Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kultuuriministeerium [email protected] Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu. Palume arvestada järgnevaga. Eelnõu § 1 punkt 6 (§ 6 lg 12) ja punkt 7 (lisa 3): vastavate eelnõu punktidega soovitakse muuta, kuidas treeneri tööjõukulude toetuse määramisel arvestatakse treeningrühma kuulumist. Nimelt soovitakse treeningrühma arvestada kahekordse koefitsiendiga laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sealjuures kontrollitakse puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust täiskasvanud õpilase või alaealise/piiratud teovõimega õpilase vanema/eestkostja kirjaliku nõusoleku alusel (lisas 3 kirjeldatu kohaselt). Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) on nõusolekul mitmeid tingimusi, mida reguleerivad peamiselt artikkel 4 punkt 11 ja artikkel 7. Seal sisaldub ühe tingimusena ka nõusoleku vabatahtlikkus, mida on selgitatud täpsemalt näiteks põhjenduspunktis 42: „Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.“ Seletuskirjas on õigesti märgitud, et antud juhul (s.t terviseandmete puhul) on tegemist eriliigiliste isikuandmetega, mistõttu tuleb mh lähtuda artiklist 9. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et artikkel 9 lõike 2 punkti (a) kohaselt on eriliigiliste isikuandmete puhul nõusoleku andmise lävend kõrgem kui n.ö tavapäraste isikuandmete puhul (nõusolek peab lisaks olema selgesõnaline). Antud situatsioonis on kaheldav, kas kõiki IKÜM-i nõusoleku tingimusi on võimalik täita (eriti nõusoleku vabatahtlikkus). Seega tuleks meie hinnangul esmajärgus kaaluda seda, kas vastavaid andmeid oleks võimalik esitada isikustamata kujul (s.t isikuga seostamata kujul nt arvuliselt, kui palju on konkreetses treeningrühmas keskmise, raske või sügava puudega lapsi või noori). Juhul, kui see ei ole võimalik, siis meie hinnangul tuleb nõusoleku asemel kaaluda artikli 9 lõike 2 punkti (g), mille kohaselt on võimalik eriliigilisi isikuandmeid töödelda juhul, kui see on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Lõpetuseks märgime aga, et mistahes isikuandmete töötlust hõlmava lahenduse puhul tuleb juhinduda seaduslikkuse põhimõttest ning sellest tulenevalt näha teatud ulatuses see regulatsioon ette seaduse tasandil (mida ulatuslikum riive, seda ulatuslikum peab regulatsioon olema). Sealjuures on

Teie 02.10.2024 nr 1-11/1110-1. KUM/24- 0994/-1K

Meie 14.10.2024 nr 8-2/7047

seletuskirjas ka märgitud, et vastavasisuline töötlemine on plaanitud spordiregistri kaudu, mistõttu tuleb ka spordiregistri asjakohaseid sätteid muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Merili Oja