Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

OTSUS

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks. Ehituslubade taotlused hõlmavad järgmiseid rajatisi:

1. Rööbastee nr 3 Mägiste püstitamine (EHR kood 221456804)

2. Rööbastee nr 2 Mägiste püstitamine (EHR kood 221458065)

3. Rööbastee nr II Puka-Keeni ümberehitamine (EHR kood 221456771)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 10.05.2024 projekteerimistingimused nr

2411802/01579 kavandatavale tegevusele ja eelmainitud rajatistele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist või kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse

staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 3. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda raudteeliini või

raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Eelhinnang koostati

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa

TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja

enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga 478,4-

481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521). Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni

jaamade likvideerimise kavaga rajada Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse

kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3. Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud

poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev

peatee asub antud piirkonnas sirgel teelõigul. Projektiga on ette nähtud järgmised põhitööd: raudtee

maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine

pöörmete paigaldamise piirkonnas; isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha

laiendamine/rajamine; liiva ja killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine;

raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine

graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine;

plastist sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.

Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga.

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Transpordimaa kinnistu kõrval asuvad maaparandusalad nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning

VAALU-9. Rajatavad ning ümberehitatavad rööbasteed ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu

ÄDU-2 ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Looduskaitsealuseid objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte alale ning selle vahetusse

lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam,

mis on märgitud hävinuks.

Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile ega

loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste raudteejaama rajamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara.

Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama

eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17

ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival

ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel

pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit

ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus

likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva

ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti

kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna

nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri

objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei

avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3:

otsustan:

jätta Mägiste raudteejaama rajamise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

Mägiste raudteejaama ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 4

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 4

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 5

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 5

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused5

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 6

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 6

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ...................................................................................... 6

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 7

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ..................... 7

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ...................................................................................... 7

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................... 7

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .......................................................... 8

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ............................................................................. 9

1. Üldine teave Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks.

Joonis 1. Mägiste raudteejaama uute jaamateede rajamine

Mägiste raudteejaama rajamine hõlmab endast kahe jaamatee juurdeehitamist, mistõttu liigitub

antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6

lg 2 p 10 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 alla - raudteeliini või raudteejaama rajamine,

laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1

p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga

478,4-481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521).

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni jaamade likvideerimise kavaga rajada

Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3.

Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on

raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev peatee asub antud piirkonnas

sirgel teelõigul. Raudtee uuest asukohast tingitud uued foorid paigaldatakse vastavalt taristu

CCS-süsteemi moderniseerimise projektile. KMH eelhinnangu aluseks oleva projektiga on ette

nähtud järgmised põhitööd: raudtee maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt

vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine pöörmete paigaldamise piirkonnas;

isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha laiendamine/rajamine; liiva ja

killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine; raudbetoonist liipritel 60E1

rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga

liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine; plastist

sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja

heakorrastamine.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Koostatavas Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et Otepää valla lääneosa läbib Tartu-

Valga raudteeliin, valla piires on kolm rongipeatust: Puka, Mägiste ja Keeni külades. Toimiv

rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused tuleb Otepää vallas säilitada. Uute

hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse tuleb arendajal tagada

keskkonnanõuete (müra, vibratsiooni normtasemed) täitmine. Hetkel Mägiste külas kehtiv

Sangaste valla üldplaneering raudteed ei käsitle.

Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas pole kehtivaid detailplaneeringuid. Teisi teadaolevaid

asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata kohapealseid ressursse. Ehituseks vajalikud

ehitusmaterjalid nagu betoon, killustik, liiv, betoonliiprid, rööpad, kasvupinnas ja muu tuuakse

kohale. Ehituse käigus kavandatakse rajada uued kraavid ja küvetid, rajatakse uus muldkeha

ning juurdepääsutee. Võsa raiutakse ning osa taimkatet on vaja eemaldada. Uue muldkeha

rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Ehitustööde järgselt

taastatakse pinnas ja rajatakse uus haljastus.

2.4. Tegevuse energiakasutus Mägiste raudteejaama ehitamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil energiat ei kasutata.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti kinnistuga,

kuhu rajatisi ehitatakse. Kasutusaegselt tekkivaid heitmeid tekitavad Mägiste raudteejaamas

liikuvad diiselrongid. Tulenevalt asjaolust, et Mägiste peatus ehitatakse ümber jaamaks ning

lisanduvad jaamateed, võib ette tulla rohkemat rongiliiklust, rongikoosseisude

komplekteerimist või rongide pikemaajamist peatumist jaama alal ning jaamateedel, mistõttu

võib ka ajutiselt suureneda heidete osakaal raudteejaama piirkonnas. Samuti võib see kaasa tuua

teatud müra näiteks rongide komplekteerimisel, kuid samas on projekti kohaselt kavas rööbaste

kokkukeevitamine, mis vähendab rongide liikumisel tekkivat müra. Soojuse, kiirguse ja lõhna

teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kasutusaegselt tuleb territooriumil jäätmeid liigiti

sorteerida.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste

põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Raudteetrass piirneb antud piirkonnas maatulundus- ja elamumaadega. Kavandatav tegevus ei

mõjuta olemasolevat ega planeeritavat maakasutust ning seal planeeritavaid tegevusi, kuna tegu

on juba raudteemaaga, kus olemasolev peatuskoht raudteejaamaks laiendatakse. Transpordimaa

kinnistu kõrval asuvad paar maaparandusala nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning VAALU-9.

Rajatavad ning ümberehitatavad rööbastee ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu ÄDU-2

ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Rööbasteede kõrvale rajatavate

kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei avaldataks mõju

maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus toimub põhiliselt jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

muda) pinnakattel, kus pinnakatte paksus on alla 1m, vähesemal määral ka liustikusetete e

moreenide (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) pinnakattel. Aluspõhjakivimid

kavandatava raudteejaama alal on liivakivid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m. Põhjavesi on

kavandatud tööde piirkonnas kaitstud.

Suhteliselt hea veeandvusega aluspõhjakivimid ning pinnakatte kivimid vähendavad võimalust,

et reostunud vee, kütuste või muude vedelike lekkimisel jõuavad need põhjavette või levivad

laiemalt pinnases. Käesolev tegevus ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega

taastumisvõimet. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Looduskaitsealuseid objekte alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde

pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam, mis on märgitud hävinuks.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga. Jälgida tuleb, et müra ning vibratsioon

jääksid määrustega sätestatud piiridesse.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, teatud määral on võimalik tolmu teke. Raudteejaama kasutusaegne mõju võib

avalduda läbi suurenenud liikluskoormuse, mis võib kaasa tuua teatavat müra ning heitmeid,

kui rongikoosseise komplekteeritakse või rongide manööverdamisel ning nende peatumisel.

Eeldatavalt pole avalduv mõju oluline.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega

ei avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele,

kultuuripärandile ega loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste

raudteejaama rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Järgida tuleb peatükis 4.4

välja toodud leevendusmeetmeid. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole

vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Eesti Looduse Infosüsteem

• „Mägiste raudteejaama ehitamine“ Eelprojekt. Töö nr 16-2024. AS Eesti Raudtee

• „Sangaste valla üldplaneering,“ Töö nr 05.002. OÜ Teadmised ja lahendused. 2006

• „Otepää valla üldplaneering,“ Kobras OÜ, töö nr 2020-113. 2023

OTSUS

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks. Ehituslubade taotlused hõlmavad järgmiseid rajatisi:

1. Rööbastee nr 3 Mägiste püstitamine (EHR kood 221456804)

2. Rööbastee nr 2 Mägiste püstitamine (EHR kood 221458065)

3. Rööbastee nr II Puka-Keeni ümberehitamine (EHR kood 221456771)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 10.05.2024 projekteerimistingimused nr

2411802/01579 kavandatavale tegevusele ja eelmainitud rajatistele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist või kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse

staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 3. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda raudteeliini või

raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Eelhinnang koostati

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa

TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja

enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga 478,4-

481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521). Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni

jaamade likvideerimise kavaga rajada Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse

kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3. Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud

poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev

peatee asub antud piirkonnas sirgel teelõigul. Projektiga on ette nähtud järgmised põhitööd: raudtee

maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine

pöörmete paigaldamise piirkonnas; isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha

laiendamine/rajamine; liiva ja killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine;

raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine

graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine;

plastist sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.

Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga.

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Transpordimaa kinnistu kõrval asuvad maaparandusalad nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning

VAALU-9. Rajatavad ning ümberehitatavad rööbasteed ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu

ÄDU-2 ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Looduskaitsealuseid objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte alale ning selle vahetusse

lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam,

mis on märgitud hävinuks.

Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile ega

loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste raudteejaama rajamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara.

Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama

eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17

ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival

ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel

pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit

ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus

likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva

ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti

kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna

nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri

objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei

avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3:

otsustan:

jätta Mägiste raudteejaama rajamise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

Mägiste raudteejaama ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 4

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 4

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 5

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 5

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused5

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 6

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 6

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ...................................................................................... 6

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 7

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ..................... 7

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ...................................................................................... 7

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................... 7

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .......................................................... 8

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ............................................................................. 9

1. Üldine teave Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks.

Joonis 1. Mägiste raudteejaama uute jaamateede rajamine

Mägiste raudteejaama rajamine hõlmab endast kahe jaamatee juurdeehitamist, mistõttu liigitub

antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6

lg 2 p 10 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 alla - raudteeliini või raudteejaama rajamine,

laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1

p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga

478,4-481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521).

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni jaamade likvideerimise kavaga rajada

Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3.

Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on

raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev peatee asub antud piirkonnas

sirgel teelõigul. Raudtee uuest asukohast tingitud uued foorid paigaldatakse vastavalt taristu

CCS-süsteemi moderniseerimise projektile. KMH eelhinnangu aluseks oleva projektiga on ette

nähtud järgmised põhitööd: raudtee maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt

vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine pöörmete paigaldamise piirkonnas;

isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha laiendamine/rajamine; liiva ja

killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine; raudbetoonist liipritel 60E1

rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga

liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine; plastist

sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja

heakorrastamine.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Koostatavas Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et Otepää valla lääneosa läbib Tartu-

Valga raudteeliin, valla piires on kolm rongipeatust: Puka, Mägiste ja Keeni külades. Toimiv

rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused tuleb Otepää vallas säilitada. Uute

hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse tuleb arendajal tagada

keskkonnanõuete (müra, vibratsiooni normtasemed) täitmine. Hetkel Mägiste külas kehtiv

Sangaste valla üldplaneering raudteed ei käsitle.

Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas pole kehtivaid detailplaneeringuid. Teisi teadaolevaid

asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata kohapealseid ressursse. Ehituseks vajalikud

ehitusmaterjalid nagu betoon, killustik, liiv, betoonliiprid, rööpad, kasvupinnas ja muu tuuakse

kohale. Ehituse käigus kavandatakse rajada uued kraavid ja küvetid, rajatakse uus muldkeha

ning juurdepääsutee. Võsa raiutakse ning osa taimkatet on vaja eemaldada. Uue muldkeha

rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Ehitustööde järgselt

taastatakse pinnas ja rajatakse uus haljastus.

2.4. Tegevuse energiakasutus Mägiste raudteejaama ehitamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil energiat ei kasutata.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti kinnistuga,

kuhu rajatisi ehitatakse. Kasutusaegselt tekkivaid heitmeid tekitavad Mägiste raudteejaamas

liikuvad diiselrongid. Tulenevalt asjaolust, et Mägiste peatus ehitatakse ümber jaamaks ning

lisanduvad jaamateed, võib ette tulla rohkemat rongiliiklust, rongikoosseisude

komplekteerimist või rongide pikemaajamist peatumist jaama alal ning jaamateedel, mistõttu

võib ka ajutiselt suureneda heidete osakaal raudteejaama piirkonnas. Samuti võib see kaasa tuua

teatud müra näiteks rongide komplekteerimisel, kuid samas on projekti kohaselt kavas rööbaste

kokkukeevitamine, mis vähendab rongide liikumisel tekkivat müra. Soojuse, kiirguse ja lõhna

teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kasutusaegselt tuleb territooriumil jäätmeid liigiti

sorteerida.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste

põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Raudteetrass piirneb antud piirkonnas maatulundus- ja elamumaadega. Kavandatav tegevus ei

mõjuta olemasolevat ega planeeritavat maakasutust ning seal planeeritavaid tegevusi, kuna tegu

on juba raudteemaaga, kus olemasolev peatuskoht raudteejaamaks laiendatakse. Transpordimaa

kinnistu kõrval asuvad paar maaparandusala nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning VAALU-9.

Rajatavad ning ümberehitatavad rööbastee ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu ÄDU-2

ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Rööbasteede kõrvale rajatavate

kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei avaldataks mõju

maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus toimub põhiliselt jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

muda) pinnakattel, kus pinnakatte paksus on alla 1m, vähesemal määral ka liustikusetete e

moreenide (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) pinnakattel. Aluspõhjakivimid

kavandatava raudteejaama alal on liivakivid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m. Põhjavesi on

kavandatud tööde piirkonnas kaitstud.

Suhteliselt hea veeandvusega aluspõhjakivimid ning pinnakatte kivimid vähendavad võimalust,

et reostunud vee, kütuste või muude vedelike lekkimisel jõuavad need põhjavette või levivad

laiemalt pinnases. Käesolev tegevus ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega

taastumisvõimet. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Looduskaitsealuseid objekte alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde

pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam, mis on märgitud hävinuks.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga. Jälgida tuleb, et müra ning vibratsioon

jääksid määrustega sätestatud piiridesse.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, teatud määral on võimalik tolmu teke. Raudteejaama kasutusaegne mõju võib

avalduda läbi suurenenud liikluskoormuse, mis võib kaasa tuua teatavat müra ning heitmeid,

kui rongikoosseise komplekteeritakse või rongide manööverdamisel ning nende peatumisel.

Eeldatavalt pole avalduv mõju oluline.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega

ei avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele,

kultuuripärandile ega loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste

raudteejaama rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Järgida tuleb peatükis 4.4

välja toodud leevendusmeetmeid. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole

vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Eesti Looduse Infosüsteem

• „Mägiste raudteejaama ehitamine“ Eelprojekt. Töö nr 16-2024. AS Eesti Raudtee

• „Sangaste valla üldplaneering,“ Töö nr 05.002. OÜ Teadmised ja lahendused. 2006

• „Otepää valla üldplaneering,“ Kobras OÜ, töö nr 2020-113. 2023

Transpordiamet Muinsuskaitseamet Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet

09.10.2024 nr 16-12/24-13237-001

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht keskkonnamõju hindamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 23.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/09289.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. KMH otsuse eelnõu 2. KMH eelhinnang

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Transpordiamet Muinsuskaitseamet Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet

09.10.2024 nr 16-12/24-13237-001

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht keskkonnamõju hindamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 23.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/09289.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. KMH otsuse eelnõu 2. KMH eelhinnang

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

OTSUS

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks. Ehituslubade taotlused hõlmavad järgmiseid rajatisi:

1. Rööbastee nr 3 Mägiste püstitamine (EHR kood 221456804)

2. Rööbastee nr 2 Mägiste püstitamine (EHR kood 221458065)

3. Rööbastee nr II Puka-Keeni ümberehitamine (EHR kood 221456771)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 10.05.2024 projekteerimistingimused nr

2411802/01579 kavandatavale tegevusele ja eelmainitud rajatistele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist või kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse

staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 3. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda raudteeliini või

raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Eelhinnang koostati

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa

TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja

enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga 478,4-

481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521). Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni

jaamade likvideerimise kavaga rajada Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse

kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3. Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud

poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev

peatee asub antud piirkonnas sirgel teelõigul. Projektiga on ette nähtud järgmised põhitööd: raudtee

maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine

pöörmete paigaldamise piirkonnas; isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha

laiendamine/rajamine; liiva ja killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine;

raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine

graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine;

plastist sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.

Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga.

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Transpordimaa kinnistu kõrval asuvad maaparandusalad nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning

VAALU-9. Rajatavad ning ümberehitatavad rööbasteed ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu

ÄDU-2 ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Looduskaitsealuseid objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte alale ning selle vahetusse

lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam,

mis on märgitud hävinuks.

Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile ega

loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste raudteejaama rajamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara.

Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama

eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17

ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival

ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel

pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit

ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus

likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva

ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti

kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna

nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri

objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei

avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3:

otsustan:

jätta Mägiste raudteejaama rajamise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

Mägiste raudteejaama ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 4

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 4

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 5

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 5

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused5

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 6

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 6

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ...................................................................................... 6

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 7

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ..................... 7

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ...................................................................................... 7

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................... 7

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .......................................................... 8

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ............................................................................. 9

1. Üldine teave Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks.

Joonis 1. Mägiste raudteejaama uute jaamateede rajamine

Mägiste raudteejaama rajamine hõlmab endast kahe jaamatee juurdeehitamist, mistõttu liigitub

antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6

lg 2 p 10 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 alla - raudteeliini või raudteejaama rajamine,

laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1

p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga

478,4-481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521).

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni jaamade likvideerimise kavaga rajada

Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3.

Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on

raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev peatee asub antud piirkonnas

sirgel teelõigul. Raudtee uuest asukohast tingitud uued foorid paigaldatakse vastavalt taristu

CCS-süsteemi moderniseerimise projektile. KMH eelhinnangu aluseks oleva projektiga on ette

nähtud järgmised põhitööd: raudtee maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt

vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine pöörmete paigaldamise piirkonnas;

isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha laiendamine/rajamine; liiva ja

killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine; raudbetoonist liipritel 60E1

rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga

liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine; plastist

sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja

heakorrastamine.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Koostatavas Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et Otepää valla lääneosa läbib Tartu-

Valga raudteeliin, valla piires on kolm rongipeatust: Puka, Mägiste ja Keeni külades. Toimiv

rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused tuleb Otepää vallas säilitada. Uute

hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse tuleb arendajal tagada

keskkonnanõuete (müra, vibratsiooni normtasemed) täitmine. Hetkel Mägiste külas kehtiv

Sangaste valla üldplaneering raudteed ei käsitle.

Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas pole kehtivaid detailplaneeringuid. Teisi teadaolevaid

asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata kohapealseid ressursse. Ehituseks vajalikud

ehitusmaterjalid nagu betoon, killustik, liiv, betoonliiprid, rööpad, kasvupinnas ja muu tuuakse

kohale. Ehituse käigus kavandatakse rajada uued kraavid ja küvetid, rajatakse uus muldkeha

ning juurdepääsutee. Võsa raiutakse ning osa taimkatet on vaja eemaldada. Uue muldkeha

rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Ehitustööde järgselt

taastatakse pinnas ja rajatakse uus haljastus.

2.4. Tegevuse energiakasutus Mägiste raudteejaama ehitamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil energiat ei kasutata.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti kinnistuga,

kuhu rajatisi ehitatakse. Kasutusaegselt tekkivaid heitmeid tekitavad Mägiste raudteejaamas

liikuvad diiselrongid. Tulenevalt asjaolust, et Mägiste peatus ehitatakse ümber jaamaks ning

lisanduvad jaamateed, võib ette tulla rohkemat rongiliiklust, rongikoosseisude

komplekteerimist või rongide pikemaajamist peatumist jaama alal ning jaamateedel, mistõttu

võib ka ajutiselt suureneda heidete osakaal raudteejaama piirkonnas. Samuti võib see kaasa tuua

teatud müra näiteks rongide komplekteerimisel, kuid samas on projekti kohaselt kavas rööbaste

kokkukeevitamine, mis vähendab rongide liikumisel tekkivat müra. Soojuse, kiirguse ja lõhna

teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kasutusaegselt tuleb territooriumil jäätmeid liigiti

sorteerida.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste

põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Raudteetrass piirneb antud piirkonnas maatulundus- ja elamumaadega. Kavandatav tegevus ei

mõjuta olemasolevat ega planeeritavat maakasutust ning seal planeeritavaid tegevusi, kuna tegu

on juba raudteemaaga, kus olemasolev peatuskoht raudteejaamaks laiendatakse. Transpordimaa

kinnistu kõrval asuvad paar maaparandusala nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning VAALU-9.

Rajatavad ning ümberehitatavad rööbastee ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu ÄDU-2

ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Rööbasteede kõrvale rajatavate

kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei avaldataks mõju

maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus toimub põhiliselt jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

muda) pinnakattel, kus pinnakatte paksus on alla 1m, vähesemal määral ka liustikusetete e

moreenide (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) pinnakattel. Aluspõhjakivimid

kavandatava raudteejaama alal on liivakivid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m. Põhjavesi on

kavandatud tööde piirkonnas kaitstud.

Suhteliselt hea veeandvusega aluspõhjakivimid ning pinnakatte kivimid vähendavad võimalust,

et reostunud vee, kütuste või muude vedelike lekkimisel jõuavad need põhjavette või levivad

laiemalt pinnases. Käesolev tegevus ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega

taastumisvõimet. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Looduskaitsealuseid objekte alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde

pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam, mis on märgitud hävinuks.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga. Jälgida tuleb, et müra ning vibratsioon

jääksid määrustega sätestatud piiridesse.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, teatud määral on võimalik tolmu teke. Raudteejaama kasutusaegne mõju võib

avalduda läbi suurenenud liikluskoormuse, mis võib kaasa tuua teatavat müra ning heitmeid,

kui rongikoosseise komplekteeritakse või rongide manööverdamisel ning nende peatumisel.

Eeldatavalt pole avalduv mõju oluline.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega

ei avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele,

kultuuripärandile ega loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste

raudteejaama rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Järgida tuleb peatükis 4.4

välja toodud leevendusmeetmeid. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole

vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Eesti Looduse Infosüsteem

• „Mägiste raudteejaama ehitamine“ Eelprojekt. Töö nr 16-2024. AS Eesti Raudtee

• „Sangaste valla üldplaneering,“ Töö nr 05.002. OÜ Teadmised ja lahendused. 2006

• „Otepää valla üldplaneering,“ Kobras OÜ, töö nr 2020-113. 2023

OTSUS

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks. Ehituslubade taotlused hõlmavad järgmiseid rajatisi:

1. Rööbastee nr 3 Mägiste püstitamine (EHR kood 221456804)

2. Rööbastee nr 2 Mägiste püstitamine (EHR kood 221458065)

3. Rööbastee nr II Puka-Keeni ümberehitamine (EHR kood 221456771)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 10.05.2024 projekteerimistingimused nr

2411802/01579 kavandatavale tegevusele ja eelmainitud rajatistele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist või kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse

staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 13 p 3. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda raudteeliini või

raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Eelhinnang koostati

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa

TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja

enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga 478,4-

481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521). Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni

jaamade likvideerimise kavaga rajada Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse

kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3. Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud

poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev

peatee asub antud piirkonnas sirgel teelõigul. Projektiga on ette nähtud järgmised põhitööd: raudtee

maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine

pöörmete paigaldamise piirkonnas; isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha

laiendamine/rajamine; liiva ja killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine;

raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine

graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine;

plastist sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.

Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga.

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Transpordimaa kinnistu kõrval asuvad maaparandusalad nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning

VAALU-9. Rajatavad ning ümberehitatavad rööbasteed ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu

ÄDU-2 ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Looduskaitsealuseid objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte alale ning selle vahetusse

lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam,

mis on märgitud hävinuks.

Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile ega

loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste raudteejaama rajamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara.

Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama

eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17

ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival

ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel

pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit

ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus

likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva

ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti

kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna

nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri

objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei

avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3:

otsustan:

jätta Mägiste raudteejaama rajamise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.

Mägiste raudteejaama ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 4

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 4

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 5

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 5

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused5

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 6

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 6

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ...................................................................................... 6

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 7

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ..................... 7

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ...................................................................................... 7

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................... 7

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .......................................................... 8

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ............................................................................. 9

1. Üldine teave Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) esitas 23.08.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama

rajamiseks.

Joonis 1. Mägiste raudteejaama uute jaamateede rajamine

Mägiste raudteejaama rajamine hõlmab endast kahe jaamatee juurdeehitamist, mistõttu liigitub

antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6

lg 2 p 10 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 alla - raudteeliini või raudteejaama rajamine,

laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1

p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kavandatav tegevus leiab aset aadressil Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla, Tartu-Valga

478,4-481,2 km (katastriüksus 72401:001:1521).

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on seoses Puka ja Keeni jaamade likvideerimise kavaga rajada

Mägiste peatuskoha asemele jaam. Peatee kõrvale ehitatakse kaks vastuvõtusaateteed nr 2 ja 3.

Puka–Keeni jaamavahe on üheteeline ja on varustatud poolautomaatblokeeringuga. Raudtee on

raudbetoonliipritel ning rööbastega R65 ja 60E1. Olemasolev peatee asub antud piirkonnas

sirgel teelõigul. Raudtee uuest asukohast tingitud uued foorid paigaldatakse vastavalt taristu

CCS-süsteemi moderniseerimise projektile. KMH eelhinnangu aluseks oleva projektiga on ette

nähtud järgmised põhitööd: raudtee maa-ala puhastamine võsast ja puudest vastavalt

vajadusele; olemasoleva raudtee demonteerimine pöörmete paigaldamise piirkonnas;

isoleerlukkude demonteerimine ja paigaldamine; muldkeha laiendamine/rajamine; liiva ja

killustiku segust 20 cm paksuse ballastialuse kihi rajamine; raudbetoonist liipritel 60E1

rööbastega raudtee paigaldamine koospöörmetega; raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga

liiprite alt 35 cm paksuselt; käiguradade rajamine; juurdepääsutee ehitamine; plastist

sademevee toru paigaldamine juurdepääsutee alla; kraavide ja küvettide sisselõikamine;

poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; raudtee maa-ala planeerimine ja

heakorrastamine.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Koostatavas Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et Otepää valla lääneosa läbib Tartu-

Valga raudteeliin, valla piires on kolm rongipeatust: Puka, Mägiste ja Keeni külades. Toimiv

rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused tuleb Otepää vallas säilitada. Uute

hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse tuleb arendajal tagada

keskkonnanõuete (müra, vibratsiooni normtasemed) täitmine. Hetkel Mägiste külas kehtiv

Sangaste valla üldplaneering raudteed ei käsitle.

Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas pole kehtivaid detailplaneeringuid. Teisi teadaolevaid

asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata kohapealseid ressursse. Ehituseks vajalikud

ehitusmaterjalid nagu betoon, killustik, liiv, betoonliiprid, rööpad, kasvupinnas ja muu tuuakse

kohale. Ehituse käigus kavandatakse rajada uued kraavid ja küvetid, rajatakse uus muldkeha

ning juurdepääsutee. Võsa raiutakse ning osa taimkatet on vaja eemaldada. Uue muldkeha

rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Ehitustööde järgselt

taastatakse pinnas ja rajatakse uus haljastus.

2.4. Tegevuse energiakasutus Mägiste raudteejaama ehitamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil energiat ei kasutata.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti kinnistuga,

kuhu rajatisi ehitatakse. Kasutusaegselt tekkivaid heitmeid tekitavad Mägiste raudteejaamas

liikuvad diiselrongid. Tulenevalt asjaolust, et Mägiste peatus ehitatakse ümber jaamaks ning

lisanduvad jaamateed, võib ette tulla rohkemat rongiliiklust, rongikoosseisude

komplekteerimist või rongide pikemaajamist peatumist jaama alal ning jaamateedel, mistõttu

võib ka ajutiselt suureneda heidete osakaal raudteejaama piirkonnas. Samuti võib see kaasa tuua

teatud müra näiteks rongide komplekteerimisel, kuid samas on projekti kohaselt kavas rööbaste

kokkukeevitamine, mis vähendab rongide liikumisel tekkivat müra. Soojuse, kiirguse ja lõhna

teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kasutusaegselt tuleb territooriumil jäätmeid liigiti

sorteerida.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste

põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Ädu külas Otepää vallas Valga maakonnas transpordimaal.

Raudteetrass piirneb antud piirkonnas maatulundus- ja elamumaadega. Kavandatav tegevus ei

mõjuta olemasolevat ega planeeritavat maakasutust ning seal planeeritavaid tegevusi, kuna tegu

on juba raudteemaaga, kus olemasolev peatuskoht raudteejaamaks laiendatakse. Transpordimaa

kinnistu kõrval asuvad paar maaparandusala nimedega MÄGISTE-5, ÄDU-3 ning VAALU-9.

Rajatavad ning ümberehitatavad rööbastee ületavad ka maaparandussüsteemi eesvoolu ÄDU-2

ning selle kalda veekaitsevööndit ning eesvoolu kaitsevööndit. Rööbasteede kõrvale rajatavate

kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega ei avaldataks mõju

maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus toimub põhiliselt jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

muda) pinnakattel, kus pinnakatte paksus on alla 1m, vähesemal määral ka liustikusetete e

moreenide (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) pinnakattel. Aluspõhjakivimid

kavandatava raudteejaama alal on liivakivid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m. Põhjavesi on

kavandatud tööde piirkonnas kaitstud.

Suhteliselt hea veeandvusega aluspõhjakivimid ning pinnakatte kivimid vähendavad võimalust,

et reostunud vee, kütuste või muude vedelike lekkimisel jõuavad need põhjavette või levivad

laiemalt pinnases. Käesolev tegevus ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega

taastumisvõimet. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Looduskaitsealuseid objekte alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Kultuuripärandi objekte

alale ning selle vahetusse lähedusse ei jää. Mägiste peatuse juures jääb raudtee äärde

pärandkultuuri objekt Mägiste raudteejaam, mis on märgitud hävinuks.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudteejaama lähedusse jäävad elamud. Elanikeni võib avalduda ajutiselt tööde

teostamise ajal mõningast vibratsiooni ja müra, samuti teatud heitmeid õhku, mis tulevad

ehitusmasinatest. Jaama kasutamise ajal võib samuti jõuda teatud müra tulenevalt rongide

kasutamisest, kuid tõenäoliselt pole tegu olulise mõjuga. Jälgida tuleb, et müra ning vibratsioon

jääksid määrustega sätestatud piiridesse.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, teatud määral on võimalik tolmu teke. Raudteejaama kasutusaegne mõju võib

avalduda läbi suurenenud liikluskoormuse, mis võib kaasa tuua teatavat müra ning heitmeid,

kui rongikoosseise komplekteeritakse või rongide manööverdamisel ning nende peatumisel.

Eeldatavalt pole avalduv mõju oluline.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

7. Rööbasteede kõrvale rajatavate kraavide ning küvettide rajamisel tuleb veenduda, et nendega

ei avaldataks mõju maaparandusalade ning maaparandussüsteemi eesvoolu toimivusele.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele,

kultuuripärandile ega loodusväärtustele kui rakendada leevendusmeetmeid. Mägiste

raudteejaama rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Järgida tuleb peatükis 4.4

välja toodud leevendusmeetmeid. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole

vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Eesti Looduse Infosüsteem

• „Mägiste raudteejaama ehitamine“ Eelprojekt. Töö nr 16-2024. AS Eesti Raudtee

• „Sangaste valla üldplaneering,“ Töö nr 05.002. OÜ Teadmised ja lahendused. 2006

• „Otepää valla üldplaneering,“ Kobras OÜ, töö nr 2020-113. 2023

Transpordiamet Muinsuskaitseamet Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet

09.10.2024 nr 16-12/24-13237-001

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht keskkonnamõju hindamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 23.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/09289.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. KMH otsuse eelnõu 2. KMH eelhinnang

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Transpordiamet Muinsuskaitseamet Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet

09.10.2024 nr 16-12/24-13237-001

Mägiste raudteejaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/09289 Mägiste raudteejaama rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht keskkonnamõju hindamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 23.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/09289.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. KMH otsuse eelnõu 2. KMH eelhinnang

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]