Keskkonnaameti arvamus riigiteel 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehituse ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 26.09.2024 nr 8-1/24-008/16616-1

Meie 09.10.2024 nr 6-2/24/19905-2

Arvamus Riigiteel 15 Tallinn-Rapla-Türi tee

km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71)

ümberehituse ehitusprojekti

projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigiteel 15

Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks“ eelnõu.

Ehitusprojekt koostatakse olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamiseks Harju

maakonnas Saku vallas Lokuti külas. Sild on amortiseerunud ja kahjustused on väga kaugele

arenenud. Võttes arvesse, et tegemist on tugimaanteega, millel liiguvad sageli eriveosed

kõrguslike piirangute puudumise tõttu, ei vasta silla kandevõime tänapäevastele vajadustele.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt (seisuga 09.10.2024) ei jää

kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse (LKS) alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga tutvunud ning toob välja järgnevad

märkused:

1. Tõdva sild jääb Vääna jõe kalda 50 m ehituskeeluvööndisse ja 100 m piiranguvööndisse

(LKS § 38 lg 1 p 4 ja § 37 lg 1 p 2). Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 p-d 9 ja 10). Tõdva sild on Saku valla üldplaneeringuga2 planeeritud, seega silla ümberehitamine on ehituskeeluvööndis lubatud.

2. Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava3 ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2024 nr 6-2/24/19905 all. 2 Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24. 3 Veemajanduskavad on leitavad: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027.

2 (2)

Tõdva sild asub Vääna jõe veekogumil Vääna_1 (Vääna lähtest Saku paisuni (Tallinna mnt)), mille seisund4 on hinnatud „kesiseks“ (põhjuseks peamiselt kraavitamine). Meetmeprogrammi kohaselt tuleb veekogumil Vääna_1 vältida koormust hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Palume sellega silla projekteerimisel arvestada.

3. Vääna jõgi ei kuulu kõnealuses asukohas keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p-i 123 alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja, kuid sellest hoolimata tuleks võimalusel projekteerida sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala.

4. Vääna jões tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi.

5. Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid.

6. Koostatavas projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri

paigaldatava ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.

7. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal.

8. Edaspidiseks märgime, et tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul vajab veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (veeseadus § 196 lg 2 p 4). Veeluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus nt muutub kaldajoon (veeseadus § 187 p 17). Kui silla ehituse käigus ei tehta ajutiselt ega püsivalt veekogus mingeid töid, siis tegevus registreeringut ei vaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Triin Kask 5196 6710 (looduskasutus)

[email protected]

Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi)

[email protected]

4 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnang, Keskkonnaagentuur:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo, fail „veekogumite

koondseisund 2022.xlsx“.