Sissetulev kiri

Dokumendiregister	Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Viit	3-8/96
Registreeritud	11.10.2024
Sünkroonitud	14.10.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	3 Õigusteenindus. Hanked
Sari	3-8 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	3-8/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Rahandusministeerium
Vastutaja	Tanel Terase (õiguse ja hangete osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (152599 tm).

Failid

1.1-10.14377-1 02.10.2024 Õigusakti eelnõu.asice

RahaPTS EELNÕU.pdf

RahaPTS seletuskiri.pdf

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus.pdf

Seletuskirja_lisa_1_-_vastavustabel.pdf

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus.msg

1.1-10.14377-1 02.10.2024 Õigusakti eelnõu.asice

RahaPTS EELNÕU.pdf

RahaPTS seletuskiri.pdf

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus.pdf

Seletuskirja_lisa_1_-_vastavustabel.pdf

RahaPTS EELNÕU.pdf

EELNÕU

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning

avaliku teabe seaduse muutmise seadus

§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone,

kelle eesmärk on anda valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu. Lisaks võib

valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib

kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Komisjonide ning ajutise ja alalise

töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riikliku riskihinnangu koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

komisjonil ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu

koostamises osaleval töörühmal õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse,

sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohaseid

riskihinnanguid, raporteid ning soovitusi, mis on ministeeriumidele või nende valitsemisala

asutustele kättesaadavad.“;

4) paragrahvi 12 lõikes 4 asendatakse sõna „arvu“ sõnaga „koosseisu“;

5) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „laitmatu maine“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõike 6 tähenduses“;

6) paragrahvi 17 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „andmekogudest teavet“

tekstiosaga „sealhulgas kontrollida isiku mainet käesoleva seaduse § 72 lõikes 22 sätestatud

viisil“;

7) paragrahvi 49 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „ning saadud teabe kasutamise kohta“

tekstiosaga „saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“;

8) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet,

sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku

omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“;

9) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane teavitamine, mis

hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajaduse korral avalikkuse teavitamist rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja toimimisviisidest ning

oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt üks kord aastas;“;

10) paragrahvi 55 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi

ettekirjutust põhistav dokument) ning selle aluseks olevad andmed ja dokumendid on

konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse

tähenduses. Isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks

ettekirjutus tehti, on Rahapesu Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust

põhistava dokumendiga tingimusel, et ei esine järgmisi asjaolusid:“;

11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumisest täieliku või osalise keeldumise korral

avaldatakse teabe taotlejale keeldumise õiguslikud alused.“;

12) paragrahvi 58 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda

määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, pädevatelt

järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt. Ettekirjutuse alusel on

Rahapesu Andmebürool õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9

tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki

isikuandmeid, kohustatud ja kolmandalt isikult.“;

13) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 12 järgmise sõnastuses:

„(12) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 6, 8 ja 9

tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas jälitustoimingutega ja salajase

koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega

sätestatud korras.“;

14) paragrahvi 58 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–12 ja käesoleva seaduse § 59 alusel teavet andnud asutus

ja isik kohaldavad isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse §-s 601

sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.“;

16) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

„§ 581. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo poolt

(1) Rahapesu Andmebürool on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust

või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid ja üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid

isikuandmeid.

(2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 sätestatut ning rakendades kõiki isikuandmete kaitse seaduse §-s 43 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid

turvameetmeid. Kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile andmete edastamisel

rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis

d ning isikuandmete kaitse seaduse § 48 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut.“;

17) paragrahvi 591 lõike 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu

Andmebüroo seadusest tulenevaid ülesandeid:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;

2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamisele või sellega seotud

kuritegudele viitavaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise;

3) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine;

4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel;

5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine

ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas;

6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisel;

7) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 63;

8) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine;

9) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või

tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

18) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmekogu põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu volitatud töötleja või töötlejad ja nende ülesanded;

2) andmekogu pidamise kord ja andmete täpsem koosseis;

3) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

4) andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord;

5) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.“;

19) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses:

„§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse,

eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud

elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed,

kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;

2) juriidilise isiku andmed – nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala,

kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kõrgema juhtkonna liikme isikuandmed,

kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;

3) füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed – kinnistute,

sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri juriidilise isiku

detailotsingu seotud isiku andmed, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja

tollideklaratsiooni andmed;

4) käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi

rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavad andmed;

5) käesoleva seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad

andmed;

6) käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;

7) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete

täitmisega seotud andmed.

(2) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegilise analüüsi ülesande

täitmiseks töödeldakse andmete kogumit pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult.

(3) Pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega isikut mittetuvastavad andmed

muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud üksnes juhul, kui esineb rahapesu või

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise kahtlus.

Rahapesu Andmebüroo juhi volitatud ametnik kooskõlastab pseudonüümitud andmete

depseudonüümimise Rahapesu Andmebüroo andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib toimingu

vastavust tingimustele.

(4) Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7–9

nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on rahapesu ja

terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik

seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegudega.

(5) Rahapesu Andmebürool on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada automatiseeritud

analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu hulgas teavet

riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta. Teksti- ja andmekaeve meetod

on automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid.

(6) Käesolevas seaduses nimetatud Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates

menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta

peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või toimingu kohta eraldi ning toimiku

pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 593 järgmises sõnastuses:

„§ 593. Andmete säilitamine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitatakse andmeid järgmiselt:

1) Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta 15 aastat

pärast vastava toimiku sulgemist;

2) rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid vastavalt andmete päritoluallikas toodud

piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist;

3) järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente

kümme aastat arvates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse

lõppemisest;

4) strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid kuni viis aastat arvates andmete

andmekogusse vastuvõtmisest;

5) andmetöötluse logisid vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.

(2) Andmete hoidmise, säilitamise ja kustutamise täpsem kord sätestatakse Rahapesu

Andmebüroo andmekogu põhimääruses.“;

21) paragrahvi 60 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu

Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses sätestatud

juhtudel ja korras. Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ning

selle töötlemise õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal.

Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu

või terrorismi rahastamisega seotud teavet saladuses tähtajatult.“;

22) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Jälitusasutustelt saadud jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete

edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema teabe esitanud

jälitusasutuse kirjalik luba.“;

23) paragrahvi 60 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Isikute sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 611 sätestatust.“;

24) paragrahvi 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

„§ 601. Andmesubjekti õiguste piiramine andmetega tutvumisel

„(1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks piirata

andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid

täitvale asutusele või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusele või rahvusvahelisele

organisatsioonile või institutsioonile;

3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud;

4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete

töötlemise kohta;

5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata

jätmine võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut;

4) takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piiranguid kohaldatakse ka

isikuandmete suhtes, mis on saadud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi

asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt

organisatsioonilt või institutsioonilt.

(4) Andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.“;

26) paragrahvi 63 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat

teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi

asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Käesolevas

lõikes nimetatud teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo

käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud ülesandeid.“;

27) paragrahvi 63 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada

teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla

vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või

juriidiliste isikute ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste,

mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel.“;

28) paragrahvi 63 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud

teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud piirangutele. Teabe kasutamiseks

muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib Rahapesu Andmebüroo teabe esitanud

teiselt rahapesu andmebüroolt eelnevalt luba.“;

29) paragrahvi 64 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rahapesu Andmebüroo poolt järelevalve tegemise käigus kogutavate andmete kasutamisele

kehtivad käesoleva seaduse §-s 60 toodud piirangud.“;

30) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahapesu Andmebüroo alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses

märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ja kontrollimise aeg.

Teavitus edastatakse kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli

algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist.“;

31) seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

„§ 681. Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste kajastamise erisused

(1) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu

jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

(2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul arvates akti kättetoimetamisest esitada kirjalikke

selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast

kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Rahapesu Andmebüroo lõpliku akti, mis toimetatakse

kontrollitavale kätte.

(4) Kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad

asjaolud või Rahapesu Andmebüroo saab lisainformatsiooni, võib Rahapesu Andmebüroo akti

või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni

kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata

teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.“;

32) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu Andmebürool õigus:

1) vestelda kontrollitava isikuga, et selgitada välja tema kõlbelised ja muud isikuomadused ning

vajaduse korral võtta temalt kirjalik seletus;

2) töödelda Rahapesu Andmebüroole isiku poolt enda kohta esitatud teavet;

3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku süsteemi, isikut tõendavate

dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi,

sissesõidukeeldude registri, karistusregistri, majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid;

4) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid;

5) töödelda välismaiselt õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmeid.“;

33) paragrahvi 77 lõike 1 punkti 2, lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna

„viisi“ sõnadega „ja ulatuse“;

34) paragrahvi 77 lõiget 33 täiendatakse pärast sõna „elukohariigi“ sõnadega „ning andmed

isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta“;

35) seadust täiendatakse §-ga 1043 järgmises sõnastuses:

„§ 1043. Tegeliku kasusaaja andmete kooskõlla viimine

Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kantud juriidilise isiku juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed äriregistris käesoleva

seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 3 punktis 2 ning lõikes 33 nimetatud

andmetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.“;

36) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk

155–163)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163) ja

(EL 2024/1640 (ELT L, 2024/1640, 19.06.2024)“.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses:

„53) teabe Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek

võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist;“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 10. märtsil.

(2) Paragrahvi 1 punktid 33–35 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

RahaPTS seletuskiri.pdf

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning

avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga tehakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi

RahaPTS) muudatused, mis on seotud Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) andmekogu

andmetöötluse funktsioonide täienemise ja eristamisega. Eelnõu puudutab eelkõige seda,

kuidas, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töödeldakse

Eelnõuga tehtavad muudatused järgivad rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alaseid soovitusi1 (Financial Action Task Force (FATF) Recommendations)

analüüside tõhusama teostamise ja nende tulemuste eesmärgipärase kasutamise osas. Samuti

peetakse silmas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestava komisjoni

MONEYVAL hindamisraportis antud hinnangut FATF’i nõuete täitmisele ning tehakse

muudatused, mille eesmärk on kõrvaldada hindamisraportis viidatud puudusi.

Eeltoodu saavutamiseks sõnastatakse peamise muudatusena ümber Rahapesu Andmebüroo

andmekogu eesmärgid, lisatakse andmekategooriate loetelu, erisused andmetöötlusviisides

ning andmete säilitamise tähtajad. Samuti reguleeritakse andmesubjekti õiguste piirangud

andmetega tutvumisel ning täiendatakse avaliku teabe seadust eesmärgiga piirata juurdepääsu

Rahapesu Andmebüroo teabele tegevuse meetodite ja taktika kohta.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise tõhustamise eesmärgil

tehakse muudatus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust

reguleerivas sättes, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni ja

nõuandva funktsiooniga komisjonide moodustamist.

Eelnõuga muudetakse ka RAB-i poolt teostatava haldusjärelevalve protseduure kirjeldavat

regulatsiooni. Samuti muudetakse läbipaistvamaks kohustatud isiku kontaktisiku määramisel ja

RAB-i poolt väljastatava tegevusloa menetluses toimuva mainekontrolli läbiviimiseks

vajalikke tegevusi.

Eelnõu võtab RahaPTS-i üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis

käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi

kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi

(EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT

L, 2024/1640, 19.06.2024), artikli 74, mis mõnevõrra muudab direktiivi 2015/849 artikli 30

lõike 5 sõnastust. Asjakohastes RahaPTS-i sätetes tehakse täiendus kohustuslikus korras

1 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the

financing of terrorism & proliferation, 2012, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf

kättesaadavate tegeliku kasu saava omaniku andmete koosseisu osas ja lisatakse

sõnatäiendused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika

osakonna nõunikud Liina Malm (liina.malm@fin.ee) ja Henrik Mägi (käesolevaks ajaks

teenistussuhe lõppenud). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (virge.aasa@fin.ee, tel 5885 1493) ning

eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

(sirje.lilover@fin.ee).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74. Eelnõuga muudetakse RahaPTS

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.06.2024, 51 ja avaliku teabe seaduse redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 11.

Eelnõuga ei muudeta Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS § 104 lõikes 2 nimetatud

Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid õigusakte, mistõttu selle seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Riigikantselei riskihinnangus, kus käsitletakse riigikaitselisi, riigi julgeoleku ja avaliku korra

vastu suunatud ohtusid, on ära toodud olulise ohuna ka rahapesu.2 Rahapesu kanaleid võidakse

kasutada terrorismi rahastamiseks, Eesti riigi, EL-i ja NATO liikmesriikide vastases

õõnestustegevuse, ebaseadusliku relvatööstuse ja sõjategevuse finantseerimiseks ning EL-i ja

ÜRO sanktsioonidest kõrvale hoidmiseks.

Eestile on oluline kõrgel tasemel rahapesu ja terrorismi tõkestamise suutlikkus. Eesti digiriigina

soovib arendada innovaatilisi ja digitaalseid teenuseid, mida kasutavad ka mitteresidendid.

Avatud digiühiskonna ja rahvusvahelistumise seisukohast lähtuvalt aga peame arvestama ka

riskidega, mis võivad kaasneda rahapesu ja terrorismi rahastamise näol. Selleks tuleb aegsasti

tuvastada mustreid ja trende, et teha järeldusi rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegiliseks

tõkestamiseks ning anda sisendit operatiivsete prioriteetide seadmisse ning valdkonna poliitika

kujundamisse.

Avaliku sektori digitaalse võimekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

vastase võitluse tõhustamiseks, et säilitada usaldus riigi finantssüsteemi vastu ja tagada selle

stabiilsus. See on seotud valdkondliku arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ elluviimisega.

Programmis „Siseturvalisuse 2024-2027“ on antud näitajate pinnalt tõstatatud küsimus, kas

kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehhanism koos kriminaaltulu tuvastamisega on

piisavalt tõhus. Programmi „Siseturvalisuse 2024-2027“ üheks eesmärgiks on vähendada rasket

ja peitkuritegevust, mille üheks vormiks on rahapesu.

2 Riskid. Riigikantselei, https://riigikantselei.ee/riskid#rahapesu

Eeltoodut silmas pidades on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamisel

võtmetähtsusega uudsete infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine,

kuid ka uute infotehnoloogiate kasutamise teel saadud analüüsitulemuste sihipärane

kasutamine. Infotehnoloogiliste lahenduste olulisust rõhutavad FATF-i soovitused, mille

kohaselt peab rahapesu andmebürood julgustama kasutama analüütilist tarkvara, mis aitab

kaasa võimalikult otstarbekale andmetöötlusele, tuvastamaks tõepärast riskipilti ning

kiirendamaks reaktsiooni kuritegelikule käitumisele.

Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise analüüsi funktsionaalsuse väljaarendamisel

tekib võimekus süsteemselt ja õigeaegselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning

suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja

teadmiste põhiselt. Selle tulemusel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse

pärssimise võimekus järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Siinjuures

on seadusandja ülesanne tagada, et oleks reguleeritud millisel viisil, tingimustel ja eesmärgil

toimub andmetöötlus ning kellel ja millisel alusel on juurdepääs andmetele ning nende

töötlemise õigus.

Seega on käesoleva eelnõu peamine eesmärk kehtestada selged alused, mis võimaldavad RAB-

il andmete analüüsi funktsiooni tõhustamise kaudu tõsta oma seadusest tulenevate ülesannete

täimise efektiivsust ja seeläbi kogu riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi efektiivsust. Asjakohase regulatsiooni väljatöötamisel peetakse silmas, et taotletav

eesmärk ei riivaks ebaproportsionaalselt isikute põhiõigusi ning et isikuandmete töötlemise

käigus oleks kasutusel kõik meetmed, mis aitavad välistada üleliigset andmetöötlust, ja tagada

selle läbipaistvus vajalikus ja võimalikus ulatuses.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu

menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõuga kavandatud peamiste muudatuste

eesmärk – RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni tõhustamine on kooskõlas rahvusvaheliste

standarditega. Selleks on pärast seadusmuudatuste jõustumist vajalik infotehnoloogiline

väljaarendus, mille kulu on plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi

funktsiooni süsteemi arendamiseks planeeritud vahenditest. Vajalikud seadusmuudatused

peavad järgima ajalist raami, mis on arendamiseks planeeritud vahendite kasutamise

tingimuseks. Lisaks võetakse eelnõuga üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 ning tulenevalt

§ 1 lõike 2 punktist 2 ei nõua see samuti väljatöötamiskavatsuse koostamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Paragrahvi 1 punkt 1 – RahaPTS § 12 lõige 2 kirjeldab rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise komisjoni koosseisu. RAB-i strateegiline analüüs on oluline sisend riikliku

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskipildi tekkeks. Riskipildi teket mõjutab ka riikliku

riskihinnangu koostamine, kuhu on kaasatud kõik teemaga kokku puutuvad asutused ja mille

koostamist koordineerib valitsuskomisjon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimise

kõrgemale tasemele viimiseks on vaja muuta valitsuskomisjoni töökorraldust. Tulenevalt

nimetatud vajadusest kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni

täpne koosseis edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, milles lähtutakse komisjoni koosseisu

määramisel selle tööefektiivsuse tagamisest. Seega tunnistatakse RahaPTS § 12 lõige 2 kui

komisjoni koosseisu määrav sõnastus kehtetuks.

Paragrahvi 1 punkt 2 –RahaPTS § 12 lõige 3 sätestab võimaluse luua rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise komisjoni juurde kohustatud isikute esindajate komisjon

(edaspidi turuosaliste nõukoda), kellel on valitsuskomisjoni juures nõuandev funktsioon ning

kelle eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimise võimalus neid

puudutavate rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud õigusaktide väljatöötamisel. Kuivõrd

valitsuskomisjoni tagasiside vajadus ülesannete täitmisel võib ajas muutuda, siis on normi

kehtiv sõnastus, mis piiritleb komisjoni koosseisu kohustatud isikute esindajatega, liialt

kitsendav. Uue sõnastusega laiendatakse komisjonide moodustamise võimalusi ning nähakse

ette, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone,

kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Komisjonide

moodustamisel on jätkuvalt kesksel kohal eesmärk tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile

kaasarääkimise võimalus, kuid laiem alus liikmete määramiseks annab lisaks võimaluse

moodustada komisjoni, mis peab silmas aktuaalseid eesmärke ja vajadusi. Komisjonide ning

ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga.

Paragrahvi 1 punkt 3 – Seaduse alusel kehtestatav valitsuskomisjoni töökord ega muu

RahaPTS §-s 12 valitsuskomisjoni tegevuse kohta sätestatu ei reguleeri riikliku riskihinnangu

läbiviimise eesmärgil teabe kogumist ning jagamist. Ka Euroopa komisjoni ekspertide Tomasso

Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase võitluse

tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit”3 tuuakse välja, et kehtivas RahaPTS-is puudub selge alus, mis

reguleeriks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ja selle juurde

kuuluvate riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavate töörühmade õigust koguda ning

jagada riikliku riskihinnangu koostamiseks vajalikku infot.

Riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele ning selle

koostamiseks puudub vajadus isikuandmete töötlemiseks4, mistõttu seaduses sellist õigust

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjonile ja riikliku riskihinnangu

läbiviimiseks moodustatavatele töörühmadele ei anta. Andmete töötlemise õiguse

reguleerimisel võetakse aluseks RahaPTS § 11 lõige 2, milles on nimetatud riikliku

riskihinnangu koostamiseks vajalike kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete loetelu. Seadust

täiendatakse RahaPTS § 12 lõikega 31, millega nähakse ette, et riikliku riskihinnangu

koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjonil ja käesoleva

paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu koostamises osaleval töörühmal

3 Di Ruzza, T., Stroligo, K. Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit. ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15 4 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di

Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15

õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse, mis on ministeeriumidele või nende

valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja

Euroopa Komisjoni asjakohaseid riskihinnangud, raporteid ning soovitusi.

Paragrahvi 1 punkt 4 – RahaPTS § 12 lõige 4 sätestab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Sätte muutmisvajadus on tingitud asjaolust, et käesoleva eelnõu paragrahvi 1 punktis 1

tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 12 lõige 2, milles oli ära toodud valitsuskomisjoni täpne

koosseis, seega muudetakse RahaPTS § 12 lõiget 4 selliselt, et rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise komisjoni koosseis ning töökord kehtestatakse edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrusega. Uus sõnastus järgib täpsemalt ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1

sõnastust, mille kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses määrata mitte ainult

valitsuskomisjoni liikmete arvu, vaid ka valitsuskomisjoni liikmeid.

Paragrahvi 1 punkt 5 – RahaPTS § 17 lõiget 5 täiendatakse ja tehakse viide sama paragrahvi

lõikele 6, mis avab senisest paremini isiku laitmatu maine mõiste. Laitmatu maine olemasolu

välistab olukord, kui RAB-i poolt teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus

on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all (RahaPTS § 17 lg 6).

Paragrahvi 1 punkt 6 – RahaPTS § 17 lõikes 6 täpsustatakse kontaktisiku või

kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrolltegevusi ning lisatakse õigus kontrollida isiku mainet

RahaPTS § 72 lõikes 22 sätestatud viisil. Maine kontrolli vajadust üleüldisemalt on varasemalt

põhjendatud FATF-i tüpoloogiaraportites, milles tuuakse välja kuritegelike ühenduste katsed

proovida finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku

informatsiooni hankida. Sealjuures on rõhutatud, et krediidi- ja finantseerimisasutute poolt

määratud kontaktisikud omavad oma ülesannete täitmisel juurdepääsu äri- ja pangasaladusele

ning läbi RAB-i täiendava informatsiooni esitamiseks kohustavate ettekirjutuste juurdepääsu

ka informatsioonile, kelle tehinguid ning millises ulatuses rahapesu andmebüroo parasjagu

kontrollib.

Laitmatu maine kontrollimise viisi täpsustamine annab kontaktisikukandidaadile ühtlasi ka

parema selguse tegevustest, mida tema maine hindamiseks tehakse ning tagab läbipaistvuse

maine hindamiseks töödeldavatest andmetest, sealhulgas isikuandmetest.

Paragrahvi 1 punkt 7 – RahaPTS § 49 lõiget 7 muudetakse ja täpsustatakse, et Rahapesu

Andmebüroo annab kohustatud isikutele tagasisidet rahapesu ja terrorismi rahastamise või

sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta. Euroopa komisjoni ekspertide

Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase

võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit”5 juhiti tähelepanu puudustele, mis seonduvad RAB-i poolt

teostatava strateegilise analüüsi tulemusel saadud info eesmärgipärase jagamisega. Tehnilises

dokumendis leiti, et seadus peaks kohustama RAB-i jagama teavet ka rahapesu ja terrorismi

5 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di

Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 22

rahastamisega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta, mille osas ootab RAB

kohustatud isikutelt asjakohast ja õigeaegset teavitamist.

Seega tagab tehtav täiendus RAB-i õigust anda kohustatud isikutele tagasisidet ka rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta, juhtides

tähelepanu tüpoloogiate ja riskiindikaatoritele ning avaldades juhendmaterjale.

Paragrahvi 1 punkt 8 – kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 2 sätestab Rahapesu Andmebüroo

ülesandena strateegilise analüüsi, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise. Viidatud sõnastus toob välja üksnes strateegilise

analüüsi eesmärgi ega kata eesmärgi saavutamise metoodikat.

Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardites (FATF’i soovitus

29) tuuakse esile strateegilise analüüsi teostamiseks toimuva süstematiseeritud andmetöötluse

olulisust. Strateegilise analüüsi teostamisel ehk rikkumiste trendide ja mustrite uurimiseks on

RAB-il õigus pärida ja saada kõigi eriliiki analüüside tegemiseks vajalikke andmeid ja teavet,

sealhulgas andmeid ja teavet välisriikide rahapesu andmebüroodelt, eesmärgiga võidelda

tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse RahaPTS §-s 54 lõike 1 punkti 2 ja tuuakse välja FATF’i

soovituses esile toodud andmetöötluse elemendid. RahaPTS §-s 54 lõike 1 punktis 2

sätestatakse, et strateegiline analüüs käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet,

sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku

omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust. Täiendusega tagatakse strateegilise

analüüsi kui protsessi selgus ja läbipaistvus ning kooskõla rahvusvaheliste standarditega.

Paragrahvi 1 punkt 9 – Kehtiv RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 5 kohaselt on RAB-i ülesandeks

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine

ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas. Kuivõrd käesoleva

eelnõu seadusena jõustumisel paraneb RAB-i võimekus strateegilise analüüsi teostamisel, siis

on RAB-il võimalik anda nii kohustatud isikutele, kuid ka avalikkusele rohkem teavet, mis

puudutab rahapesu ja terrorismi ohtusid, riske, suundumusi, mustreid ja toimimisviise.

Teisisõnu on RAB-il võimalus teha tõhusamat teavitustööd, tagades seeläbi rahapesu või

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude või kuritegude tulemusena saadud raha

kasutamise kergema äratundmise.

Sellest tulenevalt täpsustatakse RAB-i ülesannet kohustatud isikute ja avalikkuse teavitamisel

ning teavitamise esemeks olevaid elemente. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse

selliselt, et RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise

alane teavitamine, mis hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajadusel avalikkuse

teavitamist rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja

toimimisviisidest ning oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt

üks kord aastas. Sätte uus sõnastus rõhutab olulise osana teavitamise regulaarsust ja senisest

detailsemalt strateegilise analüüsi tulemusel saadavat teavet, mille jagamine nii kohustatud

isikute kui ka avalikkusega aitab lõppeesmärgina kaasa tõhusamale rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisele.

Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtiva seaduse § 55 lõike 3 senine sõnastus võimaldas järeldada, et

isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus

tehti, on üldreegli kohaselt õigus tutvuda ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava

dokumendiga. Normi sõnastust täpsustatakse ning tuuakse välja, et ettekirjutuse tegemist

põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi ettekirjutust põhistav dokument)

ning selle aluseks olev teave, andmed ja dokumendid on üldreegli kohaselt konfidentsiaalsed

ning ka andmesubjektile endale on viidatud andmetele juurdepääs täielikult või osaliselt

piiratud. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks

ettekirjutus tehti, on Rahapesu Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust

põhistava dokumendiga tingimusel, et ei esine seda välistavaid asjaolusid, mille loetelu jääb

kehtima senisel kujul.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkide täitmise tagamiseks on vältimatult

vajalik varjata puudutatud isiku eest RAB-i poolt tuvastatud infot ning on oluline, et ligipääs

sellistele andmetele oleks piiratud. Erandid tuleb sätestada ühemõtteliselt normides. RAB-i

poolt tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument sisaldab kahtlustuse sisu ja

põhjendusi ning seega nendest teadasaamine enne kriminaalmenetluse algust mõjutab

negatiivselt menetluse kulgu või teeb kriminaalmenetluse alustamise hoopis võimatuks. Seda

probleemi on käsitletud ka Eesti kohta käivas MONEYVAL’i raportis, kus on rõhutatud

andmete konfidentsiaalsuse tagamise olulisust ka andmesubjekti ees. Samuti sisaldab

ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument andmeid teate esitaja kohta, milline asjaolu

peab käesoleva seaduse § 521 kohaselt jääma konfidentsiaalseks, kuivõrd vastupidine praktika

võib heidutada kohustatud isikuid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse teateid esitamast.

Täiendavalt töötleb RAB infot, mis on saadud infovahetuse korras välisriikide asutustelt. Sellist

informatsiooni peab rahvusvaheliste lepingute, standartide ning Euroopa Liidu direktiivides

sätestatud kohustuste kohaselt kaitsema konfidentsiaalsena ning sellise info avaldamine

kolmandatele osapoolsetele vastava välisriigi vastava asutuse loata ei ole lubatav. RAB-i

ettekirjutuse faktilistes asjaoludes toodud analüüsi põhjal saab isik teha järeldusi selle kohta,

millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti võimaldab selles toodud info

saada aimu RAB-i menetlustaktika ja meetodite kohta, mis võivad anda kurjategijatele infot

kuritegude tuvastamise vältimise võimaluste kohta.

FATF-i soovituse6 29 tõlgendava märkuse kohaselt on rahapesu andmebüroo osa riigi rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivvõrgustikust ja tal on keskne roll, abistades teiste

asjakohaste asutuste tööd. Esmajoones kogub ja edastab rahapesu andmebüroo andmeid just

nimetatud rolli täitmiseks. Rahapesu Andmebüroo peab informatsiooni vahetamisel lähtuma

FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse kohaselt ka Egmont Group´i vastavatest juhistest.

Näiteks teevad Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A7 kohaselt kõik Egmont Groupi liikmed

laialdast koostööd, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni tuleb hoida

konfidentsiaalsena (punkt 3). Konfidentsiaalsuse all on silmas peetud, et isik, kelle suhtes

6 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the

financing of terrorism & proliferation, 2012,lk 106-107, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf 7 Egmont Group Financial Intelligence Units Charter. Egmont Group, 2013, lk 8,

https://egmontgroup.org/wp-content/uploads/2021/09/Egmont-Group-Charter-Revised-July-2023-

Abu-Dhabi-UAE.pdf

tehakse analüüsi, ei tohi sellest teada, kui see võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist ja

selle eesmärkide saavutamist. Nende põhimõtete järgimata jätmine võib oluliselt piirata RAB-

i võimalusi saada välisriikide asutustelt tööks vajalikku informatsiooni. Tegemist oleks olulise

takistusega RAB-i põhiülesannete täitmisel, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumid

on suures osas piiriülesed.

Paragrahvi 1 punkt 11 – RahaPTS § 55 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt avaldatakse

ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumisest täielikul või osalisel keeldumisel teabe

taotlejale keeldumise õiguslikud alused. Säte täiendab RahaPTS § 55 lõiget 3 ning sätestab

RAB-i kohustuse juhuks, kui RAB keeldub ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumise

võimaldamisest osaliselt või täielikult. Sellisel juhul on RAB kohustatud teabe taotlejale

avaldama vähemalt keeldumise õigusliku aluse või alused, kui neid on mitu, kuid sisulisi

põhjendusi ei avaldata.

Paragrahvi 1 punkt 12 – RahaPTS § 58 lõiget 1 täpsustakse ja sõnastatakse selliselt, et

Rahapesu Andmebürool on järelevalveasutustelt ning teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutustelt teabe saamise õigus, mis hõlmab ka isikuandmeid ning vajadusel eriliiki

isikuandmeid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt

on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Direktiivi (EL)

2015/849 artikli 43 kohaselt kõnealuse direktiivi alusel toimuvat isikuandmete töötlemist

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud direktiivi artiklis 1,

tuleb käsitada avaliku huvi küsimusena direktiivi 95/46/EÜ mõistes.

Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 punkti g alusel on eriliiki isikuandmete töötlemine

lubatud, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi

õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse

õiguse olemust ja on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja

huvide kaitseks. RAB vajab oma RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks

teadete analüüsimisel andmeid ka isikute rahvuse kohta. RahaPTS § 37 nimetab geograafilist

riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski iseloomustavat asjaolu.

Kõnealuse sätte lõike 4 kohaselt arvestatakse suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel

geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või

tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga: 1) kus usaldusväärsete allikate, nagu

vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete

kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme;

2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase

märkimisväärne; 3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased

meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt; 4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille

territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud

organisatsioonid. Füüsiliste isikute puhul on seotust võimalik defineerida päritoluriigi,

kodakondsuse, maksuresidentsuse ja alalise elukoha kaudu. Igal eelnimetatud elemendil võib

geograafilise riski määratlemisel olla erinev kaal. Näiteks võiks isik olla sündinud Süürias, kuid

kolinud hiljem Rootsi, kus on saanud kodakondsuse. Seejärel on ta ostnud maja Norrasse, kus

on tema üks elukoht, kuid tema harilik elukoht on hoopis Singapuris, kuna ta viibib seal igal

aastal üle poole aasta. Võimalik on ka olukord, kus isik on sündinud näiteks Soomes, kuid

kolinud hiljem Rootsi ning saanud seal ka kodakondsuse. Seejärel on ta aga ostnud Monacos

maja, kus ta on ka maksuresident, kuid igal aastal elab ta üle poole aastast Kongo Vabariigis.

Näidetes toodud riikide korruptsiooniindeks, terrorismioht, maksukeskkond jne võivad olla

väga erinevad ning samuti on erinevad isikute riskiprofiilid, kuigi isikutel on sama

kodakondsus. Seega ei piisa ainult kodakondsuse andmete kontrollimisest ning isikust tuleneva

riski täpseks hindamiseks on vajadus töödelda ka tema eriliigilisi isikuandmeid.

Iseseisva lausega eraldatakse lõikes 1 ettekirjutuse alusel andmete küsimine ning tuuakse välja,

et käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ning punktides 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete

täitmiseks on RAB-il kohustatud ja kolmandatelt isikutelt õigus saada andmeid, sealhulgas

isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, vaid ettekirjutuse alusel. Ettekirjutuse alusel saadavate

andmete töötlemine on piiritletud vastavalt töötlemise eesmärkidele RAB-i konkreetsete

ülesannetega, kuna ettekirjutuse alusel andmete küsimine ei ole põhjendatud näiteks

eesmärgiga täita RAB-i koolitusfunktsiooni (RahaPTS § 54 lg 1 p 7).

Isikuandmete töötlemine nende kogumise teel riivab eelkõige õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Päritavad ja saadavad

andmed lähtuvad konkreetsest juhust ning RAB-i poolt andmete kogumisel puudub isikul õigus

ise otsustada, kas ja kui palju andmeid tema kohta kogutakse ning sellest tulenevalt, kui suurel

määral tema pere- ja eraellu sekkutakse.

Kuivõrd RAB-i tuumfunktsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, ei ole

kuritegude avastamine ja tõkestamine võimalik ilma kuriteoga seotud isikute ja tehingute

andmeteta. Samuti ei ole RAB-il seostatavate andmete puudumisel võimalik efektiivselt

analüüsida võimalikke rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumeid, veenduda turuosaliste

tegevuse seaduspärasuses ega kujundada tõepärast riskipilti. Eeltoodut arvesse võttes tuleb

andmete, sealhulgas isikuandmete kogumist pidada sobivaks abinõuks eesmärgi saavutamiseks.

Andmete kogumine on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on avastada rahapesu ja

terrorismi rahastamisele viitavaid asjaolusid ja mustreid, ennetamaks ja tõkestamaks rahapesu

ja terrorismi rahastamise kuritegusid.

RAB lähtub isikuandmete kogumisel oma seadusest tulenevatest ülesannetest ning kogutakse

vaid neid isikuandmeid, mis on kindla ülesande täitmiseks vältimatult vajalikud. Kuivõrd RAB-

i ülesandeid ei ole võimalik täita isikuandmeid töötlemata, sealhulgas neid kogumata, on

isikuandmete töötlus osa tegevustest, mis aitavad tagada riigi julgeolekut, avalikku korda ning

turvalist majandus- ja finantskeskkonda, ning see ei ole asendatav ühegi teise abinõuga. Seega

on põhiõiguste riive proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.

Paragrahvi 1 punkt 13 – RahaPTS-i täiendatakse § 58 lõikega 12, mille kohaselt on RAB-il

õigus RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 6, 8 ja 9 nimetatud ülesannete täitmiseks saada

jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt

jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Kehtiv seadus täpsustab RAB-i õigust

jälitusasutustelt teabe kogumiseks ning tagab jälitusasutustelt saadud teabe kasutuseesmärkide

läbipaistvuse. RAB õigused teabele juurdepääsuks on piiritletud juhtumipõhise ja strateegilise

analüüsi teostamisega, koostööga kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja

uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, välissuhtlemise ja

teabevahetuse korraldamisega vastavalt RahaPTS §-le 63 ning rahvusvahelise sanktsiooni

seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Välistatud on teabe kasutamine RAB-i teiste

seadusest tulenevate ülesannete, näiteks järelevalve, koolitamistegevus või avalikkuse

teavitamine täitmiseks.

Paragrahvi 1 punkt 14 – kuna RahaPTS § 58 lõike 3 regulatsioon jälitustoimingute ja salajase

koostöö abil andmete kogumise kohta on edaspidi sätte loogilise järjestuse ja terviklikkuse

huvides sätestatud uues sõnastuses § 58 lõikes 12, tunnistatakse RahaPTS § 58 lõige 3 kehtetuks.

Paragrahvi 1 punkt 15 – paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt sama paragrahvi

lõigete 1–12 ning RahaPTS § 59 alusel RAB-ile teavet andnud asutus ja isik peab kohaldama

isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes RahaPTS § 601 sätestatud andmesubjekti õiguste

piiranguid. RAB-ile teavet esitanud asutusel või isikul ei ole lubatud vastava teabe või andmete

nõudmist ja selle sisu ning teavet andud asutuse või isiku vastust andmesubjektile tema

pöördumisel avaldada, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist,

menetlemist või karistuse täideviimist; kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; ohustada

avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; takistada rahapesu või terrorismi rahastamise

tõkestamist. Ebapiisav oleks regulatsioon, mille kohaselt oleks piirangute kohaldamise õigus

vaid RAB-il, kuid mitte RAB-i ülesannete täitmiseks teavet andnud isikule või asutusele.

Selliselt säiliks jätkuv oht RAB-i seadusest tulenevate ülesannete edukale täitmisele ja

eesmärkide saavutamisele, mistõttu on täienduse eesmärgiks tagada andmesubjekti õiguste

piiramine teavet andnud asutuse või isiku poolt samal tasemel nagu teeb seda RAB.

Paragrahvi 1 punkt 16 – seadust täiendatakse §-ga 581, mille esimese lõike kohaselt on

Rahapesu Andmebürool käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust või

Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks, õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid

isikuandmeid. Sellega sätestatakse RAB-i poolt teostatava andmetöötluse eesmärgid ja

töödeldavate andmete ulatus.

Paragrahvi 581 lõikes 2 sätestatakse RAB-i kohustus järgida isikuandmete töötlemisel

isikuandmete kaitse seadust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679.

Reguleeritakse RAB-i kohustus kasutada ja rakendada isikuandmete kaitseks

organisatsioonilisi ja tehnilisi turvameetmeid, et isikuandmete kaitse seaduse § 43 kohaselt 1)

keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele;

2) ära hoida andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine;

3) ära hoida isikuandmete omavoliline sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine,

nende muutmine või kustutamine;

4) ära hoida andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil volitamata isikute

poolt;

5) tagada juurdepääs automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise luba omavale

kasutajale üksnes nendele isikuandmetele, mida hõlmab tema juurdepääsuluba;

6) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele on isikuandmeid

andmesidevahendite kaudu edastatud või kättesaadavaks tehtud ja millistele asutustele võib

neid edastada või kättesaadavaks teha;

7) tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud

andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes need on sisestanud;

8) ära hoida isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine

isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal;

9) tagada võimalus paigaldatud andmetöötlussüsteeme katkestuse korral taastada;

10) tagada andmetöötlussüsteemi toimimine ja selle ilmnevatest toimimisvigadest teavitamine;

11) ära hoida isikuandmete moonutamine süsteemirikete tagajärjel.

Määruse (EL) 2016/679 artiklile 32 tuginedes on RAB kohustatud võtma meetmeid selleks, et

tagada, et tema volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele, töötlevad

isikuandmeid ainult RAB-i juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus

neid selleks kohustab. Viidatud artiklit 32 arvesse võttes peab RAB vajaliku turvalisuse taseme

hindamisel võtma arvesse isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige edastatavate,

salvestatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku

hävitamist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist või neile juurdepääsu ning

tehniliste või korralduslike meetmetena kasutama vastavalt vajadusele

a) isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist;

b) isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestva konfidentsiaalsuse, tervikluse,

kättesaadavuse ja vastupidavuse;

c) taastama õigeaegselt isikuandmete kättesaadavuse ja juurdepääsu andmetele füüsilise või

tehnilise vahejuhtumi korral;

d) tehniliste ja korralduslike meetmete tõhususe korrapärase testimise ja hindamise kord

isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks.

RAB lähtub asjakohaste turvameetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a

määrusest nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem ning küberturvalisuse seaduses sätestatud

nõuetest“.

Määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d kohaselt võib sama määruse artikli 45 lõike

3 kohase kaitse piisavuse otsuse või artikli 46 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas

siduvate kontsernisiseste eeskirjade puudumise korral kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile isikuandmete ühekordne või korduv edastamine olla lubatud, kui edastamine

on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel. Isikuandmete edastamine

kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile võib olla vajalik

RahaPTS § 63 toodud alustel. Kuivõrd infovahetus, sealhulgas isikuandmete edastamine,

toimub eesmärgiga tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegusid ja

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on käsitatav avaliku huvi küsimusena, siis on

RAB-i tegevusel isikuandmete edastamisel avalikust huvist tulenev kaalukas põhjus ning seega

rakendub viidatud artiklis nimetatud erand.

Paragrahvi 1 punkt 17 – kehtiva seaduse § 591 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse, et

Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo

seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on toodud loeteluna.

Avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või

muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis

töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle

alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis8 selgitanud, et andmekogu eesmärk peab

olema seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Volitusnorm peab andma

vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu

peetakse.

Normi senine sõnastus võimaldas ebaõigesti järeldada, justkui oleks andmekogu asutatud

pelgalt andmete töötlemisel eesmärgil, mistõttu muudetakse sätte sõnastust nii, et oleks tagatud

selge arusaam andmekogu eesmärgist ja selle seotusest RAB-i seadusest tulenevate ülesannete

täitmisega. RAB-i ülesanded on sätestatud RahaPTS § 54 lõikes 1 ning andmekogu peetakse

eesmärgiga täita selles loetelus sätestatud ülesandeid, jättes välja RahaPTS § 54 lõike 1

punktides 7 ja 10 nimetatud ülesanded. RahaPTS § 591 lõike 1 uus sõnastus võimaldab

kontrollida andmekogu pidamise õiguspärasust ja isikuandmete töötlemise ulatuse vastavust

andmekogu pidamise eesmärkidele.

Paragrahvi 1 punkt 18 – RahaPTS § 591 täiendatakse lõikega 31 , milles tuuakse Rahapesu

Andmebüroo andmekogu põhimääruse sisu täpsustavad punktid. Andmekogus peab olema

välja toodud andmekogu volitatud töötleja või töötlejad, ja nende ülesanded; andmekogu

pidamise kord ja andmete täpsem koosseis; andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord; muud andmekogu pidamiseks

vajalikud tingimused.

Paragrahvi 1 punkt 19 – Seadust täiendatakse §-ga 592, mis käsitleb andmete töötlemist

Rahapesu Andmebüroo andmekogus. Määruse (EL) 2016/679 artikkel 5 lõike 1 punkti a

kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja

andmesubjektile läbipaistev. Seega täpse ülevaate andmine Rahapesu Andmebüroo

andmekogus töödeldavatest andmetest on vajalik, et viia seadus kooskõlla viidatud määrusega

ning tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus.

Andmekaitse Inspektsioon andmekogude juhendi kohaselt on andmete liikide väljatoomine

üheks põhiõiguste kaitse tagatiseks.9 Lisanduva paragrahvi lõikes 1 loetletakse andmekogus

töödeldavate andmete liigid, mille kaudu on võimalik saada aru töödeldavate andmete

olemusest. Punktis üks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise isiku

üldandmed, sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht. Samuti sugulus- ja hõimlussuhete

ja registreeritud elukaaslase andmed ning hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise

andmed. Nimetatud andmete abil veendub RAB teadetel ja menetlustes esitatud isikuandmete

õigsuses, tuvastab ja hindab analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi

seoseid ning kontrollib isikute teovõimet kontaktisiku määramise või tegevusloamenetluse

käigus. Isikut tõendava dokumendi andmete abil tuvastab RAB kohustatud isiku või tegevusloa

omaniku esindaja isikusamasuse. Hariduse andmed, et kontrollida kohustatud isiku juhatuse

8 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 6,

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 9 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 12,

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

liikmete ja kontaktisikute haridustaset, eelkõige, kui selline vajadus tõusetub RahaPTS § 17

lõikes 5, § 70 lõike 2 punktis 10 või § 725 lõikes 1 sätestatu raames, ning hinnata, kas RAB-ile

esitatud teadete osapooltel esineb seoseid ühiste õpingute kaudu, mis annab võimaluse

analüüsida kuritegelike sidemete tekkimise tõenäosust. Lisaks töödeldakse töötamise andmeid,

et kontrollida kohustatud isiku juhatuse liikme, prokuristi ja kontaktisikute RahaPTS § 17 lõikes

5, §-s 70 lõikes 3 ja § 725 lõikes 1 sätestatud vajalikku töökogemust ning täiendavalt veel

füüsilise isiku kahtlustuse või süüdistuse andmeid, karistatuse andmeid ja kontode andmeid.

Punktis kaks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad juriidilise isiku andmed,

nagu juriidilise isiku nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala,

kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kontode andmed, kõrgema juhtkonna liikme

isikuandmed ning samuti kahtlustuse või süüdistuse ja karistatuse andmed.

Punktis kolm tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise ja juriidilise isiku

vara ja majandustegevusega seotud andmed. Selliseks on näiteks kinnistute andmed, et

tuvastada analüüsitavate teadetega seotud osapooltele kuuluvaid kinnisasju ning nende arvulist

muutumist ning suurt väärtust omavate kinnisasjade omandisuhete muutumist, kuid ka

analüüsimaks finantseerimisasutuste puhul, kas nende varalised õigused on vastavuses nende

äritegevusega. Samuti töödeldakse sõidukite ja väikelaevade andmeid, mille alusel tuvastab

RAB analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte varasid ja nendega seonduvaid

muudatusi, samuti, et hinnata finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust ja kooskõla neile

kuuluva varaga. Väärtpaberite andmete abil tuvastab ja analüüsib RAB teadetega seotud

tehingute osapoolte vara ja sellega seotud muudatusi ning finantseerimisasutuste äritegevuse

vastavust nende varalistele õigustele. Äriregistri juriidilise isiku detailotsingu seotud isiku

andmete abil tuvastab ja hindab RAB analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte

omavahelisi seoseid ning isikute vastavust tegevusloa taotlemiseks vajalikele tingimustele.

Lisaks töödeldakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni

andmeid, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed.

Punktis neli tuuakse välja, töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 50 lõikes 4

nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud

kuritegudele viitavad andmed. Nimetatud andmeid edastavad RAB-ile kohustatud isikud

rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtluse korral. Teadete andmete

analüüsi tulemusel on RAB-il võimalik teha järeldusi potentsiaalse kuriteo tunnuste olemasolu

kohta ning tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Punktis viis ja kuus tuuakse välja töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 541 lõikes

3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad andmed ning RahaPTS 7. ja 8.

peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid, mis võimaldavad RAB-il

hinnata riske ja planeerida järelevalvetegevust RAB-i järelevalvatavas majandussektoris

tegutsevate ettevõtete üle.

Punktis seitse tuuakse välja, et veel kuuluvad töödeldavate andmete hulka rahvusvahelise

sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmeid,

mida RAB töötleb tulenevalt asjaolust, et RAB on pädeva asutusena finantssanktsiooni ja

riigihangetega seotud piirangu korral kohustatud vastama päringutele ning andma haldusakte

ja tegema toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas

õigusaktis. Andmekogusse kantavad rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu

Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmed ei sisalda enamaid isikuandmeid kui on

nimetatud RahaPTS § 592 esimese lõike teistes punktides.

Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korralduslikud küsimused sätestatakse

Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses.

Sätte lõikes 2 täpsustatakse, et RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärgil toimuvat

andmete kogumi töötlust teostatakse pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult. Kuigi

RAB täidab ka praegu kõiki oma ülesandeid, tehakse paljud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise valdkonna juhtimisotsused vananenud andmete põhjal või tuginedes üksnes

ekspertarvamusele, mistõttu toimub pigem tagantjärgi reageerimine. Andmete töötlemine on

toimunud suures osas mehhaanilise tükitööna, mis on oluliselt pärssinud töökiirust, kuna

andmete mehhaaniline töötlemine on ajakulukas ning vajab suurt inimressurssi. Analüüsi

uurimisküsimuste ja -meetodite järgi on igakordselt valitud asjakohased andmeallikad ja -

koosseisud ning välistelt allikatelt soovitud kujul andmete saamine ja analüüsiks

ettevalmistamine on võtnud aega mitmed kuud. Analüüsi valmimisel võib tuvastatud riskipilt

olla aga juba aegunud ja sellele reageerimine ei pruugi olla tulemuslik.

Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjate andmestiku kogumine pidevalt ja ka

automatiseeritult ning enne andmete andmelattu salvestamist isikuandmed pseudonüümitakse.

Andmetöötluse vajadus pseudonüümitud kujul tuleneb asjaolust, et RahaPTS § 54 lõike 1

punkti 2 tähenduses toimuva strateegilise analüüsi käigus on vaja töödelda isikuandmeid suures

hulgas ehk andmete kogumina. Andmete kogum on määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 6

kohaselt isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate

kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või

geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud. Andmete

pseudonüümimine on määruse (EL) 2016/679 artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt üks tehnilistest

meetmetest, mida andmete vastutav töötleja peab andmete töötlemise ulatust ja laadi arvestades

rakendama, välistamaks ohte füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Seega on strateegilise

analüüsi tarbeks pseudonüümitud isikuandmete töötlemise puhul tegemist riske maandava

meetmega.

Lähtuvalt nii sisemistest vajadustest kui ka rahvusvahelisest soovitusest (FATF soovitus 29) on

tõusetunud esile strateegilise analüüsi funktsiooni loomise ja arendamise vajadus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisel. Ilmestavaks näiteks on FATF-i poolt välja toodu, mille

kohaselt täheldatakse rahvusvahelise kaubanduse mahtude suurenemise tõttu kauplejate sektori

rahapesu ja terrorismi rahastamise haavatavuse riski kasvu. Kaubanduspõhine rahapesu (TBML

– trade based money laundering) on kriminaaltulu varjamise protsess, kus kasutatakse vara

liigutamiseks kaubandustehinguid, et üritada legaliseerida kuritegelikku päritolu vara.

Praktikas on võimalik antud eesmärki saavutada imporditud või eksporditud kauba hinna,

koguse ja kvaliteedi moonutamisega. Kaubanduspõhise rahapesu mahtu on Euroopa Liidus

perioodil 2005–2015 hinnatud vahemikku 0,9 kuni 1,8 triljonit dollarit aastas. Eesti puhul oli

tulemuseks 7,5%–16,7% väliskaubanduse kogumahust.10 Statistikaameti andmetel oli 2022. a

rahvusvahelise kaubavoo (eksport ja import) maht kokku ca 46 miljardit eurot. RAB väljastas

2023. aastal tüpoloogiateate, kus kirjeldas ära Eestiga seotud kaubanduspõhist rahapesu

kahtlust käsitlevates juhtumites ohuindikaatorid.11 Kirjeldatud olukorras võimaldaks andmete

kogum analüüsida, kas kaubamaht ja -vood ning rahasummad ja -vood on omavahelises

loogilises seoses. Sellise analüüsi tulemusel võib näiteks ilmneda, et mõne jurisdiktsiooniga on

rahavoogudega seotud andmete põhjal järeldatav ulatuslik kaubavahetus, kuid reaalset kaupa ei

liigu, mis puhul tuleks juhtumit edasi süvitsi analüüsida. Tuvastades konkreetseid juhtumi- või

juhtumite kogumi põhiseid anomaaliaid, mis viitavad rahapesu ja terrorismi rahastamise või

seotud kuritegevuse kahtlusele, pseudonüümitud andmed depseudonüümitakse ja suunatakse

juhtumipõhisesse analüüsi. Kui üksikanalüüsis saab kinnitust rahapesu kahtlus, siis edastatakse

vajalik teave uurimisasutusele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt omavad mõju nii kohustatud isikute

poolt esitatud teadete menetlemine kui vastavate majandussektorite analüüs, sealhulgas

strateegiline analüüs. Andmete kogumile tuginevate rahapesualaste järelduste tegemine on

abiks erinevatel tasemetel juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisotsused on näiteks

seadusandlike lünkade parandamise vajaduse, ametite vahelise koostöö muutmise ja RAB-i

sisese ressursipaigutuse üle otsustamine, kuid mõnes majandussektoris ka rahapesu või

terrorismi rahastamise riski kasvamisel sellele reageerimine. Läbi eelnimetatud tegevuste on

eesmärk tõsta rahapesuvastase võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata

halduskoormuse kasvu.

Lisanduva § 592 lõike 3 kohaselt on pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega

isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, lubatud üksnes juhul, kui

esineb rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni

rikkumise kahtlus. Määruse (EL) 2016/679 põhjenduspunkti 97 kohaselt, kui andmete

töötlemist teostab avaliku sektori asutus peaks vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat

abistama andmekaitsealaseid õigusakte ja tavasid eksperdi tasandil tundev isik, kes kontrollib

käesoleva määruse täitmist asutuse või töötleja poolt. Viidatud määruses väljatoodu kohaselt

ning põhiõiguse riive maandamise meetmena kooskõlastab RAB-i juhi volitatud ametnik

pseudonüümitud andmete depseudonüümimise RAB andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib

toimingu vastavust tingimustele.

Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, riivab

õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS §

19). Töödeldavate andmete ring on lai ning sealjuures puudub isikutel õigus ise otsustada, kas

ja kui palju tema kohta Rahapesu Andmebüroo andmekogus andmeid töödeldakse.

10 Estimates of Trade Based Money Laundering within the European Union. Mariana Saenz, Joshua J.

Lewer, 2022,

https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00036846.2022.2141444?journalCode=raec20 11 Tüpoloogiateade 4TT202305. Kaubanduspõhine rahapesu. Rahapesu Andmebüroo, 2023,

https://fiu.ee/sites/default/files/documents/2023-09/T%C3%BCpoloogiateade%204TT202305.pdf

Andmete töötlemine kogumina ja automatiseeritult kiirendab ja muudab efektiivsemaks

kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse reageerimise. Strateegilise

analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümituna, mis on sobiv viis eesmärgi

saavutamiseks ja pehmendab riivet isiku põhiõigustele, kuivõrd depseudonüümimise vajadus

esineb vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise või seotud kuritegevuse kahtluse korral.

Strateegilise analüüsi tarbeks võib andmeid töödelda ning on ka seni töödeldud käsitsi, kuid sel

meetodil on välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mis aitab RAB-il keskenduda riskide

vaates olulisimale ehk potentsiaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite

avastamisele ning andmete kogumi pinnalt trendide ja mustrite ilmestumisel rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisele. Seega kokkuvõtvalt on kirjeldatud meetodid sobivaks ja

asendamatuks abinõuks nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Andmete töötlemine eelnimetatud viisil on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Õigeaegset ja asjakohast reageerimist ei ole

võimalik tagada, kui puudub teadmine reaalajas toimuvast või puuduvad andmed, mille põhjal

hinnata esinevaid anomaaliaid. Hinnang trendi või mustri olemasolule on adekvaatsem, kui see

on antud suure hulga algandmete pinnalt, mistõttu on andmete kogumi töötlemine vajalik ja

asendamatu abinõu.

Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, on

proportsionaalne riivega igaühe õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning

vabale eneseteostusele (PS § 19). Selle kaudu ennetatakse ja tõkestatakse rahapesu ja terrorismi

rahastamise kuritegusid, tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus- ja

finantskeskkond.

Lisatava § 592 lõikes 4 tuuakse, et RAB-il on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4,

–9 nimetatud eesmärkide täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüsi, mille eesmärk on rahapesu

ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik

seotus või seotuste tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegudega

(edaspidi riskiprofiili määratlemine). RAB ei tee pelgalt andmete automatiseeritud töötlemise,

sealhulgas riskiprofiili määratlemise põhjal andmesubjekti puudutavat otsust, mis toob

andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi või muud negatiivset mõju.

Riskiprofiili määratlemist kasutatakse RAB-i kolme tööprotsessi juures. Esmalt määratletakse

riskiprofiili teadete vastuvõtmisel nende kiireloomulisuse ja kaalukuse hindamisel, et

prioriseerida tööde järjekorda. Teiseks määratletakse riskiprofiili juhtumipõhise analüüsi käigus

teates märgitud isikute kohta kõige olulisema majandusinfo ja riskide esiletoomiseks.

Kolmandaks aitab riskiprofiili määratlemine ja ettevõtete sektoriaalsete profiilide kasutamine

valida asjakohasemaid kontrollmeetmeid RAB-i poolt RahaPTS-i täitmise üle järelevalve

teostamisel.

Paragrahvi 592 lõige 5 sätestab, et RAB-il on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada

automatiseeritud analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu

hulgas teavet riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta, ning defineerib

teksti- ja andmekaeve meetodi olemuse, sätestades, et tegemist on automatiseeritud

analüüsimeetodiga, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid. Teksti- ja

andmekaeve meetodi rakendamise abil suunab RAB oma põhifookuse kohustatud isikute leitud

rahapesukahtluste tagantjärgi menetlemiselt võimalikult asjakohaste andmete pealt

proaktiivsele ja õigeaegsele tegutsemisele.

Tekstikaeve meetodil saab RAB kohustatud isikute poolt esitatava teate kirjeldava osa, teatele

lisatud dokumentide ning avalike allikate põhjal tuvastada andmesubjekte ja nende

iseloomulikke tunnuseid. Samuti leida tõenäolisi kattuvusi erineval kujul kirjutatud fraasidele

nagu nimed, aadressid või õiguserikkumise mustrid. Erinevate andmepunktide kasutamine

võimaldab valideerida andmete tõele vastavust ning vähendada valepositiivsetest tekkivaid

ebaõigeid seoseid ning seeläbi on edasisel andmeanalüüsil tagatud optimaalsem

ressursikasutus.

Täiendavalt on RAB-il teksti- ja andmekaeve meetodi abil võimalik otsida kuritegelikke

mustreid füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduse ja varade andmete kogumist ning

prognoosida kohustatud isikute üle järelevalve teostamise käigus potentsiaalselt suureneva

riskiga sektorite ja nendes tegutsevate ettevõtete riskantsete tegevuste kasvu. Järelevalve

teostamise käigus kontrollib RAB nii kohustatud isikute töökorraldus ja sisemiste juhendite

nõuetele vastavust, kui ka seda, et toimuks kõigist asjakohastest ehk rahapesukahtlusega

juhtumitest teavitamine. Seeläbi saab RAB muu hulgas juhtida kohustatud isiku tähelepanu

tema töö sisulistele puudustele.

Lisatava § 592 lõikes 5 reguleeritakse RAB-i poolt toimikute pidamine ning sätestatakse, et

Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud

ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või

toimingu kohta eraldi.

Kuivõrd RAB kogub andmekogu osaks olevatesse toimikutesse menetluste ja toimingute

alusdokumente ning andmete säilitustähtajad on seotud menetluste kohta avatud toimikute

sulgemise aegadega, siis on tervikluse eesmärgil toodud seaduses ära toimikute pidamine kui

osa andmete töötlemisest.

Järelevalvemenetluste puhul omab toimikute pidamise regulatsioon ka teist olulist funktsiooni.

Selgelt reguleeritud kohustus pidada toimikut aitab tagada menetlusosalise õigust tutvuda

informatsiooniga, mida haldusorgan on tema kohta kogunud (HMS § 37). Samuti on selliselt

tagatud ärakuulamisõigus, mida on võimalik teostada eelkõige juhul, kui isikul on olemas teave,

mille alusel haldusorgan on oma otsuse teinud. Täiendavalt on menetlusosalisel toimiku põhjal

võimalik veenduda selles, et RAB on otsustusprotsessis täitnud uurimiskohustust

nõuetekohaselt (HMS § 6) ning käsitlenud nii menetlusosalise kahjuks kui ka kasuks rääkivaid

asjaolusid.

Ühtne toimikute süsteem toetab asjakohase ülevaate omamist ja tagab tõhusa sisekontrolli

süsteemi toimimise. Samuti lihtsustab see võimaliku kohtumenetluse korral kohtupidamiseks

vajalike dokumentide leidmist. Toimiku pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo

andmekogu põhimäärus.

Paragrahvi 1 punkt 20 – seadust täiendatakse §-ga 593, mis reguleerib andmete säilitamist

Rahapesu Andmebüroo andmekogus.

Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse

15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. Tähtaeg hakkab kulgema alates isiku kohta käiva

viimase toimiku sulgemisest. Andmete säilitamine 15 aasta jooksul on vajalik rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemusliku toimimise tagamiseks. Rahapesu

aegumise tähtaeg karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt on 10 aastat.

Täiendavalt on KarS § 81 lõigetes 6–8 sätestatud kuriteo, sealhulgas süüteo erinevad aegumise

katkemise alused, mille rakendumine on võimalik ka rahapesu korral. KarS § 81 lõike 6

kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti viidatud paragrahvi lõikes

5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest ning isikut ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada,

kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS

§ 81 lõikes 1 toodud tähtajast viie aasta võrra pikem aeg. KarS § 81 lõike 8 kohaselt ei uuene

aegumine KarS § 81 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui kuriteo lõpuleviimisest on

möödunud viisteist aastat. See tähendab, et nimetatud perioodi vältel peab RAB-il olema

võimalik edastada uurimisasutustele vajalikku informatsiooni, kui uurimisasutus peaks seda

oma menetlustoiminguteks vajama. Lisaks eelnevale on rahapesu või terrorismi rahastamine

paljudel juhtudel kestev tegevus. Praktikas on sagedad olukorrad, kui isikute kohta, kelle osas

RAB-il juba on teated ja/või info, saadakse uus rahapesu või terrorismi rahastamise info kümne

aasta möödudes. Näiteks kui 8. ja 11. aastal pärast eelmist rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtlusega teadet edastatakse RAB-ile info uue kahtluse osas võib varasem info olla väga

väärtuslikuks teabeallikaks, et hilisemat kahtlast tegevust ja võimalikku mustrit hinnata. Seega

ei ole piisav üksnes 10-aastane kuriteo aegumisega seotud tähtaeg. Samuti võivad kõik

eeltoodud episoodid omada omavahelist olulist seost võimaliku kriminaalmenetluse

läbiviimisel. Arvestades eeltoodut kogumina on põhjendatud andmete säilitamine 15 aastat

pärast toimiku sulgemist.

Rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid säilitatakse vastavalt andmete

päritoluallikas toodud piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku

sulgemist. RahaPTS § 63 uue lõike 8 kohaselt tagab RAB teabetaotluse alusel teiselt rahapesu

andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud

piirangutele. Seega tuleb tagada ka andmete säilitamine vastavalt seatud piirangutele.

Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente,

säilitatakse andmekogus kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud

tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lg 21

kohustab andmete registrisse kandjaid säilitama isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse

kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest.

Viidatud regulatsiooni tuleb arvesse võtta ka RAB-i poolt loakohustuslike isikute suhtes

teostatavate tegevuste osas, mistõttu ühtlustatakse õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil

andmete ja dokumentide Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitamise aega

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatuga.

Strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates

andmete andmekogusse vastuvõtmisest. Lühem tähtaeg peab silmas andmete kasutamise

eesmärki ning arvestab selle täidetavusega andmete säilitamise tähtaja vältel.

Andmetöötluse logisid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule. Logide

säilitamise tähtaeg reguleeritakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses.

Sätte teise lõike kohaselt sätestatakse andmete hoidmise, säilitamise ja kustutamise täpsem kord

Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses.

Paragrahvi 1 punkt 21 – Kehtiva RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt on juurdepääs Rahapesu

Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele piiratud ja selle töötlemise õigus ainult Rahapesu

Andmebüroo ametnikul ja töötajal ning Rahapesu Andmebüroo juht võib käesoleva seaduse

alusel kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks. Samuti on kehtivas seaduses ette nähtud, et Rahapesu Andmebüroo

ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi

rahastamisega seotud teavet tähtajatult.

RahaPTS § 60 lõiget 1 muudetakse selgemaks ja tuuakse esmalt välja, et Rahapesu

Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu Andmebüroo

andmekogust väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras

Seejärel märgitakse ära, et juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele

ning selle töötlemise õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal.

Varasemast erinevalt on lauses ära toodud teabevajadus, mis on teabele juurdepääsu ja selle

töötlemise vältimatu eeldus. Kuivõrd Rahapesu Andmebüroo juht saab kehtestada erandeid

teabele juurdepääsu osas (RahaPTS § 60 lg 6), siis jäetakse enne viidet ametnikule ja töötajale

lausest välja sõna ainult.

Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja töötajad, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvale teabele on kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu või

terrorismi rahastamisega seotud teavet saladuses tähtajatult. Rahapesu Andmebüroo

andmekogusse ei ole võimalik teha väliseid X-tee ega muid automatiseeritud päringuid.

Juurdepääsupiirangute kestus andmetele on seotud RahaPTS § 593 sätestatud säilitamise

tähtajaga ehk andmekogudes sisalduvat teavet käsitletakse konfidentsiaalsena kogu teabe eluea

jooksul.

Paragrahvi 1 punkt 22 – RahaPTS § 60 täiendatakse lõikega 31, milles tuuakse välja, et

jälitusasutustelt saadud jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete

edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema teabe esitanud

jälitusasutuse kirjalik luba. Jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid

kasutab RAB rangelt üksnes RahaPTS § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 6, 8 ja 9 täitmiseks ning

andmeid ei avaldata ühelegi kolmandale isikule. Teabe edastamine on võimalik üksnes

jälitusasutuse kirjalikul loal.

Paragrahvi 1 punkt 23 – RahaPTS § 60 lõiget 6 täiendatakse ning sätestatakse, et isikute

sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 611 sätestatust. Sätte seni kehtinud lõikes

puudus selgus, millises ulatuses Rahapesu Andmebüroo juhi loa saanud isikute sobivust

kontrollitakse. Arvestades, et loa saanud isikutele on ligipääsu vajadus Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvatele andmetele, on andmete kaitsmise tagamiseks vajalik, et ka nende

isikute osas viiakse läbi sobilikkuse kontroll samas ulatuses nagu Rahapesu Andmebüroo

töötaja ja teenistuja suhtes.

Paragrahvi 1 punkt 24 – Kehtiv RahaPTS § 60 lõige 9 näeb ette, et RAB-i dokumendid ja

arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse üle

30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid ja arhivaalid RAB-i andmekogust kustutatakse.

Kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale RAB-is. Käesoleva

eelnõu punktis 20 on toodud andmete ja dokumentide säilitamist reguleeriv § 593, millega

sätestatakse andmete ja dokumentide säilitamise tähtajad. Rahapesu Andmebüroo

andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava

toimiku sulgemist. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid

ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud

tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Rahvusarhiiv on RAB-i teabe hindamise käigus leidnud, et

ei pea arhiiviväärtuslikuks Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvat RAB-ile teadete

alusel esitavat teavet, mistõttu puudub edasine vajadus reguleerida Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvate dokumentide ja arhivaalide üleandmist Rahvusarhiivile ning RahaPTS

§ 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 1 punkt 25 – seadust täiendatakse §-ga 601, milles sätestatakse andmesubjekti

õiguste piirangud andmetega tutvumisel. Varasemalt sätestati RahaPTS § 60 lõikes 1 andmetele

üldine juurdepääsupiirang, käesoleva eelnõuga täpsustatakse andmesubjekti õiguste piiramise

ulatust ning aega.

Kuna isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tuleneb

andmesubjekti üldine õigus saada teada, kas ja milliseid tema andmeid töödeldakse, siis tuleb

eriseaduses ette näha erand teabe avaldamisest keeldumise aluste kohta. IKÜM artikli 23 lõike

1 punktide a, e ja i kohaselt võib artiklites 12–22 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust

liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega piirata, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et

tagada riigi julgeolek, liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised

eesmärgid, andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. IKS § 24 lõike 2

kohaselt võib vastustav töötleja seaduses sätestatud juhtudel sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle

väljastamisest, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada riigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset;

5) takistada ametlikku uurimist või menetlust.

Direktiiv (EL) 2015/849 põhjenduspunktis 42 on toodud, et võitlust rahapesu ja terrorismi

rahastamise vastu peavad oluliseks avalikuks huviks kõik liikmesriigid ning põhjenduspunktis

46 on toodud, et andmesubjekti teabele juurdepääsu õigust kohaldatakse kõnealuse direktiivi

raames töödeldavate isikuandmete suhtes. Andmesubjekti õiguste piiramisel käesoleva

seadusega lähtutakse kaalutlusõiguse alusel proportsionaalsuse põhimõttest ning

andmesubjekti õigusi piiratakse ulatuses, mis on vältimatult vajalik. Teabele

juurdepääsupiirangute ulatus otsustatakse kaasuse põhiselt, kõrvutades taotletavat eesmärki ja

andmesubjekti õiguste riive põhjendatust. Isiku õiguseid piiratakse siis, kui neid piiramata jättes

ja/või väiksema riivega ei oleks võimalik täita sättes taotletavat eesmärki.

Lisanduva RahaPTS § 601 lõikes 1 tuuakse andmesubjekti õigused, mida RAB võib piirata

isikuandmete töötlemisel. Piiratava teabe olemust tuleb igakordselt hinnata ning hindamisel

lähtutakse sellest, kui palju on isikule informatsiooni juba teatavaks saanud. Näiteks kui RAB

on seadnud isiku varale RahaPTS § 57 alusel käsutuspiirangu, on isikule teada fakt, et RAB on

tema andmeid töödelnud. Samas teatud juhtudel võib esineda vajadus piirata ka töötlemise fakti

osas andmesubjektile teabele juurdepääsu. Avaldades andmesubjektile näiteks juhtudel, kus

talle ei ole teada, kas RAB on tema andmeid töödelnud või mitte kas või osaliselt RAB-i

andmekogus sisalduvad andmed, on andmesubjektil juba võimalik selle alusel tuletada, kes oli

RAB-ile teate esitajaks või RAB-i poole pöördujaks, mis seab omakorda ohtu teavitaja kaitse

(RahaPTS § 521). Samuti võimaldab sellise teabe avaldamine andmesubjektil teha järeldusi

selle kohta, millise tehingu tegemisega seoses on RAB-i teavitatud ning eelnimetatud info võib

aidata isikutel edasiselt kuritegelikke tehinguid paremini varjata, muu hulgas kasutades

tehingute tegemiseks alternatiivseid võimalusi. Lisaks on andmesubjektil võimalik andmete

avaldamise korral tuletada, kas toimub eelmenetlus või kriminaalmenetlus vms või kas RAB-i

valdusesse on üleüldse jõudnud informatsiooni kõnealuse isiku kohta, ehk kas tema võimalikud

ebaseaduslikud teod on avastatud või mitte. Selleks, et RAB-il oleks võimalik rahapesu ja

terrorismi rahastamist tõkestada ning et uurimise käigus oleks hiljem võimalik

kriminaalmenetluses tuvastada rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuritegusid, võib esineda vajadus piirata andmesubjekti õigusi ka ulatuslikumalt.

RahaPTS § 601 lõige 2 lubab piirata eelmises lõikes toodud õigusi juhul, kui piiramata jätmine

võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut;

4) takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.

Lõikes 3 tuuakse ära, et piiranguid kohaldatakse ka isikuandmete suhtes, mis on saadud

rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt või institutsioonilt.

Egmont Groupi Harta kohaselt on kõikidele Egmont Groupiga liitunud rahapesu

andmebüroodele siduvad nii Egmont Groupi Harta kui ka põhimõtted rahapesu andmebüroode

vahel informatsiooni vahetamiseks12 (edaspidi põhimõtted informatsiooni vahetamiseks).

Viimati nimetatud dokumendid kehtestavad standardid liikmete vahel informatsiooni

vahetamiseks. Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A kohaselt kõik Egmont Groupi liikmed nii

laialdast koostööd kui võimalik, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni vahetamise

eelduseks on rahapesu andmebüroo siseselt toimuv analüüs (punkt 1), et andmeid ei edastata

uurimisasutusele ega kasutata muul viisil välisriigi rahapesu andmebüroo eelneva loata (punkt

2) ning et informatsiooni konfidentsiaalsust tuleb hoida (punkt 3). Olulised on seejuures

eelkõige punktid 1 ja 3, mille kohaselt on informatsioon mõeldud vaid rahapesu ja sellega

seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise kaasuste analüüsiks ning et saadud

informatsiooni tuleb hoida konfidentsiaalsena. Viimane tähendab, et informatsiooni tuleb hoida

sellisena, et eelkõige isik, kelle osas analüüsi läbi viiakse, ei saaks sellest teada, mis võiks

omakorda ohustada võimalikku kriminaalmenetluse läbiviimist ja selle eesmärkide

saavutamist. Seejuures on oluline arvestada, et võimalik kriminaalmenetluse alus ei pruugi

paljuski nähtuda esimese teadaoleva info pinnalt, vaid võib kujuneda tuginedes mitmete

eriaegadel edastatavatele infokildudele kogumina.

FATF-i soovituse 40 tõlgendava märkuse kohaselt vahetavad rahapesu andmebürood omavahel

informatsiooni uurimaks rahapesu ja sellega seotud kuritegusid ning terrorismi rahastamist

(lõik 7). Ükski rahapesu andmebüroo ei saa ega kogu ühelgi juhul andmeid ja informatsiooni

selle esitamiseks kahtlusalusele isikule või muule kolmandale isikule. Andmete kogumise

eesmärgiks on vaid rahapesu ja sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise uurimine.

Andmete salajasena hoidmist peetakse seejuures rahapesu andmebüroode üheks kõige

olulisemaks nõudeks. Rahvusvahelised standardiseadjad on pidanud finantsluureteabe

saladuses hoidmise kohustust niivõrd oluliseks, et rahapesu andmebüroode süsteemidele ja

inimestele on kehtestatud erireeglid. FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse (lõik 7) ja FATF-

i hindamise metoodika kriteeriumi 29.6 alusel peab rahapesu andmebürool olema väljatöötatud

protsessid, millega tagatakse informatsiooni turve, samuti peavad olema töötajatel vastavad

load ning isegi rahapesu andmebüroo ruumidele ja süsteemidele peab olema piiratud ligipääs.

Kõik selleks, et turvata informatsiooni, mida saadakse kohustatud isikutelt, aga ka teistelt

rahapesu andmebüroodelt. Arvestades eeltoodut saab lugeda RahaPTS sätestatud piiranguid

andmesubjekti õiguste piiramise osas vajalikeks ning põhjendatuks tagamaks RahaPTS § 601

lõikes 2 sätestatud eesmärkide täidetus.

Kuivõrd andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamise imperatiivsed alused on sätestatud

lõikes 2, siis lõikes 4 tuuakse välja, et andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate

andmetega tutvuda piiratakse kuni lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.

Paragrahvi 1 punkt 26 – RahaPTS § 63 lõiget 1 täpsustatakse ja lisatakse täiendused, mille

kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus vahetada ka isikuandmeid sisaldavat teavet rahapesu

andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Teabe

vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga teha juhtumipõhist ja strateegilist analüüsi ning

järelevalvet kohustatud isikute tegevuse üle. Täiendus lähtub Euroopa komisjoni ekspertide

Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase

12 Egmont Group Financial Intelligence Units Charter. Egmont Group, 2013, https://egmontgroup.org/wp-

content/uploads/2022/07/2.-Principles-Information-Exchange-With-Glossary_April2023.pdf

võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit”13 toodud soovitusest tuua seaduses selgesõnaliselt välja, millisel

eesmärgil toimub rahvusvaheline infovahetus ning seega ka RAB-i õigus töödelda

rahvusvahelise infovahetuse käigus kogutud ja edastatud teavet oma tuumfunktsioonide

täitmiseks. Täpsustus peab silmas FATF-i standardit (FATF soovitus 29), mis rõhutab analüüsi

tulemuste vahetamise olulisust rahvusvahelisel tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks.

Paragrahvi 1 punkt 27 –RahaPTS § 63 lõike 2 kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus omal

algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet,

mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise

tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel

või analüüsimisel. Sätet täiendatakse viitega strateegilise analüüsi tulemusel saadud teabe

edastamisele ning lisatakse, et Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse

korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole ka mis tahes teavet, mida teisel rahapesu

andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe

töötlemisel või analüüsimisel. Muudatusega kohandatakse seaduse sõnastust vastavalt FATF-i

standardile (FATF soovitus 29), milles rõhutatakse rahapesu andmebüroode kohustust vahetada

analüüsi tulemusel saadavat teavet.

Paragrahvi 1 punkt 28 – RahaPTS § 63 lõikes 8 on sätestatud, et taotluse alusel teiselt

rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamine toimub vastavalt teise büroo seatud

piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt

büroolt eelnevalt loa. Kehtiva sõnastuse pinnalt on võimalik järeldada, et teistelt rahapesu

andmebüroodelt saadud teabe muul viisil kasutamiseks ei ole loa küsimine alati vajalik ning et

loa küsimise vajadust tuleb eraldi hinnata. Sätte tegelik eesmärk on aga tuua välja, et teabe

kasutamine peab toimuma vastavalt teise büroo seatud piirangutele ning kui kasutusotstarve

väljub piirangute raamidest, tuleb igal juhul küsida teabe muul viisil kasutamiseks luba. Sellest

tulenevalt jagatakse RahaPTS § 63 lõige 8 kaheks eraldiseisvaks lauseks, millest esimeses

sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt

saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele. Teises lauses sätestatakse, et

teabe kasutamiseks muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib RAB teiselt

büroolt eelnevalt vastavat luba.

Paragrahvi 1 punkt 29 – Kehtiva seaduse § 64 lõiget 1 täiendatakse teise lausega, mille

kohaselt ei ole RAB-i poolt järelevalve tegemiseks läbiviidav menetlus avalik, selle toimumine

on konfidentsiaalne ning andmete kasutamisel rakendatakse RahaPTS §-s 60 sätestatud

piiranguid. Eeltoodud täiendus tagab selguse, et ka järelevalvemenetluse käigus kogutavate

andmete osas rakenduvad RahaPTS § 60 andmete kasutamise piirangud.

Paragrahvi 1 punkt 30 – RahaPTS § 66 täiendatakse lõikega 11, milles täpsustatakse RAB-i

kohustused haldusjärelevalve raames teostatava kontrolli osas. Lisanduvas lõikes tuuakse välja,

13 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit, Di

Ruzza, T., Stroligo, K., ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 21-22

et RAB alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses märgitakse kontrolli

eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Teavitus edastatakse

kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Täpsustused tagavad RAB-i

poolse selgitamiskohustuse täitmise ning kohustatud isikule selguse menetluse algusest ning

tema õigustest ja kohustustest kontrolli teostamise kestel.

Paragrahvi 1 punkt 31 – Seadust täiendatakse §-ga 681, milles sätestatakse RAB-i poolt

teostatava kontrolli tulemuste kajastamise erisused võrreldes RahaPTS §-s 68 sätestatud muu

haldusjärelevalve tegija kontrolli tulemuste kajastamisega. FATF-i standard rõhutab

järelevalvemenetlustes varasemast enam kohustatud isikute vastupanumeetmete ehk

kontrollide ja kasutatavate süsteemide efektiivsuse kontrollimist. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise rõhuasetus on läinud järjest enam ennetusele. Samuti on täienenud

regulatsioon ning kohustatud isikute ja RAB-i oskused, teadmised ja võimekus. Eeltoodut

arvesse võttes ei ole läbiviidav kontroll pelgalt paberil põhinev ega üksnes protsesside

korrektsust teoreetiliselt, vaid ka süsteemide võimekust reaalselt hindav tegevus. See tähendab,

et järelevalve tegemisel minnakse süvitsi ettevõtte äriplaani, klientidesse, tehingutesse ja IT-

süsteemidesse, eesmärgiga mõista, kas kohustatud isik on rakendanud enda riskidele omaseid

rahapesu, terrorismi rahastamise riske maandavaid süsteeme/meetmeid. Hinnatakse riskiisu

sisulist vastavust reaalsele kliendibaasile ning teenustele jne. Eeltoodu omakorda on tinginud

selle, et RAB järelevalve sisuline maht võrreldes varasemate aastatega on oluliselt tõusnud.

Samuti on järelevalvet kokkuvõtvad kontrollaktid sellest tulenevalt omakorda oluliselt

sisukamad ning riskipõhisema lähenemisega. Seega on tarvilik ka täiendav aeg info

analüüsimiseks ja kohustatud isikule tagasisidestamiseks.

Lõikes 1 nähakse ette, et RAB on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu

jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. Sellega

luuakse erand RahaPTS § 68 lõikele 1, mis näeb haldusjärelevalve teostajale akti teatavaks

tegemise ajaks ette ühe kuu alates kontrolli tegemisest.

Lõike 2 kohaselt on kontrollitaval õigus ühe kuu jooksul alates akti kättetoimetamisest esitada

kirjalikke selgitusi. Võrreldes § 68 lõikega 2 asetab see kontrollitava soodsamasse olukorda

ning annab kontrollitavale pikema tähtaja RAB-i poolt koostatud kontrolli aktile selgituste

esitamiseks.

Lõige 3 reguleerib RAB poolt lõpliku akti koostamist. Paragrahv 68 kontrolli tulemuste

kajastamisel akti koostamist kahes etapis ette ei näe, kuid RAB-i tegevust reguleeriva sätte

kohaselt koostab RAB lõpliku akti pärast lõike 2 kohaselt kontrollitava kirjalike selgituste

läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist.

Täiendavalt sätestatakse akti kontrollitavale kättetoimetamise kohustus.

Lõike 4 kohaselt kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad

täiendavad asjaolud või saa RAB lisainformatsiooni, võib RAB akti või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti

või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates

esialgse tähtaja pikendamise põhjuse. Tähtaja pikendamine võib osutuda vajalikuks näiteks

juhtudel, kus kohapealse kontrolli materjale hinnates ilmnevad uued täiendavad riskid või

kontrollitav esitab akti projektile vastuväidetena täiesti uusi või seni teadmata andmeid ja

dokumente. See võib nõuda põhimõtteliselt kogu läbiviidud menetluse teatud aspektides

ülevaatamist, mis omakorda tingib vajaduse ka pikendada akti väljastamise aega. Tähtaja

pikendamise vajadus võib esineda ka juhtudel, kus kohustatud isik esitab vahetult enne

kontrolliakti väljastamist mingid uued tõendid, mille analüüsimiseks ja hindamiseks vajab RAB

täiendavalt aega.

Paragrahvi 1 punkt 32 – RahaPTS § 72 lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba kui

temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne

ärialane maine. Sama sätte teise lõike kohaselt ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB

on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle

puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas RahaPTS § 72 lõike 2 loetelus

toodud asjaolude esinemisel.

Selleks, et veenduda isiku korrektset ärialast mainet välistavate asjaolude puudumises tuuakse

eraldi lõikes 22 välja meetodid, mille abil RAB kontrollib isiku ärialast mainet. Isiku ärialase

maine kontrollimiseks on RAB-il õigus vestelda kontrollitava isikuga, et selgitada välja tema

kõlbelised ja muud isikuomadused ning vajaduse korral võtta temalt kirjalik seletus. Vahetu

suhtluse abil on RAB-il võimalik paremini aru saada isiku kavatsustest ja arusaamisest

loakohustusliku tegevuse olemusest ja sellega kaasnevatest kohustustest. Samuti on vestluse

käigus võimalik esitada lisaküsimusi, mis RAB-i poolt tegevusloa taotluse menetlemisel

täpsustamist vajaksid, ning hinnata isiku sobivust loakohustusliku tegevusega seonduvate

seadusest tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuse kandmisel.

RAB-il on korrektse ärialase maine kontrollimiseks õigus töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse

või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu,

sealhulgas E-toimiku süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri,

töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri,

majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid. Andmekogudest saadavate andmete abil on

võimalik tuvastada isikut, veenduda tema teovõimes ja kuritegelike seoste puudumises,

veenduda finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise

puudumises, esimese astme kuriteo või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku

usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse

rahastamise või toetamise eest karistatuse puudumises, rahvusvahelise sanktsiooni puudumises,

tegutsemiskeelu, ettevõtluskeelu, kehtiva ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise

keelu puudumises.

Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil on võimalik saada isiku

kohta infot, mida riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ei koguta või mida sealt mõnel

muul põhjusel ei leidu. Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil

on võimalik kontrollida näiteks seda, kas isik on jätnud avaldamata asjas tähtsust omavat

informatsiooni ja valmistada ette vestlust isikuga.

Välismaiselt õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmed võimaldavad samuti teha

kindlaks karistatuse ning äri-, ettevõtus- või muu taolise keelu puudumises mõnes välisriigis.

Isiku korrektse ärialase maine kontrolli täpsete tegevuste reguleerimine aitab kaasa halduse

enesekontrolli funktsiooni täitmisele, kuna selliselt on RAB-il võimalik oma otsust hinnata

konkreetsete tõendite ja selgituste põhjal. Samuti tagab see kontrollitava isiku jaoks

läbipaistvuse nii kontrolli läbiviimise kui andmete töötlemise ulatuse ja eesmärgi osas.

Korrektse ärialase maine kontrolli käigus isikuandmete töötlemine riivab õigust perekonna- ja

eraelu puutumatusele (PS § 26), kuna isikute sobivuses veendumiseks kasutatakse kontrolli

teostamiseks mitmeid eraelu puudutavaid andmeid.

Kontrolli teostamise käigus analüüsitakse ning antakse hinnang, kas isiku poolt avaldatu vastab

tegelikkusele ning kas isikul puuduvad välistused, mille tõttu ei ole võimalik rahuldada

tegevusloa taotlust või määrata isikut äriühingu kontaktisikuks. Kontrolli ei ole võimalik

teostada muul viisil, kui andmeandjatele päringute esitamise ja vastuste saamise ning nende

analüüsimise kaudu, mistõttu on kõnealune meetod sobivaks abinõuks.

FATF-i tüpoloogiaraportites on välja toodud kuritegelike ühenduste katsed proovida

finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku

informatsiooni hankida. Nii tegevusloamenetluses kui ka kohustatud isikule kontaktisiku

määramisel tuleb silmas pidada, et isikutel võivad olla kuritegelikud kavatsused või esinevad

muud asjaolud, mille puhul on alust kahelda isiku maines ja seega ka sobimatuses tegevusalal

tegutsemiseks. Põhjaliku maine kontrolli, sealhulgas andmekogudest saadavate andmete

töötlemise tulemusena on RAB-il võimalik analüüsida ja langetada otsus, kas isikul on kõik

vajalikud eeldused, et täita loakohustusliku tegevusega seotud ülesandeid või olla kontaktisiku

rollis. Hoidmaks ära olukordi, kus RAB-i otsused isiku sobivuse osas tuginevad vaid isiku

esitatud andmetel, mis ei pruugi vastata tegelikkusele, on vajadus teostada isikute kohta

järelpärimisi asjakohastest andmekogudest.

Isikuandmete töötlemine korrektse ärialase maine kontrolliks on proportsionaalne riivega

õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Sobivate isikute eristamise kaudu

tagatakse turul tegutsevate äriühingute usaldusväärsus ja võimekus täita neile pandud

kohustusi, millega omakorda tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus-

ja finantskeskkond.

Paragrahvi 1 punkt 33 – Kehtiva RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab täisühing,

usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate andmekogusse muu hulgas andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise

viisi kohta. Direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 muudab mõnevõrra direktiivi 2015/849 artikli

30 lõike 5 sõnastust ning näeb ette, et õigustatud huvi tõendavale isikule või organisatsioonile

peab olema kättesaadav teave vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu ja -aasta,

elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Kui muus

osas vastab RahaPTS § 77 lõige 1 punkti 2 regulatsioon direktiivi 2024/1640 artiklis 74 punktis

1 sätestatule, siis erisusena puudub RahaPTS § 77 lõige 1 punkti 2 viide kasu saamisega seotud

huvi ulatuse kohta. Seega RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 muutmisega kohustatakse äriühingut

esitama ka andmed tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta.

Täienduse eesmärk on parandada tegelike kasusaajatega seotud andmete läbipaistvust. Tegeliku

kasu saamisega seotud huvi ulatus peab kirjeldama saadava kasu ligikaudset osakaalu ning

olema väljendatud protsentuaalselt. Näiteks, kui äriühingul on ainult üks osanik, kes omab kõiki

juriidilise isiku osi, siis tuvastatakse RahaPTS § 9 alusel üks tegelik kasusaaja ja tema kasu

saamisega seotud osakaal ehk ulatus on 100%. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige,

siis ulatuse määramine käib sarnaselt mittetulundusühingule (vt järgmist lõiku).

RahaPTS § 77 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi

kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed

isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei

ole ka mittetulundusühingutele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu

saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 2 punktis 2 muudatus

ning sarnaselt täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga

kehtestatakse ka mittetulundusühingutele kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate andmekogusse andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise

ulatuse kohta. Tavaliselt sõltub mittetulundusühingu puhul kontrolli tegemise ulatus otsustavas

organis tegelikule kasusaajale kuuluvate häälte osakaalust.

RahaPTS § 77 lõike 3 punkti 2 kohaselt esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed isiku kontrolli

tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei ole ka

sihtasutustele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu saamisega seotud huvi

ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 3 punktis 2 muudatus ning sarnaselt täisühingu,

usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga kehtestatakse ka sihtasutustele

kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse andmed

oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise ulatuse kohta. Kui tegelikuks kasusaajaks on

soodustatud isik, siis on ulatuseks soodustatud isiku majandusliku huvi, ehk kasu saamise

osakaal sihtasutuse edasiantavast kogutulust. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige,

siis määramine käib analoogselt mittetulundusühingule.

Paragrahvi 1 punkt 34 – RahaPTS § 77 lõike 33 kohaselt esitab usaldushaldur äriregistri

infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6

punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi

riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi andmed. Direktiivi (EL)

2024/1640 artikli 74 teise punkti kohaselt, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli

31 lõike 4 esimest ja teist lõiku, tuleb liikmesriikidel muu hulgas tagada, et igale füüsilise või

juriidilisele isikule, kes suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde tegelikult

kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele, oleks kättesaadav teave, mis sisaldab tegelikult kasu

saava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu saamisega

seotud huvi laadi ja ulatust. Kehtiv sõnastus ei kohusta usaldushaldurit esitama äriregistrile

andmeid kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Seega muudetakse seni kehtinud

normi vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 teise punkti sisule ning täiendatakse lõiget

33 selliselt, et usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate

andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta ka

andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. Sealjuures on usaldushalduse puhul

kontrolli tegemise viisiks RahaPTS § 9 lõike 6 punktides 1–5 loetletud usaldushalduses

osalemise viis ning ulatuse määramisel tuleb sarnaselt äri- ja mittetulundusühingutele ning

sihtasutustele lähtuda tegelikult saadava kasu osakaalust usaldushalduses tervikuna.

Paragrahvi 1 punkt 35 – Lisatavas § 1043 nähakse ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist

äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku

juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed äriregistris RahaPTS § 77 lõike 1 punktis 2, § 77 lõike

2 punktis 2 ja § 77 lõike 3 punktis 2 ning § 77 lõikes 33 nimetatud andmetega kooskõlla hiljemalt

2026. aasta 1. juuliks. Rakendussäte annab kõnealuste sätete muutmisest tuleneva täiendavate

andmete esitamise kohustuse täitmiseks mõistliku aja ning peab silmas, et vajalikud lisaandmed

on võimalik esitada näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega, mis ei suurenda andmete

esitamiseks kohustatud isikutel lasuvat halduskoormust.

Paragrahvi 1 punkt 36 – punktiga täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, kuivõrd

eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega muudetakse direktiivi (EL)

2015/849.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 53, mis näeb ette, et

teave Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib

raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist, tunnistatakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. RAB-i tegevuse meetodite ja taktika avalikuks

tulek tekitaks olukorra, kus kurjategijatel on võimalik kujundada oma tegevust selliselt, et

kuriteo avastamine on raskendatud või hoopis võimatu. Sätte eesmärk on tagada, et RAB-i

seadusest tulenevate ülesannete täitmine oleks tõhus ning et RAB-i funktsioon rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisel ei oleks ohustatud potentsiaalsest meetodite ja taktika

lekkest, mis mõjuks nõrgestavalt kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemile.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tagatakse direktiivi 2015/849 artikli 48 lõike 2, mis sätestab liikmesriikide kohustuse

tagada, et pädevatel asutustel on piisavad volitused, sealhulgas õigus nõuda igasugust teavet,

mis on oluline kohustuste täitmise jälgimiseks ja kontrolli teostamiseks, täitmine.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja

muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel

ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(ELT L 186/122, 11.07.2019), artiklis 8 tuuakse välja, et liikmesriigi poolt määratud pädevad

asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku rahapesu andmebüroo

õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Seega on

liikmesriigi ülesanne võimaldada asjakohane ja kiire ligipääs andmetele, mis aitab kaasa RAB-

i tegevustele tagamaks seeläbi turvaline ettevõtluskeskkond ja tugev majandus.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2015/849. Võrdlustabel direktiivi vastavusest Eesti õigusele on

seletuskirjale lisatud (lisa 1). Direktiivi (EL) 2024/1640 teised sätted võetakse üle järgmiste

RahaPTS-i muudatustega vastavalt kõnealuses direktiivis toodud tähtaegadele.

Eelnõus järgitakse määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud nõudeid.

6. Seaduse mõjud

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni ja selle juurde loodavate

komisjonide korraldusega seonduvad muudatused

Mõjuvaldkond Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm I: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni ja selle juurde

kuuluvate komisjonide liikmed.

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt muutub komisjonide töö tõhusamaks, kuna komisjonide koosseisu

määramise puhul ei lähtuta enam seaduses nimetatud kindlatest osalistest, vaid

vajaduspõhisusest ja parema tööefektiivsuse tagamisest. Tööefektiivsuse hulka kuulub ka

osaliste omavaheline konstruktiivne koostöö, mis paraneb seadusmuudatuse jõustumisel.

Järeldus mõju olulisus kohta

Mõju sagedus on, hõlmates töökorralduse ümberkujundamist, pigem ühekordne.

Seadusmuudatusega ei muudeta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi, kuid

lähtudes eesmärkide kiiremast saavutamise vajadusest muudetakse süsteemi sisu ja toimimist,

mistõttu saab avalduvat mõju pidada oluliseks.

Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

Mõju valdkond I Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm: Ühiskonna turvalisuse tagamisel ja suurendamisel on mõjutatud sihtgrupp

Eesti elanikud ja ettevõtted.

Mõju ulatus

Õigeaegselt tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise trendid ja mustrid võimaldavad

oluliselt paremini saada aru riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, mis omakorda

võimaldab tõhusamalt rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetada ja tõkestada. Selle kaudu

saab efektiivsemalt suunata nii riigi- kui ka erasektori ressursse ja vältida ning vähendada

ühiskonnale rahapesu ja terrorismi rahastamisega potentsiaalselt tekkivat kahju. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt on sama oluline tõhus ja kiire andmevahetus

ning andmete sihipärane ja eesmärgile suunatud kasutamine.

Strateegilise analüüsi uue andmeanalüütika eesmärk on viia rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskide hindamine kõrgemale tasemele, et see vastaks reaalsele olukorrale ja objektiivsetele

asjaoludele, võimaldaks operatiivselt tuvastada, reageerida ja maandada rahapesu ja terrorismi

rahastamise riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja finantssüsteemi ärakasutamist

rahapesijate ja terroristide rahastajate poolt. Kasutusele võetav andmeanalüütika aitab tuvastada

varajases staadiumis suuri ning Eesti mainet ja julgeolekut kahjustavaid rahapesu ja terrorismi

rahastamise riske, et nii riigiasutused kui ka kohustatud isikud saaksid neile adekvaatselt

reageerida. Tänapäevase majandustegevuse, ettevõtete aruandluse ja järelevalvetegevuste

käigus tekib märkimisväärsel hulgal informatsiooni, millel on suur potentsiaal olla kasulik ka

rahapesu ja terrorismi rahastamise mustrite ja trendide tuvastamisel.

Strateegilise analüüsi käigus pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete

kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale

tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel14. Strateegilise

analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase

võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata halduskoormuse kasvu15.

Strateegilise analüüsi funktsiooni väljaarendamisel tekib võimekus süsteemselt ja õigeaegselt

hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suunata seotud asutuste ja kohustatud

isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja teadmiste põhiselt. Selle tulemusel

paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse pärssimise võimekus

järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise strateegilise analüüsi võimekuse tõstmine võimaldab märgata ja õigeaegselt

reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele ning seeläbi on kuritegude

ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel võimalik reageerida uutele rahapesuskeemidele ja -

kanalitele.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga andmeanalüüsi pinnalt saadud uus teadmus

võimaldab kuritegevusega tõhusamalt võidelda. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.

Mõju siseturvalisuse suurendamisel on oluline, tagades paremini õigeaegse finantskuritegevuse

ja rahapesu tuvastamise, proaktiivsema tegevuse ja parema ressursi suunamise.

Mõju sihtrühm II: Välisriikide asutused ja institutsioonid, kellega Eesti on välissuhetes.

Kaudsemalt kõik Eesti ettevõtted, kes piiriüleselt tegutsevad, ja välisriigi ettevõtted, kes

tegutsevad Eestis.

Mõju ulatus

Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestav komisjoni MONEYVAL hindab

FATF-i standardite täitmist ja riikide efektiivsust rahapesu ja terrorismi rahastamise

14 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i

siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel

sellele reageerimine, jms. 15 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt

mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete

kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga.

tõkestamisel. Hindamise tulemus mõjutab riigi rahvusvahelist mainet ja finantsstabiilsust.

Näiteks nn halli nimekirja sattumine tähendab, et riigi ettevõtete ja eraisikute ja rahavoogude

suhtes rakendatakse täiendavaid hoolsusmeetmeid finantsteenuste pakkumisel, laenurahahind

muutub kallimaks, välisettevõtted ei investeeri ja lahkuvad riigist.

MONEYVAL’i hindamise raportis16 toodi välja, et Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja teadlikkust

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Ohtude ja haavatavuste tuvastamiseks on vaja

paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka üks võtmesoovitusest, mille osas oodatakse

edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline

pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks vajalikke andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel

juhul piisavas ulatuses kättesaadavad.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga analüüsi pinnalt saadud uus teadmus annab

adekvaatse riskipildi tekkeks olulise teadmise ning võimaldab kuritegevusega tõhusamalt

võidelda. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Strateegilise analüüsi funktsiooni

tõhustamine toob kaasa positiivse mõju riigi julgeolekule ning edendab ka rahvusvahelist

koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Samuti tagab strateegilise analüüsi

funktsiooni tõhustamine FATF’i standardite täitmise ja aitab kaasa MONEYVAL’i raportis

toodud puuduse võimekuses omada õigeaegset ja adekvaatset riskipilti likvideerimisele.

MONEYVAL´i hindamise edukas läbimine tagab riigi hea maine ja finantsstabiilsuse, mis

mõjutab olulisel määral Eesti majandust ja riigi rahandust.

Mõju valdkond II Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt tuleb Rahapesu Andmebürool arendada uus andmeladu koos

liidestega ning oluliselt muuta sisemisi tööprotsesse.

Loodavas strateegilise analüüsi andmelaos töödeldakse andmete kogumit, millesse kuuluvad ka

teistest andmekogudest saadavad andmed, sealhulgas automatiseeritult. Isikuandmeid

töödeldakse pseudonüümitud kujul. See andmeladu toetab strateegilist analüüsi ja statistilisi

tegevusmõõdikuid. Lisaks toimub selle andmelao peal riskimudelite andmekaeve ning

kasutatakse masinõpet riskiindikaatorite ja mustrite leidmisel.

Tehnilise lahenduse väljatöötamisega sama oluline on käesoleva seaduse muudatuse järgne

RAB-i tööprotsesside ümberkujundamine. Seadusemuudatuse eesmärgiks on võimaldada

Rahapesu Andmebüroo täita oma ülesandeid senisest tõhusamalt. Riskipõhist tegevust nõuavad

ka FATF standardid. Eeltoodu võimaldab RAB-il edaspidi teha juhtimisotsused tuginedes

varasemate kogemuste asemel värsketele andmetele. Arvestades, et osades sektorites on

rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete esitamise aktiivsus väga madal, on hetkel üksnes

16 Anti-money laundering and counter terrorist financing measures Estonia, fifth round mutual

evaluation report, 2022, https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96

RAB-ile edastatud teadete pinnalt teadlikkus tegelikust olukorrast puudulik. Seda on mõnevõrra

kompenseerinud RAB-i poolt seni käsitsi tehtavad strateegilised analüüsid, kuid uue

andmeanalüütika kasutuselevõtt võimaldab strateegiliste analüüside läbiviimise efektiivsust ja

mahtusid oluliselt tõsta. Andmeanalüütikale tuginedes andmete parem ja tõhusam kasutamine

võimaldab reaalajas riskipildi tekkimist, mis aitab RAB-il targemalt oma ressurssi kasutada,

vähendada käsitööd ning keskenduda riskide vaates olulisimale. Laiemalt on strateegilise

analüüsi edasiarendamise tulemiks ka lähenemise muutus reaktiivsest proaktiivseks ehk

võimekus reageerida uutele skeemidele ja rahapesutüpoloogiatele reaalajas, mitte tagantjärele.

Järeldus mõju olulisus kohta

Tegemist on suure ulatusega mõjuga, mille sagedus on pigem ühekordne hõlmates nii

tööprotsesside ümberkujundamist, kui ka tehniliste lahenduste väljatöötamist. Ebasoovitavate

mõjude riski uue andmeanalüütika kasutuselevõtuga ei ole ette näha. Arvestades mõju ulatust

nii RAB töökorralduse muudatustel, kui uudsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel

saab avalduvat mõju pidada oluliseks.

Mõju valdkond III Sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: puudutatud isikutele, kelle andmeid Rahapesu Andmebüroo andmekogus

töödeldakse

Puudutatud isikuteks on kõik isikud, kelle andmeid tänases Rahapesu Andmebüroo

andmekogus juba töödeldakse, ning isikud, kelle andmed on kantud riiklikesse registritesse või

infokanalitesse, kus sisalduvad kõnealuste isikute ning nende majandustegevust ja varalist

seisundit kajastavad andmed. Strateegilise analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid

pseudonüümitult.

Mõju ulatus

Määruses (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses sisalduv seaduslikkuse nõue

tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus. Õiguslik alus andmete

töötlemiseks on määruse (EL) 2016/679 artikkel 6 lõike 1 punktis e, mille kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks. Isikuandmete kaitse seaduse alusel on andmete töötlemine seaduslik

rahapesu ja terrorismi rahastamise alaste ning nendega seotud süütegude tõkestamiseks.

Strateegilise analüüsi andmelaos pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete

kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale

tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel17. Strateegilise

analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase

võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata halduskoormuse kasvu18.

Selliseks uueks andmeanalüütika lahenduse loomiseks vajab Rahapesu Andmebüroo ka

isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine seaduses aitab andmesubjektil

17 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i

siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel

sellele reageerimine, jms. 18 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt

mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete

kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga.

mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning

hinnata selle eesmärgipärasust.

Isikute majandustegevust ja vara puudutavaid andmeid kogutakse ja töödeldakse erinevates

riiklikes andmekogudes mitmete asutuste poolt ka praegu. Rahapesu Andmebüroo andmekogus

töödeldakse strateegilise analüüsi tarbeks pseudonüümitud kujul teistest andmekogudest ja

infokanalitest pärinevaid isikute ning nende vara ja majandustegevusega seotud andmeid koos

Rahapesu Andmebüroo andmekogu koosseisu kuuluva operatiivse analüüsi andmelaos

sisalduvate andmetega.

Isikuandmete töötlus Rahapesu Andmebüroo andmekogus ei too isikutele kaasa täiendavaid

kohustusi ega muudatusi andmete esitamisel puudutatud registritesse. Seega ei mõjuta

muudatused sihtrühma käitumist ega too kaasa kohanemisvajadust.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatusega kaasneva mõju avaldamise sagedus on keskmine, isikute kokkupuude nende

andmete töötlemisega on ebaregulaarne. Strateegilise analüüsi käigus toimub isikuandmete

töötlemine pseudonüümitud kujul spetsiifilise riskivaldkonna uurimise käigus. Uuringu

aktiivse andmetöötlusfaasi nädalatel tehakse korduvalt päringuid tuvastamaks kas ja kuidas

mingi lisatunnuse arvestamine aitab paremini kõrge riskiga sihtgruppi piiritleda. Sõltuvalt

uuringu eesmärkidest ja leidude kaalukusest hinnatakse, kas on vajalik kõrgema riskiga

tehingute puhul nende teostajate andmete depseudonüümimine ja suunamine üksikanalüüsi.

Hinnanguliselt jääb depseudonüümimist vajavate isikute koguarv aastas alla 200. Arvestades,

et isikuandmete töötlemisega ei kaasne andmesubjektidele täiendavaid kohustusi ega

kohanemisvajadusi tuleb kaasnevat mõju andmesubjektidele lugeda väikeseks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu seadusena jõustumisel töötleb RAB Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise

analüüsi käigus andmete kogumit pseudonüümitult, sealhulgas automatiseeritult. Sellisel viisil

andmete töötlemiseks kehtestatakse RAB-ile seadusest tulenevad alused ning sealjuures

parandatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus tervikuna toimuva andmetöötluse

läbipaistvust andmekogu eesmärkide sõnastamise kaudu. Strateegilise analüüsi käigus

töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga avastada rahapesu ja terrorismi rahastamisele või sellega

seotud kuritegudele viitavaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise.

Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjatelt andmestike kogumine pidevalt ja ka

automatiseeritult ning enne andmete andmelattu salvestamist isikuandmed pseudonüümitakse.

Andmete töötlemine andmete kogumina, sealhulgas automatiseeritult kiirendab ja muudab

efektiivsemaks kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse

reageerimise, kuid ei avalda puudutatud isikutele negatiivset mõju, kuna ilma kuriteo tunnuste

ilmnemiseta ei toimu andmete depseudonüümimist. Andmete ülemäärane töötlemine on

välistatud isikuandmete pseudonüümimisega ning isikuandmete depseudonüümimise protsessi

range kontrolli tagamisega, mille käigus kasutatakse mitut riske maandavat meedet, nagu IT-

süsteemi logid ja andmekaitsespetsialisti järelevalve.

Ligipääs strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele on

üksnes RAB-i strateegilise analüüsiga tegelevatel teenistujatel, kes moodustavad üksnes ligi

15% RAB-i teenistujate koguarvust ning seega on RAB-i siseselt teenistujate ligipääs

strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele üsna piiratud.

Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu

Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes RahaPTS-s sätestatud juhtudel ja

korras.

Rahapesu Andmebürool on kohustus pidada logi kõigi andmelao päringute osas ning sätestatud

on kindlad reeglid selle osas, kellel on ligipääs nii pseudonüümitud andmetele, kui ka kes ja

millisel viisil otsustab seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks isikuandmete

depseudonüümimise. Rahapesu Andmebüroo andmekogu andmete säilitamise kestuse puhul

nähakse ette minimaalselt vajalik aeg andmete säilitamiseks, strateegilise analüüsi teostamiseks

kasutatud andmete puhul on säilitamise tähtaeg viis aastat. RahaPTS § 69 lõike 1 kohaselt teeb

Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle kontrolli

Andmekaitse Inspektsioon.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ja proportsionaalne eesmärgiga ennetada ja tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Arvestades, et isikuandmete töötlemisel

pseudonüümituna välistatakse ülemäärane andmetöötlus ning kasutatakse ka mitmeid

meetmeid riskide maandamiseks (kitsas juurdepääsevate isikute ring, andmekaitsespetsialisti

osalemine depseudonüümimise protsessis, minimaalsed vajalikud säilitamise tähtajad), ei saa

pidada mõju andmesubjektile oluliseks. Seega tervikuna, kuigi mõju sihtrühm on suur ja

sagedus on keskmine, on muudatustega kaasnev mõju andmesubjektidele väike.

Isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske ning kohaste riskide maandamismeetmete

rakendamist on hinnatud ka eelnõu koostamisele eelnenud „SAF andmekaitsealases

eelanalüüsis“.

Mõju valdkond IV Majanduslik mõju

Mõju sihtrühm I: kohustatud isikud. Kavandatavad muudatused võivad kaasa tuua

ümberkorraldusi kohustatud isikute töös.

Mõju ulatus

RAB-i poolt RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 alusel teostatava strateegilise analüüsi tulemusena

saab RAB teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ning

toimimisviiside kohta. Nimetatud teave on abiks RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 5 – 7

sätestatud RAB-i ülesannete täitmisel, mille eesmärk on aidata kohustatud isikutel

efektiivsemalt planeerida ja rakendada hoolsusmeetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks ning finantssanktsiooni kohaldamiseks. Selle tulemusel eeldatavasti väheneb nn

valepositiivsete rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete hulk ning suure tõenäosusega

muutuvad teated sisult kvaliteetsemaks. Viimane aitab omakorda kohustatud isikutel paremini

riskipõhiselt tegutseda, muutes ressursikasutamise tulemuslikumaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Mõju avaldumist kohustatud isikute töökorraldusele on ette näha pigem väikses ulatuses ning

ühekordse mõjuna. Arvestades, et täiendava andmeanalüüsi tulemite jagamise tulemusena on

kohustatud isikutel võimalus ka oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel

efektiivsemaks muuta, ei ole ebasoovitavaid mõjusid ette näha. Arvestades sihtrühma suurust,

kuid mõju pigem ühekordset sagedust ja selle väikest ulatust, saab mõju kohustatud isikutele

pidada väheoluliseks.

Mõju sihtrühm II: riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku registrid andmekogud

Mõju ulatus

Seadusemuudatusega ei teki teistele andmekogu või registrite vastutavatele töötlejatele

kohustust rohkemate andmete kogumiseks. Andmeandjate hulk ei muutu, kuna samu andmeid

on RAB-il õigus töödelda ka käesoleval ajal (RahaPTS §-de 58 ja 59 alusel). Seni on aga

riiklikesse registritesse tehtud peamiselt üksikpäringuid, strateegilise analüüsi ülesannete

täitmiseks on tellitud üksikjuhtumipõhiselt konkreetsete parameetritega väljavõtteid.

Olemasolevate X-tee teenuste sobivuse ülevaatamine on eelnõu koostamise hetkel veel pooleli.

Kuid juba praegu on teada, et tekib vajadus arendada ka mõned uued teenused. Sõltuvalt

päritavate andmekomplektide keerukusest (vastavalt strateegilise analüüsi funktsiooni täitmise

vajadustele andmete ülesotsimine ja X-tee sõnumitesse loogiliselt kokku seostamine võib olla

mahukas lisatöö) on ühe teenuse arenduskulu ligikaudu 1000–5000 eurot. Seega on

hinnanguliselt umbes 10 uue teenuse maksumus ligikaudu 25 000 eurot. Viidatud kulud on

plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi funktsiooni süsteemi

arendamiseks planeeritud vahenditest.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on ühekordse mõjuga, mis kaasneb andmeandjatele seoses uute päringute

ülesehitamise vajadusega. Ebasoovitava mõjuna võib andmeandja infosüsteemidele

masspäringute tegemisel avalduda teatav koormuse kasv, mis võib mõjutada infosüsteemide

toimimist. Riskide maandamiseks ja infosüsteemide koormamise vältimiseks on masspäringute

tegemist võimalik ajatada näiteks tööpäeva välistele aegadele ja optimeerida tehniliste

lahenduste kaudu. Arvestades mõju ulatust ning sagedust, saab mõju andmeandjatele pidada

kestvaks.

Korrektse ärialase maine kontrolliga seotud muudatused

Mõju valdkond I Sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm I: kontaktisiku kandidaadid ning korrektse ärialase maine kontrolli subjektiks

olevad isikud.

Mõju ulatus

Seadusmuudatuse tulemusena muutub isiku jaoks selgemaks, milliseid tegevusi tehakse ning

päringuid esitatakse kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamise ja tegevusloamenetluse

käigus. Tegevuste ulatus ei muutu. Seaduse täiendamise järgselt on isikul võimalik mõista, mida

protseduur endast kujutab, ning otsustada ka selle läbimise soovi üle.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Arvestades, et muudatus puudutab igakordset kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamist ja

RAB-i tegevusloamenetlust on selle esinemine sage ning muudatust tuleb pidada oluliseks.

RAB-i poolt kontrolli tulemuste kajastamise ja akti koostamisega seotud muudatused

Mõju valdkond I Majanduslikud mõjud

Mõju sihtrühm I: RAB-i järelevalve all olevad kohustatud isikud

Mõju ulatus

Seadusmuudatuste tulemusena tagatakse RAB-i poolne selgitamiskohustuse täitmine ja

kontrolli protseduuri raamistikust ülevaate andmine, mille tulemusel on kohustatud isikutel

võimalik paremini mõista oma õigusi ja kohustusi kontrolli teostamise kestel. Järelevalvet

kokkuvõttev kontrolliakti on edaspidi oluliselt sisukam ning kohustatud isikul on seega lihtsam

mõista kontrolli lõpptulemust.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatuste mõju avaldub vaid kohustatud isiku üle kontrolli läbiviimisel, mis sõltub omakorda

RAB-i hinnangust kontrolli teostamise vajadusele. Seetõttu on mõju kohustatud isikutele pigem

väikese ulatusega ning ühekordne.

Mõju valdkond II Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt tuleb RAB-il kohustatud isikutele ulatuslikumalt selgitada kontrolli

teostamise raamistikku ning täiendada kontrolliakti, mis suurendab RAB-i töökoormust.

Vastukaaluks on RAB-il kontrolli teostamisel pikem aeg lõpliku akti koostamiseks.

Järeldus mõju olulisus kohta

Avalduva mõju sagedus on pigem ühekordne hõlmates tööprotsesside ümberkujundamist.

Kuivõrd pärast tööprotsesside ümberkujundamist on RAB-il võimalik oma järelevalvelist

tegevust planeerida vastavalt vajadusele, saab avalduvat mõju pidada väheoluliseks.

7. Seaduse rakendamise seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Tulud

Eelduslikult võiks esialgu mõnevõrra kasvada konfiskeeritud kriminaaltulu maht, kuid kesk-

pikas perspektiivis peaks see taas langema seoses Eesti muutumisega vähematraktiivseks

rahapesu keskkonnaks. Seega suuremahulisi tulusid seaduse muudatusega prognoositavalt ei

kaasne.

Kulud

Strateegilise analüüsi andmelao arendus toimub EL taastefondi RRF finantseerimisel. Alates

2026. a II poolaastast tuleb püsikulude katted leida riigieelarvelistest vahenditest.

Hinnanguline püsikulude vajadus aastatel 2025–2028 on toodud alljärgnevas tabelis.

Arvestatud ei ole võrgustikuanalüüsi tarkvara kulu. Püsikulud kaetakse Rahandusministeeriumi

eelarves ettenähtud Rahapesu Andmebüroo majandamiskuludest.

Aasta Personali kulu IT kulu Kokku

2025 0 0 0

2026 0 20 000 20 000

2027 0 90 000 90 000

2028 0 95 000 95 000

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses muudetakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärust.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 10. märtsist 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, RAB-ile, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Riigi Infosüsteemide Keskusele,

Maksu- ja Tolliametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Pangaliidule, Rahvusarhiivile.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus.pdf

Seletuskirja_lisa_1_-_vastavustabel.pdf

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1640,

31. mai 2024,

mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise

eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks

Tabelis viidatud õigusaktide loetelu:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024050?leiaKehtiv)

Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023006)

EL-i

õigusakti

norm

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Art 74 1) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 30 lõike 5 esimene ja teine lõik asendatakse

järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et tegelikult kasu saavaid

omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav:

a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele

ilma piiranguteta;

RahaPTS § 78

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10 lg 2

RahaPTS § 77 lg 1 - 3

RahaPTS § 78. Andmete

avalikustamine

1) Tegeliku kasusaaja andmed

ja nende kohta tehtud

märked avalikustatakse

äriregistri infosüsteemis.

3) Tegeliku kasusaaja

andmeid väljastatakse

tasuta kohustatud isikule,

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

b) kohustatud isikutele kliendi suhtes rakendatavate

hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga;

c) igale isikule või organisatsioonile, kes suudab

tõendada õigustatud huvi.

Esimese lõigu punktis c osutatud isikule või

organisatsioonile peab olema kättesaadav teave

vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu

ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu

saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta.“

valitsusasutusele,

Finantsinspektsioonile ja

kohtule.

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10. Juurdepääs

andmekogule

(2) Andmekogusse kantud

tegelike kasusaajate ja

usaldushalduste andmed on

avalikud, kui õigusaktides

sätestatust ei tulene teisiti.

RahaPTS § 77. Andmete

esitamine

(1) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõigetes 2–

42 ja §-s 76 sätestatust,

esitab täisühing,

usaldusühing, osaühing,

aktsiaselts või

tulundusühistu äriregistri

infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta.

(2) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõikest 7,

esitab

mittetulundusühing

äriregistri infosüsteemi

kaudu tegelike

kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta.

(3) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõikest 7,

esitab sihtasutus

äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta;

RahaPTS § 77 lõiked 1-3

jõustuvad ülaltoodud

sõnastuses 2025. aasta 1.

juulil.

Art 74 2) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt:

Artikli 31 lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse

järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et teave usaldusfondi või

sellega sarnase õigusliku üksuse tegelikult kasu saavate

omanike kohta on igal juhul kättesaadav:

a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele

ilma piiranguteta;

b) kohustatud isikutele klientide suhtes rakendatavate

hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga;

c) igale füüsilisele või juriidilisele isikule, kes suudab

tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde

tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele.

RahaPTS § 78

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10 lg 2

RahaPTS § 77 lg 33

RahaPTS § 78. Andmete

avalikustamine

2) Tegeliku kasusaaja andmed

ja nende kohta tehtud

märked avalikustatakse

äriregistri infosüsteemis.

4) Tegeliku kasusaaja

andmeid väljastatakse

tasuta kohustatud isikule,

valitsusasutusele,

Finantsinspektsioonile ja

kohtule.

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Esimese lõigu punktis c osutatud füüsilistele või

juriidilistele isikutele kättesaadav teave sisaldab

tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuud ja -

aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu

saamisega seotud huvi laadi ja ulatust.“

põhimäärus § 10. Juurdepääs

andmekogule

(2) Andmekogusse kantud

tegelike kasusaajate ja

usaldushalduste andmed on

avalikud, kui õigusaktides

sätestatust ei tulene teisiti.

RahaPTS § 77. Andmete

esitamine

(33) Usaldushaldur esitab

äriregistri infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate

andmekogusse kõigi käesoleva

seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–

5 nimetatud isikute kohta nime,

isiku- või registrikoodi ja isiku-

või registrikoodi riigi,

isikukoodi puudumise korral

sünniaja ja -koha ning

elukohariigi ning andmed isiku

kontrolli tegemise viisi ja

ulatuse kohta.

RahaPTS § 77 lõige 33 jõustub

ülaltoodud sõnastuses 2025.

aasta 1. juulil.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus.msg

From: <delta@fin.ee>
Sent: Thu, 10 Oct 2024 06:12:11 +0000
To: Andmekaitse Inspektsioon <info@aki.ee>; Rahapesu Andmebüroo <info@fiu.ee>; "Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus" <info@rmit.ee>; "Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus" <smit@smit.ee>; Transpordiamet <info@transpordiamet.ee>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet <info@ttja.ee>; Politsei- ja Piirivalveamet <ppa@politsei.ee>; "Tartu Maakohtu kinnistusosakond" <kinnistusosakond@kohus.ee>; Tartu Maakohtu registriosakond <registriosakond@kohus.ee>; Riigi Infosüsteemide Amet <ria@ria.ee>; Riigi Infosüsteemide Keskus <rik@rik.ee>; Maksu- ja Tolliamet <emta@emta.ee>; Eesti Pangaliit MTÜ <pangaliit@pangaliit.ee>; Rahvusarhiiv <rahvusarhiiv@ra.ee>
Subject: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.

Pealkiri: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus

Registreerimise kuupäev: 02.10.2024

Registreerimise number: 1.1-10.1/4377-1.

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tel. (372) 611 3558
e-mail: info@rahandusministeerium.ee
www.rahandusministeerium.ee

P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.