302:001:0043);
23. Liivaku tee 10 (katastritunnus 65302:001:0044);
24. Luure (katastritunnus 65302:001:0008);
25. Luure tee 2 (katastritunnus 65302:001:0049);
26. Luure tee 2a (katastritunnus 65302:001:0051);
27. Luure tee 4 (katastritunnus 65302:001:0052);
2 (5)
28. Luure tee 6 (katastritunnus 65302:001:0053);
29. Luure tee 6a (katastritunnus 65302:001:0054);
30. Luure tee 8 (katastritunnus 65302:001:0055);
31. Luure tee 10 (katastritunnus 65302:001:0056);
32. Vana-Aaviku (katastritunnus 65302:001:0120);
33. Teeotsa (katastritunnus 65302:001:0088).
Planeeringu eesmärgiks on 27.07.2004 kehtestatud detailplaneeringu muutmine: olemasolevate
äri- ja tootmismaa ning maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest kahe suurema äri- ja
tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine, tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse,
haljastuse, liikluskorralduse ning parkimise lahendamine. Planeeritava ala suurus on ligikaudu
29,0 ha.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (edaspidi riigitee)
km 14,026-15,082. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 16725 autot.
Vastavalt Transpordiameti 14.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/536 antud
projekteerimistingimusele on koostatud „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0
Peetri-Vaida lõigu ümberehituse eskiisprojekt“ (töö nr 1557; Novarc Group AS; edaspidi riigitee
projekt). Projekti eesmärk on olemasoleva 2+2 sõidurajaga maantee ümberehitus liiklusohutuse
taseme tõstmiseks ja sõidumugavuse parandamiseks ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine,
sh perspektiivse Aaviku liiklussõlme kavandamine. Kõnealuse liiklussõlme uus ristuv tee
(edaspidi viadukt) ületab riigiteed km 14,92 (vt Lisa 1).
Riigitee projekti koosseisus on tehtud perspektiivse Aaviku liiklussõlme kõrgusliku lahenduse
võrdlus kahe alternatiivi vahel. Transpordiamet ei pidanud vajalikuks eskiisi faasis nimetatud
rajatise valikut, mistõttu on projekti joonistel, seletuskirjas ja tasuvus- ning finantsanalüüsis
lähtutud soodsamast alternatiivist 1.
Selgitame, et Aaviku liiklussõlme rajamist on võimalik ellu viia etapiliselt (I etapp suundristmikud
ehk parempöörded sisse ja välja põhimaanteele, ringristmikud ja ühendused teedevõrguga, II etapp
viadukt üle põhimaantee ja ristuv tee kuni ringristmikeni).
Oleme oma 15.02.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/1159-2 andnud naaberkinnistute detailplaneeringu
„Rae vald Jüri alevik Ringi tee 1 ja Ringi tee L2 ja Aleviku tee 7“ koostamiseks järgmise
seisukoha: Nõustume Stratum OÜ ettepanekuga, et Aaviku liiklussõlme rajamine lahendab Jüri
aleviku liiklusprobleemid ja liiklussõlme projekteerimise ja rajamisega tuleb tegeleda ennetavalt.
Samas kirjas oleme teavitanud, et Aaviku liiklussõlme rajamises ei ole meie seisukoht muutunud
ning sõlme rajamine ei ole riigihuvi. Sõlm tagab täiendava juurdepääsu Jüri aleviku ja selle
lähiala kohalikule liiklusele, sh raskeliiklusele. Jätkutegevusena saame soovitada eskiisprojekti
alusel asuda põhiprojekti koostama.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
1.1. Koostada lähiaja liikluskorraldus. Juurdepääs planeeringualale kavandada olemasolevalt
ristumiskohalt riigitee km 15,093 Trefi tee (katastritunnus 65301:001:3289) kaudu.
Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
1.2. Koostada perspektiivne liikluskorraldus. Võtta aluseks p 7.2 nimetatud projektlahendus,
milles on käsitletud riigitee projektiga hõlmatud põhimaantee lõigu liiklust terviklahendusena.
Arvestada tuleb asjaoluga, et planeeringuala olemasolev ristumiskoht riigitee km 13,933
Ameerika tee L4 (katastritunnus 65301:001:3024) likvideeritakse. Nimetatud ristumiskoha
likvideerimist kompenseerivad Aaviku liiklussõlme parempöörde rambid Trefi teele ning
kavandatav uus kogujatee Ameerika teeni. Sealt edasi ühendustee kuni põhimaanteeni nr 11
3 (5)
Tallinna ringtee väljaehitamine on piirkonna arendajate kohustus ning tuleb näidata
perspektiivse liikluskorralduse joonisel.
Oluline on märkida, et Aaviku liiklussõlme viadukt, mis ületab riigiteed km 14,92, ei ole
riikliku teehoiukava objekt, kuna selle rajamiseks puudub riiklik huvi.
1.3. Võttes arvesse piirkonna planeeritavate arengutega (naaberkinnistute detailplaneeringud)
kaasnevat ning käesoleva planeeringuga lisanduvat liikluskoosseisu on tarvis analüüsida
lisanduva liikluse mõju riigiteele.
Planeeringu koostamise käigus koostada liiklusuuring st teostada ristmike läbilaskvuse
kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse
(20 aastat) liiklussagedusega. Kavandada Aaviku liiklussõlme viadukti ehitus
kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Hinnata arendusega
kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda
jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) tuleb kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju
hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneering (DP0650).
Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 17.04.2012 otsusega nr 323 ning
kõnealust detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõule
Transpordiameti poolt esitatud ettepanekud 03.04.2024 nr 7.1-2/24/4437-3.
5.2. Novarc Group AS koostatud „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-
Vaida lõigu ümberehituse eskiisprojekt. Töö nr 1557“.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
4 (5)
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. Väljavõte riigitee projektist
- Lisa 2. DP1308_seletuskiri
- Lisa 3. DP1308_pohijoonis
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|